organismide lootejärgne areng

Organismide lootejärgne areng ehkPOSTEMBRÜOGENEES

Helina Reino

GAG

2015

Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arengut.

MOONDEGA ARENGMOONDEGA ARENG

Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumi.On omane paljudele selgrootutele, kahe-paiksetele ja kaladele.

MOONDEGA ARENG KALADELMOONDEGA ARENG KALADEL

Munaraku ( marjateradmarjaterad) viljastamine seemnerakkude (niiskniisk) poolt toimub väljaspool emasorganismi (nt vees).Koetud marjateradest areneb rebukotiga vastnerebukotiga vastne.Mõne aja möödudes areneb sellest kalamaimkalamaim.Maimud kasvavad kiiresti täiskavanud kaladekstäiskavanud kaladeks.

mari

MOONDEGA ARENG MOONDEGA ARENG KAHEPAIKSETELKAHEPAIKSETEL

Munaraku (kudu) viljastamine toimub väljaspool emasorganismi (nt vees).Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles.Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne.

kudu kulles

TÄISMOONDEGA ARENGTÄISMOONDEGA ARENG

Röövik, kes meenutab ussikest

Aktiivne elu-tegevus puudub,

ebasobivate tingimuste jaoks

Valmis putukas

valmiknukk

muna vastne

larv

TÄISMOONDEGA ARENG TÄISMOONDEGA ARENG SIPELGATELSIPELGATEL

valmik

nukk

muna

röövik

TÄISMOONDEGA ARENG TÄISMOONDEGA ARENG LIBLIKATELLIBLIKATEL

valmik

nukk

muna

vagel

TÄISMOONDEGA ARENG MESILASTELTÄISMOONDEGA ARENG MESILASTEL

valmiknukkmuna

Töö-mesilane

Ema-mesilane

lesk

larv

TÄISMOONDEGA ARENG SÄÄSKEDELTÄISMOONDEGA ARENG SÄÄSKEDEL

valmik

nukk

muna

VAEGMOONDEGA ARENGVAEGMOONDEGA ARENG

Vaegmoondega arengu etapid:

muna, vastne, valmikNukustaadium Nukustaadium jääb vahele!jääb vahele!Omane rohutirtsu-dele, kiilidele, prussa-katele ja lutikatele.

Valmis munev putukas

valmik

Vastne e larvmuna

VAEGMOONDEGA ARENG VAEGMOONDEGA ARENG ROHUTIRTSUDELROHUTIRTSUDEL

valmik

Vastne e larvmuna

VAEGMOONDEGA ARENG KIILIDELVAEGMOONDEGA ARENG KIILIDEL

valmik

Vastne e larv muna

OTSENE ARENG e OTSENE ARENG e postembrüogeneespostembrüogeneesOtsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega.Omane roomajatele, lindudele ja imetajatele.

vastsündinu

täiskasvanud

OTSENE ARENG LINDUDELOTSENE ARENG LINDUDEL

OTSENE ARENG ROOMAJATELOTSENE ARENG ROOMAJATEL

OTSENE ARENG IMETAJATELOTSENE ARENG IMETAJATEL

Arengu esimest perioodi kuni sigimisvõime saabumiseni nimetatakse noorjärguksnoorjärguks e juveniilseks staadiumiks.juveniilseks staadiumiks.Sugutunnuste väljakujunemisega jõuab organism sigimisvõimelisse elujärku. sigimisvõimelisse elujärku. Selle pikkus on geneetiliselt määratletud.Järgneb raugastumis- e vananemisperioodraugastumis- e vananemisperiood, mis lõpeb surmaga.

Juveniilne staadiumJuveniilne staadiumJuveniilne staadium Juveniilne staadium algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni.Eri loomarühamdel on see erineva erineva kestvusegakestvusega – mõnest päevast mitmekümne aastani.Juveniilne organism kasvab kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevustalitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvadtäiustuvad.

Generatiivne staadiumGeneratiivne staadium

Generatiivne staadium Generatiivne staadium algab sigimisvõime saabumisega.Iga liigi isendid püüavad anda nii palju järglasi kui võimalik. Mõnedel loomadel võib järglaste arv küündida tuhandeteni aastas, mõnel vaid 1-2 elu jooksul. Enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpebki sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukkuvad.

VananemisperioodVananemisperiood

Vananemine onVananemine on üldine bioloogiline seaduspära-bioloogiline seaduspära-sussus, mis kehtib elulooduse kõigil organiseerituse tasemetel.Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluigaerinev keskmine eluiga.Sõltub mitmesugustest geneetilistest mehha-nismidest (telomeerid lühenevad) ja seda mõjutab keskkond. Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad – organid ei saa enam normaalselt töötada.

VananemisperioodVananemisperiood

Iga organismi areng lõpeb surmagasurmaga. Sellele eelneb agooniaagoonia (teadvus hakkab kaduma, hingamistegevus ja pulss aeglustuvad).Eristatakse kliinilist kliinilist (südame- ja hingamistegevus on seiskunud) ja bioloogilist surmabioloogilist surma (aju surm).