peaminister külastas kuressaare kolledžit
Post on 23-Nov-2021
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Peaminister külastas Kuressaare Kolledžit
M A A ILM A FIR M A ON HUVITATUD TTÜ INSENERIDE JÄRELKASVUST: M eh aan ika tead u sko nn a dekaan p ro f Jüri Papstel (vasaku l) ja Nissan B alti ASi p e a d ire k to r Leho Siimsen a llk irjas tas id ko ostöö lep in gu .
Neljapäeva, 27. septem bri keskpäeval toimus
TTÜ nõukogu saalis tagasihoidlik, kuid tähenduslik tseremoonia: m ehaanikateaduskonna dekaan prof Jüri Papstel kirjutas koos Nissan
Balti ASi juhatuse liikme, peadirektor Leho
Siimseniga alla koostöölepingule, mille kohaselt firm a asub toetama TTÜs m ehaanikainse
neriks õppivaid tudengeid.
Nissan B a lti eraldab me- haanikaeriala bakalaureuseõppe üliõpilasele 10 000 ja magistriõppe üliõpilasele 15 000 krooni, et stimuleerida akadeemilise haridusega mehaanikainseneride jä re lkasvu Eestis.
vaata lk 2
Laupäeval, 22. septembril 2001.a külastas peaminister Mart Laar Saaremaad. Peamiseks
aruteluteemaks omavalitsustegelaste ja ettevõtjatega oli tööhõiveprobleemide leeven
damise võimalused maakonnas.
Tööandjatega kohtumiste kõrvalt tutvus peaminister ka TTÜ Kuressaare Kolledžiga. Ringkäigule kolledži vastrenoveeri- tud ruumides järgnes vestlus kolledži direktori Maret Panga ja tudengitega. Üheskoos leiti, et väga oluline on regiooni- spetsiifilise koolituse säilitamine ja toetamine riigi poolt, seda kas siis ülikooli- või rakenduskõrghariduse tasemel.
M &M
TEADM ISI TULEVASE LIIKM ESM AA SPETSIALISTIDELE: Prof Boris Tamm vahendas NATO es indaja Susanne M ichaelise kü laskäiku TTÜsse ja h u v ita v a t loengut.
Teisipäeval, 25. septem bril esitles NATO abi-
peasekretäri Jean Fourret’ täitevsekretär
Susanne M ichaelis koos kaaskonnaga TTÜs loengu NATO kolm andast dim ensioonist - teadusprogram m ist.
Enne seda andis ta briifingu TTÜ rektori prof Andres Keev- alliku, prominentsete eesti teadlaste ja ametnike osavõtul. Proua Susanne Michaelise saatjaks oli emeriitprofessor Boris Tamm. M&M
H e ls in g i T e h n ik a ü lik o o li p ro fe s s o r. T a llin n a T e h n ik a ü lik o o li a u d o k to r a a s ta s t 1 9 9 0 L au ri N iin is tö es ines re e d e l, 2 8 . s e p te m b r il e t t e k a n d e g a k e e m ia te a d u s - k o n n a n õ u k o g u s . T ä n u k s te m a te g e v u s e e e s t o m a k o d u ü lik o o li ja T a llin n a T e h n ik a ü lik o o li v il ja k a k o o s tö ö ü la lh o id m is e l. E esti ja S o o m e k e e m ik u te ü h e n d a m is e l n in g seoses 6 0 . s ü n n ip ä e v a g a a n t i p ro fe s s o r N iin is tö le ü le TTÜ a u a a d re s s .
President kui rektorArnold Rüütel on järjestuses al
les kolmas iseseisva Eesti Vabariigi president. Kellel veel kui m itte tem al oli m oraalne õigus asuda sellele ametikohale, oli ta ju riigisisuliseks juhiks ajal, mil Eesti iseseisvust sepistati, ja kahel korral on ta presidendivalimistel napilt kaotanud Lennart Merile. Ajakirjanduses on väidetud, et presidendivalimiste kord sätestati omal ajal Põhiseaduslikus Assamblees just sellisena, et vältida ülipopulaarse Rüütli presidendiks valim ist 1992. aastal. Ent Rüütel jaksas veel ja veel üritada, kuni rahvas ükskord sai oma tahtmise ja tema lemmik istub nüüd presidenditoolile. Arnold Rüütli võitu võib seega õigustatult pidada töövõiduks.
Osa eesti ajakirjandust on koos Rüütli poliitiliste vastastega otsinud välja kommunisti sildi ja püüdnud seda presidendi rinnaesisele kinnitada. Imelik, kui isegi välismaa press oli üsna tagasihoidlik meie presidendi kunagise komparteilise mineviku meenutamisel, miks siis väidetavad Eesti patrioodid peavad iga hinna eest vajalikuks näidata nüüd Eestit m ingi “lolli, kommunismi tagasi pööranud riig in a”. K u i sellega proovitakse edukamale konkurendile kätte maksta, siis tegelikult tõmmatakse Eesti mainel vaip ja lge alt. Patriotism ist pole selles jälgegi.
Tehnikaülikool on tegutsenud m itme võim u ajal ega ole keegi tänaseni vaidlustanud “punasel perioodil” jagatud diplomeid. Võiks isegi öelda, et kogu tänane Eesti majandus pöörleb tol ajal koolituse saanud inseneride ja ökonomistide jõul, kellest va ldav enam ik töötab eraettevõtluses. Kas toonaste õppejõudude, kellest nii mõnigi oli ka N L K P liige, õpetuse peaks nüüd maha salgama ja ütlema, et ei õpetanud nad meile midagi, oleme lollid, ei tea tuhkagi!? Keda olete kuulnud nõnda väitm as meie kõrgepalgalistest firmajuhtidest?
Arnold Rüütel oli 10 aastat, 1967-77 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor. Just sellel ajal lasi see iseenesest läbinisti eestilik ja maamehelik ülikool välja oma parimad lennud, sadu maaspetsialiste, kelle jõul Eesti põllumajandus muutus Nõukogude Liidus omalaadseks müüdiks. Rüütli juhitud E PA andis sama häid spetsialiste põllumajandusele kui Boris Tamme juhitud T P I järgm isel kümnendil Eesti tööstusele. Milles on siin Rüütli või Tamme süü, et kunagi pool Venemaad ära toitnud Eesti põllumajandus ei suuda täna päriselt Eesti turgugi toiduainetega varustada ning tööstuses tuntakse vaimustust mõne välismaise ettevõtte lihtsakoelise allhanke ülelöömisest kaguaasialastelt!? Igal juhul pole Rüütel süüdi selles, et tema riigijuhivõimeid kümme aastat lihtsalt “marineeriti” ja tema loodud riik läks kassi moodi omapäi kõndima.
Olgem ausad, paljude, eriti noorte jaoks on uus president lihtsalt pisut vana. Eestis elab nii noori kui vanu inimesi, v iim aseid paraku märksa rohkem. Seekord kaldus va lik nende poole. Arnold Rüütel pole tõesti noor mees, kindlasti on tema õlule lasunud vastutusekoorem ränk ja nii mõnedki tänastele noortele nii enesestmõistetavad tehnilised vidinad või ingliskeelne sm all talk võõrad. Ent eks tõesta tem a võitk i seda, et igasugused taolised välised nipsatribuudid ning suhtlem ise voolujooneline tühisus ei kaalu kunagi üles inim este usaldust elukogemuste, tasakaalukuse ja järjekindluse vastu. Rüütlile tõi võidu teiste kandidaatide ülepaisutatult eputav ja Am eerikat ahviv valimiskampaania, mis sundis valijamehi otsima püsivamaid väärtusi. Kui küünilised lehemehed täna väidavad, et külamehed valisid omasuguse, nõukogude m inevikuga lihtsakoelise kolhoosimehe - “eesti tõugu hobuse”, siis m ina väidan, et paljud neist valisid lihtsalt oma õpetaja. Valisid Eestile kui noorele riigile, kes pole veel põhikoolist kaugemale saanudki, eluülikooli rektori.
Eesti ühes suurimas autokaubanduse ja -hooldusega tegelevas firmas on palju TTÜ lõpetanud spetsialiste, kuid puudust tuntakse just moodsa haridusega mehaanikainseneridest.
Pärast allakirjutamist rõhutas prof Jüri Papstel, et tudengile on lisaraha alati vajalik: kui kõht tühi, ei realiseeru ka parimad ideed. Ta lootis, et stipendiumidele piisab ka kandidaate. Leho Siimsen omalt poolt ütles, et tal on heameel, et Nissan Balti ettepanek TTÜs vastu võeti, sest vajadus akadeemilise haridusega mehaanikainseneride järele kasvab. Ehkki kõikjal, ka autodes, toimib üha rohkem elektroonika, ei kao ka hammasrattad kuhugi, tõdes ta, ja Eesti vajab täna vägagi neid ham- masrattaid, et meie majanduse masin ikka liiguks.
Mõnusas vestlusringis kohvitassi taga vahetati mõtteid Eesti omamaise tööstuse seisust ja arendamisvõimalustest. Avaldati ka lootust, et Nissan võiks oma uudismudeleid tutvustada Tehnikaülikooli tudengitele ja teenistujatele. Parem on ikka oma näpuga katsuda kui internetis pilti vaadata.
Endine mehaanikateaduskonna dekaan Mihkel Pikner omakorda meenutas Leho Siimsenit mehaanika- tudengina, kes mitte alati loengutesse
algus lk 1
O M A MEES NISSANIS: Leho Siimsen m eenutas koostöö lepingu a llak irju tam ise l hea sõnaga om a TPI-aastaid.ei jõudnud, kuigi õppeedukusega suuremaid pahandusi polnud. Hr Siimsen pidi tunnistama, et juba õliõpilasena “segas” töötegemine mõnikord õppimist. Täna olevat see lausa normiks saanud - lisasid õppejõud.
M art UmmelasPS. Tudeng, kui ta h ad Nissani s tip en d iu m i, pö ördu kähku m eh aan ik a te ad u sko n n a d e k a n a a ti!
Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor (TAM) juhatas eelmisel nädalavahetusel toimunud kontsertreisiga Viljandisse sisse oma kontserthooaja 2001/2002. Nagu kevadisel Keila tervisekeskuse avamisel proovis TAM ka Viljandis, kuidas kõlab laul basseinis. Erinevalt Keilast olid aga nii dirigent kui lauljad kõrini vees! Pühapäevahommikused ter- viseujujad sattusid veest kostvat laulu kuuldes kergesse segadusse, kuid leppisid olukorraga.
C.R. Jakobsoni nim gümnaasiumi ujulas toimunud pühapäevahommikune häälekatsetus oli nädalavahetuse üritustele siiski “kõrvalnähtus”. Kahepäevane ettevõtmine algas juba laupäeva hommikupoolikul, mil kohalikus kultuurikolledžis toimus tõsine proov, mis õhtupoolikul jätkus meeleoluka workshopiga meeskoori ning koorimuusikast huvituvate külaliste osavõtul.
Huvilistel oli unikaalne võimalus jälgida Eesti ühe parima meeskoori proovi -ja mis ehk huvitavamgi - sellest ka ise osa võtta. Ka naisterahvastel avanes esmakordselt võimalus proovida häält mõnes rohkem või vähem mittesobivas meeskoori häälerühmas. Proovi käigus said külalised ülevaate sellest, kuidas meeskoor oma lood selgeks saab ning ka aimu muusikast, millega TAM praegu tegeleb ja mida ette valmistab. Näitasime ka videoprogrammi oma viimaste aastate kontsertreisidest Uus-Mere- maale, Austraaliasse, USAsse ja Kanadasse.
Pühapäevase ujumise järel jätkus Viljandi tuuri ametlik osa kontserdiga Pauluse kirikus. Kontserdi keskmeks oh Eduard Tubina “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”. Lisaks meeskoorile lõid kaasa solistid ja instrumentalistid.
Tõnu Ojala, TAM i lau lum ees
Avalik-õiguslik institutsioon ei ole tulnud mõistena kasutusele m itte peale taasiseseisvumist, vaid pärineb ajast, m il tekkis vajadus ühistegevuseks riigielu arendamisel. See puudutas avalikke ühiskondlikke asutusi nagu õppe-, kultuuri- ja ter- vishoiuasutusi, mis olid ja on avatud kõigile ühiskonna liikmetele. Avalik- õiguslikud institutsioonid on autonoomsete asutustena iseseisvad oma tegevuse korraldamisel kui ka rahaliste vahendite kulutamisel.
Ebaselgus algab aga riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite kulutamise osas, selles ei olda aruandekohustuslikud. Kurioosum - maksumaksja ei tohi ega saagi teada, kuidas tema poolt makstud vahendeid kulutatakse. Räägitakse tulemuspalkadest. M illine saab olla tulemuse hindamise kriteerium hariduses?
Sisuliselt õpitakse kuni 23nda eluaastani. Edasi minnakse tööle. Ja alles siis, praktiliselt aasta või isegi kolme pärast selgub, et inimene ei tule elus toime. Loomulikult leitakse otsekohe ka süüdlane. Noor vabandab, et talle ei õpetatud, kuidas ühes või teises olukorras toimida.
Edasi järgnevad omavahelised süüdistused. Algharidus on olnud puudulik, ütlevad keskkooliõpetajad. Kõrgkoolid kurdavad, et keskhariduse tase on nõrk. Kuidas me saame täna arvutada tulemuspalka põhihariduses, kui tegelik tulemus selgub alles 15 aasta pärast!? Võibolla on kellelgi olemas reeglid, kuidas õppeaasta jooksul m äärata õpetamise tulemuslikkust? Isiklikult arvan, et tulemuslikkus jäägu põhimõtteliselt tööstuse valdkonda, kus on reaalsed kriteeriumid selle hindamiseks.
Edasi puudutaksin vahest üht kõige valulisemat tahku: riigieelarvelise ehk maksumaksja raha kulutamist. M ulle näib, et mida aeg edasi, seda enam kasvab ahnus, seda tänu vahendite kasutamise kontrollimatusele ning aruandekohustuse puudumisele.
Tulemus: juhtkondade ja nende lähedal seisvate isikute töötasud ületavad pahatihti 3-5-kordselt nende inimeste töötasusid, kes tegeliku lt täidavad avalik-õiguslike institu tsioonide ette seatud põhiülesandeid. Lisagem veel juurde juhtkonnale liisitud sõiduautod, mille hind ületab sageli poole miljoni piiri. Põhjendust sellisele to im im isviisile ei ole ega saagi olla.
Vahest on viimane aeg siiski reguleerida senist karistamatut ning elementaarseid reegleid e iravat kulutamise süsteemi. Võtke seda arvamust, kuidas tahate! See on maksumaksja raha ja maksumaksja peab teada saama, kuidas ning m illistel eesmärkidel tema raha kulutatakse.
Esmaseks sammuks saaks olla teatud ametikohtade loetelule lisatud alampalga määr, m illest a lla poole maksta ei lubata. Selline lähenemine ei piira töötasu ülempiiri, kuid takistab töötajate alaväärtustamist. Määrata saab veel arvestusliku minimaalse personalikulude osatähtsuse kogukulutustest. M e peam e õppim a raha lugem a ja oma tööd o rgan iseerim a, nii et ratsionaa lse lt ku lu tada p õh itegevusele ettenähtud vahen deid. Vahest aitavad need mõtted paremini korraldada töötasustamise läbirääkimisi, mida tänasel päeval on peaaegu võimatu läbi viia ilma otsese või kaudse diktaadita. Vaja on aga kokkulepet, sest see võimaldaks ja korrastaks teatud määral vahendite kasutamise kontrolli.
EAS Regionaalarengu Agentuuri (ERD A) juurde moodustatud tööstuspiirkondade programmi komisjon otsustas finantseerida esimeses etapis kahtteist projekti kogusummas 3,76 miljonit krooni.
Program m i komisjon otsustas regionaalprogrammide finantseerimiseks ettenähtud vahendeid kasutada muu seas infotehnoloogia alase koolituse käivitam iseks TTÜ V iru maa Kolledžis (348 tuhat krooni), aga ka N arva bastionide remondi eeltöödeks, Võhmas õmblejate koolituse käivitam iseks, Ida-Virumaad
tutvustava turism iteatm iku vä lja andmiseks, Järvakandi klaasi- muuseumi rajam iseks jt eesm ärkidel. EAS Regionaalarengu Agentuuri direktor Jüri Roosi sõnul otsustas komisjon ka reserveerida 1,19 m iljonit Kohtla kaevanduspark- muuseumile.
Kokku finantseerib riik EAS Regionaalarengu Agentuuri kaudu tänavu tööstuspiirkondade programmi 8 miljoni krooniga.
Aili OhlauEttevõtluse Arendamise Sihtasutus
Eesti Ühispanka ja Tallinna Tehnikaülikooli seob aastatepikkune pidevalt erinevatesse valdkondadesse laienev koostöö, mis on kasu toonud kummalegi poolele.
M eil on hea meel teavitada Teid just Teile pakutavatest soodustustest ning m itmetest uutest laenutoodetest. Kui järgnev toodete-tee- nuste tutvustus äratab Teis huvi, saate lisainformatsiooni telefonidelt (0) 665 7510 ja (0) 665 7571. Samuti on Teil nimetatud telefonidel võimalik kokku leppida Teile sobiv aeg ja koht nõustajaga kohtumiseks.
Just õppejõududele ja õpetajatele on mõeldud ITIC Teacher Euro- card. See on rahvusvahelise ITIC Teacher õpetajapileti ja EC/MC Standard ühendlcaart, mis on valmistatud krediitkaardi plastikule, kuid töötab deebetkaardi põhimõttel (kaardiga saab kasutada kontol olevaid vahendeid). Selle kaardi omanikule pakub Ühispank aga ka soodsa intressiga tagatiseta arvelduslaenu kahe kuu palgalaekumise ulatuses. ITIC Teacher kaarti pakume 6.-20. oktoobrini TASUTA (ei laiene pikenduskaartidele).
R ahvusvahe lin e k red iitkaart V IS A Classic on asendamatuks kaaslaseks välisreisidel ning võimaldab katta ka igapäevases elus ette tulevaid ootamatuid väljaminekuid. Reisidel võimaldab ta kokku hoida valuuta vahetamiskulusid ning on kindlasti turvalisem kui sularaha kaasaskandmine. Ja kõike seda vaid 199.- krooni eest aastas.
E luasem elaen on laen eluaseme ostmiseks, ehitamiseks ja renoveerim iseks.
Pakume Teile laenu intressiga 6 kuu EURIBOR + 3,5% laenujäägilt aastas, lisatagatise olemasolul omafinantseerimine alates 0%-st ning taotlustasu 0,75% summast.
Eluasem elaen noortele on suunatud kuni 35-aastastele, kõrgharidust omavatele inimestele, kes ei ole varem pangast eluasemelaenu võtnud. Intressim äär on erakordselt soodne - 8% aastas, mis arvestatakse laenu põhiosa jäägilt ning on fikseeritud esimesed viis aastat, s.t ei sõltu EURIBORi võimalikust tõusust.
Laenu põhitagatiseks on soetatav eluase või hüpoteek ning kui seda toetab piisavalt lisatagatisi, võib laenu saada ilma omafinantseeringuta. Sobiva lisatagatise puudumisel võivad laenu täiendavalt tagada ka eraisikute käendused. Sellisel juhul on omafinantseering kõigest 10%. Täiesti uus võimalus on laenu võtmisega seotud kulude (näit. tagatise hindamise kulud, notaritasud ja riigilõivud) lisamine laenusummale.
Preem ialaen on kogumiskindlustusega eluasemelaen, mis on täiesti uus toode Eesti laenuturul. Nimetatud toode on investeering kinnisvarasse ja tulevikku + turvatunne perele + soodsaim intress (6 kuu EURIBOR + 3%). Sihtrühmaks on 30 - 45 aastased inimesed, kellel on vajadus eluaseme soetamiseks laenu võtta ning samas kindlustada oma tulevikku.
Tavapärase eluasemelaenu puhul maksab laenu võtja regulaarselt tagasi laenu põhiosa ja intresse põhiosa jäägilt. Preemialaenu korral makstakse laenu põhiosa tagasi laenuperioodi lõppedes ning laenu põhiosa tagasimaksed investeeritakse ja intressi makstakse kogu laenuperioodi ajal laenu täissummalt. Preemialaen sisaldab endas ka elukindlustuskaitset laenusumma ulatuses.
Soovilaen on turul kõige paindlikumate tingimustega universaalse otstarbega kuni kümneaastase tähtajaga laen, mida on võimalik tagada nii käendustega, vallas- kui ka kinnisvaraga ning soovi korral saab tagatisi omavahel kombineerida. Soovilaen ei ole sihtotstarbeline, seega ei ole taotleja kohustatud panka teavitama laenu kasutamise eesmärgist. Soovilaenu intress sõltub tagatisest.
Teile pakume Soovilaenu intressiga:1) 6 kuu EU R IB O R + 5% laenujäägilt aastas, kui tagatiseks on
hoone pant või hüpoteek;2) intress 11% laenujäägilt aastas, kui tagatiseks on vallasvara
või käendused.
Soodsaid teenuseid pakub Teile ka Ühisliising.Auto kasutusrendi puhul on Teil võimalik valida üks järgnevatest
soodustustest:• intress 8,5% aastas;• esimene sissemakse alates 10%st või• lepingu sõlmimise tasu 1000.- krooni.Arvuteid liisime 10% sissemaksega, intressiga 12% põhiosa jäägilt
ning tähtajaga kuni 24 kuud.Loodame, et leiate nimetatud toodete hulgast just Teile sobiva.4. , 11. ja 18. oktoobril ootab Teid rektoraadi korrusel, ruumis I - 216
Ühispanga kliendinõustaja Anne Vares.Meeldivate kohtumisteni!
Avaliku elu tegelane, tehnikateadlane ja õppejõud E d u ard Joh ann es A v ik sündis 19. septembril 1891. Kroonlinna Mereinseneride Kooli mehaanikainseneri diplomiga E. Avik oli Vabadussõja ajal miinisristleja “Vambola” vanemmehaanik. Erialast karjääri alustas ta Eesti rannavalve ujuvvahendite ülemana, seejärel oli Mereasjanduse Peavalitsuse juhataja ja kuni aastani 1940 Veeteede Talituse direktor ning Riigi Sadamatehaste nõukogu esimees.
Vastutusrohkete töökohtade kõrval suutis ta 17 aastat - 1920-35 ja 1939- 41 - tegutseda TT/TTÜ õppejõuna, samuti jõumasinate labori, Riikliku Kat- sekoja soojustehnilise osakonna ning 1921-26 laevamehaanikute k oo liju hatajana.
E. Avik oli Eesti Inseneride Ühingu ja Inseneride Koja liige, kaitseliitlane, ÜS “Raimla” vii. 1941 ta arreteeriti ja lasti 10. aprillil 1942 Sverdlovski vangilaagris maha.
Eesti riik oli teda autasustanud Vabadusristi ja Kotkaristiga, Eesti Punase Risti mälestusmärgi ning Valgetähe teenetemärgiga.
Imbi Kaasik
Fazer Eesti AS Amica alustas TTÜs toitlustamist 1998. a. sügisel pärast vastava konkursi võitmist. Siis sõlmitud lepingu järgi tegi Amica vajalikud investeeringud köögi- seadmetesse, ülikool kehtestas piirhinnad ja sortimendi. Seetõttu ei nõutud meilt rendi maksmist. Hindu sai selle lepingu järgi korrigeerida maksimaalselt kaks korda aastas, mida Amica pole täiel määral kasutanud, st oleme hindu muutnud kord aastas ja sedagi osaliselt. Kuna 2001. a. aasta algusest on toiduainete hinnad märgatavalt tõusnud (näiteks liha hind, seoses taudidega Euroopas ja kohaliku liha vähesusega), aga meie müügihindu ei tõstnud, oleme sunnitud seda tegema praegu ja mitte nii sujuvalt, kui oleksime soovinud.
Käesoleva aasta juunist on Amica ja TTÜ vahel jõustunud uus leping, milles piirhindu kehtestatud ei ole ja lisandunud on rent. Kuna rent on märgatav kulu, mõjutab see lisaks tooraine hinnale paraku ka müügihinda.
Siiski peame vajalikuks jätta osa toitude hinnad muutumatuna nii kaua kui võimalik. Näiteks ei ole kolme aasta jooksul tõusnud pudru, piimasupi, piima ja keefiri hinnad. Ka on võimalik saada nn väikest praadi, milles on lisandite hulk sama kui suures praes. Saiakeste hind on kõrgem kui mõnes poes tänu sellele, et meie saiakesed on suuremad, ka tõusis suhkru kilohind võrreldes kevadega 16 %.
Loodame, et toidud maitsevad teile, aga kui on konstruktiivseid ettepanekuid, siis need on meile väga olulised. Meie tahvlilt sööklas peaks selguma teie rahulolu/rahulolematus meie tööga, meetmed, mida tarvitusele võetakse kitsaskohtade likvideerimiseks, põhjused, kui midagi muuta ei saa jne.
A et Kala TTÜ kohv iku te juha ta ja
26. s ep tem b e r - 10. o k to o b e r
Tehnikaülikooli peahoone fuajees näitus “Alternatiivenergeetika”.
1.- 29. o k to o b e rA rvu titeh n ik a in s titu u d i
teadur Jaan Ra ik viibib teadustööl Saksa-Eesti ühisprojekti raames.
2. o k to o b e rKell 9.00 on nõukogu saalis TTÜ
valitsuse istung. Päevakorras:1. 2002. aasta eelarve kujun
damise põhimõtete kinnitamine2. Õppetegevuse riigieelarveliste
(RE ) vahendite jaotamise aluste 2002. aastaks kinnitamine
3. Õppeteenuste tasumäärade kinnitamine 2002/2003 õppeaastaks REV üliõpilaskohtadel ja vabaõppes õppijaile
2002. aasta eelarves õppetegevuseks eraldatud riigieelarveliste vahendite teaduskonniti jaotuse kinnitamine.
3. o k to o b e rKell 15.00 korraldab Põh ja-
A m eer ik a ü lik oo lid e teab ek eskus in fo p ä eva “Õppimis- ja teadustöö võimalused Euroopa ja Ameerika ülikoolides”. Esinevad programmide administreerijad ja
spetsialistid USA Saatkonnast, Briti Nõukogust, ENIC/NARIC Keskusest, Erasmusest ja teabekeskusest. Infopäev toimub TTÜ peahoones Ehitajate tee 5, auditooriumis V- 103. Kõik huvilised on teretulnud! Kava: http:// www. ttu .ee/eac/uudised infopaev oppima.htm
4. - 5. o k to o b e rMehhatroonikainstituut kor
raldab rahvusvahelise sümpoosioni OST2001 International Symposium ofMachine Design ruumis VI-121.
5. o k to o b e rRiia Tehnikaülikoolis toimuvad
tehnikaülikoolide rahvusvahelise konsortsiumi BALTECH rektorite nõukogu ja juhtrühm a nõupidamised. Osalevad rektor pro f Andres Keevallik , õppeprorektor prof Jakob Kübarsepp ja mehaa- nikateaduskonna dekaan p ro f Jüri Papstel.
*Kell 10.30 toimub konverents teemal “Eesti Teadusreform — plussid ja m iinused”. Tallinna Tehnikaülikoolist osalevad prorek tor Peep Sürje, Dm itri Kaljo, Jüri Kann, Anto Raukas ja Jüri Engelbrecht. Konverents toimub Küberneetika Majas, Akadeemia tee 21
Hedvi Valgem äeavalike suhete osakond
Tallinna Tehnikum i õ pp ejõ ud ja lõ p etajad 19 2 8 . a., v a sa k u lt esim esena seisab Eduard Joh an n es A vik.
top related