pinnamoe kujunemine välistegurite toimel
Post on 09-Jan-2016
64 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel
Voolav vesi ja jää
Vihmavesi
• Vihmapiiskade kulutav tegevus tuleneb vee põrkumisest pinnasega
• Maapinnal voolav vihma- ja lume sulamisvesi haarab kaasa setteosakesi ning kannab need uude kohta
Vihmavesi
Uhtorg
• Uhtorg – on kuiv või ajutise veevooluga uuristusorg
• Tekivad piirkondades, kus looduslik taimkate on hõre ning ajutine vooluvesi pääseb pehmet pinnast kergesti uuristama
Jõeorg
• Kui künka jalamile valgub nõlvadelt palju vett, voolab see edasi juba kiiremini ja uuristab maapinda tugevamini
• Kujunevad vooluveekogud
• Pika aja jooksul kujundab vooluvesi maapinda oru – jõeoru
Lammorg
• Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad
Sälkorg
• Sälkorg tekib juhul, kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab edasi kanda isegi suuri kive.
sälkorg Sloveenias
Kanjon
• Kanjon kujuneb seal, kus mägijõgi on voolanud kaua ja suure kiirusega kergesti kuluvatel kivimitel
Kanjon Colorado jõel
Mandrijääkilbid
• Polaaraladel, kus lund sajab rohkem, kui soojal alal sulada jõuab, ladestuvad üha uued lumekihid vanemate peale.
• Allpool olev lumi tiheneb, muutub jääks ning tekivad suured kilbikujulised jääväljad
mandrijääkilp Antarktikas
Liustik
• Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Mandriliustik
• Mandriliustik liigub keelekujuliselt mandrijääkilbi servast eemale ja kujundab pinnamoodi enda alla jääval alal
Beardmore’i liustik Antarktisel
Mägiliustik
• Igijää koguneb ka mäestike kõrgemates osades, kus sajab lund ja valitsevad polaaraladega sarnased tingimused
• Mägiliustikud liiguvad palju kiiremini kui mandriliustikud
Kaskawulsh’i mägiliustik Kanadas
Liustiku- e. ruhiorg
• Ruhiorg on mägiliustike poolt kulutatud U-kujulise ristlõikega org
Jääaeg
Viimane jääaeg jäätumise maksimumi ajal u.16 000 a. e.Kr
Moreen
• Moreen on sorteerumata liustikusete.
• Kui jää liigub edasi, kraabib ta maapinda, purustab ja veab kaasa kivimeid
• Moreen sulab jääserva ees välja ja kuhjub suurteks vallideks
otsamoreen
moreen
Moreen Eestis
Pingo e. hüdrolakoliit
• Igikülmunud kiht asub teguskihi all ja seda nimetatakse inertseks kihiks.
• Teguskihi suvine sulamine ja talvine külmumine põhjustab igikeltsa aladel eriliste pinnavormide - hüdrolakoliitide - teket.
• Hüdrolakoliit on kuppeljas või kühmutaoline küngas, mis tekib põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel.
• Hüdrolakoliit koosneb jäätunud südamikust ja seda ümbritsevatest setetest, milleks võib olla kas liiv, savi, turvas vms.
Pingo e. hüdrolakoliitPingod Tuktoyaktuk’i lähedal, Loodeterritoorium, Kanada
Pingo jääst südamik Pingo pärast jääsüdamiku sulamist
Lingid
• http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/mass_movement_weathering/water_erosion.html
• http://library.thinkquest.org/05aug/01448/• http://www.kidsgeo.com/geology-for-kids/
0074-erosion-rivers-lakes-streams.php• http://www.ipm.iastate.edu/ipm/icm/
2005/5-2-2005/reducespringerosion.html
top related