radar 7

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Nr 7 märts-aprill 2011

Laste-kaitsjateluguVaatlejanaGruusias

Kohtuekspertiisiuus ajastu

€-päev

TULGE MEID KUULAMA!

30. mail kl 21.00 Raekoja platsil bigbändide kontsertetteaste

„Meistrid-sellid-õpipoisid“. Laval politsei- ja piirivalveorkestri

bigbänd, Otsakooli bigbänd, Suure-Jaani bigbänd jt. Dirigent Siim Aimla.

1. juunil kl 20.00 Raekoja platsil politsei- ja piirivalveorkester

ning BONZO. Dirigent Hando Põldmäe.

kutsub Tallinna Vanalinna Päevadele!

Sisukord 4 Uudised

6 Luubi all Lastekaitsjate lugu

10 Mõte Väärtused, millele harilikult ei mõtle

12 Persoon Vankumatu mees idapiirilt

16 Võti Kõrbenud mobiiliäri

20 Dokumendihaldus Mida pakub Delta?

22 Konverents Korrakaitsjad keskendusid motivatsioonile

26 Immigratsioon Rahutused nullivad koostöö

28 Ekspertiis Kohtuekspertiisi uus ajastu

32 Koolitus CEPOL toob kolleegid kokku

34 Võõrsil Vaatlejana Gruusias

38 Uuring „Et tuleksid appi ja oleksid tublid“

40 Eurovedu €-päev

44 Vabatahtlikud Palun mulle vilkurit ja saua

46 Küberkuritegevus Koostöö tõi Eestisse parima praktika

48 Vägivald Viis vaadet vägivallale

50 Liiklus C.A.S.H. – meie liikluspolitseinikud Euroopa teedel

52 Ajalugu Koostöö piiril 20 aastat tagasi

56 Galerii Lääne Prefektuuris selgusid parimad „trüflid“

58 Sport

60 Mälumäng ja ristsõna

62 Uudiskirjandus ja kokkuvõte inglise keeles

on viis korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

ToimetusPeatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Esikaanel: Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus (Kadri Põldaru, Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk) Foto: Lauri KulpsooKüljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 6000

KolleegiumRaivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Margit Ratnik, Vilve Kalda, Elmar Vaher, Aldis Alus, Tarmo Kohv, Priit Suve, Andres Kahar, Toomas Sildam

KontaktAjakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 TallinnTelefon: 612 3055, 517 3093 | E-post: radar@politsei.eeVeebis: issuu.com/ajakiri_radar

JUHTKIRI

Loomingulised otsusedViimasel ajal on meie organisatsioonis räägitud palju otsustest, otsustamisest ja otsuste taga-maade selgitamisest. Selleks andis tõuke PPA sisekliima uuring, mida tutvustasime eelmises Radaris. Uuringust selgus, et PPA töötajad tun-nevad puudust infost palga, palgata puhkuse päevade, karjäärisüsteemi, edutamise, organisat-siooni pikemaajaliste eesmärkide, otsuste ja nen-de tegemise tagamaade kohta ning kõike seda soovitakse lihtsas ja arusaadavas keeles.

Üks käegakatsutavamaid samme otsuste selgi-tamise poole oli hiljutine korrakaitsepolitsei kon-verents, kus võeti luubi alla politseinike otsuste mõju ja motivatsioon. Konverentsi korraldajad utsitasid esinejaid ning kuulajaid julgelt mõtlema ja kaasa rääkima ning see töötas. Päeva jooksul pillati nii mõnigi tarkusetera, mida me kõik tea-me, kuid igapäevasaginas ära kipume unustama. Rääkimine ongi tegelikult see võluvits, mis aitab meil ennast tühjaks laadida, saada töökaaslaselt lohutust või vastupidi, anda talle head nõu. Mida rohkem me oma tööst räägime, seda rohkem me üksteisest aru saame ja seda paremini mõistab meid avalikkus. Ütleb ju suhtekorralduse esimene reegel: tee oma tööd hästi ja räägi sellest.

Hea suhtlemisoskus ja loomingulisus on meie töös suured väärtused. Nagu ütles ajakirjanik Ainar Ruussaar konverentsipäeva kokkuvõtteks: „Pealtnäha karmis ja väga reguleeritud süsteemis on võimalik teha oma tööd loominguliselt, kui sa oled motiveeritud ja suudad suhelda ning suhes-tuda. Loomingulised otsused on tavaliselt kõige õigemad.“

Nelli Pello

Radari peatoimetaja

UUDISED

6. aprillil nimetas president ame-tisse uue valitsuse. Ametis on ka uus siseminister Ken-Marti Vaher.

Siseminister juhib ministeeriumi ning korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid riigi sisejulgeoleku tagamise ja avaliku korra kaitsmise, riigipiiri valvami-se ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamise, kriisireguleerimise, riigireservi, tuletõrje- ja päästetööde ning kodakondsuse ja mig-ratsiooni küsimusi.

Ken-Marti Vaher on sündinud 5. sep-tembril 1974. aastal Tallinnas, lõpetanud samas 7. Keskkooli ning omandanud eriala Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Uus minister on varem töötanud Riigikontrolli direktorina, olnud aastail 2003–2005 jus-tiitsminister, olnud Riigikogu liige, sealhul-gas õiguskomisjoni esimees.

6. aprillil tutvustati Siseministeeriumis uut ministrit ametite juhtidele. Ministriga kohtus ka PPA peadirektor Raivo Küüt, kes ütles Ken-Marti Vaherile edu soovides ja kingitust üle andes, et politseiorgani-satsioon ootab uuelt ministrilt selget ja kindlat sisejulgeolekuvaldkonna poliitika kujundamist ning selle elluviimiseks PPAle vajalike ressursside leidmist ja võimaluste tagamist. „Vajalike ressursside nimekiri on kahtlemata pikk. Sinna kuuluvad ühtviisi nii meie palgaraha, vahendite soetused kui ka õiguslikud regulatsioonid. Samuti kuulub võimaluste alla piisav otsustusvabadus vali-da ja kehtestada meetodeid ning otsustada taktikaid, kuidas sisejulgeolekut tagada,“ märkis Küüt. Uus minister on lubanud lä-hiajal võtta sõna meie siseveebis, et avada oma plaane ja ootusi PPA töötajatele.

Uus siseminister astus ametisse

1. aprillil allkirjastasid siseminister ja peadirektor käskkirjad, millega viidi politseiametnike ametinime-tused tagantjärele vastavaks tee-nistusastmetega.

Peadirektor Raivo Küüdi sõnul on läbi käi-dud pikk protsess, mis tähendas palju tööd, ettevalmistamist ja ka selgitamist. „Teenis-tusastmete vastavusse viimise teemal on olnud palju arutelusid ja see on igal juhul vilja kandnud,“ märkis Küüt. „Tänan enne-kõike kolleege kriminaalpolitseiosakonnast, kes teema otsustavalt üles tõstsid, ning kõiki teisi ametnikke, kes on selles küsi-muses kaasa rääkinud. Head koostööd on teinud meie personali- ja õigusbüroo ning Siseministeeriumi ametnikud. Tõhus kontakt on olnud ka Riigikogu õiguskomisjoniga.“

Personalibüroo juhataja Janne Pikma-Öövel täpsustab asjaolusid: „Kuivõrd neid inimesi, kelle teenistusaste viiakse vasta-vusse, ei edutatud tavakorras 24. veebruaril 2011, siis edutatakse pärast vastavusse viimist ka neid. Edutamise eeldus on kõi-kide edutamiseks vajalike kriteeriumite täitmine, mis tulenevad edutamise korrast. Edutamisprotseduurid korraldatakse aprilli jooksul tagasiulatuvalt 24.02.2011 seisuga, et ei tekiks ebavõrdset kohtlemist.“

1. jaanuaril 2010 toimunud teenistu-

Teenistusastmed viidi vastavusse

Ken-Marti Vaher

Politseiametnike teenistusastmed on vastavusse viidud.

Reostustõrjelaeva ehitustööd jätkuvad vee peal7. aprillil toimus Riias Euroopa Re-gionaalarengufondist rahastatava multifunktsionaalse reostustõrje-laeva korpuse veeskamise tsere-moonia.

Möödunud aasta aprill is peale lepingu allkirjastamist alustati laeva ehitustööde ettevalmistamist ja esimene metallilõikamine oli 9. augustil 2010. Novembriks 2010 jõuti kiilu panekuni ning 7. aprillil 2011 toimus järgmine tähtis etapp laeva saamisloos – veeskamine. „Nüüdseks on laev ehituse käigus saavutanud oma põhikuju ehk vormi ja annab selge ettekujutuse, mida tuleval aastal üleandmise hetkel oodata,“ sõnas Politsei- ja Piirivalveameti poolne projekti-juht politseileitnant Tõnis Trubetski. „Laeva korpus on sedavõrd valmis, et edasisi töid on võimalik teha ka laeva vees olles.“

Riias valmistatav laeva korpus peab plaanide järgi valmima lõplikult juunikuuks ning seejärel transporditakse Soome Uu-denkaupungin Työvene OY laevatehasesse. Soomes viimistletakse laeva põhjalikult ja paigaldatakse seadmed. Politsei- ja Piiri-valveametile antakse uus reostustõrjelaev

lepingu kohaselt üle 2012. aasta sügiseks.Laev hakkab tegema järjepidevat reos-

tuse seire- ja ennetustööd, võimaldades pääste- ja reostustõrjetegevusi korraldada ka väga rasketes ilmastikutingimustes ning Soome lahe keerulistes jääoludes. Uue lae-va põhiülesanneteks saavadki õlireostuse lokaliseerimine ja kõrvaldamine, suutlik-kus liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas, tulekahjude kustutus sadamates ja merel, suutlikkus iseseisvalt liikuda Läänemere ning Soome lahe jääoludes.

sastmete vastavusse viimisel tekkinud vahe komissari ametikohast ülal- ja all-pool olnud ametnike vahel on tekitanud organisatsiooni liikmetes arusaamatust. Nüüdse protsessiga püütakse nii palju kui võimalik 2010. aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud politsei ja piirivalve seadusest tulenenud teenistusastmete ühtlustamisel tekkinud olukorda parandada. Küsimuste korral võib pöörduda PPA personalibüroo juhataja Janne Pikma-Ööveli poole e-posti aadressil janne.pikma-oovel@politsei.ee.

Multifunktsionaalse reostustõrjelaeva veeskamise tseremoonia Riias

UUDISED

Uus piiriületussüsteem hakkab kehtima Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis (pildil).

Teeninduskeskuse juhtimisel hakatakse ühtlustama PPA üksuste välist ilmet. Fotol Tallinna Narva maantee teenindus

Märtsi keskel kiitis juhtkond heaks infoteenuse standardi rakendamise kava, mille põhjal asutakse teenin-duskeskuse juhtimisel ühtlustama PPA üksuste välist ilmet ja infoma-terjalide esitamist.

Vajadus niisuguse ühtlustamise ja standardi järele selgus teeninduskeskuse juhata-ja Tatjana Portnova sõnul eelmise aasta sügisel, kui teeninduskeskuse töötajad külastasid kõiki PPA üksusi kogu Eestis ning veendusid, et nii ruumide väljanä-gemine kui ka viis, kuidas seal kliendile infot jagatakse, on igas üksuses isemoodi. „Pilt on praegu väga kirju nii tööruumide kui ka infomaterjalide poolest. Kui kõik meie jaoskonnad, bürood ja piiripunktid oleksid ruumide ning sisustuse poolest ühtse visuaalse identiteediga, siis tekitaks see inimeses meie asutusse pöördudes tuttava ja mugava tunde ning seeläbi ka suurema usalduse meie organisatsiooni vastu,“ sõnas Portnova.

Niisiis moodustati osakondade ja pre-fektuuride esindajatest töörühm, kes töötas välja infoteenuse standardi, mis kujutab

endast ameti ja prefektuuride vahelist kok-kulepet edastada klientidele õigeaegset ja piisavat infot erinevate infokanalite kaudu. Erinevad infokanalid hõlmavad nii infos-tende ja -tahvleid kui ka kodulehekülge, infotelefoni ning vahetut kontakti infotöötaja ja kliendi vahel. Standardi rakendamise kava näeb muu hulgas ette infotöötajate ja infotelefoni teenindajate koolitamise, mille tulemusel järgivad nad suhtlemisel nii info edastamise kui ka selle sisulise kvaliteedi ühtseid nõudeid ning oskavad kasutada vajalikke abimaterjale ja andmebaase.

Politsei- ja Piirivalveameti teenindusilme ühtlustub

LÜHIDALT

Muutub prefektuuri juriidiline seisundPolitsei ja piirivalve seaduse jõustumisel 1. jaanuaril 2010. aastal nähti ette, et prefek-tuurid kui iseseisvad asutused kaotavad alates 2012. aastast oma juriidilise isiku staatuse. 1. jaanuarist 2012 ei muutu si-sulises töös eriti midagi. Prefektuurid ei kao uuest aastast kuhugi, prefektuur kui oma tööpiirkonnas kõikides valdkondades tööd korraldav üksus jääb alles. Samuti ei kao prefektuuri nimi. Prefektuuride roll ja prefekti volitused jäävad sellisteks, nagu me need 2011. aastal oleme kehtestanud. Prefekt jääb juhtima prefektuuri tööd ning on peadirektori piirkondlik asetäitja. Prefekti juhtimisel on prefektuuri roll ennekõike meie töö taktikaline planeerimine ja tegemine.

Taasavatakse naiste tugitelefonNaiskodukaitse, Eesti Politsei Naisühendu-se ja Sisekaitseakadeemia koostöös kor-raldatud koguperepäeva Naistelt Naistele raames kogutud summa-dega taasavatakse tugitelefon vägival-da kogenud nais-tele. 6. märtsi l toimunud kogu-perepäeva Naistelt Naistele harivate töötubade ning si-sejulgeolekuteema-lise meelelahutusega sisustatud päeva süm-boolse üheeurose sissepääsutasu ning loteriituludega koguti 753,79 eurot ehk ligi 12 000 krooni. Külastajate annetused anti üle Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, kes taasavab ajutiselt suletud tugitelefoni 1492 vägivalda kogenud naistele.

Taani õhuväe kopterid meie lennusalgasTallinna Lennuväljal maandusid 29. märtsi õhtul kaks Taani Kuninglike Õhujõudude kopterit EH101 Merlin. Taani kopteripiloot kapten Mads Alsi sõnul oli Eestisse lenda-mise põhjus taanlaste treeningprogram-mi osaks olev navigatsioonitreening pikal marsruudil. Peale selle oli kapten Mads Alsi väitel taanlastel huvi näha lennusalga uusi koptereid AW139. Taani kopterid ja lennusalga värskeim kopter ES-PWC tegid 30. märtsil ühise SAR-harjutuse koostöös Tallinki reisilaevaga Victoria. Lisaks tehti veel ühine vintsitreenig Tallinna lahel veest. Nii said kopterimeeskonnad vastastikku tutvuda kolleegide tööga.

28. märtsil sõlmisid endine sise-minister Marko Pomerants ja Girf OÜ juhatuse esimees Hannes Plinte halduslepingu, millega luuakse Eesti maanteepiiripunktides ühtne piiri-ületuse ootejärjekorra infosüsteem.

Eesti-Vene piiril sõidukite pikkade järjekor-dade leevendamiseks algatas Siseministee-rium 2010. aasta kevadel riigipiiri seaduse muutmise, millega loodi võimalus kehtes-tada uus süsteem. Sel aastal rakendab Siseministeerium uue piiriületussüsteemi, mis hakkab kehtima kõigis kolmes idapiiril asuvas maanteepiiripunktis: Narva, Koidu-la ja Luhamaa piiripunktis. Uue süsteemi järgi luuakse maanteepiiripunktides ühtne piiriületamise ootejärjekorra infosüsteem ning rajatakse piiripunktide juurde kuuluvad ootealad.

„Ootejärjekorra infosüsteem võimaldab piiriületajal elektroonilisel teel broneerida sobiv piiriületusaeg, seega kaob vajadus oo-data piiriületust elavas järjekorras piiripunkti juures,“ ütles endine siseminister Marko Pomerants. „Loodav ootejärjekorra süsteem ei kaota aga piiriületuse järjekordi, vaid loob võimalused muuta ooteaeg sujuvamaks ning normaalsemad tingimused sõidukitega ootamiseks. Tegemist on Euroopas küllaltki ainulaadse tehnilise lahendusega, mida Eesti

Uus süsteem idapiiril

rakendama hakkab, ning loodan, et saame selle üle uhked olla.“

Loodavat süsteemi saavad kasutada kõik piiriületajad sellest sõltumata, mis riigis nad elavad või mis liiki sõidukit kasutavad. Teenust hakatakse osutama eesti, inglise ja vene keeles. Girf OÜ peab olema val-mis teenust pakkuma alates selle aasta 1. augustist. Piiripunktide juures asuvate ootealade planeeritav valmimisaeg on tä-navu juuni lõpus.

LUUBI ALL

Möödunud aasta alguses alustasid pre-fektuuride juures tööd lastekaitse-teenistused, et uurida tõhusamalt lastevastast kuritegevust. Kuidas on lastekaitsjatel läinud?

Möödunud aasta alguses alusta-sid prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused, kelle

ainus ülesanne on avastada ja menetle-da lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli sääraste kriminaalasjadega tegelnud inimestel uurida ka muid kuritegusid. „Lastekaitseteenistused võimaldavad uurida laste vastu suunatud kurite-gevust efektiivsemalt ning teenistuste loomine näitab, et lastevastane kurite-gevus on prioriteetne valdkond,“ ütleb kriminaalpolitseiosakonna koordinat-sioonitalituse juhtivkriminaalametnik Anu Baum, kes koordineerib lastega seotud kuritegude menetlemist Polit-sei- ja Piirivalveametis. Lastekaitse-teenistuste eemärgid ning töö iseloom on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja Pärnu on suured keskused, kus tuleb teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuu-ri lastekaitseteenistuse kolm töötajat eraldi linnades. Lääne prefektuuri las-tekaitseteenistuses on tööl aga ainult üks inimene, kes koordineerib lastega

tööd terves prefektuu-ris.

Kõige suuremad kogemused on ette näida-ta Põhja Prefektuuri laste-kaitsetalitusel, kes alustas tööd juba 2004. aastal. Talituse juht Pille Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta novembris kuulasid Põhja Prefektuuri lastekaitsetalituse töötajad koos pro-kuratuuriga kahe päeva jooksul üle 20 inimest, keda kahtlustatakse lapsepor-nograafia või -erootika valmistamises, hoidmises ja levitamises. Nii suurema-hulist operatsiooni polnud varem Ees-tis korraldatud. Oma praktilisi koge-musi on käinud põhjakad kolleegidele prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad on olnud lastekaitseteenistustele suu-reks abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi stardiplatvormid olid prefektuuriti erinevad ning pingutamist ja õppimist on olnud palju, hindab Anu lastekait-seteenistuste esimest aastat igati õn-nestunuks.

Väga head tööd on teinud muu hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitse-

Laste- kaitsjate lugu

teenistus, kes on Anu sõnul „kohuta-valt tublid“. Kui Radar Tartusse külla sõidab, on kohe selge, et Lõuna Pre-fektuuri lastekaitseteenistuses tööta-vad säravate silmadega inimesed.

Särasilmsed lõunakad

Võtame teenistuse naisperega istet las-te ülekuulamistoas, mis on sisustatud laste joonistuste, pehmete mänguasja-de ning videotehnikaga. Liia Kilp, Mo-nika Loim ja Kadri Põldaru on tööta-nud varem preventsioonis. Teenistuse ainuke mees, endine motopolitseinik Martin Kukk on parajasti valves ning liitub meiega hiljem. Ainukesena on puudu teenistuse juht Anneli Lepik, kes on emapuhkusel.

Teenistuse loomine ning esimene aasta ei ole olnud kergete killast, sõ-nab Liia, kes on teenistuse vanema

LUUBI ALL

ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni, visati tundmatus kohas vette ja nii me ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska, küsime teiste käest nõu.“ Suureks toeks on olnud samas majas asuv nn mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõud-sid enne teenistuse loomist mõne kuu töötada. Vajaduse korral aitavad nad nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad las-tekaitsjad enamasti omal käel hakka-ma ning „menetlemine käib täie eest“. Tihedat koostööd tehakse ohvriabi töötajatega, kes asuvad samas majas, ning laste- ja turvakodudega.

Lastekaitseteenistuse töökorral-dus näeb välja nii, et igaüks on ühe nädala valves ning kõik kri-minaalasjad, mis sel nä-dalal sisse tulevad, jäävad valveuu-rija menetleda. Menetluseks jääb aega kolm nädalat ja siis algab ring uuesti. Kui tegu on aga raske juh-tumiga ning kahtlustatav

on vaja kinni pidada, läheb terve tee-nistus välja nagu üks mees. „Praegune valvesüsteem töötab, sest öiseid väl-jakutseid on vähe, aga väga vabalt ei saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg peab olema stardivalmis,“ tunnistab Liia.

Lastekaitsjate menetlushaardesse kuuluvad kõik vägivallaku-riteod, mis on suunatud alla 18aastaste vastu, s.o peksmised, löömi-sed, vägistamised, seksuaalne ahvat-lemine, lapse-

Lõuna Prefektuuri lastekait-seteenistus – Kadri Põldaru (vasakult), Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk

LUUBI ALL

Tavaliselt arvavad lapsed, et nendega

ei saa internetis midagi halba juhtuda.

pornograafia allalaadimine jne. Kõige suuremat rõhku pannakse raskete isi-kuvastaste kuritegude menetlemisele, nagu perevägivald ja seksuaalkuriteod. „Seksuaalse ahvatlemise ja pedofiilia juhtumeid on meil menetluses päris palju,“ tõdeb Kadri. Et jõuda inter-netis tegutseva seksuaalkurjategijani, tuleb teha palju teavitustööd ning sel-gitada noortele, millal peaks politseiga ühendust võtma. Päev enne intervjuud käisid lastekaitsjad külas Kõrveküla kooli 4. kuni 7. klassi õpilastel. „Kü-sisime neilt, et kui keegi teeb nendele internetis ettepaneku kokku saada või „seksiasju ajada“, siis kas nad teavita-vad sellest politseid. Üldine vastus oli ei. Tuli välja, et noored lihtsalt ei pöö-ra sellistele sõnumitele tähelepanu või blokeerivad inimese ära. Kui me selle peale selgitasime, et võib-olla mõni teine noor ei käitu nii ja võib sattuda ohvriks, said nad probleemist aru. Iga-tahes meie meiliaadressi kirjutasid nad kõik endale päevikusse üles ja nüüd aeg näitab, kas nad meiega ühendust võtavad,“ jutustab Liia.

Terve elu internetis

„Noored riputavad terve oma elu in-ternetti,“ jätkab Kadri. „See on nen-de jaoks nii tavaline, kui keegi võõras tahab nendega sõbraks saada, juttu ajada või pilte vahetada. Noored ei mõtle sellele, et uus sõber, kes väidab end olevat 14aastane Mari, on hoopis 40aastane mees. Tavaliselt palub „uus sõber“, et laps saadaks talle endast ühe meelas poosis pildi, ja kui laps keeldub

järgmisel korral uusi pilte saatmast, ähvardab „sõber“ pilti klassikaaslaste-le näidata. Lastega on internetis kerge manipuleerida.“

Tavaliselt arvavad lapsed, et nen-dega ei saa internetis midagi halba juh-tuda, kuid reaalsed juhtumid, millega lastekaitsjad kokku on puutunud, räägi-vad teist. „Üks tüdruk hakkas suhtlema 35aastase mehega,“ meenutab Liia nen-de esimest internetijuhtumit. „Alguses ütles mees, et ta on noorem, kuid lõpuks rääkis, kui vana ta päriselt on. Nad va-hetasid pilte ja mees rahuldas end vee-bikaamera ees ning tüdruk vaatas pealt. Tüdruk ei rääkinud sellest kellelegi, kuni mees tema arvele 5000 krooni üle kandis. Tüdruk rääkis emale juhtunust ja ema pöördus meie poole. Saime me-hele jaole ning leidsime tema arvutit läbi vaadates teisigi kannatanuid. See oli õn-nelik juhus, sest tüdruk rääkis emale lõ-puks ära, aga paljud ei julge.“

Mõnikord usub laps, et „uus sõ-ber“ on temast siiralt huvitatud. Las-tekaitsjatel on menetluses näiteks juh-tum, kus 15aastane vaimse puudega tüdruk suhtleb internetis 60aastase mehega. Vanemad on lapsele selgita-nud, et mees ei ole 15aastane noor-mees, kes tahab tüdrukuga päriselt sõbraks saada, kuid tüdruk ei suuda olukorda mõista.

Kui paluda lastekaitsjatel meenuta-da mõnd eriti rasket juhtumit, sähva-tab neil korraga peas mitu lugu. Moni-ka meenutab ühte vägistamist. „Meil olid olemas kahtlustav ja tunnistaja, aga ei olnud kannatanut. Kulus väga palju aega, kuid lõpuks tegime ta hal-va kvaliteediga pildi pealt kindlaks. Ülekuulamine oli väga keeruline ja tehnika vedas alt. Tuli välja, et nii kan-natanu kui ka kahtlustatav olid ühest vene bandest ning grupp hakkas kan-natanut mõjutama. Noormeest karde-ti. Isegi õpetajad kartsid teda. Seejärel tekkis uus kannatanu, noormees oli veel ühte tüdrukut vägistanud, kuid tütarlaps keeldus tunnistusi andmast, sest ta nägi, mis oli juhtunud eelmise tüdrukuga. Aprilli alguses läks juhtum üldmenetlusse.“

Liiale on jäänud eredalt meelde perevägivallajuhtum kolmelapselises peres, kus kasuisa ahistas seksuaal-selt 15aastast tüdrukut. Sellest teadsid kõik, aga keegi midagi ette ei võtnud. Kui asi jõudis vägistamiseni, pöördus ema lõpuks politseisse. Armastus oli aga nii suur, et ema käis meest isegi vanglas vaatamas. „On üsna tõenäoli-ne, et ta võtab mehe pärast vabanemist tagasi,“ ütleb Liia. „Lapsed on juba ähvardanud kodust ära minna.“

Sõna sõna vastu

Perevägivallajuhtumid ongi ühed ras-kemad, sest sõna sõna vastu juhtu-meid on keeruline tõestada. „Meil oli üks juhtum, kus kuritegeliku taustaga mees tõmbas viieaastasel kasutütrel

Lõuna Prefektuuri lastekait-seteenistuse töötajad Monika Loim (vasakult), Kadri Põldaru ja Liia Kilp näitavad, kuidas toimuvad laste ülekuulamistoas ülekuulamised.

LUUBI ALL

juukseid peast välja ning kontrollis pide-valt tüdruku alakeha. Tuttavad on näinud lapse vigastusi, aga ot-seseid tõendeid ei ole ja mees eitab kõike. Seda on väga raske tõenda-da ning hinnata, kas see oli seksuaalne ahis-tamine või pedantne puhtusearmastus. Ema ei julgenudki politseisse tulla enne, kui mees läks korduva joobes juhtimise eest karistust kandma,“ räägib Liia.

Kui Liia ja Monika esimestena tee-nistuses tööd alustasid, ei olnud nad päris kindlad, kuidas nad lapsevane-matena oma töö varjukülgedega toime tulevad. Nüüd on kogemus näidanud, et ettekujutused osutusid hirmsamaks kui tegelikkus. „Tuttavad ja kolleegid

küsivad ikka aeg-ajalt, kuidas me toime tuleme, aga sellest on võimalik üle olla,“ ütleb Liia. „Kogu aeg mõtled, kuidas menetleda paremini, kiiremi-ni ning targemini, milliseid võimalusi lapsele ja vanema-

tele pakkuda. Pidev tegutsemi-ne võtab pinge maha.“ Liia ei salga, et kõigele vaatamata tuli tal paar näda-lat tagasi ülekuulamisel esimest korda pisar silma. Väga kurb kogemus on Liial ja Monikal eelmise aasta emade-päevast. Mõlemad tegid oma peredega hommikul päevaks ettevalmistusi, kui tuli kõne, et üks ema oli oma pooletei-sekuuse lapse ära maganud. „Sel het-kel, kui olime ema ja lapse juures, lõi

pea selgeks ning emotsioonid kadusid, aga kui pärast ema lapse nn laibaau-tosse viis, tõusis klomp kurku,“ mee-nutab Monika.

Kurbadele lugudele vaatamata on Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus üks väga lõbus kamp inimesi, kes tu-levad iga päev naeratusega tööle ning lahkuvad samasugusena. Igasse päeva jätkub neil häid nalju ja sõbralikku aasimist. „Eriti kui Martin tuppa as-tub,“ muigavad naised. Omavaheline hea klapp ning mõtestatud töö on see, mis neile energiat annab. „Me tunne-me, et see töö on just see, mida teha tahame,“ lausub Kadri. „Minu jaoks ongi see kõige otsesemas mõttes polit-seitöö, millel on konkreetne tulem, ja see annab jõudu.“

Nelli PelloRadari peatoimetaja

KommentaarLoodan väga, et lastekaitseteenistustel on olnud kergem alustada kui meil omal ajal 2004. aastal. Oleme omavahel infot vahetanud, nõu ja jõuga abiks olnud. Eel-mise aasta alguses käisid Tartu ja Pärnu lastekaitseteenistuse ametnikud omal init-siatiivil koos prokuröridega tutvumas Tal-linnas lastekaitsetalituse ja alaealiste pro-kuratuuri osakonna tööga. Samuti on osa võetud videoülekuulamise koolitusest. Novembris osalesid Tartu lastekaitsetee-nistuse ametnikud lastepornograafia alla-laadijate ja hoidjate tabamise operatsioo-nis ning läbiotsimistes. Sel aastal toimus Ida Prefektuuris koolitus laste väärkohtle-

Lastekaitseteenistuste ülekuulamistoad läbivad uuenduskuuriHiljemalt 1. septembriks renoveeritakse lastekaitseteenistuste ülekuulamistoad. Tallinna ja Pärnu ülekuulamistoad saavad juurde uut sisustust ja videoülekuulamis-tehnikat ning tubadesse paigaldatakse peegelseinad ja parandatakse heliisolat-siooni. Tartu lastekaitseteenistus kolib aga arestimajaga ühest majast Lõuna Prefektuuri peamajja, kuhu nad saavad uued ruumid. Suve lõpul valmivas Jõhvi uues politseimajas on juba arvestatud laste ülekuulamistoa erinõudeid.

mise valdkonnas. Lastekaitseteenistuste probleemid on samad, mis meil alguses. Kõige enam kimbutab kogemuste puu-dumine. Meil on hea meel, et Eesti po-litseis on nüüd professionaalsed uurijad, kes menetlevad laste vastu suunatud kuritegusid ja eriti laste seksuaalse väär-kohtlemise juhtumeid. Minu hinnangul on lastekaitseteenistused alustanud hästi ning on hoo sisse saanud.

Pille AlaverPõhja Prefektuuri

lastekaitsetalituse juht

Liia ja Monika uurivad Lõuna Prefektuuri kroonikaraamatut „Sellised me Lõunas olemegi“,

kus on juttu ka Lõuna laste-kaitseteenistusest.

Väärtused mõjutavad seda, kuidas riigid omavahel suhtlevad, kuidas sõlmitakse rahvusvahelisi lepinguid, kuidas toimi-vad organisatsioonid, kuidas tehakse otsuseid ja kuidas iga päev käitutakse.

Pealkirja järgi võiks arvata, et juttu tuleb igapäevakäitumi-sest. Sellest, kuidas me oma-

vahel suhtleme, kas pöördume võõra inimese poole teie- või sinavormis. Kahtlemata on tegemist aktuaalse kü-simusega, eriti nii mitmekülgse ajaloo-lise taustaga organisatsioonis, kui seda on meie aja politsei. Igapäevakäitumi-sest viisakuse kontekstis järgnevas siis-ki juttu ei tule. Arutleme väärtuste üle veidi teistsugustes kategooriates.

Geograafiliselt on maailm jagatud erinevateks väärtusruumideks, näiteks religiooni järgi, ideoloogiliselt, keeleli-selt, etniliselt jne. Kuigi religioon on üks mõjukamaid ja levinumaid vii-se, võib selline arutelu Radaris jää-da veidi võõraks. Küllap on meie lugejatele arusaadavam ja ee-listatum lugeda väärtustest, mis mõjutavad organisatsioo-nide ja seal töötavate inimes-te käitumist vahetult. Kui glo-baalsel tasandil on väärtustest kirjutanud nt Ronald Inglehart, Robert B. Edgerton, Lawrence E. Harrisson jpt, siis väärtustest orga-nisatsiooni tasandil nt Fons Trompe-naars, Peter Woolliams, Geert ja Gert Jan Hofstede, Georg Sootla jpt, kelle tekste on ka eesti keeles saada.

Väga levinud on maailma jagamine kolmeks suuremaks väärtuspiirkon-naks: Anglo-Ameerika, Mandri-Eu-roopa ja Põhjala (v.a Soome). Mõistagi on tegelik olukord märksa keerulisem ja mitmekülgsem. Näiteks väidetakse Saksamaa puhul, et Põhja-Saksamaa sarnaneb rohkem Põhjalaga ning Lõu-

Väärtused,millele harilikult ei mõtle

na-Saksamaa Mandri-Euroopaga, kuid see oleks liiga detailne käsitlus.

Järgnevalt vaatlen väga põgusalt ja ainult mõne kategooria näitel väär-tusi nn teie-sina-teljel (Geert Hofstede nimetab seda võimudistantsiks). Väga lihtsustatult olgu öeldud, et teie-kultuur on hierarhiline ning sina-kultuur lähtub võrdsusest. See on tõesti suur üldistus, kuid probleemi tutvustamiseks loode-tavasti piisav. Siin võiks esile tuua palju erinevaid tunnuseid, kuid käsitleme ai-nult kahte – otsustamist ja reegleid.

Otsustamine ja reeglid väärtuste kandjana

Otsustamine on igapäevane ja pealtnä-ha lihtne tegevus. Vaja on öelda jah või ei või äärmisel juhul mingis küsimuses otsus edasi või tagasi lükata. Me ei arutle järgnevalt otsuste motiivide või tagajärje üle, meid huvitab ainult see, kuidas jõuda nii kaugele, et vormuks jah või ei. Peatume kahel tuntud ning levinud otsusevormil – enamus- ja konsensusotsusel.

Enamusotsuse puhul on tegemist olukorraga, kus otsuse langetamisel arvestatakse enamuse huve. Otsused langetatakse peamiselt hääletamise teel. Siin on tähtis roll protseduuril, millest peetakse väga täpselt kinni. Enamusot-suse puudus on asjaolu, et vähemustel peaaegu sõnaõigust ei ole ning saabuv lahend on sageli liiga lihtsustatud. Te-gemist on mustvalge poolt ja vastu di-lemmaga, mis võib sageli põhjustada järgmise ahela: grupiidentiteedi säili-tamiseks vastandutakse teise grupiga, vastandamine tekitab viha, mis on omakorda suletud organisatsioonide tunnus jne. Enamusotsuse tugev külg on kahtlemata otsuse kiirus ja vähemalt näiline objektiivsus. Siin on enamasti eelduseks, et otsustajad on oma võimu saanud legitiimselt ning neil on otsuse tegemiseks täiuslik informatsioon. Ena-musotsuse piirkondadena on tuntud nt Prantsusmaa ja Hispaania.

Konsensusotsuse puhul otsitakse puutumuses olevate isikute vahel või-malikult suurt ühisosa. Protseduuril ei ole siin väga olulist rolli. Rõhk on otsuse eesmärgil ja sisul, st otsustajad püüavad leida kõige paremat ja läbi-mõeldumat lahendit kõigile pooltele. Konsensusotsuse puhul on tegemist läbirääkimistega, kus arutletakse ning otsitakse ühisosa nendes nüanssides,

mida ei ole tunnustatud. Selles prot-seduuris püütakse hoiduda hääleta-misest. Nõrk külg on kogu protsessi aeglus, kuid tugevuseks võib pidada seda, et arvestatakse ka vähemuse huve. Kedagi ei lükata kõrvale. Kon-sensusotsus on levinud Põhjalas.

Reeglite mõistmisel on Anglo-Ameerika kultuuriruumis ja Mandri-Euroopa riikides põhimõttelised eri-nevused. Esimesel juhul käsitletakse reegleid kui kokkuleppeid ja teisel ju-hul kui tehnilist vahendit, et kirjelda-da objektiivselt parimat toimimisviisi. Reegli kui väärtuse üheks peegliks on põhiseadus (kõikjal sellist akti ei ole-gi). Ameerika põhiseadus on tuntud kui väga üldine, mis kirjeldab ainult põhimõtteid, mida tõlgendatakse. Mandri-Euroopas on mõne riigi põhi-seadus seevastu väga pikk ja detailne kirjeldus, mis jätab tõlgendamiseks vähe ruumi ning seab selged piirid.

Milliseks tahame kujun-dada oma keskkonda?

Kirjeldatud kahe äärmuse vahele ma-huvad Põhjala riigid, kus reeglitesse ei suhtuta nii jäigalt kui Mandri-Eu-roopas ja mitte nii vabalt (kui see on korrektne väljendus) kui Anglo-Ameerika kultuuris. Normid ei ole Põhjamaades väga jäigad ning jätavad paindliku tõl-gendusruumi. Seadustesse ja reeglitesse suhtutakse kirjeldatud kultuuriruumile kohaselt. Siin ei ole kõne all ainult seaduste või normide järgi käitumine, vaid käitumine terviku-na, mis peegeldub ka suhtlemises ning selles, mida oodatakse teistelt.

Otsustused ja reeglid väärtus-te kandjana on ainult kaks või-malikku viisi

paljudest, et kirjeldada erinevaid kul-tuure, mis mõjutavad meie igapäevast käitumist. Samas on need politseinikule üsna hingelähedased ja lihtsad mõista.

Kui mõelda Eesti peale, siis on mul tunne, et meil ei ole otsustamise ja reeglite küsimuses selgelt väljakuju-nenud kultuuri. Me ei saa ennast lii-gitada ühegi kirjeldatud ruumi hulka. Sellel on omad põhjused. Ajalooliselt võiks arvata, et meile võiks olla omane enamusotsustus ja jäik reeglistik. Mõ-lema iseloomustamiseks võime tuua rohkesti näiteid valitsussektorist, sh politseist. On ka vastupidiseid näiteid, kuid need jäävad suuresti ärisektorisse ja mittetulundusühingute valdkonda. Peale organisatsiooni tasandi erine-vuste võib esile tuua erisuse põlvkon-dade vahel, kus noorematel inimestel on sageli vanematest erinevaid väär-tusi ka siin kirjeldatud küsimustes. Seega tundub mulle, et oleme veelahk-mel. Nüüd sõltub palju meist endist – milliseks me tahame oma keskkonda kujundada ja kuidas tulevikus elada. Ei saa välistada, et me ei soovigi sel-les protsessis osaleda, vaid ootame ja vaatame, kuidas lõpuks välja kukub. Minule meeldiks siiski nende küsimus-te üle arutleda ning mõelda, millist ühiskonda me oma lastele soovime ja kuidas meie turvalisust kujundatak-se. Alustada saame igapäevase tööelu korraldamisest. Kuidas me otsuseid teeme ja kuidas tahaksime teha? Kui-das, milliseid reegleid ja milleks me kehtestame?

Siin ei ole õiget ega valet vaatenur-ka. Peab lihtsalt mõistma, et tegemist on erinevate võimalustega, mis võivad

viia erinevate tulemiteni ning millel on oma nõrgad ja tugevad kül-jed. Samuti sobivad kirjeldatud kultuuritüübid erinevates olu-kordades. Mõlemal on oma aeg ning koht. Nii nagu ütles professor Mikko Lagerspetz 5. märtsi Postimehe kultuurilisas

AK demokraatia kohta: demokraatiat ei saa

teha erandolukor-ras, demokraatiat tehakse tavaolu-korras.

Priit SuveLääne prefekt

Eestil ei ole otsus-tamise ja reeglite

küsimuses selgelt väl-jakujunenud kultuuri. Oleme veelahkmel.

PERSOONFo

Vankumatu mees idapiiriltMärtsi keskel Narva kordoni kauaaegse juhina pensionile läinud Rein Steinfeld on üks neist piiri-valve algusaastate entusiastlikest ja julgetest meestest, kelle toel ning eeskujul püsis Eesti idapiir sealses valdavalt venekeelses ja kohati vaenulikus keskkonnas.

Politseimajori auastmes teenistu-se lõpetanud Rein Steinfeldile autasustamisel ohvitserimõõka

ulatades lausus Ida Prefektuuri piiri-valvebüroo juht Aimar Köss sõnad, mis kogu teenistusaja vältel idapiiri valvanud ohvitseri ehk kõige tänu-väärsemalt iseloomustavad: „Laial-daste kogemustega juhina on Rein pööranud suurt tähelepanu meeskon-natööle, oma alluvate professionaalsu-sele ja nende füüsilise vormi tõstmisele ning piirivalve maine kujundamisele Ida-Virumaal.“

Oma elust 18 aastat idapiiri val-vamisele pühendanud mees pole oma kunagist pöördelist otsust piirivalvesse tulla tänaseni kordagi kahetsema pi-

tööstuse juhtimise ja planeerimise eri-alal. Oma lemmikspordialaga – pok-siga – hakkas Rein tegelema Tallinna Raskejõustiku Majas. Peale poksi on ta harrastanud jooksmist, jalgpalli ja korvpalli.

Erinevalt oma nooremast vennast Joel Steinfeldist pole Rein kunagi tund-nud soovi muusikaga tegelda, kuigi vä-limus ja lauluhääl on mehel head ning olekust lausa kiirgab karismaatilisust. „Hobi korras olen laulnud, kuid muu-sikaannet on mul vähe,“ tunnistab ta. „Sport ja meresõit on minu jaoks alati tähtsamad olnud.“ Ajal, mil Joel asutas Eesti esimest poolpõrandaalust hard rock’i ansamblit Kooma, millele hiljem järgnes eesti parimaid rokk-muusikuid koondav Haak, ning peeti muusikaajaloos legendaarsed Viljandi rokifestivalid koos pidevate esinemis-keeldudega, kündis vanem vend Rein juba Atlandi ookeani laineid. Merd sõitma jäi mees seitsmeks aastaks ning töötas seejärel kalandussüsteemis eri-nevatel juhtivatel kohtadel.

Otsuse piirivalvesse tulla langetas Rein 1993. aasta septembris, toimeta-

danud. Pikk sündmusterohke teenistus möödus Reinul eranditult Narva jõe ääres, kus ta töötas vaheldumisi pii-riinspektorina, teenistusohvitserina ja kordoniülemana Punamäe ning Narva piirivalvekordonis. Igapäevatöö kõr-valt on Rein aktiivselt teinud sporti, võtnud osa Narva Eesti Seltsi tegemis-test ning esinenud üritustel seltsi mees-ansambli koosseisus.

Meremehest piirivalvuriks

Reinu lapsepõlv ja noormeheiga möö-dusid pealinnas. Ihates lapsest saadik meremeheks saada, lõpetas ta Tallinna Kalatööstusliku Merekooli ning hil-jem Tallinna Polütehnilise Instituudi

PERSOON

Vankumatu mees idapiirilt

des siis veel juhatuse esimehe asetäit-jana endises kalurikolhoosis Oktoo-ber. Põhjust, miks ta jättis võimaluse erasektoris „rikkaks saada“ ning valis piirivalvuri ameti madala töötasu ja alles kujuneva struktuuriga isamaali-ses organisatsioonis, seletab Rein järg-miselt: „Hea tuttav Riho Breivel, kes on praegu Ida-Viru maavanem, kuid tollal töötas Ida-Viru piirivalvepiir-konna ülemana, külastas mind ja tegi ettepaneku tööle tulla. Teadsin hästi tolleaegset keerulist olukorda idapiiril ning tundsin, et suudan veel vaimselt ja füüsiliselt seal üht-teist korda saata. Soovisin anda endast parima, et aidata kaasa meie riigi loomisele ja sisejulge-oleku arendamisele. Pealegi olid ku-nagised uhked kalurikolhoosid selleks ajaks juba mandunud ning töö seal ei pakkunud enam rahulolu.“

Teenistus algas Narva-Jõesuus

Teenistust alustas ta nagu enamik tol ajal piirivalvesse tulnud mehi ja naisi Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekesku-

ses. Nüüdseks suletud legendaarses õppeasutuses moodustati tollal eraldi kursantide rühm, kuhu kuulusid üks-nes kõrgharidusega inimesed. Pärast kahekuulist väljaõppeaega suunati Rein piiriinspektorina Narva maantee-piiripunkti. Järgmisel aastal suundus õppekeskuse kunagine kõrgharitute rühm peaaegu täies koosseisus ohvit-serikursustele. „Seal olid mitmed hil-jem Piirivalveametis olulisi ülesandeid täitnud mehed, nagu Arvi Miido, Rein Kikas ja Aare Soome,“ meenutab tä-nane eruohvitser. „Elu oli huvitav ning pärast lõpetamist saime kõik lipniku auastme.“

Edasi täitis Rein töökohustusi taas inspektorina Narva maanteesillal, siis

majandusohvitserina piirkonna hool-debaasis ja veel mitmel ohvitserikohal kuni suunamiseni 1997. aastal äsja valminud Punamäe kordoni ülemaks. Narva veehoidla ja Peipsi järve vahel otse keset Punamäe (Gorodenko) küla piirijõe kõrgel kaldal paiknev kordoni-hoone jäi Reinu teenistuskohaks seits-meks aastaks.

2004. aastast asus Rein juhtima idapiiri suurima isikkoosseisuga ning Eesti-Vene ajutise kontrolljoone vastu-tusrikkaimat lõiku katvat Narva kor-donit. Siin tulid kasuks tsiviilelus han-gitud juhtimiskogemused, sportimisest saadud tahtejõud ja sihikindlus ning hea suhtlemisoskus koos varjamatu eestimeelsusega. „Mul on hea meel ja uhke tunne, et sain teenida niisuguses kohas nagu Narva, kus piirivalvuri elu kulgeb alati intensiivselt, kus on palju piiriületajaid ning tuleb ette palju pii-ririkkumisi nii illegaalide kui ka sala-kaubavedajate poolt,“ räägib Rein.

Kõige raskem aeg oli tema hin-nangul vahetult pärast iseseisvuse taastamist. „Piir ei olnud paigas, pii-rirajatised puudusid, polnud tasemel

„Mul on hea meel ja uhke tunne, et

sain teenida niisuguses kohas nagu Narva, kus piirivalvuri elu kulgeb alati intensiivselt.“

Kolleegid ReinustReinu juures meeldis see, et ta kuulas alati ära minu arvamused teenistuse planeerimi-sest ja selle elluviimisest, lisades juba koge-tud teadmist. Rein ei öelnud kunagi ei, vaid lisas, et proovime ja siis näed sa ise, kas uus idee on hea või mitte. Kui vahel midagi ka viltu kiskus, ütles ta alati, et oma meeste eest peab seisma. Rein tegi suurepäraselt koostööd Vene Föderatsiooni piirivalvega. Samas oskas ta teistelegi õpetada, kuidas tuleb hoida suhteid Vene kolleegidega nii, et sind austataks ja sinuga tahetaks koos-

väljaõpet ning rahvusvaheliselt meist palju aru ei saadud. Nüüdseks on pii-riolukord tundmatuseni muutunud ja Narva kordoni vastutusala on tehni-liselt kõige paremini varustatud lõik idapiiril.“

Suurim töövõit – kohalike austus piirivalvurite vastu

Arvukatest piirivahejuhtumistest on Reinule meelde jäänud eeskätt need, mis on tema sõnul ühel või teisel moel hinge vapustanud – ebaseaduslikud piiriületused, piiririkkujate tagaajami-sed ning pidev vägikaikavedu leidlike, looduslikke tingimusi ja seaduselünki ärakasutavate salakaubavedajatega. Üheks põnevamaks momendiks peab Rein kolme kilomeetri pikkuse plast-vooliku avastamist Narva veehoidla põhjast, seda kasutati kvaliteetse piiri-tuse pumpamiseks Venemaalt Eestisse.

„Midagi ennenägematut või eba-tavalist pole mul kordoniülemana tee-nides juhtunud, aga üsna tihti on tul-nud kasutada jõudu ning vahel relvgi kabuurist välja tõmmata, kuid sellega on sündmuste areng ka piirdunud,“ meenutab Rein. „Minu piiriteenistuse alguses valitses Narva maanteesillal olukord, kus ei läinud päevagi mööda, ilma et oleks tulnud rakendada füüsilist jõudu või kasutada kumminuia. Need olid keerulised ajad, mil ei tahetud aru saada meie riigipiirist ega kuuldagi ise-seisvuse taastanud Eesti Vabariigist. Suure riigi inimesed lihtsalt tulid ega tahtnud tunnistada, et vastu nende soo-ve ja harjumusi on teisel pool Narva jõge olukord äkki kardinaalselt muutu-nud. Püüdsime seda neile selgeks teha rääkides ja seadustele viidates, kuid pahatihti ei vaevutud seda arvestama.“

tööd teha. Sport oli tema jaoks väga olu-line, sportimist püüdis ta igal võimalusel meestesse süstida ning ütles alati, et mees peab olema julge ja tugev.

Vahur OrasNarva kordoni juhtivpiiriametnik

2003. aasta novembris olime Narva jõel mootorpaadiga patrullis, kui märkasime, et Vene poolel ujub allavoolu ümberläinud mootorpaat kolme inimesega. Uppumis-ohus inimesed hoidsid paadi ninast kinni, mis paistis veel vaid veidi veest välja, ja vool viis neid kaasa. Teatasime juhtumist kordonisse, ületasime patrullpaadiga riigi-piiri ning hakkasime päästma venelastest

kalamehi. Et meie paat oli väga väike, sai-me pardale võtta ainult kaks meest, sest muidu oleks alus ümber läinud. Kolmas hättasattunu jäi vette ja me hoidsime teda kinni. Kalamehed olid juba pikka aega külmas vees olnud ning üks neist hakkas teadvust kaotama. Kutsusime kordonist abi, kuid parajasti ei olnud seal kaatrijuhti. Appi tuli kordoniülem Rein Steinfeld, kes istus ise kaatri rooli ja jõudis kohale viie minutiga. Seejärel lõpetasime päästetööd juba üheskoos ning toimetasime pääste-tud kalamehed Punamäe kordonisse, kus neile osutati esmaabi.

Igor SedunovPunamäe kordoni juhtivpiiriametnik

Teenistuse lõppedes kinkis Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Köss Reinule ohvitseri-mõõga.

Rein koos Narva kordoni uue juhi Indrek Püviga

PERSOON

Enesekehtestamise raskused on idapiiril nüüdseks edukalt ületatud ja minevik. „Aja jooksul oleme saavu-tanud autoriteedi ja võitnud kohalike elanike usalduse ning piirivalvureid võetakse väga tõsiselt. Korraldame kohalike kala- ja jahimeestega kohtu-misi, selgitame olukordi, esitame omi tingimusi ning leiame alati ühise kee-le. Kohalikke, kes on piiriveekogudel liigeldes hätta sattunud, oleme alati aidanud ja neile appi tõtanud igas olu-korras.“ Oma suurimaks töövõiduks peabki Rein seda, et ajaloolises piiri-linnas Narvas austatakse meie päevil piirivalvuri vormi ning selle kandjasse suhtutakse tõsiselt.

Juht, kes suudab kuulata

Piirivalve hea maine loomisele piiri-äärse elanikkonna seas on Rein palju kaasa aidanud mujalgi. Näiteks mä-letavad tema seitsme aasta pikkust tööd Punamäe kordoni ülemana Nar-va jõe ühes metsikumas lõigus sealse Gorodenko küla elanikud hea sõnaga praeguseni. Suure osa aastast muust maailmast äralõigatud paigas elavate inimeste murede kuulamine ja lahen-damine, abi osutamine igapäevaste toiduainete muretsemisel ja hättasat-tunud kalameeste aitamine olid Pu-namäe kordonis lahutamatult seotud igapäevase piiriteenistusega. Kõik see võimaldas peale mainekujunduse tub-listi tõhustada kordoni igapäevatööd, kuna piiririkkujate ja salakaubaveda-jate tabamisel mängib olulist rolli pii-rivalvurite usalduslik vahekord koha-like elanikega.

Minnes hiljem Narva kordonit juhtima, oskas Rein sealgi suurepärase suhtlejana luua hea kontakti inimeste-

ga väljastpoolt ning teha tulemuslikku koostööd naaberriigi piirivalvuritega. Suhetes kolleegide ja alluvatega mäle-tatakse teda energilise, kogenud, alati abivalmis ja tasakaaluka juhina, kes piirivahejuhtumites võimaluse korral alati isiklikult sündmuskohale kiirus-tas ning seadusrikkujate jälitamisel ja kinnipidamisel osales. Kordonijuhina toimkondlastele ülesandeid jagades ning patrulle piirilõikudesse saates armastas ta neid ise autorooli istudes kohale viia ning pärast vahetuse lõppu tagasi kordonisse sõidutada.

Alluvad toovad Reinu kui ülemuse heade külgedena esile tema võime ini-mesi ära kuulata, arvestada kolleegide arvamusi teenistuse korraldamise kohta ning põimida neid omaenda teadmiste ja kogemustega. Reinu suust pole kuna-gi kõlanud resoluutne ei, vaid soov iga asjalikku ideed enne otsustamist katse-tada. Ebaõnnestumiste korral seisis kor-doniülem alati kindlalt oma meeste eest.

Huvisportlasena on Rein hea seis-nud alluvate füüsilise vormi paranda-mise eest, pannes soovijaid poksima ning treenides neid ise poksiringis. Tema kindla veendumuse kohaselt piirivalvur ilma hea sportliku etteval-mistuseta idapiiril ja eriti Narvas kaua vastu ei pea. „Eeskujulik piirivalvur peab olema füüsiliselt ja moraalselt tugev, oskuste poolest professionaalne ning jääma ka kõige raskemas olukor-ras inimlikuks,“ usub ta.

Ebaõnnestumised innustavad

Kui piirivalve algusaastail tuli kõigi seaduslike vahenditega selgitada kor-rarikkujatele riigipiiri olemust, siis vii-mase nelja-viie aasta jooksul on Narva

Tihtilugu leiab Reinu poksiringist, kus ta treenib ka teisi.

Rein jagab infot uuele vahetusele.

jõe ääres vohama hakanud salakau-bavedu. Piiritusevoolikute üleveda-mine, piirituse transportimine üle jõe ja Narva veehoidla ning sigaretivedu – sääraste tegevuste tõkestamisele on viimastel aastatel kulunud nii Narva kordoni kui ka naaberkordonite piiri-valvurite peamine energia. „Salakau-bavedajate tegevusi ja meetodeid pea-me pidevalt jälgima, neid ette nägema ning nende vastu valmistudes oma tee-nistust korraldama,“ valgustab Rein idapiiri suurima kordoni juhtkonna argipäeva.

Aastate jooksul, kergematel ja raskematel aegadel ning ajutiste eba-õnnestumiste puhul on Reinugi peas mõlkunud mitmesuguseid tulevikumõt-teid, kuid käegalöömise ja piirivalvest äramineku soovi pole kunagi tekkinud. Paratamatult iga inimese elus tekkiva-test mustadest aukudest on mees üle saanud sportimise, kohalikus seltsielus osalemise ja muude positiivsete sisendi-tega. „Igapäevatöö ebaõnnestumised, s.o tabamata jäänud piiririkkujad või karistuseta pääsenud salakaubaveda-jad, on pigem innustanud oma tööd pa-remini tegema, kavalamalt ning enne-tavalt tegutsema. Kõik see on hoidnud mind vormis,“ räägib tänavu 63aasta-seks saav, kuid uskumatult noorusliku välimusega piirivalvur.

Kõigile teenistust jätkavatele kol-leegidele paneb Rein südamele hoida alal kord seatud eesmärki ja võidelda vapralt edasi. „Noore ühendameti juh-tidele soovin kindlust hoida suurt rist-luslaeva nimega PPA õigel kursil ning säilitada selle rohkearvuline meeskond ühtse perena.“

Urmo KohvPPA pressiesindaja

PERSOON

Kõrbenud mobiiliäri14. september 2007. Veerand kuue ajal õhtul saab politsei teate, et Tallinna kesklinnas tulistati kähmluses Viru ringi läheduses meesterahvast. Tulistati siiski gaasipüstolist ning kannatanu tõsiseid vigastusi ei saanud. Paugutaja lahkus sündmuskohalt kiiresti, istudes teda läheduses oodanud Mercede-sesse. Sel hetkel ei oska asja uurima hakanud politseinikud arvatagi, mis lugu sellest sündmusest tegelikult välja koorub.

Järgneva kuu jooksul saab nii po-litsei kui ka prokuratuur teateid kolmelt välismaal asuvalt firmalt.

Teadete sisu on sarnane, nimelt on Eestis asuv ettevõte Lockerman Tra-ding Group (LTG) lubanud neile müüa suures koguses mobiiltelefone NOKIA 6300. Üks Saksamaal ja teine Slo-vakkias asuv ettevõte on Lockermani kontole kumbki kandnud ligikaudu 130 000 eurot ning kolmas, Ungari et-tevõte 13 000 eurot. Vanas vääringus teeb see üle nelja miljoni krooni. Mo-biile pole aga vastu saadud ja noored Eesti „ettevõtjad“ nende kõnedele ega e-kirjadele enam ei vasta.

Selgub ka see, et Viru ringi juures aset leidnud intsident oli põhjustatud arusaamatusest Revo Metsanurme ja Margus Pikhofi vahel, kui viimane loobus vastupidi varasemale kokku-leppele Metsanurmele raha üle and-mast. Raha andmise asemel paari kuu eest vanglast vabanenud Pikhof hoo-piski tulistas gaasipüstolist Metsanur-

me. Raha oli Pikhofi kontole kandnud juba tuttav äriühing LTG. Kuna kõi-gis neis juhtumites figureerib äriühing LTG ning petuskeem on identne, ühendab politsei menetlused ning asja hakkavad uurima keskkriminaalpolit-sei menetlusosakonna II talituse me-netlejad Kalmer Viska, Silver Koorts, Ain Luik, Asko Jürgenson ning Kuldar Kaur. Välja hakkab kooruma järgnev.

Kuidas asi alguse sai?

Tegelikult sai lugu alguse juba mitu kuud enne septembris Tallinna kesk-linnas toimunud intsidenti. Loo peate-gelasteks pole sugugi mitte Viru ringi noormehed, kes enne kähmlema hak-kamist ja sellele järgnenud tulistamist Tavidi kontorist sularaha välja võt-ta üritasid. Loo kaks peategelast ehk skeemi autorit ning põhilist välismaa firmadega „läbirääkijat“ olid Tallin-na noormehed Marcus Viies ja Egert Karp. Viies töötas kosmeetikatooteid

importivas firmas ning Karp oli auto-müüja nüüdseks pankrotistunud Kom-mest Autos. Mõlemad noormehed olid varem kriminaalkorras karistamata.

Karbil ja Viiesel tekkis 2007. aas-ta varasuvel idee kelmusega raha tee-nida. Skeem oli paljuski klassikaline. Tankisti nimele registreeriti firma, mida plaaniti enda mahhinatsioonide tarbeks kasutama hakata. Öeldakse, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, nii ka siinse loo kangelastel. Poisid soovisid raha välja petta välismaistelt firmadelt, kuid ei teadnud, et piirita-guste firmadega äri ajades, kus tehin-gute summad on suured, peab äriühing olema registreeritud käibemaksuko-hustuslasena. Seda aga ülesostetud firma polnud. Mis kehvasti, see uuesti – tuli teha teine firma ning registreeri-da see käibemaksukohustuslaseks. Nii tekkiski Eesti ärimaastikule LTG. Sel-le „juhiks“ sai põhiharidusega Deniss Kodumets, keda on kohus varem röö-vi, varguste ja muude kuritegude eest

karistanud. Firma ametlikuks juhiks olemisega Denissi roll selles kuriteos suuresti ka piirdus.

Et jätta enda „äripartneritele“ LTGst toimiva firma mulje, tegi Viies ettevõttele oma kodulehekülje interne-tis, üüriti Tallinnasse kontoriruumid, soetati mobiiltelefonid ja sülearvu-ti ning lauatelefon. Muidugi mõeldi välja ka toredad varjunimed, mille all „klientidega“ suheldes esineti. Erine-vatesse netiportaalidesse ja kuulutus-ribadele hakati panema teateid, mille kohaselt pakkus LTG üsna soodsa hin-naga müügiks mobiiltelefone. Et LTG pakkumised ja tegevus veelgi reaalse-mad tunduksid, sõlmisid Karp ja Viies eellepingu Hollandis asuva firmaga kahe tuhande Nokia 6300 ostuks. Kui noormehed olid teinud Hollandi fir-male tehingu eest osalise ettemaksu, lasid nad telefonid toimetada Saksa-maale Frankfurdi läheduses asuvasse lattu. Nii oli Marcusel ja Egertil või-malik enda ohvritele väita, justkui kuuluksidki mobiiltelefonid neile.

Esimesed ohvrid

Nüüd jäi kelmidel üle ainult ooda-ta, millal keegi LTGga ühendust võ-tab. 2007. aasta varasügisel võttiski Lockermaniga ühendust Slovakkia äriühing, soovides ära osta kogu pa-kutava partii – 2000 mobiiltelefoni. Slovakkia firmat juhtinud poolakas tahtis isiklikult veenduda, kas mobii-lid ka reaalselt eksisteerivad. Ta sõitis Saksamaale ning nägi oma silmaga, et telefonid on laos olemas. Seepeale leppis ta Marcus Viiesega, kes esines Bjorg Petteri nime all, kokku, et teeb

Loo peategela-sed Egert Karp ja

Marcus Viies olid teinud suurejoonelises „äris“ paar viga, millest koge-nud kriminaalpolitseini-kud kinni hakkasid.

kõigepealt osamakse 1000 telefo-ni eest ning kui ta on esialgse partii kätte saanud, tasub ka ülejäänu eest. Nii laekuski 14. septembril pahaai-mamatult tüssata saanud Slovakkia firmalt LTG kontole 130 000 eurot, mida Egert ja Marcus variisikute kau-du sularahas kohe välja üritasid võt-ta. Kuid tekkis loo alguses kirjeldatud tõrge ning raha väljavõtmise asemel otsustas Margus Pikhof varanduse hoopiski endale jätta. Pikhofil ei õn-nestunud suure rahasummaga siiski plehku panna, kuna pangakontol seis-nud raha arestis kohus õige pea pärast politsei sekkumist.

Kuid Egert ja Marcus ei lasknud ennast juhtunust suuremal määral heidutada. 19. septembril laekus Loc-kermani kontole järgmine suurem rahasumma, sedakorda Saksamaa äriühingult. Nüüd kasutati raha pese-miseks Eesti firmat Trucksound OÜ, mis kuulus Egerti sõbra Johannes Pajula vennale. Väidetavalt oli Egert varem Johanneselt laenanud suure-ma rahasumma ning nüüd kanti võla kustutamiseks Trucksoundi kontole summa, millest jätkus võla katteks; ülejäänu võttis Johannes Pajula fir-ma kontolt sularahas välja ning an-dis Egertile ja Marcusele. Viimased omakorda andsid osa teenistusest üle enda „kaastöölistele“. Egert Karp üt-les hiljem ülekuulamisel, et osa saadud rahast kulus isale laenu tasumiseks, osa andis ta enda tüdruksõbrale ning ülejäänu „pidutses ja laristas lihtsalt maha“. Huvitava seigana võib öelda, et paarkümmend tuhat krooni kandis LTG üle ka heategevusega tegelevale fondile. Moodsa aja indulgents?

Kolmas juhtum on analoogne eelnevatega, vahe on ainult selles, et Ungari ettevõte kandis Lockermanile üle vaid 10% ettemaksu kogu partii eest ehk 13 000 eurot. Selle raha pe-semiseks kasutati varem mitmel korral erinevate kuritegude eest karistatud Veikko Siitamit. Raha kanti Siitami kontole, viimane võttis selle sularahas välja ning andis üle „teenuse“ tellijale, teenides ka ise väikese summa.

Uurijad asuvad jälgi otsima

Et pettuse taga seisvaid tüssajaid välja selgitada, asusid keskkriminaalpolitsei uurijad puslet kokku panema. Ilmnes, et firma LTG „juht“ Deniss Kodumets

Rahapesuskeemi üks autoreid Egert Karp Ran-namõisa mererannas, kus põletati firma LTG doku-mendid ja tehnika.

Et jätta enda „äripartneri-tele“ LTGst toimiva firma mulje, tegi rahapesuskee-mi teine niiditõmbaja Marcus Viies ettevõttele internetis oma kodule-hekülje ning Tallinnasse üüriti kontoriruumid.

Paarkümmend tuhat krooni raha-

pesu rahast kandsid ku-rikaelad üle heategevu-sega tegelevale fondile. Moodsa aja indulgents?

ei teadnud enda juhitavas ettevõttes toimuvast mitte midagi. Ettevõtet juhtima „palkas“ ta Andrei Šehovtse-vi nimeline noormees. Hiljem selgus, et Andrei oli Egert Karbi klassivend. Kuid Denissil oli vaja raha teenida ning loomulikult oli ta nõus firma etteotsa asuma, andes kohe pärast registrisse kandmist ja pangakonto avamist kõik äriühingu dokumendid Andrei Šehovtsevile üle.

Otsides internetist LTG-nimelist firmat, leiti kiiresti üles ka selle ko-dulehekülg, kus olid kirjas ettevõtte aadress ja kontaktnumbrid. Kannata-nutega suheldes selgitasid uurijad väl-ja, millistelt telefoninumbritelt ja mei-liaadressidelt LTG nendega ühendust võttis. Ungari ettevõtja ülekuula-miseks sõitsid keskkriminaalpo-litsei ametnikud ise Budapesti ning mees kuulati üle Un-gari Eesti saatkonnas. Seda sellepärast, et menetlustoi-mingut saab teha ainult Eesti terri-tooriumil, mida saatkond ka on.

Olles esialgse info kätte saanud, asusid uurijad erinevate meetmetega, sh jälitustoimingutega, kindlaks tege-ma, kes on nende telefoninumbrite ja meilikontode taga. Deniss Kodumetsa ülekuulamisel saadi teada Andrei Še-hovtsevi kontaktandmed. Samuti tehti kindlaks kaks mobiiltelefoni abonen-ti, mida kasutati kelmuste toimepane-miseks. Mõlema abonendi puhul oli tegemist kõnekaardiga, üks number klappis LTG koduleheküljel toodud kontaktnumbriga.

Pärast viimast kelmuse episoo-di nimetatud kõnekaarte rohkem ei kasutatud. Vaikselt olid niidid siiski jooksma hakanud, kuid polnud veel päris selge, kelle kõrvad kogu skeemi taga paistavad, ning hulk tööd oli veel ees.

Pätid teevad vigu

Jälitustoimingute ja analüüsiga sai peagi selgeks, et peale tankist Deniss Kodumetsa on LTGga seotud Marcus Viies ning Egert Karp, s.o kogu loo peategelased ja niiditõmbajad. Egert ja Marcus olid enda suurejoonelises „äris“ siiski paar viga teinud, millest kogenud kriminaalpolitseinikud kinni said hakata. Head kriminaalpolitsei-nikku kirjeldabki oskus luua seoseid erinevate andmete vahel ning panna

KommentaarTegemist oli nn klassikalise rahapesu-juhtumiga, kus kõik süüteo kvalifitsee-rimiseks vajalikud komponendid olid paigas. Praktikas oleme menetlenud mitut kriminaalasja, kus just eelkuri-tegu ehk siis kuritegeliku raha päritolu jääb tuvastamata. Lisaks mainiksin veel kahte olulist momenti. Nimelt oli selle juhtumi lahendamisel ja esialg-se informatsiooni kiirel analüüsimisel suureks abiks rahapesu andmebü-roo, kelle kaasabil blokeeriti suurem osa erinevatel kontodel olnud raha-summasid. Peale selle ilmestab minu arvates selle kuriteo menetlemist väga hea koostöö kannatanutega, kes kõik elasid erinevates Euroopa riikides. Seda soodustas kohapealsete kanna-tanute esindajate olemasolu, mis tegi menetluse sellest küljest võimalikult lihtsaks.

Silver Koortskriminaalpolitseiosakonna

menetlusbüroo II talituse vanemerimenetleja

need siis loogilisse ritta. Nii tehti ka sel juhul.

Üks vigadest oli see, et Marcus Viies oli ühe korra muidu ainult „äriks“ mõeldud SIM-kaarti kasuta-nud enda eratelefonis. Nii oli uurijatel käes üks oluline niidiots. Kriminaal-politsei ei pääse enda töös tänapäeval moodsast tehnikast ning kirjeldatud juhtumi puhul olid kõneeristused väga olulised, et jõuda kuriteo lahenduseni.

Muidu olid noormehed jälgede kustutamisel hoolsad. Pärast firma tegevuse lõppemist ehk kui kelmused olid toime pandud, telliti kontoriruu-midesse puhastusfirma, mis pidi kus-tutama kõik jäljed, mis oleksid võinud Egertile ja Marcusele viidata. Samuti põletati Rannamõisas mererannas kõik firma tegevuses kasutatu: mo-biilid, arvuti, dokumendid. Teine olu-line viga, mille kelmid tegid, oli see, et unustati hävitada PIN-kalkulaator, mille abil pangaülekandeid sooritati. See leiti Marcus Viiese Audi A8 läbiot-simise ajal, kuigi ülekuulamisel väitsid tüssajad, et ka see hävitati Rannamõi-sas.

Kogunenud tõendite põhjal oli uu-rijatel pilt suures plaanis selge ning skeemis osalenud tunnistasid enda süüd, kes rohkem, kes vähem. Proku-rör sõlmis süüdistatavatega kokkulep-

ped. Kokku mõistis kohus selle kuriteo raames rahapesus karistuse kaheksale mehele, kellest Karpi, Viiest ja Šehovt-sevi karistas kohus lisaks rahapesule ka kelmuse paragrahvi alusel; Pikho-fi, kes saab Eestisse karistust kandma tulla alles pärast Hollandis karistusaja äraistumist, lisaks ka avaliku korra raskes rikkumises. Kui Pikhof, kes viibis kuriteo toimepanemise ajal va-baduses tingimisi, välja jätta, karistas

kohus kõiki kokkuleppemenetluse raames tingimisi.

Siiski võib küsida, kas ko-hus oleks pidanud kurjate-

gijatele rangemad karistused määrama. Seda eriti tagantjärele

tark olles, sest ilmselgelt oli Marcus Viies raha maitse suhu saanud, miks

muidu otsustas ta kahtlustuse koha-selt vähem kui aasta pärast praeguse looga vahelejäämist alustada uue kuri-teo toimepanemist. Skeem oli identne, ainult Nokia mobiiltelefon oli asendu-nud iPhone’iga, väljapetetud summad olid suuremad ning „firma“ tegutses Soomes … Ajaga tuleb kaasas käia.

Kaarel KuuskPPA pressiesindaja

DOKUMENDIHALDUS

1. jaanuaril 2012 võtab Politsei- ja Piirivalveamet senise viie dokumendihaldussüsteemi asemel kasutusele uue ja ühtse dokumendihaldus-süsteemi Delta, mis on kasutajale käepärasem – näiteks muutuvad mugavamaks tekstiot-sing ning andmeväljade täitmine.

Delta on eelkõige riigi- ja koha-liku omavalitsuse asutustele mõeldud elektrooniline doku-

mendihaldussüsteem, mille arendas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) koostöös Webmedia ASiga. Delta dokumen-dihaldussüsteem on olnud kasutusel Siseministeeriumis ja SMITis juba üle poole aasta ning Viljandi Maavalitsu-ses aasta algusest saadik. 1. jaanuaril 2012 lähevad uuele süsteemile üle Po-litsei- ja Piirivalveamet ning 14 maava-litsust. 1. jaanuaril 2013 võtab Delta kasutusele Päästeamet ning 1. jaanua-ril 2014 Sisekaitseakadeemia. 2009. aastal käivitunud projekt „Dokumen-dihaldussüsteemi juurutamine Sise-ministeeriumi haldusalas“ võimaldab luua Siseministeeriumis ning valitse-misala asutustes ühetaolise tehnoloo-gilise ja organisatsioonilise võimekuse paberita dokumendihalduseks ning digitaalseks asjaajamiseks. Kuna üha enam liigub info dokumenteerimisest lõppkasutaja kätte, on uue dokumen-dihaldussüsteemi arendamisel märk-sõnadeks kasutusmugavus, lihtsus,

kiirus ja turvalisus. Delta pro-jekti algusest peale vedanud ning selle arendamisel ja juu-rutamisel silma peal hoidnud Siseministeeriumi üldosakonna juhataja Kristel Mändmaa sõ-nul on Siseministeeriumi töö-tajad Delta omaks võtnud ning uue dokumendihaldussüsteemi funktsionaalsustega igati rahul.

Ettevalmistused täies hoos

Uut dokumendihaldussüsteemi juurutab PPAs projektirühm. Koostöös Siseministeeriumi, SMITi ja arendaja AS Webmediaga on kirjelda-tud ning läbi arutatud tulevase süstee-mi funktsionaalsusnõuded. Lisaks toi-muvad PPA-sisesed nõupidamised ja koosolekud, kus analüüsitakse orga-nisatsiooni töövoogusid, selgitatakse tööprotsesse ning tehakse igakülgseid ettevalmistusi uuele süsteemile ülemi-nekuks. Suurt tähelepanu on pööratud uue süsteemi turvanõuetele ning logi-dele, lisanõuded on esitanud nii tea-

Mida pakub

Delta?

beturbe- kui ka sisekontrollibüroo. Uue süsteemi funktsionaalsusnõuete analüüs lõppes märtsi lõpus, edasised tegevused on keskkondade ülesehita-mine ja katsetamine, kasutajate kooli-tuste korraldamine ning valdkondliku õiguskeskkonna uuendamine.

Delta katsebaas valmib praegusel hinnangul juunikuus. Siis tutvustatak-se seda kõigile. Kellel on juba praegu soovi Deltaga lähemalt tutvuda, saab seda teha personaalselt Delta Sisemi-nisteeriumi katsekeskkonna baasil.

Delta töörühm teeb ettevalmistusi uuele süsteemile üleminekuks.

Selline näeb välja uue dokumendihaldussüsteemi

Delta tööversioon.

DOKUMENDIHALDUS

Mis uuel aastal muutub?

Uue dokumendihaldussüsteemi juu-res on kõige silmatorkavam muutus visuaalne pool – Delta näeb võrreldes Postipoisiga välja märksa nüüdisaeg-sem. Teine suur erinevus võrreldes praeguse süsteemiga on, et Postipoisi ekraanivormide andmeväljad on liht-tekstiväljad, aga Delta andmeväljad on funktsionaalsed. See tähendab, et Deltas on täistekstotsing – otsinguid teeb Delta nii ekraanivormi andmeväl-jadelt kui ka faili seest (k.a PDF-failist, kui tegemist ei ole pildiga), lisaks otsib venekeelseid sõnu (kirillitsa). Kasuta-jatel on võimalik salvestada endale nn tüüpotsinguid, mida saab korduvalt kasutada. Kui praegu on Postipoisis palju andmeväljade täitmist, siis Del-tas on ekraanivormide andmeväljade arv viidud miinimumini.

Deltas saab mugavalt hallata oma tööülesandeid ja dokumente, kasutajal on muu hulgas võimalik enda tööks pi-devalt vajaminevaid dokumente salves-tada kataloogi „Minu lemmikud“, kust neid on hõlbus leida. Iga kasutaja võib

Projekti „Dokumendi-haldussüsteemi juurutamine Siseminis-teeriumi haldusalas“ eesmärgid1. Arendada nüüdisaegne, organisat-siooni dokumendihalduse tervikprot-sessi toetav, infosüsteemide ristkasu-tust võimaldav ning praegusaegsete turvanõuetega tagatud dokumendi-haldussüsteem.

2. Hallata dokumendihaldussüsteemi tsentraalselt ning arendada toodet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kaudu, vältimaks iga asutusepõhist ressursikulu.

3. Ühtmoodi hallatud dokumendihal-dussüsteemi kasutamine valitsemis-alas võimaldab hoida ja korraldada dokumendihaldust ühtselt ning taga-da dokumendihaldurite võrdne tase ja kompetentsus.

Kust sai Delta oma nime?2010. aasta jaanuaris toimus Sise-ministeeriumi valitsemisalas nime-konkurss, kuhu kutsuti kõiki töötajaid esitama oma ettepanek anda uuele dokumendihaldussüsteemile nimi. Peagu igast asutusest laekus mõni ettepanek, kokku oli neid 49. Vali-tuks osutus Delta. Nime idee autor on Siseministeeriumi üldosakonna arhiivinõunik Karin Penu. Delta nime võib tõlgendada kui dokumendihal-duse elektroonilist tarkvara. Laiemas kontseptsioonis on Delta kui hargnev jõesuue, mis ülekantud tähenduses on erinevate infosüsteemide vaheline koostoime infovooluna Deltast välja või Deltasse.

ise seadistada tellitavaid meiliteavitusi. Näiteks saab teavituse eemaldada töö-ülesande saabumise korral – sellisel pu-hul ei tule teavitusi enam sarnaselt Pos-tipoisiga iga kord, kui mõni dokument on saadetud teadmiseks.

Deltas saab moodustada asjapõhi-seid toimikuid – ühte sarja võib panna eri liiki dokumente (nt hankedoku-mendid, projektdokumentatsioon, me-netlusdokumentatsioon). Samuti saab Deltas luua eelseadistatud töövoogusid (Postipoisi mõistes kooskõlastusringe), mida võib salvestada ja edaspidi kordu-valt kasutada. Mugavalt on lahendatud asendamised, kus asendaja näeb asenda-tava tööülesandeid ning saab neid täita.

Need on ainult mõningad näited positiivsetest muudatustest, mis meid uuel aastal ees ootavad. Uus süsteem on praegusest käepärasem ja kasutaja-sõbralikum ning läheb aastatega veel paremaks, sest Delta arendus kestab edasi ka pärast selle kasutuselevõttu.

Teele KurmPPA dokumendihaldusbüroo

asjaajamistalituse peaspetsialist

Delta on juba kasutusel Siseminis-teeriumis, SMITis ja Viljandi Maava-litsuses. Pildil kasutab Deltat endine siseminister Marko Pomerants.

Korrakaitsjad keskendusid motivatsioonile30. märtsil pidasid kor-rakaitsepolitseinikud Jõhvi kontserdimajas oma ii aastakonverent-si „Otsuse mõju“, mis keskendus politseiniku motivatsioonile ja eri-nevatele rollidele.

Korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul oli konverentsi eesmärk õppida

politseiväliste spetsialistide arvamus-test ja kogemusest. „Politsei jaoks on väga oluline saada oma tegevusele tagasisidet. Seekord oleme kutsunud esinema inimesed, kes on oma ame-ti tõttu sageli politseinikega sarnaste valikute ees,“ ütles Miilits ning lisas,

et konverents on just see koht, kus politseinikud saavad prefektuuridest kokku tulnud kolleegidega tööasju arutada.

Peadirektor Raivo Küüt meenutas oma avakõnes korrakaitsepolitsei eel-mist konverentsi, kus tehti järeldus, et korrakaitsepolitsei on heas vormis. „Vorm ja sisu peavad aga käima kä-sikäes,“ sõnas Küüt. Peadirektor too-nitas, et politseinike otsused peavad olema mõtestatud ja selgitatud ning kogukonnale selged. Märksõnadena tõi ta esile suhtlemise, tagasiside ja kolleegide ärakuulamise: „Nõnda saa-me olla oma töös edukamad.“

Konverentsi ettekannete osa oli jagatud nelja alateema vahel. Otsus-te mõju üle arutles riigikohtunik Lea Kivi, töise ja eraelulise rolli tasakaalus-tamisest rääkis perearst Andrei Tšern, motivatsioonist kõneles psühholoog professor Tõnu Lehtsaar ning suhtu-

mise ja suhtlemise olulisuse üle mõ-tiskles legendaarne korvpallitreener Andres Sõber. Iga ettekande järel võt-tis sõna ka korrakaitsepolitseinik ning ettekannete vahel aitas diskussiooni üleval hoida politseinikest koosnev mõttekoda, kuhu kuulusid Ottomar Virk, Ele Nuka, Lembit Kalda, Meelis Juhandi ja Marko Ild.

Konverentsipäeval anti üle ka tra-ditsioonilised korrakaitse teeneteme-dalid ning video vahendusel sai näha ja kuulata humoorikaid vaheklippe politseinike argipäevast. Viimased on saanud juba korrakaitsepolitsei kon-verentsi firmamärgiks. Esinejaid ning vahepalasid hoidis meisterlikult ohjes ajakirjanik Ainar Ruussaar, kellele jät-tis konverents väga hea mulje: „Nägin saalis positiivseid kaasamõtlevaid il-meid ja see oli jube hea tunne.“

Allpool toob Radar esile valiku konverentsil räägitust.

Korrakaitsjad arutlesid konverentsil otsuste mõju üle. Ettekannete vahel aitas diskussiooni üleval hoida polit-seinikest koosnev mõttekoda.

KONVERENTS

Lea Kivi, riigikohtunik

• Kui Riigikohtusse laekub kaebus, läbib see järgmised etapid: nõunik - konsul-tant - nõunik - loakolleegium (läbi vaa-tamata, mitte menetleda või menetle-da) - menetleda - nõunik - ettekandja - kohtunik - menetlev kolleegium - täis-kolleegium - erikolleegium - üldkogu. Nõnda sünnibki Riigikohtus otsus.

• Kassatsioon on õiguslik kaebus, selle-ga ei saa pöörduda esimese või teise astme kohtusse. Riigikohtul ei ole õi-gust tuvastada uusi faktilisi asjaolusid.

• Riigikohtusse ei saa esitada uusi tõen-deid. Riigikohtu kohustus on hinnata, kas faktilised asjaolud on tuvastatud õigesti, kas kohtu järeldused on õiged ja kas need on õiguslikult põhjendatud. Edasi tuvastatakse, kas on viga õigu-se kohaldamisel. Tehtud kohtuotsused

võidakse tühistada või muuta seaduse ühetaolise kohaldamise ning kohtu-praktika ühtlustamise tõttu.

• Riigikohus ei saa kunagi teha isikute olukorda halvemaks. Kui Riigikohus teeb otsuse, saab see olla ainult isi-kutele positiivses suunas. Kui Riigiko-hus leiab, et alamal seisvates kohtutes tehtud otsused on n-ö liiga positiivsed, võib Riigikohus otsused tühistada ja menetlus algab uuesti.

• Riigikohtu otsused võivad väljendu-da resolutiivotsusena, st on ainult üks lause jätta varasemad lahendid muut-mata, või põhistatud otsusena, kus Riigikohus peab argumenteerima oma otsustust. Põhistatud otsuse juurde käivad veel riigikohtunike eriarvamused ja obiter dictum ehk muu hulgas ütleb kohus veel seda …

• Konstitutsioonikohtu otsused täidetak-se otsuste autoriteedi mõjul. Seadus-andjal on neli viisi, kuidas Riigikohtu otsuseid täita: kohtulahendi ennetami-ne, kohtulahendiga kooskõlas tegut-semine, jõustumata seadused ning kohtulahendit on arvesse võetud vaid sisuliselt või formaalselt. Seadusandja võib ka kohtulahendit eirata.

• Kohtunik teeb oma otsuseid suure pinge all ja vahel polegi vaja muud, kui juhtida teda õigele teeotsale, sest koh-tunik ei tea kaugeltki mitte kõike. Ole-me teiega ühel teel, teie otsus on tee alguses ja meie oma lõpus.

Minu otsuse/otsustuse mõju

Rollid politseiniku elus – töö, kodu, ühiskond

Indrek Koemets, Lõuna Prefektuuri korrakaitse-büroo juht

• 15 aastat tagasi kehtis reegel, et polit-seinikul on alati õigus. Järjest rohkem oleme liikunud sinnapoole, et inimene, kelle mõjutamiseks otsuseid teeme, on saanud palju suurema sõnaõiguse ning kahtlusi tõlgendame üha rohkem õigusrikkuja kasuks.

• Mida selgemalt julgeme oma vigu tunnistada, seda rohkem meid usal-datakse ja meie peale loodetakse. Ka lihtsat kiiruse ületamist vormistades suurendab rahulik asjaolude selgitami-ne inimesele politsei usaldusväärsust. Ärapanemise asemel tuleks rohkem kasutada äraseletamist.

Andrei Tšern, perearst

• Roll on tegevus, mis on omane ini-mesele või nõutud inimese või ooda-tud inimese või rühma poolt. Roll on kohustuste või tegevuste kogum, mis määrab funktsiooni, mida on täitnud üksikisik või organisatsioon.

• Nüüdisaja arsti tööülesannete hulka kuluvad meditsiiniabi osutamine, ravi, diagnostika, ennetus ja teadustöö.

• Hoolimata vanusest on inimesel ala-teadvuses kujunenud kindel rollimän-gupilt. Ta näeb ennast konkreetselt selles ametis ning kindlal kujul.

• Inimene tuleb oma rolliga toime, kui ta valib ameti, mis vastab tema võimete-le ja kalduvustele. Siis töötab inimene mitte hirmu, vaid südametunnistusega.

• Arst võtab n-ö töö koju kaasa ning on inimestele kättesaadav 24/7. Arsti elu-kutse on elustiil. Perearsti elustiiliks on

pidev hoolitsus oma patsientide eest, soov tulla alati appi, oskus suhelda inimestega, regulaarne enesetäienda-mine. Elustiil on teine loomus, lahuta-matult seotud arsti endaga.

Paul Kriisa, Kiviõli konstaablijaoskonna piirkonnavanem

• Politseiniku elu on kitsendustega, pi-deva tähelepanu ja järelevalve all. See

on iseenesest mõistetav, sest püüame muuta ühiskonda seaduskuulekaks.

• Töö ei lõpe kodus vormi seljast võttes. Politseinik on kättesaadav igal ajal, ole-me 24/7 politseinikud. Kodanikud näe-vad meid kui supermehi.

• Tahame olla kogukonnakesksed, pöö-rata näo inimeste poole, aga meil on karistusfunktsioon, mida paljud andeks ei anna. Olen kade riikide peale, kus karistusfunktsioon on kohtu kanda. Tahaksime rohkem teenida, aidata ja kaitsta kui karistada.

KONVERENTS

Tõnu Lehtsaar, psühho-loog ja usuteaduse professor

• Motiiv on see, mis paneb käituma. On olemas teadlikud, ratsionaalsed motii-vid ning alateadlikud, mitteratsionaal-sed motiivid.

• Otsustamine on valiku tegemine kahe või enama võimaluse vahel. Psühho-loogilises mõttes on kolme sorti ot-sustamist: kahe alternatiiviga otsustus, mitme valikuga otsustus, otsitavate la-hendusvõimalustega otsustus.

Mis motiveerib tegema õigeid otsuseid?

Suhtumine vs. suhtlemine

Andres Sõber, korvpalliklubi BC Rakvere Tarvas peatreener

• Treeneriametis on suhtlemine ja suh-tumine ehk pedagoogiline pool üks tähtsamaid omadusi, sest iga hooaja alguses meeskond vahetub ning nii

• Otsustamisraskused on emotsionaal-sed, keskkondlikud, tajuga seotud, in-tellektuaalsed, kultuurilised, väljendus-likud ja isiksuslikud.

• Hea otsus on selgesõnaline, kujuneb laiapõhjalise arutelu tulemusena, hõl-mab tegevuskava koos ülesannete ja vastutusega, sisaldab mõistlikku ajalist perspektiivi ning on rakendatav.

• Hea motiiv annab laiema mõtte, vas-tab inimese isikupärale, tegelikele va-jadustele ning ühiskonnas kehtivatele normidele, on väärtuspõhine, toetab arengut. Heas motiivis on teadlik ja ebateadlik kooskõlas.

Varmo Rein, korrakaitse-politseiosakonna juhtiv-korrakaitseametnik

• Miks hakkasin politseinikuks? Riigi-teenistujatest esiisad ja väikekodanlik perelugu, kodused hoiakud ja Eesti loo teadmine, politsei hea kuvand, midagi suurt oli toimumas.

• Minu jaoks on kõik liikumised karjää-riredelil olnud läbi mõeldud ja enese jaoks motiveeritud. Minu motivatsioon: eneseteostusvajadus, hirm sammal-dumise ees, mõõdukas initsiatiiv vs. säravad tähed, aus olla on kasulikum, sotsiaalne ootus ja adekvaatsus.

palju, kui on erinevaid persoone, on ka arvamusi.

• Et saada head tulemust, peab treener jaksama pugeda iga selli põue.

• Valin mängijaid tihtipeale selle järgi, kui olen teada saanud, mis mehe põues tuksub. Kas sell on sirgjooneline ja aus? See on meie meeskonna väike edu saladus.

• Minu printsiip on väga lihtne – olla aus. Mängijatel on tihti hea meel, kui teener tunnistab oma vigu.

Meelis Taniel, sisekontrollibüroo juht

• Korrakaitsepolitseinik on politsei visiit-kaart, aga see on ka suur vastutus. Suuresti kujundavad korrakaitsepolit-seinikud oma olemise ja suhtlemisega politsei maine. Politsei nägu kujuneb

mõnikord pelgalt juhtimiskeskuse kõne põhjal.

• Politseilt eeldatakse õigesti käitumist ja kiireid lahendusi, kuid politseid hinna-takse pigem emotsiooni kui mõistuse põhjal. Inimesed, kes politseinikega kokku puutuvad, on üldiselt negatiiv-selt meelestatud või raske emotsio-naalse pinge all.

• Politseinikke on õpetatud järgima reeg-leid ja jäikasid juhiseid, kuid selle juures tuleb jääda inimestega suheldes inimli-kuks.

KONVERENTS

KommentaaridKonverentsi algus oli liiga juriidiline ja elukauge, aga Varmo Reinu elulähedased mõtted olid väga head. Soo-vin, et me prooviksi-me lahendada neid probleeme, millest täna rääkisime. Vahepeal tõstatati küsimus, kuhu me tahame jõuda, aga õhku see jäigi. Peadirek-tor ütles, et ta soovib, et po-litseinikud oleksid head suhtlejad, aga nüüd tuleb mõelda, kuidas sinna jõuda. Siin vajaks organisatsioon kindlaid sihte ja õiget suunda.

Tõnis Sulu PPA korrakaitsepolitseiosakonna

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse juht

Alati on huvitav kuu-lata, kuidas kollee-gidel korrakaitse valdkonnas läheb. Igast konverent-sist on võimalik saada häid mõt-

teid ja ideid, mida oma valdkonnas või

organisatsiooniüleselt rakendada. Igal juhul arvan, et konve-rentsid on vajalikud ning on oluline, et täna räägitud positiivsed mõtted hiljem realiseeruksid. Kindlasti tuleb aeg-ajalt teooria põhitõdesid meelde tuletada, aga niisama tähtis on see, mida korra-kaitsepolitseinikud ise oma tegemistest räägivad.

Aimar Köss Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht

Korrakaitsepolitsei asjad on kõik head, sest need on siirad ja vahetud. Ütle-sin seda ka Varmo Reinule, et siirus

on tugevate tunnus ning privileeg. Kui julged endast ausalt rääkida ja olla inimene, siis paistab see välja. Kuna korrakaitsepolitsei-nikud on pidevalt nähtavad, siis on

nad seda kaua treeninud. Nad

on lihtsad, siirad ja ausad meeskon-namängijad, kes oskavad end kõver-peeglist vaadata.

Vilve Kalda PPA administratsiooni juht

Konverents oli väga hu-vitav. See, et konve-rentsi kutsuti juhtima ajakirjanik, näitab, et politsei tunnustab ja väärtustab ajakirjan-dust ning me oleme sama asja eest väljas. Minu jaoks on see väga olu-line. Sellist organiseerimist nagu sellel konverentsil pole ma kunagi näi-nud. Kõik need proovid ja kontrollid … Kui ma konverentsi eelõhtul proovi tu-lin, oli mul tunne, nagu oleksin sattunud NATO tippüritusele. Seda oli seestpoolt väga huvitav vaadata.

Ainar Ruussaar ajakirjanik, konverentsi väitlusjuht

Nelli Pello, Radari peatoimetaja

• On oluline, et meie otsused tunduksid inimestele õiglased. Trahviotsust te-hes tuleb inimesele põhjendada, miks langetati selline otsus. Vahel pole aga politseinikul aega selgitada ning otsus-tada tuleb sekunditega.

• Politseil on aitamise märk küljes, kuid vabal ajal tahab politseinik olla hea sõ-ber, mitte politseinik. Ratta peal pea-vad olema kõik kodarad võrdse pik-kusega – tööl tagad korda, aga kodus oled pereisa. Vabal ajal peab tulema rollist välja.

• Ainult oma otsuseid selgitades saavu-tame neist arusaama.

• Politseitöö on meeskonnatöö. Mees-kond on nii tugev, kui on tema nõrgim lüli.

• Me ei tohi karta otsuste tegemist. Ot-sustamatus on palju kehvem kui halb otsus, sest halba otsust saab paran-dada. Me peame olema valmis lan-getama ka ebapopulaarseid otsuseid. (Aldis Alus)

• Pealtnäha karmis ja väga reguleeritud süsteemis on võimalik teha oma tööd loominguliselt, kui sa oled motiveeritud ja suudad suhelda ning suhestuda. Loomingulised otsused on tavaliselt kõige õigemad. (Ainar Ruussaar)

Mõttekojamõtteid

Konverentsipäeval anti üle traditsioo-nilised korrakaitse teenetemedalid. Medalid said Ain Kruuse, Joel Alla, Andri Karp, Kert Kotkas, Tõnu Kürsa, Arvo Turba, Kalev Mägi, Olev Naarits, Eili Mesipuu, Üllar Kütt, Tõnis Sulu, Varmo Rein, Agur Tehver, Ingrid Veli, Henno Linn, Andres Kruuk, Maksim Pekarski, Rein Mill, Tarvo Ingerainen, Jaan Kork, Olev Kalberg, Elmar Nur-mela ja Enn Kooskora.

IMMIGRATSIOON

RahutusedRahutused Põhja-Aafrikas on plah-vatuslikult kasvatanud ebaseadus-likku rännet ning peaaegu nullinud

Euroopa ja Aafrika riikide koos-tööna saavutatud tulemu-

sed illegaalse immigratsiooni tõkestamisel. Massilist im-migrantide voolu Eestisse ei peeta lähiajal siiski tõenäo-

liseks.

„Migratsioon on jääv nähtus ning seda ei peata mitte mingite vahenditega,“

ütleb migratsioonijärelevalve büroo juht Toomas Kuuse. Küll on aga tema sõnul võimalik ja vaja reguleerida ning kontrollida migratsiooni, et tagada rii-gi julgeolek ja avalik kord. Erinevate regioonide migratsioonivood ei ole omavahel võrreldavad, nende omapä-ra on Euroopas kujunenud peamiselt koloniaalvallutuste tagajärjel ning sellest tulenevad ka sisserändajate pä-ritoluriikide erinevused. Mõnel juhul, näiteks Suurbritannias, on endistele koloniaalriikide kodanikele loodud lihtsustatud sisserände- või viisaregu-latsioon. Mõnikord sõltub päritolurii-gi lisandumine migratsioonistatistikas-se aga hoopis tühisest algest. Näiteks sai Somaalia immigrantide sisseränne Soome alguse Soome tuberkuloosi ra-vimise kampaaniast Somaalias 1980. aastate alguses.

Veebruari alguses Itaalias toimu-nud Euro-Aafrika konverentsil tõstsid Itaalia siseminister ja politsei peadi-rektor esile Itaalia ning Põhja-Aafrika

nullivad koostööFoto

Rahutusedriikide koostööd ja ühisõppusi, tänu millele suudeti parandada Aafrika rii-kide toimetulekuvõimet illegaalse im-migratsiooniga ning piirata illegaalide sisserännet Euroopasse. See kohtumi-ne toimus aga enne rahutuste eskalee-rumist ja konverentsil nimetatud töö-võidud ei kehti Kuuse hinnangul enam hetkest, mil Põhja-Aafrika riikide va-litsused ei kontrolli täielikult oma piire ega migratsioonisurvet riigis.

Pead tõstab organiseeritud kuritegevus

Rahutuste tõttu saabub nüüd Aafri-kast Euroopasse massiliselt immig-rante, kelle seas on nii illegaale, inim-kaubanduse ohvreid kui ka isikuid, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. „Loomulikult ei tohi migratsiooni-kontrolliga kaotada võimalust jõuda turvalise riigi piirini isikutel, kes tõe-poolest kaitset vajavad, kuid kahjuks on muutused Põhja-Aafrikas võimal-danud ka organiseeritud kuritegevu-sel ehk inimsmugeldajatel oma haaret kontrollimatult laiendada,“ selgitab Kuuse. Näiteks pakuvad kurjategijad tema sõnul maksevõimelisele isikule Euroopasse jõudmiseks n-ö täispaket-ti: dokumendid, taustainfo, transport, piiripunktide ja marsruudi kirjeldus piiride ületamiseks ning isegi legend, mida esitada tabamise korral.

„Maksevõimeliste illegaalsete im-migrantide“ kõrval on Euroopas ka-sutusele võetud termin „uued orjad“, kes on inimkaubanduse ohvrid ning peavad maksma tööga oma Euroo-passe toimetamise eest. Muret tekitab ka asjaolu, et tavaliselt ei piirdu smu-geldajate tegevus ainult inimkaubitse-misega, vaid samu teid pidi liiguvad

Muutused Põhja-Aafrikas on

võimaldanud inimsmugeldajatel oma haaret kontrollimatult laiendada.

narkootikumid, relvad ja potentsiaal-sed terroristid. Esialgu ei seisa Eesti otseselt samade probleemide ees, sest esmajoones on massilise rände löögi all ikkagi Lõuna-Euroopa riigid, kuid Kuuse sõnul panustab ka meie riik olukorra lahendamisse rahvusvahelise koostöö kaudu. „Me vahetame oma teadmisi ja kogemusi teiste riikidega, püüame ette näha suure rändega kaas-nevaid kitsaskohti ning loome kontak-te, et vajaduse korral n-ö otse allikast abi saada ja pakkuda.“

Eesti kui transiidiriik

Eestis ei ole illegaalide arv viimasel ajal oluliselt suurenenud, küll on aga nende päritolu märksa mitmekesisem, kui see oli näiteks viie aasta eest. Kui varem olid illegaalid peamiselt endise NLi riikide kodanikud, siis nüüdseks on nad asendunud Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia kodanikega. „Päritolumaade suur hulk on muutnud illegaalidega seotud menetluste korraldamise palju kallimaks ja keerukamaks, kuna esi-teks tuleb igale isikule tagada tõlketee-nus tema emakeelde ning keerulisem on ka väljasaatmine, sest paljude riiki-dega puuduvad tagasivõtulepingud,“ nendib Kuuse.

Kuigi olukord Aafrika ja Euroopa piiril on järsult muutunud ning vara-

nullivad koostöösemad riikidevahelised kokkulepped migratsioonisurve juhtimise kohta enam ei kehti, ei ole Kuuse hinnan-gul immigrantide massiline Eestisse saabumine siiski eriti tõenäoline. „Ül-diselt on Eesti illegaalsete immigran-tide jaoks endiselt transiidiriik. Palju hullem on olukord Ida-Euroopas, kus on sisserände surve kümneid kordi suurem kui meil. Juhul kui osal Põhja-Aafrika sisserändajatel on sihiks Root-si või Soome, siis võivad nad suuremal hulgal ka siia jõuda, kuid massiline, tuhandete inimeste kaupa liikumine Eesti kaudu siiski tõenäoline ei ole.“

Tekkinud olukorras on taas ak-tuaalseks muutunud Lõuna-Euroopa riikide poolt äärmiselt vajalikuks pee-tav vastutuse jagamise põhimõte, mille järgi jaotatakse varjupaigataotlejad ja ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa riikide vahel ära, et kergendada pea-miste piiririikide kohustusi. Eesti on seni hoidnud neutraalset positsiooni ning programmis end osalejana kirja pannud ei ole. Pingelise olukorra lee-vendamiseks tuleks Kuuse sõnul Eu-roopa riikidel teha pidevat koostööd ning toetada üksteist teadmiste, kon-taktide ja parima praktikaga. „Väga oluline on riikidel teha tööd ka oma seadustega, et tagada nende ajako-hasus ning võimaldada korrakaitse-organitel oma tööd efektiivselt teha. Kindlasti on illegaalse immigratsiooni vastases võitluses olulisel kohal ka ela-nikkonna teavitamine, dokumentide ja nende väljastamise süsteemi turva-lisus ning riikidevaheliste koostöö ja tagasivõtulepingute sõlmimine ning täitmine.“

Ene VihtlaPPA pressiesindaja

IMMIGRATSIOON

Kohtu- ekspertiisi uus ajastu

Eesti Kohtuekspertiisi instituudis (EKEi) tegeldakse kogu maailmas ainulaadse uuringuga – digitaalse lahkamisega.

Tervel planeedil on meile tea-daolevalt ainult seitse kohtu-ekspertiisi asutust, kus on oma

digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis, Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi teadust siiski ei tee. Maailma digila-hangukaardile on Maarjamaa viinud dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aas-tase kogemusega kohtuarst ja kohtu-antropoloog ning kogu meie regioonis unikaalne spetsialist seetõttu, et on muudele õpingutele lisaks läbinud ka kolmeaastase radioloogiõppe. Teist sel-liste teadmiste ja kogemustega inimest lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinni-tab instituudi direktor Üllar Lanno.

Digilahangu seadmed osteti 20 miljoni krooni eest. Lõviosa summast oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest eraldati 15 protsenti vajaminevast ra-hast. Tehnoloogiline lahendus ise pole midagi erilist – sarnast aparatuuri võib leida peaaegu igast maakonnahaiglast.

Ainulaadne on see, milleks neid ma-sinaid kasutatakse. Surnute digitaalse uurimise ehk virtopsy’ga tehti maail-mas esimest korda algust kümmekond aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks on digilahang palju arenenud ning areneb tänu dr Vassiljevi sugustele entusiastidele veel. „Kui terves maail-mas on kokku tehtud üldse tuhatkond virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas suutnud teha mõne kuu jooksul dr Vassiljevi valvsa silma all juba kolm-kümmend uuringut,“ rõhutab Lanno.

Digilahangu eelised

Digilahangul on mitu eelist: see an-nab tulemuse uuritavast objektist 1:1 mõõtkavas, tulemus on kergesti mõis-tetav ka meditsiinihariduseta kohtu-nikele, virtuaalpilt võimaldab küsida kiiresti arvamust mõnes teises riigis paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab salvestada ning iga kell seda mõne uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eri-

ti tähtsaks võib digilahangu ülesvõte muutuda juhul, kui isiku surma asja-olude kohta selguvad mõne aja möö-dudes uued faktid, kuid tema keha on juba kremeeritud. Tavalahangu puhul ei saaks me siis kuidagi aega tagasi pöörata ega uut infot kontrollida. Di-gilahang on sellistel puhkudel meile ajamasina eest – võtad aga faili välja ja uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad seetõttu teha ajalugu ning kasutada kohustuslikku kompuutertomograa-fiat enne iga tuhastamist, kuid töö mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini veel jõutud.“

Digilahangu eelised ei tähenda siis-ki seda, et anatoomilistest lahangutest lähiajal loobutakse. Pigem on kolme-dimensiooniline uuring lisaväärtus, mis võimaldab tavalahanguid kiire-mini ja täpsemalt teha. Lanno sõnul on just see koht, kus tuleb mängu dr Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiini-line kogemus, mille ta on anatoomilis-

EKSPERTIIS

te lahangutega kildhaaval korjanud. „Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded kiiresti ära tunda, olgu tegu luumur-ru, torkehaava või muljumisjäljega. See tähendab, et ta saab tavalahangut tegevale kolleegile täpselt ette öelda, millele tasub tähelepanu pöörata. Nii võidetakse palju aega ning energiat.“

Vahest kõige lihtsam on virtuaal-lahangu eeliseid selgitada püssikuuli näite varal. „Tavalisel lahkamisel on kehal näha ainult kuuli sisenemise ava. Arst võib üksnes eeldada, kus kuul tegelikult asub, sest rikošett võis ta trajektoori inimkehas muuta. Digi-lahanguga saab kõik kehas peituvad võõresemed ja nende liikumisteed kohe üle vaadata. Arvutiekraan näi-tab, kus kuul on, ja selle saab kehast eemalda ilma asitõendit kahjustama-ta,“ selgitab direktor ning lisab, et EKEI majas on olemas ka kuulide ja padrunikestade võrdlussüsteem, mille-ga saab kohe hinnata, kas sama relv

on ka varem käigus olnud ning kes sel-lest tookord tulistas.

Uurida saab elavaidki

Näiteid on veelgi. Kui liikluseksper-tiisi tuleb vigastatud auto, on hõlbus digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt võetud seletusi kõrvutades otsustada, kas räägitakse tõtt. „Kusjuures nii kummaline kui see ka ei ole, digila-hangu tegemiseks ei pea patsient su-gugi surnud olema. Saame uurida ka elavisikuid, et näidata, kas autos viibi-jad võisid seal paiknedes saada teatud

vigastusi. Näiteks inimesel, kes istus rooli taga ja kukkus avarii toimumise hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak käsi terveks jääma. Kui vigastused räägivad teist keelt, on politseile antud ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. Eriti ränkade õnnetuste puhul, kus auto-vrakist tuuakse välja vaid deformeeru-nud inimkehad, saab tomograafi abil taastada inimese välimuse enne avariid selliselt, et kõik katkised kohad ning murrujooned jäävad siiski nähtavaks. „Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis demonstreerida, mis täpselt avarii käi-gus juhtus. Säärast asja tavalahangu puhul teha ei saa,“ täiendab dr Vas-siljev.

Kui veel eriti julmadest kurite-gudest rääkida, siis võimaldab EKEI kompuuter kehast tervikpildi kokku panna isegi siis, kui kehaosad satuvad lahangulauale eri riikides. „Näitlikult öeldes, kui pea on viidud Eestist Soo-me, aga keha asub siin, saab kompuu-tertomograafilisel meetodil ilma pead

EKEI direktor Üllar Lanno (vasakult) ja

dr Vitali Vassiljev näitavad kompuu-

tertomograafi, millega tehakse

digilahanguid.

Tallinnas ja Har-jumaal sureb igal

aastal 10 000 inimest.10 protsenti neist jõuab lahangule Eesti Kohtu-ekspertiisi Instituuti.

EKSPERTIIS

Kolmedimensiooni-line uuring on lisa-

väärtus, mis võimaldab tavalahanguid kiiremini ja täpsemalt teha.

siia transportimata kindlaks teha, kas need kuuluvad kokku või mitte,“ lisab Lanno. On võimalik tuvastada ka isi-ku individuaalsed anatoomilised ise-ärasused ning neid olemasolevate me-ditsiinitoimikutega võrrelda. „Näha on kohe nii puusaprotees kui ka sü-damestimulaator, luude kokkukasva-tamiseks kasutatud poldid ning palju muudki,“ ütleb dr Vassiljev.

Otsige nõukogudeaegsete proteesidega kodanikku

Kolmedimensiooniline uurimine aitab hukkunu isikut tuvastada ka siis, kui tal puuduvad dokumendid. Levinuim on tuvastamine isiku hambakaardi põhjal. „Näiteks 280 rootslasest tsu-namiohvri tuvastamisel tehti 80 prot-senti isikutest kindlaks just sel meeto-dil. Tundub küll naljakas, kuna DNA prooviga oleks saanud märksa lihtsa-malt, kuid tuli välja, et need andmed olid paremini säilinud,“ ütleb Lanno.

Dr Vassiljev lausub omakorda, et kui olemasolevate andmebaaside ka-sutamises tundmatute tuvastamiseks pole midagi ebatavalist, siis tegelikult on võimalik teha ka keerukamaid uuringuid. „Me saame ise koostada isikule digitaalse hambakaardi ning uurida, kas ta sai korrapärast ravi ja mis materjale kasutati. Saame näiteks uurijatele öelda, et otsigu nad jõukat

Digilahang annab tulemuse uuritavast objektist 1:1 mõõt-kavas. Skeletiluude hulgimurrud.

Ninaluude murd

Rinnaku roiete murd

EKSPERTIIS

kodanikku, kes paigutas oma ham-baravisse väga palju raha. Või et ot-sigu vanade nõukogude ajal pandud proteesidega inimest, kes viimased kümme aastat pole hambaarsti juures käinud.“

Lanno jutustab ühe Rootsis to-mograafi abil lahendatud juhtumi. Tu-levahetuses kurjategija ja politseiniku vahel sai kurjategija tabamuse süda-messe ning suri. Omaksed kaebasid politseiniku kohtusse ja teda süüdista-ti tapmises. Politseinik eitas süüd ning kinnitas, et tulistas isikut hoopis jalga. „Kompuuteruuringu käigus leiti ohvri puusapiirkonnast naha pinnalt kaks kõrgendikku, mida kohtuarst alguses tavalahangul ei olnud märganud. Kõr-gendike seest leiti kuulikillud. Pärast seda mindi sündmuskohale tagasi ja rekonstrueeriti kuuli lennu trajektoor. Selle koha peal, kus jalga tulistamise trajektoor kattus metallist väravaga, oli kuul saanud rikošeti ja lennanud südamesse. Puusa lennanud tükikeste

põhjal tõestati, et politseinik rääkis tõtt,“ lausub Lanno.

Kompuutriga on tõhusam

Kogu keha skannimine võtab aega ühe tunni, kõige lihtsam tavalahang kõige vähem poolteist tundi. Digilahangu tu-lemiks on kolmemõõtmeline visuaalne fail. Tavalahangust jääb alles üksnes audiosalvestus ning vahel ka mõni foto. „Kõige olulisem on, et virtuaal-lahangu materjali ei ole vaja tõlkida. Erinevalt audiofailist saab ükskõik mis keelt kõnelev inimene sellest väga hästi aru. Isegi kui lahangust on tehtud foto, jääb selle pildikeel meditsiinihariduse-ta inimesele paraku mõistmatuks, sest enamik meist ei ole harjunud inimke-ha sisemust nägema. Mittemeedikule on parem näidata inimkeha nii, nagu ta on harjunud nägema seda kooli bio-loogiaõpikus – kõigepealt skelett, siis lihased, nahk, vahepeal veresooned jne,“ märgib dr Vassiljev.

Magnet- või kompuuter- uuring? Skeletiuuringute puhul kasutatakse dr Vitali Vassiljevi kinnitusel enamjaolt kompuutertomograafi, sest sel on hulk eeliseid. Kesknärvisüsteemi vigastusi uuritakse pigem magnetiga. „Sõltub sel-lest, mida me täpselt tahame kirjeldada ja avastada. Suure veesisaldusega kudesid, nagu aju, põrn, maks ja neerud, on parem uurida MRTga ning tihedamaid struktuu-re, nagu hambad ja luud, kompuuterto-mograafiga,“ selgitab dr Vassiljev.

Võrratud teadmised kohtumedit-siini vallas ei tähenda siiski seda, et dr Vassiljev oleks valmis ka elavpatsien-tidele digiaparatuuri abiga haigusdiag-noose panema. „Mina ei ravi kedagi, vaid annan õigussüsteemi paremaks toimimiseks oma arstliku hinnangu. Muidugi võin ma kohtu jaoks arva-muse anda ka elava isiku kohta. Saan öelda, kas ja kuidas teda on rünnatud, hinnata vigastusi jms, kuid ravi ma neile vigastustele määrata ei oska,“ ütleb ta ning lisab, et haiglaarstidega on täpselt vastupidine lugu. „Nemad oskavad küll vigastust ravida, kuid ei suuda anda hinnangut selle tekke de-tailide kohta. Hukkunutega on lood aga keerulised, sest pärast surma hak-kavad kehas toimuma mitmesugused keemilised protsessid, mistõttu võivad näiteks digilahangu pildid tavalisele haiglaradioloogile lausa müstilised tunduda.“

Diana KõmmusJustiitsministeeriumi pressiesindaja

Lülisamba murd

Koljuluude murd

Lasuvigastus

KOOLITUS

Euroopa politseikolledž (CEPoL) pakub Euroopa Liidu liikmesriikide politseinikele mitut koolitust, kus vahetatakse väärtuslikke kogemusi ja kust saavad alguse pikad sõprused.

CEPOL ehk Euroopa politsei-kolledž on Euroopa Liidu or-ganisatsioon, mis ühendab 27

liikmesriigi politseiharidusega seotud (õppe)asutusi. CEPOL on suunatud kõrgemate politseiametnike (senior police officers) koostööle ja koolita-misele, lähtudes ennekõike rahvusva-helise koostöö arendamisest võitluses kuritegevuse vastu ning avaliku korra tagamises. „CEPOL jagab teavet teiste liikmesriikide politseiorganisatsioo-nide ja agentuuride nagu EUROPOL, FRONTEX ja EUROJUST kohta ning propageerib õigusaktide tundmist, mis reguleerivad ELi tasandil kuritegevuse-vastases võitluses tehtavat koostööd,“ selgitab CEPOLi kontaktisik Eestis, politsei- ja piirivalvekolledži nõunik Elmar Nurmela. Samuti edendab CE-POL politseiteadust ning teadusuurin-gute tegemist.

Rahvusvahelise koostöö edendami-seks korraldab CEPOL politsei juhtiv- ja vanemametnikele koolituskursusi, -seminare ning konverentse. „Näiteks olid 2005. aastal koolituskavas ter-rorismivastane võitlus, EUROPOL ja politseikoostöö Euroopas, politseiee-tika ja korruptsioonivastane võitlus ning 2006. aastal inimkaubandus, rahapesu ja lähisuhtevägivald,“ ütleb E. Nurmela. Reeglina toimuvad kõik CEPOLi egiidi all toimuvad üritused lihtsa põhimõtte alusel: koolitustest, seminaridest ning konverentsidest osa-

võtu majutus- ja toitlustuskulud kan-nab CEPOL ning reisikulud osavõttev riik eraldatud kohtade arvu järgi (ena-masti üks koht). 2010. aastal võttis Eesti osa 65 CEPOLi üritusest. E. Nur-mela sõnul ei jää Eesti võrreldes teiste lähiriikidega koolitustest osavõtmisest sugugi alla: „Suur huvi koolituste vas-tu näitab, et säärased koolitused on rahvusvahelise kogemuse omandami-seks väga vajalikud, sest õppimine on alati vastastikune.“

Kvaliteetne sisu ja korraldus

„CEPOLi koolitused on meie orga-nisatsioonis tuntud kvaliteetse sisu ja korralduse poolest ning nendel kooli-tustel osalenud ametnikud on enamas-ti väga rahule jäänud,“ ütleb CEPOLi PPA kontaktisik Katriin Lepp. „Polit-sei poolt öelduna on positiivne ka asja-olu, et selline võrgustikorganisatsioon suudab pakkuda meie koolituseelarve oludele leevendust, tagades oma fi-nantseerimisallikatest nii majutuse kui ka toitlustuse. See teeb osalemise meile võimalikumaks kui mõne teise välis-koolituste pakkuja puhul.“

Kuidas koolitusi planeeritakse? „Iga aasta alguses vaatab PPA koo-litus- ja arendustalitus üle CEPOLi koolituskalendri ning valib koostöös põhiosakondade arendusbüroodega välja PPA prioriteetidele vastavad koo-

litused, mille jaoks planeeritakse vaja-lik eelarve,“ selgitab K. Lepp. Mõnel juhul korraldatakse koolituse osaleja leidmiseks konkurss, mille puhul saa-vad kandideerimisavalduse saata kõik soovijad tervest asutusest, kuid mõnel juhul teeb PPA põhiosakond sobiva profiiliga ametnikule sihtpakkumise. Mõlemal juhul korraldab osalejate va-liku PPA vastava põhiosakonna aren-dusbüroo, kes teavitab tehtud valikust koolitus- ja arendustalitust, kes oma-korda teavitab osalejast CEPOLi kon-taktisikut Eestis Elmar Nurmelat ning informeerib kõiki osalisi koolituse üksikasjadest. Pärast koolituse korral-dajameeskonna saadetud kinnituskirja laekumist on õige aeg hakata korral-dama ametniku välisriiki saatmist.

Alates 2009. aastast korraldab CEPOL politseiametnikele ja õppe-jõududele ka vahetusprogramme, mis on sel aastal üks CEPOLi prioritee-te. Vahetusprogrammis osaleja saab 10–12 päeva jooksul tutvuda teise maa kogemustega ning CEPOL katab kõik kulud peale kohaliku transpordi ja lõuna. 2010. aastal võttis CEPOLi vahetusprogrammist osa 14 PPA polit-

CEPOL toob kolleegid kokku

Külaskäik Waterfordi politseijaoskonda. Pildil garda ehk koha-liku politsei autod.

CEPOLi koolitused ei piirdu ainult ametliku osaga.

KOOLITUS

Tasub teada• CEPOLi esindamiseks liikmes-riikides on riiklikud kontaktpunktid (national contact points). Eestis asub see Sisekaitseakadeemia po-litsei- ja piirivalvekolledžis. • Suhtlus CEPOLi ja PPA vahel toimub kokkulepitud liini pidi. CE-POLi kontaktisik on Elmar Nurme-la (elmar.nurmela@sisekaitse.ee, 696 5410) ning PPA kontaktisik on Katriin Lepp (katriin.lepp@politsei.ee, 612 3425).• CEPOLi ametlikud veebisaidid on www.cepol.net ja www.cepol.europa.eu.• CEPOLi koolituskalendriga on või-malik tutvuda PPA siseveebis (admi-nistratsioon-personal-koolitus-kooli-tuskalender) või SKA kodulehel.

seiametnikku ja õppejõudu. Sel aastal antakse analoogne võimalus ka polit-sei tippjuhtidele, kes saavad 5–6 päeva jooksul tutvuda kolleegi kogemusega teises ELi liikmesriigis ning jagada oma kodumaa praktikat.

Kontaktid terves Euroopas

PPA korrakaitsepolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juht Joosep Kaasik on osalenud viiel CEPOLi koolitusel. Kõige eredamad muljed on tal hiljutisest visiidist Iirimaale Temp-lemore linnakeses asuvasse An Gar-da Siochana (Eesti mõistes politsei) kolledžisse, kus ta osales kogukon-nakeskse politseitöö kursusel. „See-kordsest kursusest jäi väga hea mulje, sest valdavalt oli tegemist tõeliste oma ala ekspertidega,“ kinnitab Kaasik. Kursuslastele räägiti ja näidati palju huvitavat. „Kõigepealt anti ülevaade sellest, kuidas toimib Iirimaa politsei üldiselt, kuidas on üles ehitatud nen-de kogukonnakeskne politseitöö ning millised on Iiri politsei usaldusväär-suse tagamise mehhanismid. Samuti räägiti Joint Policing Commitee ehk

litseitöö mõistele definitsioon anda.“ Kuna korrakaitsepolitsei tegevuse, sealhulgas piirkondliku politseitöö korraldamine on Eestis just Kaasiku vastutusalas, hindab ta Iirimaalt saa-dud infot äärmiselt kasulikuks.

CEPOLi koolitused ei piirdu aga pelgalt ametliku osaga, vaid jätkuvad õhtusöögilauas. „Siis kuuled kohalik-ku rahvamuusikat ja saad kohalikus pubis teada, millised on ühe või teise riigi politseisüsteemi tegelikud rõõ-mud ja mured,“ teab Kaasik omast kogemusest. Ta soovitab kindlasti CEPOLi koolitustest osa võtta. „Koo-litustelt saab alati hulga väärtuslikku infot ning palju häid kontakte sama elukutse esindajatega kogu Euroopast. Mul on näiteks üks väga hea kollee-gist sõber, kellega saime tuttavaks minu esimesel CEPOLi väliskoolitu-sel. Oleme pärast seda üksteisel palju külas käinud, oleme koos missioonil viibinud ning omalgi on raske uskuda, et kõik see sai alguse vaid neli päeva kestnud kursusest.“

Nelli PelloRadari peatoimetaja

politseiasjade komisjoni rollist ja sel-lest, kuidas ning millisel tasandil toi-mub koostöö probleeme lahendades,“ jutustab ta. „Lisaks räägiti ühest iir-laste veetavast politseitöö arendamise projektist Ugandas ning saime ise üles-ande rühmatöös kogukonnakeskse po-

CEPOLi kogukonnakeskse politsei-töö kursuslased arutavad muljeid Iirimaal Waterfordi politseijaoskon-na ees (esiplaanil vasakult Anders Rootsi, Hans Peter Taani ja Ólafur Islandi politseist).

VÕÕRSILFo

Vaatlejana GruusiasÜks välismissioonidest, milles Eesti piirivalvurid osalevad, on Gruusias toimuv Euroopa Lii-du missioon EUMM, mis keskendub pärast 2008. aasta augusti-sõda sõlmitud kokku-leppest kinnipidamise jälgimisele. Radar uuris kahe piirivalvuri muljeid igapäevase töö ja koha-pealse elu kohta.

Vaatlusmissioon EUMM (Euro-pan Union Monitoring Mis-sion) on nüüdseks kestnud

juba kaks ja pool aastat. Euroopa Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse kohe pärast 2008. aasta augustis pee-tud Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa president olid allkirjas-tanud kuuepunktilise relvarahu kok-kuleppe.

EUMMi puhul on tegemist relvas-tamata tsiviilmissiooniga, kelle üles-anne on jälgida augustisõja osaliste tegevust lähtuvalt nimetatud kokku-leppest. Kokkulepe sätestab sõjate-gevuse lõpetamise, humanitaarabi li-gipääsu konfliktis kannatada saanud piirkondadele, Gruusia vägede taga-

sipöördumise oma alalistesse dislo-katsioonikohtadesse, Vene vägede tagasitõmbamise sõjategevuseelsetele positsioonidele ning rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamise.

Vaatlejate kogutud infot kasuta-vad paljud Euroopa Liidu poliitikud. Missioon jälgib, hindab ja analüüsib olukorda, raporteerib vahejuhtumitest ning informeerib valitsusi ja avalik-kust toimuvast. Gruusia valitsusega on vaatlusmissioon sõlminud vastasti-kuse mõistmise memorandumi (MoU), milles Gruusia valitsus tagab oma te-gevuse maksimaalse läbipaistvuse, sealhulgas infovahetuse ja vaatlejate ligipääsu sensitiivsetele objektidele. Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26 liikmesriigist. Operatiivse tegutsemise

EUMMi vaatleja Margus Tamm Rukhi sillal, mis on terve ad-ministratiivpiiri ulatuses ai-

nuke ametlik piiriületuskoht Gruusia ja Abhaasia vahel.

Piiriületajad lõhutud sillal

VÕÕRSIL

tagab peale Tbilisis asuva peakorteri veel kolm regionaalset väliosakonda Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna samanimelistes linnades. Väliosakon-dade korraldada on ööpäeva ringi toi-miv patrullteenistus.

Musta mere lähedal

Eestist on Gruusia sõjajärgsele ad-ministratiivpiirile (Administrative Boundary Line ehk ABL) kohapealset olukorda vaatlema lähetatud neli ini-mest, nende seas Politsei- ja Piirival-veameti piirivalveosakonna ohvitser Margus Tamm ning Lääne Prefektuuri Pärnu kordoni juhtivpiiriametnik Ülar Truu. Mõlemad täidavad teenistus-ülesandeid Musta mere lähedal asuvas Zugdidi linnas.

Ülar Truu viibib kohapeal alates 2009. aasta lõpust ning töötab mis-siooni humanitaarrühmas. Humani-taarrühm seirab sisepõgenike inim- ja humanitaarõiguste olukorda, sealhul-gas nende olme ning riigisisese üm-berpaigutamise küsimusi. Teenistuses suheldakse pidevalt kohaliku omava-litsuse ametnikega. Muu hulgas jagab rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja EUMMi tegevuse kohta laiemalt. Kuu aega tagasi valiti Ülar Zugdidi piir-konna logistika jaoskonna transpor-

diülema ametikohale, mis toob kaasa vastutuse kogu teenistussõidukite ka-sutamisega seonduvate küsimuste eest.

Margus Tamm ühines missiooniga tänavu jaanuaris ning kuulub admi-nistratiivpiiri- ehk ABL-rühma, mil-le ülesanded on korraldada vaatlusi administratiivpiiril, jälgida inimeste liikumisvabadust, suhelda sõjaväepo-litseinikega administratiivpiiril, käia kontrollpunktides ning koguda koha-likelt elanikelt informatsiooni. Margu-sel on suured kogemused varasematest missioonidest, mistõttu Zugdidi piir-konna ülem võimaldas tal kandidee-rida oma meeskonna ülemaks ja ta osutus ka valituks. Seda võib pidada kõrgeks hinnanguks eestlasele, sest va-nemate missioonil olijate sõnul ei pa-kuta meeskonna juhtimist seal sugugi igaühele.

Vaatlejad kõikjale ei pääse

Missioonil on voli tegutseda üksnes praegusel, pärast 2008. aasta relva-konflikti Gruusiale alles jäänud ter-ritooriumil. Samas hõlmab EUMMi mandaat tegevusi kogu Gruusia ter-ritooriumil, sealhulgas Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

„See, et me nimetatud Gruusia piirkondadesse tänaseni ei pääse, ei tä-

henda, et meil puudub informatsioon nendes toimuva kohta,“ räägib Ülar Truu. „Vaatlejad suhtlevad iga päev administratiivpiiri ületajatega, kes rää-givad meeleldi sealpool valitsevast olu-korrast. Abhaasia uued võimud lubasid rahvale, et Venemaa kaasabil luuakse rohkesti uusi töökohti, millega paran-datakse oluliselt elutingimusi, kuid aeg on näidanud midagi muud. Venemaa on huvitatud vaid uute sõjaliste baaside rajamisest ning vene rahvusest isikud üksnes maaliliste paikade kokkuostmi-sest. Samuti räägivad Abhaasia poolel elavad migreeli rahvusest inimesed, kel-le kodukohad asuvad mõlemal pool ad-ministratiivpiiri, et nad näevad, kuidas Gruusia käib viimasel ajal oma arengus sammu võrra eespool.“

Zugdidi väliosakonnas töötab lige-male 100 inimest, kellest 80 on välis-eksperdid 18 liikmesriigist ning üle-jäänud kohalik personal. Viimastest enamuse moodustavad tõlgid. Zug-didi asub 350 km kaugusel pealinnast Tbilisist, kuid ainult 20 km kaugusel Mustast merest. Piirkond hõlmab administratiivpiiri peaaegu 200 km ulatuses alates rannikust kuni Vene Föderatsiooni piirini. Linn asub mäge-devahelises orus ning hea kliima tõttu kasvavad seal peaaegu kõik kohalikud viljad, nagu mandariinid, sidrunid,

Sõjapõgenike linnak. Pärast 2008. aasta pommitamist

kaotasid paljud pered oma kodud ja valitsuse ning EU ra-hadega ehitati põhiliselt Gori

kanti erinevaid elurajoone.

VÕÕRSIL

kiivid ja apelsinid. Ühtlasi on see maa-ala, kus eksisteerivad kõrvuti pisikesed rahvuskultuurid, näiteks piirkonna mägirahvas svaneedid ja tasandikul elavad migreelid, kes kõnelevad eri-nevaid keeli, mis omakorda erinevad riigikeelest.

Pidevad politseivilkurid

„Elu linnas ei ole roosiline, töötus piir-konnas on suur ning elatist püütakse teenida peamiselt aiasaadusi müües,” räägib Margus Tamm. „Samas on Zug-didi linn minimaalse kuritegevusega väga rahulik paik eelkõige tänu sellele, et presidendi poliitika on panustanud politseitöösse. Politseile on ostetud nüüdisaegsed autod ja ehitatud uued jaoskonnad. Kummalisena tundub vaid see, et politseisõidukid kasutavad sõites kogu aeg vilkureid. See pidavat samuti olema presidendi korraldus, et politsei rohkem silma paistaks.”

Marguse sõnul on kohalik liiklus sellest hoolimata Gruusiale omaselt kaootiline. „Mingeid reegleid ei tunta ja pidev signaalitamine käib sõidukul-tuuriga kaasas. Jalakäija on kõige õi-gusetumas olukorras – isegi vöötrajal annavad autojuhid sõiduteed ületavale jalakäijale signaali, et mitte vähendada sõidukiirust. Seetõttu vaatavad inime-sed imestunult, kui meie autod vöötra-ja ees peatuvad.”

Administratiivpiir Gruusia-Ab-haasia vahel kulgeb piki Enguri jõe keskkohta. „Jões on kohati nii madal

veetase, et piiri saab ületada lausa kui-va jalaga. Samuti pole raske ületada jõge autoga,” seletab Margus. „Osa-liselt kulgeb piir siiski mägede vahel, kus maastiku iseärasused piiriületust raskendavad. Kohalikel elanikel on mõlemal pool piiri kontaktisikud, kes informeerivad ebaseaduslikke piiriüle-tajaid Vene piirivalve kohalolekust ja liikumistest.” Terve administratiivpiiri ulatuses on ainult üks ametlik piiriüle-tuskoht, milleks on Rukhi sild. Mujal patrullib aeg-ajalt Vene piirivalve ning peab „ebaseaduslikud piiriületajad“ kinni. „Kinnipidamisi on päris palju. Teinekord vabastatakse isik kohe, kui tal on kaasas piisavalt raha. Lapsi ta-valiselt vales kohas piiri ületamast ei

takistata, sest paljud lapsed elavad Ab-haasias, aga koolis käivad Gruusias,” teab Margus.

Snaiperpüss ja suundmiinid

ABL-rühma igapäevane töö seisneb patrullimises mööda administratiiv-piiri. „Jälgime, kuidas on tagatud ini-meste liikumisvabadus, käime kont-rollpunktides ja politseibaasides ning küsitleme kohalikke elanikke. Piiriäär-sel alal patrullime kahe soomustatud maasturiga, mõlemad on viietonnised kuulikindlad Toyota Land Cruiserid, millel on peal EUMMi logod ja katu-sel lehvimas Euroopa Liidu lipp. Kõi-

Enguri jões on kohati nii madal veetase, et piiri saab ületada kuiva jala või autoga.

Kohalik lehm Zugdidi linnas

EUMMi vaatlejad Gruusia ja Abhaasia piiriületuskoha vahetus läheduses

VÕÕRSIL

gil patrulliliikmetel on kohustus kanda kaitsevesti ning kiivrit.

Kohalikud elanikud tulevad vaatle-jatega meelsasti suhtlema ja räägivad, kus nad on Vene piirivalvet tegutse-mas näinud. „Siinsed inimesed peavad Abhaasiat Gruusia osaks ning paljude sugulased elavad teisel pool administ-ratiivpiiri. Et seaduslikult pole võima-lik Abhaasiasse minna, ületatakse piiri salaja nii jala kui ka autodega. Enne uuritakse piiriäärsetelt elanikelt, kas on nähtud liikumas Vene patrulle. Abhaasiast on küll võimalik hankida ametlikult pass, kuid selle eest peab välja käima 6000 rubla,” toob Margus esile kohalike argimured. „Abhaasiast tuuakse näiteks veoautodega puu- ja juurvilja, kuna seal on need peaaegu poole odavamad. Paljudel autojuhtidel on kaasas topeltnumbrid, st kui Ab-haasiasse sõidetakse, pannakse külge ABK numbrid, tagasi tulles jälle GEO numbrimärgid.”

EUMMi vaatlejatega väldib Vene piirivalve igasuguseid kontakte. „Kui oleme piiri lähedal, peidavad nad end meie eest. Oli juhus, kus meie inimesi sihiti snaiperpüssist, kuid siiski min-geid intsidente meil Vene piirivalvega pole olnud.” Küll rünnati aga 2009. aasta juunis vaatlejaid, hukkus kiir-abiauto juht. „Rünnak oli planeeritud, sest kaks suundmiini õhiti täpselt mõ-lema patrullauto vahel, kus kiirabiau-to sõitis. Arst, kes oli kiirabiautos, jäi ellu vaid tänu sellele, et suutis ennast istmete vahele tõmmata. Siiamaani ei

ole selge, kes selle operatsiooni taga oli,“ meenutab Margus. Pärast traa-gilist sündmust sõidavad administ-ratiivpiiri ääres üksnes soomustatud patrullautod ja kaasa võetakse üks meditsiinitöötaja. Kiirabiauto jääb ohutumasse piirkonda umbes nelja ki-lomeetri raadiuses ning sööstab vaja-duse korral abi andma.

Humanitaarrühma tööpäev

Missiooni kõik tööpäevad, kaasa arva-tud laupäev ja pühapäev, algavad Üla-ri jaoks kell 8.30 hommikul eelmise päeva sündmuste kokkuvõttega. Osa võtavad kõik samal päeval teenistusse määratud vaatlejad. Vajalik info kätte saadud, kogunevad patrullide rühmad eraldi kokku, arutavad läbi ülesande, määravad kindlaks marsruudi ja kaasa võetava varustuse. „HG ehk humani-taargrupp tegutseb kindla plaani ko-haselt. Eesmärk on kaardistada kõik põgenike keskused koos fotodega. Kogutud info edastame iga kuu meie peamajale ning ka kohaliku omavalit-suse vastavatele ametnikele,“ räägib Ülar. „Iga päev suudame kontrollida ühte kuni kolme põgenike keskust, sest kõik sõltub kaugusest ning kee-rulistest mägiteedest. Kaardile pilku heites tundub, et sihtkohaks olev küla asub siinsamas suure tee kõrval, kuid süvenedes ja kaardi samakõrgusjooni uurides aimame, et sõit võib kujuneda märksa pikemaks.“

Ainuüksi Zugdidi piirkonnas asub umbes 70 000 ning kogu humanitaar-rühma vastutusalal vähemalt 120 000 põgenikku. Tagasi teenistuskontoris peavad patrullid olema kella 15 pai-ku, misjärel tuleb koostada ametlik ettekanne ja ette valmistada kaardis-tamisega seotud materjalid. Kõik peab tööpäeva lõpuks valmis olema, sest patrullide ettekanded saadetakse veel samal õhtul Tbilisi peamajja. Põge-nikke küsitledes peatutakse kindlatel teemadel. „Kõigepealt tutvustame põ-genikele, kes me oleme, ja informeeri-me neid oma missiooni eesmärkidest,“ ütleb Ülar. „Seejärel uurime nende elu-tingimusi enne sõda ning nende prae-gust olukorda. Meid huvitab, kas keegi – näiteks kohalik omavalitsus või mõni välisorganisatsioon – on nende vastu huvi tundnud ja mis abi nad on saanud. Enamasti vastavad inimesed, et kord aastas külastab neid keegi omavalitsu-sest, kes ei suuda anda neile infot, mil-lal nende elutingimused paranevad.“

Pärast Nõukogude Liidu kokkuva-risemist on eestlaste ja grusiinide head sidemed säilinud. „Olles olnud palju-des läbirääkimistes nii grusiinidest põ-genike kui ka omavalitsuste liidritega, oleme palunud kohalikke tõlkijaid, et nad ei mainiks paljudele teistele Euroopa vaatlejatele, et oleme nende parimad sõbrad, nii nagu nemad ütle-vad,“ lõpetab Ülar. „Grusiinid austa-vad tõesti eestlasi.“

Urmo KohvPPA pressiesindaja

Järjekordne piiriüle-tamine üle administ-ratiivpiiri

Väljavõte uuringustInimeste vastused küsimusele „Milli-sed on Teie ootused politseinikele ja piirivalvuritele?“• „jõuaks ja jaguks sinna, kus neid

vaja läheb, ikka ja alati ja õigel ajal“• „et oleksid olemas, kui neid vaja-

takse“• „tahan uskuda ja usaldada neid“• „et tuleksid appi ja oleksid tublid“• „kaitset, korda ja õigeaegset abi“• „jätkaku samas vaimus“• „et teeksid oma tööd sama hästi

kui siiani“• „kannatlikku meelt, oskust leida

kompromiss inimlikkuse ja sea-duslikkuse vahel“

UURING

”Et tuleksid appi ja oleksid tublid”2010. aasta elanikkonna rahuloluuuringust sel-gub, et kõige rohkem on inimesed rahul polit-seinike ja piirivalvurite välise korrektsuse, töö ja suhtlemisoskusega. Nurinat tekitavad aga tegutsemise kiirus, pikad piirijärjekorrad ning bürokraatia.

Oluline roll politsei tööd hinnates ning õigeid suundi valides on süütegude statistikal, politseini-

ke kogemustel ja sisetundel, ent ka ela-nikkonna tagasisidel arvamusuuringute näol. Arvamusuuringud selgitavad väl-ja ühiskonna enamikku esindava valimi arvamused, hoiakud, üldise rahulolu ja ootused, mis osutavad organisatsiooni probleemidele ning puudustele. Vas-tates kogukonna vajadustele, kasvab elanikkonna usaldus ja rahulolu, mis omakorda võimaldab meil tõhusamalt tagada elanike turvalisust.

2010. aasta sügisel korraldati ela-nikkonna seas arvamusküsitlus, mille eesmärk oli välja selgitada elanike ra-hulolu politseinike ja piirivalvurite töö-ga. Samuti uuriti inimeste ohutunnet

OhuallikadKõige rohkem tunti 2010. aastal end ja oma peret ohustatuna liiklusest (71% elanikkonnast), merereostu-sest (58%) ning vargustest (55%). Kõige vähem tunti ohtu ebaseadus-likust sisserändest ja riigis viibimisest (18%) ning ebaseaduslikust riigis töötamisest (17%). Ligi kolmandik elanikkonnast tunneb hirmu jääda merel, järvel või metsas hätta sattu-des politsei ja piirivalve päästeabita.

erinevate õigusrikkumiste ning ohuolu-kordade suhtes, kas ja millised on olnud respondentide kokkupuutekohad orga-nisatsiooniga, mida nad ootavad polit-seinikelt ja piirivalvuritelt ning milline on politseiniku ja piirivalvuri kuvand. Uuringu sihtrühma moodustasid Eesti elanikud vanuses 15–74 aastat. Kokku küsitleti 3851 inimest. Telefoniküsitluse korraldas septembrist oktoobrini 2010. aastal Turu-uuringute AS. Kodakond-sus- ja migratsioonivaldkonnale küsiti elanikkonna tagasisidet uuringuga „PPA kodakondsus- ja migratsioonivaldkon-na kliendirahulolu-uuring 2010“, mida oleme juba siseveebis tutvustanud. Uu-ringut saab lugeda siseveebist analüüsi ja statistika rubriigist.

Rahulolu politseinike ja piirivalvurite tööga

Allpool on esile toodud nende elanike rahuloluhinnangud, kes olid viimase aasta jooksul politseinikega ja/või pii-rivalvuritega isiklikult kokku puutu-nud või nende tegevust kõrvalt nägema juhtunud (edaspidi kokkupuutunud). Politseinikega oli viimase aasta jooksul kokku puutunud 36% ning piirival-vuritega 27% vastajatest. Politseinike puhul küsiti tagasisidet piirkonna po-litseinike kohta. Piirivalvurite puhul lähtuti sellest, millises kohas inimene piirivalvuri(te)ga kokku puutus.

Uuringust selgus, et 2010. aastal jäädi võrreldes aasta varasemaga polit-seinike tööga üldiselt mõnevõrra vähem rahule. Täiesti või pigem jäi 2010. aastal

rahule 76% ning 2009. aastal 79% po-litseinikega kokkupuutunutest (joonis 1). Põhjusi võib otsida politseinike tegut-semise tulemuslikkusele antud rahulolu-hinnangutest, sest aastaga on rahulole-matus enim kasvanud just selles aspektis (rahulolematuse kasv 5% võrra). Kõige rohkem jäädi rahule politseinike välise korrektsusega (93%) ning rahulolijate osakaal selle aspektiga on aastaga veelgi suurenenud. Politseinike suhtlemisos-kustega jäi rahule 77% ja ametioskuste-ga 71% politseinikega kokkupuutunu-test. Rahulolijaid oli mõlemas aspektis võrreldes 2009. aastaga juurde tulnud peamiselt nende arvelt, kellel varem selle kohta arvamust ei olnud.

Politseinike tegutsemise tulemus-likkusega rahulolijate määr aasta va-rasemaga võrreldes oluliselt ei muu-tunud (2010. a 70%, 2009. a 69%), kuid mõnevõrra rohkem oli rahulole-matuid. Nii nagu 2009. aastal jäädi kõige vähem rahule politseinike tegut-semise kiirusega.

Kõige sagedamini toodi politseinike tööga rahulolematuse põhjuseks seda, et süütegu ei suudeta lahendada, polit-seinik ei aita probleemide korral või ei tegele probleemi(de)ga. Teiseks oli kõige sagedasem rahulolematuse põhjus polit-seinike vähene nähtavus ja kättesaada-vus. Ette heideti ka politseinike aeglast või üldse mitte kohalejõudmist jm.

UURING

Piirivalvurite tööga üldiselt jäi 2010. aastal rahule 87% piirivalvu-ritega kokkupuutunutest. Kõrgeimalt hinnati piirivalvurite välist korrektsust (täiesti või pigem rahule jäi 96%) (joo-nis 2). Suhtlemisoskusega jäi rahule 86% ning tegutsemise tulemuslikku-sega 84% kokkupuutunutest. Kõige vähem (83%) oli rahulolijaid ametios-kustega, kuid selle kohta ei osatud ka kõige sagedamini hinnangut anda.

Piirivalvurite tööga rahulolematud tõid kõige sagedamini rahulolematuse põhjuseks piirivalvurite liigset aeglust, sh pikki järjekordi (piiril) ja bürokraa-tiat. Ette heideti salakauba ja illegaa-lide üle piiri laskmist. Rahulolematust tekitas ka piirivalvurite ebaviisakus ning ülbe käitumine ja suhtlemine.

Mida oodatakse politseini-kelt ja piirivalvuritelt?

Seekordses uuringus paluti inimestel vaba vastusena kirjeldada, mida nad ootavad politseinikelt ja piirivalvuritelt. 26% vastanutest ootab, et politseini-kud ja piirivalvurid jätkaksid oma töö tegemist niisama hästi ja samas vaimus kui varem. 12% vastanud responden-tidest ootab politseinikelt ja piirival-vuritelt professionaalsust, kohustuste täitmist, kohusetundlikkust ning et teh-taks oma tööd tasemel. Turvatunnet, kaitset, vajaduse korral abi saamist rõ-hutas samuti 12% vastanuist. Paremat suhtumist, käitumist, suhtlemisoskust, inimlikkust ja mõistvust loodab 11% vastanuist. 10% ootab kiiremat reagee-

rimist, tegutsemist ja kohalejõudmist. Senisest parema töö tegemist ootab 8% vastanuist. 5% ootus on, et polit-seinikud oleksid rohkem nähtaval, sh patrulliksid. Lisaks oodatakse politsei-nikelt ja piirivalvuritelt senisest parema töö tegemist, rohkem nähtaval olemist, rohkem tähelepanu liiklusele, vähem karistamist ja trahvimist ning suuremat rõhku inimeste abistamisele.

Uuringu tulemustega saab tutvuda si-seveebis (peadirektor/koordinatsioon/analüüs-ja-statistika/arvamusuurin-gud) ning ALISe analüüsikeskkonnas.

Triin RannamaPPA koordinatsioonibüroo

analüüsitalituse politseijuhtivametnik

Joonis 2. Viimase aasta jooksul piiri-valvuritega isiklikult kokkupuutunute või nende tegevust kõrvalt nägema juhtunute rahulolu-hinnangud piirival-vurite tööle ja sellega seotud aspektidele. Erinevalt politsei-nikest ei uuritud piirivalvurite puhul tegutsemise kiirust, sest piirivalve vald-konnas ei peetud seda üldküsimusena vajalikuks. Rahul

Ei ole rahul Ei oska öelda

Ei oska öelda

Joonis 1. Viimase aasta jooksul polit-seinikega isiklikult kokkupuutunute või nende tegevust kõrvalt nägema juhtunute rahulolu-hinnangud politsei-nike tööle ja sellega seotud aspektidele

Ei ole rahul

Väline korrektsus

Suhtlemisoskus

Ametialased oskused

Tegutsemise tulemuslikkus

Tegutsemise kiirus

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Väline korrektsus

Suhtlemisoskus

Tegutsemise tulemuslikkus

Ametialased oskused

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

EUROVEDUFo

€-päevMöödunud sügisest kuni aasta lõpuni lasus politseil suur vastutus – tuli tagada Eestisse saabuva euroraha turvalisus ja vedu. Kui üks politseioperatsioon on peensusteni planeeritud ning inimesed põhjalikult koolitatud, ei suuda seda nurjata isegi lumetorm Monika.

Ettevalmistused 2011. aasta jaa-nuaris eestlaste hoiupõrsastesse jõudva euro turvalisuse tagami-

seks algasid 2009. aastal. Planeerida tuli nii inimjõu, koolituse, tehnika kui ka võimalike stsenaariumide eelarve ning ressursivajadus. Tegevusplaa-nidega jaotati ülesanded ja vastutus politseisiseselt ning koostööpartnerite vahel. Müntide ja pangatähtede maale toomise turvalisus ning Eesti Panga, sularahakeskuste ja krediidiasutuste vahel liigutamine jäi korrakaitsepo-litseiosakonna operatiivbüroo kanda. Prefektuuride ülesanne oli uus raha

ohutult pangaautomaatidesse toime-tada. Kõigi tegevuste õnnestumiste vundamendiks oli kriminaalpolitsei panus. Märt Palo kriminaalpolitsei-osakonnast kirjeldab kriminaalpolitsei rolli nii: „Huumoriga öeldes oli meie ülesanne vaadata, et mingit jama ei oleks. Eelkõige tähendas see võimali-ke kuritegelike ohtude kaardistamist ning nende põhjal ohuhinnangute koostamist. Selleks kogus, analüüsis ja sünteesis kriminaalpolitseiosakond eu-roala riikidest ning Europolist saadud oskusteavet võimalike kuritegelike rünnete kohta. Kriminaalteabe tööt-

EUROVEDU

luse tulemusel tehti juba konkreetsemalt suunatud kriminaalluuret. Ootamatute kuritegelike rünnete puhuks suurvedude ajal ning paralleelkäibe perioodil oldi koostöös prefektuuridega ööpäeva ringi lisajõududega valmis kiirelt menetlustoi-minguid korraldama. Osa igapäevasest tegevusest oli ka välispartneritega side-kanalite töös hoidmine 24/7.“

Koolitus andis avapaugu

Üks ettevalmistuse alustalasid oli koo-litus, mille avapaugu andsid Saksa Keskpanka teenindava politseiüksuse instruktorid juulikuus. Nädalaks koon-dati kõik jõud, kes eesootava euroveo ajal käiku läksid, s.o K-komando, kor-rakaitsepolitseiosakonna liikluspolitsei-nikud ja kiirreageerijad, prefektuuride regionaalsed tugiüksused, lennusalk, kriminaalpolitseinikud, ihukaitsjad, KAPO, Eesti Pank, Päästeamet ja vang-late relvastatud eriüksus ning peale nende sõjaväepolitsei ja luurepataljon.

Just siis said mehed esimese praktilise kogemuse sellest, milleks ja kuidas val-mis olla. Kuigi üksused olid varem saat-nud väärtveost ning taganud kolonnide turvalisust, said õppuse lõputöö prakti-lises harjutuses mehed „surma“ ja jäid rahast ilma. Jaak Kiviste operatiivbü-roo kiirreageerimistalitusest ütleb, et koolitusel tulid ilmseks kõik raskused ja vead, mis tulla said: „Kokku töö-tama oli vaja saada valdkonnad, kes pole harjunud päris ühte jalga astuma. Koolitus oli oluline samm asjadest ühe-suguse arusaamise ja usalduse poole. Järgmisena oli vaja oskusi lihvida ning viia vajalik teadmine iga viimase kui meheni, kes oli veoga seotud.“

Paralleelselt koolitusega alustati taktika ja trassi ettevalmistust. Kor-rakaitsepolitseiosakonna liiklusjäre-levalvetalituse juht Tõnis Sulu võtab rahaveo ideoloogia kokku ühte lauses-se: „On alguspunkt ja on sihtpunkt – kiirustama ei pea, aga kõike tuleb teha turvaliselt.“ Selleks kaardistati detail-selt ja algusest lõpuni marsruudid kõi-gisse strateegilistesse kohtadesse ning suurematesse linnadesse. Kaardist, le-gendist, fotodest ja läbi töötatud infost sai iga trassi kohta kokku mapp, mis oli hilisema veo ajal A ja O. Enne igat väljasõitu töötas liikluse eest vastutaja mapi veel kord läbi ning instruktaažil käidi legend, kõik ohukohad ja peatu-sed veel kord üle. Vastutaja jäi kogu veo ajaks liikluse poolelt asja vedama ning tegi pärast ka kokkuvõtted. Ko-lonnivana ametit said tiheda vedude graafiku ajal proovida ka need, kellele välijuhi või rühmavanema amet võõ-ras oli. „Mõnel mehel oli närv ikka päris korralikult sees ja pinge silmaga

„Mõnel mehel oli närv ikka päris

korralikult sees ja pinge silmaga näha.“

G4Si töötajad toimetavad politsei valve all

euromünte hoidlasse.

EUROVEDU

näha,“ räägib liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Ragnar Jänes.

Kaitsemeeskonna vanema ülesan-ded olid komplekteerida meeskond, valida taktika ja instrueerida veda-mispäeva hommikul. Ülemkonstaabel Sten Ormisson kiirreageerimistalitu-sest ütleb: „Pidevalt tuli ka endal ja meestel meeles hoida, et me pole siin lihtsalt formaalsuse pärast. Kui midagi pole eelnevatel kuudel juhtunud ning Eestis polegi kunagi konvoid rünna-tud, siis ei tähenda see, et need asjad ei juhtu. Aga rutiin tapab. Peale 12- või 14tunnist autosõitu on end kogu aeg erksana hoida ja oma tööd pidevalt 100%liselt teha päris raske.“

Euroopa suurim ühekordne sularahavedu

Esimene rahavedu oli septembri alguses, kui euromündid sadamast Eesti Panka jõudsid. Oktoobri algusest hakati eu-romünte maakondadesse laiali viima. Samal ajal jätkus ka müntide maale too-mine. 2010. aasta hingedepäeval toimus

Õpiti igast prob-leemist, oli see siis

kahvli puudumine söö-gikarbis või ligipääsu takistav lumi.

Euroopa suurim ühekordne sularahave-du – kõigi pangatähtede riiki toomine. Jaak Kiviste sõnul tasus suur töö koo-litustel ja mündiveost saadud kogemus end ära ja kõik sujus nagu õpikus.

Eurode riiki saabumise järel võttis Põhja Prefektuur ööpäevaringse valve alla Eesti Panga ning hiljem ka G4Si sularahakeskuse. „Postipatrullid kesk-linna tuiksoonel olid ööpäevaringsed,“ räägib Põhja Prefektuuri korrakaitse-büroo juht Kristian Jaani. „See oli väga vastutusrikas, samas äärmiselt rutiinne töö, mille juures oli oluline säilitada pi-dev valmisolek. Samaaegu oli neil pat-rullidel ka väga tõhus üldpreventiivne mõõde – olla kesklinnas pidevalt näh-taval on kindlasti mõjus tegevus. Nii

mitmelgi juhul reageerisid postipatrul-lid erinevatele õigusrikkumistele, mis toimusid vahetus läheduses. Seda sai teha tänu liikuvale toimkonnale, kes sularahakeskuse ja panga patrullidele vajaduse korral vahetust pakkus, ning objekt ei jäänud kunagi valveta.“

Kui alguses oli rahavedude graafik hõredam, siis õige pea muutus tava-liseks kolm, hiljem viis vedu päevas ning kõige kiiremal ajal tehti seitsme veoga päev. See tähendas, et ametnikele puhkeaja andmine oli päris keeruline. Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetali-tuse vanemkomissar Tõnu Janter lau-sub: „Sel perioodil ei olnud kedagi, kes oleks saanud oma normaalse tööajaga töö tehtud. Planeerijatel olid tavalised 14–16tunnised tööpäevad. Mitme veo-ga päeval vahetati võimaluse korral meeskondi ning üritasime töö korral-dada nii, et pikemas vahetuses olnud meestel oli järgmine päev lühem. Para-ku ei olnud see alati võimalik.“

Üks sisend tegevuste planeerimis-se oli iga veo tagasiside. Õpiti igast probleemist, olgu see kahvli puudu-

Suuremaid vedusid saatis õhust

lennusalga kopter.

EUROVEDU

mine söögikarbis, ligipääsu takistav lumi või toppama jäänud infovahetus, mille tõttu oli raha juba panga juures, aga võtmega pangaproua alles Paldiski rongis. „Suur abi oli alati ettesõidust ehk kolonnist eespool liikunud patrul-list. Nendelt tulid viimased detailid: millisest uksest peame sisse minema, kes teeb lahti tõkkepuu ja organisee-rib eest sissepääsu takistavad parkijad jne,“ ütleb tihti kolonnivana rollis ol-nud Mirjam Männamaa.

Õnn tuli appi

320 000 euro-kilomeetri jooksul läks mõni asi kindlasti ka puhta õnne abil kergemini kui võinuks minna. Näiteks see, et rahaveokolonn jõudis Moni-ka ajal Padaorust läbi poolteist tundi enne liikluse seiskumist. Või see, et igahommikuse tehnokontrolli läbinud veok praamilt mahasõidul võtmest käima ei läinud, kuid asus kalde peal ning hakkas piduri vabastamisel ise liikuma ja käivitus. Ning kindlasti see, et Jõhvi teel vastu tulnud ja juhitavu-

se kaotanud sõiduauto lendas kolonni masinate vahelt lumevalli nii, et mitte keegi viga ei saanud. Ootamatute lu-meoludega võitlemiseks oli varutud köisi, graniidipuistet ning labidaid, mille toel ja kahe auto jõul veeti näi-teks rahaveok sularahakeskuse kald-teest üles. Keerulisi ilmaolusid iseloo-mustab hästi ühe veo kronoloogiast pärinev lause: „Viimsis on nii halb lennuilm, et isegi varesed kõnnivad.“

Rahaveo operatsiooni üldpikkust arvestades oli kolm ööpäeva, mille jooksul täideti ligi 900 sularahaauto-maati, väga lühike aeg. See raskus oli prefektuuride kanda. „Automaatide täitmise periood oli küll väga inten-siivne, samas oli see väga hästi kor-raldatud ning iga samm väga konk-reetselt planeeritud. Maakonnas oli ühel ajal pidevas liikumises kolm–neli erinevat eskorti ning juhtimispunktis sidepidamist ja blogi täitmist meele-tult palju. Peale täitmise turvalisuse tagamise andis lisakoormust nende sularahaautomaatide valve, mille asu-kohta poleks graafikujärgsed patrul-

lid võimaliku ründe korral optimaalse ajaga jõudnud,“ räägib Kristian Jaani.

Operatsiooni koordineerija Alo Kirsimäe sõnul tegi euroveo turvalisu-se tagamise unikaalseks selle üldpikkus ja planeeritus: „Võidavad need, kes on valmistunud, ja seekord oli meil valmis-tumiseks aega. Samuti oli võimalus eel-nenud vedudest järgmiste jaoks õppida. Olime valmis oma elektri, oma kütuse, oma reservidega, oma paberil dubleeri-tud kaardiga ning sidega. Kui oled pla-neerinud, koolitanud ja dubleerinud, siis pole ka Monika probleem.“

Ettevõtmise töömahukuse, suuruse ning õnnestumise kinnituseks on kõi-gil asjaosalistel tänusõnu öelda. Tänu, au ja kiitus öeldakse kõigile osalenud ametnikele kõigis üksustes, abipolit-seinikele, avatud ja usalduslikele koos-tööpartneritele ning oma mehi, naisi, isasid-emasid ja lapsi kannatlikult ko-dus oodanud pereliikmetele. Jaak Ki-viste võtab asja kokku: „Lõpuks tuli ikka paremini välja, kui plaanitud!“

Tuuli AnnamaPPA pressiesindaja

Kolonn tuli Padaorust läbi vaid poolteist tundi enne liikluse seiskumist.

Mehed kii-davad uut varustust

Põhja Prefektuuri ja G4Si turvatöötajad täidavad sula-rahaautomaati trükisoojade

europangatähtedega.

VABATAHTLIKUDFo

Palun mulle vilkurit ja sauaJuba aastaid seab hulk suure õiglustundega mehi ja naisi selja sirgu, otsib kapist hoolikalt puhastatud vormi ning sammub uhkustun-dega tänavale. Saage tuttavaks, nemad on abipolitseinikud, vabatahtlikud korra-kaitsjad, kes lisaks oma igapäevatööle leiavad aega kõigi meie turvalisust tagada.

Mis motiveerib üht inimest vabatahtlikult korrakaitsja-tele appi tõttama ning oma

elu ja tervist ohtu seadma? „Eks ikka soov oma kodukandi turvalisuse eest hea seista ning võimalus kanda uhket politseivormi,“ ütleb endine abipolit-seinik ja praegune Põhja Prefektuuri abipolitseinike formeeringu juht Har-ro Aitai. „See on sisetunde küsimus, kas inimene soovib oma elukeskkonda ja turvalisusse panustada. Politsei ei jõua alati igale poole ning meil on abi-

politseinikest väga palju kasu olnud. Väiksemates

piirkondades, kus kõik tun-

nevad kõiki, saab abipolitseinikust au-

toriteet, kelle kohalolek loob inimestes turvatunnet. Kindlasti meelitab paljusid abipolitseinike ridadesse va-heldusrikas ja põnev töö.“

Abipolitseinikega tegeldes on Har-ro kokku puutunud igasuguste karvas-te ja sulelistega. Aeg on aga näidanud, et suurem osa neist, kes soovivad abi-politseinikuks saada, on ka vajalike eeldustega tublid kodanikud. Harro, kelle kabinetti kaunistavad abipolitsei tegevuse eest saadud tänukirjad, rää-gib oma tööst suure õhinaga. Lugusid abipolitseinikest ning nende tegudest on tal varnast võtta. Talle meenub naljakas lugu mehest, kes soovis saada abipolitseinikuks, et parandada olu-korda Tallinna liikluses. Üks vanem meesterahvas oli väga pahane pealin-na liikluse peale ning tahtis olukorda parandada. Ta tõi avalduse elukoha-järgsesse politseijaoskonda, nagu seda ikka tehakse, ent märkis avaldusele mõningad soovid, mis aitavad tal po-litseinikku abistada. Härra soovis ni-melt politseilt sinist vilkurit, relva, po-litseisaua ning helkurvesti. Peale selle lubas mees endale tööpiirkonna ning ka paarilise ise valida. „Agar mees,“ muheleb Harro, „kuid ta ei vastanud

VABATAHTLIKUD

Väiksemates piirkondades, kus kõik tunnevad kõiki, saab abipolitseinikust autoriteet, kelle

kohalolek loob inimestes turvatunnet.

KommentaarMinu soov oli kaasa aidata oma naabrus-konna avaliku korra tagamisele, saada uusi kogemusi ning näha elu pahemat poolt, et seeläbi mõista Eesti ühiskonda laiemalt. Abipolitseinikuks oldud aja jook-sul olen saanud väga palju suurepäraseid sõpru ja kolleege. Olen muutunud palju enesekindlamaks ning minu suhtumine politseitöösse, nähes seda seestpoolt, ja austus politseinike vastu on väga palju kasvanud. Kõik, kes tunnevad, et turvalise elukeskkonna heaks peaksid nad ise ka midagi ära tegema, võiksid kaaluda või-malust hakata abipolitseinikuks.

Rasmus LahtveePõhja Prefektuuri

abipolitseinik

Põhja Prefektuuri prefekti 2010. aasta 19. oktoobri käskkirjaga anti abipolitseiniku tee-netemärk silmapaistvate teenete eest Ras-mus Lahtveele Kesklinna politseijaoskon-nast. Abipolitseinikuks kandideeris ta 2007. aastal pronksiöö sündmuste ajal.

Palun mulle vilkurit ja saua

abipolitseinikele esitatud nõuetele, mis tähendab, et sauaga liiklust reguleeri-mas me teda Tallinna tänavatel siiski ei näe.“

Võrdväärne partner politseinikule

Öeldakse, et tasuta lõunaid pole ning ükski teene ei jää tasumata. Kas see kehtib ka abipolitseinike kohta? Kui-gi abipolitseinikud tegutsevad oma vabast tahtest ja tasuta, ei tähenda see, et võimaluse korral tublisid kor-rakaitsjaid ei premeerita. „Kui vähe-gi võimalik ning töötulemused seda soodustavad, oleme kas linna või asutuse eelarvest leidnud selle pisku, et silmapaistvaid abipolitseinikke pre-meerida,“ selgitab Harro ning lisab, et üldjuhul rahalist tasu töö eest siiski ei kaasne. „Motivatsiooni suurendami-seks ning oma tänu avaldamiseks on kord aastas, politsei ja piirivalve aasta-päeval silmapaistvalt head tööd teinud abipolitseinikud palutud meie prefek-

tuuri aktusele, kus neid tunnustatakse kas abipolitsei teenetemärgi või pre-fekti tänukirjaga. Aastaid tagasi kor-raldasime oma abipolitseinikele eral-di aktuse aprillikuus, mil tähistasime abipolitseiniku päeva. Kahjuks oleme pidanud sellest traditsioonist väikse eelarve tõttu loobuma.“

Jätkates traditsioone, usub Harro, et hea motivatsioonilaksu saab abi-politseinik asutuse üritustest osa võt-tes. „Näiteks võitsid abipolitseinikud 2008. aastal Põhja Prefektuuri kor-rakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistlusel I koha. See on hea tulemus, mis annab tunnistust sellest, et abipo-litseinikud on riigiametnikele võrd-väärsed partnerid,“ arvab ta. Nagu politseinikudki saavad ka abipolitsei-nikud tööülesandeid täites kasutada tasuta ühissõidukeid, neile kehtib ka soodustusi näiteks toitlustuskohtades.

Viimasel ajal on abipolitseinikuks soovinud saada peamiselt üliõpilased ning keskkooliõpilased. On selliseidki politseinikke, kes on varem alustanud

just nimelt abipolitseinikuna. „Ju siis on maitse suhu saanud ning hakkas meeldima,“ arvab Harro. Tema suu-rim soov on, et iga päev politseitööd tegevad ametnikud hindaksid vaba-tahtlike panust ning kaasaksid neid ka ühistegemistesse. Oma kolleegidele on Harrol aga väike üleskutse. Nimelt kutsub ta kõiki üles ära andma üle-liigset või väikseks jäänud vormiriie-tust, et jagada neid abipolitseinikele. „Oleme väga tänulikud neile, kes on toonud meile välivormi elemente, ning loodame, et on veel politseiametnikke, kes saaksid abipolitseinikke aidata,“ loodab ta.

Tormis LaanistoPõhja Prefektuuri pressiesindaja

Helen UldrichPõhja Prefektuuri

kommunikatsioonispetsialist

Põhja Prefektuuri abi-politseinike formee-

ringu juht Harro Aitai (keskel) koos kesklin-na abipolitseinikega.

KÜBERKURITEGEVUS

Märtsis lõppes viieosaline seminaripro-jekt „Euroopa koostöö küberkuri-tegude ennetamisel ja selle vastu võitlemisel“. Sel puhul rääkisime pro-jekti ühe eestvedaja, kriminaalpolitsei-osakonna koordinatsioonitalituse juh-tivkriminaalametniku Anu Baumiga.

Selgita kõigepealt lühidalt, millega täpselt selle projekti näol tegemist oli.

2009. aasta kevadel tekkis idee see projekt ära teha. Kuna Euroopa Komisjon (EK) oli samal aastal sead-nud võitluse küberkuritegevuse vastu enda tegevuse üheks prioriteediks ning see valdkond on väga kiiresti kasvav ja arenev kuritegevuse haru, leidsime koos kolleegidega, et ka Eesti õigus-kaitseorganite inimesed vajaksid rah-vusvahelist koolitust, et olla kursis nii kodumaise kui ka välismaa parima praktikaga võitluses kübekuritegevuse vastu. Piiratud eelarvevahendite tõttu otsustasime kirjutada projekti ning taotleda EK-lt toetust. Projekt osutus edukaks ning EK eraldas meile üle 800 000 krooni, koos omafinantsee-ringuga oli kogu projekti maksumus 1,2 miljonit krooni.

Seminaride sihtrühmad olid erine-vad, osalejateks olid kriminaalpolitsei juhid ja töötajad nii prefektuurist kui ka ameti tasandilt, lisaks prokurörid

ning EKEI eksperdid. Hoolimata kut-setest jäi oodatust nõrgemaks kohtuni-ke huvi teema vastu, seminaril soostus osalema ainult kaks kohtunikku. Kok-ku tuli viie seminari peale ligikaudu 300 osalejat erinevatest asutustest. Osa võtsid ka Rootsi ja Tšehhi spetsia-listid, see andis seminaridele rahvusva-helise mõõtme.

Mis oli seminaride korraldamise põhiline eesmärk?

Kuna olen varem töötanud samas valdkonnas ka prefektuuris ning nüüd iga päev IT-kuritegevuse vastase koor-dineerijana kriminaalpolitseiosakon-nas, siis nägin, et niisugust koolitust on ametnikele vaja eelkõige seetõttu, et revideerida seisukohta, justkui oleks IT kauge teema, millega tavakurite-gevuse puhul kokku ei puututa ning sellekohaseid teadmisi ei vajata. Täna-päeval puutub IT-ga õnneks või kah-juks kokku siiski valdav osa inimestest ning ka järjest enam kuritegusid pan-nakse toime, kasutades infotehnoloo-

Seminaride et-tekannetega on

võimalik tutvuda PPA siseveebis kriminaalpo-litsei IT-kuritegevuse õppematerjalide rubrii-gis. Samas on projekti tulemusena valminud „Infotehnoloogiakurite-gude menetlemise käsi-raamat“.

Küber- kuritegevus:

giat. Seetõttu olid seminaridele kaasa-tud needki inimesed, kes otseselt enda igapäevatöös veel IT-ga kokku ei puu-tugi, kuid kaudselt ei pääse me sellest keegi.

Mida sa praegu, kui projekt on edu-kalt lõpuni viidud, esile tooksid?

Ütleksin seda, et inimesed võiksid

rahvusvaheline koostöö tõi Eestisse parima praktika

KÜBERKURITEGEVUS

julgemalt asju ette võtta, näidata ehk rohkem initsiatiivigi. Ka meie projekti korraldustoimkonnale tundus vahete-vahel, et lõpetame selle asja ära, kuna põhitöö nõudis niigi palju aega ja pü-hendumust. Nüüd on aga väga hea meel, et projekti edukalt ellu viisime. Kõikide seminaride ettekannetega on võimalik tutvuda PPA siseveebis kri-minaalpolitsei IT-kuritegevuse õppe-materjalide rubriigis. Samuti valmis projekti lõpuks ja tulemusena „In-fotehnoloogiakuritegude menetlemi-se käsiraamat“, mis on loodetavasti abiks kõigile teemaga kokkupuutuva-tele ametnikele. Ka käsiraamat on si-seveebis kättesaadav.

Seminaride sarja aitasid oma põhi-töö kõrvalt korraldada Triinu Moora ja Kalev Karu kriminaalpolitseiosa-konnast ning Reet Zeisig ja Helina Jõhvik Põhja Prefektuurist.

Kaarel KuuskPPA pressiesindaja

Küberkuritege-vus ei tunne riigipiireOlukord on selline, et IT areneb täna-

päeval mitu korda kiiremini kui seadusandlus. See toob

kaasa rohkesti probleeme ning vananenud sea-

dused võivad saada IT-kuritegude uurimi-sel tõeliseks pude-likaelaks või teevad mõningal juhul IT-ku-riteo uurimise suisa

võimatuks. Näiteks annab Rootsis läbiotsi-

misorder loa läbi vaada-ta kas maja või ruumi, kuid

ei ole võimalik läbi otsida mida-gi virtuaalset. Teine tõsine probleem

on, et IT-kuritegevus ei tunne riigipiire ning erinevates riikides on teistsugused seadused. Drastilisematel juhtudel pole mõnes riigis üldse seda ala reguleerivat seadust. Säärastel puhkudel on ainus mõeldav lahendus riikidevaheline koos-töö. Juhin tähelepanu veel ühele detai-lile, millest avalikkus vahel valesti aru saab. Inimesed ja seadusandja võiksid mõista, et politseinikud ei soovi nende e-posti lugeda seetõttu, et see neile isiklikult huvi pakuks. Politseinikel tuleb vahel isiku e-posti lugeda sellepärast, et lahendada kuritegu. Nii lihtne see ongi.

Bosse NorgrenRootsi kriminaalpolitsei

IT-üksuse juht

Kübermanipu-leerija loob valeusaldustTõstan projekti sisus esile osa, mis käsitles anonüümsust ja küberma-nipuleerimist. Kübermanipuleerimise põhieesmärk on iga oma sõnaga luua valeusaldust ning valmistada ette kur-jategija kohtumist lapsega. Eeltöö toi-mub internetis, nt jututubades, foorumites. Seminaril räägiti küberma-n i p u l e e r i m i s e t a s e m e t e s t , kui sügavale oma hälbes isik juba lan-genud on, ves t luses t seksuaalse väärkasutu-

seni. Tšehhi kolleegid andsid ülevaate, kuidas kübermanipuleerija tavaliselt tegutseb. Ta „ostab“ usaldust, kinki-des raha, mänguasju, riideid, samuti mängukrediite ning virtuaalraha. Tuleb suurendada täiskasvanute ja lapseva-nemate teadlikkust ning oskust näha ohte, mis varitsevad IT-maailmas. Psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild kõneles seminaril läbipõlemisest ja tõi esile emotsionaalse enesesäilitami-se lihtsamad viisid: isikliku aja juhtimise, füüsilise vormi hoidmise ja paranda-mise, süsteemivälised sõbrad, hobid. Võin kindel olla, et kuuldu põhjal leidis igaüks auditooriumist endas mõningaid läbipõlemistunnuseid. Probleemi tead-vustamine aitab aga leida lahendusi ning neid peaksime me ka otsima.

Elmar VaherPõhja prefekt

Koostööpro-jektid on meile väga olulisedKoostöö on politseitöös oluline märk-sõna. Seetõttu on kõikvõimalikus vor-mis ühismõtlemised ja koostööpro-jektid meile väga tähtsad. Need mitte ainult ei arenda ametnike silmaringi, vaid loovad ka eeldu-sed kogemuste vahetuseks ja teineteiselt õp-pimiseks. Igal juhul on minu ootus, et meie õppivas ja are-nevas organisat-sioonis on amet-nikel võimalus teistes valdkondades ja ka teistes ametkondades oma teadmisi täien-dada. Kuigi küberkuritegevus toimub mõõtmatus veebiavaruses, virtuaalruu-mis, jääb meie peamiseks tegutsemis-kohaks ikkagi päriselu. Ka ametnikud, kes tegelevad internetikuritegevusega, ei tohiks omavahel kontaktis olla ai-

nult arvuti vahendusel, et mitte kaotada kontakti reaalsusega.

Lõpuks on meie ametnikud elavad inimesed, rääkima-ta sellest, et ka kurjate-gijaks ei ole arvuti, vaid inimene selle taga.

Raivo KüütPPA peadirektor

Küberkuritegevuse vastase projekti

eestvedaja Anu Baum

1. Kriminaalstatistika, mis sünnitab peksupealinnu

Enamik vägivallakuritegusid saab kva-lifikatsiooni kehalise väärkohtlemi-se paragrahvi järgi – seega võiks just selle kuriteo levik anda selgeima pildi, kuivõrd palju vägivalda ühes või teises Eesti nurgas esineb. Juba aastaid on kehtinud kriminaalmenetluse kohus-tuslikkuse põhimõte, mille kohaselt ei sõltu kriminaalmenetluse alustamine ega kuriteo registreerimine kannatanu avaldusest või vigastuse raskusest.

Kuigi printsiip on lihtne, on me-netluspraktika vägivallajuhtumitega tegelemisel Eestis väga erinev. Näiteks selgus ühest analüüsist, et alaealiste vägivallakuritegusid on Lääne- ja Rap-lamaal suhtarvuna mitu korda rohkem kui Harju- ja Tartumaal. Tegelikult pole mingit alust arvata, nagu sügeleks Rapla

laste väikesed rusikad rohkem kui har-jukate omad. Teine näide: 10 000 elani-kuga Hiiumaal registreeriti 2010. aastal 8 kehalist väärkohtlemist. Seda on kolm korda vähem kui näiteks poole väikse-ma elanike arvuga Räpina vallas, kus registreeriti 24 juhtumit.

Mõnikord öeldakse, et asi on me-netluspraktikas. Kui Pärnu 2008. aastal peksupealinnaks tituleeriti, siis selgitati kasvanud vägivallajuhtumite arvu sellega, et iga vägivallajuhtumi puhul, millest politsei teada sai, ot-sustati alustada kriminaalasi. Kuigi viimane kuriteoohvrite uuring näitas, et sel aastal oligi Pärnus rohkem vä-givalda, ei vähenda see politseipoolse teadliku ja eesmärgistatud seisukoha olulisust. Kuni menetluspraktika Ees-tis ei ühtlustu, jääbki kriminaalstatis-tika vägivalda kõverpeeglis kajastama ning igal aastal võime näha uue peksu-pealinna sündi.

2. Tapmine – tööd jääb vähemaks, kuid on ikka liiga palju

Vägivallakuritegevuse puhul ei saa üle ega ümber tapmistest. Erinevalt muu-dest kuriteoliikidest hinnatakse nende puhul statistikat usaldusväärseks ning meie tavateadmine vägivaldse Tallinna ja Ida-Virumaa kohta saab statistikas-ki kinnitust.

Eestis hukkub tänapäeval vägivalla tagajärjel kaks korda vähem inimesi kui 10 aastat tagasi ning neli korda vähem kui 15 aastat tagasi. Siiski näi-tavad viimased Eurostati andmed, et oleme oma näitajatelt koos Leeduga endiselt Euroopa tipus – meil hukkub vägivalla tagajärjel kõige enam inime-si. Kui tahaksime kuuluda keskmike hulka, peaks hukkunute arv vähenema praeguselt 70-lt aastas 30ni.

Kui mõelda, mida saaks politsei selles valdkonnas ära teha, siis on üks vastuseid reageerimine perevägivallale ning eriti korduvatele juhtumitele. Vii-maste aastate kohtupraktika analüüs näitab, et raskete tagajärgedega juhtu-mitele on tihti eelnenud aastatepikku-ne vägivalda täis suhe.

3. Vägivallaohvrite hulgas domineerivad nüüd naised ja eestlased

Mullu valminud kuriteoohvrite uurin-gu põhjal on viimase kümne aastaga toimunud oluline muutus selles, mil-lised elanikkonna rühmad langevad rohkem kuritegude ohvriks. Kui varem

vaadet

Laias laastus on iga viies juhtum, millega polit-seil kriminaalmenetluses tegelda tuleb, seotud vägivallateoga. Justiitsministeerium tutvustab mõningaid aspekte vägivalla leviku kohta Eestis.

5vägivallale

VÄGIVALD

oli kannatanuid märksa enam mitte-eestlaste ja meeste hulgas, siis näitavad viimased andmed, et vahed pole mitte ainult vähenenud, vaid naiste ning eest-laste ohvriks langemine on isegi suure-nenud. Erinevus ilmneb ka vanuses: kui eestlased puutuvad vägivallaga kokku nooremates vanuserühmades, siis mit-te-eestlaste osakaal ohvrites on suurem vanemate inimeste seas.

Uuringu järgi langevad inimesed vägivalla ohvriks tihti kodust eemal: näiteks ilmneb, et väljastpoolt Harju-maad pärit inimesed langevad väljas-pool koduasulat rohkem kuritegude ohvriks (nt tulles Tallinna); Virumaa elanike seas on aga enam neid, kelle vägivallakogemused pärinevad ilmselt Venemaalt.

4. Eesti inimene on kuritegudest teatamisel passiivne, aga politsei tööga üha enam rahulVõrreldes varavastaste kuritegudega jõuab politseini info vägivallakurite-gude kohta harvem: ohvriuuringu ko-haselt teatas kallaletungidest politseile ainult iga neljas ohver, see on vähem kui arenenud Euroopa riikides kesk-miselt. Eelkõige jäetakse juhtumist teatamata, kuna seda peetakse vähe

tõsiseks; samuti on ohvrite seas märki-misväärne hulk neid, kes lahendavad probleemi pigem ise või kes kardavad kättemaksu ega julge seetõttu politsei poole pöörduda.

Nende vägivallaohvrite seas, kes politseisse pöörduvad, on rohkem nai-si ning eestlasi. Mõningad erinevused on ka prefektuuriti: võrreldes teistega pöördusid politsei poole märgatavalt enam Lõuna prefektuuri teeninduspiir-konnas elavad inimesed. Tuleb märki-da, et võrreldes kriminaalstatistikaga näitab ohvriuuring vägivalla levikut terves Eestis märksa ühtlasemana.

Kuigi Eesti elanike hinnangud po-litsei tegevusele pole veel sedavõrd head kui Lääne-Euroopa riikides, näitavad hinnangud nii politsei suut-likkuse kui ka professionaalse taseme kasvu. Rahulolu politsei tegevusega on viimastel aastatel hüppeliselt suure-nenud just vägivallakuritegude puhul ning see peaks lisama kõigisse kind-lust, et kriminaalmenetlus ja politsei kaasamine on vägivallaohvritele abiks.

5. Vägivallakuritegude ahendamisel ja enneta-misel tuleb teha koostööd

Politseinikud ilmselt teavad, et palju-del vägivallatsejatel ning ohvritel on oma elus hakkamasaamisega suuri probleeme: majanduslike raskuste ja alkoholi liigtarbimise kõrval ei ole nad tihti oma olukorra muutmisest huvita-tud. On selge, et politsei üksi ei suuda ega peagi suutma lahendada nii sot-siaalseid kui ka muid probleeme, mis

viivad vägivaldse käitumiseni. Samas on politseil selles tegevuses väga olu-line roll.

Esimesi samme koostööst tuleneva sünergia saavutamiseks on juba teh-tud. Näiteks loodi kuues Eesti oma-valitsuses (Jõhvi, Kose, Lihula, Rapla, Tapa, Viljandi) mullu koostöövõrgus-tikud, mille eesmärk on vähendada ja ennetada noorte probleemset käi-tumist. Võrgustikku kuuluvad peale politsei esindajate kohaliku omavalit-suse sotsiaaltöötajad, lastekaitsespet-sialistid, noorsootöötajad, koolid ning MTÜd. Esmane kogemus näitab, et politsei ja muude võrgustike liikmete koostöö on kasulik kõigile: konstaa-bel, kes oma piirkonda kõige paremini tunneb, on võrgustikule silmade eest ning tänu tema infole suudab võrgus-tik tuua inimeste ellu reaalseid muutu-si. Vaata lisa: www.kuriteoennetus.ee/markajahooli.

Jako Salla ja Laidi SurvaJustiitsministeeriumi kriminaalpoliitika

analüüsitalituse nõunikud

Registreeritud kehalise väärkohtlemise juhtumid 2010. aastal 10 000 elaniku kohta – erinevused, mis paistavad kaardilt, on ilmselt suuremad kui tegelikult inimeste kokkupuuted vägivallaga.

Tallinn

Kohtla-Järve Narva

TartuPärnu

37-46 17-26

27-36 7-16

LIIKLUS

meie liikluspolitsei Euroopa teedel

Aktiivselt on eestlased raske-veokite liikluse ohutuse

projektis C.A.S.H. osalenud 2010. aasta märtsist, kuid juba

on meie mehed jõudnud tutvu-da viie riigi politsei tööga, käi-

nud mõnel maal korduvalt ning võõrustanud väliskülalisi Eestis.

Kaheksat Läänemere riiki ühen-dav projekt kestab 2012. aas-tani ning selle üldeesmärk on

suurendada raskeveokitega tegelevate politseinike teadlikkust teiste riikide tööpõhimõtetest samas valdkonnas, ühtlustada praktikat ja arendada me-toodikat. Teise haruna on projekti kaasatud eri riikide teadusasutused, kes teevad veokijuhtide seas uurin-guid, analüüsivad liiklusõnnetuste andmeid ning arendavad seadmeid, mis aitaksid liiklusõnnetusi ära hoida. Eesti põhiroll osalejariigina on aren-dada meie raskeveokitega tegelevate ametnike oskusi ja võtta vastu teiste riikide politseinikke.

Projekti liikmeks saime tänu heale koostööle Soome politseinikega, kes toonase Julgestuspolitsei liiklusüksu-se juhi Tõnis Sulu peas 2009. aastal projektiga liitumise plaani idanema panid. Raske ettevalmistuste ja eel-arve korraldamise koorem jäi eeskätt sama üksuse liikluspolitseiniku Mai-rold Kikkase peale. PPA loomise ajaks oli Eestile kaheks aastaks ette nähtud 200 000 eurot planeeritud ning pärast

C.A.S.H.Fo

Märtsis käis C.A.S.H. projekti raames neli Soome politseinikku tutvumas Eesti kolleegide tööga. Pildil Turu liikluspolitsei raske-veokitega tegeleva üksuse juht Vesa Roima

LIIKLUS

projekti veab eelkõige KKPO liiklus-järelevalvetalitus, on kaasatud nii teisi riigiasutusi kui ka eraettevõtteid. Päe-va jooksul tutvustatakse väljapaneku-tel raskeveokite turvalisuse aspekte, näiteks turvavöö kasutamist või koor-ma ohutult kinnitamise viise ja vahen-deid. Samuti toimuvad paarikümne-minutilised teoreetilised loengud.

Soomlasi üllatab meie paberitöö maht

Märtsi eelviimasest teisipäevast oli Eestis neli Soome politseinikku. Neist üks, Vesa Roima on Turu liikluspo-litsei raskeveokitega tegeleva üksuse juht. Selleks ajaks, kui räägime, on ta Eesti kolleegide tööd jälginud juba kolm päeva. „Eesti politsei meetodid raskeveokite kontrollimisel on tegeli-kult päris sarnased. Meiegi vaatame nii juhi joovet, dokumente, sõidu- ja puhkeaega kui ka koormat ning sõidu-kit,“ ütleb Vesa. Küll paneb soomlasi imestama Eesti politseinike kohustus-

liku paberitöö maht. Esimesel päeval arvasid mehed koguni, et kohalikud kolleegid teevad nende üle natuke nal-ja. „Meil ei ole sõidukite peatamiseks vaja mingit eraldi luba. Saame oma operatsioone plaanida jooksvalt ning enamasti ongi üksus pidevas liikumi-ses. Kontrollime ühes kohas paari veo-kit ja liigume siis edasi,“ rääkis ta.

Eesti politseinike tehnilist varus-tatust peavad soomlased väga heaks. „Need seadmed ja andmebaasid, mis meilgi olemas on, on Eesti politseil nii-sama head või isegi paremad. Samas on teil palju tehnikat, mida meil üldse vaja ei lähe, näiteks erinevaid salves-tusseadmeid,“ ütleb Vesa. Tema sõnul on Soome politseinikel selles mõttes sõnaõigust ja usaldust rohkem, et po-litseinik ei pea oma tegevust nii palju tõestama: „Säärane tõestamisvajadus, millega kaasneb hulk bürokraatiat, muudab politseitöö vähem efektiiv-seks ning inimesele ebamugavaks. Soomes vormistame näiteks turvavöö ära viie kuni kümne minutiga – inime-ne saab pikema viivituseta edasi sõita ja meie saame oma tööd jätkata.“

Teise olulise erinevusena nimetab ta raskeveokeid puudutava regulat-siooni, kus Soomes on rikkumise kor-ral lisaks juhi vastutusele ette nähtud karmid karistused transpordiettevõtte-le. „Meil hakati raskeveokite ohutust väga tõsiselt võtma peale 2004. aastal toimunud ülirasket õnnetust, kui põr-kasid kokku reisibuss ja paberirul-le vedanud veoauto ning hukkus 23 inimest. Nüüd on kommertssõidukite õiguslikku regulatsiooni täiendatud ja võime öelda, et see toetab tõesti põhi-eesmärki – ohu ennetamist,“ räägib Vesa.

C.A.S.H. laadi projektiga on Vesa olnud seotud varemgi, kuna samasu-gust koostööd on tehtud ka ohtlike ainete veoga seoses. Mida ta nende projektide juures kõige rohkem hin-dab? „Selliste külastuste puhul on ala-ti võimalik õppida tundma kolleegide tööpõhimõtteid, et teaksin näiteks, millega on Helsingi ja Tampere va-hel peatatud Eesti autojuht harjunud. Samaaegu hindan ka seda, et mul on Eesti politseis mõni kontaktisik, kelle-le võin alati helistada kui tuttavale, et saada kiirelt nõu ja abi.“

Tuuli AnnamaPPA pressiesindaja

seda saime 2010. aasta algusest pro-jekti täisliikmeks. Nüüd on C.A.S.H. Eesti-poolses koordineerivas mees-konnas korrakaitsepolitseiosakonna (KKPO) liikluspolitseinikud Jaanus Tents, Priit Tuuna ja Margus Gross.

Esimene ühisharjutus Eestis

Esimesed lähetused projekti raames olid 2010. aasta kevadel, kui kolm KKPO liikluspolitseinikku suundu-sid Tamperesse üht uut sõidumeeriku programmi õppima. Mais järgnes viie politseiniku tööreis Hollandisse, kus ühiselt kontrolliti raskeveokeid Hol-landi ja Belgia piiril. Juunikuus tulid kaheksa partnerriigi esindajad esimest korda Tallinnasse ning juulis suundu-ti Taani. Järgnes ohtlike ainete kont-roll Saksamaa kiirteedel ja septembris Helsingi politsei külastus. Kuna aasta lõpus täitis politseinike töögraafiku eurovedu, siis oli järgmine C.A.S.H. üritus jaanuarikuine sõit Soome, kus uuriti lähemalt politseioperatsioonide ettevalmistust. Märtsis käidi operat-sioonil Norra-Rootsi piiril ning samal kuul võõrustati Soome politseinikke Eestis.

Märgilise tähendusega oli esimene ühisharjutus Eestis, kui kõikide pre-fektuuride kaalubussid ning seitsme välisriigi politseinikud kontrollisid raskeveokeid Luhamaa ja Koidula piiripunktis. Järgmine sarnane operat-sioon, kuhu ka välispartnerid tulevad, on kavas juunikuus.

Projekti Eesti-poolne peami-ne eestvedaja Jaanus Tents ütleb, et sama tihedalt on tööreise planeeritud sellessegi aastasse. „Põhimõtteliselt sõidetakse kuni aasta lõpuni iga kuu kas mõnesse partnerriiki või tulevad väliskolleegid Eestisse.“ Tema sõnul on projekti raames lähetusse võimalik sõita neil ametnikel, kes igapäevatöös ise raskeveokeid kontrollivad. „Ühelt poolt on niisugust reisimist kindlas-ti vaja, et ametnike professionaalset silmaringi avardada. Teiselt poolt on tegemist ka ühe motivatsioonivahen-diga, et innustada meie politseinikke raskeveokitele tähelepanu pöörama ning ennast selle valdkonnaga süvitsi kurssi viima,“ ütleb Jaanus.

Mai lõpus on C.A.S.H. projekti meestel Tallinna sadamas kavas in-fopäev raskeveokite juhtidele. Kuigi

Soomes hakati raskeveokite ohu-

tust väga tõsiselt võtma peale 2004. aastal toi-munud ülirasket õnne-tust, kui põrkasid kokku reisibuss ja paberirulle vedanud veoauto ning hukkus 23 inimest.

Mullu augustis kontrollisid Eesti liikluspolitseinikud koos väliskollee-gidega Hamburgi kiirteedel ohtlike ainete vedu.

Koostöö piiril 20 aastat tagasi

Politseinike ja piirivalvurite koostöö algas 90ndate alguses majanduspiiril – ajal, mil Moskvale lojaalse miilitsa eriüksuse oMoNi rün-nakud piirpunktidele meenutasid korralikku sõjafilmi.

25. augustil 1990. aastal ehk pärast seda, kui Eesti NSV Ülemnõu-

kogu oli kuulutanud NSV Liidu rii-givõimu Eestis ebaseaduslikuks ning Eesti NSV nimetus asendati Eesti Vabariigiga, kohustas valitsus Riigi-kantseleid, Siseministeeriumi, Mig-ratsiooniametit ja Kaubalitsentsiame-tit rakendama aasta jooksul siseturu kaitse tagamiseks ning spekulatsiooni tõkestamiseks vajalikku piiri- ja tolli-kontrollisüsteemi. 20. septembril moo-dustati valitsuse korraldusega opera-tiivkomisjon, kelle ülesanne oli tagada majanduspiiri toimimine, et kaitsta Eesti siseturgu, suunata majandust, kontrollida immigratsiooni ning või-delda kuritegevusega. Komisjonis oli 24 liiget ja komisjoni esimeheks kin-nitati riigiminister Raivo Vare. Tema

asetäitjaks määrati siseminister Olev Laanjärv. Septembris 1990 tegutses Eesti-Läti-Vene piiril Eesti Kodukaitse staabiülema Andrus Ööveli juhtimisel piirikomisjon. Maakondades moodus-tati töörühmad, kuhu kuulusid maa-valitsuse, Kodukaitse ja konkreetse maakonna esindajad. Üheskoos mää-rati planeeritava piiripunkti asukoht.

Majanduspiiri valvamine algas vabatahtlikkuse alusel formeeritud Kodukaitsest ning graafiku alusel piirile saadetud miilitsatöötajatest. Kodukaitse koosseisus moodustati valitsuse 15. oktoobri 1990. aasta kor-raldusega majanduspiiri kaitseteenis-tus, mille juhtimiseks loodi piiriäärsete maakondades staabid. Endine sisemi-nister Olev Laanjärv on öelnud: „See ei olnud kerge tunne saata mehi ma-janduspiirile ainult kumminuiadega.

AJALUGU

Vana Läti piiripost

Kui 1990. aasta oktoobris piiripunktid püsti pandi, tuli NSV Liidu Siseminis-teeriumist kohe šifrotelegramm, et mis teil seal Eestis toimub. Saatsin vastuse, et võitleme organiseeritud kuritegevu-sega. See neile sobis, vähemalt algu-ses.“ 19. oktoobril kinnitas siseminister Eesti majanduspiiri kontrollimiseks eraldatud miilitsatöötajate jaotusgraa-fiku ning kontrollpunktis töötavate ametnike (kodukaitsjate) tegevust re-guleeriva ametijuhendi. Eesti piirivalve loomise eel ja taasloomise ajal oli oma roll ning ülesanded ka politseil. Sisemi-nister Olev Laanjärve korralduse alu-sel julgestasid miilitsamehed ja hiljem politseinikud Makarovi püstolite ning AK automaatidega piiril töötanud ko-dukaitsjaid ning piirivalvureid.

Haapsalu ja Haiba mehed majanduspiiril

Haapsalu politseijaoskonna vanem-konstaabel Viljar Põllula on meenuta-nud: „1990. ja 1991. aastal pandi meid kord üle kuu nädalaks koos Kodukait-sega majanduspiiri valvama. Haapsalu meestel tuli käia koos Haiba kodu-

kaitsjatega Valgamaal Holdres. Kuna majanduspiir ei ühtinud endise riigipii-riga ja oli umbes pool kilomeetrit Ees-ti poole, siis avastasime kohale jõudes tühja platsi, mida tuli alles korrastama hakata. Esimesel öösel magasimegi va-gunites, mis olid elektriküttega. Mina oli öises vahetuses valves ning mingil hetkel kadus elekter. Vagunites läks külmaks ja öösel hakkas neist mehi väl-ja pudenema ning ikka meie lõkke äär-de. Meil oli kohvikann pidevalt tulel. Nii oligi, et kogu kordon võttis hom-miku vastu lõkke ääres kohvi lürpides. Järgmisel päeval läks tõsiseks töötege-miseks. Peab mainima, et Haiba mehed olid tõesti meistrid. Kiiremas korras meisterdati valmis välipeldik, mis oli ise juba vaatamisväärsus. Vahelduseks meisterdasid mehed kiviheitemasina, puust suurtüki, vist ka taraani. Vana piirivalvekordoni hoone oli varemetes,

aga täiesti taastamiskõlblik. Leidsime ka mõned vanad piiritulbad.“

Valitsuse 1. novembri 1990. aasta määrusega kinnitati kontrollpunktide täielik loetelu. Määruses oli näidatud punkti asukoht, selles kehtiv läbilas-kerežiim ning kontrollpunkti rajamise eest vastutav maakond või linn. Kokku oli kontrollpunkte 27. Esialgu oli pii-rivalveteenistus ainult piiripunktides, kus kontrolliti pisteliselt transpordiva-hendite ja kaupade saatedokumente. Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täieli-kult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur, polnud elementaarseid side- ega transpordivahendeid, töö- ega eluruume. Lisaks viibis riigis Nõu-kogude Liidu väekontingent.

1991. aasta mais muutus olukord majanduspiiril närviliseks. Miilitsa eri-üksus Riia OMON ründas korduvalt piiripunkte ning üritas seeläbi hirmu-tada piiril töötavaid politseiametnikke ja piirivalvureid. NSV Liit käsitles Ees-tit ja teisi Baltimaid endiselt Moskva-le alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid. 19. mai varahommikul ründas kaks relvas-

AJALUGU

Tulevased politsei-nikud ja piirivalvurid 1990. aastal piiril

Luhamaa piiripunkt 1990ndate alguses

„See ei olnud kerge tunne saata mehi

majanduspiirile ainult kumminuiadega.“

AJALUGU

tatud kurjategijat Eesti majanduspiiri Luhamaa alalist kontrollpunkti. Kaks päeva pärast rünnakut kirjutas ajaleht Võru Teataja: „Kell 5.50 kurjategijad lahkuvad Venemaa poole. Enne seda on nad professionaalsel viisil peksnud ja mõnitanud piirikaitse noormehi, lõhkunud sisustust, läbi lõiganud juht-med ning kaasa viinud raadiojaama, arvuti, kumminuiad, plommitangid ja ühe piiriväelase mütsi. Seinal klaasi all olev president Pätsi pilt saab kirvega just sellise löögi, nagu tahetaks teda tegelikult tappa.“

Üllatus piiril

Pärast esimesi rünnakuid otsustati OMONlasi piiril üllatada. Eesti po-litsei eriüksusel õnnestus tänu õigele ja julgele tegutsemisele ühel korral

Luhamaa piiripunktis OMONlaste autod sisse piirata. Politsei eriüksuse juht Henn Kask ning suurte kogemus-tega üksuse liige Igor Blinkov läksid Riia OMONi sissepiiratud liikmetega rääkima. Ootamatult astus neile vas-tu hoopis mees kaameraga ja tema kõrval Leningradi telemees Aleksandr Nevzorov, kes oli huvitatud tõsisest konfliktist, mida oleks võimalik ülelii-dulisel kanalil näidata. Selleks pani ta proovile meie politseireservis töötanud Igor Blinkovi, ässitades teda erinevate üleskutsetega: „Ise oled venelane ja keda siin teenid. Tulge kohe omade poole üle!“ Eesti eriüksuste vene rah-vusest liikmed olid väga konkreetsed ja ei allunud provokatsioonidele. Sel korral konflikt rauges ning OMONi liikmed lahkusid tuldud teed. Hiljem räägiti, et läbirääkimine OMONi ük-

Ikla piiripunkt pärast OMONi rünnakut

OMONi rünnakud• 20.01.1991 vallutas Riia OMON Läti Si-seministeeriumi hoone, viis tühjaks selle relvaruumi, tappis neli ja haavas kümmet inimest. • 1991. a mais ründas Riia OMON Läti tol-liposte Vene ja Leedu piiril, läbi peksti 15 piirivalvurit ning põletati mitu hoonet. • 19.05.1991 algasid Riia OMONi rünna-kud Eesti piiripunktidele. Mais-juunis rün-

nati kolmel korral Luhamaa ja ühel korral Murati piiripunkti. Raskelt sai vigastada politseikonstaabel Erik Hark. Ühel korral pidi Riia OMON ka taganema, sest kohal oli Eesti politsei eriüksus.• 14.06.1991 varahommikul toimus Riia OMONi kõige jõhkram rünnak. Sihtmär-giks oli Ikla piiripunkt, kus vigastada sai kolm piirivalvurit.

14. juuni varahom-mikul ründas OMON Ikla piiripunkti. Fotol kordoni korrapidaja Aivar Kits

AJALUGU

suse liikmetega lõppes väga veidralt. Eestlased kinkisid OMONile Pep-sit ning OMONlased kinkisid mõne granaadi (Toomas Sildam. Kui veel siin olete – siis tapame ära! Postimees 20.05.2006).

21. mai keskpäeval tungis OMON kallale Murati piiripunktile. Piiripunk-ti oli graafiku alusel teiste seas saade-tud Saatse kordoni juhtivpiiriametnik Erik Hark. Oli ilus kevadine keskpäev ning piirivalvurid olid läinud lähedal asuvasse majja lõunale. Piiripunkti jäeti kaks meest: konstaabel Hark ja üks sauaga varustatud piiriinspektor. Samal ajal sõitis Luhamaa poolt pii-ripunkti valge sõiduauto Žiguli 2104. Tumendatud klaasidega auto roolis oli vanem mees. Ta peatas auto ja keeras akna alla. Kõrvalistmel istus suurt kasvu laigulisi pükse ja madrusesärki kandev mees, kes hüppas autost välja, tõmbas automaadil kuuli rauda ning suunas automaaditoru politseikons-taabli poole. Vene keelt kõnelev mees lausus: „Kui liigutad, saad kuuli!“ ja rabas politseinikult automaadi. Au-tost hüppas välja veel kaks laigulises riietuses meest. Erik Hark käsutati soojakusse ning talt võeti ära püstol. Kui mehed püüdsid Hargilt püksirih-ma ära võtta, püüdis viimane vastu hakata. Selle peale tabas teda pähe au-

tomaadikaba ja Hark kaotas teadvuse. Mehe vigastused olid nii tõsised, et tal tuli uuesti käima õppida.

„Tõuse, sõda on lahti!“

14. juuni varahommikul ründas OMON Ikla piiripunkti. Halli Volga ja kaitsevärvi villisega sõitis kohale kaksteist Nõukogude armee laigulises välivormis meest. Ründajad hüppa-sid kontrolltsoonis autodest välja ning alustasid automaatrelvadest ja kerge-kuulipildujast õhku tulistamist. Pii-ripunkti turvanud politseiametnikud püüdsid politseiautoga eemale sõita, kuid OMONlastel õnnestus politsei-auto kummid ja bensiinipaak läbi lasta ning peale seda purustati politseiauto raadiosaatja. Rünnak oli ootamatu, jõud ebavõrdsed ja vastupanu mõttetu.

Kordonihoones valves olnud pii-rivalvur Enn Vilbaste jõudis raadio-jaama teel teada anda: „OMON rün-dab!“ Nähes väljas „külalisi“, tormas ta kordoni korrapidajat ja tema abi äratama: „Tõuse ruttu, sõda on lahti!“ Kordoni ülema asetäitja Jaan Kapp võttis padja alla peidetud noa, torkas selle vööle, tõmbas saapad jalga ning jope selga. Vastupanu osutamine oli keeruline, kuna mõni päev enne rün-nakut oli tulnud Pärnust korraldus kõik automaatrelvad kordonist viia Pärnu Politseiprefektuuri. Politseini-kest turvajatele jäeti ainult Makarovi püstolid. Kui mehed väljusid, seisis väljas soojaku juures juba pundis kolmkümmend ehmunud ajateenijat. Selline rahvarohkus oli OMONlaste-le üllatuseks ning ajas nad segadusse. Hetkeks OMONlased peatusid, kuid hakkasid seejärel automaate täristades soojakute poole liikuma. Kui piirival-vur Vilbaste piisava kiirusega ründaja-te korraldust ei täitnud, rünnati teda kohe automaadikabadega.

Kordoni korrapidaja Aivar Kits oli soojakust kaasa haaranud kohvri, milles olid dokumendid, mis ei oleks tohtinud sattuda „külaliste“ kätte. Otsustati, et korrapidaja juhib kordo-ni ees seisnud mehed metsa. OMON-lased püüdsid õhku tulistades meeste

taandumisteed ära lõigata. Jaan Kapp, kes oli taanduvate piirivalvurite rea lõpus, otsustas lõpuks venekeelse ropu sõimu peale seisma jääda. Teised liiku-sid edasi. OMONlased tormasid Kapi-le kallale, lõid teda püssikabaga selga ning sundisid teda soojakute poole liikuma. Soojakute juurde olid kaman-datud kõik kinni võetud valves olnud kuus piirivalvurit ja neli politseiamet-nikku. Kõik kamandati soojaku seina äärde, nägu seina poole. Siis pandi kahele soojakule tuli otsa. Ründajad arvasid, et tuule suunda arvestades süttib ka kolmas kõrval seisev soojak, ning lahkusid autode poole. Enne seda viskas keegi neist veel granaadi staabi saali. Staap oli alguses süütepudeliga põlema pandud, kuid tänu granaadi plahvatusest tekkinud lööklainele tuli kustus. Kogu vahejuhtum kestis 10–15 minutit. „Kui järgmine kord tagasi tuleme ja teie veel siin olete, tapame ära!“ ütlesid ründajad.

Piir jäi püsima

Pärast ründajate lahkumist tuli kor-rapidaja koos meestega metsast välja. Vee saamiseks moodustati inimkett ja üheskoos hakati soojakut kustutama. Ühel endisel traktoristil õnnestus käi-vitada teehöövel, mille teemehed olid piirpunkti lähedale jätnud. Sellega la-hutati põlevad soojakud terveks jäänud soojakust. Samal ajal püüdis osa piiril olnud ametnikest taastada piirikont-rolli. Vähem kui tunni aja pärast peale OMONi rünnakut alustati piiripunktis jällegi tööd. „Keegi poistest ei öelnud, et kardab ja tahab ära minna, kuigi nad olid enamuses vabatahtlikud,“ on tol-lane rühmaülem Alvar Vallau oma allu-vaid kiitnud. Hoolimata sellest, et piiril oli tekkinud niisugune olukord nagu ühes korralikus sõjafilmis, jäi Eesti piir püsima. Toona piiril töötanud inimes-te julgus ning vabatahtlik tegutsemine on eeskujuks ka tänapäeval, kaksküm-mend aastat hiljem.

Udo RehkaltPPA logistikabüroo isikuvarustus-

talituse juhtivspetsialist

Toona piiril töötanud inimeste julgus ning va-batahtlik tegutsemine on eeskujuks ka täna-

päeval, kakskümmend aastat hiljem.

Septembris 1990 tegutses Eesti-Läti-Vene piiril Eesti

Kodukaitse staabiülema Andrus Ööveli juhtimisel

piirikomisjon.

GALERII

parimad „trüflid“Lääne Prefektuuri fotoklubi V. oto klubi selgitas konkursil „Trüffel 2010“ välja möödunud aas-ta parimad jäädvustused. Radar esitleb kuut parimat fotot.

„Operatsioon „Võrk““ (Karmo Kullamaa)

„Pilt on tehtud 2. oktoobril lõuna ajal Pärnumaal Vihtras rippsilla lähedu-ses Pärnu jõe kaldal. Väljas oli niiske ja udune ilm, seetõttu on ka piisad võrgu niitidel. Valguse andis taamalt puude vahelt paistev päike. Piisad suurendasid aga valguse efektsust ning tõid esile võrgu.“

Lääne Prefektuuris selgusid

„Mõtlik“ (Tiit Ilus)

„“Mõtlik“ on pildistatud eelmise aasta au-gustis Lavassaare raudteemuuseumis. See on väga huvitav koht fotode tegemi-seks, vedureid ja vaguneid igale maitsele. Kahjuks liigub mõni eksponaat sel aastal Türile ning valikuvõimalus kohapeal vähe-

„Mull“ (Kristi Kostenok)

„Otsisin järjekordsel metsaretkel ko-haliku kopra jälgi. Jäljed leidsin, teda ennast seekord ei näinud. Kraavis, kus kobras elab, oli vesi alanenud, mistõttu oli kraavi äärtel vee kõrgsei-su ajal tekkinud jää eraldunud muust osast. Käpuli asja uurides leidsin jääs tekkinud erinevaid kujutisi ning pildil kujutatud mull oli üks neist. Seega puhas loodus, ei mingeid trikke.“

neb. Mõtlik modell oli mul endal kaasas ja temaga seal tehtud fotosid kogunes oma-jagu. Hiljem, otsides fotot, millel katsetada pildi osalist mustvalgeks muutmist, sattu-sin sellele fotole ja minu arust sai tulemus päris huvitav.“

GALERII

„Luure“ (Nils-Edvard Tennmann)

„Juhuslik kohtumine luurajaga oli mullu juulikuus. Olin tagasiteel loodusretkelt, kui äkki silmasin pisut eemalt rebasekutsikate sagimist, pead rinnuni rohus. Oma kohaloleku varjamiseks kükitasin ja jäin ootama para-jat hetke, kuid just siis purunes täielikus vaikuses ke-haraskuse all väike kuivanud oksake. Heli oli sedavõrd tugev, et see äratas metsaelanike tähelepanu. Üks, ilmselt uudishimulikum repsik hakkas tasasel ja ette-vaatlikul sammul minu poole liikuma. Mõni hetk hiljem vaatasime tardunult rohukõrte vahel tõtt. Viivuks jäi re-basekutsikas mind vaatama, kuid pani siis põõsaste varju punuma. Sinna suundusid ka tema õed ja ven-nad. Kohtumist luurajaga jäid meenutama vaid üksi-kud kaadrid mälukaardil.“

„Kümnesse“ (Tiit Ilus)„H2O“ (Tiit Ilus)

„„Kümnesse“ ja „H2O“ puhul tekkis huvi ning soov katsetada, kuidas selliseid fotosid tehakse. Pärast in-ternetis tuhnimist panin paika kausi, vett tilgutava kile-koti, fotoaparaadi statiivile ja peotäie erinevaid taustu. Aparaat oli teravustatud tilga langemise kohta, külje-välk suunatud taustale ning nupule vajutamise hetkest sõltus ka tulemus. Mõlemad fotod on tehtud võrdse-tes tingimustes, ühel ja samal kohal, ainult tausta on vahetatud. Tulevikus on plaan katsetada veel mõnda värvilisemat vedelikku kui vesi.“

Stardijoonele asus 66 sportlast ja 9 nel-jaliikmelist teatevõistkonda. Tänavused võistlused peeti vabatehnikas ning eral-distardist. Naiste 3 km distantsil vanu-seklassis 50 + oli kiireim Urve Punga Ida Prefektuurist, aeg 14.49. Talle järgnesid Aino Koser (15.45) ja Aleksandra Ignatjeva (17.34). Samal distantsil sai vanuseklassis 40–49 meistrimedali kaela Epp Käpa Kait-sepolitseiametist, aeg 10.58. Virve Tõnne ja Tea Lang olid selle vanuseklassi hõbe- ja pronksmedali omanikud, ajad vastavalt 11.14 ja 11.20. Noorimate naiste hulgas astus 5 km starti kahjuks ainult kaks sportlast ning finišijoone ületasid nad nii: Jaanika Jalast (22.07) ning Aljona Planto-nova (23.01), mõlemad Ida Prefektuurist. Kõige enam naissportlasi oli stardis va-nuseklassis 30–39, kus ülekaalukas võitja oli Jelena Všivtseva Ida Prefektuurist, aeg 16.47. Talle järgnesid Kaari Tehver (17.32) ning Mirja Virve (17.50).

Meeste vanuseklassis 50 + oli teistest peajagu üle Jevgeni Vološin Ida Prefek-tuurist, aeg 14.39. 5 km rajal järgnesid talle Ivo Känd (16.34) ja Heldur-Valdek Seeder (17.11). Kõige rohkem osalejaid

25. märtsil peeti Raplas Sadolini spordihoones Eesti politsei tänavune veteranide võrkpalli auhinnaturniir.

Mõnus talveilm tervitas kõiki suusasõpru märtsi-kuu esimesel reedel ida-Virumaal Pannjärvel, kus peeti Eesti politsei 2011. aasta suusatamise meistri-võistlused.

Talv soosis suusavõistlust

teatevõistlus. Võistkonda kuulus üks nai-ne, kes pidi läbima 1 km raja, ning kolm meest, kelle igaühe distantsi pikkus oli 2 km. Peale kaht esimest vahetust juhtis võistlust Ida Prefektuuri I võistkond ning talle järgnes Põhja Prefektuuri I võistkond. Politsei- ja Piirivalveameti I võistkonna kol-mandat vahetust läks sõitma Kunnar Vahi, kes suutis tänu oma väga heale sõidule tõsta PPA võistkonna kolmandalt kohalt esimeseks, ning neljandas vahetuses pa-remusjärjestus enam ei muutunud. Või-dukasse Politsei- ja Piirivalveameti I tea-tevõistkonda kuulusid Kaari Tehver, Alar Ridamäe, Kunnar Vahi ja Aivar Ridamäe. Teisena lõpetas Ida Prefektuuri I võist-kond ning kolmas oli Põhja Prefektuuri I võistkond.

Suusasõbrad võtsid mõõtu Pannjärvel.

ehk 16 sportlast oli meeste vanuseklassis 40–49, kus võidutsesid vennad Ridamäed Politsei- ja Piirivalveametist. Aivar Rida-mäe läbis 5 km raja ajaga 14.42 ning Alar Ridamäe ajaga 14.59. Kolmanda koha saavutas Künter Pedosk (15.56). Meeste vanuseklassis 30–39 oli osalejaid 15 ning läbida tuli 10 km rada. Kõige kiiremini sai sellega hakkama Raul Koppelmaa Põh-ja Prefektuurist, aeg 29.54. Kunnar Vahi lõpetas teisena (31.37) ning kolmas oli Andrus Sojone (31.46). Noorimate mees-te hulgas, kus distantsi pikkus oli samuti 10 km, oli parim Juri Všivtsev Ida Prefek-tuurist, aeg 34.06; järgnesid Ain Roosimä-gi (34.08) ning Hendri Lilbok (34.42).

Esimest korda võistluste ajaloos pee-ti individuaalvõistlusega samal päeval ka

Kokku oli tulnud kaheksa meeskonda: Lääne Prefektuur, Politsei- ja Piirivalve-amet, Lääne Paide, Ida Prefektuur, Polit-sei- ja Piirivalveameti KRPO, Kagu-Eesti politsei ning esimest korda külalisvõist-konnad Päästeametist ja Vanglateenis-tusest. Mängiti kahes neljases alagrupis üheringiline turniir ning seejärel peeti ko-hamängud. Alagruppides neljanda koha-ga leppima pidanud PPA ja Kagu-Eesti

politsei meeskond selgitasid omavahel, kellele kuulub 7. ja kellele 8. koht. Varase-matel aastatel mitu korda turniiri võitnud Kagu-Eesti politsei edestas oma vastast napilt 2 : 1 ning leppis tänavu 7. kohaga. Alagruppide kolmandad olid Lääne Paide ja PPA KRPO meeskond. Sellest duellist väljus võitjana PPA KRPO meeskond 2 : 0 ning teenis sellega turniiril 5. koha.

Kolmanda koha heitluses läksid vas-

Veteranid võistlesid võrkpallis

Eesti ja Rootsi politsei sõprus-kohtumine jõutõstmisesVeebruarikuu lõpus kohtusid Sparta spordiklubis Eesti ja Rootsi politsei-sportlased, et esimest korda pidada sõpruskohtumine jõutõstmises. Võis-teldi kuues kaalukategoorias ning kolme ala kokkuvõttes võitsid Wilksi punktide alusel rootslased 2426,26 punktiga eestlaste 2378,68 punkti vastu.

Eesti politseid esindasid Viktor Tjuška, Aivar Krupp, Sulev Sild, Priit Pakspuu, Marek Vähi ja Remi Koosa.

Iga kevade saabudes leiame politsei spordikalendrist ujumise meistrivõistlused, mis ikka ja jälle toimuvad Aura veekesku-ses Tartus.

Ujumise meistrid selgusid Aura veekeskuses

Vabatehnika 50 m rajal olid kiireimad nai-sed vanuseklassis kuni 29 Emily Roots Sisekaitseakadeemiast, aeg 32,83, vanu-seklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Prefek-tuurist (41,98), vanuseklassis 40–49 Vlada Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (33,08) ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna Pre-fektuurist (51,87). Vabatehnika 50 m rajal olid kiireimad mehed vanuseklassis kuni 29 Igor Kirsner Põhja Prefektuurist, aeg 26,46, vanuseklassis 30–39 Peeter Aan Lõuna Prefektuurist (28,05), vanuseklassis 40–49 Sergei Hodõrev Ida Prefektuurist (29,16) ning vanuseklassis 50 + Harri Vesi Lõuna

Prefektuurist (38,99). 50 m rinnuli ujumises olid kiireimad naised vanuseklassis kuni 29 Vivian Poolak Ida Prefektuurist, aeg 44,34, vanuseklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Pre-fektuurist (53,99), vanuseklassis 40–49 Vla-da Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (42,11) ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna Prefektuurist (42,11).

Kiiremad mehed 50 m rinnuli ujumises olid vanuseklassis kuni 29 Andrus Arula Lääne Prefektuurist, aeg 33,79, vanuseklas-sis 30–39 Oliver Purik Politsei- ja Piirivalve-ametist (35,61), vanuseklassis 40–49 Sergei Andrejev Ida Prefektuurist (35,33) ja vanu-

seklassis 50 + Jüri Teslenko Ida Prefektuu-rist (51,45). Selili ujumises tuli samuti läbida 50 m ning kiiremad naised olid vanuse-klassis kuni 29 Anastassia Gerassimova Politsei- ja Piirivalveametist, aeg 41,17, vanuseklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Pre-fektuurist (49,43), vanuseklassis 40–49 Vla-da Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (41,98) ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõu-na Prefektuurist (1.00,93). Kiiremad mehed selili ujumises olid vanuseklassis kuni 29 Igor Kirsner Põhja Prefektuurist, aeg 31,42, vanuseklassis 30–39 Oliver Purik Politsei-ja Piirivalveametist (34,64), vanuseklassis 40–49 Sergei Andrejev Ida Prefektuurist (37,63) ning vanuseklassis 50 + Enn Kuusik Ida Prefektuurist (50,62).

4 x 50 m vabalt teateujumise starti tuli 9 võistkonda, kellest kiireim oli Põhja Pre-fektuuri võistkond koosseisus Birgit Siim, Kaido Atspol, Juri Jegorov ja Igor Kirsner, aeg 2.01,90. Järgnesid Politsei- ja Piirivalve-ameti ning Lääne Prefektuuri võistkond.

tamisi alagruppide teised Ida Prefektuur ja Vanglateenistus. Tulemusega 2 : 0 sai auhinnalise koha Ida Prefektuur. Alagrup-pide võitjateks osutusid möödunud aastal turniiri võitnud Lääne Prefektuur ja tänavu-se turniiri üks uustulnukatest Päästeamet.

Finaalmäng oli igati oma nimetust väärt, sest peeti kolm tasavägist ja emot-sionaalset geimi, millest väljus võitjana Päästeamet 2 : 1.

Traditsiooniliselt valiti kolme parima meeskonna seast ka iga võistkonna parim mängija, kelleks tänavu osutusid Valdo Raavik (Päästeamet), Janek Pinta (Lää-ne Prefektuur) ja Argo Vahula (Ida Pre-fektuur). Päästeamet mängis koosseisus Peeter Eylandt, Toomas Taul, Valdo Raa-vik, Üllar Eier, Vahur Trepp, Rainis Sallum ja Mati Umbleja.

Veteranide võrkpalli auhinnaturniirilt väljus

võitjana Päästeamet (punastes särkides).

Parimad ujujad selgusid Tartus Aura

veekeskuses.

1Mis spordiala terminid on kondor ja albatross?

2Selleks, et tantsupidu saaks nimeta-da balliks, peab olema täidetud mitu tingimust: saalil peab olema parkett-

põrand, seinad tuleb kaunistada peeglite ja maalidega, laes olgu lühtrid. Millised peavad olema ballisaali toolid?

31990ndatel kandis Politseiameti juht-kond piduliku vormi juures punaseid pintsakuid. Kaua siiski mitte. Miks neist

loobuti?

4Nimetage nende kahe daami ühine neiupõlvenimi.

5Pañolada on klassikaline põlgust väl-jendav Hispaania žest, mida võib näha kasutamas näiteks staadionil rahul-

olematuid jalgpallifänne. Millega selle žesti ajal lehvitatakse?

6Maailma vanim seni tegutsev auto-tootja kannab praegu nime daimler AG. Mis marki autosid toodab aga aastast

1891 vanuselt teine autotootja? Need autod on laialt kasutusel ka Eestis.

7Kolm triipu kuuluvad lahutamatult Adidase firma juurde. ometi on ajaloost teada, et kui Adidas oma kolmetriibulis-

te spordijalatsitega 1952. aastal uhkelt Helsingi olümpiale saabus, oli üks teine tuntud firma oma kolmetriibulistega seal juba ees. Adidase loojal Adi dassleril ei jäänudki muud üle kui triipude kasutamise ainuõigus sellelt firmalt välja osta. Tehingu hinnaks oli kaks pudelit head Šoti viskit ja väike raha-summa (praeguses vääringus umbes 1300 eurot). Mis firmaga see tehing tehti?

8Selle koduses majapidamises kasu-tatava materjali keemiline nimetus on polütetrafluoroetüleen. Materjali

omadused halvenevad märgatavalt 260 kraadi juures ning 360 kraadi juures hak-kab materjal eraldama mürgiseid gaase. uSA Keskkonnaministeerium peab vajalikuks lõpetada selle materjali tootmine täielikult juba lähiaastatel. Mis materjal see on?

9Mitu salmi on Soome hümnil? Tavali-selt kõiki ette ei laulda ning esitatakse ainult esimene ja viimane salm.

10Caudex! Carrula Lingua! Stulte! Pone ubi sol non lucet! Ladina-keelseid tekste tõlkides neid

sõnu tavaliselt ei tõlgita. Miks?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid

Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“. õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina. Valida saab kollase, sinise ja rohelise vahel.

Eelmises Radaris küsisime, milline toompuu (Prunus) perekonna vilja-puude vili on meie toidulaual üsna tavaline (pärit Edela-Aasiast, võib kasvada nelja kuni kümne meetri kõrguseks, taime metsiku vormi viljad sisaldavad ainet, mis muutub purustamisel või närimisel surma-vaks sinihappeks). õige vastus oli mandel. õigesti vastanute vahel võitsid Radari saunalinad Aldo Rauk ELi välispiiride operatsioo-nide ja missioonide teenistusest ning Kerli Veri Lõuna Prefektuuri analüüsiteenistusest.

Ristsõna vastu-seid ootame sa-muti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“. õi-gesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga järjehoid-jat. Kui soovid saata mälumän-gu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „…teha parasiiditõrjet!“ õigesti vastanute hulgast võitsid Radari lo-goga järjehoidjad Andreas Tandre logistikabüroo varahaldustalitusest ning Katrin Allikmäe Rapla krimi-naalteenistusest.

Radar soovib võitjatele palju õnne ja võtab nendega auhindade kättesaa-miseks ühendust!

Mälumäng1. Golf. 2. ilma seljatoeta järid. 3. Väidetavalt oli põhjuseks asjaolu, et vastuvõttudel kiputi neid kelneritega segi ajama. 4. Bouvier, vastavalt Jacqueline ja Marge. 5. Taskurätikuga. 6. Peugeot. 7. Karhu. 8. Teflon. 9. 11.

MÄLUMÄNG

RISTSÕNA

RAAMATUD

”Sellised me Lõunas olemegi”Milline lõunakas võttis ette hull-julge jalgsimatka Tartust Riiga? Mida tegid kriminaalpolitseini-kud sex-shop’is? Miks lõunakad duši all ei laula? Kas Mustvee radari abil on võimalik tuvastada siili piiriületust? Mida peidavad lõunaeestlased värskekapsasupi purgis? Millal hakkab KMB var-bajälgi võtma?

Nendele ja paljudele teistelegi küsi-mustele leiab vastused Lõuna Pre-fektuuri kinkeraamatust „Sellised me Lõunas olemegi“, mida esitleti 23. veebruaril. Ajaraamatu eesmärk on säilitada järeltulevatele põlvedele prefektuuri värvikirevat ajalugu ning tegusate ja pealehakkajate töötajate ettevõtmisi nii töisel kui ka tööst vabal ajal.

Prefekt Tarmo Kohv ütles teost esitledes, et säärane traditsioon peaks kindlasti jätkuma, sest raama-tus on räägitud Lõuna Prefektuuri ini-mestest ning neid otseselt puudutava ajaloo väärtus aastatega ei kahane, vaid ainult kasvab.

Teos on hea visuaalne ja käega-katsutav mälestus prefektuuri töö-tajatele, võimaldades meenutada toredaid ühiseid tegemisi ka aastate pärast. Samuti aitab prefektuuri te-gemistest lugemine töötajate pereliik-meid ja väga häid koostööpartnereid mõista eri valdkondade tegevusi.

Tegemist on kinkeraamatuga ning otsitakse võimalusi suurendada tiraa-ži, et kõik soovijad saaksid raamatu endale koju soetada. Kõigis Lõuna Prefektuuri struktuuriüksustes on raa-mat tutvumiseks olemas.

Kroonikaraamatu koostas kom-munikatsioonibüroo ning kujundas kommunikatsioonibüroo pressiesin-daja Kerly Peitel. Kommunikatsiooni-büroo tänab raamatu kokkupanemi-sel nõu ja jõuga abiks olnud kolleege!

Uudiskirjandus raamatukogudesAjutine ja korduvränne: empii-rilised tõendid, kehtiv kord ja tuleviku-võimalused Eestis Kaska, Veronika Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži pääs-tekooli raamatukogu

Raamatus on antud ülevaa-de ajutise ja korduvrände käsitlusest Eestis – riiklik arusaam, poliitika, program-mid, rahvusvaheline koos-töö.

Kilde ja mõtteid: elust, ülikoo-list, õigusest, poliitikastHazak, GabrielTallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2010Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatus on käsitletud Gabriel Hazaku elu, arengut ning tege-misi juristi, poliitikavaatleja ja õppejõuna. Raamat on mõeldud laiale huviliste ringile, sobides ka abimaterjalina politoloogiat ja õigust õppivaile üliõpilastele.

Hagimenetlus: hagi ja taotlus-te esitaminePärsimägi, AndraTallinn: Juura, 2011Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Tegemist on sissejuhatava käsiraamatuga praktilisse hagimenet-lusse. Raamatus on jagatud üldteadmisi menetlusnormidest ning praktilisi juhiseid menetlusdokumentide koostamiseks.

Crime Reduction PartnershipsColin, RogersOxford: Oxford Univeristy Press, 2006Asukoht: SKA PPK raama-tukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatus on arutletud ning selgitatud, kuidas kogukond ja politsei saaksid koos-

töös vähendada kuritegevust. Kasulikud näited ning juhtumiuuringud on seotud asjakohaste õigusaktide ja kohtuprakti-kaga.

Tööjõupuuduse leevendamine migratsiooni kauduMaasing, HelinaTallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatu-kogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu

Raamatus on käsitletud Eesti tööjõurände poliitikat ja poliiti-ka rakendamist, antud ülevaade regulat-sioonidest ning tutvustatud tööjõupuudu-se leevendamise vahendeid.

Migration and the New Techo-logical Borders in EuropeToimetanud Huub Dijstelbloem ja Albert MeijerBasingstoke: Palgrave Macmillan, 2011Asukoht: SKA raamatuko-gu, SKA PPK raamatukogu

Euroopa piirid, mille eesmärk on kontrollida rännet ja liiku-vust, sõltuvad üha enam tehnoloogilistest võimalustest. Raamatus on uuritud seo-seid Euroopa riikide, kodanike ja poliitika vahel ning tutvustatud uusi tehnoloogilisi võimalusi.

European Internal Security: Towards Supranational Gover-nance in the Area of Freedom, Security and JusticeKaunert, ChristianManchester: Manchester University Press, 2010Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Raamatus on analüüsitud Euroopa Liidu institutsioonide rolli ja osatähtsust Eu-roopa sisejulgeoleku valdkonnas. Teos pakub huvi nii teadlastele kui ka prakti-kutele, kes on huvitatud Euroopa sise-julgeolekust, Euroopa integratsioonist, terrorismist, julgeoleku-uuringutest ning rahvusvahelistest suhetest.

rest future. Three-dimen-sional investigation offers rather additional value that enables to conduct regular anatomising quicker and more accurately.

One of the many internatio-nal foreign missions where the Estonian border guards participate is the EU Moni-toring Mission in Georgia EUMM that is focusing on monitoring compliance with the agreement signed after

the August War. Article „As a Monitor in Georgia“ shares impressions of the two border guards staying on the mission about their daily work and local life. The EU Monitoring Mission has lasted for two and a half years by now. The European Union sent its monitors to Georgia right after the end of the Georgian-Russian war fought in August 2008, when Russia and France as presidency of the EU, had signed the six-point ceasefire agreement. EUMM is an unarmed civil mission which task is to monitor activities of the partici-pants of the August War proceeding from the named agreement. The agreement sets out ending of war activities, access of humanitarian aid to areas that suffe-red in the conflict, return of the Georgian forces to their permanent places of dis-location, withdrawal of Russian forces to the pre-war positions and initiation of in-ternational negotiations.

These are only some of the subjects of Radar. If an interesting article catches your eye and you want to read more about it in English, then do not hesitate to contact us by sending an e-mail to radar@politsei.ee.

SUMMARY

Summary

This feature story of Radar „Story of Child Protectors“ tells about the Child Protection Divisions that started their work by prefectures in the beginning of the last year. Task of Child Protection Divisions is to detect and to proceed crimes against children. Until now, officials dealing with such crimes had to proceed other types of crimes as well. „Child Protection Divisions enable to investigate crimes direc-ted against children more efficiently and launch of such divisions shows that fight with crimes against children are of priority subject field,“ says Anu Baum, Leading Criminal Official of Coordination Division of the Criminal Police Department who is coordinating proceeding of child-related crimes in the Police and Border Guard Board. In Anu’s estimation, Child Protec-tion Divisions have started their work very well. Especially remarkable have been child protectors of the South Prefecture for whom their work is a real matter of heart. To proceeding hold of child pro-tectors belong all violent crimes that are directed at children less than 18 years of age, e.g. beatings, hittings, rapes, se-xual tempting, downloading of child por-nography, etc. The biggest emphasis is placed on proceeding of severe crimes against persons, such as family violence and sexual crimes. Despite of many sad stories that the child protectors have to face daily, the Child Protection Division of the South Prefecture is a merry com-pany of people who come to work smiling every morning and also leave alike. Good jokes and friendly raillery accompany all their working days.

In the article „New Area of the Fo-rensic Expertize” it is spoken about the research that is unique in the whole world – digital anatomising. There are only seven forensic expertise bureaus in the whole world that have their own digital anatomising technology. One of these is located in the new building of the Esto-nian Forensic Science Institute. Estonia was brought to the world map of digital anatomising by Dr Vitali Vassiljev, who is a forensic pathologist and forensic ant-hropologist of 10-years’ experience and a unique expert in our region due to the fact, that in addition to other studies, he has also passed the 3-year training of ra-diologists. Digital anatomising has several advantages – it gives a result of the object being explored in 1:1 scale, the result is easily understandable also to judges ha-ving no medical education, virtual picture enables to ask for opinion from an expert located in another country, the result can be recorded and it can be analysed over again from another angle any moment. Advantages of the digital anatomising do not still mean that the anatomical anato-mising would be abandoned in the nea-

LUUBI ALL

Möödunud aasta alguses alustasid pre-

fektuuride juures tööd lastekaitse-

teenistused, et uurida tõhusamalt

lastevastast kuritegevust. Kuidas on

lastekaitsjatel läinud?

Möödunud aasta alguses alusta-

sid prefektuuride juures tööd

lastekaitseteenistused, kelle

ainus ülesanne on avastada ja menetle-

da lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli

sääraste kriminaalasjadega tegelnud

inimestel uurida ka muid kuritegusid.

„Lastekaitseteenistused võimaldavad

uurida laste vastu suunatud kurite-

gevust efektiivsemalt ning teenistuste

loomine näitab, et lastevastane kurite-

gevus on prioriteetne valdkond,“ ütleb

kriminaalpolitseiosakonna koordinat-

sioonitalituse juhtivkriminaalametnik

Anu Baum, kes koordineerib lastega

seotud kuritegude menetlemist Polit-

sei- ja Piirivalveametis. Lastekaitse-

teenistuste eemärgid ning töö iseloom

on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb

arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja

Pärnu on suured keskused, kus tuleb

teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris

on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi

ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuu-

ri lastekaitseteenistuse kolm töötajat

eraldi linnades. Lääne prefektuuri las-

tekaitseteenistuses on tööl aga ainult

üks inimene, kes koordineerib lastega

tööd terves prefektuu-

ris.Kõige suuremad

kogemused on ette näida-

ta Põhja Prefektuuri laste-

kaitsetalitusel, kes alustas tööd

juba 2004. aastal. Talituse juht Pille

Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim

laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta

novembris kuulasid Põhja Prefektuuri

lastekaitsetalituse töötajad koos pro-

kuratuuriga kahe päeva jooksul üle 20

inimest, keda kahtlustatakse lapsepor-

nograafi a või -erootika valmistamises,

hoidmises ja levitamises. Nii suurema-

hulist operatsiooni polnud varem Ees-

tis korraldatud. Oma praktilisi koge-

musi on käinud põhjakad kolleegidele

prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad

on olnud lastekaitseteenistustele suu-

reks abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi

stardiplatvormid olid prefektuuriti

erinevad ning pingutamist ja õppimist

on olnud palju, hindab Anu lastekait-

seteenistuste esimest aastat igati õn-

nestunuks.Väga head tööd on teinud muu

hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitse-

Laste-kaitsjate lugukaitsjate kaitsjate

teenistus, kes on Anu sõnul „kohuta-

valt tublid“. Kui Radar Tartusse külla

sõidab, on kohe selge, et Lõuna Pre-

fektuuri lastekaitseteenistuses tööta-

vad säravate silmadega inimesed.

Särasilmsed lõunakad

Võtame teenistuse naisperega istet las-

te ülekuulamistoas, mis on sisustatud

laste joonistuste, pehmete mänguasja-

de ning videotehnikaga. Liia Kilp, Mo-

nika Loim ja Kadri Põldaru on tööta-

nud varem preventsioonis. Teenistuse

ainuke mees, endine motopolitseinik

Martin Kukk on parajasti valves ning

liitub meiega hiljem. Ainukesena on

puudu teenistuse juht Anneli Lepik,

kes on emapuhkusel.Teenistuse loomine ning esimene

aasta ei ole olnud kergete killast, sõ-

nab Liia, kes on teenistuse vanema

kogemused on ette näida-

ta Põhja Prefektuuri laste-

kaitsetalitusel, kes alustas tööd

kaitsjate kaitsjate

ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni,

visati tundmatus kohas vette ja nii me

ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks

ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju

kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska,

küsime teiste käest nõu.“ Suureks

toeks on olnud samas majas asuv nn

mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõud-

sid enne teenistuse loomist mõne kuu

töötada. Vajaduse korral aitavad nad

nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad las-

tekaitsjad enamasti omal käel hakka-

ma ning „menetlemine käib täie eest“.

Tihedat koostööd tehakse ohvriabi

töötajatega, kes asuvad samas majas,

ning laste- ja turvakodudega.

Lastekaitseteenistuse töökorral-

dus näeb välja nii, et igaüks on

ühe nädala valves ning kõik kri-

minaalasjad, mis sel nä-

dalal sisse tulevad, jäävad valveuu-rija menetleda. Menetluseks jääb aega kolm nädalat ja siis algab ring uuesti. Kui tegu on aga raske juh-tumiga ning kahtlustatav

on vaja kinni pidada, läheb terve tee-

nistus välja nagu üks mees. „Praegune

valvesüsteem töötab, sest öiseid väl-

jakutseid on vähe, aga väga vabalt ei

saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg

peab olema stardivalmis,“ tunnistab

Liia.Lastekaitsjate menetlushaardesse

kuuluvad kõik vägivallaku-

riteod, mis on suunatud

alla 18aastaste vastu,

s.o peksmised, löömi-

sed, vägistamised, seksuaalne ahvat-lemine, lapse-

Lõuna Prefektuuri lastekait-seteenistus – Kadri Põldaru (vasakult), Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk

VÕÕRSIL

Vaatlejana GruusiasÜks välismissioonidest, milles Eesti piirivalvurid osalevad, on Gruusias

toimuv Euroopa Lii-du missioon EUMM, mis keskendub pärast 2008. aasta augusti-sõda sõlmitud kokku-leppest kinnipidamise jälgimisele. Radar uuris kahe piirivalvuri muljeid igapäevase töö ja koha-pealse elu kohta.

V aatlusmissioon EUMM (Euro-pan Union Monitoring Mis-sion) on nüüdseks kestnud juba kaks ja pool aastat. Euroopa Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse kohe pärast 2008. aasta augustis pee-tud Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa president olid allkirjas-tanud kuuepunktilise relvarahu kok-kuleppe.EUMMi puhul on tegemist relvas-tamata tsiviilmissiooniga, kelle üles-anne on jälgida augustisõja osaliste tegevust lähtuvalt nimetatud kokku-leppest. Kokkulepe sätestab sõjate-gevuse lõpetamise, humanitaarabi li-gipääsu konfliktis kannatada saanud piirkondadele, Gruusia vägede taga-

sipöördumise oma alalistesse dislo-katsioonikohtadesse, Vene vägede tagasitõmbamise sõjategevuseelsetele positsioonidele ning rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamise.Vaatlejate kogutud infot kasuta-vad paljud Euroopa Liidu poliitikud. Missioon jälgib, hindab ja analüüsib olukorda, raporteerib vahejuhtumitest ning informeerib valitsusi ja avalik-kust toimuvast. Gruusia valitsusega on vaatlusmissioon sõlminud vastasti-kuse mõistmise memorandumi (MoU), milles Gruusia valitsus tagab oma te-gevuse maksimaalse läbipaistvuse, sealhulgas infovahetuse ja vaatlejate ligipääsu sensitiivsetele objektidele. Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26 liikmesriigist. Operatiivse tegutsemise

tagab peale Tbilisis asuva peakorteri veel kolm regionaalset väliosakonda Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna samanimelistes linnades. Väliosakon-dade korraldada on ööpäeva ringi toi-miv patrullteenistus.

Musta mere lähedalEestist on Gruusia sõjajärgsele ad-ministratiivpiirile (Administrative Boundary Line ehk ABL) kohapealset olukorda vaatlema lähetatud neli ini-mest, nende seas Politsei- ja Piirival-veameti piirivalveosakonna ohvitser Margus Tamm ning Lääne Prefektuuri Pärnu kordoni juhtivpiiriametnik Ülar Truu. Mõlemad täidavad teenistus-ülesandeid Musta mere lähedal asuvas Zugdidi linnas.

Ülar Truu viibib kohapeal alates 2009. aasta lõpust ning töötab mis-siooni humanitaarrühmas. Humani-taarrühm seirab sisepõgenike inim- ja humanitaarõiguste olukorda, sealhul-gas nende olme ning riigisisese üm-berpaigutamise küsimusi. Teenistuses suheldakse pidevalt kohaliku omava-litsuse ametnikega. Muu hulgas jagab rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja EUMMi tegevuse kohta laiemalt. Kuu aega tagasi valiti Ülar Zugdidi piir-konna logistika jaoskonna transpor-

diülema ametikohale, mis toob kaasa vastutuse kogu teenistussõidukite ka-sutamisega seonduvate küsimuste eest.Margus Tamm ühines missiooniga tänavu jaanuaris ning kuulub admi-nistratiivpiiri- ehk ABL-rühma, mil-le ülesanded on korraldada vaatlusi administratiivpiiril, jälgida inimeste liikumisvabadust, suhelda sõjaväepo-litseinikega administratiivpiiril, käia kontrollpunktides ning koguda koha-likelt elanikelt informatsiooni. Margu-sel on suured kogemused varasematest missioonidest, mistõttu Zugdidi piir-konna ülem võimaldas tal kandidee-rida oma meeskonna ülemaks ja ta osutus ka valituks. Seda võib pidada kõrgeks hinnanguks eestlasele, sest va-nemate missioonil olijate sõnul ei pa-kuta meeskonna juhtimist seal sugugi igaühele.

Vaatlejad kõikjale ei pääseMissioonil on voli tegutseda üksnes praegusel, pärast 2008. aasta relva-konflikti Gruusiale alles jäänud ter-ritooriumil. Samas hõlmab EUMMi mandaat tegevusi kogu Gruusia ter-ritooriumil, sealhulgas Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

„See, et me nimetatud Gruusia piirkondadesse tänaseni ei pääse, ei tä-

henda, et meil puudub informatsioon nendes toimuva kohta,“ räägib Ülar Truu. „Vaatlejad suhtlevad iga päev administratiivpiiri ületajatega, kes rää-givad meeleldi sealpool valitsevast olu-korrast. Abhaasia uued võimud lubasid rahvale, et Venemaa kaasabil luuakse rohkesti uusi töökohti, millega paran-datakse oluliselt elutingimusi, kuid aeg on näidanud midagi muud. Venemaa on huvitatud vaid uute sõjaliste baaside rajamisest ning vene rahvusest isikud üksnes maaliliste paikade kokkuostmi-sest. Samuti räägivad Abhaasia poolel elavad migreeli rahvusest inimesed, kel-le kodukohad asuvad mõlemal pool ad-ministratiivpiiri, et nad näevad, kuidas Gruusia käib viimasel ajal oma arengus sammu võrra eespool.“Zugdidi väliosakonnas töötab lige-male 100 inimest, kellest 80 on välis-eksperdid 18 liikmesriigist ning üle-jäänud kohalik personal. Viimastest enamuse moodustavad tõlgid. Zug-didi asub 350 km kaugusel pealinnast Tbilisist, kuid ainult 20 km kaugusel Mustast merest. Piirkond hõlmab administratiivpiiri peaaegu 200 km ulatuses alates rannikust kuni Vene Föderatsiooni piirini. Linn asub mäge-devahelises orus ning hea kliima tõttu kasvavad seal peaaegu kõik kohalikud viljad, nagu mandariinid, sidrunid,

Sõjapõgenike linnak. Pärast 2008. aasta pommitamist kaotasid paljud pered oma kodud ja valitsuse ning EU ra-hadega ehitati põhiliselt Gori kanti erinevaid elurajoone.

EUMMi vaatleja Margus Tamm Rukhi sillal, mis on terve ad-ministratiivpiiri ulatuses ai-nuke ametlik piiriületuskoht Gruusia ja Abhaasia vahel.

Piiriületajad lõhutud sillal

Kohtu-ekspertiisi uus ajastu

Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis (EKEI) tegeldakse

kogu maailmas ainulaadse

uuringuga – digitaalse

lahkamisega.

Tervel planeedil on meile tea-

daolevalt ainult seitse kohtu-

ekspertiisi asutust, kus on oma

digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist

asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel

neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis,

Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi

teadust siiski ei tee. Maailma digila-

hangukaardile on Maarjamaa viinud

dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aas-

tase kogemusega kohtuarst ja kohtu-

antropoloog ning kogu meie regioonis

unikaalne spetsialist seetõttu, et on

muudele õpingutele lisaks läbinud ka

kolmeaastase radioloogiõppe. Teist sel-

liste teadmiste ja kogemustega inimest

lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinni-

tab instituudi direktor Üllar Lanno.

Digilahangu seadmed osteti 20

miljoni krooni eest. Lõviosa summast

oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest

eraldati 15 protsenti vajaminevast ra-

hast. Tehnoloogiline lahendus ise pole

midagi erilist – sarnast aparatuuri võib

leida peaaegu igast maakonnahaiglast.

Ainulaadne on see, milleks neid ma-

sinaid kasutatakse. Surnute digitaalse

uurimise ehk virtopsy’ga tehti maail-

mas esimest korda algust kümmekond

aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks

on digilahang palju arenenud ning

areneb tänu dr Vassiljevi sugustele

entusiastidele veel. „Kui terves maail-

mas on kokku tehtud üldse tuhatkond

virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas

suutnud teha mõne kuu jooksul dr

Vassiljevi valvsa silma all juba kolm-

kümmend uuringut,“ rõhutab Lanno.

Digilahangu eelised

Digilahangul on mitu eelist: see an-

nab tulemuse uuritavast objektist 1:1

mõõtkavas, tulemus on kergesti mõis-

tetav ka meditsiinihariduseta kohtu-

nikele, virtuaalpilt võimaldab küsida

kiiresti arvamust mõnes teises riigis

paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab

salvestada ning iga kell seda mõne

uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eri-

ti tähtsaks võib digilahangu ülesvõte

muutuda juhul, kui isiku surma asja-

olude kohta selguvad mõne aja möö-

dudes uued faktid, kuid tema keha on

juba kremeeritud. Tavalahangu puhul

ei saaks me siis kuidagi aega tagasi

pöörata ega uut infot kontrollida. Di-

gilahang on sellistel puhkudel meile

ajamasina eest – võtad aga faili välja ja

uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab

dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad

seetõttu teha ajalugu ning kasutada

kohustuslikku kompuutertomograa-

fi at enne iga tuhastamist, kuid töö

mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini

veel jõutud.“Digilahangu eelised ei tähenda siis-

ki seda, et anatoomilistest lahangutest

lähiajal loobutakse. Pigem on kolme-

dimensiooniline uuring lisaväärtus,

mis võimaldab tavalahanguid kiire-

mini ja täpsemalt teha. Lanno sõnul

on just see koht, kus tuleb mängu dr

Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiini-

line kogemus, mille ta on anatoomilis-

te lahangutega kildhaaval korjanud.

„Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt

hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded

kiiresti ära tunda, olgu tegu luumur-

ru, torkehaava või muljumisjäljega.

See tähendab, et ta saab tavalahangut

tegevale kolleegile täpselt ette öelda,

millele tasub tähelepanu pöörata. Nii

võidetakse palju aega ning energiat.“

Vahest kõige lihtsam on virtuaal-

lahangu eeliseid selgitada püssikuuli

näite varal. „Tavalisel lahkamisel on

kehal näha ainult kuuli sisenemise

ava. Arst võib üksnes eeldada, kus

kuul tegelikult asub, sest rikošett võis

ta trajektoori inimkehas muuta. Digi-

lahanguga saab kõik kehas peituvad

võõresemed ja nende liikumisteed

kohe üle vaadata. Arvutiekraan näi-

tab, kus kuul on, ja selle saab kehast

eemalda ilma asitõendit kahjustama-

ta,“ selgitab direktor ning lisab, et

EKEI majas on olemas ka kuulide ja

padrunikestade võrdlussüsteem, mille-

ga saab kohe hinnata, kas sama relv

on ka varem käigus olnud ning kes sel-

lest tookord tulistas.

Uurida saab elavaidki

Näiteid on veelgi. Kui liikluseksper-

tiisi tuleb vigastatud auto, on hõlbus

digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt

võetud seletusi kõrvutades otsustada,

kas räägitakse tõtt. „Kusjuures nii

kummaline kui see ka ei ole, digila-

hangu tegemiseks ei pea patsient su-

gugi surnud olema. Saame uurida ka

elavisikuid, et näidata, kas autos viibi-

jad võisid seal paiknedes saada teatud

vigastusi. Näiteks inimesel, kes istus

rooli taga ja kukkus avarii toimumise

hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak

käsi terveks jääma. Kui vigastused

räägivad teist keelt, on politseile antud

ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. Eriti

ränkade õnnetuste puhul, kus auto-

vrakist tuuakse välja vaid deformeeru-

nud inimkehad, saab tomograafi abil

taastada inimese välimuse enne avariid

selliselt, et kõik katkised kohad ning

murrujooned jäävad siiski nähtavaks.

„Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis

demonstreerida, mis täpselt avarii käi-

gus juhtus. Säärast asja tavalahangu

puhul teha ei saa,“ täiendab dr Vas-

siljev.Kui veel eriti julmadest kurite-

gudest rääkida, siis võimaldab EKEI

kompuuter kehast tervikpildi kokku

panna isegi siis, kui kehaosad satuvad

lahangulauale eri riikides. „Näitlikult

öeldes, kui pea on viidud Eestist Soo-

me, aga keha asub siin, saab kompuu-

tertomograafi lisel meetodil ilma pead

EKEI direktor Üllar

Lanno (vasakult) ja dr Vitali Vassiljev

näitavad kompuu-tertomograa� ,

millega tehakse digilahanguid.

Tallinnas ja Har-jumaal sureb igal

aastal 10 000 inimest.

10 protsenti neist jõuab

lahangule Eesti Kohtu-

ekspertiisi Instituuti.

EKSPERTIIS

radar 7

Documents

radar 7-9 2014

département Électromagnétisme et radar (demr) unité...

radar & remote sensing - usna · radar & remote sensing...

etude prospective multicentrique (radar) de la … · etude...

radar kompletni radar - unizd.hr

200221 radar brochure web - radar impianti | impianti

radar lampung | selasa, 7 agustus 2012

tugas radar (airborne radar simulation)

presentación de powerpoint · 2019-07-30 · el radar...

2009, no.135 10 - flevin.com mirror/english/4739_107... ·...

radar lampung | kamis, 7 januari 2010

radar tegal 7 nop 2014

ar radar radar radar radar radar ra - ruggiero e associati...

radar tegal 7 september 2012

radar tegal 7 oktober 2013

formació en imatges radar satèl·lit · formació en...

radar semarang 7 november 2008

radar lampung | sabtu, 7 april 2012

radar tegal 7 agustus 2015

siemens.com/radar medición de nivel con radar: aquí tiene...