rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2011

Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadine majandusprognoos

11. aprill 2011

Majandusprognoosi põhijooned

• Kriisist taastumine kujunes oodatust kiiremaks• Majanduse reaalkasv 2011. aastal 4% (3,6%

suvises prognoosis)• Suurem prognoosi korrigeerimine jooksevhindades SKP

kasvus: 5,6% -> 8%• Ekspordi ja tööstuse kasv püsib kiire (konkurentsivõime

paranemine, tugev välisnõudlus)

• Praegune suhteliselt kõrge inflatsioon peamiselt imporditud (toidu ja energia maailmaturuhinnad) Inflatsioon 4,5% 2011, 2,8% 2012

• Tööpuudus alaneb ning hõive ja keskmine palk kasvavad varem prognoositust kiiremini

• Palgakasv on tõstnud tarbimisjulgust

Riigi rahandusest• Valitsusliidu lepe prognoosis ei sisaldu

• Eelarvepositsioon tasakaalulähedane 2013 ning ülejääk aastaks 2015

• Arvestatavad reservid ka prognoosiperioodi lõpuks, võlakoormus jääb tagasihoidlikuks

• Maksukoormus osakaaluna SKPst väheneb

1. Makromajandusprognoos

Andrus SäälikMakromajanduspoliitika osakonna juhataja

-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

16

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012* 2014*

%

0

25

50

75

100

125

150

175

200

Majanduskasv (kevad 2011) Majanduskasv (suvi 2010) 2000=100 (parem skaala)

Kriisi põhi läbitud, languseelsele SKP reaalsele tasemele jõuame tagasi 2015. aastal(SKP nominaalsele tasemele 2012. aastal)

Masinate ja seadmete arvele jääb pool kaupade ekspordi kasvust. Sellest omakorda valdava osa

moodustavad sideseadmed.

Allikas: Eesti Statistikaamet

Eratarbimine juba kosub

-1,92,2

4,5

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

% v.e.a.

0

25

50

75

100% SKPst

Suvi 2010 Kevad 2011 Osakaal SKPst 2000=50 (p.sk)

Investeeringute taastumine viibib

-33,0

-9,5

7,9 8,1

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

% v.e.a.

0

10

20

30

40

50

60

70% SKPst

Suvi 2010 Kevad 2011 Osakaal SKPst 2000=25

Registreeritud töötus väheneb aprillist 2010, langus peatus ajutiselt 2011.a esimestel kuudel

Tööpuudus alaneb, hõive jääb buumiaegsest tasemest madalamaks

Toidu ja kütuste kallinemine veab tarbijahindade tõusu. Baasinflatsiooni kiirenemise taga madal baas

ning mõningal määral euro ümardamise mõju.

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%

-1

0

1

2

3

4

5

6%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Muutused maksupoliitikas – aktsiisimäärad, käibemaks, lõivud, müügimaks.

Muud administratiivsed hinnamuutused – elekter, veevarustus, gaas, soojusenergia, kanalisatsioon.

Muud kaubad ja teenused – lähedane baasinflatsioonile (2009-2010 ilma KM tõusuta).

Panused THI kasvu

Riskid Tööturg

Teatud tegevusaladel kerkimas kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem

Oodatust suurem tööjõunõudlus võib kaasa tuua kiirema palgakasvu

Inflatsioon kogub hoogu Toormehinnad

Hinnatõusu ülekandumine palgaootustesse

Sisenõudlus Tarbimis- ja investeerimisjulgus ning selle taastumine

Riskistsenaariumid

2. Riigi rahanduse väljavaated

Sven KirsipuuRiigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik

2010. aasta eelarve oli ülejäägis

Muutused 2011. aasta riigieelarves

Muutused 2011. aasta riigieelarves

Muutused 2011. aasta riigieelarves

Kokku +80 mln € (0,6% SKPst)

Ühekordsed mõjud siiski halvendavad

eelarvepositsiooni

Ühekordsed mõjud siiski halvendavad

eelarvepositsiooni

1,6%

2,3%2,6%

-2,8%

-1,7%

0,1%

-0,4%

-2,8%

-0,6%-0,3%

0,5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011* 2012* 2013* 2014* 2015*

% SKPstmln €

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV Valitsussektori eelarvepos. (parem sk)

Ajutised mõjurid

• Rahvusvaheliste heitmekvootide müük• 2011 netomõju võrreldes 2010. aastaga –100 mln

€• 2012 netomõju võrreldes 2010. aastaga –353 mln

€

• Kohustusliku pensionikindlustuse maksete taastumine• 2011 mõju võrreldes 2010. aastaga –72 mln € • 2012 mõju võrreldes 2010. aastaga –161 mln €

Täiendavad tegurid

• KOVide puudujääk

• Sotsiaalkulude kasv

• Riigieelarve paindlikkus• Indekseerimine, tuludega seotud

kulud

Struktuurne eelarvepositsioon on

stabiilsem

Maksukoormus vähenemas

Netovarad ka 2012. aasta lõpus

Prognoosis peegeldub jätkusuutlik eelarvepoliitika.

Tänan!