riigieelarve täitmine - jaanuar 2014
Post on 25-May-2015
2.010 Views
Preview:
TRANSCRIPT
• 2013. aasta neljandas kvartalis jäi Eesti SKP aastatagusele tasemele ja 2013. aasta majanduskasvuks kujunes 0,7%;– Kindlustunne halveneb ehituses, kuid püsib kõigis muudes
valdkondades enam-vähem stabiilsena ning on tarbijatel kergel tõusutrendil.
• 2014. aasta esimese kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 692 mln eurot ehk 8,6% plaanitust. – Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 12,4% rohkem. – Maksulaekumised kasvasid 9,1% võrra 641 mln euroni– Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 57% ehk 81,7 mln
euroni
• Jaanuaris tehti riigieelarvest kulusid kokku 655 miljonit eurot ehk 8,0% plaanitust.– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 17% rohkem.– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 257 mln eurot,
tegevuskuludeks 87 mln eurot ja investeeringuteks 31 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli 2013. aasta lõpuks 78 mln euroga puudujäägis (0,42% SKPst). – Võrreldes novembri lõpuga oli puudujääk 12 mln euro võrra
väiksem.
Lühikokkuvõte
5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 960
70
80
90
100
110
120
EL27
Eesti
Läti
Leedu
Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab
COM
majandususaldusindeks
2001
2001Q2
2001Q3
2001Q4
2002
2002Q2
2002Q3
2002Q4
2003
2003Q2
2003Q3
2003Q4
2004
2004Q2
2004Q3
2004Q4
2005
2005Q2
2005Q3
2005Q4
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
-40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
% %
Eurostat
IV kvartalis oli SKP aastatagusel tasemel
-80
-60
-40
-20
0
20
40
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus
Tarbijakindluse kosumine jätkub
COM
3 kuu keskmine
200472005720067200772008720097201072011720127201372014-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
Palgatulu 3kk (ps)
Hõive 3kk
Palk 3kk
Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures
MTA
% v.e.a. 3kk
Palgatulu kiire kasv ületab jaemüügi kasvu
SA, MTA
% v.e.a., 3 kuu keskmine
200472005720067200772008720097201072011720127201372014
-30
-20
-10
0
10
20
30
Jaemüük (nominaalne)
EMTA palgatulu
20036 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820086 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820136 11-50
0
50
100
150
200
250Liising
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
Eraisikute laenujääk kasvab kuises võrdlusesMln € v.e.p. 3k keskmine
EP
Elektrituru avanemise mõju taandumine alandas inflatsiooni
2009
02030405060708091011122010
02030405060708091011122011
02030405060708091011122012
02030405060708091011122013
02030405060708091011122014
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI
%
Aasta kokkuvõttes vähenes kaupade eksport 2%, samas tööstustoodangu
eksport suurenes 4,8%.
2010
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
2011
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
2012
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
2013
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
-15
0
15
30
45
60
75
90
Kaupade eksport kokku
Eksport ilma min kütusteta
Tööstustoodangu ekspordiindeks
3 kk, %
Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
2008 II III IV
2009 II III IV
2010 II III IV
2011
Q1 II III IV20
12 II III IV20
13 II-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
Neto-tootemaksud Teised teenusedVal. suure osatähts. teenused Haldus- ja abitegevusedKutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus Kinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustustegevus Info ja sideVeondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…Ehitus Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Jaanuaris laekus tulusid 692,4 mln (8,6% riigieelarves kavandatust). Kasv eelmise aastaga võrreldes 12,4%
447,3495,2
547,6
82,3
90,0
94,072,3
52,0
81,78,0% 8,2%
8,6%
0,0%
1,0%
2,0%
3,0%
4,0%
5,0%
6,0%
7,0%
8,0%
9,0%
0
200
400
600
800
2012 2013 2014
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)
Maksulaekumised kasvasid 9,6% võrraEelarve 2014
(tuhat EUR)1 kuu 2014 (tuhat EUR)
1 kuuv.e.a.
Eelarve 2014 täitmine
MAKSUD KOKKU 6 625 147 641 641 9,6% 9,7%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 547 606 10,6% 10,0%
Füüsilise isiku tulumaks 331 150 36 627 7,6% 11,1%
Juriidilise isiku tulumaks 325 870 55 124 87,1% 16,9%
Sotsiaalmaks 2 245 740 195 872 7,4% 8,7%
Raskeveokimaks 4 200 948 9,0% 22,6%
Käibemaks 1 672 900 162 490 4,7% 9,7%
Aktsiisid kokku 836 850 92 073 3,9% 11,0%
Alkoholiaktsiis 225 000 31 363 10,2% 13,9%
Tubakaaktsiis 175 400 24 578 8,9% 14,0%
Kütuseaktsiis 402 000 32 995 -3,2% 8,2%
Pakendiaktsiis 250 22 1,5% 9,0%
Elektriaktsiis 34 200 3 115 -10,7% 9,1%
Hasartmängumaks 22 000 2 091 18,3% 9,5%
Tollimaks 28 700 2 382 -15,5% 8,3%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 94 035 4,5% 8,1%
Töötuskindlustusmakse 177 705 15 293 -23,4% 8,6%
Kogumispensionimakse 137 800 8 652 11,8% 6,3%
KOV tulumaks 783 232 70 011 12,5% 8,9%
Maamaks 59 000 78 -18,4% 0,1%
Mittemaksulisi tulusid laekus 81,7mln eurot ehk 5,9% eelarvest. Peamiselt suuremate toetuste tõttu kasvas laekumine võrreldes 2013. aastaga 57,1%.
Riigieelarve kuludeks kasutati jaanuariga 8% plaanitust
• 2014. aasta esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 655 miljonit eurot ehk 17% enam kui aasta varem ning 16% enam kui 2012. aastal.
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000
1,000,000,000
654,797,535
2014 2013 2012
Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 6,6%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati jaanuari lõpuks kokku 86,5 mln eurot ehk 6,6% eelarvest (mullu 83,5 mln eurot).
• Võrreldes eelmise aastaga on tööjõu- ja majandamiskulud osaliselt suurenenud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ennetustegevuste osutamise kulude arvestamisega majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud.
• Tööjõukuludeks kasutati esimese kuuga 52,5 mln eurot ehk 8,1% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga 34,0 mln eurot ehk 5,2% plaanitust.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
20,000,000
40,000,000
60,000,000
80,000,000
100,000,000
120,000,000
140,000,000
160,000,000
86,521,103.6
Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014
2014 2012 2013
Summa (mln EUR)
Muutuse suund ja % Põhjus
Riiklikud pensionikulud 121 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks 77,6 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 25,0 Suurem riigipoolne panus, kõrgem keskmine palk
Puuetega inimeste toetused 4,9 Saajate arvu kasv
Töötutoetus 0,8 Toetuse päevamäära tõus
Peretoetused 8,4 Saajate arvu suurenemine
Vanemahüvitis 13,4 Töötasu alammäära tõus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 6,2
Tööhõive kasv
Sotsiaalkuludeks maksti jaanuariga 257 mln eurot
• 2014. aasta esimese kuuga panustati suuremateks sotsiaalkuludeks 257 mln eurot ehk 16 mln eurot (6,5%) mullusest enam ning eelarvest 8,0%.
2014 vs 2013
6,3
8,0
8,5
2,6
2,6
4,0
3,1
22
Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) I
Jaanuar (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 77,6 8,7%Pensionikulu 121 8%Peretoetused 8,4 8,1%Vanemahüvitis 13,4 7,8%Puuetega inimeste igakuulised toetused 4,9 8,2%
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
0
20,000,000
40,000,000
60,000,000
80,000,000
100,000,000
120,000,000
140,000,000 Periood: 2009-2014. a jaanuar
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) II
Jaanuar (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 6,2 7,3%
Töötutoetus 0,8 7,9%
II sammas 25 6,5%
Erijuhtudel makstav sotsi-aalmaks
Töötutoetus II sammas0
5,000,000
10,000,000
15,000,000
20,000,000
25,000,000
30,000,000 Periood: 2009-2014. a jaanuar
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Investeeringuteks kasutati 31 mln eurot
Jaanuaris suunati investeeringutesse 31 mln eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 5 mln eurot ning andsid investeeringutoetusi 26 mln eurot.
Kasutatud on 5% eelarvest. Madalam täitmine aasta esimestel kuudel on ootuspärane. Aasta alguses toimub riigihangete ettevalmistamine ning väljamakseid tehakse enam aasta teises pooles. Mahukate ehitusinvesteeringutega alustatakse teisest kvartalist kui algab ehitushooaeg. Näiteks teede-ehitus ja hooldus.
Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeeritud kaks protsendipunkti suuremas mahus, kuid aasta lõikes kasvu ette näha ei ole. 2014. aastaks planeeritud investeeringute üldmaht väheneb 10% peamiselt struktuurivahenditest tehtud investeeringute arvel.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
2014 31 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%
% kogumahust 2014 5% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%
10
30
50
70
90
1%3%5%7%9%11%13%15%
22
5341 39 40 43
6167
79 75 78
95
31
3%
8%
6% 6% 6% 6%
9%10%
11% 11%11%
14%
5%
Mln
EUR
Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 8,5% aastaks planeeritust
• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti jaanuari lõpu seisuga välja 8,5 protsenti plaanitust ehk 76,5 miljonit eurot. Seda on 34,3 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb MAKi (kasv 23,4 miloni eurot) ja struktuuritoetuste (kasv 6,8 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.
• Struktuuritoetusi maksti aasta esimese kuuga välja 29,8 miljonit eurot ehk 5,9% plaanitust (2013. aastal 23,0 mln eurot).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 42,8 miljonit eurot ehk 33,6% planeeritust (2013. aastal 18,5 miljonit eurot). Võib prognoosida eelarve ületäitmist.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 0,5 miljonit eurot ehk 2,9% planeeritust. Tagasihoidlikku kasutamist võib selgitada alles sõlmimisel olevate lepingutega.
• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 0,4 miljonit eurot, ehk 10,6% planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 0,6 miljonit eurot, ehk 4,7% planneritust.
Suhteliselt enam kasutati jaanuaris maaelu ja kalanduse välistoetusi
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
Struktuuri-toetused
Maaelu/kalandus
EuroopaPõlluma-janduse
Tagatisfond
Muuvälistoetus
Norra jaEMP
Šveitsi0
100,000,000
200,000,000
300,000,000
400,000,000
500,000,000
600,000,000
700,000,000
0%
500%
1000%
1500%
2000%
2500%
3000%
3500%
591,727,506.0
138,515,203.0112,415,475.0
36,051,848.016,224,940.04,231,108.029,802,705.442,816,936.2
205,907.3 2,817,101.7 465,301.0 448,980.0
5.0
30.9
0.2
7.8
2.9
10.6
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
Mln
EU
R
Välistoetuste väljamaksed olid jaanuaris suhteliselt suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas (2014. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
HTM KKM PÕM MKM SiM (re-
gionaal)
SiM (julge-olek)
SOM üle-jäänud kokku*
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
148,823,735.0157,034,964.0250,930,678.0200,054,011.066,157,112.019,363,011.0
44,531,435.0
12,271,134.04,754,501.010,479,763.3
43,106,281.9
11,876,618.52,485,814.51,904,322.21,331,786.2617,843.7
3.2
6.7
17.2
5.9
3.8
9.8
3.0
5.0
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
Mln
EU
R
Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,32 mld eurot ehk 78,9% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,64 mld eurot ehk 77,5%
• sh põllumajandustoetusi 0,69 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 85,0%.
• Uue perioodi ehk 2014-2020 programmperioodi vahenditest väljamakseid ei ole tehtud.
Väljamaksed 2012.a. lõpus
Struktuuritoetused (ERF, ESF, ÜF)
MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF)
Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100% 96% 103% 99% 100% 100%
77%88%
60%
10%
63%77%
82%
59%
9%
61%
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed Series4
Riigikassa likviidsete varade maht kasvas jaanuaris 4,5%
• 2014. aasta jaanuari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,48 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,11 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga kasvas likviidsete varade kogumaht 63 mln eurot ehk 4,5%.
2013lõpp
2014
Jaanuar
0
200,000,000
400,000,000
600,000,000
800,000,000
1,000,000,000
1,200,000,000
1,400,000,000
1,600,000,000
-4.0%
-2.0%
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
10.0%
360,901,415 361,357,684
1,055,320,607 1,118,312,751
4.5%
Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)
mln
EU
R
top related