sagadi okt09

“Case Forest” Sagadishttp://www.tanyapreminger.com/mother/pic/pic/environmnt/ira1.gif

CaceForest projekt Sagadis

• 9.oktoober 2009.a.

• Uurimismeeskond: Andres, Aili, Aiki, Evi

Uurimisküsimus

• Milline männiliik kasvab Sagadi arboreetumis kõige jõudsamalt?

Teema valiku põhjendus

• Arboreetumis kasvab mitmeid männiliike

• Kõik on istutatud 1984.aastal

• Kõigil on võrdsed tingimused

• Võimalik mõõta kõrgust, läbimõõtu, ümbermõõtu, okka ja käbi pikkust

• Võimalik hinnata puu seisundit

• Võimalik hinnata võõrliikide introdutseerimise edukust

Hindamisskaala

• 1) Kõrgeima tüvega puu saab maksimumpunktid ja madalaim 1 punkti

• 2) Jämedaima tüvega puu saab maksimumpunktid ja peeneim 1 punkti

• Punktid summeeritakse ja moodustub jõudsalt kasvavate puude järjestus.

Töörühm asub andmeid koguma

Tüve läbimõõdu mõõtmine

Materjal ja metoodika

• Materjal koguti 9.oktoobril 2009.a. kell 16.00 – 16.30 Sagadi arboreetumis

• Mõõdeti mände• Puu kõrguse mõõtmiseks kasutati

kõrgusmõõtjat ja 30 m mõõdulinti• Puu läbimõõdu mõõtmiseks kasutati klupet• Puud jäädvustati fotodele kuni tugeva

vihmasajuni• Tugeva vihma tõttu mõõdeti vaid 3 liiki

Must mändPinus nigra

• Vanus 25 a.• Okkad 2-kaupa• Okka pikkus 11,5 cm• Tüve läbimõõt 25 cm• Kõrgus 3,3 m• Käbid puuduvad• Võra tugev, jässakas,

oksad maani, jämedad

Makedoonia mändPinus peuce

• Vanus 25 a.• Okkad 5-kaupa• Okka pikkus 10 cm• Tüve läbimõõt 20 cm• Kõrgus 7 m• Käbi pikkus 12 cm• Võra hõre, käbisid

palju, okkad pudenenud

Alpi seedermändPinus cembra

• Vanus 25 a.• Okkad 5-kaupa• Okka pikkus 9,5 cm• Tüve läbimõõt 16,9

cm• Kõrgus 5,3 m• Käbi pikkus 5,3 cm

Enne järelduste tegemist kogemusi vahetamas

Intervjuu spetsialistiga – Urmas Kaja

• Hinnanguliselt kasvab kõige paremini makedoonia mänd

• Makedoonia mänd kasvab nii happelises kui lubjarikkas pinnases

• Must mänd eelistab lubjarikast pinnast, käbid igal aastal ei moodustu

• Võõrliigid ei ole hariliku männi konkurendid• Sagadis kasvab üle kahekümne männiliigi

Tulemused

• Mõõdetud puudest oli kõige jõudsamalt kasvanud makedoonia mänd

• II kohale jäi must mänd – suurim läbimõõt, kuid kõige lühem

Järeldused

• Makedoonia mänd kasvab jõudsalt • Must mänd, punktidesummas II ei sobi

metsanduses kasutamiseks, kuna ei laasu ja temast palki ei saa

• Uuritud puud sobivad kasvatamiseks haljastuses

• Parim on kasutada metsanduslikel eesmärkidel kohalikku liiki - harilikku mändi

Harilikust männist saab muudki kasulikku

Täname tähelepanu eest!