seb portfolio 0208 f-3rgb · 2008. 2. 21. · portfolio • talv 2008 hassar kippi sõnul on...
Post on 18-Aug-2020
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
PortfolioSEB Eesti Ühispanga infoleht ärikliendile Talv 2008•
Riskide juhtimine on kestev protsess
SEB Eesti Ühispanga raha- ja kapitaliturgude
müügiosakonna värske juhataja Hassar Kipp nendib, et
kuigi Eesti ettevõtjad seda alati veel väga oluliseks ei pea,
on finantsriskide maandamine ettevõtte arenguks vajalik
ja kestev protsess.
Järg lk 2
2
Raha- ja kapitaliturgude müügi-
osakond pakub äriklientidele lahen-
dusi, kuidas ettevõtted saaksid maan-
dada erinevaid finantsriske. „Meie
töö on kliente teavitada ja neile riski-
de maandamise võimalused ning va-
jalikkus arusaadavaks teha, sest üld-
juhul inimesed ei mõtle väga finants-
riskidele. Ja kui mõtlevadki, siis
vahel harva ja hooti, teadmata, et ris-
kide hindamine ning maandamine
on kestev ja pidev protsess,“ räägib
ta. „Eriti ei mõista seda kohaliku taus-
taga ettevõtjad. Välismaistel ettevõt-
jatel on üldjuhul pikem ajalugu ja
suurem kogemustepagas, mistõttu
nemad mõtlevad natukene kauge-
male ette. Finantsturud võivad osu-
tuda üsna halastamatuteks ja paha-
tihti liiguvad kõik hinnad ikka nega-
tiivses suunas. Vähemalt tõusvad int-
ressimäärad ja langev dollar on pan-
nud paljusid riskidele mõtlema,
kahju ainult, et see ei juhtunud enne,
kui veri ninast väljas. Aga kunagi ei
ole liiga hilja alustada. Peaaegu kõiki
finantsriske on võimalik maandada.“
Finantsriskid tekivad tegelikult
sellest hetkest, kui ettevõte hakkab
mingi tegevuse peale mõtlema – näi-
teks kas võtta laenu, hakata midagi
importima-eksportima või välis-
maalt uusi seadmeid soetama. Klien-
did ise sellele tihti ei mõtle, aga näi-
teks kui firmal on huvi osta ühe mil-
joni USA dollarilist masinat, mis het-
kekursi järgi maksab 10,5 miljonit
krooni, kuid kolme kuu pärast, kui
ostmiseks läheb, võib hoopis uue
kursi järgi maksta 11,5 miljonit.
Samuti võib täna 10-miljonilist laenu
võttes olla euribori määr 4,6, mis teeb
aastaintressiks 460 000 krooni, kuid
aasta pärast on äkki intress 5,6 ehk
560 000 krooni aastas. Kõige selle
peale peaksid inimesed mõtlema!
„Tegelikult on 90 protsenti riski-
juhtimisest riskide mõõtmine, hinda-
mine ja arusaamine, reaalne riskide
maandamine võtab aga vaid murd-
osa kogu riskide juhtimisele kulu-
vast ajast. Finantsriskide juhtimine
on mõeldud selleks, et hoida ära ne-
gatiivset stsenaariumi, mitte et saada
lühiajalist võitu või kokkuhoidu,“
kõneleb Hassar Kipp. „Mõne arvates
on riskide maandamine kerge speku-
leerimine, aga tegelikult on see nega-
tiivse stsenaariumi ärahoidmine. Spe-
kulatsioon on see, kui me ei tee mitte
midagi ja istume, käed rüpes. Pigem
ikka tuleb püüda midagi ära teha,
sest väga kurb on vaadata, kuidas
suured ja potentsiaaliga ettevõtted
kannatavad, kuna finantsturgudel
juhtub midagi. Ja turgudel juhtub
alati midagi.“
SEB Eesti Ühispanga raha- ja ka-
pitaliturgude müügiosakonnas töö-
tab neli inimest, mis on Hassar Kippi
hinnangul täiesti piisav. „Meie töö
on klienti harida riskide teemal ning
pakkuda neile lahendusi finantsris-
kide maandamisel. Meil on olemas
hulganisti väljatöötatud lahendusi,
aga loomulikult, kui kliendil on väga
spetsiifiline huvi, paneme kokku
konkreetsele kliendile ideaalse la-
henduse. Finantsriske on igal ette-
võttel, küsimus on, kui suured need
on just selle ettevõtte puhul ja kas
nende maandamine annab kliendile
midagi olulist juurde? Kuid mida
rohkem turg ja ettevõtted arenevad,
seda tihedamaks läheb konkurents
ning seda suuremat rolli mängibki
riskide maandamine.“
Parem olla tubli palgatöötaja kui
kehv ettevõtja
Hassar Kipp töötab SEB Eesti Ühis-
pangas alles mõned kuud, ta tuli
Nordea Pangast. „Lihtsalt pakkumi-
ne tehti õigel hetkel ning SEB näol on
tegemist suurema panga, suurema
kliendibaasi ja seega ka suurema väl-
jakutsega. Varasemad töökogemused
on mul Hoiupangast, Hansapangast
ja Eesti Telefonist/Eesti Telekomist,“
ütleb ta. „Finantsriskide valdkonna-
ga puutun kokku alates Eesti Telefo-
nist ja Telekomist, olles tookord
kliendipoolel. Eesti Telekom on väga
edumeelne selles vallas ning üks esi-
mesi, kellel olid nõukogu poolt kin-
nitatud konkreetsed riskide juhtimi-
se eeskirjad.“
Viljandist pärit Hassar Kipp lõpe-
tas Tallinna Tehnikaülikoolis ärikor-
ralduse eriala, teadmata tol ajal pan-
gandusest suurt midagi. „Teadsin
Algus lk 1
PERSOON
Portfolio • Talv 2008
Hassar Kippi sõnul on peaaegu kõiki finants-
riske võimalik maandada ning kunagi ei ole
liiga hilja alustada.
Aadress Portfolio, SEB Eesti Ühispank,
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Tel 665 5100 E-post marketing@seb.ee
Väljaandja Corpore Kujundus Variant
Äîðîãîé ÷éòaòeëü!
Ïðåäíaçía÷eííîe äïÿ áèçíåñ-êëèåíòîâ SEB Eesti Uhispank èçäaíèå
"Ïîðòôîëèî" äîñòóïíî ía ðóññêîì ÿçûêe â Éíòåðíåòå ïî aäðåñó:
www.seb.ee/portfolio-ru
Portfolio
ning pöörati erilist tähelepanu mees-
konna saavutatud väga headele tule-
mustele.
Muide, tänaval raha- ja kapitali-
turgude müügiosakonna juhatajat
naljalt mootorratta seljas ei leia. „Ma
ei armasta linna vahel sõita, see on
liiga ohtlik. Liiga palju häid inimesi
on surma saanud. Kahe viimase aas-
taga juhtus mu tuttavatest mootor-
ratturitest tänaval õnnetusi kuuega,
3Tänaval SEB Eesti Ühispanga raha- ja kapitaliturgude müügiosakonna juhatajat naljalt mootorratta seljas ei leia, kuna see olevat liiga ohtlik. Tema
armastab ringrajasõitu.
vaid, et tahan minna majandust
õppima, ja kuna lõpetasin keskkooli
medaliga, ei osutunud sissesaamine
eriti keeruliseks. Tegelikult isegi
jõudsin mõelda, et kui poleks majan-
dusse saanud, oleksin läinud me-
haanikat või ehitust õppima,“ jutus-
tab ta. „Panka sattusin teise kursuse
praktika ajal täiesti juhuslikult. Üks
ühikakaaslane töötas Hoiupangas ja
kutsus mind ka. Alustasin tellerina,
kuid mõne nädala möödudes sain
sularahalao juhatajaks. Veidi hiljem
kutsus peakontor mind valuutadiile-
riks.“
Oma firma loomisele mees mõel-
nud pole, kuna tema sõnul on parem
olla tubli palgatöötaja kui kehv ette-
võtja. „Kui mul oleks piisavalt peale-
hakkamist, oleksin juba ammu mingi
oma ettevõtmisega alustanud, või-
malusi oleks mitmeid olnud, aga ilm-
selt mõtlen liialt kaasnevate riskide
peale.“
Samas lõi Hassar Kipp koos sõp-
rade Indrek Puhmi ja Eno Juuliga
2006. aastal mootorrataste ringraja-
meeskonna Rookie Team, mis on
mittetulundusühing. „Eesmärk on
populariseerida ringrajasporti, mis
on üks põnevaimaid ja vaatemängu-
lisimaid alasid, kuid Eestis kahjuks
tagaplaanile vajunud. Meie mees-
konnas on hetkel seitse liiget, mis
teeb Rookie Teamist Eesti suurima
ringrajatiimi. Sel aastal on meil plaa-
nis saada Rookie 600 klassi võit ning
Rookie 1000 klassis tahaks näha
meist ühte või kahte esikolmikus,“
räägib ta plaanidest. „Samuti korral-
dame koos Hauster Motospordiga
Eesti ringrajasõidu meistrivõistluste
etappi Saaremaal, mis eelmisel aas-
tal osutus hooaja uhkeimaks. Tege-
mist on seni ainukese etapiga, kus
osaleb koos kõikide Eesti tippudega
ka ohtralt rahvusvahelisi suurni-
mesid.“
Eesti Mootorrattaspordi Föderat-
siooni aastaraamatus „Eesti Moto-
sport 2007” nimetati eelmisel aastal
ringraja Rookie sarjade suurimaks
uudiseks just Rookie Team'i” loomist
Portfolio • Talv 2008
Finantsriskide juhtimine on mõeldud selleks, et hoida ära
negatiivset stsenaariumi, mitte et lühiajalist võitu või kokku-
hoidu saada. Hassar Kipp
kellest üks sai surma. Ja kusjuures –
mitte ükski neist polnud ise süüdi!“
räägib juba kuueaastasena külgkor-
viga Ižiga ringi kihutanud mees.
Motohuvilised on ka tema pereliik-
med – naine ja kaks poega.
Lisaks mootorrattale on Hassar
Kippi hobiks ka kalastamine, vahel
käib ta kalal üksi, vahel sõpradega
üheskoos.
GERLI RAMLER
Iga teine alustav firma on SEB klientAlates 2004. aastast on SEB Eesti
Ühispanga äriklientide osakaal jär-
jepidevalt tõusnud ning tänu eel-
misel aastal loodud Stardipaketi
projektile võib öelda, et iga teine
Eestis tegevust alustav ettevõte on
SEB Eesti Ühispanga klient.
„Stardipaketi edu võti on liht-
sus ning kliendi hinge mõistmine.
Ettevõtjaks hakkamine on suur
muutus ning stardipakett aitab kii-
resti orienteeruda uues valdkon-
nas,“ ütleb SEB Eesti Ühispanga Äri-
arendusdivisjoni juht Mart Maasik.
2004. aastal oli uutest asutatud
ettevõtetest SEB kliendid 23 prot-
senti, 2005. aastal 29, 2006. aastal 37
ning 2007. aastal 51 protsenti.
Stardipaketi idee on niivõrd geni-
aalne, et mullu novembris võttis ka
Rootsi SEB kasutusele sarnase pro-
jekti ning on kahe kuuga saanud
juurde umbes 10 000 äriklienti.
Spetsiaalselt alustava ettevõtja
vajadusi arvesse võttes väljatööta-
tud Stardipakett koosneb soodsa-
test pangateenustest, vajalikust info-
pagasist ning SEB Eesti Ühispanga
partnerite parimatest pakkumistest.
Samal ajal, kui spetsialistid hoiavad
firma rahaasjadel silma peal, saab
ettevõtja pühenduda oma põhitege-
vuse käimalükkamisele. Lähem info
www.seb.ee või 665 5444
4
UUDISED
Portfolio • Talv 2008
SEB uued juhatuse
liikmed on Riho Unt
ja Erki Pugal
SEB Eesti Ühispank sai kaks uut juha-
tuse liiget – jaepanganduse ja tehno-
loogia valdkonda juhib Riho Unt
ning krediidivaldkonda Erki Pugal.
„Mul on hea meel, et panga juha-
tus täieneb kahe oma valdkonna tipu-
ga, kellel on pikaajaline kogemus
meie pangas," tervitas uusi juhatuse
liikmeid SEB Eesti Ühispanga juha-
tuse esimees Ahti Asmann.
Riho Unt töötab
SEB Eesti Ühispan-
gas 2001. aastast, alus-
tades karjääri ärisu-
hete juhi ja arendus-
osakonna juhatajana.
2004. aastal sai te-
mast Tallinna kontori direktori ase-
täitja, aasta hiljem jaepanganduse di-
visjoni direktori asetäitja ning 2006.
aastast oli ta jaepanganduse divisjoni
direktor. Riho Unt on haldusjuhtimi-
se magister ning hetkel õpib ta Tartu
Ülikooli magistrantuuris strateegilist
juhtimist.
Erki Pugal töötab
SEB Eesti Ühispan-
gas alates 1995. aas-
tast. 2001– 2005 töö-
tas ta kontorite kre-
diidiriski juhtimise
osakonna juhatajana,
2005. aastast kuni 2007. aasta suveni
krediidivaldkonna juhi asetäitjana
ning kuni detsembri alguseni SEB
grupi krediidivaldkonnas Stock-
holmis. Erki Pugal lõpetas 1998. aas-
tal Tallinna Tehnikaülikooli ärikor-
ralduse eriala.
Panga uueks nimeks saab SEBSelle aasta esimeses kvartalis muutuvad SEB Eesti Ühispanga ja selle
sidusorganisatsioonide juriidilised nimed – erinevaid äriüksusi ühen-
dava kaubamärgina tuleb kasutusele nimi SEB.
Klientidele ei kaasne panga nimevahetusega mingeid lisakohustusi.
Pigem lisandub võimalusi, sest ühtse nime all tegutsemine kõikidel
SEB sihtturgudel suurendab panga võimekust kasutada ära grupi rah-
vusvahelist kogemust, et vastata järjest paremini oma haaret laiendava-
te klientide vajadustele.
Uued juriidilised nimed on AS SEB Pank (praegu AS SEB Eesti Ühis-
pank), AS SEB Liising (AS SEB Ühisliising), AS SEB Kindlustusmaakler
(AS SEB Ühisliisingu Kindlustusmaakler), AS SEB Elu- ja Pensioni-
kindlustus (AS SEB Ühispanga Elukindlustus), AS SEB Varahaldus (AS
SEB Ühispanga Fondid) ning MTÜ SEB Heategevusfond (MTÜ SEB
Eesti Ühispanga Heategevusfond).
5
Portfolio • Talv 2008
Nimevahetus toob kaasa uued pangakaardid
Tänavu kevadel jõuab lõpule 2005. aastal alguse saanud SEB nimevahe-
tusprotsess Eestis ning pank jätkab tegevust SEB nime all. SEB Grupi
näo ühtlustamiseks muudetakse kõigis riikides SEB pangakaartide ku-
jundused ühtseks.
Uue disainiga kaartidele üleminek toimub tänavu esimese ja teise
kvartali jooksul, kusjuures äriklient ei pea oma olemasolevat kaarti tule-
ma eraldi välja vahetama, vaid saab uue kaardi vana kehtivusaja lõppe-
misel endiste tingimuste kohaselt. Kaardi väljastamise hind seoses uue
kujundusega ei muutu.
SEB toetab raamatupidamiskonverentsi
Kaheosaline illustreeritud eesti- ja datud väljaannete põhjalik biblio-
ingliskeelne rahakataloog hõlmab graafia.
rahatähti, käibe- ja meenemünte, mis Keskpanga muuseumi juhataja
on käibele lastud Eesti omariikluse Carmen Greimi sõnul oli kataloogi
esimesel perioodil aastatel 1918–1940 väljaandmise eesmärk süstematisee-
ja taasiseseisvunud Eestis alates rida Eestis käibinud ja käibivat raha
1992. aasta rahareformist kuni 2008. puudutav teave ning teha see kõigile
aastani. Kataloogis on esitatud riikli- kättesaadavaks.
kud maksevahendid ning kataloogi Kataloogi panid kokku Eesti
esimene köide on pühendatud raha- Panga töötajad koostöös Eesti Aja-
tähtedele, teine osa käibe- ja meene- loomuuseumi teadusdirektori Ivar
müntidele. Kataloogiga on kaasas Leimuse, Läti Ajaloomuuseumi ja
rahatähtede ja müntide kohta aval- Läti Panga spetsialistidega.
Eesti Pank andis välja Eesti raha kataloogi
Eesti Vabariik 90 –
ühiselt ehitatud riik
Sellel aastal tähistab Eesti Vabariik
oma 90. juubelit ning Rahvusooperis
Estonia toimub pidustuste raames
mitu üritust.
13.–23. veebruaril leiab aset festi-
val „Eesti teater Estonias“, kus saab
näha ja kuulata seitset eesti algupä-
randit. Toimuvad Estonia sümfoo-
niaorkestri kontsert, Oksana Titova
ja Marina Kesleri tantsuetendus
„Hamlet. Libahunt“, näidatakse Eino
Tambergi lüürilist ooperit „Cyrano
de Bergerac“ ning Katri Aaslav-
Tepandi ja Tõnu Tepandi dokumen-
taaldraamat „President 1939“.
Alates 5. veebruarist kuni kuu
lõpuni on Estonia ruumes avatud näi-
tus "Estonia – rahvas ja riik", mis ka-
jastab Eesti riigi ja rahva käekäiku vii-
mase sajandi jooksul kultuurilise ja
poliitilise elu keskuseks ehitatud
Estonia teatri- ja kontserdihoonega.
Näitus peegeldab Eesti elu pöördelisi
momente ja olulisi hetki alates hoo-
nele nurgakivi panekust 1910. aasta
üldlaulupeo päevil läbi sõjatule ja
vaimse surutise aastate kuni tänase
päevani. Näitust toetab SEB Eesti
Ühispank ning 5.–20. märtsil on sama
näitus üleval panga peamajas Torni-
mäe 2 asuvas 5. korruse galeriis.
Eelmise aasta lõpus toimus Pärnus
traditsiooniline raamatupidamis-
konverents, kus olid arutluse all
raamatupidaja rollid töö- ja elula-
val. SEB Eesti Ühispangast osales
laenuarenduse osakonna juhataja
Jaanus Leemets, kes rääkis finants-
analüüsist kui loomingust.
Konverentsil loositi SEB Eesti
Ühispanga poolt välja ka Stockhol-
mi aastalõpukruiis, mille võitis
Raili Aru OÜ-st Audiitorbüroo
Õnne Kurvet. „Reisi võites oli ülla-
tus tõesti suur, sest ausalt öeldes ei
julgenud ma võitu üldse loota.
Seda just seetõttu, et tavaliselt mul
loteriides eriti ei vea ja selleks loo-
simiseks vajaliku ankeedi täitsin ka
suhteliselt viimasel momendil,“ rää-
kis võitja. „Selle kruiisi juures oli
meeldejääv juba see, et aastavahe-
tus oli varasematest hoopis teistsu-
gune. Siiani olen kõik aastavahe-
tused Eestimaa pinnal vastu võt-
nud. Kruiisi põnevaimaks osaks
võib pidada uue aasta saabumise
tervituse, mida meil õnnestus teha
koguni kolm korda. Nimelt tähista-
ti laeval kell 23 Venemaa, kell 24
Eesti ja kell 1 Rootsi aastavahetust.
Tore oli ka kabareeprogramm, eriti
tagasiteel.
Meeleloluka aastavahetuse eest
suur tänu SEB Eesti Ühispangale
ning sellele toredale inimesele, kes
Pärnus fortuunaks juhtus olema!“
VIRTUAALKAART
Portfolio • Talv 2008
Täpsem informatsioon www.seb.ee, internetipangast U-Net või telefonil
665 5100.
6
SEB Eesti Ühispanga virtuaalne
pangakaart on mugav ja turva-
line võimalus teha sisseoste
välismaistes internetipoodides,
kaart kehtib üle maailma kõigi
internetikaupmeeste juures, kus
on võimalik tasuda VISA
kaardiga.
Virtuaalkaardi vormistamine on ime-
lihtne – seda saab teha internetipan-
gas U-Net ja kuna tegemist pole füü-
silise plastkaardiga, võtab selle vor-
mistamine vaid mõne minuti. Klient
valib lihtsalt U-Netis kaardi vormis-
tamisel limiidi ja klikib „sõlmin le-
pingu". Pärast lepingu sõlmimist ku-
vatakse talle kaardi number ja inter-
netis tehingute tegemiseks vajalik kol-
mekohaline kaardi turvatunnus ning
kaart ongi kohe kasutatav. Kaarti vor-
mistamine maksab vaid 10 krooni.
Kuna tegemist on deebetkaardi-
ga, siis eraldi raha kandmist kaardile
ei toimu. Kaardiga tehinguid tehes
lähevad tehingu summad maha otse
arvelduskontolt ja tehinguid saab
teha kaardile määratud limiidi ula-
tuses. Klient saab kaardile limiidi va-
balt valida vahemikus 1000–50 000
krooni ning ta saab kas või igaks os-
tuks vormistada endale uue kaardi
just nii suure limiidiga, kui antud
ostu tegemiseks vaja läheb.
40-päevane kehtivusaeg ja vabalt
valitav limiit lisavad turvalisust veel-
gi – isegi kui mõnel petturil õnnestub
kaardiandmed enda valdusesse saa-
da, ei ole tal nendega midagi peale
hakata, sest kaardil ei ole enam raha
või saab kaardi kehtivusaeg kohe
otsa. Pettuse kahtluse korral saab
klient kaardi kehtivuse ajal ka kaardi
ise blokeerida U-Neti vahendusel.
Seitsme aasta jooksul on SEB
Eesti Ühispank vormistanud üle
80 000 internetis maksmiseks mõel-
dud kaardi ning trend on pidevalt
kasvav. Samuti on jätkuvalt tõusev
keskmine tehingute arv kaardi kohta
ja keskmine tehingu summa – kui al-
gusaastatel tehti kaardiga keskmiselt
0,8 tehingut, siis eelmisel aastal oli
sama näitaja juba 2,1 tehingut kaardi
kohta. Keskmine tehingu summa on
2000. aasta 800 kroonilt tõusnud ligi
1300 kroonini.Virtuaalkaarti pakub
Eestis ainsana SEB Eesti Ühispank.
MARGO TREILMANN
SEB Eesti Ühispanga pangakaartide tootejuht
Virtuaalkaart – lihtne ja turvaline viis ostudeks internetipoodidest
Virtuaalkaart on turvaline ja
mugav võimalus teha sisseoste
üle maailma kõigi interneti-
kaupmeeste juures, kus on
võimalik tasuda VISA kaardiga.
Virtuaalkaart kogub
populaarsust
SEB Eesti Ühispank oli 2007. aasta det-
sembri seisuga väljastanud 362 985
deebetkaarti, mida on 4859 võrra
enam kui novembris. Panga krediit-
kaartide arv suurenes kuuga 1771 ja
ulatus detsembri lõpus 108 577 kaar-
dini. Lisaks väljastas SEB Eesti Ühis-
pank detsembri jooksul 2265 virtuaal-
kaarti, mis on ainult internetis kasuta-
miseks mõeldud deebetkaart kehti-
vusega 40 päeva.
Kokku olid Eesti kommertspan-
gad detsembri lõpu seisuga välja and-
nud 1 764 054 pangakaarti, millest
1 293 921 olid deebetkaardid ja
470 133 krediitkaardid. Deebetkaar-
tide arv kasvas varasema kuuga
võrreldes 4912 võrra ja krediitkaar-
tide arv 4839 võrra. BNS
JÄRELMAKS
7
Portfolio • Talv 2008
Alates detsembrist pakub SEB
Eesti Ühispank uut lahendust
SEB Järelmaks, mis annab ost-
jatele senisest lihtsama võima-
luse saada soovitud kaup või
teenus kätte kohe ning tasuda
selle eest hiljem osade kaupa.
SEB Järelmaks on mugavalt ja kiiresti
saadav väikelaen, mida saab taotleda
Eesti kaubandus- või teenindus-
ettevõtetes pärast sobiva kauba või
teenuse väljavalimist. Klienditeenin-
daja edastab spetsiaalse veebikesk-
konna e-agendi vahendusel ostja jä-
relmaksutaotluse pangale, kes ana-
lüüsib kliendi taotlust ning saadab
kaupmehele kuni 15 minuti jooksul
laenuotsuse. Positiivse otsuse korral
võib ostja järelmaksulepingu allkir-
jastada ning kohe soovitud kauba
või teenuse kätte saada.
SEB Järelmaksu summa on 2000–
150 000 krooni ning seda saab vor-
mistada kuni 48-kuuliseks perioo-
diks. Kaupmehele tasub pank kauba
või teenuse eest kohe, kui kaupmees
on järelmaksulepingu dokumendid
panka esitanud.
Hoolimata sellest, et järelmaksu
lahendus on veel üsna uus, laieneb
SEB Järelmaksu pakkuvate kauban-
dus- ja teenindusasutuste võrk hoog-
salt. Koostöölepingu sõlmimine pan-
gaga käib kiiresti ja lihtsalt ning jä-
relmaksu pakkumine võib alata juba
sama või järgmise nädala jooksul!
TRIIN MESSIMAS
SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuht
Uus teenus:
SEB Järelmaks
Kuigi SEB Järelmaksu lahendus on veel üsna
uus, laieneb seda pakkuvate kaubandus- ja
teenindusasutuste võrk väga hoogsalt.
Kõik ettevõtted, kes soovivad SEB Järelmaksu pakkuda, võtke palun ühen-dust oma kliendihalduriga, helistage
telefonil 665 5100 või saatke e-kiri
aadressile eagent@seb.ee.
SEB JÄRELMAKSU PLUSSID NII OSTJALE KUI KA KAUBA VÕI TEENUSE MÜÜJALE:
lihtne protsess – lühike ja kokkuvõtlik taotluse vorm, lihtne ning kasutajasõbralik veebikeskkond;
kiire vastus pangast – järelmaksu otsuseid saab tööpäeviti kell 9–20 ja puhkepäevadel kell 10–18;
puuduvad kohustuslik sissemakse ja lepingu sõlmimise tasu.
•
•
•
on-line
8
AKTSIATURGUDE ÜLEVAADE
Portfolio • Talv 2008
Aasta 2008 tuleb aktsiaturgudel
ilmselt keeruline.
9
Portfolio • Talv 2008
Balti turud
Balti aktsiaturud on samuti globaal-
sete turgude ja makropildi halvene-
mise tõttu langenud. Siiski tundub
praegune kukkumine olevat pisut
liialdatud, sest mullused majandus-
tulemused on Balti ettevõtetel kok-
kuvõttes endiselt tugevad ning või-
malikud negatiivsed arengud on suu-
res osas aktsiahindadesse sisse kirju-
tatud. Suurem langus turgudel tun-
dub olevat pidurdunud ning inves-
torite sentiment ei tundu näitavat het-
kel paranemise ega ka halvenemise
märke. Aktsiate hinnatasemed on
Balti börsidel väga atraktiivsed pika-
ajalistele investoritele, kuid lühiaja-
liselt võib jätkuda sihitu triivimine.
Kokkuvõte
Aasta 2008 tuleb turgudel ilmselt kee-
ruline. Kuigi globaalselt püsib ma-
janduskasv tugev, on Ühendriikide
majanduse kasvutempo aeglustu-
mas. Samas ei tohi ära unustada posi-
tiivseid uudiseid – jaanuari lõpus oo-
datakse Föderaalreservilt järsku baa-
sintressi langetust, mis võiks anda
turgudele uue hingamise. Funda-
mentaalselt on aktsiate hinnatase-
med odavad, mistõttu aktsiate alla-
poole liikumine peaks olema suhte-
liselt piiratud. Oletades, et Ühendrii-
kides jätkub madal majanduskasv,
peaksid aktsiad andma paremat toot-
lust kui võlakirjad järgmise 12 kuu
jooksul. Siiski on ebakindlus turgu-
del suurem kui varasemate aastate
jooksul, mistõttu volatiilsus turgudel
püsib lühiajalises perspektiivis jätku-
valt kõrge.
ROMET TEPPER
SEB Eesti Ühispanga strateeg-analüütik
Aktsiaturgude üleva ade – jaanuar 2008Aasta 2008 pole aktsia-
turgudele just kõige positiivse-
malt alanud – enamus globaal-
seid aktsiaindekseid on aasta
algusest langenud 5–10 prot-
senti. Ühendriikide riskantsete
laenude probleemid on eel-
misest aastast sujuvalt käesole-
vasse üle kandunud. Finants-
sektoris jätkavad USA suurpan-
gad endiselt kahjumite rapor-
teerimist ning kinnisvarasektor
ei näita veel märke madal-
seisust väljumisest.
Põhiküsimuseks turgudel on saanud,
kas kuus aastat kestnud Ühendriiki-
de majanduskasv hakkab lõppema ja
millised tulevad ettevõtete kasumid.
Meenutame, et aastal 2000 algas
turgudel langus seetõttu, et tehnoloo-
giasektori aktsiad olid investorite üli-
positiivsete ootuste tõttu ebanor-
maalselt kõrgetele tasemetele oste-
tud. Praegune olukord turgudel on
vastupidine: investorite ootused on
pigem madalad ning aktsiad on fun-
damentaalsete näitajate põhjal vii-
maste aastate odavamatel tasemetel.
Seetõttu tundub turgude langus ole-
vat põhjendatud vaid juhul, kui ette-
võtete kasumid oluliselt kukuvad.
Globaalselt püsib majanduskasv
endiselt tugev; kõige kiiremini (ligi
9%) kasvab sel aastal endiselt arenev
Aasia regioon, millele järgneb Kesk-
ja Ida-Euroopa (sealhulgas Vene-
maa), kus majanduselt oodatakse tä-
navu kasvu ligi 6%.
Venemaa
Vene aktsiaturgu näeme tänavu en-
diselt ühena atraktiivseimatest. Võr-
reldes teiste aktsiaturgudega, on
Venemaa üks väheseid, kes kaupleb
rekordtasemete lähedal, kuid selleks
on ka rida põhjusi: majanduskasv
püsib tugev, poliitiline stabiilsus näib
olevat kindel, naftahinnad püsivad
kõrged ja gaasi hinnad tõusevad nii
kodumaal kui eksporditurgudel.
Pangandussektor on tänu finants-
teenuste kasutamise kasvule väga
huvitav; samuti jaekaubandussektor.
Murelapseks on endiselt kõrge inflat-
sioon ning USA majanduskasvu aeg-
lustumine, mis võib alandada nõud-
lust toorainete sektorile.
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa aktsiad kauplevad het-
kel viimase 10 kuu madalamate tase-
mete lähedal. Nii Austria kui Poola
turud on näiteks tipust rohkem kui
20% kukkunud. Languse põhjuseks
on saanud peamiselt meeleolu glo-
baalsetel turgudel, mitte ettevõtete
halvenenud kasumiväljavaated. See-
tõttu on alust arvata, et turul hakka-
vad tekkima head ostuvõimalused.
Üks kindlaimaid strateegiaid oleks
panustada Kesk-Euroopa telekomi-
sektori aktsiatesse, kus allapoole lii-
kumine peaks olema tänu kõrgetele
dividendidele suhteliselt piiratud.
Turu sentimendi paranedes peaksid
aga paremini käituma praeguseks
allamüüdud finantssektori aktsiad.
10
Paljud Eesti kaubandus- ja
tööstusettevõtted kasutavad
oma igapäevases äritegevuses
laofinantseeringu teenust, mis
on laen tagatiseks soetatava
või laos oleva kauba käibe-
vahendite rahastamiseks.
Eelkõige on teenus suunatud kaupa-
dele, mis on likviidsed ning millel on
alternatiivsetest allikatest jälgitav tu-
ruhind, näiteks metall, kütused, vili,
muud toorained ja autod. Siiski on
veel neid, kelle raha seisab kinni lao-
riiulitel.
SEB Ühisliisingu pakutava lao-
finantseerimise teenuse protsess ise
on lihtne: ettevõtjaga sõlmitakse le-
ping, kus fikseeritakse limiidi suu-
rus, tagasimakse tähtaeg, kaubad
Laos seisev kaup on seisev raha
Laofinantseerimise teenust saab kasutada ka osana kogu äritegevuse finantseerimisel ning kombineerida erinevate SEB poolt pakutavate toodetega.
ning kauba pantimine SEB kasuks.
Seejärel sõlmivad ettevõtja, laopidaja
ning SEB kolmepoolse lepingu, mil-
lega määratakse kauba liikumise
protseduur. Kauba lattu saabumisel
väljastab laopidaja SEB-le laokirja
ning SEB maksab ettevõtjale kokku-
lepitud osa (70–90%) kauba väär-
tusest. Kauba laost väljavõtmiseks
tasub ettevõtja liisingufirmale finant-
seeritud summa ning laopidaja saab
kauba laost välja anda.
Lisatingimuseks laofinantseerin-
gu puhul on kindlustuse olemasolu
rahastatavale kaubale.
Teenust saab kasutada ka osana
kogu äritegevuse finantseerimisel
ning kombineerida erinevate SEB
poolt pakutavate toodetega. Näiteks
kauba või valmistoodangu müümi-
sel saab laofinantseerimist edukalt
kombineerida SEB Ühisliisingu poolt
pakutava faktooringuteenusega, mil-
le puhul saab ettevõtja raha kohe
LAOFINANTSEERING
Portfolio • Talv 2008
pärast kauba lähetamist, ootamata
ära ostjate maksetähtaega.
Sojasroti, rapsikoogi, päevalille-
koogi ja maisi müügiga tegelev
Grain Marketing OÜ kasutab lao-
finantseerimise teenust eelmisest aas-
tast. „Kuna põllumajanduses pole
kauba käive eriti kiire, siis laos seisev
kaup on seisev raha. Laofinantsee-
ring aitab selle seisva raha jälle käi-
besse tagasi,“ selgitab ettevõtte esin-
daja Margus Kesa. „Teenuse juures
on see hea, et pole paberimajandust,
kõik dokumendid saab allkirjastada
digitaalselt ja edastada elektroonili-
selt ning raha laekub pärast doku-
mentide elektroonilist esitamist kohe
arvele.“
SVEN RANDOJA
SEB Eesti Ühispanga faktooringu grupi juht
Täpsemat informatsiooni laofinantsee-ringu teenuse kohta annab projektijuht
Helena Ait tel 665 7972.
11
GERMUND HULGI
Portfolio • Talv 2008
Firmadevaheline koostöö on äärmiselt olulineKuivatatud puuviljade, pähklite ja seemnete hulgimüügi,
turustamise ning pakendamisega tegeleva Germund Hulgi OÜ
juhatuse esimehe Aivar Vommi sõnul on äris võimalik võita kõigil
osapooltel, kui omavahel sõbralikult koostööd teha.
Järg lk 12
12
„Meie alal on konkurents kõva, kuigi
turul pole just palju suuri tegijaid, on
palju väiksemaid nišifirmasid, kes
näiteks proovivad pakkuda ainult
rosinaid või ainult pähkleid,“ räägib
ta. „Eestis on kaks suurt tegijat, Lätis
samuti kaks ja Leedus neli. Kõik suh-
teliselt head ja tugevad firmad. Läti
ja Leedu konkurentidega suhtleme
aktiivselt ning tihtipeale müüme-
ostame ja laename omavahel kaupa,
kui logistika juhtub alt vedama.
Kahjuks Eesti äris sellist vastutule-
likkust ja koostööd tihti ei kohta
nagu mujal maailmas.“
„Eestlased vaatavad äritegemise-
le teisiti: nende arust on võimalik
vaid võita või kaotada. Tegelikult on
äris võimalik võita kõigil – näiteks
kui me oma Gruusia äripartneriga
koostööd teeme, saame kasu mõle-
mad, ja kui müüme Saksamaa hul-
giostjale metsapähkleid odavamalt,
kui ta Türgist saaks, on ka tema ju
võitja,“ selgitab mees. „Koostöö on
oluline.“
12 aastat Eesti turul tegutsenud
Germund Hulgi on sajaprotsendi-
liselt Eesti kapitalil põhinev firma,
mille omanikud on algusest peale
olnud kaks meest – Aivar Vomm ja
Raivo Oissar. Hetkel umbes 50-
protsendilist turuosa omav ettevõte
alustas kuivatatud puuviljadega, ap-
rikooside ja rosinate müümisega.
„Ettevõtte loomiseks on kindlasti
palju erinevaid alguseid, aga ma
olen kindel, et enamik algustest on
rasked. Meile mängis elu kätte palju
juhuseid, mis viisid just selle ärini –
sain kokku tuttavaga, kes tarnis kui-
vatatud puuvilju Lätti, ja mõtlesime,
et miks mitte ka Eestisse. Oma firma
loomise idee oli mul ammu juba ol-
nud... Töötasin ise sel ajal Jungentis
ning olin toiduainetööstusega hästi
kursis. Asi ei tundunud sugugi raske
– müügipool oli olemas minu enda
näol, oli vaja vaid hea toode leida,“
jutustab Vomm. „Tegelikult oli mui-
dugi algus ikkagi keeruline, pidime
loomulikult ka laenu võtma.
SEB Eesti Ühispanga poole pealt
tuli muide suur abi Teet Uuemõisalt
ja Evelin Kõlult. Just Teet oli see, kes
mitte lihtsalt panga esindaja, vaid
nõuandjana ütles, et peaksime oma
äri vaatama globaalsemalt ja mitte
nii Eesti-keskselt.“
Esimesed aastad oli Germund
Hulgi põhipartneriks Türgi, on maa-
ilma suurim kuivatatud aprikoosi,
metsapähkli ja rosinatootja. Vaikselt
sai arenetud, aga nüüdseks hetkeks
on Eestis raske väga palju edasi
areneda. „Niisiis oleme aktiivselt ot-
sinud tegevust Gruusias, kus ühe as-
jana annab palju tegevust metsapäh-
klite tootmine ning teiseks on
võimalik arendada kinnisvara poolt.
Oleme selleks ka juba esimesi samme
teinud.“
Miks mitte näiteks maitseainete
turule siseneda? „Oleme seda mõel-
nud tegelikult juba kaheksa aastat,
aga elu on näidanud, et nii kõvade
tegijate kõrval nagu Paulig, on keeru-
line mingit turuosa saavutada. Meie
hoopis lisasime oma tooteportfelli
Gruusia veinid! Otsisime seda õiget
tehast, mis teeks kvaliteetset ja
tõeliselt head Gruusia veini, terve aas-
ta. Ja lõpuks leidsime,“ kõneleb
Vomm. „Gruusia on üldse kuidagi
eestlastele väga südamelähedane
koht. Seal on praegu tugev areng –
väga paljud haritud noored, alla 40-
aastased inimesed tulevad Harvardi-
sugustest ülikoolidest tagasi oma ko-
dumaale ning enamik noori räägib
nii vene kui ka inglise keelt. Noorema
põlvkonna üks juhtfiguure on kind-
lasti head eeskuju näidanud Gruusia
president Mihhail Saakašvili.“
Germund Hulgi tooteid leiab nii
maiustustes kui ka pagaritoodetes
Germund Hulgi põhitegevus on laia
sortimendi osas Eestis, teistesse riiki-
desse müüakse põhiliselt pähkleid,
eelkõige metsapähkleid. „Metsa-
pähkleid impordime Gruusiast, seal
on meil kaks tehast grusiinidega ka-
hasse. Tarnime kõigisse Euroopa
Liidu riikidesse, suurimad ostjad on
Saksamaa, Belgia ja Holland. Meie
klientideks on maiustustetootjad,
nagu Kraft Foods, Kalev ja Laima
ning leiva-saia, kookide ja pirukate
tegijad, nagu Leibur, Pere Leib, Eesti
Pagar, Fazer,“ loetleb Vomm. „Töö
on põnev ning koostööpartnereid on
üle kogu maailma – Vietnam, Hiina,
India, Brasiilia, Boliivia, Argen-
tina...“
Muide, india pähkleid toob Ger-
mund Hulgi India asemel hoopis
Eestlaste arust on äris võimalik vaid võita või kaotada –
tegelikult on aga võimalik võita kõigil. Aivar Vomm
Algus lk 11
Lisaks kuivatatud puuviljadele, pähklitele ja
seemnetele turustab Germund Hulgi ka
Gruusia veine. Ettevõtte kaubamärgiks on
roheline palm.
GERMUND HULGI
Portfolio • Talv 2008
13
Vietnamist, kuna sealsed pähklid on
oluliselt parema kvaliteedi ja maitse-
ga. Indast seevastu saab suurepära-
seid seesamiseemneid.
Lisaks hulgimüügile saab Ger-
mund Hulgi tooteid osta Eesti super-
marketitest, kus pähklid ja kuivata-
tud puuviljad on kaalukaubana lah-
tiselt sahtlikestes, samuti müügil pa-
kendatud kujul.
Ettevõtte põhiladu asub Tallinnas
ja samuti tootmine, kus pakendatak-
se kaup. Lisaks on tollilaod Euroo-
passe saatmiseks ning tehased Gruu-
sias. Eestis töötab Germund Hulgis
umbes 35, Gruusias 200, hooajal isegi
300 inimest. „Meie hooajaks on talv –
eelkõige jõulud ja lihavõtted. Tööta-
jatele on see ju hea, kuna kõik saavad
suvel puhata,“ nendib juhatuse esi-
mees. „Peame tähtsaks mõtet: terves
kehas terve vaim, see on püüame olla
sportlikud ja füüsiliselt aktiivsed.
Mina isiklikult mängin hea meelega
tennist ja jäähokit ning armastan nii
mäe- kui ka murdmaasuusatamist.“
Kas toiduainetööstus on
keeruline äri?
„Tegelikult on igal pool oma ohud
ning riskid ja ega toiduainetööstusel
pole hullem kui näiteks tehnika- või
autotootjatel. Kõigil on omad prob-
leemid ning peab lihtsalt olema oma
valdkonnaga kursis ja selles hea.
Päris võõral alal tegutsema hakkami-
ne on kindlasti väga raske,“ räägib
Vomm. „Eestis on muidugi äärmiselt
tugev veterinaar- ja terviseteenistus,
samas kui mujal, näiteks Itaalias, on
ikka olukord hoopis hõlpsam. Meie
seadused on äärmiselt karmid ning
vahel pingutatakse mõne asjaga sel-
gelt üle, kuid samas on see tavatarbi-
jale kindlasti kasuks. Mida rohkem
toodet kontrollitakse, seda kindlam
võib olla, et kliendini jõuab hea kaup.
Keegi ei taha ju tegelikult müüa keh-
va asja, see on puhas antireklaam.
Samas ei saa kunagi garanteerida, et
kõik läheb ideaalselt. Meie igatahes
oleme sõlminud lepingud koostöö-
partneritega, kelle toodete kvaliteedis
saame kindlad olla. Üritame pakkuda
parimat kvaliteeti parima hinnaga.“
Lisaks tootjatele on firma koos-
tööpartneriteks ka logistikafirmad.
„Kulude optimeerimine on saanud
hästi tähtsaks ja tulevikus on logisti-
kafirmade kasutamine väga vajalik
ning hoiab kokku palju kulusid.
Soomes ja Rootsis on niinimetatud
hulgi-logistikafirmasid vähe, kuid
tarnijaid palju ja mõned suuremad
firmad teevad ära kogu logistika,“
jutustab ta. „Meil on suuremad logis-
tikafirmad Smarten, Jungend ning
üks uuem, Jaak Uusi loodud firma
Coverland, kellega plaanime koos-
tööd ka Lätis. Kui supermarketite lo-
gistikat teeb meile Coverland, siis
tootjate ja tehaste oma teeme ise, sa-
muti müügipoole.“
GERLI RAMLER
Kulude optimeerimine on saanud ettevõtetes hästi tähtsaks ja tulevikus on logistikafirmade
kasutamine väga vajalik, nendib Aivar Vomm.
Portfolio • Talv 2008
14
SEPA
Portfolio • Talv 2008
maksimeerida oma intressitulu ja
sooritada aegkriitilisi ülekandeid
oma partneritele enam kasutatavates
valuutades.
Ekspressmakse puhul saadab
SEB Eesti Ühispank informatsiooni
makse saaja pangale rahade laeku-
mise osas sama pangapäeva jooksul.
Olenevalt maksja pangast toimub lae-
kumine kliendi kontole kas samal
või järgmisel pangapäeval. Ekspress-
makse sooritamisel ongi peamine pi-
dada kinni kellaaegadest, enne mida
peab maksekorraldus olema panka
edastatud:
CAD, GBP ja RUR enne kella 11.00
CHF, DKK, LTL, LVL ja NOK
enne kella 13.00
EEK, EUR, SEK ja USD
enne kella 15.00
•
•
•
Lisaks pakub SEB Eesti Ühispank
endiselt ekspressmakseid soodus-
hinnaga SEB Grupi pankadesse
Baltikumi, Põhjalasse, Saksamaale,
Poola, Ukrainasse, Venemaale, Prant-
susmaale, Inglismaale, USA-sse,
Hiinasse ja Singapuri. Eelduseks on,
et maksekorraldused on panka jõud-
nud enne kella 15 korrektsete saa-
jaandmetega.
SEPA makse > EU makse
Alates 28. jaanuarist 2008 on üle
Euroopa Liidu kasutusel uus makse-
tüüp – SEPA (ühtne euromaksete piir-
kond) makse. SEPA makse vahetab
välja senini toiminud EU makse ja
annab praegustele ja tulevastele
klientidele uusi soodusvõimalusi ar-
veldamaks eurodes Euroopa Liidu ja
Euroopa Majanduspiirkonna liik-
mesriikidega. Kõige käegakatsuta-
vam vahe ja positiivsem efekt vana
EU maksega võrreldes on see, et uue
makse puhul puudub summa pii-
rang (varem oli piiranguks kuni
50 000 eurot). Samuti on garanteeri-
tud makstava summa jõudmine saa-
jale kolme tööpäeva jooksul.
SEB Eesti Ühispank on ainuke
Eesti pank, kes on otse antud kliirin-
gu liige ja suudab tänu sellele pakku-
da ettevõtetele kõige optimaalsemat
ja efektiivsemat makseedastusvõi-
malust partneritele Euroopa Liidus.
KRISTIINA KOEL
Global Transaction Services divisjoni direktor
SEPA MAKSE TINGIMUSED:
Makse valuuta on euro.
Maksja pank ja saaja pank asuvad Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriikides.
Maksja pank ja saaja pank on ühtse SEPA maksesüsteemi otsesed või
kaudsed lepingulised liikmed.
Saaja kontonumber määratakse rahvusvahelise kontonumbri IBAN iga ning
saaja pank BIC iga.
Saaja konto IBAN ja saaja panga BIC viitavad ühele liikmesriigile.
SEPA makse on tavamakse.
Makse rahaliste vahendite laekumine saaja kontole on garanteeritud
kolmanda pangapäeva lõpuks pärast makse aktsepteerimist maksja panga
poolt.
Maksja ja saaja tasuvad ülekande kulud kahasse.
•
•
•
• -
-
•
•
•
•
Uued võimalused kiiremaks välisarveldamiseks
Ekspressmakse puhul saadab SEB Eesti Ühispank informatsiooni makse saaja pangale raha
laekumise osas sama pangapäeva jooksul.
Lisainfot teema kohta leiab kodulehelt
www.seb.ee ja oma kliendihalduri käest.
SEB Grupi pangana, keda on
tunnustatud nii oma täiuslike ja
turvaliste elektrooniliste kanalite
eest kui ka nimetatud neli aastat
järjest parimaks Põhjala ja
Baltikumi rahavoogude pangaks
ning eelmisel aastal parimaks
Eesti pangaks, püüab SEB Eesti
Ühispank pakkuda oma klienti-
dele igaühe spetsiifikat eraldi
silmas pidades alati parimaid ja
efektiivsemaid teenuseid.
Uuendusena välisarvelduste vallas
on pank valmis pakkuma ekspress-
makseid lisaks eurodele (EUR) ja
USA dollaritele (USD) ka Kanada dol-
larites (CAD), Taani kroonides
(DKK), Šveitsi frankides (CHF), Eesti
kroonides (EEK), Inglise naelades
(GBP), Leedu littides (LTL), Läti latti-
des (LVL), Norra kroonides (NOK),
Venemaa rublades (RUR) ja Rootsi
kroonides (SEK). Ekspressmaksete
kasutamine võimaldab ettevõttel
15
VÄLISUUDISED
Portfolio • Talv 2008
Malta ja Küpros läksid üle eurole
Malta ja Küpros läksid 1. jaanuaril üle Euroopa Liidu ühisrahale euro.
Naelsterlingi kasutamine sularahatehingutes lõpetati Küprosel jaa-
nuari lõpus. Küprose ametnikud loodavad, et eurotsooni kuulumine
aitab lõhestatud saarel majandust elavdada. Euro kehtib tegelikult ai-
nult Küprose lõunaosas, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose
kreeklaste valitsuse kontrolli all. Saare põhjaosas asuvas türklaste ise-
hakanud vabariigis, mida tunnustab ainult Ankara, jääb kasutusele
Türgi liir.
Malta loodab samuti, et euro aitab viia ellu muudatusi majanduses
ning muutuda kõrgtehnoloogia investeeringute magnetiks. Malta liir
võeti kasutusele 1983. aastal, kui see vahetas välja Malta naelsterlingi,
mis asendas 1972. aastal Suurbritannia naela.
SEB Unibanka ennus-
tab Läti inflatsiooni
haripunkti maiks
Läti inflatsioon püsib 2008. aasta
algul kõrge ja reguleeritud hindade
tõusu tõttu peaks saavutama hari-
punkti aprillis-mais, prognoosib SEB
Unibanka Läti makromajanduse üle-
vaates.
Panga analüütikute hinnagul
tuleb sel aastal umbes sama kõrge
keskmine aastainflatsioon nagu
mullu ehk siis 9–10,5 protsenti. Kuigi
paljud reguleeritud hinnad tõuse-
vad, tagab väiksem majandusaktiiv-
sus ja ostuvõime vähenemine kokku-
võttes mõõdukama hindade tõusu
kui eelmisel aastal, toonitasid nad.
Kõrge inflatsiooni tõttu ebaõnnes-
tus ka Läti plaan sel aastal üle minna
eurole. Läti Panga presidendi Ilmars
Rimsevicse sõnul võib Läti eurole üle
minna kõige varem 2012. aastal. „Läti
valitsus ei tohi päevagi viivitada, kui
ta tahab selle tähtajaga toime tulla.
Valitsus peab kohe esimestest päeva-
dest selle kallal tööle asuma. Kuid me
ei tohi jätkata korra aastas tariifide ja
aktsiiside tõstmist, sest see kiirendaks
inflatsiooni ja muudaks eurole üle-
mineku aja ettearvamatuks,” ütles ta.
Läti valitsus võttis mullu mais
vastu konkreetse plaani inflatsiooni
ohjeldamiseks.
SEB Vilniaus Bankas
ennustab inflatsiooni
tõusu üle 10%
SEB Vilniaus Bankas ennustab Leedu
makromajandusanalüüsis, et inflatsi-
oon tõuseb selle aasta algul üle 10
protsendi. Prognoosi kohaselt saavu-
tab inflatsioon haripunkti esimesel
poolaastal ja sellele ei järgne järsku
tarbijahindade langust.
„Me ei usu, et täitub valitsuse loo-
tus ja inflatsioon alaneb 2009. aasta
esimesel poolel 2,5–3,0 protsendi tase-
mele,” ütles SEB Vilniaus Bankase
presidendi nõunik Gitanas Nauseda.
Panga prognoosi kohaselt on
keskmine aastainflatsioon 2007. aas-
tal 5,8 protsenti, 2008. aastal 6,5 prot-
senti ja 2009. aastal 5 protsenti.
Eurotsooni inflatsioon
oli detsembris üle kolme protsendi
Eurotsooni kuuluvate riikide aastainflatsioon oli detsembris 3,1 prot-
senti, mis on märksa kõrgem kui Euroopa Keskpanga taotletav 2 prot-
senti, selgus Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest.
Novembriga võrreldes inflatsioon ei tõusnud, kuid on üldiselt kuue
aasta kõrgeimal tasemel.
Euroopa Keskpanga esindajad on viimasel ajal korduvalt väljen-
danud muret kõrge inflatsiooni pärast. Kuid inflatsiooni ohjeldamiseks
intresse tõsta on keeruline, kuna prognoositakse Euroopa Liidu majan-
duskasvu aeglustumist.
top related