täiskasvanuhariduse rahastamine euroopa sotsiaalfondist 2014+ perioodil

Täiskasvanuhariduse rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist

2014+ perioodilTerje Haidak

28.11.2013 Tallinnas

Probleemid täiskasvanute oskustega

Täiskasvanute nooremates vanusegruppides on järjest kasvanud inimeste hulk, kelle õpingud on katkenud keskhariduse tasemeni jõudmata. Kõige teravam on probleem 20-24-aastaste hulgas, kus põhiharidusega inimeste osakaal on 18,0%, parimas olukorras on 45-49-aastased – neist on põhiharidusega vaid 4,6%.

Vanuses 20-34 on kokku üle 40 tuhande inimese, kes on omandanud vaid põhihariduse (25-34-aastaste hulgas üle 23 000).

Põhiharidusega inimesi seisuga 31.12.2011 ning nende osakaal antud vanuserühmas (REL 2011)

Kolmandik tööealisest elanikkonnast ei oma kutse- või erialast kvalifikatsiooni.

Varakult haridussüsteemist lahkunud täiskasvanute koolitusse tagasitoomise võimekus on madal. Tasemekoolituses või kursustel käis 25-64-aastastest põhiharidusega inimestest 2012. a vaid 4,2%.

Põhiharidusega inimesed vanuses 20-34, absoluutarv ja osakaal vanuserühmast (REL 2011)

Täiskasvanute elukestva õppe võtmepädevuste tase võiks olla praegusest parem. Oskuste tase hakkab kriitiliselt langema juba pärast 24.-34. eluaastat. Vanemate inimeste oskused on noortest oluliselt madalamad. PIAAC uuringu kohaselt ei julge või ei oska Eestis üle poole 50-aastastest ning vanematest keerukamatel juhtumitel arvutit kasutada, kõikide uuringus osalejate hulgas oli vastav näitaja 30%.

2013. aastal on elukestvas õppes osalemine pidurdunud.

2014-2020 ESFist TÄISKASVANUTE KOOLITUSEKS PLAANITAVAD TEGEVUSED

Tõukefondide kasutamine

KOOLITUSTEGEVUSED

Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse: •täiskasvanute gümnaasiumitesse põhihariduse ja üldkeskhariduse mittestatsionaarsesse õppesse, •kutseõppeasutustesse koolipõhisesse tasemeõppesse nii esmase eriala omandamiseks, jätkuõppeks kui ümberõppeks.Täiskasvanud elanikkonnale täienduskoolituse ja ümberõppe võimaluste pakkumineTäiskasvanud elanikkonna elukestva õppe võtmepädevuste arendamine (esmastena IKT oskused, ettevõtlikkuse tõstmine, võõrkeeleõpe, sh eesti keele kui riigikeele õpe, õppimisoskuste ja sotsiaalsete oskuste arendamine).

KOOLITUSES OSALEMIST TOETAVAD TEGEVUSED

Karjääriteenused, nõustamine, teavitamineJaotus HTMi ja SoMi vahel:

HTM - kuni 26 aastased (Innove+Rajaleidja)SoM - töötud ja töötavad 26+ inimesed

(Töötukassa)VÕTA süsteemi arendamine, koordineerimine, rakendamine, sh VÕTA-põhise enesehindamise laiendamine

KOOLITUSE KVALITEEDI JA ASJAKOHASUSE TAGAMINE

ÕppekavaarendusKoolitajate koolitusE-õppe osakaalu suurendamineKoolitusvajaduse väljaselgitamise võimekuse tõstmine (tööturu seire- ja prognoosisüsteemi loomine)Täienduskoolituse kvaliteedisüsteemi täiendamineArendusprojektid erinevatele täiendus- koolitusasutustele

SIHTGRUPP: Kokku vähemalt 55 000 inimest, sh täienduskoolituses ja võtmeoskuste arendamise koolitustel 53 500,

neist keskhariduseta vähemalt 10%

Vaata lisaks:www.struktuurifondid.ee

„planeerimine 2014-2020“www.fin.eewww.hm.ee