töölõppimine ja elukestev õppimine
Post on 07-Jan-2016
51 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Töölõppimine ja elukestev õppimine
Krista Loogma
TLÜ, haridusuuringute keskus
Ettekanne EHF eelfoorumil “Kas inimesed tahavad õppida?”, 15. augustil Kärdlas
Miks on töölõppimine oluline teema?
töölõppimise osakaal elukestvas õppes on väga oluline ja kasvav, elukestev õpe tähendabki suures osas töölõppimist
töölõppimise paremal mõistmisel on oluline tagasimõju haridussüsteemile ja selle mõtestamisele – kuidas vajalikke pädevusi haridussüteemis arendada?
töökogemuse kui õppimise kontseptualiseerimine, eelneva töökogemuse ülekande võimalused ja piirangud
seos innovatsioonidega Samas : töölõppimise sisu (ei teoreetilises ega rakenduslikus aspektis) pole
meil piisavalt avatud, mistõttu ka vastav arendustöö ei toetu enamasti tugevale alusele;
teoreetilise pealiskaudsuse probleem – “tühi”termin õiguspärastamatus – ei (osata) hinnata ja arvestada
Töölõppimine pole uus nähtus
keskaegased gildid, tsunftid ning hierarhiline meistri-selli-õpipoisi süsteem
.............. Postindistriaalne tootmine ja inimressursside
arendamise vajadus ettevõtetes & Naturalistlik pööre õppimise uurimisel 70datel -
küsimus sellest, kuidas õppimine aitab kaasa praktika arengule
Struktuursed aspektid, mis mõjutavad töötajate õppimist
Transformatiivsed protsessid (teadmistemajandus, innovatsioonid, paindlikkuse vajadus jt)
töömuutuste kiirus - üha enam tööks vajalikke oskusi omandatakse mitte koolis, vaid tööl
vähe “teadmistepõhiseid” ettevõtteid, kus toimub oluline arendus- ja innovaatiline tegevus ja “lukustumine” madala lisaväärtusega ja allhanke tootmisele
Tooloppimise teoreetilised allikad
kognitiivne psuhholoogia kultuurilis-ajaloooline arengupsuhholoogia (Võgotski
jpt edasiarendajad) ja sotsiokultuuriline lähenemine, mis arvestab oluliselt õppimise sotsiaalkultuurilist ja ajaloolist konteksti, keskkonna ja õppija vastasmoju
konstruktivistlikud lähenemised, sh sotsiaalkonstruktivistlikud
Sotsiokultuuriline arengu mudel (Valsiner, Billett jt)
SOTSIOKULTUURILINE PRAKTIKA„pärand“ indiviidi jaoks teatud ajalooliselt väljakujunenud tegevusalal ehk
sotsiokultuurilises praktikas (n teatud kutsealal)
SITUATIIVNE PRAKTIKA sotsiokultuurilise praktika spetsiifiliselt kujunenud viis tegevussüsteemis (n
organisatsioon)
KOGNITIIVNE ARENGPidev, igapäevane õppimine (mikrogenees)
TEADMISTE ELULOOLINE ARENG (ONTOGENEES)teadmiste areng eluloolises / plaanis
Seega: töölõppimine on kumulatiivne ja kontekstist sõltuv fenomen,
st tööalaste teadmiste areng toimub läbi vahetu / situatiivse kogemuse, kuid on samas mõjutatud varasemast kogemusest ja teadmisest
õppimise struktuur ja praktika / keskkonna struktuur, milles õppimine ja kohanemine toimub, on vastastikku seotud (õppimine ja teadmised võivad olla erinevates kontekstides põhimotteliselt erinevalt struktureeritud)
keskkonna ja õppija vastasmoju
Nii pädevuste arengu kui ka innovatsioonide aspektist on olulised kaks
arengumehhanismi (Valsiner, Engeström jt):
Teadmiste ja õppimise ülekanne (transfer) - kuidas õppimine ja teadmised, mis on omandatud ühes kontekstis või probleemide lahendamisel, on ülekantavad teistesse keskkondadesse, teist laadi, tihti täiesti uute ja unikaalsete probleemide lahendamiseks. Ülekande võimalused, mehhanismid, tulemused
Koosareng/kooskujunemine - koos teadmistega areneb ka praktika. Teadmise konstrueerimise ja praktika areng on vastasmõjulised protsessid, mille puhul teadmise objekt ja subjekt (õppija) mõlemad arenevad ja muutuvad õppimise kaigus koos. N individuaalne õppimine aitab organisatsioonidel kohaneda
Töölõppimise iseloomulikke jooni
Töölõppimine on situatiivne st sõltub konkreetse töökoha keskkonnast (organisatsiooni eesmärgid, tegevused, kultuur, juhendamine jm.). N on suur vahe, kas tegemist on pigem rutiinse voi teadmusloomega seotud tegevusega, suure või väikese organisatsiooniga jm.
VO: autentse kogemuse väärtus, kuid samas informaalne, ei paku süsteemset teadmist, viib fragmentaarsete, väga spetsiifiliste ja situatiivsete õpiväljunditeni
Kätkeb erinevaid ja tihti vastuolulisi huvisid (n. oganisatsiooni vs töötajate/õppijate arengueesmärgid vs avalik/riigi huvi selles protsessis
Tugevalt seotud tööidentiteediga
Töölõppimise mustrid erinevate kutsete puhul (Loogma 2004)
IT spetsialistid Õed OskustöölisedÕppimise iseloom
Enesejuhitud, aktiivne, informaalne, innovaatiline
Väljastpoolt juhitud (kutseühingute juhtiv roll)
Tööandja juhitud, instrumentaalne, passiivne, min. nõudmised õppimisele
Töö õpipotentsiaal
kõrge kõrge Erinev tisleritel ja pingitöölistel
Teamistevahetuse mehhanismid
Töögrupp, informaalsed, sh internetipõhised õpivõrgustikud
õpiringid juhuslikud nõupidamised
Kokkuvõtteks…
… näitavad töölõppimise uuringud töölõppimise teooria ja praktika olulise arendamise vajalikkust seoses kasvava elukestva õppimise ja innovatsioonide vajadusega. Töölõppimine on kontekstisidus ja sõltub seega konkreetsete töö hetkenõudmistest, mis on vastuolus innovatsioonivõimekuse jaoks olulise proaktiivsusega.
..... kui suur osa tööks vajalikke oskusi omandatakse mitte koolis, vaid tööl – siis kuidas muutub formaalhariduse ja koolituse tähendus?
top related