tugikudede histoloogiline ülevaade

Tugikudede histoloogiline ülevaade

Mai-Liis SoometsStom IV

2012

Sissejuhatus

Totaalproteesi tugikoed: Mukoperiosteum▪ limaskest ja periost

Luukuude▪ Peale hammaste kaotust muutub

alveolaarjätke väiksemaks ja alveolaarhari muutub konarlikumaks, mistõttu võib proteesi püsivus olla häiritud

Ülevaade limaskestast

Kogu suuõõne ulatuses on limaskest kutaanset ehk nahalaadse limaskesta tüüpi

Suuõõne limaskest koosneb: limaskesta epiteelist (Epithelium) päriskihist ehk proopriast (Lamina propria

mucosae) submokooskihist ehk submukoosast (Tela

submucosa)

Epithelium

Suuõõne limaskesta epiteel on mitmekihiline lameepiteel, millel on neli rakkude kihti basaalkiht (Stratum basale) ogakiht (Stratum spinosum) granulaarkiht (Stratum granulosum) pindmine kiht (Stratum corneum)

Lamina propria mucosae

Kiudsidekoeline koostis Arvukad epiteeli ulatuvad näsad ehk

papillid, mille arv, suurus ja kuju on regiooniti erinevad Papillides asuvad epiteeli toitvad

veresooned ja närvid

Tela submucosa

Submukoosa koosneb proopriaga võrreldes kohevamast sidekoest

Submukoosa on suuõõnes nõrgalt välja kujunenud Puudub kohati täielikult igemete

limaskesta, kõva suulae ja suulaeõmbluse all

Nendes kohtades kasvab proopria periostiga kokku

1: Stratum basale2: Stratum spinosum 3: Stratum granulosum 4: Stratum corneum

submukoosa

Ülevaade periostist

Periost on õhukene sidekoeline membraan, mis katab luukoe välispinda

Erinevalt luust on periostil notsiseptiivsed lärvilõpmed, mistõttu manipuleerimine periostiga on väga tundlik

Samuti on periostil oluline roll toita luukudet verevarustusega

Periost on luukoele kinnitunud tänu tugevatele kollageensetele kiudedele, mida nimetatakse Sharpey kiudeks

Periost koosneb välimisest fibroossest kihist ja seesmisest kambiaalsest ehk osteogeensest kihist

Fibroosne kiht moodustub fibroblastidest ning osteogeenne kiht vereloome rakkudest, mis arenevad sellisteks osteoblastideks, mis vastutavad luu kasvu eest laiusesse

Ülevaade luukoest

Lamellaarne luukude

Koljuluud on oma olemuselt lameluud ja koosnevad plinkollusest ja käsnollusest

Plinkollus (substantia compacta) esineb lamedate luude väliskihis ja koosneb osteonide e. Haversi süsteemist

Käsnollus (substantia spongiosa) asub lamedate luude keskosas ja koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi

Plinkollus on tihe ja tugev käsnollus seevastu pehmem ja käsnjas

Haversi süsteem e. osteon Silindriline struktuur, mille pikitelg on

paralleelne luu pikiteljega Osteonis asub Haversi kanal ja Volkmanni

e. perforeerivad kanalid Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised

luulamellid (osteoni lamellid) Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel

olevates luulakuunides luulakuunid on omavahel ühenduses

luukanalitega, kus paiknevad osteotsüütide jätked.

Luukoerakud Osteoblastid

luurakkude noorvormid, mis pärinevad luuüdi ja periosti eelasrakkudest

sünteesivad nii kollageenseid kui ka mittekollageenseid valke, samuti on vastutavad nende mineraliseerumise eest

osteoblastid osalevad ka osteoklastide aktivatsioonis Osteotsüüdid

pärinevad osteoblastidest, mis osteoidi moodustumise käigus jäävad maatriksisse lõksu ja diferentseeruvad osteotsüütideks

moodustavad omavahel võrgustiku ja edendavad olulist osa koormusest tingitud luu remodelleerimises

osteotsüütide edasi arendes kaotavad nad oma võime luu maatriksit sünteesida ja nende suurus väheneb.

Osteoklastid paljutuumsed rakud, mis pärinevad makrofaagide/monotsüütide

liini eelasrakkudest resorbeerivad luukude

4- osteoblastid5- osteotsüüdid6- osteoklastid

Kokkuvõte

Olulised tugikoed totaalproteeside jaoks on

limaskest, periost ja luukude

Nende kõikide ehitus on erinev

Tugikoed on omavahel seotud ja moodustavad

ühtse toe proteesile

Tugikudede terviklikkus on oluline, et protees

püsiks ja oleks patisendi jaoks mugav

Tänan tähelepanu eest!