Ülo peets, järva abimaavanem 1990-1993: maakonna visioonid, väljakutsed ja arenguunistused...

Järvamaa tuleviku tee1990+

Ülo Peets11.November 2010 Türi

2

EDUTEGURID

• Üks eesmärk ja siht• Olustiku (põnevad muutused, uudsus) atraktiivsus• Maakonna suhteliselt tugev majandus• Üldine seaduskuulekus• Uuendusvalmidus• Unikaalsete isikuomaduste, antud ajahetke sobivate

oskuste ja kogemustega inimeste kaasamine• Tegevuse mõtestamine, eesmärgistamine• Meeskonnatöö - koostöö ja tööjaotus sh spetsialistid,

administraatorid, poliitikud2

3

OMAVALITSUSSÜSTEEM

• Kohalikku omavalitsussüsteemi ei saa luua siseriikliku jäiga hierarhia alusel, mille kohaselt kohalikku omavalitsust nähakse sisuliselt üksnes riigi huvide kohaliku esindajana, vaid...

• ...kohalik omavalitsus peab põhinema eelkõige altpoolt tulenevate kohalike huvide esindatusel

• Omavalitsuse aluseks on sõltumatu tulubaas

3

4

MAAKOND

• Maakond on regionaalne haldustasand, kus teostub riiklik territoriaalne juhtimine ja kus leiavad kaitsmist kohalike omavalitsuste huvid maakondliku omavalitsuste liidu (maakonnaliit) kaudu

4

5

MAAVALITSUS

• Maavalitsus on riiklik juhtimislik institutsioon regionaalsel haldustasandil riigiasutuste töö ühtlustamiseks ja sidumiseks regiooni sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamise eesmärgil

5

6

MAAVALITSUSE ÜLESANDED

• regiooni kui terviku pikaajaliste arenguplaanide koostamine

• maakonnas registreeritud arvukate kodanike-ühenduste, ühiskondlike organisatsioonide töö ühtlustamine ja toetamine

• konfliktide esmane lahendamine suhetes inimene - vald, ettevõte - vald, vald - vald, riik - vald jt

• riigi regionaalpoliitika kohapealne elluviimine• järelvalve ja kontrolli teostamine riigi eelarveliste

rahade sihtotstarbelise kulutamise üle6

7

MAAKONNALIIT• ML on institutsioon regionaalsel haldustasandil

liitunud omavalitsuste poolt delegeeritud ja riigi poolt seadusega määratud ülesannete täitmiseks ja omavalitsuste ühishuvide esindamiseks regionaalsete riigiasutuste ees

• ML üldeesmärgiks on liidusisese omavalitsuste koostöö kujundamine ja arendamine, olemasoleva sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri ühisfinantseerimise ja ülalpidamise tagamine. Omavalitsuste ühisprojektide väljatöötamine ning rakendamine, infovahetus, ühishuvide selgitamine ja esitamine

7

8

PIIRIDE MUUTMINE

• Vald ei ole majandusüksus, ega pea oma suuruses sisaldama majanduslikku tervikut. Valdade automaatne liitmine ei too iseeneslikult kaasa majanduslikku ega sotsiaalset heaolu, vaid tähendab probleemide statistilist ümberjagamist

• “Õigeid” piire pole olemas, kuna ühiskond muutub pidevalt, haldusjaotus on aga mitmetel põhjustel vajalik säilitada stabiilsena pikema perioodi vältel

8

9

Linnad ja keskused

1990 - omanike linn/keskus2000 - ettevõtjate linn/keskus2010 - loomelinn/keskus

9

10

Tulevikku mõjutavad faktorid

Faktorid Faktori kaalEuroopa Liit +++Idaturg ++EV maksupoliitika ++Maailma rahaturg +++Regionaalpoliitika ++Haldusreform +Ida mõjusfäär +Poliitiline olukord ++Tööhõive ++++Infrastruktuuride areng +++Hariduse-kultuuri areng +++Turvalisus +++Maamajanduse ümberstruktueerimine +

11

2010• Omavalitsuste arv on vähenenud poole võrra• Traditsioonilised tootmisharud jäävad: põllumajandus, metsandus ja

metsamajandus, turbatootmine• Vähenenud on töötajate arv traditsioonilistes tootmisharudes, teeninduses

töötavate inimeste arv on kasvanud• On tekkinud uued tootmisharud: aparaadiehitus, plastmassid, pm. tööstus• Elanike arv on suurenenud, sündivus on stabiliseerunud• Tallinn - Tartu kiirtee on valmis• Sideprobleemid on lahenenud kogu piirkonnas• Tallinna mõju on kasvanud eelkõige tööjõu ja toodete turuna• Majandus on stabiliseerunud, poolikud reformid on läbi, kohalik

kultuuritegevus on elav• Üldine haridustase on tõusnud, elatustase on ligilähedane eurostandardile• Riik teeb soodustusi ettevõtetele, kes arendavad oma ettevõtte maapiirkonda• Väikeettevõtete olukord soodne, arenenud on puhkemajandus• Järvamaa maine on tõusnud

11

12

EESTI MÄOS

Tänan!