universiteti axal saswavlo wels siaxleebit xvdeba - bsusi, axali saswavlo wlidan amoqmeddeba otxi...
Post on 04-Mar-2020
10 Views
Preview:
TRANSCRIPT
_ batono merab, vidre da-
viwyebdeT saubars universi-
tetSi mimdinare siaxleebze, iq-
neb gviTxraT, ratom viwyebT
saswavlo wels ori kviris dag-
vianebiT?
_ 2015-2016 saswavlo weli ba-
Tumis SoTa rusTavelis saxelm-
wifo universitetSi 14 seqtem-
bers unda dagvewyo, magram mimdi-
nare saremonto-sareabilitacio
samuSaoebis gamo, 28 seqtembram-
de gadaido. umaRlesi saswavleb-
lis ramdenime korpusSi erTd-
roulad mimdinareobs remonti.
kerZod, firosmanis quCaze mdeba-
re teqnologiuri fakultetis
Senobas sruli reabilitacia
utardeba. aseve remontdeba rus-
Tavelis quCaze mdebare xuTsar-
Tuliani korpusis meoTxe da me-
xuTe sarTulebi, saerTo sacxov-
rebeli, fizikis, biologiis, mine-
ralogiis, sainformacio teqno-
logiebis laboratoriebi da Ta-
maris dasaxlebaSi arsebuli ag-
raruli da membranuli teqnolo-
giebis institutis Senoba. vfiq-
robT, amiT mniSvnelovnad gaum-
jobesdeba universitetis mate-
rialur-teqnikuri baza da inf-
rastruqtura. garda amisa, oq-
tomberSi garemontdeba univer-
sitetis ezoSi mdebare sportuli
moedani, daiwyeba ezos reabili-
tacia.
2015 wels or milionze meti
lari ixarjeba am saremonto-sare-
abilitacio samuSaoebSi. saWiro
Tanxa ZiriTadad gamoiyo umaRle-
si saganmanaTleblo dawesebule-
bis biujetidan, mxolod agraru-
li da membranuli teqnologiebis
institutis Senobis sruli reabi-
litacia daafinansa saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis sami-
nistrom, risTvisac daaxloebiT,
600 aTasi lari gamoiyo.
_ garda zemoaRniSnulisa,
ra keTdeba materialur-teqni-
kuri bazis gaumjobesebis Tval-
sazrisiT?
_ intensiurad mimdinareobs
stomatologiuri klinikis ganax-
leba, saremonto samuSaoebi, ga-
umjobesdeba misi materialur-
teqnikuri baza da Sesabamisi aR-
Wurvilobac. universitetSi ase-
ve Seiqmneba fsiqologiuri kli-
nika da sainformacio teqnolo-
giis laboratoria. mniSvnelovani
samuSaoebi mimdinareobs agreTve
qimiis, biologiis, mineralogiis
sacdeli-sakvlevi oTaxebis rea-
bilitaciisaTvis, ukeTesi piro-
bebi Seiqmneba fizikis laborato-
riaSic.
aRsaniSnavia is siaxlec, rom
inovaciebis saagentos dafinan-
sebiT Cvens universitetSi, ker-
Zod, teqnologiur fakultetze,
17 oqtombers gaixsneba inovacie-
bis laboratoria, romelic daax-
loebiT naxevari milioni laris
Rirebulebis aparaturiT iqneba
aRWurvili. es ukanaskneli xels
Seuwyobs Cveni profesorebis,
mecnierebis kvlevebis komercia-
lizacias da praqtikaSi danerg-
vas.
_ batono merab, ras gvety-
viT uSualod saswavlo proces-
Tan dakavSirebul siaxleebze?
_ universiteti axali saswav-
lo wlidan gadadis marTvis eleq-
tronul sistemaze. studentebi
ukve akademiur da finansur re-
gistracias eleqtronuli for-
miT gaivlian. maT SeuZliaT air-
Cion saswavlo kursi, gaecnon wi-
napirobas da a. S. ra Tqma unda,
axalgazrdebi siaxles momzade-
buli xvdebian, universitetis sa-
informacio teqnologiebis sam-
saxuris TanamSromlebma yvela
meore, mesame da meoTxekursels
treningebi Cautares da eleqt-
ronuli marTvis sistemis gamoye-
nebis wesebis Seaswavles. rac See-
xeba pirvelkurselebs, maTTvis
universitetis me-17 auditoria-
Si muSaobs sakonsultacio cent-
ri, romelic detalur informa-
cias awvdis universitetze, ker-
Zod, aq arsebuli normebis, Sina-
ganawesis, eTikis kodeqsis, qcevis
wesebis, stipendiebis, gacvliTi
programebis, socialuri progra-
mebis, Sefasebis wesis da zoga-
dad, sauniversiteto cxovrebis
Sesaxeb.
aseve Zalian mniSvnelovania
studentTa Sefasebis axali, mra-
valkomponentiani wesi, romelic
axali saswavlo wlidan amoqmed-
deba. siaxle efuZneba swavlisa
da swavlebis axal meTodebs da
uzrunvelyofs xarisxis amaRle-
bas. erTi Sualeduri gamocdis
nacvlad iqneba ori, mimdinare Se-
faseba iqneba mravalkomponenti-
ani, gamoviyenebT gamokiTxvisa da
Sefasebis sxvadasxva formas, mag-
ram unda aRiniSnos, rom amis pa-
ralelurad garkveuli barieric
Cndeba. Tu studenti ar daeswre-
ba saleqcio mecadineobis 50 %-s,
mas daskvniT gamocdaze gasvlis
ufleba ar eqneba.
_ batono merab, Tu stu-
dents leqciebis gacdenis sapa-
tio mizezi eqneba?
_ Sesabamisi dokumentis war-
modgenisas gamonakliss gaviTva-
liswinebT.
garda amisa, studentebisaT-
visac aris sxva mniSvnelovani si-
axleebi: universitetis Senobis
yvela foieSi moewyoba Tavisufa-
li adgilebi, sadac maT eqnebaT
internetis gamoyenebis saSuale-
ba; aqve moewyoba e.w. Ria biblio-
Tekebi. foieebSi damontaJebuli
televizorebis saSualebiT axal-
gazrdebi gaecnobian sauniversi-
teto cxovrebas, miiReben infor-
macias iuridiuli aqtebis Sesa-
xeb, romelic zogadad areguli-
rebs studentebisa da profesor-
maswavleblebis saqmianobas.
_ stipendiebs isev im raode-
nobiT gascemT?
_ axali saswavlo wlidan da-
matebiT dawesdeba SoTa rusTave-
lis saxelobis, universitetis
pirveli reqtoris _ xusein naka-
iZis saxelobisa da cnobili is-
toriuli pirovnebis, gulo aRa
kaikaciSvilis (romelmac saku-
Tar saxlSi pirveli qarTuli
skola gaxsna) saxelobis stipen-
diebi.
_ batono merab, rogori iq-
neba axali saswavlo wlis pirve-
li dRe?
_ vgegmavT, is gansakuTrebu-
li iyos... gansxvavebulad gvinda
mivulocoT es mniSvnelovani dRe
Cvens studentebsa da profesor-
maswavleblebs, gansakuTrebiT,
pirvelkurselebs. axali saswav-
lo weli sazeimod gaixsneba, gve-
yoleba stumrebi, iqneba milocva,
pirvelkurselebs fakultetebis
mixedviT Sexvdebian dekanebi maT-
Tvis saintereso sakiTxebTan da-
kavSirebiT.
_ rogorc cnobilia, uni-
versiteti 2015 wels 80 wlis
iubiles aRniSnavs...
_ mniSnelovania es weli uni-
versitetisaTvis am Tvalsazri-
siTac. es aris metad mniSvnelova-
ni TariRi sauniversiteto cxov-
rebisaTvis.
baTumis SoTa rusTavelis sa-
xelmwifo universitets didi
wvlili aqvs Setanili regionis
ganviTarebaSi, es aris saqarTve-
loSi erT-erTi uZvelesi umaR-
lesi saswavlebeli. marTalia,
misi daarsebis TariRs 1935 wli-
dan viTvliT, magram minda sazo-
gadoebas Sevaxseno, rom igi, ro-
gorc saswavlo dawesebuleba,
gacilebiT adre, 1903 wels daar-
sda baTumis vaJTa gimnaziis sa-
xiT.
saiubileo TariRis aRsaniSna-
vad ramdenime Tvea vemzadebiT.
universitetis 80 wlis iubile-
sadmi miZRvnili RonisZiebebi
mTeli wlis ganmavlobaSi mimdi-
nareobda, daskvniTi Sexvedrebi
16-17 oqtombers gaimarTeba. am
dReebSi avirCevT sapatio doq-
torebs; mTavrobisa da universi-
tetis jildoebs gadavcemT uni-
versitetis damsaxurebul pro-
fesuras, mecnierebsa da studen-
tebs; gveyoleba stumrebi sazR-
vargareTidan, saqarTvelos sxva-
dasxva umaRlesi saswavleblidan
Tu qalaqidan, iqnebian samTavro-
bo da arasamTavrobo organiza-
ciebis warmomadgenlebi. Ronis-
Ziebebis ZiriTadi nawili gaimar-
Teba universitetis pirvel kor-
pusSi da daskvniTi sazeimo miRe-
ba Catardeba sastumro „Seraton-
Si“.
_ rogorc cnobilia, wels
universiteti mravalferovan
sabakalavro saganmanaTleblo
programebTan erTad, axal akre-
ditebul samagistro progra-
mebsac ganaxorcielebs…
_ diax, abiturientebs marT-
lac, mravalferovan arCevans
vTavazobT. dasrulda pirvel-
kurselTa registracia da wels
1121 pirvelkurseli miviReT. Tu
gavixsenebT qveynis masStabiT
umaRles saswavleblebSi darCe-
nil 28 aTas vakantur adgils, am
fonze es Zalian kargi maCvenebe-
lia. Cveni universiteti inarCu-
nebs reitinguli umaRlesi sagan-
manaTleblo dawesebulebis sta-
tuss. axla samagistro gamocde-
bi mimdinareobs. saerTo samagis-
tro gamocdis garda, magistran-
tobis msurvelma unda Caabaros
gamocda specialobasa da ucxo
enaSi.
wels Cven ramdenime axali, ak-
reditebuli samagistro saganma-
naTleblo programa davamateT.
esenia: ekologia, filosofia, so-
ciologia da turizmi.
_ mimdinare wels romel
specialobaze iyo yvelaze maRa-
li konkursi?
_ yvelaze reitingul speci-
alobad rCeba samarTalmcodne-
oba, saerTaSoriso urTierTobe-
bi, turizmi, ekonomika, inglisu-
ri filologia. mniSvnelovania
is garemoeba, rom bolo period-
Si Zalian gaizarda moTxovnile-
ba qarTul filologiasa da is-
toriaze, es garkveulad imanac
ganapiroba, rom es programebi
saxelmwifos mier srulad finan-
sdeba..
_ batono merab, ratom rCeba
reqtoris moadgilis Tanamde-
boba amdeni xnis ganmavlobaSi
vakanturi?
_ es sakiTxi Riad rCeba mxo-
lod da mxolod imis gamo, rom
aRniSnuli Tanamdeboba Zalian
mniSvnelovani da sapasuxismgeb-
loa. aq daniSnul pirs didi ga-
mocdileba da kompetencia sWir-
deba. mimdinareobs kandidatis
SerCeva da axali saswavlo wli-
saTvis universitets eyoleba
reqtoris moadgile saswavlo
dargSi.
baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis gazeTi #7. seqtemberi. 2015.
baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetSi, sxva umaRlesi saganmanaTleblo dawesebu-
lebebisgan gansxvavebiT, axali, 2015-2016 saswavlo weli 28 seqtembers daiwyeba. qveynis masStabiT
erT-erT uZveles umaRles saswavlebelSi araerTi siaxlisa da reformis gatareba igegmeba: univer-
sitetSi dainergeba eleqtronuli marTvis sistema, studentTa mravalkomponentiani Sefasebis we-
si, axali saswavlo wlidan amoqmeddeba oTxi axali akreditebuli saganmanaTleblo programa, gaiz-
rdeba saxelobiTi stipendiebis ricxvi da sxva. am siaxleebsa da sxva aqtualur sakiTxebze sasaub-
rod baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis reqtoris movaleobis Semsrulebels, aso-
cirebul profesor merab xalvaSs vewvieT.
universiteti axal saswavlowels siaxleebiT xvdeba
2 sseeqqtteemmbbeerrii
saqarTvelos ganaTlebisa da
mecnierebis ministri Tamar sanikiZe
universitets ewvia
saqarTvelos ganaTlebisa da
mecnierebis ministri Tamar sani-
kiZe da aWaris a.r. ganaTlebis,
kulturisa da sportis ministri
giorgi TavamaiSvili baTumis So-
Ta rusTavelis saxelmwifo uni-
versitets ewvivnen. Tamar saniki-
Ze universitetis reqtoris mo-
valeobis Semsrulebel, asoci-
rebul profesor merab xalvaS-
Tan da administraciis xelmZRva-
nel jemal ananiZesTan erTad,
umaRlesi saswavleblis agraru-
li da membranuli teqnologie-
bis institutSi mimdinare sare-
monto samuSaoebs gaecno da
mkvlevrebs Sexvda. vizitis far-
glebSi ministrs mecnierebma ganxorcielebuli proeqtebi da samomavlo gegme-
bi warudgines. institutSi saremonto samuSaoebi saqarTvelos ganaTlebisa da
mecnierebis saministros dafinansebiT tardeba.
rumineTis saelCos xelmZRvanelis
TanaSemwis viziti
saqarTveloSi rumineTis saelCos xelmZRvanelis TanaSemwe radu gorinCio
vizitiT baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetSi imyofeboda. dip-
lomatiuri korpusis warmomadgenelma reqtoris moadgilesTan naTia wiklaS-
vilTan da sagareo urTierTobaTa da strategiuli ganviTarebis samsaxuris uf-
rosTan nana yurSubaZesTan gamarTul Sexvedraze rumineTis wamyvan universite-
tebTan TanamSromlobis SesaZleblobebze da samomavlo gegmebze isaubra. dai-
gegma sxvadasxva umaRles saswavlebelTan memorandumis gaformeba, gacvliTi
programebis amoqmedeba da erToblivi proeqtebis ganxorcieleba.
VI saerTaSoriso konferencia
`baTumi - warsuli da
Tanamedroveoba~
`baTumobis“ saxalxo dResaswauls mieZRvna VI saerTaSoriso konferencia
,,baTumi - warsuli da Tanamedroveoba“. samecniero sesiaze mecnierebi 60-mde
moxsenebas warmoadgenen zRvispira qalaqis istoriaze, Tanamedroveobaze, tu-
rizmisa da urbanuli ganviTarebis tendenciebze. mkvlevarebi ori dRis ganmav-
lobaSi iseT mniSvnelovan sakiTxebs ganixilaven, rogoricaa: ,,baTumis ekolo-
giuri problemebi da misi gadaWris gzebi“, ,,osmalTa mier baTumis okupacia da
qarTveli mwerlebi“, ,,turizmis ganviTarebis saxelmwifo politikis formire-
bis Taviseburebani“, ,,arqeologiuri gaTxrebi da aRmoCenebi fiWvnaris naqala-
qarze“, ,,qarTvel muhajirTa soflebi TurqeTis SavizRvispireTSi“ da sxv. saer-
TaSoriso konferencia baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis
niko berZeniSvilis kvleviTi institutis organizebiTa da qalaq baTumis meriis
mxardaWeriT tardeba.
Zvirfaso megobrebo,
kolegebo, studentebo!
wels Cveni universiteti ukve meoTxmoced
izeimebs axali saswavlo wlis dawyebas...
gasuli aTeuli wlebis gadmosaxedidan, uam-
ravi saTqmeli da warmateba dagvigrovda, rom-
liTac nebismieri saganmanaTleblo dawesebu-
leba Tavs moiwonebda: axali akreditirebuli
programebi, gazrdili studentTa kontingenti,
erovnuli Tu saerTaSoriso samecniero grante-
bis, gamogonebebis da patentebis mateba. Tumca,
warmatebebi damSvidebis safuZvels ar gvaZ-
levs, Cvens win axali gamowvevebia, romelTac pa-
suxi Wirdeba, pasuxi, romelic Cveni istoriis
Rirseuli gagrZeleba iqneba.
megobrebo, gilocavT axali saiubileo sas-
wavlo wlis dawyebas, visurvebdi codnis miRebis dauSreteli wyurvili da muxti
ar mogvklebodes, kidev ufro SemarTebiT gveSromos Cveni momavali, ganaTlebuli
Taobis aRzrdisTvis da kidev erTi nabiji gadavdgaT Cveni qveynis gamTlianebis da
gaZlierebis rTul gzaze!
naTia wiklaSvili, profesori
reqtoris moadgile samecniero dargSi
universitets udidesi mniSvneloba eni-
Weba yoveli erisa da qveynis cxovrebaSi. mi-
si kulturuloba da saazrovno tradicia
saganmanaTleblo kerebis istoriiTac izo-
meba. Tanamedrove, rTul, arastabilur da
konkurentunarian samyaroSi adamianis
moTxovnileba, ipovos sakuTari adgili da
daniSnuleba sazogadoebaSi, masTan dakav-
Sirebuli riskebis Semcireba mravalmxrivi
ganaTlebis gareSe dRes SeuZlebelia. uni-
versitetma unda moaxerxos momavali moqa-
laqeebis adaptacia jansaR sazogadoebriv
urTierTobebTan, humanizmis, demokratiis,
Tavisuflebis saukeTeso tradiciebTan.
universitetis daarseba umniSvnelova-
nesi movlena iyo aWaris regionisTvis da
qveynisTvis. dResac baTumis mimzidveloba metwilad zRvispiras mdebare
universitetTan aris dakavSirebuli, vidre mxolod turistul sazRvao
qalaqTan. SemTxveviTi ar iyo, rom ivane javaxiSvilis ocneba - saqarTve-
loSi meore universiteti baTumSi gaxsniliyo - ramdenime aTeuli welia,
ukve realobad iqca.
vulocav baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitets saiubi-
leo TariRs. vusurveb, mudam imsaxurebdes axalgazrdobis ndobas, SeZlos
maRalkvalificiuri, eTikuri da swori politikuri ganaTlebis organize-
ba, rac pirovnebad Camoyalibebisa da sxvasTan mimarTebaSi Tanasworufle-
bianobis gancdis aucilebeli winapirobaa.
vulocav Cvens pirvelkurselebs studentobas, studentebsa da pedago-
gebs ki axal saswavlo wels! gisurvebT da gTxovT, rom Tan moitanoT ndoba
mecnierebisadmi, rwmena gonebisadmi, ndoba da rwmena sakuTari Tavisadmi,
WeSmaritebis Ziebis siTamame, samarTlianobis, pasuxismgeblobisa da saRi
azris erTguleba. gonebis Zlierebis rwmena xom filosofiuri mecadineo-
bis pirveli pirobaa. ar arsebobs araviTari Zala, romelic SeZlebs
Semecnebis siTamames winaaRmdegoba gauwios. swored am gziT aris SesaZle-
beli samyaros dafaruli arsi, simdidre da siRrme Semecnebis winaSe
gadaiSalos da mas saSualeba misces datkbes da gaixaros.
pativiscemiT, profesori lali zaqaraZe
g i l o c a v T !wels meoTxmocejer dairekeba axali saswav-
lo wlis dawyebis mauwyebeli zari baTumis So-
Ta rusTavelis saxelmwifo universitetSi: is
xom ukve 80 wlis gaxda, Tumca poetis Tqmisac
ar iyos: `raa oTxmoci? blis oTxmocjer ayvavi-
leba!“ Cveni mSobliuri universiteti moeswro
blisa da magnoliis, iasamnisa da vardis oTx-
mocjer yvavilobas... Tuki es asaki adamianisT-
vis daisis momaswavebelia, universitetisTvis
is jer kidev Wabukobis xanaa. ase axalgazrda,
sisxlsavse, warmatebuli, gaZlierebuli xvdeba
universiteti Tavis saiubileo axal saswavlo
wels.
Cveni momxiblavi, qaTqaTa, kopwia 80 wlis
universiteti dResac baTumis mSvenebaa, misi siamaye da imedia, inteleqtua-
lur ZalTa Tavmoyris adgilia. is yovelwliurad icvleba, viTardeba, ixveweba.
cdilobs mxari gausworos evropis universitetebs. amiskenaa mimarTuli uni-
versitetis TiToeuli TanamSromlis Zalisxmeva, am mizans emsaxureba aq moqme-
di studentTa Tu pedagogTa gacvliTi programebi, mopovebuli grantebi, sa-
ganmanaTleblo programebisa Tu materialur-teqnikuri bazis srulyofisaT-
vis dauRalavi zrunva.
universitetze emociis gareSe saubari ar SemiZlia, radgan is Cemi meore
ojaxia: am 80 wlidan zustad naxevari – 40 weli, mis kedlebSi maqvs gatarebuli,
amitom minda ase movefero: `Cemo kedlebo, isev miyvarxarT, rogorc miyvar-
diT maSin.“
am didi siyvaruliT vulocav yvela Taobis profesor-maswavlebels, Tanam-
Sromels, students axal saswavlo wels. warmatebuli weli yofiliyos TiTo-
euli maTganisTvis. mjera, mdidari istoriis, tradiciebisa da gansakuTrebu-
li potencialis mqone universitetisTvis 2015 weli ganviTarebis principu-
lad axali etapis, axali simaRleebis dapyrobis sawyisad iqceva.
Sorena maxaWaZe,
qarTuli filologiis departamentis profesori
3sseeqqtteemmbbeerrii
V saerTaSoriso skola seminari
`biomedicinis aqtualuri sakiTxebi~
baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetSi V saerTaSoriso sko-
la-seminari `biomedicinis aqtualuri sakiTxebi~ gaixsna. 10 qarTveli da ucxo-
eli profesori oTxi dRis ganmavlobaSi Caatarebs leqciebs, master-klasebsa
da laboratoriul mecadineobebs dargis aqtualur sakiTxebze. saqarTvelos
umaRlesi saswavleblebis biologiuri da samedicino profilis 60-mde studen-
ti, doqtoranti da rezidenti gaecnoba cxovrebis jansaR wess, biosufrTxoe-
bas, bioeTikuri principebisa da normebis dacvis mniSvnelobas biosamedicino
saqmianobaSi, adamianTa populaciebis biologiuri bankebis Seqmnis mniSvnelo-
bas fundamenturi kvlevebisa da personalizebuli medicinis ganviTarebisaT-
vis da eTnobotanikuri kvlevebis mniSvnelobas biomedicinaSi.
swavlebis mizania mecnierebisadmi studentTa interesis stimulireba, msme-
nelTa gacnobiereba biosamedicino mecnierebaTa Tanamedrove miRwevebSi, sa-
qarTvelos umaRles saganmanaTleblo dawesebulebebSi swavlebisa da kvlevis
Tanamedrove interdisciplinuri meTodebisa da midgomebis danergvis xel-
Sewyoba, samecniero kavSirebis Camoyalibeba da ganviTareba, axalgazrda mecni-
erTa formaluri da araformaluri koleqtivebis Camoyalibebis stimulireba.
V saerTaSoriso skola-seminari bsu-s sabunebismetyvelo mecnierebaTa da
jandacvis fakultetisa da Tsu-s zust da sabunebismetyvelo mecnierebaTa fa-
kultetis, ujreduli da molekuluri biologiis kaTedris organizebiT tar-
deba.
universitetSi organizaciis
`SezRuduli SesaZleblobebis mqone
pirTa uflebebisaTvis~ iubile aRiniSna
organizaciis „SezRuduli SesaZleblobebis mqone pirTa uflebebisaTvis”
ori wlis iubilesadmi miZRvnili RonisZieba gaimarTa baTumis SoTa rusTavelis
saxelmwifo universitetis saaqto darbazSi. organizaciis wevrebs mniSvnelova-
ni TariRi bsu-s reqtoris moadgilem naTia wiklaSvilma, qalaq baTumis merma
giorgi ermakovma, studentebma, profesor-maswavleblebma, sazogadoebis war-
momadgenlebma miuloces da maTi miRwevebi Seafases. RonisZiebis dasasruls
sxvadasxva SemoqmedebiTi jgufis monawileobiT koncerti gaimarTa. „SezRudu-
li SesaZleblobebis mqone pirTa uflebebisaTvis” iubile universitetis stu-
denturi TviTmmarTvelobis mxardaWeriT Catarda.
2012 wlis 15 oqtombridan baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universite-
ti CarTulia tempusis sagranto proeqtSi ,,individualuri saWiroebis mqone
adamianebis sazogadoebaSi integrireba“, romlis umTavres mizans swored umaR-
les saganmanaTleblo dawesebulebebSi specialuri saganmanaTleblo saWiroe-
bis mqone axalgazrdebis mozidva warmoadgens. 2014 wlis 14 ivniss saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis saministros warmomadgenelma, baTumis SoTa rusTa-
velis saxelmwifo universitetis, ilias saxelmwifo universitetis, akaki we-
reTlis saxelmwifo universitetis, samcxe-javaxeTis saxelmwifo saswavlo uni-
versitetisa da saqarTvelos sazogadoebriv saqmeTa institutis - GIPA-s req-
torebma xeli moaweres inkluziis deklaracias. SeTanxmebis umTavresi mizani
swored umaRles saswavleblebSi inkluziuri ganaTlebis danergva, adaptirebu-
li garemos Seqmna da maTi mxardaWera iyo.
meoTxmoce ganTiadiisev aavso axalgazrdebis Jriamulma Cveni cod-
nis taZari _ oTxmocwlovani baTumis SoTa rusTave-
lis saxelmwifo universiteti!.. es meoTxmoce aisia,
naTeli Ziebisa da siaxlis rwmeniT aRsavse meoTxmo-
ce ganTiadi!
`swavlis mZebnelTa” axali, pirvelkurselTa na-
kadic SeuerTda mSobliur wiaRs danatrebul Cvens
studentobas...
keTili iyos Tqveni mobrZaneba, TvalnaTelo da
laRo qaliSvilebo da Wabukebo! Tqven xom Cveni dRe-
vandeloba da xvalindeli dRis imedi xarT! universi-
teti TqvenTvisac Tbili bude gaxdeba, SegiyvarebT,
gulSi CagikravT, codnis labirinTebSi gamogzau-
rebT, sulsac gagispetakebT da samSoblos msaxurebis gzasac dagilocavT, oRond
moindomeT da “mohyeT daviTis mcnebas”, gaxsovdeT, rom WeSmariti codnis miReba
rTuli, xSirad mtkivneuli, procesia, misi nayofi ki _ erTob tkbili da sargo.
maS, daewafeT codnis neqtars, irwmuneT Tqveni SesaZleblobani, Zala da sasike-
ToT warmarTeT! Cven ki, Tqveni profesor-maswavleblebi, gverdiT gviguleT; Cveni
gulebi gaxsnilia TqvenTvis, Cemo kargebo! uTqvenod, Cvens codna-gamocdilebas,
aba, ra fasi aqvs?! Tqvens umwikvlo TvalebSi abdRvialebuli codnis naperwklebia,
agrerigad rom gvaTbobs da gvaxarebs, energiasa da SemarTebas gvmatebs, xvalinde-
li dRis rwmenas gviRvivebs...
swavlis dawyebas gilocavT, Cveno Zvirfaso studentebo da kolegebo! visur-
veb, oTxmoci wlis iubilar Cvens universitets, mis axalgazrda, SemarTebul req-
tors da mTel koleqtivs Cveni uzenaesi misia pirnaTlad Segvesrulebinos mSvido-
biansa da gamTlianebul saqarTveloSi!
Tina SioSvili, profesori
didi siTboTi da siyvaruliT mogesalmebiT
yvelas, vinc cxovrebiT Tu saqmianobiT dakav-
Sirebuli xarT baTumis universitetTan, da
aseve, universitetis yvela gulSematkivars.
gilocavT axali, amjerad saiubileo, saswavlo
wlis dawyebas da gisurvebT saintereso da na-
yofier wels. Cven istoriuli universiteti
gvaqvs da yvelas valia gavufrTxildeT mas, da-
vafasoT misi Rirseuli warsuli da Cveni wvli-
li SevitanoT mis warmatebul awmyosa da moma-
valSi. gisurvebT axal warmatebebs da gamarj-
vebebs saganmanaTleblo da samecniero sfero-
ebSi.
Tamar siraZe,
profesori, humanitarul mecnierebaTa fakulteti
evropeistikis departamentis xelmZRvaneli
axal saswavlo wels axali ritmi Semoaqvs TiToeu-
li Cvenganisa Tu sazogadoebis cxovrebaSi. maTTvis
ki, vinc saswavlo procesis uSualo monawilea, ro-
gorc mowafe, studenti Tu maswavlebeli, gansakuT-
rebiT mniSvnelovani movlenaa. meramdenedac ar unda
xvdebode axal saswavlo wels, mainc Taviseburi emo-
ciebi mosdevs mas. maswavleblebSi sxva faqtorebTan
erTad amas, albaT, moswavle axalgazrdobasTan Sex-
vedra ganapirobebs. maTgan xom saocari energia mo-
dis.
wlevandeli 2015/2016 saswavlo weli, marTlac
rom gamorCeulia Tavisi mniSvnelobiT. jer erTi,
rom 2015-Si vzeimobT universitetis daarsebidan me-
80 wels; xolo 2016 wels - universitetma akreditacia
unda gaiaros. Zvirfaso studentebo, kolegebo da
universitetis kursdamTavrebulebo, gilocavT baTumis SoTa rusTavelis saxelm-
wifo universitetis daarsebis 80 wlis iubiles; aseve axal 2015/2016 saswavlo
wels. gisurvebT janmrTelobasa da aqtiur, nayofier samecniero moRvaweobas. mu-
dam mzad yofnas axal-axali gamowvevebis winaSe, pirnaTelobas sakuTari xalxisa
da qveynis samsaxurSi; gaZlierebas sulierad, inteleqtualurad, ekonomikurad!
axali saswavlo weli gansakuTrebiT minda mivuloco pirvel kurselebs da maT
mSoblebs. minda davarwmuno isini, rom namdvilad swori arCevani gaakeTes, roca
swavlis gagrZeleba gadawyvites baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universi-
tetSi, romelic 80-wlovani tradiciebis mravalfunqciuri saganmanaTleblo da
samecniero dawesebulebaa, sadac studentebis, profesor-maswavleblebisa da
mkvlevrebis TanamSromlobiT iqmneba akademiuri da profesiuli ganaTlebisa da
kvlevis erTiani sivrce. universitetis bazaze ganxorcielia araerTi saerTaSori-
so da erovnuli mniSvnelobis samecniero-kvleviTi proeqti. universitets mWid-
ro partnioruli urTierToba aqvs qveynisa da ucxoeTis wamyvan umaRles saganma-
naTleblo dawesebulebebTan. moqmedebs araerTi gacvliTi programa. mecnierebis
sxvadasxva dargSi gamarTuli saerTaSoriso samecniero konferenciebisa da simpo-
ziumebisaTvis rsu iTvleba sasurvel maspinZlad, garda amisa, universitetis aka-
demiuri da samecniero personali aqtiurad monawileobs msoflios sxvadasxva
qveyanaSi Catarebul samecniero konferenciebsa da gacvliT programebSi.
Zvirfaso pirvelkurselebo, yvelaferTan erTad Tqven studentobis - e. i. cxov-
rebis saukeTeso wlebs gaatarebT saocari xiblis zRvispira qalaqSi, romelic ga-
moirCeva RirsSesniSnaobebiT, klimatiTa da, raRa Tqma unda, xalxiT.
Zvirfaso studentebo, minda kidev erTxel mogilocoT axali saswavlo weli
da SegaxsenoT didi ilias sityvebi: „xmliT mosulma vera dagvaklo-ra - SromiT da
garjiT, codniT da xerxiT mosuli ki Tan gagvitans, fex-qveSidan miwas gamogvac-
lis, saxels gagviqrobs, gagvwyvets. saxsenebeli qarTvelisa amoikveTeba da Cvens
mSveniers qveyanas, rogorc upatrono saydars, sxvani daepatronebian. Sromasa da
garjas, codnasa da xerxs veravin-Ra gauZlebs, Tu Sroma da garja, codna da xerxi
win ar mivagebeT, win ar davaxvedreT, win ar davuyeneT.“
guram baxtaZe,
filologiis departamentis asocirebuli profesori
4 sseeqqtteemmbbeerrii
VIII saerTaSoriso samecniero konferencia -
`qristianoba da ekonomika~
baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis daarsebidan 80 wels
mieZRvna saerTaSoriso konferencia Temaze: ,,qristianoba da ekonomika“. konfe-
rencia ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis eko-
nomikisa da biznesis fakultetisa da baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo
universitetis ekonomikisa da biznesis fakultetis organizebiT tardeba. er-
Tobliv saerTaSoriso konferenciaSi kvlevis Sedegebs xuTi qveynis 80-mde mec-
nieri warmoadgens. qarTveli, germaneli, ukraineli, litveli da beloruseli
momxseneblebi ekonomikaSi religiuri faqtorebis mniSvnelobaze, Teoriul-me-
Todologiur aspeqtebsa da socialur-ekonomikur reformebze imsjeleben.
baTumis SoTa rus-
Tavelis saxelmwifo
universitetisa da
frankfurtis goeTes
universitetis erTob-
livi saerTaSoriso sa-
zafxulo skola „digi-
taluri humanitaria -
enisa da kulturis
eleqtronuli doku-
mentacia“ dasrulda.
Semajamebel Sexvedra-
ze bsu-s reqtoris mo-
valebis Semsrulebel-
ma, asocirebulma pro-
fesorma merab xalvaS-
ma konkursis wesiT
SerCeul 25 students
sertifikatebi gadas-
ca. aWaris a.r. kultu-
risa da sportis minis-
trma giorgi TavamaiS-
vilma proqtis mniSvne-
lobaze isaubra da mo-
nawileebs warmatebebi
usurva. baTumis sa-
zafxulo skola 2012
wlidan yovelwliurad tardeba da miznad
isaxavs digitaluri humanitariis ganviTa-
rebas saqarTveloSi. sazafxulo skolis
bazaze baTumis SoTa rusTavelis saxelmwi-
fo universitetSi ukve momzadda da akre-
ditacia moipova damatebiTma (Minor) prog-
ramam „digitalur humanitariaSi“.
sazafxulo skolam amjeradac inter-
disciplinaruli programa SesTavaza mo-
nawileebs. programa iTvaliswinebda enisa
da kulturis eleqtronuli dokumentaci-
is ZiriTadi principebisa da meTodebis
Seswavlas, aRniSnuli profilis qarTuli
da saerTaSoriso eleqtronuli resurse-
bis gacnobas, savele samuSaoebis Catarebas
da praqtikuli unar-Cvevebis gamomuSave-
bas. sazafxulo skola moicavda Teoriul,
praqtikul da interdisciplinur blokebs.
Teoriuli blokis leqciebi eZRvnebo-
da enisa da kulturis eleqtronuli doku-
mentirebis sakiTxebs. qarTvel mecniereb-
Tan erTad leqciebs uZRvebodnen germanii-
dan da holandiidan mowveuli eqspertebi.
gansakuTrebuli daintereseba gamoiwvia
neimexenis maqs plankis saxelobis fsiqo-
lingvistikis institutis enebis arqivis
xelmZRvanelis - sebastian drudes leqci-
ebma enaTa dokumentaciis sakiTxebze. praq-
tikuli bloki moicavda savele samuSaoebs:
informantebis Cawerasa da masalebis eleq-
tronul dokumentacias saerTaSoriso
standartebis gaTvaliswinebiT.
monawileebisgan Sedga sami jgufi, rom-
lebic 2 dRis manZilze muSaobdnen sarfSi,
maradidsa da ergeSi. interdisciplinuri
blokis leqciebi eZRvneboda qarTvelo-
logiis sxvadasxva aqtualur sakiTxebs da
moicavda momijnave dargebs, rogoricaa:
literaturaTmcodneoba, teqstologia,
dialeqtologia, folklori, vizualuri
anTropologia da eTnologia. Semajamebel
Sexvedraze studentebma warmoadgines
skolis farglebSi miRebuli Teoriuli
codnisa da eqspediciaSi mopovebuli masa-
lebis gamoyenebiT momzadebuli winaswari
angariSebi da jgufuri saprezentacio
moxsenebebi. digitaluri humanitaria axa-
li dargia saqarTveloSi, Sesabamisad, igr-
Znoba samecnireo da saswavlo masalis sim-
cire qarTul enaze, amitom gadawyda sko-
lis farglebSi wakiTxuli leqciebisa da
moxsenebebis erT krebulad dabeWdva.
saerTaSoriso sazafxulo skola aWa-
ris avtonomiuri respublikis ganaTlebis,
kulturisa da sportis saministros dafi-
nansebiT Catarda.
trapizonSi regionebis universitetebis
reqtorTa Sexvedra gaimarTatrapizonis evraziis universitetSi aRmosavleT SavizRvispireTis regionebis
universitetebis reqtorTa Sexvedra gaimarTa. umaRlesi saganmanaTlebo dawesebu-
lebebis reqtorebma ormxrivi urTierTobebis gaRrmavebis sakiTxebi da universite-
tebis samomavlo TanamSromlobis perspeqtivebi ganixiles. daigegma erToblivi sa-
erTaSoriso proeqtebis ganxorcieleba, studentebisa da profesor-maswavleble-
bis gacvla, seminarebis, konferenciebisa da kulturuli RonisZiebebis Catareba.
SexvedraSi baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis reqtoris movale-
obis Semsrulebeli, asocirebuli profesori merab xalvaSi, bsu-s humanitarul
mecnierebaTa fakultetis dekani marina giorgaZe, baTumis saxelmwifo sazRvao aka-
demiis reqtori, profesori irakli SarabiZe, baTumis xelovnebis saswavlo univer-
sitetis reqtori, profesori ermile mesxia, TurqeTis generaluri konsuli baTum-
Si iasin Temizqani, evraziis universitetis reqtori, profesori, aSqin asani, Savi
zRvis teqnikuri universitetis reqtoris moadgile, profesori hiqmeT oqsuzi, Wo-
roxis universitetis reqtori, profesori mehmeT dumani, rejef Taif erdoRanis
universitetis reqtoris moadgile, profesori orhan qarsli monawileobdnen.
IV saerTaSoriso sazafxulo skola
`digitaluri humanitaria - enisa da kulturis
eleqtronuli dokumentacia~ dasrulda
SoTa rusTavelis saxelmwifo universitets,
mis profesuras da studentebs vulocav axali sas-
wavlo wlis dawyebas da universitetis 80 wlis
iubiles!
ganaTleba da ganaTlebuli axalgazrdoba – sa-
qarTvelos winsvlis da warmatebis ucilobo wina-
pirobaa. Cveni qveynis simdidre xom swored ganvi-
Tarebuli, ganswavluli da Tavisi saqmis mcodne
profesionalebia.
Cveni universiteti, romlis kedlebSic araerTi
Taoba aRizarda, saganmanaTleblo sferos mowinave
adgilze dgas da Cemi survilia kidev ufro farTo
asparezze gaeTqvas saxeli, rogorc demokratiuli
da Tavisufali qveynis saganmanaTleblo keras.
kidev erTxel gilocavT yvelas, gansakuTrebiT
ki, pirvelkurselebs da mjera, rom es weli TiToeuli TqvenganisaTvis axali
codnisa da gamocdilebis SeZenis weli iqneba.
ddaallii mmaaxxaarraaZZee,
asocirebuli profesori
Zvirfaso studentebo da kolegebo!
gulwrfelad gilocavT axali saswavlo wlis
dawyebas da Cveni universitetis daarsebidan 80
wlis iubiles.
gisurvebT sikeTes, gulisxmierebas, erTgule-
bas, janis simrTeles da warmatebebs swavlaSi,
saqmianobasa da pirad cxovrebaSi.
gansakuTrebiT minda es dRe mivuloco Cvens
pirvelkurselebs, romelTa cxovrebaSic mniSvne-
lovani etapi iwyeba. Cemi cxovrebis 40 weli dakav-
Sirebulia baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo
universitetTan. es saswavlebeli CemTvis meore
ojaxad iqca. am saswavlebelTan makavSirebs Cemi
studentobisa da pedagogiuri moRvaweobis wlebi. minda gisurvoT, rom
TqvenTvisac Cveni universiteti iseTive Zvirfasi iyos, rogorc CemTvis
aris.
giyvardeT swavla, radgan codnis gareSe verasodes miaRwevT cxovreba-
Si warmatebebs!
merab axvlediani,
slavistikis departamentis asocirebuli profesori
Zvirfaso studentebo, gilocavT axali saswavlo
wlis dawyebas. yoveli axali saswavlo weli aris
Tqvens cxovrebaSi axali da kidev erTi saintereso
periodis, axali codnisa da gamocdilebis SeZenis
dasawyisi. gisurvebT karg swavla-ganaTlebas da ga-
azrebuli codnis miRebas! axali saswavlo weli Ti-
Toeuli TqvenganisaTvis yofiliyos saintereso da
warmatebuli. gansakuTrebiT miveferebi pirvel-
kurselebs! maTTvis xom es cxovrebis axali etapis
dasawyisia.
aseve, baTumis saxelmwifo universitets minda
mivuloco 80 wlis iubile. es aris saqarTveloSi
erT-erTi gamorCeuli erovnuli tipis umaRlesi
saswavlebeli, romelsac mdidari saganmanaTleblo
tradiciebi gaaCnia da mniSvnelovani wvlili Seaqvs
qveynis ganmtkiceba-gaZlierebis saqmeSi. es aris
universiteti, romelic aerTianebs Taobebs, Zvel
tradiciebsa da axal miswrafebebs.
8 aTeuli welia baTumis SoTa rusTavelis
saexlmwifo universiteti qveyanas Rirseul mamuliSvilebs uzrdis. vusurveb
kvlavac qveynis samsaxurSi yofnas da mravali kvalificiuri kadris aRzrdas, ro-
melTa profesionalizmi saTanadod upasuxebs Tanamedrove gamowvevebs.
pativiscemiT, leila cecxlaZe,
ekonomikisa da biznesis fakultetis asistent-profesori
5sseeqqtteemmbbeerrii
fakulteti _ specialobis arsebobis safuZveli
mimdinare wlis 28 seqtembers baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetSi axali
saswavlo weli daiwyo. cxadia, es dRe gansakuTrebul imedebs, molodins da ukeTes momavals
ukavSirdeba.
sainteresoa, ra siaxleebiT xvdebian axal saswavlo wels fakultetebis dekanebi, ras geg-
maven samomavlod da zogadad, rogoria maTi Sexeduleba ama Tu im sakiTxisadmi.
_ qalbatono marina, rogor xvde-
ba humanitarul mecnierebaTa faku-
lteti axal saswavlo wels?
_ axal saswavlo wels, bunebrivia,
dadebiTi emociebiT vxvdebiT. kmayo-
fili varT erTiani erovnuli gamoc-
debis SedegebiT, fakultetma 260 axa-
li studenti miiRo. damatebiT iricxe-
bian ucxoeTis moqalaqeebi. konkursis
pirobebSi dakompleqtda qarTuli fi-
lologiisa (80) da istoriis (50) speci-
alobebi, saxelmwifo dafinansebiT.
humanitarul blokSi ki 130 studenti
Cairicxa, isini meore semestridan air-
Ceven konkretul specialobebs. kon-
kursis pirobebSi tardeba misaRebi ga-
mocdebi fakultetis samagistro da
sadoqtoro programebze.
_ mogexsenebaT, universiteti 80
wlis iubiles zeimobs. Tqveni fa-
kulteti konkretuli nabijebis ga-
dadgmas xom ar gegmavs?
_ universitetis iubilesTan da-
kavSirebiT Cveni fakultetis sabWo
gamovida iniciativiT, rom dawesdes
SoTa rusTavelis saxelobis sti-
pendia. sxvaTa Soris, roca SoTa
rusTavelis saxeli mogvaniWes,
1938 wels sami rusTavelis saxe-
lobis stipendia iyo.
Cveni fakultetis studentebi
da profesor-maswavleblebi aqti-
urad arian CarTuli sxva sauni-
versiteto RonisZiebebSic. ukve
CavatareT universitetis 80 wlis
iubilesadmi miZRvnili doqto-
rantTa meore konferencia, amJa-
mad ibeWdeba moxsenebaTa krebu-
li.
_ humanitarul mecnierebaTa
fakulteti konkretuli siaxle-
ebiT xom ar xvdeba axal saswav-
lo wels?
_ axal saswavlo wels siaxlee-
biTac vxvdebiT, fakultets axali
departamenti Semoemata, aRmosav-
leTmcodneobis. am mimarTulebiT
gvyavs kvalificiuri kadrebi,
warmatebuli studentebi da vgeg-
mavT muSaobis gaZlierebas.
axal saswavl wels axali saganma-
naTleblo programebis ganxorciele-
ba daiwyeba: damatebiTi specialoba
„digitalur humanitariaSi“, samagist-
ro programebi filosofiasa da soci-
ologiaSi.
dagegmili gvaqvs saintereso kon-
ferenciebi, seminarebi. momavali weli
SoTa rusTavelis saiubileo (850) we-
lia. am mniSvnelovan TariRs ramdenime
RonisZiebiT gamovexmaurebiT.
_ miznebi 2015-2016 saswavlo
wlisTvis...
_ momaval saswavlo wels Cveni um-
Tavresi amocana mainc swavlebis xa-
risxis gaumjobeseba da saganmanaT-
leblo programebis srulyofa da gan-
viTareba iqneba.
gvinda axali saswavlo wlis dawyeba
pirvelkurselTaTvis sasiamovno mo-
gonebad darCes. maTTan Sesaxvedrad
poeti rati amaRlobeli gvyavs mowveu-
li.
_ batono adam, rogor xvdeba samar-
Talmcodneobis fakulteti axal saswav-
lo wels?
_ Cveni fakulteti axal saswavlo wels
tradiciulad kargi ganwyobiT da maRali
pasuxismgeblobiT egebeba. ganwyobas Ta-
visTavad qmnis monatrebul studentebTan,
profesor-maswavleblebis Sexvedra, am
dros kargad nacnobi garkveuli megobru-
li atmosferos arseboba da sayvareli saq-
mis dawyeba _ studentisaTvis swavla da
leqtor-maswavlebelTaTvis maswavleblo-
ba. pasuxismgeblobas ki amaRlebs cnobili
devizi _ kargi dasawyisi naxevaria saqmisa,
amitom dasawyisSive pasuxismgeblobiT un-
da moekidos Tavis saqmianobas fakulte-
tis administracia, damxmare personali,
leqtor-maswavleblebi da studentebic.
swored dasawyisidanve yvelas sakeTebeli
saqmis Zalis gaerTianebis kvalobazea da-
mokidebuli, Tu ramdenad warmatebuli iq-
neba mimdinare weli Cveni fakultetisaT-
vis.
_ ramdenad kmayofili xarT 2015 wlis
erTiani erovnuli gamocdebis Sedege-
biT?
_ Cvens fakultetze funqcionirebs
erTi sabakalavro saganmanaTleblo prog-
rama -,,samarTalmcodneoba“, romelzedac
gamocxadebuli gvqonda 70 adgili da igi
asi procentiT Seivso. aucileblad aRsa-
niSnavia is faqti, rom Cveni saganmanaTleb-
lo programa ukve mexuTe welia saqarTve-
los masStabiT samarTalmcodneobis prog-
ramebs Soris yvelaze moTxovnadia. maga-
liTad wels, pirvel adgilze ganacxadis
mixedviT erT adgilze modioda 5,7 stu-
denti, xolo mTeli gancxadebebis mixed-
viT 21 studentze meti. Cveni samarTalm-
codneobis saganmanaTleblo programa sa-
qarTveloSi yvelaze moTxovnad progra-
mebSi mesame pozicias ikavebs, xolo samar-
Tlis mimarTulebiT ki, rogorc aRvniS-
neT, pirvelebi varT. marTlac saamayoa,
radganac fakultetis profesor-maswav-
lebelTa dauRalavma Sromam Seqmna safuZ-
veli aseTi SedegisaTvis.
_ mogexsenebaT, universiteti 80
wlis iubiles zeimobs. Tqveni fakulte-
ti konkretuli nabijebis gadadgmas xom
ar gegmavs?
_ wels Cvens universitets, marTlac,
saiubileo 80 weli usruldeba da mTeli
fakultetis saxeliT minda mivuloco yve-
la universitetels, mis kursdamTavre-
buls, Cems regions da sruliad saqarTve-
los. am TariRTan dakavSirebiT fakul-
tetma ukve mimdinare zafxulSi warmate-
biT Caatara sazafxulo skola saxelwode-
biT - `evrokavSiris samarTali samxreT kav-
kasiis qveynebSi“, sadac monawileoba miiRo
25 studentma 12 qveynidan. aseve vgegmavT
CavataroT studenturi viqtorina `me uke-
Tesad vici Cemi universitetis istoria.“
studentebis monawileobiT gvsurs gavmar-
ToT mxatvrul-SemoqmedebiTi saRamoc, sa-
dac dawesebuli iqneba garkveuli nomina-
ciebi da prizebi leqsis wakiTxvisaTvis,
literaturuli TxrobisaTvis, naxatisaT-
vis, simRerisaTvis da a.S., profesor-mas-
wavleblebi vgegmavT sajaro leqciebis wa-
kiTxvas da samecniero konferenciis ga-
marTvas, romelSic monawileobas miiReben
sxvadasxva umaRlesi saswavleblis profe-
sor-maswavleblebi.
_ universitetSi saremonto samuSao-
ebi mimdinareobs. ra xdeba am mxriv
Tqvens fakultetze?
- universitetSi didi saremonto samu-
Saoebi mimdinareobs, romelic Cvens sar-
Tulsac Seexo. gaTvaliswinebulia is Ziri-
Tadi moTxovnebi, rac Cvens fakultetze
gaaumjobesebs teqnikur da esTetikur ga-
remos. keTdeba erTi amfiTeatris tipis
auditoria, konferencdarbazi, kompiute-
rebis Ria kuTxe, foieSi moewyoba Ria bib-
lioTeka kargi samuSao garemoTi, audito-
riebSi mimdinareobs Tanamedrove moTxov-
nebis Sesabamisad remonti. fakultetze na-
yofieri muSaobisa da kargi swavlisaTvis
iqmneba araCveulebrivi garemo.
_ miznebi 2015-2016 saswavlo wlisT-
vis...
_ iuridiul fakultets miznebi da
survilebi sakmaod bevri aqvs, zogierTi
maTgani agvixda, zogierTi ganxorcielebis
procesSi imyofeba, zogierTi ki jer kidev
safiqrali da sazrunavia, ase magaliTad,
iyo periodi (jer kidev am universitetSi
Cemi studentobisas), rodesac vnatrobdiT
gvqonoda kriminalistikis kabineti da es
ocneba gasul wels asrulda. ufro metic,
dRes Cvens fakultetze kriminalistikis
kabinetis garda funqcionirebs sasamarT-
lo saimitacio darbazi da iuridiuli kli-
nikac. sarTuli, sadac Cveni fakulteti
iyo ganlagebuli, sruliad amortizirebu-
li iyo, magram rogorc ukve aRvniSneT, am-
Jamad mimdinareobs kapitaluri remonti,
amitomac swavlisaTvis sasiamovno garemos
Seqmnis survili asrulebis procesSia.
Tumca, samomavlod sazrunavia garkveuli
materialur-teqnikuri bazis ganaxleba,
romelic Tanamedrove teqnologiebis gan-
viTarebis pirobebSi sakmaod swrafad icv-
leba da maTi danergva saswavlo procesSi
aucilebelia. aseve aucilebelia profe-
sor-maswavlebelTa kvalifikaciis asamaR-
leblad mudmivi zrunva. safiqralia fa-
kultetis saganmanaTleblo programebze
Casaricx studentTa raodenobrivi mate-
bis paralelurad xarisxobrivi matebac da
sxva.
Zvirfaso studentebo, kolegebo,
humanitarul mecnierebaTa
fakulteti yvelas gilocavT
axali saswavlo wlis dawyebas
da gisurvebT warmatebebs!
`kargi dasawyisi
naxevaria saqmisa~
humanitarul mecnierebaTa fakulteti
fakultetis dekani _
adam maxaraZeadam maxaraZe
fakultetis dekani _
marina giorgaZemarina giorgaZe
6 sseeqqtteemmbbeerrii
„Cemo Zvirfaso studentebo, pa-
tivcemulo kolegebo, megobrebo, ax-
loblebo da mokeTeebo, mogilocavT
axali saswavlo wlis dawyebas. minda
gisurvoT yovelive saukeTeso - ga-
marTleba, winsvla, gamarjveba, yvela
Tqveni keTili miznisa Tu Canafiqris
asruleba. TiToeul Cvengans warmate-
bebiT gagveZlierebinos Cveni univer-
siteti, fakulteti.
sul raRac erTi wlis win Seiqmna
ekonomikisa da biznesis fakulteti.
Cvens umaRles saswavlebelSi samecni-
ero–pedagogiuri saqmianobis gafar-
Toebisa da gaZlierebis mimarTule-
biT gadadgmul nabijad unda Sefas-
des ekonomikisa da biznesis fakulte-
tis Seqmna. ekonomikisa da biznesis fa-
kulteti – es is fakultetia, rome-
lic ganasaxierebs Cveni universite-
tis modernizacias, misi yvela plusi-
Ta Tu minusiT. amitomac, Cvens fa-
kultets elodeba didi da mniSvnelo-
vani saqmeebi.
dRes qveyanaSi udavod arsebobs
uzarmazari moTxovna aramxolod me-
nejerebze, aramed im adamianebis arse-
bobaze, romlebic icnoben da praqti-
kaSi SemoqmedebiTad iyeneben ekonomi-
kisa da finansebis Tanamedrove Teo-
riebs, aqvT swavlebisa da kvlevis
unar-Cvevebi, SeuZliaT monawileoba
miiRon fundamenturi ekonomikis
problematikis ganxilva-analizSi da
ganviTarebaSi. swored amgvari specia-
listebis Camoyalibebis amocanis ga-
daWraSi wvlili Seqonda, Seaqvs da mo-
mavalSi Seitans Cveni, ekonomikisa da
biznesis fakulteti. amitom yovelT-
vis velodebiT Cven saganmanaTleblo
programebze studentTa misaRebi
kontingentis Sevsebas. ekonomikisa da
biznesis fakulteti aerTianebs sagan-
manaTleblo programebs samive sagan-
manaTleblo doneze. bakalavriatSi –
finansebis, menejmentis, sabuRaltro
da sagadasaxado saqmis, marketingis
da ekonomikis saganmanaTleblo prog-
ramebs. ekonomikis saganmanaTleblo
programa Rebulobs saxelmwifo da-
finansebas da aq studentebisaTvis
swavla ufasoa. magistraturaSi – fi-
nansebi da sabanko saqme, biznesis ad-
ministrireba, ekonomika, xolo doq-
toranturaSi – finansebi, fulis mi-
moqceva da krediti, biznesis adminis-
trireba da ekonomika. 2015-2016 sas-
wavlo wels Cven sabakalavro progra-
mebze miviReT 180 studenti. amJamad
mimdinareobs misaRebi gamocdebi sa-
magistro da sadoqtoro programeb-
ze, sadac konkursia, saSualod erT
adgilze oTxi pretendentia.
fakultetis strategiuli
miznebi da amocanebi
2015– 2016 saswavlo wels ekonomi-
kisa da biznesis fakulteti masStabu-
ri da ambiciuri gegmebiT xvdeba. Cveni
saqmianobis prioritetul mimarTule-
bad miviCnev fakultetis misiiT gan-
sazRvruli amocanebis realizebas.
kerZod, drois moTxovnaTa Sesabamisi
kadrebis momzadebas, maRali profesi-
onalizmis damkvidrebas, ganaTlebis
sistemis reformis Sesabamisad dife-
rencirebuli swavlis principebis da-
uyonebliv danergvas, fakultetis
specialuri, saswavlo–meToduri li-
teraturiT uzrunvelyofas, swavle-
bis procesSi informaciuli teqnolo-
giebis danergvas da ganviTarebas, swav-
lebis Tanamedrove formebisa da me-
Todebis aqtiur gamoyenebas, maRalk-
valificirebuli specialistebis mow-
vevas ucxoeTis saswavlo centrebidan,
saqarTvelosa da sazRvargareTis uni-
versitetebis ekonomikuri profilis
fakultetebTan urTierTobebis dam-
yarebas gamocdilebis gaziarebis miz-
niT. evropis kavSiris qveynebTan mWid-
ro ekonomikuri, kulturuli da sxva
urTierTkavSirebis ganviTarebis gaT-
valiswinebiT Cven welsac gavagrZe-
lebT universitetSi arsebul praqti-
kas da sagangebo yuradRebas dauT-
mobT ucxouri enebis swavlebas. mimdi-
nare saswavlo wels fakultetis sagan-
manaTleblo programebi dadgeba avto-
rizaciisa da akreditaciis aucileb-
lobis winaSe, es procesi Cveni gansa-
kuTrebuli zrunvis da yuradRebis
obieqts warmoadgens.
umniSvnelovanesia, agreTve, sas-
wavlo procesis monawile meore mxa-
ris – studentis motivirebuli da aq-
tiuri pozicia, pasuxismgeblobis
grZnoba, SemoqmedebiTi aqtivoba, mi-
si swrafva profesiis dauflebisaken,
sazogadoebaSi adgilis damkvidrebi-
saken. fakultetma unda uzrunvel-
yos am miswrafebis waxaliseba, war-
marTva da ganviTareba. Cveni amocanaa
studentebs SeuqmnaT swavlisa da Se-
moqmedebiTi saqmianobis iseTi piro-
bebi, rom SeZlon sakuTari SesaZleb-
lobebis srulad gamovlena~.
_ qalbatono qeTevan, rogor xvde-
ba socialur da politikur mecniereb-
aTa fakulteti axal saswavlo wels?
_ axali saswavlo weli yvela uni-
versitetelis (da ara marto) cnobiere-
baSi garkveulwilad siaxlesTan asocir-
deba, gansakuTrebuli molodini aqvT
pirvelkurselebs, amitom vcdilobT es
molodini gavumarTloT da Sesabamisad
momzadebulebi davxvdeT maT.
mniSvnelovania is, rom daiwyo uni-
versitetis reabilitaciis procesi. rem-
ontdeba da ewyoba derefnebi, auditor-
iebi, laboratoriebi. axali literatur-
iT Seivso biblioTeka. gacvliTi prog-
ramebis siuxviT saqarTvelos umaRles
saswavleblebs Soris kvlav mowinave po-
ziciebs vinarCunebT. marto mimdinare
wels sxvadasxva saerTaSoriso proeqte-
bSi monawileobda Cveni fakultetis 50-
mde studenti.
_ ramdenad kmayofili xarT 2015
wlis erTiani erovnuli gamocdebis Se-
degebiT?
_ Cveni fakulteti, romelic ae-
rTianebs fsiqologiis, saerTaSoriso
urTierTobebisa da evropismcodneobis
saganmanaTleblo programebs, bolo 5
wlis monacemebiT universitetSi lide-
ris pozicias inarCunebs da ra Tqma unda,
es gvaxarebs. Sesabamisad, problema Sev-
sebasTan an vakantur adgilebTan dakav-
SirebiT ar Segvqmnia. gansakuTrebiT ma-
Rali konkursi gvqonda da universite-
tis sam yvelaze reitingul specialobe-
bSia saerTaSoriso urTierTobebis mi-
marTuleba, konkursi gvqonda fsiqo-
logiis specialobazec. Cvens fakulte-
tze siaxlea is, rom 2015-2016 saswavlo
wels miviRebT 25 msmenels ,,Jurnali-
stika, korespondentis mesame saf-
exuris“ profesiul saganmanaTleblo
programaze. aRniSnuli programa avtor-
izebulia 2011 wels, moxda misi ganaxleba
da axal profesiul standartebTan Ses-
abamisobaSi moyvana.
fsiqologiis saganmanaTleblo
programasTan praqtikuli unar-Cvevebis
daxvewis mizniT dafuZnda fsiqologiis
klinika. fsiqologiis klinikaSi SesaZ-
lebeli iqneba pacientebTan, klienteb-
Tan muSaoba, romlis ganxorcielebac
moxdeba superviziebis CatarebiT da
studentebis aqtiuri CarTulobiT. aq
studentebi SeZleben aTvisebuli Teo-
riuli codnis praqtikaSi gamoyenebas.
samomavlod dagegmilia socialur
mecnierebaTa kvlevis centris amoqmede-
ba. socialur mecnierebaTa kvlevis ce-
ntri xels Seuwyobs fakultetze samecn-
iero muSaobas, regionaluri da socio-
logiuri kvlevebis Catarebas.
_ mogexsenebaT, universiteti 80
wlis iubiles zeimobs. Tqveni fakult-
eti konkretuli nabijebis gadadgmas
xom ar gegmavs?
_ baTumis SoTa rusTavelis saxel-
mwifo universiteti 80 wlis iubiles
zeimobs. Cveni fakulteti aqtiuradaa
CarTuli dagegmil saiubileo RonisZie-
bebSi, Catardeba profesor-maswavlebe-
lTa samecniero konferencia. prof-
esori guram Caganava waikiTxavs samecn-
iero - popularul leqcias Temaze: „qar-
Tuli kulturis socialur-fsiqologi-
uri problemebi“. studentebi monawile-
obas miiReben saerTaSoriso samecniero
konferenciaSi. aseve, studentebi mona-
wileobas miiReben olimpiadebsa da sxva-
dasxva saxis mxatvrul-SemoqmedebiT,
sasporto da inteleqtualur TamaSebSi.
_ universitetSi saremonto samu-
Saoebi mimdinareobs. ra xdeba am mxriv
Tqvens fakultetze?
_ mogexsenebaT, rom Cveni fakulte-
ti ganTavsebulia mexuTe sarTulze, sa-
dac mimdinareobs saremonto samuSaoebi.
axali saswavlo wlisTvis ver moxerxdeba
remontis dasruleba, amitom Cveni faku-
lteti droebiT ganTavsdeba meore-mesa-
me sarTulze.
_ miznebi 2015-2016 saswavlo wlis-
Tvis...
_ 2015-2016 saswavlo wlisTvis Cveni
muSaobis mTavari mizania akreditaciis
warmatebiT gavla, axali saganmanaTle-
blo programebis damateba, kerZod - Ju-
rnalistika, socialuri muSaki, poli-
tikis mecnierebebi, iuridiuli fsiqo-
logia da okupaciuri Terapia. socia-
lur da politikur mecnierebaTa faku-
ltetis Jurnalistikis, socialuri mu-
Sakis, politikis mecnierebebis saganama-
naTleblo programebis akreditaciis
procesis warmatebiT gavla uzrunvely-
ofs umaRlesi ganaTlebis pirveli saf-
exuris Sesatyvis sabazo, praqtikasa da
TeoriaSi gamosadeg umaRlesi ganaTle-
bis codnis SeZenas, socialur mecniereb-
aTa bakalavris xarisxis mqone speciali-
stis Camoyalibebas, xolo iuridiuli
fsiqologiis, politikur mecnierebaTa
da socialuri muSakis samagistro - sa-
ganmanaTleblo programebi uzrunvely-
ofs umaRlesi ganaTlebis meore saf-
exuris Sesatyvis umaRlesi ganaTlebis
codnis SeZenas, socialur mecnierebaTa
magistris xarisxis mqone specialistis
Camoyalibebas. okupaciur TerapiaSi
momzaddeba damatebiTi saganmanaTle-
blo programa, xolo samomavlod dai-
gegmeba sabakalavro - saganmanaTleblo
programis momzadeba.
aRniSnul saganmanaTleblo progra-
mebis ganxorcielebaze zrunva ganapiro-
ba regionuli dasaqmebis bazris gazrdam.
kerZod, Jurnalistikis saganmanaTle-
blo programis ganxorcielebaze zrunva
ganapiroba radio da telekompaniaTa
qselis gafarToebam, turizmis ganviTa-
rebam, axali turistuli saagentoebisa
da qselebis Camoyalibebam. gaizarda Ju-
rnalistikis praqtikuli roli
iseT sferoebSi, rogoricaa
beWduri da samauwyeblo media,
sazogadoebrivi urTierTobe-
bis samsaxurebi, sainformacio
saagentoebi da sxva. bazris wi-
naswarma kvlevam da potenciur
damsaqmeblebTan Catarebulma
- gamokiTxvebma cxadyo, rom
regionSi saganmanaTleblo
programis ararsebobam garkve-
uli vakuumi Seqmna Jurnali-
sturi kadrebis momzadebis Tv-
alsazrisiT. dReisaTvis regi-
onSi arsebuli media-saSualeb-
ebi mzad arian gagviwion ro-
gorc teqnikuri, aseve prof-
esiuli daxmareba momavali
studentebis kvalificirebul
specialistebad Camoyalibe-
baSi. socialuri muSakis da
okupaciuri Terapiis saganma-
naTleblo programebis gan-
xorcielebaze zrunva ganapi-
roba regionSi reabilitaciis
centrebis, dRis centrebis, paliatiuri
mzrunvelobis centrebis, mzrunveloba-
smoklebul pirTaTvis pansionis, baga-ba-
Rebis, zogadsaganmanaTleblo Tu speci-
alizirebuli skolebis, saxelobo sas-
wavleblebis, mxardamWeri dasaqmebis ce-
ntrebis gaxsnam, adreuli intervenciis
da saSinao pirobebis adaptirebis saWi-
roebam im pirTaTvis, romelTac gadaita-
nes insulti (aqvT SezRuduli mxedvel-
oba an demencia), socialur saagentoebSi
socialuri muSakis da socialuri age-
ntebis kvalificiur kadrebze moTxov-
nis gazrdam. socialuri muSakebi da oku-
paciuri Terapevtebi muSaoben skolebSi,
reabilitaciis centrebSi, fsiqikuri ja-
nmrTelobis centrebSi, moxucebulTa
saxlebSi, samedicino klinikebSi da bina-
ze pacientTa patronaJis saagentoebSi.
amitomac vfiqrobT, rom Cvens fakulte-
tze aRniSnuli programebis ganxorcie-
leba xels Seuwyobs dasaqmebis bazarze
kvalificiuri kadrebis momzadebas.
vfiqrobT, rom politikis mecniere-
bebis bakalavris momzadeba xels Seuwy-
obs saxelmwifosa da TviTmmarTvelobis
organoebisTvis an partiul da sazoga-
doebriv organizaciaTa aparatebisTvis
kvalificiuri kadrebis momzadebas.
zemoTxsenebuli programebis daner-
gva gaamarTlebs axladSeqmnili faku-
ltetis saxelwodebas. vinaidan socia-
lur da politikur mecnierebaTa faku-
lteti sxva fakultetebTan SedarebiT
mcire biujetiania, CvenTvis priorite-
tad unda iqces axal programebze muSao-
ba, rac SesaZlebels gaxdis fakultetis
gaZlierebas da ganviTarebas.
socialur da politikur mecniereb-
aTa fakultetis samomavlo ganviTarebi-
sTvis aucilebelia, uaxloesi 4 wlis gan-
mavlobaSi ganxorcieldes damatebiTi
RonisZiebebi. mniSvnelovania grantebis
moZieba da am mxriv, gansakuTrebuli aq-
tivobis gamoCena, rac sargeblis momtani
iqneba rogorc universitetis, aseve le-
qtor-maswavleblebisTvis.
fakultetze erT-erT problemad
iTvleba adamianuri resursebis nakleb-
oba. vfiqrobT, aRniSnuli problemis ga-
daWraSi dagvexmareba samagistro prog-
ramebis danergva, rac xels Seuwyobs mo-
mavali kadrebis momzadebas, xolo adami-
anuri resursebis gazrda - dagvexmareba
axali sabakalavro saganmanaTleblo
programebis ganxorcielebaSi.
Cveni fakultetis mTavari amocana
isaa, rom SevZloT msoflio standarteb-
Tan miaxloebuli codnis miwodeba stu-
dentebisTvis, vinaidan fakultetze
gvaqvs iseTi programuli mimarTulebe-
bi, rogoricaa saerTaSoriso urTierT-
obebi, fsiqologia da evropismcodne-
oba, unda vifiqroT imaze, rom Cveni kur-
sdamTavrebulebi SesaZloa dasaqmdnen
sxva qveyanaSi, ucxour kompaniebSi, ami-
tomac unda SevZloT swavlebis kidev
ufro maRali xarisxis uzrunvelyofa.
umniSvnelovanesia dekanatis da
profesor-maswavleblebis erToblivi
muSaoba studentTa swavlis motivaciis
amaRlebaze. amisTvis saWiroa maTi aqti-
uri CarTuloba gacvliT programebSi,
rac miznad isaxavs aramxolod ucxoeTSi
gamgzavrebas, aramed saqarTvelos sxva-
dasxva umaRles saswavleblebSi gamoc-
dilebis miRebas. aseve, mniSvnelovania
studentebis CarTuloba sxvadasxva so-
cialur institutebSi, organizaciebSi,
sajaro samsaxurebSi moxaliseebad, rac
erTis mxriv, SesaZlebels gaxdis faku-
ltetis mWidro TanamSromlobas orga-
nizaciebTan, xolo meore mxriv - xels
Seuwyobs studentebis mier aTvisebuli
Teoriuli codnis praqtikaSi gamoyene-
bas.
evropismcodneobis saganmanaTle-
blo programaze codnis xarisxis amaRle-
bisTvis mniSvnelovan komponentad iTv-
leba evropuli enebis Seswavla. amitom
socialur da politikur mecnierebaTa
fakulteti sagangebo yuradRebas dauTm-
obs ucxouri enebis swavlebas, rac Cveni
fakultetis saganmanaTleblo programe-
bis erTgvari prioritetic iqneba.
uaxloes perspeqtivaSi fakultetis
saganmanaTleblo programebi dadgeba
avtorizaciisa da akreditaciis aucile-
blobis winaSe da es procesi warmoadgens
Cveni gansakuTrebuli zrunvis da yu-
radRebis obieqts. vimedovnebT, rom fak-
ultetze arsebuli programebi isev war-
matebiT gaivlis avtorizacias da akred-
itacias, risi Tqmis safuZvelsac gvaZ-
levs baTumSi da zogadad, mTel Cvens re-
gionSi socialur da politikur mecnie-
rebaTa fakultetis saganmanaTleblo
programebis kursdamTavrebulTa dasaq-
meba. dasaqmebuli arian aramarto bakal-
avrebi da magistrebi, aramed is msmene-
lebi, romlebmac gaiares fsiqologiis
moklevadiani programa da muSaoben fsi-
qologebad sabavSvo baRebSi da skole-
bSi.
erT-erT mTavar amocanad migvaCnia
TiToeul programaze ucxoeTis wamyvani
universitetebidan da aseve, saqarT-
veloSi arsebuli umaRlesi saswavleb-
lebidan profesorebis mowveva, sae-
rTaSoriso konferenciebis da simpoziu-
mebis Catareba. aseve, sasurvelia faku-
ltetze sazafxulo skolebis proeqte-
bis ganxorcieleba, rac vfiqrob, perspe-
qtiulia fakultetis ganviTarebisaTvis
da xels Seuwyobs arsebuli programuli
mimarTulebebis reklamirebis process.
am mimarTulebiT ukve vmuSaobT da
gvaqvs dasaxuli konkretuli samomavlo
gegmebi.
mniSvnelovan amocanad migvaCnia, ma-
Rali kvalifikaciisa da swavlebis Tana-
medrove teqnologiebis mcodne kadre-
bis mozidva da SenarCuneba. amasTanave,
profesor-maswavlebelTa stimulireba
kvalifikaciis amaRlebis uzrunvelsay-
ofad.
fakultetisTvis erT-erT priorit-
etad unda darCes kursdamTavrebulTa
dasaqmebis xelSewyoba.
fakultetis mizania studentebi-
sTvis Tanamedrove standartebis Ses-
atyvisi ganaTlebis micema, erTian evro-
pul saganmanaTleblo da samecniero
sivrceSi integracia, xolo am miznebisa
da gegmebis xorcSesxmis mTavari mamoZ-
ravebeli Zala Cveni profesor–maswav-
leblebi da studentebi arian, romle-
bsac akisriaT udidesi misia - SeinarCu-
non, Seqmnan da gaavrcelon ganaTleba.
`masStaburi da ambiciuri gegmebiT...~
`Cveni muSaobis mTavari mizania akreditaciis warmatebiT gavla,
axali saganmanaTleblo programebis damateba~
fakultetis dekani _
qeTevan beriZeqeTevan beriZe
fakultetis dekani _
vladimer Rlontivladimer Rlonti
7sseeqqtteemmbbeerrii
bbaaTTuummiiss SSooTTaa rruussTTaavveelliiss ssaaxxeellmmwwiiffoo uunniivveerrssiitteettii __
ssttuuddeenntteebbiiss xxvvaalliinnddeellii wwaarrmmaatteebbuullii ddRReeaannaa SSaaiinniiZZee,, llaannddaa ffuuttkkaarraaZZee da ttaattoo qqooCCaakkiiZZee baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universite-
tis pirveli kursis studentebi arian. anam 100%-iani dafinansebiT turizmis specialobas mianiWa upirateso-
ba. 70%-iani dafinansebiT momavali geografia landa. mogexsenebaT, ekonomikis specialobis sabakalavro
programaze swavla mTel saqarTveloSi ufasoa, Tumca niWieri da bejiTi tato qoCakiZe am specialobaze mis
mier mopovebuli 100%-iani grantiT iswavlis.
„davamTavre qalaq baTumis me-15
sajaro skola. viyavi erT-erTi sauke-
Teso moswavle da gavxdi oqros meda-
losani. sakmaod aqtiurad viyavi Car-
Tuli skolis cxovrebaSi. monawileo-
bas vRebulobdi araerT programasa
Tu olimpiadaSi, maT Soris FLEX–is
programaSi, sadac gavxdi naxevarfi-
nalisti da aSS-dan miviRe warCinebiT
monawileobis damadasturebeli we-
rili. aseve viyavi skolis „ra? sad?
rodis?“ gundis wevri. Cvenma gundma
pirveli adgili daikava 2014 wlis 8
Tebervals gamarTul TamaSSi, rome-
lic eZRvneboda daviT aRmaSeneblis
xsenebis dRes. amasTanave garkveuli
drois manZilze vTamaSobdi skolis
frenburTis gundSi. 2012 wels vimyo-
febodi TurqeTis samecniero banakSi,
qalaq izmirSi, sadac movxvdi ganaT-
lebis saministros mier Catarebuli
inglisuri enis konkursSi gamarjve-
bis Sedegad. skolaSi aseve gaxldiT
disciplinuri komitetis wevri.
yovelTvis maqsimalurad vcdi-
lobdi Cemi skola yvelgan mesaxelebi-
na. vTvli, rom adamianis cxovrebaSi
Zalze mniSvnelovania skolaSi gata-
rebuli wlebi, radgan swored skola
axdens yvelaze did gavlenas bavSvis
srulyofil adamianad Camoyalibeba-
ze. Cems warmatebaSic didi wvlili mi-
uZRvis Cems skolas da maswavleblebs.
ar SemiZlia ar gamovyo Cemi damrige-
beli qalbatoni luara loria, rome-
lic yovelTvis gverdSi gvedga. is iyo
ara marto maswavlebeli, aramed Cveni
megobari da mSobeli, yvelgan da yo-
velTvis Cveni mfarveli da dRemde
Cveni yvelaze didi gulSematkivari da
ra Tqma unda Cveni skolis direqtori
qalbatoni nino modebaZe – Zalze sa-
marTliani, momTxovni da amavdrou-
lad Zalian megobruli. namdvilad
Rirseuli xelmZRvaneli, romelic
skolis keTildReobisTvis arafers
ar daiSurebs. minda aseve dro vixel-
To da yvela Cems sayvarel maswavle-
bels uRrmesi madloba gadavuxado
maT mier gaRebuli RvawlisaTvis. dar-
wmunebuli var isini yovelTvis didi
sixaruliT Seegebebian Cems warmate-
bebs.
gadawyvetileba Cemi specialobis
Sesaxeb ramdenjerme Sevicvale, rad-
gan sxva ramdenime dargsac vaniWeb
prioritets, magram sabolood mainc
turizms mivaniWe upiratesoba gark-
veuli mizezebis gamo. pirvel rigSi,
mimaCnia, rom baTumSi sakmaod aqtiu-
rad midis turistuli cxovreba da
aqedan gamomdinare sakmaod momgebia-
ni iqneba es specialoba CemTvis moma-
valSi. is xels Semiwyobs ufro meti
ganaTleba miviRo turizmis sferoSi
da ukeTesad Seviswavlo misi TiToeu-
li ganxra da daniSnuleba. meore
mxriv, me piradad Zalian var dainte-
resebuli turistuli cxovrebiT da
bevr qalaqSi, sadac ki vyofilvar
sazRvargareT, yovelTvis aRfrTova-
nebuli davbrunebulvar samSobloSi
aramarto maTi RirsSesaniSnaobebiT,
aramed im personaliTac ki, romelic
gvemsaxureboda. swored amitom mec
didi survili maqvs mcireodeni wvli-
li mainc Sevitano Cemi qalaqis tu-
ristul ganviTarebaSi da iseTive aR-
frTovanebuli gavuSva turistebi Ce-
mi qveynidan, rogoric me viyavi xol-
me.
upirvelesi da umniSvnelovanesi
mizezi Tu ratom mivaniWe upirateso-
ba baTumis saxelmwifo universitets
iyo koleqtivi, romlis TiToeuli
wevric Tavisi saqmis kargi mcodne da
profesionalia, risi Sedegicaa swav-
lebis maRali xarisxi. meore, aseve Za-
lian mniSvnelovani mizezi Cem mier am
universitetis arCevisa aris gacvli-
Ti programebi, romelTa simravli-
Tac is gamoirCeva da bolos ra Tma
unda mdebareoba, radgan universite-
ti Cems qalaqSia.
miuxedavad imisa, rom skolis
wlebi mimaCnia cxovrebis yvelaze
tkbil periodad, darwmunebuli var,
rom studenturi cxovrebac aranak-
leb tkbili, saintereso da mravalfe-
rovani iqneba. upirveles yovlisa un-
da aRiniSnos is, rom studentobiT vi-
wyebT cxovrebas axali furclidan.
aseve gavicnobT uamrav adamians da ra
Tqma unda, miviRebT did cxovrebise-
ul gamocdilebas.
Cemi profesiis garda bevri sxva
dargiTac var dainteresebuli, gansa-
kuTrebiT ki biznes administrirebiT,
kerZod finansebiTa da menejmentiT
da aseve ucxo enebiT. vfiqrob, rom
maTi Seswavla ufro metad gaamyarebs
Cems specialobas da damexmareba Cemi
samomavlo gegmebis ukeT ganxorcie-
lebaSi.
amJamad vflob sam ucxo enas: ing-
lisurs, rusulsa da aseve Turqul
enas damwyeb doneze. didi survili
maqvs da vapireb viswavlo germanuli
da franguli enebi.
Cemi samomavlo gegmebi da miznebi
pirvel rigSi ukavSirdeba studenur
cxovrebas. msurs iseTive warCinebu-
li da aqtiuri studenti viyo, rogo-
ri moswavlec viyavi. didi SemarTebi-
Ta da motivaciiT viwyeb axal saswav-
lo wels da msurs, bolomde aseTi Se-
marTebiT gavagrZelo. Sevecdebi maq-
simalurad CaverTo yvela programa-
Si, raTa sazRvargareTac miviRo ga-
naTleba. mimaCnia, rom Tu Cems SesaZ-
leblobebs bolomde gamoviyeneb, es
periodi didi tramplini aRmoCndeba
Cem warmatebul adamianad Camoyali-
bebaSi.
rTulia isaubro momavalze, rad-
gan nebismier momentSi SeiZleba mou-
lodnelad Seicvalos situacia ada-
mianis cxovrebaSi, magram amasTanave
aucilebelia TiToeul Cvengans gaaa-
nalizebuli hqondes, Tu ras apirebs
momavalSi, risi gakeTeba da risi miR-
weva surs. gegmisa da miznis gareSe
cxovreba uinteresoa. marTalia aTi
weli didi droa, magram mainc vfiq-
rob, rom es aTi weli Cemi miznebis
ganxorcielebis pirveli etapi iqne-
ba. Cemi Tavi mag periodSi sakmaod
Semdgar, srulyofil, warmatebul
pirovnebad warmomidgenia. pirvel
rigSi, msurs magistratura davamTav-
ro ucxoeTSi da Semdeg ukve daviwyo
moRvaweoba Cems qalaqSi. msurs dava-
arso turistuli kompania da wlebis
ganmavlobaSi gavafarTovo is da Sev-
qmna mTeli qseli, romlis filiale-
bic sazRvargareTac iqneba. Cemi kom-
pania momxmareblebs SesTavazebs tu-
rebs mTeli msoflios garSemo isev
Cemi sastumroebis qselSi. saqarTve-
loSi moewyoba kulturuli saRamoe-
bi, sadac masterklasebs Caatareben
tradiciuli kerZebis momzadebaSi,
xalxur cekvebSi da ase Semdeg.
vTvli, rom Tu movindomeb da bevrs
viSromeb, yvelafers mivaRwev da min-
da yvelas movuwodo, rom Zalian mniS-
vnelovania mondomeba, Tavdajerebu-
loba, Sroma da motivacia. arasodes
ar unda davnebdeT sanam Cvens ocne-
bebsa da gegmebs sisruleSi ar moviy-
vanT“.
`mogesalmebiT, me var tato qoCaki-
Ze quTaisidan. davamTavre a. razmaZis
saxelobis fizika–maTematikis 41-e sa-
jaro skola vercxlis medalze. patara-
obidanve bejiTad vswavlobdi da Sro-
mas arasodes gavurbodi. Sesabamisad,
yovelTvis warCinebuli moswavle viya-
vi. miuxedavad piradi Sexedulebisa, mu-
dam vcdilobdi yvela sagani erTnairi
mondomebiTa da sibejiTiT meswavla, ar
hqonda mniSvneloba mimzidveli iyo Tu
ara CemTvis, ubralod vswavlobdi, Tan
gulmodgined. amis gamo yvela maswavle-
belTan kargi damokidebuleba mqonda.
zogadad, mimaCnia, rom maT udidesi
wvlili Seitanes Cems warmatebaSi. Ti-
Toeuli maTganidan raRac saWiro vis-
wavle da am codnam kargi samsaxuri ga-
miwia. skolaSi siarulis periodSi dain-
teresebuli viyavi samxedro saqmiTa da
politikiT. erTxel klasSi vTqvi, rom
mindoda prezidenti gavmxdariyavi, me-
ore dRes ukve yvela maswavlebelma ga-
igo es da mekiTxebodnen _ ras gavake-
Tebdi Tu es ocneba amixdeboda.)
zogadad mimaCnia, rom ekonomika Za-
lian mniSvnelovani da saWiro specia-
lobaa. rac ar unda saqme wamoiwyo, sa-
bolood yvelaferi ekonomikaze dadis.
garda amisa, SeiZleba iTqvas, rom is sak-
maod farTo cnebaa da Tavis TavSi uam-
rav saWiro aspeqts moicavs. bolos da
bolos, nebismieri saxelmwifos siZlie-
re xom ekonomikaze dgas, ase rom 21–e
saukuneSi, sadac kapitalizmi mefobs,
Zlieri ekonomisti yovelTvis dasafa-
sebelia.
_ raom Cavabare baTumis saxelmwi-
fo universitetSi? _ getyviT, rom Cemi
amgvari gadawyvetileba orma garemoe-
bam ganapiroba. pirveli, ra Tqma unda,
TviT universitetia. bsu-s gaaCnia yve-
laferi, raTa Tavisi studentebi maRa-
li xarisxis ganaTlebiT uzrunvelyos.
rogorc gavige, universitets Tavisi
saqmis uzadod mcodne profesura yavs,
romlebic yvelafers akeTeben, raTa
studentebs saWiro codna miscen. gar-
da amisa, bsu-s gaaCnia SesaniSnavi inf-
rastruqtura da mSvenieri auditorie-
bi, romlebic studentebs saSualebas
aZlevs sruli mobilizeba gaakeTon
swavlaze. aseve, Cemi azriT, bsu-s kidev
erT Rirsebas warmoadgens gacvliTi
programebi, romlebic codnis kidev
ufro gaRrmavebas uwyobs xels. ro-
gorc vici, bevr ucxour universitet-
Tan gaqvT kavSiri da awarmoebT gacv-
liT programebs. vfiqrob, es erTgvari
waxalisebaa mondomebuli studentebi-
saTvis da amavdroulad jildosac war-
moadgens.
meore garemoeba TviT baTumia. dei-
da da biZa aq cxovroben, amitom TiTqmis
yovel zafxuls baTumSi vatareb da uk-
ve miCveuli var qalaqs. Sesabamisad, ga-
ucxoebis problema ar meqneba, Tanac Za-
lian momwons baTumi. swored am ori ga-
remoebis gamo gadavwyvite arCevani ba-
Tumis SoTa rusTavelis saxelmwifo
universitetze SemeCerebina.
iseve rogorc yvela pirvelkurse-
lisTvis, studentoba CemTvisac axal
safexurs warmoadgens cxovrebaSi. es is
oTaxia, romlis karsac axla vaReb, Sesa-
bamisad unda vecado, rom studenturi
wlebi dasamaxsovrebeli iyos. simarT-
le rom giTxraT, bevri ar mifiqria ima-
ze, Tu rogori iqneba studenturi
cxovreba. erTi ki danamdvilebiT vici,
rodesac wlebi gava da ukan movixedav,
minda rom universitetSi gatarebul
wlebze mxolod sasiamovno mogonebebi
damrCes.
zogadad miyvars iseTi dargebi,
romlebic samyaros ukeT SecnobaSi
gvexmareba, amitom yovelTvis gansa-
kuTrebuli simpaTia gamaCnda biologi-
is, fizikisa da qimiis mimarT. marTalia,
profesiad arcerTi maTgani amirCevia,
Tumca maTdami interesi mTeli sicocx-
lis ganmavlobaSi meqneba.
Tu bavSvobis ocnebas _ preziden-
tobas ar CavTvliT, minda rom warmate-
buli adamiani gamovide da Cemi saqmis
profesionali viyo. danarCens ki albaT
cxovreba gvaCvenebs, mTavaria cda ar
davaklo da yvelaferi gamova.
rTulia, adamianma winaswar gan-
sazRvros Tavisi cxovreba. aravin icis
rogor warimarTeba igi da ra iqneba 10
wlis Semdeg, Tumca es imas ar niSnavs pa-
tara monaxazi ar gaakeTo da ocnebebi
ar daisaxo. rogorc zemoT aRvniSne,
minda Cems saqmeSi profesionali gavxde
da wamatebas mivaRwio. vici rom amisaT-
vis udidesi Sroma, mondomeba da rac
mTavaria, moTminebaa saWiro. win didi
gza maqvs gasavleli, Tumca isic vici,
rom Tu Seni miznebisTvis ibrZoleb, mi-
uRweveli araferia, amitom mjera rom
bsu-sTan erTad me amas SevZleb.~
„me var landa futkaraZe 17 wlis, davamTavre baTu-
mis me-14 sajaro skola vercxlis medalze moswavleo-
bis periodSi biblioTekaSi wignebis kiTxviT da
saqarTvelos farglebSi eqskursiebze siaruliT
viyavi gatacebuli.
Cemi sayvareli mas-
wavlebeli iyo Cemi dam-
rigebeli xaTuna Zne-
laZe, romelic maswav-
lida qarTul enasa da
literaturas.
amJamad var SoTa
rusTavelis saxelmwi-
fo universitetis eko-
logiis, zRvis biolo-
giisa da geografiis
fakultetis pirvel-
kurseli, msurs gavagr-
Zelo swavla geografi-
is ganxriT. es specia-
loba imitom avirCie,
rom skolis periodSi
Zalian mainteresebda es sagani, aseve miyvars mogzau-
roba da minda Seviswavlo rogorc saqarTvelos, aseve
sxvadasxva qveynis geografia.
Cemi arCevani baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo
universitetze imitom SevaCere, rom is Zalian perspeq-
tiuli da mzardi universitetia. mas aqvs 80-wliani ga-
mocdileba da hyavs, ra Tqma unda, kvalificiuri da
profesionali personali. aris gacvliTi programebi
da stipendiebi. studentoba cxovrebis axali etapia,
romelic jerjerobiT ucxoa CemTvis, Tumca mimaCnia,
rom is saintereso da didi gamocdilebis momcemi iqne-
ba.
Cem mier arCeuli specialobis garda, upiratesobas
vaniWeb samedicino dargs, mimaCnia, rom esec Zalian sa-
intereso sferoa.
pirvel rigSi minda, rom warmatebiT miviRo sabaka-
lavro ganaTleba, Semdeg Cavabaro magistraturaSi“.
`gegmebisa da miznebis gareSe cxovreba uinteresoa~
landa futkaraZe
tato qoCakiZe
ana SainiZe
`bsu-sTan erTad me amas SevZleb~ `studentoba cxovrebis
axali etapia~
8 sseeqqtteemmbbeerrii
_ batono rostom, rogor xv-
deba turizmis fakulteti axal
saswavlo wels?
_ ukve tradiciad qceul mid-
gomebs arc wels vRalatobT da
araerTi siaxliT vxvdebiT axal
saswavlo wels turizmis fakul-
tetze. gasuli wlis Sejamebam, miR-
weuli warmatebebis analizma dag-
varwmuna aRebuli kursis siswore-
Si - bevri gakeTda da kidev bevri
ram aris dagegmili imisTvis, rom
SevinarCunoT mowinave poziciebi
turizmis ganaTlebis sferoSi. fa-
kultetis strategiul mimarTu-
lebad kvlav rCeba studentis
transferuli ganaTleba, rac gana-
pirobebs maT konkurent unariano-
bas saerTaSoriso dasaqmebis ba-
zarze. vagrZelebT muSaobas ucxo-
eTis umaRles saswavleblebTan da
sxva saerTaSoriso saswavlo-sa-
ganmanaTleblo organizaciebTan
TanamSromlobis gasaRrmaveblad.
ganviTarebis axal fazaSi Sevida
gacvliT programebi Sverinis (ger-
mania), telemarkisa (norvegia) da
ebersvaldis universitetebTan
(germania), hamburgis evropis biz-
nes kolejTan (germania) da a.S.
mimdinare wels warmatebiT gai-
ara akreditacia turizmis fakul-
tetis axalma samagistro progra-
mam „turizmisa da maspinZlobis me-
nejmenti“, misaniWebeli kvalifi-
kacia „biznesis administrirebis
magistri menejmentSi“.
_ ramdenad kmayofili xarT
2015 wlis erTiani erovnuli ga-
mocdebis SedegebiT?
_ turizmis fakulteti, uni-
versitetSi, inarCunebs lideris
pozicias. gamomdinare aqedan, va-
kanturi adgilebis darCenis safr-
Txe Cven ar Segvqmnia. ufro metic,
gamocxadebul 140 adgilze CvenTan,
pirveladi ganacxadi 240 msurvels
hqonda gakeTebuli, jamSi ki maTi
ricxvi 2400 aRwevda. aRniSnuli
statistika cxadyofs, rom turizmi
rCeba reitingul specialobad sa-
qarTveloSi, rac, ra Tqma unda, ki-
dev ufro zrdis fakultetze dar-
gisaTvis maRalkvalificiuri, Sesa-
bamisi kompetenciebis mqone specia-
listebis momzadebis motivacias.
_ mogexsenebaT, universite-
ti 80 wlis iubiles zeimobs. Tqve-
ni fakulteti konkretuli nabi-
jebis gadadgmas xom ar gegmavs?
_ ra Tqma unda, Cvenc CarTuli
varT saerTo sauniversiteto zeim-
Si, fakulteti gansakuTrebiT vem-
zadebiT iubilesaTvis. momzadda
da daigegma mTeli rigi RonisZie-
bebisa, romelic moeqca sauniver-
siteto RonisZiebaTa badeSi. deta-
lebze bunebrivia axla ar vilapa-
rakeb, rom ar davukargoT mas mou-
lodnelobisa da maRali STabeWdi-
lebebis efeqti. Tumca erTs darw-
munebiT getyviT - is iqneba sanaxa-
obiTi da amave dros, maRali akade-
miuri donis, swored iseTi, ro-
gorc Cven saganmanaTleblo keras
Seefereba.
_ universitetSi saremonto
samuSaoebi mimdinareobs. ra xde-
ba am mxriv Tqvens fakultetze?
_ saremonto samuSaoebi marT-
lac mimdinareobs maRliv korpus-
Si, iq sadac Cveni fakultetic aris
ganTavsebuli, Tumca Cven is nakle-
bad Segvexeba, radgan sivrce, sadac
5 wlis win ukve damoukidebel fa-
kultetad arseboba daviwyeT, ma-
Sin moewyo. wels saswavlo audito-
riebSi damatebiT damontaJda kon-
dencionerebi da aRiWurva kompiu-
teruli teqnikiT.
_miznebi 2015-2016 saswavlo
wlisTvis...
_ turizmis fakultetis Ziri-
Tad miznad isev rCeba - turistu-
li momsaxurebis saerTaSoriso
standartebis damkvidrebis xel-
Sewyoba da turizmis dargisaTvis
maRalkvalificiuri, Sesabamisi
kompetenciebis mqone specialis-
tebis momzadeba. leqciebis wasa-
kiTxad adgilobrivi da ucxoeli
profesor-maswavleblebis mowve-
va. garda amisa, universitetis
xelmZRvanelobasTan erTad, in-
tensiuri muSaoba ucxoeTis umaR-
les saswavleblebTan da sxva saer-
TaSoriso saswavlo-saganmanaT-
leblo organizaciebTan TanamS-
romlobis gaRrmaveba.
kerZod:
- erToblvi samagistro prog-
ramis kompetenciebze da swav-
la/swavlebis meTodebze muSaoba
partniori universitetis xaris-
xis uzrunvelyofis samsaxureb-
Tan
- ITB-berlini - profesor-mas-
wavlebelTa monawileoba
- studentTa praqtika germa-
niaSi
- `saganmanaTleblo da tu-
rizmis industriis organizacie-
bis“ IV praqtikuli konferencia“
- damsaqmebelTa moTxovnebis
saganmanaTleblo programebis
SedegebTan Sesabamisobis anali-
zis ganxorcieleba
- ucxoeli studentebis mow-
veva (gacvliTi programebi, praq-
tika)
- studentTa gacvliTi prog-
rama norvegiaSi
- sazafxulo skola - turizmi:
ekonomika da biznesi 2016, orga-
nizeba
- saerTaSoriso konferencia -
VI saerTaSoriso samecniero-
praqtikuli konferencia ,,tu-
rizmi: ekonomika da biznesi“
_ qalbatono guranda, rogor xvdeba
teqnologiuri fakulteti axal saswavlo
wels?
_ pirvel rigSi, axali saswavlo wlis
dawyebas vulocav leqtor-maswavleblebs,
universitetis administracias, studentebs,
gansakuTrebiT ki pirvelkurselebs. mecnie-
ruli siaxleebis povnasa da dawyebuli saqmee-
bis warmatebiT ganxorcielebas vusurveb Ti-
Toeul maTgans.
axal saswavlo wels ganaxlebuli SenobiT
vxvdebiT. fakultetis arsebobis manZilze yve-
laze masStaburi saremonto samuSaoebi wels
Catarda. Senobis modernizaciis kvaldakval
ixveweba saganmanaTleblo programebic. aqve
minda aRvniSno, rom saqarTvelos masStabiT
pirvelebma SevimuSaveT moduluri arqiteq-
tor-teqnikosis profesiuli saganmanaTleb-
lo programa, rac fakultetis aqtiuri gun-
duri muSaobis Sedegia. gadavdivarT marTvis
avtomatizirebul sistemaze, xdeba saswavlo
procesisaTvis aqtualuri siaxleebis SemuSa-
veba da danergva. fakultetis departamentebi
aqtiurad arian Cabmuli sagranto proeqtebSi.
SoTa rusTavelis erovnuli samecniero fon-
dis fundamenturi kvlevebis saxelmwifo sa-
mecniero grantebis 2014 wlis konkursSi inJi-
neriisa da mSeneblobis departamentis xelmR-
vanelma enver xalvaSma gaimarjva. mis mier
momzadebulma proeqtma: ,,Zlierad anizotro-
puli axali masalebis – La1-xMexMnO3 (sadac
Me= Ca, Pb, Sr; x aris Me-s dopirebis done), ma-
Ralteqnologiuri SenaerTebis (LaGa1-xMnxO3, KCuF3, ...) da spin-tripleturi Senaer-
Tebis eleqtronuli spinuri relaqsaciis da
dinamikis Seswavla nulovan da sust mudmiv
magnitur velebSi” umaRlesi Sefaseba miiRo.
profesor-maswavleblebi ucxoeTSi miRe-
buli gamocdilebis safuZvelze uziareben
studentebs mecnierul miRwevebsa da inovaci-
ebs. amJamad, fakultetis dekani gizo far-
cxalaZe ,,ERASMUS MUNDUSI’’ –is gacvliTi
programis farglebSi erTTviani vizitiT es-
paneTis qalaq valensiis politeqnikur uni-
versitets stumrobs, sadac profesorebTan
viqtor iepas pikierasTan da xulian alkala
gonsalesTan erTad axorcielebs konstruq-
ciebis Tanamedrove matriculi meTodis da-
muSavebas da mis gamoyenebas winaswar daZa-
bul Rerovan sistemebze, kompiuterul
programa MATLAB-is gamoyenebiT. amave
programis farglebSi eqvsi TviT espaneTis
qalaq bilbaoSi imyofeboda fakultetis xa-
risxis uzrunvelyofis samsaxuris ufrosi
goCa CavleSvili. batoni goCa CarTulia bask-
Ta qveynis universitetis (Universidad del PaisVasco EHU-UPV) da kvleviTi centris TECNALIAR&D TanamSromlebisgan Seqmnil IT781-13 kvle-
viT jgufSi, romelsac xelmZRvanelobs pro-
fesori xesus mari blanko. jgufis mizania mra-
valSriani (liTonis perforirebuli furce-
li, haeris kamera da minis erToblioba) fasa-
dis mqone SenobebSi energetikuli mdgradobis
koncefciis SemuSaveba, risTvisac xorciel-
deboda Tburi reJimebis Seswavla fasadis ise-
Ti parametrebis cvalebadobisas rogoricaa
furclis masala, feri da perforaciis sidide.
batoni goCas monawileobiT kompiuterul
programebSi MATLAB-sada LABVIEW-Si siTbos
balansis gantolebebis gamoyenebiT agebuli
iqna Teoriuli modeli, romlis saSualebiT
xorcieldeba liTonis furclis, haeris kame-
ris da minis temperaturebis gaangariSeba sxva-
dasxva masalis, feris, perforaciis maCveneb-
lebis, garemos temperaturisa da mzis radia-
ciisaTvis. miRebul monacemebze dayrdnobiT
espaneTis ori qalaqis bilbaosa da sevilia-
saTvis momzadebuli iqna Teoriuli modeli
LABVIEW -Si. jgufis muSaoba jer ar dasrule-
bula. samSobloSi dabrunebis Semdeg, batoni
goCas urTierToba jgufis wevrebTan kvlav
grZeldeba eleqtronuli fostiTa da sxva sa-
SualebebiT. amasTanave, miRebuli gamocdile-
bas uziarebs studentebs, rac xels uwyobs
praqtikuli saqmianobisaTvis maTi codnis ga-
farToebas.
sazRvargareT miRebul codnas Tanakur-
selebs gauziarebs transportis specialo-
bis meoTxe kursis studenti nino goCitiZec,
romelic ,,ERASMUS MUNDUSI’’-is gacvliTi
programis farglebSi imyofeboda bulgareT-
Si, qalaq sofiis qimiuri teqnologiebisa da
metalurgiis universitetSi. aseve, magistra-
turis samoqalaqo da samrewvelo mSeneblobis
specialobis studentTa jgufma ,,TEMPUS’’ is
gacvliTi programis farglebSi inJineriis
sferoSi arsebul siaxleebTan dakavSirebiT
gaiares treningi. cxadia, aseT Rirebul saer-
TaSoriso proeqtebSi Cveni profesorebisa da
studentebis CarTva mniSvnelovan aspeqts war-
moadgens da pozitiurad moqmedebs fakulte-
tis imijze.
_ ramdenad kmayofili xarT 2015 wlis
erTiani erovnuli gamocdebis SedegebiT?
srulad dakompleqtda fakulteti? romeli-
me specialobaze vakanturi adgilebi xom ar
darCenila da ras miiCnevT amis mizezad?
_ 2015 wlis erTiani erovnuli gamocde-
bis SedegebiT ar varT ukmayofiloni. fakul-
tetze inJineriis mimarTulebiT abituriente-
bis raodenobis mixedviT ukve Seqmnili iyo sa-
konkurso mdgomareoba, Sesabamisad Seivso ga-
mocxadebuli adgilebic. rac Seexeba agrarul
mimarTulebas, aq gvaqvs mcireodeni proble-
mebi studentTa mozidvis TvalsazrisiT. mo-
gexsenebaT, rom dRes agraruli seqtori aqtu-
alur Temad aris qceuli, mniSvnelovani yu-
radReba eqceva sursaTis uvneblobis sa-
kiTxebsac. aseve didia saxelmwifos interesic
am sferos ganviTarebis TvalsazrisiT, rasac
mowmobs saxelmwifos mier dafinansebuli sa-
bakalavro programebic. amasTanave, Cvens fa-
kultetze agraruli mimarTulebiT momuSave
akademiuri personali da mowveuli specialis-
tebi am dargis gamocdili da kvalificirebu-
li muSakebi arian, studentebs praqtikuli
saqmianobisaTvis gamoyofili aqvT sakmaod
did farTobze ganTavsebuli sacdeli nakveTe-
bi, sanerge meurneobebi. Sesabamisad, maT yo-
velgvari pirobebi aqvT Seqmnili srulfasova-
ni ganaTlebis misaRebad. savaraudod, am mimar-
Tulebebze darCenili vakansiebi mobilobis
procesSi Seivseba. saerTo jamSi fakultetis
mier dadebiTad SeiZleba Sefasdes mimdinare
wlis erovnuli gamocdebis Sedegebi. amJamad
mimdinareobs misaRebi gamocdebisaTvis mzade-
ba oTx samagistro, or sadoqtoro da meoTxe
safexuris or profesiul saganmanaTleblo
programaze. minda mivuloco Cven fakultetze
Caricxva sainJinro da agrarul sferoSi umaR-
lesi ganaTlebis miRebis survilis mqone stu-
dentebs. vfiqrob, rom maT kargad gaTvlili
da momavalze orientirebuli nabiji gadadges,
radgan CvenTan miRebuli ganaTleba dasaqmebis
garantiaa.
_ mogexsenebaT, universiteti 80 wlis
iubiles zeimobs. Tqveni fakulteti konkre-
tuli nabijebis gadadgmas xom ar gegmavs?
Cveni fakulteti araerTi RonisZiebisa da
wamowyebis avtoria. tradicias amJamadac ar
vRalatobT. universitetis 80 wlis iubiles-
Tan dakavSirebiT dagegmili gvaqvs konkretu-
li RonisZiebebi. maT Soris, Cvens partnior
samSeneblo kompaniebis warmomadgenlebTan
erTad samSeneblo sferoSi arsebul inovaci-
ebsa da problemebTan dakavSirebiT gaimarTe-
ba seminari. aseve, Cveni studentebi da profe-
sor-maswavleblebi monawileobas miiReben sai-
ubileo dReebisadmi miZRvnil samecniero kon-
ferenciaSi. fakultetis ZalisxmeviT igegmeba
saiubileo saRamos organizeba, romelzec mo-
viwvevT xandazmul profesor–maswavleblebs,
damsaxurebul muSakebs, im adamianebs, romel-
Tac mniSvnelovani wvlili Seitanes fakulte-
tis istoriasa da ganviTarebaSi.
_ universitetSi saremonto samuSaoebi
mimdinareobs. ra xdeba am mxriv Tqvens fa-
kultetze?
rogorc saubris dasawyisSive aRvniSne, fa-
kultetze ganxorcielda masStaburi xasiaTis
saremonto samuSaoebi. mTlianad SekeTda Se-
nobis oTxive sarTuli, gafarTovda biblioTe-
ka, romelic aRiWurveba axali kompiuterebiT
da Seivseba teqnologiebis sferoSi arsebuli
uaxlesi samecniero gamocemebiT, igegmeba Ria
biblioTekis ganTavsebac pirvel sarTulze,
romelic moxerxebuli iqneba studentebisaT-
vis. aseve SekeTda samuSao kabinetebi, audito-
riebi, laboratoriebi, romlebic aRiWurveba
Tanamedrove teqnikiT da Seivseba axali ave-
jiT. studentebs axali saswavlo wlis dawyeba
sruliad Secvlil garemoSi mouwevT. ganaxle-
bul SenobaSi yovelgvari piroba Seiqmneba
srulfasovani ganaTlebis miRebisa da labo-
ratoriuli kvlevebisaTvis.
_ miznebi 2015-2016 saswavlo wlisTvis...
_ fakultets gaformebuli aqvs urTier-
TTanamSromlobis memorandumi regionis wamy-
van sainJinro da agraruli mimarTulebis kom-
paniebTan, romlis safuZvelzec studentebi
gadian sawarmoo praqtikasa da staJirebas Sem-
dgomi dasaqmebis perspeqtiviT. axali saswav-
lo wlidan vapirebT damsaqmebelTa wris ga-
farToebas, axali kompaniebis mozidvas. fa-
kultets sainJinro da agraruli teqnologie-
bis mimarTulebiT mWidro urTierToba aqvs
evropis wamyvan universitetebTan: branden-
burgis teqnologiur universitetTan, ebers-
valdes mdgradi ganviTarebis umaRles saswav-
lebelTan, turinis politeqnikur universi-
tetTan ,,politeqniko di Torino’’, stokholmis same-
fo teqnologiur universitetTan - KTH. teq-
nikisa da bazris cvalebad moTxovnebs Cven sis-
tematiurad unda avuwyoT fexi. am mizniT fa-
kultetze ucxoel specialistebTan erTad aq-
tiurad mimdinareobs marTvis avtomatizire-
buli sistemebis axali Tanamedrove kompiute-
ruli programebis SAP2000, MATCAD, MATLAB,SketchUp-is da sxva Tanamedrove kompiuteruli
programebis danergva. vmuSaobT axal saganma-
naTleblo programebze, vemzadebiT momavali
programuli akreditaciisaTvis. amasTanave,
saqarTvelos inovaciebis da teqnologiebis
saagento, inovaciebis laboratoriebis sag-
ranto konkursis egidiT, bsu-s bazaze, kerZod,
teqnologiur fakultetze inovaciebis labo-
ratorias gaxsnis, rac xels Seuwyobs maRalk-
valificiuri specialistebis momzadebasa da
kursdamTavrebulebis dasaqmebas.
imedi gvaqvs, rom bsu-s teqnologiuri
fakulteti 2015-2016 saswavlo welsac ar
uRalatebs tradiciulad damkvidrebul Ri-
rebulebebs da mniSvnelovan wvlils Seitans
inJineriisa da agraruli seqtoris popula-
rizaciasa da am sferoebSi maRali akademiu-
ri ganaTlebis srulyofis procesSi.
turizmis fakultetis miRwevebi da samomavlo gegmebi
`axal saswavlo wels ganaxlebuli SenobiT vxvdebiT~
fakultetis dekanis moadgile _
guranda SamiliSviliguranda SamiliSvili
fakultetis dekani _
rostom beriZerostom beriZe
9sseeqqtteemmbbeerrii
sabunebismetyvelo mecnierebaTa
da jandacvis fakulteti imediani mo-
mavliTa da saukeTeso survilebiT
xvdeba axal saswavlo wels. samzadisi
da siaxleebis molodinia mTel uni-
versitetSi da maT Soris CvenTanac.
mniSnelovania, rom fakulteti 2015-
2016 saswavlo wels ramdenime axali
saganmanaTleblo programiT xvdeba,
maT Soris erT-erTi - diplomirebuli
medikosis inglisurenovani saganma-
naTleblo programaa, romelic erTis
mxriv, pirveli ucxoenovani progra-
maa bsu-Si, xolo meores mxriv, integ-
raciis xasiaTiTa da struqturuli
mravalferovnebiT, qarTul samedic-
no saganmanaTleblo sivrceSi er-
TerT mowinave adgils ikavebs.
aseve, jandacvis mimarTulebiT
wels amoqmedda pirveli samagistro
saganmanaTleblo programa sazoga-
doebriv jandacvaSi. warmatebiT gaia-
ra akreditacia da pirveli magistran-
tebic miviReT ekologiis samagistro
saganmanaTleblo programaze. Zalian
kargi siaxle gvaqvs stomatologiis
mimarTulebiT, sul mokle xanSi bsu-
Si amoqmeddeba Tanamedrove standar-
tebiT aRWurvili axali sauniversi-
teto stomato¬logiuri klinika, ro-
melic bsu-s studentebsa da TanamS-
romlebs gansakuTrebul pirobebsa da
tarifebs SesTavazebs. ga-
farTovda, aseve fakul-
tetze arsebuli medikosTa
postdiplomuri ganviTa-
rebisa da samedicino ga-
naTlebis centri. fakul-
tetze ewyoba zoologiis
da mineralogiis kabinet-
muzeumi, rac vfiqrob, rom
Seavsebs da gaamdidrebs
fakultetis infrastruq-
turas.
humboldtis universi-
tetis profesor Tengiz
glovelis iniciativiTa da
ZalisxmeviT fakultets
saCuqrad gadmoeca aparatura neiro-
mecnierebis mimarTulebiT Tanamed-
rove kvlevebis Casatareblad. dageg-
milia neiromecnierebis centris ke-
Tilmowyoba da gaxsna.
Cveni survilia, students univer-
sitetidan arsad mieCqarebodes da
umetes dros aq atarebdes. amisaTvis
komfortuli garemo da pirobebia sa-
Wiro. amis gaTvaliswinebiT, studen-
tebisTvis ewyoba sivrceebi, sadac
maTTvis xelmisawvdomi iqneba Tavisu-
fali interneti, eqnebaT saSualeba
imuSaon da daisvenon lamaz garemo-
Si.
2015 - saiubileo welia. universi-
tetis 80 wlis iubilesTan dakavSire-
biT dagegmilia sxvadasxva RonisZie-
bebi, maT Soris aris saeTaSoriso sa-
zafxulo skola „ekologiuri cnobi-
ereba da garemosdacviTi ganaTleba“,
romelic tardeba aWaris ar ganaTle-
bis, kulturisa da sportis saminist-
rosa da q. baTumis meriis Tanadafi-
nansebiT. 80 wlis iubiles eZRvneba
aseve, baTumis V saerTaSoriso sko-
la seminari `biomedicinis aqtualu-
ri sakiTxebi~, romelic tardeba bazis
bankis mxardaWeriT. saerTaSoriso
sazafxulo skolasa da skola semina-
ris muSaobaSi monawileobas Rebulo-
ben mimarTulebis sxvadasxva sferoSi
moRvawe qarTveli da ucxoeli mecni-
erebi da umaRlesi saswavleblebis
wamyvani pedagogebi. maT mier Catar-
deba leqciebi, master-klasebi, dis-
kusiebi da laboratoriuli mecadine-
obebi. fakultetze moqmedi biologi-
uri kalendari wels kidev ufro ga-
izrdeba da masSi CaerTveba ekologi-
is, qimiisa da geografiis mimarTule-
bebi. SeiZleba vTqvaT, rom es iqneba
sabunebismetyvelo mecnierebaTa mom-
cveli kalendari. tradiciulad, jan-
dacvis mimarTulebiT dagegmilia
sxvadasxva saqvelmoqmedo aqciebis
Catareba.
saiubileo wels Catardeba, aseve -
baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo
universitetisa da akaki wereTlis sa-
xelmwifo universitetis erToblivi
sazafxulo skola - ,,qimia da Tanamed-
roveoba’’, dagegmilia Ria leqcia
mtiralas erovnul parkSi, Temaze
,,rekreaciuli zonebi da ekoturiz-
mi’’, qarTuli farmaciis dRes mieZRv-
neba vorq-Sopi: ,,qarTuli farmacia
guSin, dRes, xval“ da gaimarTeba far-
maciis sferoSi gamocemuli litera-
turis gamofena-gayidva.
sabunebismetyvelo yvela dargi
eqsperimentulia da aqedan gamomdina-
re, saganmanaTleblo programebis
mniSvnelovani wili praqtikul da la-
boratoriul kursebs ukavia. qimiisa
da biologiis saswavlo kursebis aT-
viseba fakultetis saswavlo labora-
toriebis gareSe SeuZlebelia. unda
aRiniSnos, rom fakultetis imunoge-
netikis laboratoria 2014-2015 sas-
wavlo wels aRiWurva Tanamedrove
aparaturiTa da avejiT. mniSvnelova-
nia qimiis departamentis SarSandeli
warmateba sagranto konkursSi, rom-
lis Sedegad bsu-Si amoqmedda dasav-
leT saqarTvelos qromatografiuli
centri. fakultetis am orive struq-
turul erTeulSi, iseve rogorc fa-
kultetze mTlianad, dagegmilia sa-
remonto samuSaoebi.
geografiis. ekologiisa da bio-
logiis specialobebis daufleba mog-
zaurobis gareSe warmoudgenelia, Se-
sabamisad, saganmanaTleblo progra-
mebi moicavs savele praqtikebsa da eq-
spediciebs. Savi zRvis problemebis
Seswavlis mizniT ki praqtikebi
sruldeba Savi zRvis akvatoriaSi gas-
vliT.
qarTul saganmanaTleblo sivrce-
Si aris precendentebi sauniversite-
to bazebis arsebobisa, romlebic
orientirebulia saganmanaTleblo
programiT gaTvaliwinebuli savele
praqtikebis Catarebis uzrunvelyo-
faze. vimedovnebT, aRniSnuli sa-
kiTxis gadawyvetaSi Cvenc gveqneba sa-
universiteto mxardaWera.
sabunebismetyvelo mimarTule-
biT, aucilebelia skolebsa da uni-
versitets Soris koordinirebuli
muSaobis gazrda, rac xels Seuwyobs
im napralis amovsebas, romelic dRes
skolasa da universitets Soris arse-
bobs. es ganapirobebs, rogorc mos-
wavleebSi sabunebismetyvelo mecnie-
rebebis popularizacias, aseve sko-
lis ufro met CarTulobas sauniver-
siteto sivrceSi.
2015-2016 saswavlo weli progra-
muli akreditaciis welia, rac Zalian
mniSvnelovani procesia. fakultetis
xarisxis uzrunvelyofis samsaxurisa
da dekanatis iniciativiT igegmeba ar-
sebuli saganmanaTleblo programebi-
sa da kvleviTi proeqtebis relevan-
turobis gansazRvra da maTi dabrko-
lebis identificireba. aRniSnuli
procesi xels Seuwyobs etapobrivad,
swavlebis samive safexuris saganma-
naTleblo programebi akreditaciaze
warvadginoT winaswar identificire-
buli naklovanebebis gareSe. mzade-
bis procesSia medicinis inter dis-
ciplinuri umaRlesi saganmanaTleb-
lo programa, kbilis teqnikosis da
praqtikosi eqTnis profesiuli prog-
ramebi. TEMPUS-is grantis farglebSi
mimdinarebs muSaoba adiqtologiis
samagistro saganmanaTleblo progra-
maze.
noembrisTvis igegmeba diplomis-
Semdgomi samedicno ganaTlebis gun-
dis formireba, romelic klinikuri
unar-Cvevebis pirveli saswavlo kur-
sis prezentacias gamarTavs.
medicinis mimarTulebiT, axali
saswavlo wlidan amoqmeddeba OSCE-
is formatis gamocdebi. am tipis saga-
mocdo sistema medicinaSi dainerga
1970 wlidan da es aris studentTa mo-
delirebuli obieqturad struqtui-
rebuli klinikuri gamocda, romelic
realobaze dafuZnebul simulirebul
garemoSi avlens studentis klinikur
unar-Cvevebs, komunikaciur unarebs,
uzrunvelyofs pacientebis usafr-
Txoebas; sagamocdo procesSi gamoi-
yeneba standartizirebuli Sefaseba.
dReisaTvis fakultetis saswavlo
centrSi ukve gvaqvs pirobebi imisaT-
vis, rom medicinis mimarTulebiT eta-
pobrivad davnergoT Tanamedrove sa-
gamocdo sistema.
da bolos, studentobas vulocav
pirvelkurselebs. visurvebdi - bsu-
Si gatarebuli pirvelive dReebidan
darwmunebuliyvnen TavianT swor ar-
CevanSi. Cvens studentebs da Cems ko-
legebs warmatebul saswavlo wels
vusurveb. universitetis mTel ko-
leqtivs, studentebsa da kursdamTav-
rebulebs, yvelas, visac umoRvawia da
Tavisi wvlili Seutania Cveni univer-
sitetis winsvlasa da ganviTarebaSi
minda mivuloco universitetis 80
wlis iubile. momavalSic Tanadgomi-
Ta da urTierTpativiscemiT vakeToT
Cveni sayvareli saqme.
`warsulis pativiscemiT -ukeTesi
momavlisaken~.
sabunebismetyvelo
mecnierebaTa da
jandacvis fakultetis dekani,
profesori mmaarriinnaa qqoorriiZZee
`Cveni survilia, students
universitetidan arsad mieCqarebodes~
meri cincaZe qarTuli filologiis
departamentis profesor–emeritusia.
is 1930 wlis 22 ivliss daibada baTumSi.
qalbatonma merim ganaTleba baTu-
mis SoTa rusTavelis saxelobis saxelm-
wifo pedinstitutSi miiRo (1959 –1965
ww), daamTavra qarTuli enisa da lite-
raturis specialoba. institutSi mas as-
wavlidnen cnobili mecnierebi da peda-
gogebi, romelTa amags dRemde ver ivi-
wyebs mxcovani qalbatoni, maT Soris iyo
kona gigineiSvili, romelmac momaval
mkvlevars Caunerga specialobis siyva-
ruli da gauRviva samecniero kvle-
va–Ziebis interesi.
meri cincaZem studentobis wlebSi-
ve miiqcia qarTuli samecniero sazoga-
doebis yuradReba. mas wilad xvda qarT-
vel mecnierTa Soris pirvelad esaubra
klarjuli kilos Sesaxeb, samecniero
mimoqcevaSi Semoetana qarTuli enaT-
mecnierebisaTvis jer kidev ucxo dia-
leqtis masalebi.
1956 –1959 wlebSi man gaiara Tbili-
sis saxelmwifo universitetis aspiran-
tura (specialoba – Zveli qarTuli ena)
profesor ilia abulaZis xelmZRvane-
lobiT; 1966 wels daicva sakandidato
disertacia Temaze: ,,ioane sinelis
,,klemaqsis“ efTvimeseuli Targmani da
misi ena“ (teqsti da gamokvleva). aspi-
ranturaSi swavlisas akaki SaniZes mxed-
velobidan ar gamorCenia periferieli
gogonas keTilsindisiereba, gulmodgi-
neba, niWiereba, swavla-codnis didi
wyurvili, kvlevis unari. sTavazobda ki-
dec mas dedaqalaqSi darCenas, magram
ekonomikuri mdgomareoba xels uSlida.
qalbatonma merim mSobliur baTumSi ir-
Cia dabruneba da baTumis SoTa rusTave-
lis saxelobis saxelmwifo pedinsti-
tutSi ufros laborantad daiwyo muSa-
oba da Rirseulad gaiara gza maswavleb-
lobidan profesorobamde. 1956–1959
wlebSi gaxldaT qarTuli enisa da lite-
raturis kaTedris ufrosi maswavlebe-
li; 1965–1972 wlebSi ki - baTumis SoTa
rusTavelis saxelmwifo universitetis
dawyebiTi ganaTlebis pedagogikisa da
meTodikaTa kaTedris ufrosi maswavle-
beli, 1972 wlidan amave kaTedris docen-
ti, 1965–1972 wlebSi ki - gamge.
1999–2004 wlebSi iyo filologiis
fakultetis dekani; 2006–2009 wlebSi
airCies SoTa rusTavelis universite-
tis humanitarul mecnierebaTa fakul-
tetis qarTuli filologiis departa-
mentis asocirebul profesorad, 2011
wlidan ki – profesorad.
2000 wlidan dRemde - baTumis SoTa
rusTavelis saxelmwifo universitetis
samxreT–dasavleT saqarTvelos samec-
niero–kvleviTi centris ufrosi mecni-
er-muSakia, sistematiurad monawileobs
eqspediciebSi, istoriul taoSi, SavSeT-
sa da klarjeTSi, aris ramdenime samec-
niero grantis (,,SavSeTi,“ ,,klarjeTi“)
mecnier–muSaki, ZiriTadi Semsrulebe-
li.
qalbaton meris gamoqveynebuli aqvs
monografiebi: ,,qarTulad xsnilad ub-
nobdi!”, Tbilisi, 2013; SavSeTi (avtorTa
jgufi), Tbilisi, 2011; samxruli dia-
leqtebi da qarTuli samwerlobo ena (V-
XVIII ss), m.faRavas TanaavtorobiT, baTu-
mi, 1998.
dabeWdilia misi aTeulobiT statia.
eweva saredaqcio saqmianobas, aris re-
daqtoriwignebisa – ,,nawilaki axal qar-
TulSi“ (mamia faRava, Tbilisi, 2009);
,,qarTuli enis praqtikuli kursi da
stilitikis sakiTxebi“ (nazi miqelaZe,
mamia faRava, baTumi, 2005). aris recen-
zenti wignisa – ,,mimReoba Zvel qarTul-
Si“ (avtori nana cecxlaZe, baTumi, 2006).
gaxlavT sxvadasxva samecniero ga-
mocemis redkolegiis wevri, kerZod: bsu
humanitarul mecnierebaTa fakultetis
samxreT–dasavleT saqarTvelos samec-
niero -kvleviTi centris ,,krebulisa’’
da bsu humanitarul mecnierebaTa fa-
kultetis Sromebisa.
sxvadasxva dros dajildoebulia
saiubileo medliT (1970 w.); „sapatio
niSnis“ ordeniT (1971w.); medliT „Sro-
mis veterani“ (1986 w.); Rirsebis ordeniT
(2000 w.).
qalbaton meris dedabunebam daa-
naTla adamianuri siTbo da siyvaruli,
keTilSobileba da didsulovneba. es is
Tvisebebia, romlebic dRemde amkobs
mxcovan qalbatons. adamianuri Rirse-
bis Serwyma profesionalizmTan, saTno-
ebasa da kvalificiurobasTan qalbaton
meris gamoarCevs sxvaTagan. misi pirov-
nebis unikalurobis Sesaxeb yvela asakis
adamiani aRniSnavs.
Zvirfas qalbatons yovelTvis sce-
men gansakuTrebul pativs studentebi,
kolegebi, Tanaqalaqelebi. misi Rirse-
bis winaSe qeds ixridnen saqveynod cno-
bili pirovnebebi, yvela rangisa da sta-
tusis adamianebi. am TvisebebiT qalba-
toni erTnairad xiblavs yvelas, visTa-
nac odesme hqonia raime saxis urTier-
Toba, ubralod nacnobobac ki. amito-
mac gaxlavT qalbatoni meri yvela Tao-
bis saTayvanebeli adamiani, amitomac
scemen mas pativs, rogorc taqtian, did-
bunebovan, avkargian adamians. mas SeuZ-
lia yvelaferi gaugos adamians, misi Wi-
ri da lxini gaiziaros, mas angariSi gau-
wios, daexmaros, iSviaTi didsulovneba
gamoiCinos. masTan gatarebuli yoveli
wuTi profesionalizmis, saTnoebis, ke-
TilSobilebis dauviwyari gakveTilia.
yvela filologma kargad icis, rom
Tu mis nakvlevs meri cincaZe wai-
kiTxavs, yvelaze sagulisxmo, Rirebul
SeniSvnebs miiRebs da Tu maT gaiTvalis-
winebs, mis naSroms srulyofilebis pre-
tenzia SeiZleba hqondes. iSviaTi gulis-
xmiereba yvelasgan gamoarCevs Rvawlmo-
sil mkvlevars, amitomac gaxlavT yvela-
nairi samecniero naSromis saukeTeso
Semfasebeli, recenzenti Tu eqsperti.
qalbatoni meri kargi diasaxlisi da
kulinaricaa. amiT imis Tqma SeiZleba,
rom yvela saqmes erTnairi gulisxmiere-
biT ekideba da amitomac aRwevs yvelgan
saukeTeso Sedegs.
meri cincaZe gamudmebiT Sromobs
da iRvwis, mas aqvs gansazRvruli sfero
kvlevisa. is am kuTxiT gamudmebiT muSa-
obs, agrovebs masalebs, iwers baraTeb-
ze, ajgufebs, aanalizebs, ikvlevs sxva-
dasxva aspeqtiT da iZleva metad sagu-
lisxmo daskvnebs, azogadebs kvlevis Se-
degebs, riTac amdidrebs Cvens codnas
ama Tu im sakiTxis garSemo. arasdros
miscems Tavs uflebas, gaakeTos raime
formalurad, Sinagani motivaciis, gan-
sakuTrebuli mondomebis da mowadine-
bis gareSe, zogierTi maTganis gamocema-
ze Tavsac ikavebs. mxolod wlebis gan-
mavlobaSi nakvlev-naazrevi SeiZleba
man gamoaqveynos. es is iSviaTi Tvisebaa
Rirseuli adamianisa, romelsac Zvirfa-
si qalbatoni adamianSi yvelaze met
mniSvnelobas aniWebs. Tavmdabloba am
pirovnebis erT-erTi gamorCeuli Tvi-
sebaTagania.
qalbatoni meri wlebis ganmavloba-
Si kiTxulobda leqciebs Zvelsa da axal
qarTul enaSi, qarTuli saliteraturo
enis istoriaSi, uZRveboda araerT spec-
kurss, didi interesiT muSaobda stu-
dentebTan, maTTvis sakuTari xeliT
mohqonda auarebeli specialuri lite-
ratura, ar zogavda drosa da energias,
uRvivebda swavlis da kvlevis interess
da, rac yvelaze mTavaria, sruliad uan-
garod exmareboda maT yvela etapze. ar-
cerT mis students ar SeuZlia Tqvas,
rom qalbaton meris odesme daviwyebia
dapirebuli wignis Tu statiis motana.
es imaze metyvelebs, rom studentebze
dRedaRam fiqrobda, zrunavda, aZlevda
maT mimarTulebas, ukvalavda gzas. am
mxriv is namdvili pedagogis etalonia.
kvlevis speqtriT, sakvlevi Temati-
kis aqtualurobiT, sakiTxis Seswavlis
siRrmiT da amomwuraobiT qalbatoni
meri namdvili mkvlevris etalonia.
es Zvirfas qalbatons ise aqvs Sesis-
xlxorcebuli, rom veranairi gansacde-
li ver Seacvlevinebs. mas cxovrebis
bevr qartexilTan mouxda brZola, mag-
ram erTaderTi vaJiSvilis gardacvale-
bis Semdegac axerxebs ar uRalatos say-
varel saqmes, Tavis movaleobas yvelgan
pirnaTlad asrulebs, gulmodgined ag-
rovebs axal masalebs. amJamad mowafeeb-
Tan erTad muSaobs vrcel monografiaze
,,klarjeTi“. am yvelafers ise akeTebs,
rom sayvarel SviliSvilebs zrunva da
yuradReba ar moaklos, rudunebiT
zrdis da unergavs saukeTeso idealebs,
gadascems codnas da amagic ufasdeba.
maTi warmatebebiT xalisobs da sazrdo-
obs, sicocxles ixangrZlivebs da aZ-
levs azrs.
vulocavT qalbaton meris iubiles.
vusurvebT janis simrTeles, didxans si-
cocxles da nayofier samecniero muSa-
obas.
qalbatono meri, gavkadnierdebiT
da getyviT, miuxedavad didi Rvawlisa,
jer kidev bevri gaqvT sakvlevi da dasa-
weri; gveimedebi, Tqvens mowafeebs jer
kidev bevrjer dagvWirdeba Tqveni kva-
lificiuri darigeba...
profesori
mmaammiiaa ffaaRRaavvaa
asocirebuli profesori
nnaannaa cceeccxxllaaZZee
meri cincaZe- 85
fakultetis dekani _
marina qoriZemarina qoriZe
10 sseeqqtteemmbbeerrii
axlaxan saqarTvelos sof-
lis meurneobis mecnierebaTa
akademiis wevr-korespondentis,
baTumis SoTa rusTavelis sa-
xelmwifo universitetis pro-
fesor rezo jabniZis avtoro-
biT gamoica saxelmZRvanelo:
,,subtropikuli teqnikuri kul-
turebi“, sadac farTodaa gaSu-
qebuli Tanamedrove mecniere-
bis uaxlesi miRwevebi da warmo-
ebis mowinave gamocdilebis Se-
degebi, aseve detalurad ganxi-
lulia subtropikuli teqniku-
ri kulturebis da subtropi-
kul samkurnalo mcenareTa sa-
xalxo-sameurneo mniSvneloba,
botanikur-morfologiuri da-
xasiaTeba, agrobiologiuri da
agroekologiuri Tavisebure-
bani, niadagis movlisa da yinve-
bisagan dacvis RonisZiebebi,
subtropikul teqnikuri kul-
turebis saxeobebis, jiSebis,
formebisa da klonebis daxasia-
Teba, sadede baRebis intensiu-
ri teqnologia, sanerge meurne-
obis organizacia, subtropiku-
li teqnikuri kulturebis Tana-
medrove mdgomareoba, ganviTa-
rebis perspeqtivebi da progno-
zireba.
naSromi aerTianebs 42 saxel-
wodebis kulturas, romelic
warmodgenilia damoukidebel,
mTlian dargad. masSi aRwerilia
saerTo xasiaTis agroRonisZie-
bani, rogorebicaa nergebis ga-
moyvana, movla-moyvana da sxva
sakiTxebi, romlebic yvela kul-
turisaTvis TiTqmis analogiu-
ria, da mocemulia Sesaval na-
wilSi, rac agvacilebs zedmet
ganmeorebebs TiToeuli kul-
turis Seswavlisas, amitom cal-
kea mocemuli TiToeuli kul-
turis agrobiolo-
giuri daxasiaTeba
da agroteqnikuri
RonisZiebebis Tavi-
seburebani.
subtropikuli
teqnikuri kultu-
rebis Seswavlis obi-
eqtia saqarTveloSi
gavrcelebuli sub-
tropikuli da tro-
pikuli warmoSobis
iseTi teqnikuri
mcenareebi, romel-
Ta calkeuli orga-
noebi, an maTgan mi-
Rebuli produqcia,
rogorc nedleuli,
gamoiyeneba saxalxo
meurneobis ama Tu im
dargSi.
subtropikuli
teqnikuri kultu-
rebi Tavis mxriv,
gansxvavebuli spe-
cializaciis mra-
v a l k u l t u r i a n i
dargia. aq gaerTianebuli mcena-
reebi maTi Seswavlis gaadgile-
bis mixedviT pirobiTad Semdeg-
nairad SeiZleba daiyos:
1. eTerzeTovanebi – is mce-
nareebia, romelTa ama Tu im na-
wilis gadamuSavebis Semdeg mi-
Rebuli eTerzeTebi gamoiyeneba
parfiumeria-kosmetikaSi, far-
makologiaSi, kvebis mrewvelo-
baSi da sxva, romelTac miekuTv-
neba: keTilSobili dafna, var-
disebri gerani, evgenolis reha-
ni, eTerzeTovani vardi, msxvil-
yvavila Jasmini, rozmarini, una-
bi, lavandi, qafuris xe, paCuli,
akacia, xarisvarda, kvliavi,
surnelovani ia da sxva;
2. cximzeTovnebi _ is mcena-
reebia, romelTa cximzeTebi ga-
moiyeneba laq-saRebavebis mrew-
velobaSi. maT miekuTvneba: tun-
gis xe, laqis xe, melia, qafuris
xe, sapnis xe da sxva.
3. sarTavebi anu boWkovanebi
– iseTi mcenareebia, romlebic
iZlevian safeiqro mrewvelobi-
saTvis vargis boWkos. aseTebia:
axalzelandiuri seli, dracena,
TeTri rami, agava, iuka, kenafi,
rami, kanafi, juTi da sxva.
4. merqnovani teqnikuri mce-
nareebi – bambuki, evkalipti, ka-
uCukis xe, korpis muxa, gudaper-
Cis xe da sxva.
5. samkurnalwamlo mcenaree-
bi _ xisebri aloe, Tirkmlis
Cai, kalendula, katabalaxa,
cxratyava, svia, pasiflora, ka-
lanxoa, stevia, katabalaxa, ol-
eandra, miwavaSla, msxvilyvavi-
la magnolia da sxva.
amrigad, subtropikuli teq-
nikuri kulturebi gamoyenebisa
da sxva niSan-Tvisebebis mixed-
viT aerTianebs mkveTrad gansx-
vavebul erTwlian da mravalw-
lian mcenareTa sxvadsxva saxeo-
bas.
saxelmZRvanelos Sedgenisas
gamoyenebulia am dargSi momu-
Save samamulo mecnierebis da
ucxoeTis samecniero kvleviTi
dawesebulebebis mier damuSave-
buli uaxlesi monacemebi, avto-
ris mravalwliani kvleviTi da
samecniero muSaobis Sedegebi.
gaanalizebulia am sferoSi mo-
muSave specialistTa xangrZli-
vi drois ganmavlobaSi dagrovi-
li gamocdilebani, aseve sabaz-
ro ekonomikis moTxovnilebi-
dan gamomdinare, maTi aRdgena-
ganviTarebis prognozebi da
daCqarebuli reabilitaciis gz-
ebi, warmoebis samrewvelo teq-
nologiis sxva elementebis ga-
moyenebis safuZvelze. am Ronis-
Ziebis warmatebiT ganxorcie-
leba cxovrebaSi SeuZlebelia
agraruli dargis kvalificiu-
ri kadrebis momzadebis gareSe,
sadac momaval specialistebs
aucileblad esaWiroebaT subt-
ropikuli teqnikuri kulture-
bis Rrma codna, rac ganapiro-
bebs maT Semdgom warmatebul
saqmianobas.
swored am amocanis Sesru-
lebas unda Seuwyos xeli winam-
debare saxelmZRvanelom, ro-
melSic ganxilulia subtropi-
kuli zonis ekologiuri piro-
bebi da saqarTveloSi gavrce-
lebuli teqnikuri kulturebis
daxasiaTeba.
aseTi saxis saxelmZRvanelo
regionSi pirvelad gamodis, ro-
melic umaRlesi sasoflo-same-
urneo saswavleblebis studen-
tebis garda, did samsaxurs gau-
wevs agrarul sferoSi momuSave
mecnierebs, specialistebs da am
dargiT dainteresebul mkiTx-
velTa farTo wres.
oTar SainiZe -
soflis meurnobis
mecnierebaTa doqtori,
profesori
SoTa lamparaZe -
soflis meurnoebis
akademiuri doqtori,
asoc. profeori
saqarTvelos inteligenciisa
da sazogado moRvaweTa kohorta-
Si akademikos aleqsandre java-
xiSvils gansakuTrebuli adgili
uWiravs. igi samarTlianad iTvle-
ba saqarTveloSi geografiuli
mecnierebisa da umaRlesi geog-
rafiuli ganaTlebis fuZemdeb-
lad. igi iyo cnobili qarTveli
geografi, anTropologi, pedago-
gi da sazogado moRvawe. geogra-
fiul mecnierebaTa doqtori
(1917w.), profesori(1920 w.),saqar-
Tvelos mecnierebaTa akademiis
akademikosi (1944 w.) sabWoTa kav-
Siris geografiuli sazogadoebis
prezidentis moadgile (1924-1940
ww.), saqarTvelos mecniere-
bis damsaxurebuli moRvawe
(1941 w.), saqarTvelos geog-
rafiuli sazogadoebis pre-
zidenti (1940-1970 ww) da sa-
patio prezidenti(1970 wli-
dan)
aleqsandre javaxiSvili
daibada 1875 wlis 5 agvis-
tos qalaq gorSi. pirvel-
dawyebiTi swavla-ganaTle-
ba Tbilisis saTavadaznau-
ro vaJTa saswavlebelSi mi-
iRo. 1895 wels vercxlis me-
dalze daamTavra Tbilisis
vaJTa meore klasikuri gim-
nazia da moskovis universi-
tetSi fizika-maTematikis
fakultetis sabunebismety-
velo ganyofilebaze saxel-
mwifo xarjze swavlis gagr-
Zelebis ufleba moipova.
1900 wels universitets
pirveli xarisxis diplomiT
amTavrebs da kaTedraze sa-
mecniero moRvaweobisaT-
vis mosamzadeblad toveben.
aleqsandre javaxiSvili Tavis
samecniero moRvaweobis pirvel
or aTeul wels moskovSi atarebs
da umTavresad saqarTvelosa da
kavkasiis xalxTa anTropologiis
sadavo da naklebad cnobil sa-
kiTxebs ikvlevs. geografiuli mi-
marTulebiT samecniero-kvlevi-
Ti muSaobas moskovidan saqarTve-
loSi gadmosvlis (1917 w.) Semdeg
iwyebs. igi umTavresad saqarTve-
losa da kavkasiis bunebisa da mo-
saxleobis geografiis SeswavliT
interesdeba. amasTan, geomorfo-
logiis, landSaftologiis, hid-
rologiis, klimatologiis, okea-
nologiisa da kartografiis cal-
keuli sakiTxebis garkvevaSic sak-
maod didi wvlili miuZRvis. igi
farTod amuSavebda landSafte-
bis tipebis klasifikacias, gamo-
yo bunebrivi da kulturuli lan-
dSaftebis tipebis jgufebi. mis
saxlTanaa dakavSirebuli samedi-
cino da samxedro geografiis wa-
mowyebis saqme.
aleqsandre javaxiSvilis mec-
nierul moRvaweobaSi centralu-
ri adgili saqarTvelos terito-
riis geomorfologiur Seswavlas
uWiravs. am mimarTulebiT pirve-
li monografia 1926 wels, xolo
meore-1947 wels gamoaqveyna. mo-
nografiebSi dadgenilia relie-
fis genetikuri tipebi da mocemu-
lia maTi gavrcelebis regionebi.
am mimarTulebiT misi gamokvle-
vebi yofil sabWoTa kavSirSi erT-
erT pirvel cdas warmoadgenda,
xolo misi kvlevis meTodika sa-
fuZvlad daedo sabWoTa geomor-
fologiuri skolis ganviTarebas.
aleqsandre javaxiSvili aqti-
urad monawileobda saqarTvelos
pirveli erovnuli atlasis (1964
w.) Sedgena-gamocemaSi, risTvisac
sxva mecnierebTan erTad mieniWa
saqarTvelos saxelmwifo premia
(1971 w.)
aleqsandre javaxiSvilis di-
di amagi miuZRvis deda universi-
tetis dafuZneba-ganviTarebis
saqmeSi. mis saxelTanaa dakavSire-
buli fizikuri geografiis mi-
marTulebiT sxvadasxva kaTedre-
bis Camoyalibeba, samecniero kad-
rebis mozidva da momzadeba.
cnobil mecnieris didi amagi
miuZRvis baTumis pedagogiuri in-
stitutis ganviTarebaSi. 1935 wl-
is 4 oqtombers institutis brZa-
nebiT Seiqmna rva kaTedra, maT So-
ris geografiis kaTedrac. pirvel
kaTedris gamged mowveuli iqna
aleqsandre javaxiSvili. man didi
samuSaoebi Caatara saswavlo geg-
mebis Sedgenasa da daxvewaSi. ka-
Tedra daakompleqta cnobili da
perspeqtiuli profesor-maswav-
leblebiT. misi inciativiT Semu-
Savda kaTedris samecniero-kvle-
viTi muSaobis gegma, romelic Sem-
dgomSi safuZvlad daedo aWaris
geografiul Seswavlas. igi did
yuradRebas aqcevda profesor-
maswavlebelTa mier leqciebis
Catarebis xarisxs da maT samecni-
ero-kvleviT muSaobas. mis mier
moewyo geografiis kabineti, ro-
melic aRWurvili iqna 1938 wlis
seqtembridan baTumidan gadagis
TbilisSi.
aleqsandre javaxiSvili iyo
centraluri pedagogiuri muzeu-
mis (1918-1922 ww.), saqarTvelos
kartografiis institutis (1926-
1932 ww.) Tbilisis saxelmwifo
universitetTan arsebuli geog-
rafiis institutis (1933-1938 ww.),
vaxuStis saxelobis geografiis
institutis (1945-1962 ww.) direq-
tori. misi inciativiT daarsda sa-
qarTvelos kartografiuli ins-
tituti (1926, iarseba 1933 wlam-
de), geografiis instituti(1933
w.) vaxuSti bagrationis saxelo-
bis geografiis instituti (1945
w.), saqarTvelos ssr geografiis
sazogadoeba (1924 w.). sxvadasxva
dros leqciebs kiTxulobda mos-
kovis universitetsa da moskovis
sxvadasxva umaRles saswavleb-
lebSi (1899-1917 ww.), saqarTve-
los industriul institutSi
(1920-1921 ww.), Tbilisis saxelmwi-
fo universitetSi (1920-1973 ww.),
quTaisis pedagogiur institutSi
(1933-1936 ww),baTumis pedagogiur
institutSi (1946-1938 ww.), goris
pedagogiur institutSi (1943-
1949 ww) da baqos pedagogiur ins-
titutSi (1934-1936 ww.).
aleqsandre javaxiSvils amagi
daufasda. igi dajildovebuli
iyo leninis ordeniT, ori Sromis
wiTeli droSis ordeniT da med-
liT „mamacuri SromisTvis did
samamulo omSi 1941-1945“, saqarT-
velos ssr ganaTlebis saminist-
ros samkerde niSniT „saxalxo ga-
naTlebis warCinebuli“ (1955 w.).
mis saxels atarebs kavkasionis
erT-erTi mwvervali, misi saxelo-
bisaa saqarTvelos geografiuli
sazogadoeba, qalaq TbilisSi
aris misi saxelobis quCa, goris
municipalitetis sofel ZeveraSi
aris aleqsandre javaxiSvilis sa-
xl-muzeumi
aleqsandre javaxiSvili gar-
daicvala TbilisSi 1973 wlis 22
ianvars 98 wlis asakSi.
qarTveli sazogadoeba did pa-
tivs miagebs cnobili mecnieris
naTel xsovnas. Cven valdebuli
varT axalgazrdebs gavacnoT misi
amagi saqarTveloSi mecnieruli
geografiis ganviTarebis saqmeSi
da momavali Taoba mis mier ganv-
lili cxovrebis wesiT aRvzar-
doT.
merab futkaraZe,
geografiis departamentis
profesori
axali saxelmZRvanelo
`subtropikuli teqnikuri kulturebi~
akademikosi aleqsandre javaxiSvili -140
11sseeqqtteemmbbeerrii
gviani Sua saukuneebis saqarTve-
losaTvis sabediswero aRmoCnda. po-
litikuri krizisiT mocul qveyanas
sxvadasxva mxridan uZlieresi dampy-
roblebi gaumezobldnen, romelTa
erT-erT ZiriTad mizans kavkasiis
damorCileba warmoadgenda. samxreT
– dasavleT saqarTvelos sxva raio-
nebTan erTad aWara osmalTa batono-
baSi moeqca.
mtrisagan mitacebuli miwa-
wylis dabrunebisaTvis swrafva qar-
Tvel ers arasodes ganelebia. isto-
riuli qarTuli teritoriebis ga-
moxsnis sakiTxi ufro realuri XIX
saukuneSi, amierkavkasiaSi ruseTis
damkvidrebis Semdeg gaxda, romelic
osmaleTis mTavar metoqed mogvev-
lina kavkasiaSi batonobisaTvis
brZolaSi.
XIX saukunis 70-ian wlebSi balka-
neTis problemis gamwvavebam ruseT-
TurqeTis morigi omi gardauvali ga-
xada. ruseTi tradiciulad mxars
uWerda balkaneTis slavi xalxebis
ganmaTavisuflebel brZolas. 1875
wels balkaneTze dawyebul ajanye-
bas osmalebma mkacri damsjeli Ro-
nisZiebebiT upasuxes. ruseTi ajanye-
bulTa dasacavad gamovida. qarTuli
presa kerZod ki „iveria~ da „droeba~
gansakuTrebuli yuradRebiT mimoi-
xilavda balkaneTis sakiTxis irgv-
liv Seqmnil viTarebas, misdami evro-
pis didi saxelmwifoebis damokide-
bulebas. gazeTi „droeba~ mowinaveSi
„omis saqme~ werda: „osmaleTi arc
erT im winadadebaze ar daTanxmebu-
la, romelic stambolis konferenci-
am warudgina imas. did rCevas gada-
uwyvetia, rom osmalos ministrebma
sjac ar unda iqonion am evropis war-
momadgenelTa winadadebazeo, Tu
hsurT, SeuZlian im winadadebaze da-
iwyon konferenciis wevrebma molapa-
rakeba, romelic Cven warvudgineTo.
konferencias amaze Tavis mxriv uari
gamoucxadebia da amnairad amis mova-
leoba gaTavebula,... konferencia
daTxovnilia... evropam Tavisi mova-
leoba aasrula, undoda omi aecile-
bina Tavidan, undoda osmalosa da
ruseTs Soris Setakeba ar momxdari-
yo, undoda da am hazriT stambulis
konferencia Seikriba, magram.... vera
gaawyo ra... konferenciis daSla mo-
aswavebs imas, rom ruseTi da osmalo
axla Tavis nebazed iqnebian miSve-
bulni, SeuZliaT pirdapir omi gamo-
ucxadon erTmaneTs...“
ruseT-osmaleTs Soris omis
dawyebis SemTxvevaSi kavkasia omis as-
parezad iqceoda. ra moeloda am Sem-
TxvevaSi saqarTvelos? saerTod ro-
gori unda yofiliyo qarTvelTa da-
mokidebuleba mosalodneli omisad-
mi. am kiTxvebze pasuxs iZleva gazeT
„droebaSi~ dabeWdili niko nikola-
Zis werili saTauriT „saqarTve-
lo_omi Tu iqna“: „aRmosavleTis omi
Tu atyda, brZola marto ruseTsa da
osmaleTs Sua ki ar dabolovdeba.
marto erT SemTxvevaSi SesaZlebelia
amgvari „omis SemosazRvra.~ Tu ru-
seTma TavdapirvelSive xeirianad da-
amarcxa osmaleTis razmebi, ise rom
osmaleTs omis gag-rZeleba aRar Se-
eZlos da Tu ruseTis diplomatiam im
wamsve warudgina osmaleTs advilad
misaRebi morigebis piroba, maSin Se-
saZlebelia, rom omi advilad da
male dabolovdes... Tu brZola
gaWianurda... maSin ki osmaleTis
evropeli momxreebi misTvis
aucileblad Tavs gamoideben da
brZola mTels evropas moede-
ba.... Cvens qveyanas didi strate-
giuli da politikuri mniSvne-
loba moelis aRmosavleTis om-
Si. saqarTveloTi ruseTi pirda-
pir Sedis osmaleTSi da saqarT-
velos exla didi strategiuli
da politikuri mniSvneloba aqvs
inglisis TvalSi....“ movlenaTa
Semdgomma ganviTarebam daadas-
tura n.nikolaZis werilSi moce-
muli analizis utyuaroba.
Tu rogori pozicia unda daeWira
qarTvelobas mosalodneli omis Sem-
Txveva, amasTan dakavSirebiT n. niko-
laZe werda: „nu daviviwyebT, rom Cve-
ni qveynis saxeli, sikeTe da momavali
Cvens sakuTars saqcielzea damoki-
debuli. nu SevircxvenT dRemde pa-
tivcemul saxels,... nu davimalviT
soroSi. Cveni gonieri, wesieri da pa-
tiosani saqcieli maRla aswevs saqar-
Tvelos saxels da mtersa da moyva-
res daanaxebs, rom Cveni xalxi siyva-
rulis, pativiscemis, moridebis da
keTildReobis Rirsia“ (`droeba,“
1877, #37).
roca ruseTisa da evropis saxel-
mwifoebis diplomatiurma nabijebma
Sedegi ar gamoiRo, aleqsandre II 1877
wlis 12 (24) aprils kiSiniovSi xeli
moawera manifests osmaleTTan omis
dawyebis Sesaxeb. qarTveli sazoga-
doeba aRtacebiT Sexvda ruseT-osma-
leTis omis dawyebas, vinaidan miiC-
nevda, rom mas „Sedegad mohyveboda
samxreT-dasavleT saqarTvelos
TurqTa batonobisagan ganTavisuf-
leba~. omis dawyebas „iveria“ ase exma-
ureboda: „12-s aprils xelmwife impe-
ratorma kiSiniovSi moawera xeli
umaRles manifestsa, romliTac omi
gamoucxada osmaleTs da mxedrobas
ruseTisas, sazRvrebzed Sekrebilsa,
brZaneba mieca osmaleTis imperiaSi
SesvlisaTvis... es xma elvazed uma-
les moedo mTels qalaqsa da yvelani
marto amas kiTxulobdnen... ors sa-
aTzed mTeli sionis soboro aivso
xal-xiTa, kaciTa da qaliTa..... baneb-
zed, Cveulebriv xalxi mog-rovda...~
(,,iveria’’, #7, 1877) werili mowode-
biT mTavrdeboda-„Cvenc xmals xeli
unda vikraT da Cvens ZmebTan erTad
sisxli vRvaroT~ qarTvelTa aseTi
ganwyobilebis mizezs kargad xsnis
petre umikaSvili werilSi: „ osmalos
saqarTvelo:~ „oRond movides kvlav
is bednieri dRe, rom Cven erTmaneTs
kvlav SevuerTdeT, erTmaneTi viZ-
moT da Cvenda sasiqadulod, kvlav
daumtkicebs qveyanas, rom igi ar er-
Cis adamianis sinidiss da didi xnis
ganSorebuls Zmas Zmuradve SeiTvi-
sebs, Tavis patiosans da lmobiers
gulzed Zmas Zmuradve miiyrdens,
TvalSi sixarulis cremlmoreuli
qarTveli da Tu amisaTvis saWiroa,
rom sixarulis cremlis uwinares
jer Cveni sisxli daiRvaros, nuTu
qarTveli ukudrkeba da Tavs ar Ses-
wiravs mas, risTvisac oriaTasi weli-
wadi Tavi uwiravT CvenTa didebulTa
mama-papaTa (`iveria~, #9, 1877). (p. umi-
kaSvilma adrec saTauriT ,,osmalos
saqarTvelo~ ara erTi werili miuZR-
vna osmaleTis qveS myofi qarTuli
mxareebis istorias, geografias, iqa-
urTa yofa-cxovrebas, riTac fasda-
udebeli saqme gaakeTa .
saomari moqmedebebis msvlelo-
bisas arsebiTi mniSvneloba hqonda
osmalTa mier dapyrobil teritori-
ebze mcxovrebi mahmadiani qarTvele-
bis pozicias, miT ufro mxardaWeras.
ruseTis xelisufleba cdilobda ma-
Ti keTilganwyobis mopovebas, miT
ufro, rom osmaleTis propaganda aq-
tiurad cdilobda mosaxleoba ruse-
Tis sawinaaRmdegod ganewyo. kavka-
siis mefisnacvali, didi mTavari mi-
xeil romanovi, romelic imavdrou-
lad kavkasiaSi moqmedi jarebis mTa-
varsardalic iyo, ase mimarTavda aWa-
risa da qobuleTis mosaxleobas:
`aWarisa da qobuleTis mcxovreb-
no!
sruliad ruseTis xelmwife impe-
ratorma ineba da jari Cemdami mon-
dobilis kavkasiis mxedrobisa modis
Tqvens qveyanaSi.
Cvenma keTilismyofelma da kacT-
moyvarem xelmwifem amoiRo xmali ara
imisaTvis, rom dahsCagros mSvido-
bismoyvare mcxovrebni... igi gzavnis
jars CagrulTa dasafarvelad da
mCagvrelTa Sesakaveblad. xelmwife-
sa surs daicvas simarTle da pati-
vi.maSasadame arc muqariT modis
Tqvens qveyanaSi mxedroba rusTa
xelmwifisa da arc raime SiSi mosdevs
mas mSvidobismyofel mcxovrebTaT-
vis. nu geSinisT! yovels Tqvengans,
romelic mtrad ar mogveqceva, Cven
miviRebT megobrad, da mis colSvil-
sa, ojaxsa da qonebasa Cven TviTon
mfarvelad veyolebiT. rusis jaris
yofnam Tqvens qve-yanaSi unda gvaSo-
ros erTmaneTis mtroba-siZulvili
da gu-liT SegvaTvisos da dagvaax-
lovos Cven TqvenTan.
samuslimano saqarT¬velos mo-
saxleobas jer kidev ar daekarga
erovnuli cnobiereba. swored amis
Sedegi iyo, rom ruseT-osmaleTis
(1877-1878 w.w.) omis dros aWara mtki-
ced dadga ganmaTavisuflebeli ar-
miis mxareze.
saerTod qarTveloba am omSi ar-
naxul enTuziamzs avlenda. gansa-
kuTrebiT aqtiurobdnen guriis
mcxovrebni.¨gurulebi Zalian mxneo-
basa da SesamCnev survils brZolaSi
monawileobisas iCendnen. amas winaT
ramdenime 12-16 wlis ymawvilebi mo-
vidnen Turme jaris ufrosTan da
iTxoves, rom saca Cveni mamebi da Zme-
bi arian, Cvenc iq unda viyveTo. Tofi
mogveciT da jarSi CagvayeneTo.
ruseT-TurqeTis omisadmi qarT-
veli sazogadoebis gansakuTrebuli
yuradRebis gamo ¨iveria¨ da ¨droe-
ba¨ moipovebda da aqveynebda omTan
dakavSirebul yvela mniSvnelovan ma-
salas: jarebis gadaadgilebis, maTi
SeiaraRebis, simagreTa mSeneblobis
Sesaxeb informaciebs.
ozurgeTidan baTumis mimarTu-
lebiT Setevaze gadasul ozurgeTis
razms general-leitenanti oklob-
Jio meTaurobda. mas mogvianebiT qo-
buleTis razmi ewoda. brZolam Tan-
daTan gaWianurebuli xasiaTi miiRo.
rTul reliefs Tan erTvoda uamin-
doba. saqmes arTulebda isic, rom
zRvaze osmalebs hqondaT upirate-
soba. amis gamo brZolebi baTumis mi-
marTulebiT imdenad nela warimar-
Ta.
samagierod ruseTis jarebs didi
warmatebebi hqondaT balkaneTSi, sa-
dac aiRes plevna da konstantine-
pols miuaxlovdnen. ruseTis armiam
gadamwyvet warmatebas miaRwia kavka-
siis frontis ZiriTad mimarTuleba-
ze- aiRes Zlieri yarsis cixesimagre.
yarsisa da plevnis dacemis Semdeg
osmaleTma dahkarga omis warmatebiT
dasrulebis imedi da evropis saxelm-
wifoebs mimarTa ruseTTan sazavo
molaparakebaze Suamdgomlobis
TxovniT. am dros, baTumi jer kidev
osmalTa xelSi rCeboda. maSin roca,
ruseTs baTumisadmi, rogorc
brwyinvale navsadgurisa da mniSvne-
lovani strategiuli punqtisadmi
gansakuTrebuli interesi gaaCnda.
19(31) ianvars adrianopolSi mxa-
reebma xeli moaweres omis Sewyvetisa
da momavali sazavo xelSekrulebebis
safuZvlebze SeTanxmebas¨
1878 wlis 19 Tebervals (3 marts)
gaformda sazavo xelSekruleba,
romlis pirobebi savsebiT Seesabame-
boda gamarjvebuli ruseTis intere-
sebs.
san-stefanos sazavo pirobebi
ruseTis seriozul warmatebebs aka-
nonebda rogorc balkaneTSi, ise kav-
kasiaSi... rac miuRebeli iyo evropis
saxelmwifoebisaTvis, gansakuTrebiT
inglisisaTvis. mas mxars uWerdnen av-
stria-ungreTi da safrangeTi. evro-
pis saxelmwifoTa ukmayofileba mxo-
lod protestiT ar Semoifarglebo-
da, maT omisaTvis daiwyes mzadeba.
ruseTi axali didi omis safr-
Txis winaSe aRmoCnda – amitom daTan-
xmda san-stefanos sazavo pirobebis
gadasinjvas.
1878 wlis 1 (13) ivniss berlinSi
gaixsna evropis saxelmwifoTa kong-
resi, romelsac unda gadaesinja san-
stefanos zavis pirobebi. eswrebod-
nen ruseTis, TurqeTis, inglisis,
germaniis, avstria-ungreTis, saf-
rangeTisa da italiis delegaciebi.
kongresis msvlelobisas gamoirkva,
rom ruseTi faqtiurad saerTaSori-
so izolaciaSi moeqca da iZulebuli
gaxda seriozul daTmobebze wasuli-
yo. gasakuTrebiT seriozuli winaaR-
mdegoba warmoiSva baTumis sakiTxis
gamo. ingliss ar surda aseTi mniSvne-
lovani strategiuli da ekonomikuri
centri ruseTs gadascemoda.
sabolood baTumi ruseTs gada-
eca porto-frankos Tavisufali sa-
vaWro navsadguris statusiT. ingli-
si delegacia daTanxmda baTumis
porto-frankod gamocxadebas im miz-
niT, rom momavalSi qalaqi ruseTis
winaaRmdeg samxedro da ekonomikuri
SetevisaTvis gamoeyenebina.
25 agvistos 11 saaTze rusTa da
qarTvelTa jari baTumSi Sevida. ima-
ve dRes rusTa meore korpusi trei-
teris meTaurobiT Sevida xuloSi,
furtioSi, WvanaSi da daiZra baTumi-
saken sviatopolk-mirskis jarebTan
SesaerTeblad. TurqTa ukanaskneli
nawilebi devriS faSas sardlobiT
baTums tovebda. kavkasiis mefisnac-
valma didma mTavarma mixeil nikolo-
zis Zem imperator aleqsandre 11-s
depeSiT miuloca: Èìåþ ñ÷àñòüå ïîçäðà-âèòü âàøå èìïåðàòîðñêîå âåëè÷åñòâî ñçàíÿòèåì Áàòóìà.
baTumis mSvidobianad ganTavi-
suflebas ase exmaureboda ¨iveria¨:
¨ai, baTumic daucala osmalebma ru-
seTs da madloba RmerTs araviTari va-
ivaglaxi da sisxlis Rvra ar mohyva am
garemoebas... dro aris damSviddes da
cota mainc dalagdes cxovreba. mSvi-
dobianobas, namdvil mSvidobianobas
TandaTan fexi Semoaqvs Cvens cxovre-
baSi da unda vinatroT, rom didi xniT
mainc gvewvios, Tu ara samudamod.
aWaris gaTavisuflebas da deda
samSoblosTan dabrunebas aRtace-
biT miesalmeba qarTveli mowinave in-
teligencia. i.WavWavaZe werda: ber-
linis xelSekrulebam Cven erTi didi
sikeTe SegvZina... Cveni Zmebi, Cveni
sisxlxorci, CvenTan erTad mebrZo-
lni Savi bedisa, Cveni gmirebis bude,
Cveni Zveli saqarTvelo, Cveni ganaT-
lebisa da swavlebis akvani, dRes Cven
SemogvierTda~.
jjeemmaall kkaarraalliiZZee,,
asocirebuli profesori
1877-1878 wlebis ruseT-TurqeTis
omi da baTumis ganTavisufleba
12 sseeqqtteemmbbeerrii
redaqtori:
ioseb sanikiZe
nomris redaqtori:
nestan mamuWaZe
gazeTi daibeWda
gamomcemloba
`samSobloSi`
2 18 07 76; 5 99 95 31 90
mis.: q. Tbilisi,
robaqiZis 7
saredaqcio kolegia:nana cecxlaZe, inga SamiliSvilinaTia wiklaSvili, nino doliZe
murman gorgoSaZe,daviT baraTaSvili
guram Caganava,SoTa mamulaZeguguli dumbaZe, nugzar RomiZe
gamovida metad saintereso wigni
`Jurnalistikis Teoriis formobrivi
da Sinaarsobrivi safuZvlebi“ (gamom-
cemloba `universali~, Tbilisi, 2015).
wignSi warmodgenilia Tanamedrove me-
diis Teoriuli sakiTxebi, ganxilulia
komunikaciis erT-erTi umTavresi ele-
mentis – mediateqstis formobriv-Jan-
robrivi niSan-Tvisebebi. naSromis erT-
erTi mTavari Rirseba is aris, rom Teo-
riuli naazrevis kvaldakval motanilia
Sesabamisi publicisturi (dokumentu-
ri) masala. es is aucilebeli resursia,
romelsac eyrdnoba avtori asaxvis sxva-
dasxva formasTan mimarTebiT.
metad mdidari da mravalferovania
wignSi ganxiluli sakiTxebi: Jurnalis-
tis sazogadoebasTan urTierTobis zo-
gierTi aspeqti, Jurnalisturi teqstis
Seqmna; socialuri pasuxismgeblobis sa-
kiTxebi, Tanamedrove Jurnalisturi
gvarebi, interviu, rogorc Janri, anali-
tikur-ganmazogadebeli asaxva, rogorc
gamoxatvis forma, korespondencia, sta-
tia, recenzia, narkvevi, feletoni pamf-
leti; axali ambebis Jurnalistika, Jur-
nalistikis asaxvis sagani (movlena, pro-
cesi, adamiani, situacia, sensacia). Ti-
Toeul Tavs axlavs gamoyenebuli lite-
raturis sia.
es wigni avtoris mravalwliani Sro-
mis Sedegia. mas didi xnis ganmavlobaSi
hqonda survili, rom Jurnalistikis
TeoriaSi Seqmniliyo qarTulenovani
saxelmZRvanelo, romelic erTad Tav-
moyrils, erT wignad Sekrulsa da akin-
Zuls warmoadgenda im saswavlo Teori-
ul da praqtikul masalas, romliTac Se-
sabamisi profilis studentebi ixelmZR-
vaneleben, dainteresdebian, isargeble-
ben leqciebisa Tu praqtikuli mecadi-
neobisas, masze dayrdnobiT SeZleben ga-
iazron da gaaanalizon mediateqstebis
asaxvis sagnis metad rTuli da riskiani
xelovneba: eziaron sityvis Tavisufle-
bis produqts – im problematikis arss,
romlis gareSec ara mxolod mediaxe-
lovneba, zogadad kacobrioba, adamia-
nuri cxovreba azrs kargavs. avtori
ideaSi gulisxmobda erT wignad akinZul
Teoriul da praqtikul masalas, rome-
lic Seexeboda Jurnalistikisa da ma-
sobrivi komunikaciis umniSvnelovanesi
elementis – teqstis Seqmnisa da Seswav-
lis formobriv (Janrobriv), aseve Sina-
arsobriv mxares Sesabamisi magaliTebis
moSveliebiT. am mimarTulebiT qarTul
JurnalistikaSi sakmaod didi Sroma
aris gaweuli cnobili da avtoritetu-
li Tanamedrove qarTveli mecnierebis:
S. gagoSiZis, r. surgulaZis, n. tabiZis, e.
iberis, b. imnaZis, T. jagodniSvilis, m.
vekuas, d. CiqvilaZis, T. jologuas, d.
osefaiSvilis, m. gersamias, T. malaRura-
Zis, m. SamiliSvilis, n. kupraSvilis, g.
gobeCias da sxvaTa mier, magram Jurna-
listikis Teoriul Tu Janrobriv prob-
lematikasTan dakavSirebiT jer kidev
bevria gasarkvev-gasaanalizebeli. swo-
red am xarvezis Sevsebis cda gaxlavT
ioseb sanikiZis monografia, rasac adas-
turebs aRniSnuli dargis avtoritetTa
Sefasebac:
` ... i. sanikiZis naSromi, Tundac Te-
matikidan gamomdinare, uaRresad aqtu-
aluria, radgan dRes saqarTveloSi co-
ta originaluri saxelmZRvanelo gamo-
dis JurnalistikaSi da es wigni udavod
daexmareba rogorc studentebs, ise
profesor-maswavleblebsac... igi mniSv-
nelovani SenaZeni iqneba dainteresebu-
li mkiTxvelisa da Jurnalistikis spe-
cialobis studentTaTvis~, - aRniSnavs
saqarTvelos teqnikuri universitetis
asocirebuli profesori, qalbatoni
Tamar malaRuraZe. aseve sainteresoa
amave universitetis asocirebuli pro-
fesoris, baton gigla gobeCias, stu-s
masobrivi komunikaciis sabakalav-
ro programis fotolaboratori-
is xelmZRvanelis pozicia, romel-
mac aseve aRniSna, rom `...qarTuli
Jurnalistikamcodneoba ar aris
qarTvel mkvlevarTa wignebiT ga-
nebivrebuli. Warbobs ucxoel av-
torTa Targmnili wignebi, romel-
Ta umetesoba, samwuxarod, sruli-
ad miuRebelia qarTuli sinamdvi-
lisaTvis. amdenad, misasalmebelia
ioseb sanikiZis mcdeloba am xarve-
zis gamosworebisa. warmodgenili
wignis udavo Rirsebad SeiZleba
miviCnioT is, rom avtori TiToe-
ul Janrs Tan urTavs mis mierve
SerCeul qrestomaTiul nimuSs...
wigni rogorc dainteresebuli
mkiTxvelisTvis, aseve saqarTve-
los JurnalistTa mravalricxo-
vani amqrisTvis mniSvnelovani Se-
naZeni iqneba~. wignis redaqtori,
filologiis mecnierebaTa doq-
tori, saqarTvelos teqnikuri
universitetis profesori Temur
jagodniSvili: `avtoris gadawyve-
tileba – erT wignad akinZos Teo-
riuli da praqtikuli masala
`Jurnalistikisa da masobrivi ko-
munikaciis umniSvnelovanesi ele-
mentis – teqstis Seqmnis da Seswavlis
formobrivi (Janrobrivi) da Sinaarsob-
rivi mxaris~ Sesaxeb – arc Tu martivi
Sesasrulebelia. uTuod gasaTvaliswi-
nebelia is garemoeba, rom qarTuli
Jurnalistikismcodneoba mainc da ma-
inc ar aris gamorCeuli qarTuli saxel-
mZRvaneloebiTa da meToduri litera-
turiT da amdenad, yoveli axali naSro-
mis gamoCena mniSvnelovan faqtad aRiq-
meba. sainteresoa avtoris dakvirvebebi
calkeul Jurnalistur Janrze, kores-
pondenciis, statiis, recenziis, narkve-
vis, feletonis, pamfletis Janrobriv
TaviseburebaTa gaazreba.
prof. i. sanikiZis wignis novaciad
warmogvidgeba TiToeuli Janris aRwe-
ra-daxasiaTebaze darTuli qrestoma-
Tiuli nimuSebi da faqtobrivi masala.
darwmunebuli var igi did interss gamo-
iwvevs rogorc specialistebis, ise ma-
sobrivi komunikaciis problemebiT da-
interesebuli mkiTxvelis mxridan. amis
Rrma rwmeniT davulocav gzas profe-
sor ioseb sanikiZis wigns da mkiTxvelis
cnobierebaSi kvalis datovebas, fiqris
aRZvrasa da kiTxvebze pasuxebis ZiebaSi
Sedegismomtanobas vusurveb“.
avtors kargad aqvs gacnobierebuli
Tanamedrove kacobriobisaTvis mediis
roli, rom informacias mowyurebuli
masobrivi auditoria yoveldRiurad
ufro da ufro metad iZireba informa-
ciul `WaobSi.~ ra moxdeba xval? igi xa-
tovnad Seecdeba saTqmelis gadmocemas
da gvarwmunebs, rom ,,sworedac dReisa
da xvales Widili da qiSpi arRvevs ka-
cobriobis wonasworobas, aRafrTova-
nebs an sinanuls gvris, ayvarebs an aZu-
lebs, amsubuqebs an amZimebs, efereba an
lanZRavs, aSinebs an agulianebs anu
cvlis statikur ganwyobilebas da axali
energiiT muxtavs mas“. mas adardebs bedi
teqnologiaTa zRvardaudebel yalibSi
moqceuli Jurnalisturi teqstisa, ro-
melic realobis xan miamituri, xanac
iluziuri gaazrebiT masobrivi audito-
riis udides nawilSi xSirad brZolis,
SfoTvisa da Relvis SesaZleblobaTa
imitaciis kvals tovebs xolme. katego-
riebad diferencirebuli informacia ki
ukan moxedvas kvlav ar apirebs da arc is
ainteresebs, vin rogor an ras ranairad
gaigebs“.
avtorisave guliswuxili da mTavari
mizania iseTi Jurnalisturi teqstebi
Seiqmnas, rom `pirovnebis `me~ ar dava-
zianoT, ar ugulebelvyoT, ar uarvyoT,
ar davkargoT... arada, kacobriobas swo-
red dRes, mesame aTaswleulis dasawyis-
Si mravali Tavsatexi gamouCnda, rome-
lic adamianis ara mxolod fizikur, mo-
ralur da fsiqikur sijansaRezec gadis.
vin an ra uSvelis mas? vis SeuZlia amode-
na pasuxismgeblobis aReba? aris ki vinme
an raime mzad, amodena simZimis tarebis
pasuxismgebloba aiRos? ra Tqma unda
aris da es mediaa, romelic upirvelesad
swored asaxvis sagnis sxvadasxva xasia-
Tisa Tu Sinaarsis gadmosacemad gansxva-
vebuli formobrivi da Janrobrivi saSu-
alebebiT qmnis, ayalibebs da agzavnis
teqsts, romelic komunikaciis, adamia-
nuri urTierTobis ganmsazRvrel umniS-
vnelovanes elementad yalibdeba, rome-
li elementic ara mxolod zemoqmedebas
axdens, aramed mis Sesabamisad marTavs
kidec pirovnebis fsiqikas... rogor vuS-
veloT da davexmaroT teqsts, romli-
Tac adamianis goneba imarTeba? nuTu ise
gauWirda mas, rom mxolod manipulire-
bisa da zRvardaudebeli teqnologie-
bis imedad rCeba?“- vkiTxulobT wignSi.
i. sanikiZes kargad aqvs gacnobiere-
buli, rom saSveli, xsna namdvilad aris
da igi Jurnalisturi ganaTlebis srul-
yofasa da maRal profesionalizmSia. ga-
mosavali, maRal Teoriul SesaZleblo-
bebTan erTad maRalzneobriv Rirebu-
lebebsac gulisxmobs. damkvidrebuli
eTikuri kriteriumebi, qcevisa da
urTierTobis arsebuli, miRebu-
li norma da standarti urTier-
Tobis is aucilebeli moTxovne-
bia, rodesac movaleoba da pasu-
xismgebloba kidev ufro metad
avsebs, amdidrebs da alamazebs
adamianur urTierTobebs. miRe-
buli, damkvidrebuli da adapti-
rebuli eTikuri normebisa da
kriteriumebis erTguleba da pa-
tiviscema Tanabrad moeTxoveba
yvelas. aq ismeba erTi metad aq-
tualuri sakiTxi: Jurnalistisa
da auditoriis urTierToba. es
gansakuTrebiT mwvaved iCens Tavs
maSin, roca informacia SerCeviT
miewodeba auditorias da mas ise
`agebineben,~ rogoradac mimwode-
bels surs an miaCnia. niWieri Jur-
nalisti realobas sinamdviles
maqsimaluri warmatebiT aTav-
sebs, aTanxmebs da azavebs erTma-
neTs. swored aq ikveTeba Jurna-
listuri Teoriis, asaxvis xelov-
nebisa da teqstis formobriv-
Janrobrivi arsis urTulesi xe-
lovneba. rogori iqneba audito-
riis reaqcia Tu interesebi, da-
mokidebulia sazogadoebis gan-
wyobaze. swored es aris gasaTvaliswi-
nebeli mediateqstebis Seqmnisas ... swo-
red amgvari ganwyoba axdens zemoqmede-
bas da qmnis wyalgamyofs samarTliano-
basa da usamarTlobas, miukerZoebloba-
sa da tendenciurobas, pasuxismgeblo-
basa da upasuxismgeblobas Soris...
wignSi ganxilulia metad aqtualuri
sakiTxebi: ra TemebiTaa dainteresebu-
li Jurnalistika ocdameerTe saukune-
Si? ras sTavazobs kacobriobas realoba
da ras awvdis mas media? ra aris mniSvne-
lovani masobrivi auditoriisaTvis? ma-
sobriv auditoriaze sakiTxebis gavle-
nas Jurnalisturi teqstebis Sinaarsi
ganapirobebs Tu mimwodeblis xma? es is
kiTxvebia, romlebic kvlav awuxebs yve-
la dainteresebul pirs, maT momavali
gamoutans samarTlian verdiqts. Jurna-
listuri teqsti, rogorc erTi mTliani
mediaproduqti, maRali Jurnalisturi
standartebis dauflebis gareSe warmo-
udgenelia. swored es kargad aqvs gaaz-
rebuli avtors da monografiis mizanic
esaa.
avtori madlierebiT miiRebs nebis-
mier saqmian SeniSvnas.
iinnggaa SSaammiilliiSSvviillii,
asocirebuli profesori
nnaannaa cceeccxxllaaZZee,
asocirebuli profesori
ss��WWiirroo wwiiggnnii JJuurrnn��lliissttiikk��SSii
top related