vene õppekeelega koolide valmisolek muutusteks

Vene õppekeelega koolide valmisolek muutusteks

Katri Raik, TÜ Narva Kolledži direktor

Monica Sakk, mitmekultuurilise hariduse konsultant

2.dets.2005, Tartu

Vene õppekeelega koolid ja nende õpetajad (2005)

Täna on Eestis 604 üldhariduskooli

Neist 101 kooli või osakonnas on õppekeeleks vene keel

Gümnaasiumiastmega koole- 70

Õpilaste arv 183 951, neist vene õppekeelega 42 530

Lasteaedade olukord 2004 Lasteaedade arv- eesti lasteaedu 467- vene lasteaedu 78- eesti-vene lasteaedu 50 Laste arv - eesti lapsi 38 392- vene lapsi 12 899

Vene õppekeelega hariduse eripära Eestis

Regionaalne eripära:

40% venekeelsest haridusest koondub Ida- Virumaale

50% Tallinnasse ja Harjumaale 10% mujale Eestis

Õpilaste kiire vähenemine kahel põhjusel:

Väheneb laste arv Lapsed lähevad eestikeelsetesse

koolidesse ja lasteaedadesse

Õpetajate suhteliselt madal eesti keele oskus

Järeldused: Regionaalse eripära järgi on Eestis kolme

tüüpi vene ja mitmekeelseid haridusasutusi

Õpilaste arvu vähenemine on reaalne oht töö kaotamiseks

Õpetajad ei saa nõrga keeleoskuse tõtu samasugust informatsiooni kui eestikeelsetes haridusasutustes töötavad kolleegid

Vene õppekeelega koolide õpetajate ootused

Tihedalt seotud eestikeelsele aineõppele üleminekuga 2007

Ettevalmistustest üleminekuks kakskeelsele õppele.

Joonis 1. Vene õppekeelega koolid ja eestikeelne aineõpe aastatel 1998 – 2005.

0

20

40

60

80

100

120

140

vene õppekeelegakoolide arv

eestikeelne aineõpe

eestikeelne aine gümn

Alljärgnev toetub suures osas:

Vestlustele Narva haridusjuhtidega EMORI uuringule (“Eestikeelne aineõpe

vene õppekeelega koolides: olukord ja hoiakud”, 2004)

Narva Kolledži kogemusele

I Ootus:

Rohkem informatsiooni- info puudus takerdub suurel määral

keeleoskuse taha;- 50 % vene õppekeelega koolide

õpetajad kinnitavad , et nad on teadlikud ja kursis problemaatikaga, mis on 2007 aastaga seotud

Miks on Ida- Viru koolijuhid 2007.a. reformikavadega rohkem kursis kui teised?

Põhjus- parem informeeritus

II ootus Koolitus, sh. riigikeele koolitus

- 2004 oli üle 80% vene õppekeelega koolides eestikeelne õpe

- ¾ koolidest plaanis eestikeelset õpet suurendada

- Vajalik oleks koolitus eestikeelse aineõppe läbiviimisest.

Suurim ootus on tasuta riigikeele koolitusele

- 31 % õpetajatest, kes õpetavad oma ainet vene keeles väidavad, et on valmis oma ainet eesti keeles õpetama

Olemasolevate õpetajate täiend- ja ümberõpe (ka õppemetoodika alal), et saada ettevalmistus tööks eesti keeles.

- oluline on huvi õppemetoodilise kirjanduse, õpikute vastu

III ootus Vene koolidele kohandatud õpikud

- vaja on spetsiaalselt vene koolidele koostatud õpikuid, mitte kohandatud eesti õpikuid

IV ootus

Muutused õppekavas

- rangemad nõuded põhikoolis

V ootus

Kindlustunne

- koolid hindavad oma üleminekuraskusi objektiivselt

- Eestikeelse õppega alustamiseks on õpetajale vajalik psühholoogiline valmisolek ja motivatsioon (kardetakse töö kaotamist)

VI ootus

Rohkem suhtlust eestikeelse haridussüsteemiga?

- eesti emakeelega õpetajate arv venekeelsetes koolides väga väike (nt. Lätis on 1/3 )

- vene õpetaja ootab koostööd mitte niivõrd riigistruktuuridega, vaid erinevate haridusühenduste ja- liitude, samuti teadusasutuste ja ülikoolide tasandil

Koostöö koolide tasandil ei edene piisavalt

- vajalik eesti koolide suurem kaasatus - põhjuseks pigem eestikeelsete koolide

initsiatiivi puudumine, - teisest küljest ei ole vene koolid ise

piisavalt aktiivsed ega paku välja koostööd

VII ootus

Võimalus liituda Euroopa Liidu projektidesse

- võimalus kogemuste vahetamiseks, uute õpitehnoloogiate omandamiseks

- Võimalus aktiivseks keele – ja kultuuriõppeks

KOKKUVÕTTEKS

Rohkem informatsiooni

Rohkem koostööd

EESTIS ON ÜKS EESTI KOOL!