viikingid 101006030913-phpapp02

VIIKINGID5. klassi ajalugu

Piret Pihu

Kes on viikingid? Viikingite aeg oli täis julma vägivalda,

rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.

Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest – Taanist, Rootsist või Norrast.

Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks)

Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).

Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades

rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju.

Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga

Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg.

Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks.

Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma.

Rõivastus

Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk.

Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega.

Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid.

Elukoht

Viikingid elasid suurte perekondadena. Lapsed, vanemad ja vanavanemad elasid koos. Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad.

Ajaks, kui mehed olid retkedel, jäi talumajapidamine naiste juhtida.

Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks sõdalasteks ning osavateks meresõitjateks.

Elu ei olnud kerge, sest Põhjamaades oli pinnas väheviljakas ja kliima karm. See võis olla üheks põhjuseks, miks viikingid hakkasid tegelema röövretkedega naaber-maadesse.

Millised olid viikingite nimed?

Viikingite nimed olid näiteks Orm (madu), Ulf (hunt), Björn (karu). Paljud viikingite nimed on ka tänapäeval kasutuses, näiteks Rolf, Harold ja Erik.

Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald Kaunisjuus või Erik Verekirves.

Millised olid viikingite uskumused?

Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal.

Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal

Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid.

Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse.

Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas.

Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele.

Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega.

Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim.

Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata.

Millised olid viikingi meremehed?

Viiking pidi olema usaldusväärne meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest.

Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda.

Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt.

Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise ka tüürimeheks.

Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves.

Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu.

Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit.

Sõdalased röövisid rannikuasulaid, röövitud saagi aga viisid koju või müüsid teistes maades maha.

Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju, kulda ja hõbedat, aga ka naisi ja lapsi, keda mujal orjadeks müüdi.

Kui viikingid nägid, et asula on hästi kaitstud, siis loobusid nad ründamisest ja asusid rahumeelselt kauplema.

Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukohta loodusmärkide järgi. Nendeks võisid olla tähed, päike, hoovused, vee värvus, merelinnud, jää või udu. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata.

Millised olid viikingite laevad?

Viikingid olid suurepärased laevaehitajad.

Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel

Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge.

Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes.

Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada.

Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks

Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda.

Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud

Laeva ninas oli puust voolitud lohepea.

Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus.

Meeskonda kuulus 30-40 meest.

Tavaline oli et laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine toimus kogukonna poolt.

Kuhu viikingite retked viisid?

Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks.

Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased.

Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast.

. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.

Kui viikingid seiklesid algul  mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit.

Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad.

Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke.

Kuidas viikingid teisi rahvaid mõjutasid? Millise jälje jätsid viikingid maailma ajalukku?

Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad.

Viikingite retkedest Inglismaale annavad tunnistust paljud Skandinaavia päritoluga kohanimed.

Näiteks viikingite poolt loodud metallesemed olid ühed Euroopa parimatest ja nende järgi õppisid teised osavamalt metalli töötlema.

Eesti rannikualadele sooritasid viikingid tihti sõja- ja kaubaretki, kuid eestlased suutsid siiski säilitada oma iseseisvuse ega sattunud püsivalt viikingite mõju alla.

Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Seal võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks „knife“, „window“, „egg“, „die“, „take“.

Arheoloogilised leiud

VIIKINGITE KULLAST JA HÕBEDAST KÄE-JA KAELAVÕRU. KAUNISTATUD

MÕÕGAKÄEPIDE. LAEVA TUULELIPP.KAMM

ROOTSI VIIKINGITE AARE

Lindholm Høje (taani keeles 'Pärnamäe kõrgendik') on viikingiaegne matmiskoht Taanis Ålborgist põhjas. See on omataoliste seas üks maailma suurimaid.

TEADMISTE KONTROLL

1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas?

a) normaanideksb) normaalseteksc) normannideks

2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks?

a) vanemad pojadb) nooremad pojad

c) kõige julgemad mehed

3 . Mille järgi orienteerusid viikingid oma retkedel?

a) ainult päikese ja tähistaeva järgib) hoidusid ranna lähedale

c) orienteerusid nn. Päikesekivi järgi

4. Mis oli Päikesekivi?

a) tükike päikesestb) soojust ja valgust kiirgav kuldkollane

kivikec) kristall, mis näitas isegi pilves ilmaga

päikese asukohta

5. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad?

a) kuningateleb) kogukonnalec) kõigi omand

6. Suurim Euroopa ääreala ( maa-ala), mille viikingid asustasid, oli:

a) Iirimaab) Inglismaa

c) Island