vviiilljjjaa annnddiii vvvaabbbaaa ...1).pdfeelkoolis õpib neist õpetaja ulvi vahteri käe all 12....
Post on 26-Sep-2020
4 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Kooliaasta on alanud kaunilt. Palju on uusi ja toredaid inimesi. Kooli ja lasteaeda on tulnud
hulk väga tublisid lapsi. Kokku on koolis ja lasteaias 73 last. Eelkoolis õpib neist õpetaja Ulvi
Vahteri käe all 12. Meil on ka kolm uut tarka ja toredat õpetajat: III klassi ja inglise keele
õpetaja Kristiina Baum, V-VI klassi ja saksa keele õpetaja Anneliis Terep ning puutöö- ja
pillimeisterdamise õpetaja Indrek Roosi. Meil on uus, kuid samas kogenud majandusjuhataja,
kelle käe all meie majad aina kaunimaks muutuvad – Helle Lehtmets. Meil on uus
raamatupidaja Eret Türk, kes rahaasjades on juba korra jalule seadnud. Meil on uus ühingu
esinaine Piret Anier, kes viib end väga hoolsalt kurssi kõigi koolis toimuvate protsessidega ja
paistab, et paljud neist hakkavad palju tõhusamalt kulgema.
Sügis on olnud ka ilma poolest väga ilus, soe ja värviline. Seepärast on peale
klassiruumides õppimise ette võetud mõndagi vahvat: III-VI klassi õpilased käisid Õhne jõel
lodjaga sõitmas ja sügisest loodust vaatlemas, V-VI klass pikal rattamatkal Loodi ümbruses
pähkleid otsimas, trotsides tugevaid tormituuli; I-II klass matkas ümber Viljandi järve. Kogu
kooli õpilased ühiselt tegid rattaretke Varesemägedesse. III klassil on käsil
põllumajandusepohh – omal jõul ülesküntud põllulapile Metskülas külvati talirukis. Tööd
jätkuvad, kuniks aasta pärast süüakse iseküpsetatud leiba! Lisaks tutvusid III kl õpilased Tipu
Looduskoolis Soomaal vihmausside ja nende elu-oluga. On korraldatud lõbusaid
klassiõhtuid ja esinetud kuupeol. Mõnestki neist sündmustest saate siit lehest lugeda.
Lasteaias on mõnusad sügismatkad ja ilusatest ilmadest rõõmu tundmine olnud igapäevane
loomulik elu.
VVViiillljjjaaannndddiii VVVaaabbbaaa WWWaaallldddooorrrfffkkkoooooollliii
SSSüüügggiiissseee AAAjjjaaa LLLeeehhhttt
222555...oookkktttoooooobbbeeerrr 222000111111
2
Lasteaia uudised Meie tegemisi suve lõpus ja sügise alguses
Meie lasteaia-aasta algas rühmaruumide suurpuhastuse, pisiremondi ja mängusjade korda
sättimisega augusti keskel. Väga tublid abilised olid Oru tn. rühma lapsevanemad, kes osalesid
nii mängutoa põranda lihvimisel ja lakkimisel, talvepuude varumisel kui kõikidel töödel, mis
olid vajalikud lasteaia taasavamiseks. Siinkohal teile kõigile suur tänu kasvatajate poolt!
Suvel käisid kasvatajad Jaanika ja Külli ennast täiendamas Waldorfpedagoogika Seminari
koolitusel Tallinnas, kus nad laiendasid oma teadmisi pentatoonilise laulu vajalikkusest,
õppisid ise looma lastele sobivaid laule ja arutlesid koos teiste kasvatajatega, kuidas paremini
hinnata laste arengut ning kuidas kajastada seda tööd ka meie lasteaia õppekavas. Koolitus oli
huvitav ja teiste Eesti waldorflasteaednikega koos oldud aeg andis hea impulsi uue õppeaasta
rõõmsaks ning tegusaks alustamiseks.
Lasteaia rühmad avati pärast suvepuhkust 15. augustil. Suur rõõm oli kohtuda suve jooksul
palju suuremaks ja veel tublimaks sirgunud lastega. Kõrvuti igapäevase lasteaiaeluga algasid
nüüd kasvatajate vestlused uute lasteavanematega ning uute laste harjutamine lasteaia
rütmidega, teiste lastega ja kasvatajatega. Lutsu tänava rühma tuli sel õppeaastal 6 uut last:
6-aastane Aleksander, 5-aastane Sass, 4-aastased Aaron ja Katariina ning 2-aastased Moke ja
Remi. Oru tn. rühma sõbralikku perre võeti vastu 2-aastane Jorgen, keda ootas seal ees suur
vend Markus. Kõik lapsed on nüüdseks lasteaiaga hästi kohanenud, ainult Remi jäi veel
aastaks koju kasvama ja emmet aitama oma vastsündinud vennakese eest hoolitsemisel.
Praeguse seisuga on Lutsu tn. rühmas 20 last, Oru tn. rühmas 13 last.
1.septembril alustas tööd lasteaia kolleegium, kus iganädalastel koosolekutel kasvatajad
ennast tööalaselt täiendavad, laste arengu vaatlusi teevad, igapäevaste pedagoogiliste ja
töökorralduslike küsimustega tegelevad.
Kolleegiumitöö tulemusena valmistasid kasvatajad ühiselt ette septembrikuu hommikuringi,
Miikaeli ringmängu, mida lapsed terve septembrikuu vältel suure rõõmu ja kaasaelamisega
kaasa tegid. Miikaelipäeval, 29. septembril, mängisime Miikaeli ringmängu koos lasteaia
suuremate lastega ette ka kooli kuupeol. Lapsed olid julged ja tublid ning nautisid oma
esinemist rõõmuga.
21. septembril osales kasvataja Külli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud
erakoolide ja –lasteaedade infopäeval, kus tutvustati uusi määrusi ja seadusi, millega peavad
oma töökorralduses arvestama ka meie lasteaiarühmad ning kool.
27. septembril toimus Oru tn. rühma vanemate õhtu, kus olid kohal kõik lapsevanemad (!).
Vestlusringis vahetati mõtteid televisiooni ja arvuti mõjust laste arengule ning käsitleti
igapäevase lasteaiaelu korraldamise küsimusi.
Oktoober algas uue hommikuringiga, mis oli pühendatud Lõikuspühale. Lapsed said nelja
nädala vältel selgeks, kustkohast saab pagar jahu küpsetamiseks, kust mölder jahu
jahvatamiseks vilja võtab, ja keda tänada selle eest, et seemnest üldse vili võrsuda saab.
4. oktoobril alustas tööd eelkool, kus osaleb sel aastal 12 last väga kogenud õpetaja Ulvi
Vahteri juhendamisel. Lapsed ootavad igat koolipäeva suure elevuse ja rõõmuga, kusjuures
3
toimub meil pidev „repertuaari” vahetamine – eelkooli salmid- laulud kantakse laste poolt
ette lasteaias ja lasteaia omad eelkoolis.
15. oktoobril toimus taas Tallinnas Waldorfpedagoogika Seminari koolitus lasteaednikele.
Teemaks oli seekord häälikute eurütmiseerimine. Kasvatajad Anu, Annely ja Külli õppisid,
kuidas luua salmidele ja lauludele tähenduslikke liigutusi ning tutvusid häälikute eurütmia
põhimõtetega. Oli üks väga huvitav ja vajalik koolipäev.
18. oktoobril toimus meie vanemate kooli esimene loeng: psühhoterapeut Inge Tael rääkis
laste hirmude tekkepõhjustest ning agressiivsuse olemusest. Osavõtjaid oli rõõmustavalt
rohkesti, tekkis palju küsimusi, millele loodame vastuseid saada Inge Taela järgmistes
loengutes.
Oktoobrikuu lõppes mõlemas lasteaiarühmas leivaküpsetamise nädalaga. Jahvatasime
käsiveskiga jahu ja puhastasime leiva sisse lisamiseks omakasvatatud päevalille seemneid.
Reedel valmis laste kätega leivatainas, saateks lauluread „sõtkun tainast nagu ema, siis kui
leiba tegi tema”. Leivapätsikesed said kõik kauni päevalilleseemnetest mustri. Leiva peale
panemiseks tegid lapsed ise valmis või, taas rõõmsa laulu saatel: „koort kui hästi loksutame,
või siis varsti valmis saame”. Ja valmis nad saidki - nii leib kui või. Küll maitsesid nad imehead!
Lapsed arvasid kõik üksmeelselt, et paremat magustoitu ei olegi olemas.
Lõikuspüha ringmäng lõppes aga pidulikult kaetud laua taga, millel laste kodudest toodud
10 erinevat moosi. Need osutusid nii heaks, et kõrvale polnud vaja võtta mitte ühtki leivaviilu.
Aitäh kõikidele vanematele selle toreda moosidega maiustamise hommiku eest!
Sügis jätkub ja ka laste tegemised lasteaias ei lõpe kunagi. Järgmiste lasteaia uudistega
tutvustame teid aga juba teine kord ja mõnes järgmises ajalehes! Kaunist sügise jätku!
Kasvataja Külli Saul
Onnide
ehitamine on
lastel hästi
selge.
Sellesse
väiksesse
elamisse siin
mahuksid
sisse ilmselt
kõik pildil
olevad
lapsed, aga
kõik korraga
välja
vaatama küll
ei mahuks.
4
Uudiseid koolist Esimene klass
Oma kooliteed alustasid selle aasta 1. septembril Alina, Loretta, Mats ja novembris Aaron Aivo.
Kahe kuuga, mis me oleme teise klassiga koos olnud, oleme õppinud üksteist tundma. Lisaks
koolitööle on meil olnud juba palju ühiseid ettevõtmisi. Praegu avastame enda jaoks
matemaatika seaduspärasusi. Ka teises klassis õpib sel aastal kaks tublit last rohkem: need on
Karmen ja Eno. Pildil oleme pärast esimest koolitundi. Soovin meile kõigile üksmeelt ja
koostööd!
I – II klassiõpetaja Aurika Karus
Kolmanda klassi põllumajandusepohh
„Leib viljast, vili valgusest, valgus maailma algusest...“ laulavad meie koolilapsed söögi juurde
asudes. Kolmas klass alustas kooliaastat maailma alguse ja valguse tekkimise looga. Nüüdseks
on jõutud vilja ja selle kasvatamise juurde. Ees on ootamas sellest samast isekülvatud viljast
leiva tegemine. Põllumajanduslik aasta võib kolmanda kooliaasta iseloomulikult kokku võtta.
Meie klassis käib kaheksa õpilast. Sobiv põllulapp välja valitud, asusime koolimajast 15
kilomeetri kaugusel asuva Metsküla poole teele. Esimesel päeval autodega, sest lapsi oli ees
ootamas pikk ja raske kündmispäev.
5
Koolist kuuri alt sai välja otsitud ja tolm maha pühitud suurelt raudadralt ja mõnevõrra
kergemalt äkkelt. Lastevanemate abiga sai see Metskülla toimetatud.
Kord kohale jõudnuna tuli alustada põllu puhastamisega – eelmine maa omanik oli seda
kohta kasutanud prügimäena. Vaatasime, kes leiab kõige huvitavama leiu – vanad ravimid,
katkised mänguasjad,
lambipirni killud... kokku tuli
prahti mitu pisikest ämbritäit.
Siis labidad pihku ja
sõnnikut vedama, sest ka vili
vajab rammusat toitu enne
kui suureks sirguda saab.
Sõnnik ongi ju vaid
läbiseeditud, peenestatud ja
vajalike bakteritega
rikastatud taimne toit.
Imehea, mõtleb viljapea.
Kompostihunnikust sai
aiakäruga oma kümmekond koormat põllule veetud ja rehadega ühtlaselt laiali tõmmatud.
Kompostihunniku kõrvalt leidsime mitu kärnkonna, kes varjumispaika otsides sooja koha olid
oma jaoks leidnud. Julgemad võtsid konnad kätte, vaatasime kärnkonnade mürginäärmeid,
kuulsime neid piiksumas ja saime tunda kuidas nad oma veepõiest kogu tagavara meile otse
pihku tühjendasid – eks nad pisut kartsid meid. Seepärast said konnad ettevaatlikult oma
peidupaikadesse tagasi asetatud. On nad pigem ööloomad ja ehk jäidki nad ööd ootama, et
siis põllule meie tööd uudistama minna.
Järgnes päeva kõige raskem osa. Üks asi oli paarkümmend kilo kaaluval lapsel rasket rauast
atra enda järel vedada samal ajal jälgides, et vagu sirge tuleks, teine asi oli seda kõike koos
teistega teha. Samas tempos, samas rütmis anti oma panus nii kuidas kellelegi jõukohane. Kui
keegi tõmbas vähem, pidid teised sedavõrra rohkem pingutama – edukas kündmine on üks
6
suur meeskonnatöö! Lapsed
olid väga töökad, sama
usinad aga ka üksteisele
märkusi tegema, nähes kui
keegi pisut laiskles.
Äestamine oli hulga kergem
ja lastele ka lõbusam, sest
üks laps tohtis äkke peal
istuda, samal ajal kui teised
äket diagonaalis üle põllu
vedasid. Ja nii kuni kõik
lapsed äkkesõitu proovida
saanud ja põld äestatud.
Peale kolme-neljatunnist
tööpäeva asusime isukalt
võileiva-kottide kallale. Küll
maitses leib hästi!
Järgmisel päeval võtsime
sama retke ette jalgratastega.
Ees oli ootamas külvamine.
Arvestasime, et jõuvarudest
jätkub nii paljuks ikka, et 15 km
sinna ja samapalju tagasi
ratastel läbida. Üks
lapsevanem ees, klassiõpetaja
rea lõpus, väntasime Metsküla
poole. Teel tegime teejoomise pausi ühe vana käänulise puu all, kust leidsime
sarapuupähkleid,
nägime paari
ämblikku, mürgise
marjaga ussilakka ja
pehmeid samblaid.
Lastel tekkis
küsimus: kas hunt
või karu võiks ka
praegu meile vastu
jalutada? Vestlus
viis lõhnadeni, et
need levivad
tuulega ja jõudsime
järeldusele, et isegi
kui hunt või karu
oleks seal metsas
7
olnud, oleks nad ammu meie lõhnasid tundnud ja jalga lasknud. Leidsime, et metsaloomadele
ligi hiilimiseks on vaja vastutuult, siis ei vii tuul meie lõhnu nendeni ja meil õnnestub loomi
eemalt näha.
Maha külvamiseks valisime talirukki. Oli septembri keskpaik, talirukki külvi jaoks just sobiv
aeg. Lapsed said kaela linasest riidest laia kanga või õlale terade hoidmise jaoks kotikese,
täitsid selle
viljaga ja
reastasid end
põlluäärde
märguannet
ootama. Üks
lapsevanem,
põllumees ja
maalapi omanik,
näitas kuidas
põllul külvamise
ajal liikuda, kui
palju vilja
korraga pihku
võtta ja millise
liigutusega terad ühtlase kaarena maha langeda lasta. Nüüd oli laste kord. Keskendunult ja
pühalikult kõndisid 9- ja 10-aastased lapsed, peod vilja täis, rahulikult üle põllu ja vaatasid
hoolikalt, kuhu seemet lasta maha kukkuda. Saab ju igast terast uus taim, mille otsa
moodustub umbes 25 uut tera.
Selline kogus küpseid teri on
jahvatatuna pisike peotäis jahu.
Pisikesest peotäiest jahust saab aga
veega segatuna pisikese kukli...
Kolm nädalat peale külvi ulatus
meie kõrvu jutt, et tärganud on
heleroheline oras. Teadsime, et
jalgratastega parajat pingutust
nõudev matk imeilusa ilmaga mõjub
kõigile hästi ja nii me teele asusimegi.
Puhkehetke ajal arutasime ilmast,
päikesest ja osoonist. Oli kuulda arvamusi, et päike seisab paigal nagu nael ja kõik tiirleb
ümber tema, aga oli ka arvamusi, et päike nagu tantsiks ilmaruumis, planeedid võnguvad koos
temaga; nii ta sirab seal ja kasvatab meie orast... Koos vabas õhus olemine annab õpetajale ja
lastele võimaluse kogeda üksteisest selliseid külgi, mis tunnis ja klassiruumi seinte vahel
kipuvad varju jääma. Samas tekkib võimalus kerkida teemadel, mis tunniraamistikku ära ei
mahu. Selliste mõttevahetuste tähtsus ei seisne „õigete“ ja „valede“ vastuste teadasaamises,
hoopis olulisem lapse jaoks on arendada endas oskust esitada küsimusi ja oskust otsida
mõistlike vastuseid.
8
Maitseme orast, arvab õpetaja Sulev. Seda rohtu või? küsivad lapsed. Sedasama jah!
Maitselt
mahlakas ja
värske, kergelt
magus – päris
hea, arvab
enamus lastest.
Kas ka metsa-
loomadele
võiks see
maitseda, tekib
lastel küsimus.
Jääme lootma,
et ehk
metsaloomad
siia küla ja
majade vahele
siiski tulla ei julge, vähemalt mitte hulgi. Jääme lootma, et jääb ikka meile see suure vaevaga
maasse saadud vili. Korraga avastame, et neil, kes eriti usinasti orast maitsenud, on keeled
rohelised. Sama rohelised kui oras ise. See teeb lastele nalja. Võrdleme, kellel on keel kõige
rohelisem.
Tagasiteel kooli leiame külakiigu. No kuidas saakski sellest kolmanda klassi õpilastega
mööda minna ilma, et järele prooviks, kas kiik ikka kiigub? Kiikus küll ja kuidas veel!
Plaanime külmemate ilmadega, kadripäeva paiku, veelkord põldu vaatama minna. Ehk on
siis lumi juba maas ja saame orast lume alt otsida. Südatalvel saab jalgrattad suuskade vastu
vahetada, ka jalgsimatk põlluveerele on järele proovimata. See jääb suvisele ajale ja saab
olema telkides ööbimisega. Selleks ajaks on talirukis juba äratuntava välimusega. Sügisel
läheb vilja koristamiseks ja kuivatamiseks, jahu tegemiseks ja leiva küpsetamiseks.
Õpetaja Kristiina Baum
9
4. oktoobril
uudistasid III, V
ning VI klassi
õpilased Õhne
jõel sügise
saabumist.
Mahukas
ühemastiline
purjelaev
Jõmmu pakkus
õdusat istumist
lambanahkadel
ning põnevat
uudistamist nii
lastele kui ka
neljajalgsetele
sõpradele. 12
meetrit pikk ja
7,5 meetrit lai
lodi kostitas
meid oma
vööris sooja tee,
vorstikeste ja
lühifilmiga
enese saamisloost.
Humoorika
laevakapteni vahvad
meremehejutud
ning loodusretke
raames kuuldu jõest,
selle elustikust,
kaldakooslusest
ning lindudest pani
vast igaüht sellele
mereelukale tagasi
igatsema.
LLooddjjaassõõiitt
ssüüggiisseesseell
ÕÕhhnnee jjõõeell
10
Lodjasõidule
järgnes 1,1 km
pikkune tiir, mille
käigus väikesed
loodushuvilised
said astuda
Suislepa
mõisahärra
jalajälgedes ning
tutvuda Õhne jõe
äärse
lammimetsaga.
Kõik uuristused
maapinnas ning
lohukesed
kaldamudas said
läbi käidud ning
omaks võetud,
vapramad isegi
kargesse
jõevette kastetud.
Õpeteja Anneliis Terep
11
Merel on palju aega mõelda. Oleks vaid küsimusi, mille
üle juurelda. Nende eest hoolitses see kord Triinu (pildilt
puudub).
Viienda ja kuuenda klassi mereteemaline klassiõhtu koos kummitusega
Jätkuna vahvale lodjasõidule toimus
V ja VI klassil 20. oktoobril
mereteemaline klassiõhtu.
Koosviibimine, kus kõikvõimalikud
merega seotud olendid – merineitsid,
meremehed ja ka üks vapper
piirivalvur ning muudki mererahvast
– laevatekil ehk koolimajas kokku
said ja vaimu merel ööbimiseks
valmis panid.
Nauditi isevalmistatud toite,
esineti üksteisele, mängiti pimesikku
ning tehti lähemalt tutvust koolimaja
pimedamate nurkadega.
Kinniseotud silmadega merelised
lõikasid enestele lõngast
maiustustepuult magusat saaki ning
ragistasid ajusid viktoriiniringis.
Nähtamatule majaprouale
osutusid laste hilisõhtused
rõõmukilked nähtavasti veidi
väsitavaks, sest öösel otsustas ta
meid kostitada uksepaugutamiste ja
lustliku vilistamisega. Vaprad
merelised pidasid tormile siiski ennastsalgavalt vastu ja hommikuringis oli vestlusmaterjali
ning rõõmu rohkem kui küll.
Mõne sõna nõustus toimunu kohta ütlema ka Johanna Maria, kes seda kohe ka teeb.
Õpetaja Anneliis Terep
Klassiõhtu oli põnev. See toimus neljapäeval vastu reedet. Jäime koolimajja ööseks.
Kuna klassiõhtu algas kell 16, st kolleegiumi koosolekuga samal ajal, pidime me vaikselt olema.
Vaikselt olemisest ei tulnud midagi välja, hakkasime kõvasti kiljudes ja karjudes pimesikku
mängima ja kummitusi jahtima. Keegi laulis. Mery-Liis võttis flöödi ja hakkas ise kummituseks!
Vahepeal kadus Triinu ära. Sten ja Joonatan võtsid kummitusega võitlemiseks kaasa nagi ja
läksid üles, teised nende järel. Ja seal diivanil istus Triinu ja naeratas.
12
Pildil on mingi arusaamatu olukord. Kaader on pisut viltu,
nagu merel ikka, aga värvid on õiged
Sellel pildil on pahaaimamatu laevameeskond enne öiseid dramaatilisi
sündmusi. Hommikuks oli meid umbes poole vähem.
Võtsime julguse kokku ja
proovisime, kes julgeb
pimedas söögisaali
minna … Lõpuks ei
julgenud keegi ka saali
minna! Kui õpetajad
viimaks tulid, sai ette
võetud nii viktoriin kui ka
üks lõika-pimesi-kääridega-
lõnga- otsast-maiustusi-
mäng.
Öösel keegi vilistas ja
koputas … Järsku Mery-Liis
karjatas ja hüüdis:
“ Vaadake, lava peal on
kummitus“. Ning tõesti,
lava peal olid toolid ja ühe
tooli peal istus valge kogu.
Sten helistas emale, et ta koju viidaks.
Kummituse välja ilmumist mõjutas kindlasti neljapäeva öö, mil ka muinasjuttude järgi liigub
kõiksugu vaime ja tonte...
Hommikul koristasime ja algas tavaline koolipäev.
VI klassi õpilane Johanna Maria Ojap
13
Pähklid Sinialliku voore nõlvadel olid
suuremalt jaolt juba varisenud.
14. september oli see päev, kus orkaan Katia siia jõudis. Orkaani mõõtu ta küll enam välja ei
andnud, aga pildilt on näha, kuidas ta ägedalt puid painutab ja juuksed vahvalt lehvima paneb.
Meie vapraid matkaselle see ei heiduta.
Pähkliretk
14. septembril käisime ratastega pähkliretkel.
Esimene peatuspaik oli mälestusmärgi
juures Järveotsal. Seal jõime teed, kakaod,
sõime võileibu - mida kellelgi parasjagu
kaasas oli. Edasi sõitsime metsavahelisi teid,
mis olid küll väga kitsad ja halvad, kuid sõita
oli seal väga lõbus. Jõudsime Siniallikule.
Sarapuid oli seal palju, kuid enamus kahjuks
tühjad. Väntasime edasi. Paljudel hakkas
külm. Siis juhtus veel selline asi, et
Joonatanil läks rattakumm tühjaks. Saime
selle kuidagi täis pumbatud. Edasi liikusime
maantee peal. Kui olime juba natuke aega sõitnud, leidsime tee äärest suure sarapuumetsa.
Kõik jooksid ruttu pähkleid korjama. Pähklipuud ja rohi olid seal väga kõrged ja kõik, kes
pärast metsast välja tulid, olid läbimärjad. Sihtpunkti Loodi jõudes olime kõik väsinud ja
külmetasime.
14
...kui need veekogu gabariitidele ei vasta Teekond kodu poole osutus oodatust raskemaks
Palgiparvetamis-
harjutused Loodi
ojas
Head
palgiparvetajad
oskavad palke ka
parajasse mõõtu
murda, ...
15
Allakirjutanu koduteel ettenägematuid takistusi läbimas
Paistust paistab tõesti kaugele
Kuigi vihma
sadas ja tuul oli
tormine, said
meie klassi
poisid tule
lõkkesse.
Istusime tule
äärde, grillisime
vorsti, jõime
teed ja
mängisime lätsu.
Natuke aega
olime veel seal ja
siis suundusime
tagasi
kodupoole. Aga
tagasi sõites tegime väikese ringi. Õieti läksime kõigepealt otse läbi metsa Loodi Põrguorgu.
Ratastega kujunes see teekond väga raskeks. Suurem osa teekonnast tuli ratast koos muu
varustusega seljas tassida järskudest mägedest üles ja alla. Mõned ei jaksanudki. Siis aitasid
neid teised, kes ise olid ka puruväsinud. Põrguorus oli põnev. Seal sai koobastes ronida. Edasi
- Paistu kaudu Viljandisse. Tee oli kaunis aga tuul oli väga tugev. Kui õhtuks koju jõudsin, ei
jaksanud enam liigutadagi, jäin kohe magama.
Laura Pakassaar, VI klass
16
Pilte kogu kooli ühisest väljasõidust Varesemägedesse
Toitlustajaks ei saada, selleks sünnitakse.
Taolise kolmeharulise küpsetusvarda abil suutis
Mano ära toita kogu oma klassi.
Sama lugu on puutöö õpetamisega. Õpetaja
Indrek näitas ette mõned lihtsad töövõtted ...
Osa matka-
seltskonnast
ei ole
mallanud
lõkke äärest
lahkuda.
Otsekui
aimates, et
muidu nad
selle pildi
peale küll ei
jää.
...mõõku ja muid tarvilikke riistu materjalist, ...
... ja kogu matkaseltskond voolis nuge, ...
17
...mida metsa all külluses.
Ja viimaks tuli seda teha juba õige kiiresti.
Kuna tööviljakus oli suur, siis oli seda pidevalt vaja
juurde tuua.
Suupillihelidega läheb töö palju reipamalt.
Mida sellisest küll saaks?
Õpetaja Kristiina tehtud nuga äratas kõigis imetlust.
Isegi õpetaja Indrek kahtles, kas ta nii ilusat oskaks
teha.
... mängudeks,... Aga aega jäi ka muuks. Retkedeks, ...
18
Seal all, nende puude taga, on ilus vesiveskikoht. Järgmisel leheküljel käime seal ka ära ja siis sõidame koju.
... loodusvaatlusteks (kas mitte metsakäharik?), ...
... maskeerimiseks ...
... ronimiseks, ...
... või ka lihtsalt jalutamiseks.
19
Lähenemine veskitammile
Koju
Teavet Ühingu juhatuselt Meie inimesed
Viljandi Vaba Waldorfkooli Ühingu uus juhatus valiti maikuisel üldkogu koosolekul ja hakkas
koos käima 1.juunist 2011. Juhatuse liikmeid on neli: Piret Anier (esimees), Sulev Ojap (esimehe
asetäitja), Külli Saul, Urmas Volmer. Igal koosolekul osalevad ka sekretär ja majandusjuhataja.
Juunikuu lõpus lahkus töölt senine majandusjuhataja-raamatupidaja Nelli Juht. Uus
majandusjuhataja Helle Lehtmets asus tööle 1. juulil. Raamatupidamist teeb Eret Türk oma
kodukontoris. Alates 2011 aastast on Eesti waldorfkoolide ja -lasteaedade ühenduse töös
hakanud osalema ka koolide juhatused, alates juunist ka meie. Tihenevas koolidevahelises
koostöös saame kasutada teiste waldorfkoolide juhatuste ja büroode hästi toimivaid
süsteeme ja jagada nt rahastamise teemalisi probleeme-lahendusi.
Juhatus otsustas pühendada selle õppeaasta VVW Ühinguga seotud inimestele,
eesmärgiga leida nii uutele kui endistele töötajatele selgelt arusaadavad ülesanded, et Ühing
kui tervik saaks parimal viisil toimida. Selleks on vajalik ühelt poolt korrastada Ühingu palgal
olevate inimestega seotud dokumentatsioon, rahade jaotamise süsteem, teisalt
lapsevanematega koostöös leida ja mõtestada/konkretiseerida osalus Ühingu elus (nt
töötundide tegemine jms).
Septembrikuust alates oleme muutustes. Juhatus käib koos kord nädalas. Välja on
kujunemas koostöö – kord ollakse koos lasteaia ja õpetajate kolleegiumiga ning teine kord
raamatupidajaga. NB! Juhatuse koosolekud on avalikud - lisamõtete andjad ja eriti mõtete
teostajad on oodatud! Koosolekud igal teisipäeval kl 15:30 – 17.
Juhatuse septembri- ja oktoobrikuu töö peaeesmärgiks oli välja selgitada rahasaamise
allikad ja kulude jaotumine kooli-lasteaia lõikes. Nüüdseks on esmane selgus käes, valmis sept.
– dets. 2011 eelarve ja 2012.a eelarve põhimõtted.
20
Rahastamise mudel üldvaates on järgmine:
sissetulekud: riigilt 32%, kohalikelt omavalitsustelt 40% ja
lapsevanematelt + muudel tuludelt 28%; väljaminekud:
palgakulud 77%, püsikulud (hoonete haldamine, toit,
ühingu kulud) 19% ja muutuvkulud (õppevahendid,
koolitus, remonttööd) 4%. Ühing tuleb rahadega välja,
tulud-kulud on tasakaalus. Reaalne kasum on teenitud
suvistelt majutustelt – laagritelt ja folgi tudulast.
Septembrikuu sissetulekud suurenesid võrreldes
eelmise õppeaastaga 12%. Nii said tulla uued inimesed ja
alustada palgasüsteemi korrastamist. Olulisem muutus oli õpetajate palkade suurenemine
uue töötasu arvutamise põhimõtte alusel, mis ju oligi kevadisel üldkoosolekul õppemaksu
tõstmise eesmärk. Lisaks sai saadetud taotlused KOVidele, et nad tõstaksid õpilaste pearaha
tasemele, nagu 1.09.2011 kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse finantseerimise
osas ette nähtud. Jätkub töö lasteaialaste pearahade suurendamiseks.
Uut juhatust hämmastas lapsevanemate suur võlgnevuste ja õppemaksu soodustuse
soovijate osakaal ja avalduste esitamise tähtaegadest mitte kinnipidamine. Raamatupidaja
esitab alates septembrist arveid ja hoiab laekumistel silma peal ;). Edaspidi peavad
õppelepingud olema sõlmitud vähemalt 10 päeva enne kooli-lasteaia algust, nagu ka
seadustes nõutud. Soodustust saab taotleda see, kellel ei ole eelnevaid võlgnevusi ja kellel on
töötunnid tehtud. Järgmisel aastal lepinguid sõlmides lepitakse soodustuse taotlejatega
kohe kokku, millist tööd ja kui palju ta oma soodustuse kompensatsiooniks teeb (näiteks
koristamine, puude ladumine vms.). Töötunde puudutav – konkreetsed tööd, teostamine ja
info kogumine-avalikustamine – tuleb selle õppeaasta jooksul koostöös lapsevanemate,
juhatuse ja Ühingu töötajatega üheselt mõistetavalt selgeks teha. Kõik ikka selleks, et Ühing
saaks paremini toimida ning juhatus tegeleda rohkem sisulise tööga. Nii et järgmise
õppeaasta eel siis rangem kord.
Haldamine (hooned)
Lahenenud on Lutsu 3 hoone omandiküsimus. Oktoobris sõlmiti Viljandi linnapea ja hoonete
pärija esindaja vahel kompromissleping, mille alusel said hooned jälle linna omandisse. Hea, et
õnnestus pikka kohtuvaidlust välistada. Nüüd ootame, kuni maa saab munitsipaliseeritud, et
sõlmida siis Viljandi linnaga hoonestusõigusleping.
Koostöös linnavalitsusega on parandatud Oru 8 kuuri katus ja tehtud markeeriv piire
autode ja laste vahele. Suvel parandas pottsepp Andres rühmaruumide ahjud ja Urmas koos
abilistega tegi kauniks mängutoa põranda. (Suur tänu neile!) Kõigele kaunile vaatamata on
vaja sellest hoonest lasteaed välja kolida. Juhatus ootab lapsevanemate abi ruumide
leidmiseks, esmalt sellele teemale pühenduva inimese näol, ja loomulikult on oodatud kõik
potentsiaalse asukoha mõtted!
Lutsu 3 krundil on peateemaks piirded ja võõrad territooriumil. Lasteaiarühma mänguala
serva on istutatud hekk ja parandatud pideva lõhkumise all kannatanud võrkaed (loodame, et
nüüd pikaks ajaks). Tänavaäärse müüri valmimist on oodatud kevadest saati, tänaseks on
lõpetatud senise fassaadi kordateinud firma järel ootamine. Pooleli oleva müüri valmimine
21
lükkub küll kevadesse, aga uusi väravaid saab näha hiljemalt jõuludeks. Väravale kinnitatud silt
„Eramaa“ on kõigile, kes kohtavad krundil kassi-koeraga jalutajat või kedagi võõrast
toimetamas, heaks argumendiks kutsumata külaliste ärasaatmiseks. Lutsu 3 õuemaja on
saanud katusele uue harjapleki ja luugi.
September oli justkui päästeameti kuu. Pikka aega kestnud evakuatsioonitrepikodade
nõuetele vastavaks tegemine lõppes – uued uksed on heaks kiidetud ja vastu võetud. Tehtud
on ka tuletõrjeõppus. See oli küll ilma põneva sireenita.
Õpetajad, kasvatajad ja lapsed said teadlikumaks, kuidas
käituda tuleohu korral. Koostöö päästeametiga jätkub hoonete
ja dokumentatsiooni uutele nõuetele vastavaks tegemisel.
Koolimajas on vaikselt hakanud toimuma korrastusprotsess.
Tühjalt seisvast Valuoja koolimajast on toodud meie jaoks
vajalikku mööblit: riiuleid, vitriine, laudu, tahvleid …. Tänu
sellele on meil nüüd olemas kapid-riiulid õppevahendite jms
hoidmiseks koos ühes ruumis. Järjest tuleb kooli kasutusse
uusi ruume: septembris vabanes puutööklassi kõrval olev tuba,
oktoobris muutus II korruse kolikamber keemia-füüsika katsete
kabinetikeseks, vabanes õuepealne kinnine kuur. Varanduse sorteerimine ja oma kohtadele
paigutamine on täies hoos.
20. oktoobril käisid Saksamaalt, fondi Software AG inimesed vaatamas, kuidas Ühing on
kasutanud rahasid, mida anti katuse, fassaadi ja müüri renoveerimiseks. Kohaletulnud jäid
tulemustega rahule ja loodavad koos meiega, et see projekt lõpeb 2012.a suvel. Siinkohal suur
tänu Nellile, kelle suure töö tulemusena meil on nii kaunis maja väljastpoolt. Ja eriline tänu
Tiiu Bläsile, kes on projekti täie jõuga kaasa kandnud. Ja muidugi suur tänu abi eest Software
AG fondile. Lähemalt saab sellest fondist lugeda nende saksakeelselt kodulehelt
http://www.software-ag-stiftung.com/de/ .
Koostöö, üritused, projektid
Puutööõpetaja Indreku oskuste ja inimeste tundmise kaasabil on alustatud läbirääkimisi
Pärimusmuusika Aidaga. Esmalt, et teha koostööd pillimeisterdamise alal nii, et paraneks
puutööklassi tehniline seisund ja August Pulsti Õpistu korraldatavad kursused saaksid Aida
lähedal pillide meisterdamise koha.
Sarnane koostöö võiks toimuda ka Viljandi Kultuuriakadeemiaga, eriti rahvusliku ehituse ja
käsitöö poole pealt. Need läbirääkimised seisavad alles ees.
Jätkub koostöö Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühinguga, kelle korraldatud
pühapäevakooli tunnid nädalavahetustel viiakse juba mitmendat aastat läbi meie koolimajas.
Ühingu enda kiire ja konkreetne vajadus on koostada uus arengukava aastateks 2012-2015.
Seepärast oli plaanis mõttetalgute korraldamine, mis aga nii suvel kui ka septembris
erinevate põhjuste koosmõjus ära jäi. Nüüd novembris, kui jätkuvad jõululaada
ettevalmistamise töötoad, saab nobedate näppude töövihtumise juures ju juttu rääkida.
Ettepanek on kasutada need tunnid mõtlemaks järgneva arengukava 2012-2015
kokkupanemisel vajalikule: mis on lastevanemate ja ühingu töötajate soovid kooli-lasteaia
22
arengute kohta (nii hoonete kasutamine/korrastamine/laienemine kui kooli maine, põhikirja
muutmine jms).
Suvel oli plaanis korraldada laseerimise õpituba, mille käigus saaks korda seinad Lutsu 3 ja
Oru 8 majas. Aja nappusel jäi see sel suvel teostamata. Hea plaan jääb ootele!
Lastevanemate kooli esimene loengupidaja psühholoog Inge Tael on alustanud oktoobris
koostööd õpetajatega ja novembris jätkab lasteaednike juures, et toetada pedagooge nende
töös. Iga külaskäigu ajal Viljandisse on ta nõustunud ka lapsevanemaid kuulama (40 min/20€).
Järgmine visiit meie kooli on tal uuel aastal.
Piret Anier
Veel häid uudiseid
TÜ waldorfpedagoogika täiendkoolitus
Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut korraldas
täiendkoolituse waldorfkoolide õpetajatele. Teemaks oli
waldorfpedagoogika I-II kooliastmes. Õpingud algasid
jaanuaris ja lõppesid augustis aastal 2011. Viimane,
augustikuine moodul toimus meie kooli ruumides.
Ülikooli tasandil korraldati selline kursus esmakordselt.
Huvi selle vastu oli väga suur. Meie koolist lõpetasid 320-
tunnise koolituse õpetajad Mihkel Soon, Siiri Kärt, Aurika
Karus, Ulvi Vahter ja Külli Saul ning lastevanematest Piret Anier. Kursusele oodatakse jätku,
kus käsitletakse III koolijärku.
Waldorfkool on Eesti haridussüsteemi loomulik osa
Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht ja lapsevanem Katri Tammekand juhib Eesti
Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti „Waldorfkool on Eesti
haridussüsteemi loomulik osa“. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
Projekti käigus avaldatakse kaks waldorfpedagoogikat tutvustavat vahelehte Õpetajate Lehes;
esimene vaheleht ilmus 2011. a kevadel. Lõpusirgele on jõudnud töö lapsevanemate e-
käsiraamatuga, uuendatakse waldorfkoolide ühenduse kodulehte, töötatakse välja
waldorfkoole tutvustav ühine voldik ja infostend. Valminud on vilistlaste ankeetküsitlus, mis
on endistele õpilastele juba laiali saadetud. Viidi läbi meediakoolitus.
Suur hulk tööd projektiga on tehtud ja meie kooli poolt on sellega ametlikult seotud Ulvi
Vahter, töös on osalenud ka Kadri Veiken, Külli Saul ja Sulev Ojap.
Meediakoolitus toimus kolmes osas ja oli mõeldud õpetajatele ning lapsevanematele.
Juhendati, kuidas suhelda ajakirjanikega ja käituda kaamera ees, tehti häälekoolitust, õpetati
kirjutama pressiteadet. Igal koolitusel toimus erinevate situatsioonide läbimängimine ja
analüüs. Meie koolist osalesid Külli Saul, Ulvi Vahter, Kadri Veiken, Piret Anier ja Kristi Jõeste.
Projekti lõpetab konverents Viljandis 17. märtsil 2012. a, kuhu on oodatud kõik huvilised.
23
Tükike lasteaia hoonest ja õuest
Nurgake lasteaia kodusest mängutoast
Thbilisi linna rajas kuningas Vahtang I üle 1500 aasta tagasi ravivate
kuumaveeallikate juurde. Sellest ka linna nimi - thbili tähendab soe.
Bothmer-võimlemine
Õpetaja Aurika Karus osaleb 5-aastasel Bothmer-võimlemise koolitusel Helsingis.
Sellesügisesed õppemoodulid toimusid 24.-25.sept. ja 05.-06.nov. Bothmer-võimlemist
rakendab Aurika võimlemistunnis. Ta ütleb, et saab sellest koolituses hea vaimse laengu.
Liikumine on igal pool meie ümber olemas - õhus, maailmaruumis jne. Bothmer-võimlemine
aitab kooskõlastada meie keha liikumist maailma liikumisega. Intensiivse harjutamisega
puudutame kõiki lihaseid ja see aitab meil kohandada oma keha siin maailmas. Samuti
vabastab mäng meie ja erinevate esemete ning inimeste vahelistest pingetest.
Eurütmia-uudised
24.septembril külastasin
Thbilisi waldorfkooli ja -
lasteaeda. See on ainuke
waldorfkool terves Gruusias.
Õpilasi ca 375, tegutseb 4
lasteaiarühma. Aastal 2010 oli
kool saanud riikliku parima
kooli tunnustuskirja.
Vaatamata sellele ei lubatud
koolil kanda nime Vaba
Waldorfkool, vaid kooli nimeks
on number, nagu kõigil
sealsetel riigikoolidel.
Lasteaed oli tuttav ja kodune
oma mänguasjade ja eluoluga.
Neid ei kimbuta (veel?)
tervisekaitsega seotud
mured. Kool aga, kes
siiani oli lihtsalt üks
riigikool, plaanib
eraldumist, sest Gruusia
uus haridusreform näeb
ette 5- aastaste laste
koolikohustust,
arvutiõpet jne.
Õnnestus viibida kahes
eurütmia-tunnis (4. ja 8.
klassis). Tore , kui
eestikeelne
„kekskastikool“ Gruusia
4.klassi laste silmad
24
Võimatu on anda edasi Kaukasuse ilu ja ülevust, aga loodan, et nende
paari pildi kaudu saab sellest vähemalt aimu.
särama pani ja kätlemine nende jaoks uus tundmatu harjutus oli. 8.klassis oli näha juba märke,
et eurütmia ei ole õpilaste jaoks enam nii iseenesest-mõistetav ja soositud. Õpetaja oli oma
ala staažikas
ja teadlik
esindaja,
kellega oli
huvitav
vestelda.
Kindel on see,
et meil on
Gruusias
sõbrad ja
saatuse-
kaaslased,
kelle juurde
võib alati külla
sõita.
15.-16. oktoobril kohtusid Viljandi Waldorfkoolis Eesti eurütmiaõpetajad, et koos harjutada ja
kogemusi vahetada. Kaheksast õpetajast oli kohal 5. Kogesime, et õpetaja vajab hädasti oma
kunstialal praktiseerimist. Muidu on raske areneda ning laste keskel paindliku ja loova
inimesena tegutseda. Kohtumised jätkuvad novembrikuus Arukülas. Loodame väga, et
suudame sellest toimiva traditsiooni kasvatada, mille tulemusena muutub Eesti
waldorfkoolide jaoks võimalikuks aeg-ajalt kasvõi minimaalses mahus lisaks õpilaseurütmiale
25
Eurütmiasündmuseks tuleb pidada ka 3.klassi nauditavat esinemist kuupeol. Kahjuks on pilt
jäänud veidi udune, sest kaasaegsete fotoaparaatide säriajad ei ole veel järele jõudnud
Rahmaninovi tempodele. (Toimetus)
ka täiskasvanute eurütmiat näha. Noorel algaval kunstil ei ole kerge, kuid ta pakub ohtralt
avastamisrõõme. Õpetaja Virgi Ojap
Käsitööõhtud enne jõululaata Puidutööklassis saab käe valgeks enne
lume tulekut. Alates oktoobrikuu keskpaigast
valmistume jõululaadaks ka kooli
puidutööklassis. Meisterdame jõukohaseid
asju: võinuge, okstest nukke, plaanis on veel
karussellid. Lapsed, lapsevanemad, õpetajad –
kõik on olnud esindatud ja on jätkuvalt
oodatud.
Koosolemistel on olnud töine ja keskendunud
õhustik. Igaüks vestab, saeb, lihvib, puurib
justkui omaette, aga kellelegi ei jää
märkamata, kuidas naaberlaua ääres leitakse kaunis kujundus võinoale või mõnele okstest
nukule huvitav lahendus nt. mütsi valmistamisel. Kaaslase ideed saab nii imetleda, kui ka
kasutada-edasi arendada.
Need teisipäevased töötoad on kujunemas iganädalaseks avatud puidutööringiks, milles
osalevad nii lapsed kui ka vanemad. Kuigi kõige nooremad meisterdajad, kel vanust 6-7 aastat,
saavad tegevustega paljuski ise hakkama, vajab mõni keerulisem puurimine isa-ema abi.
Õpetaja Indrek Roosi
26
Jätkame sama suure puidutööisuga ning ootame uusi kaasalööjaid TEISIPÄEVITI kell 18 kooli
puidutööklassis. Emadel-tüdrukutel on tegemist koolimajas – õpetajate Aurika, Ulvi või Külli
juhendamisel valmivad riisiga täidetud karukesed, vilditud linnukesed, unenukud jm vahvat.
Kõik meie oma laste heaks!
Mis tulemas
Teisipäeviti kell 18 - 20 käsitööõhtud koolimajas ja puutööklassis
T 22. nov. kell 17:30 Külli Saul ja Külli Volmeri loeng emakeeleõpetusest lasteaias ja põhikoolis
R 25. nov. kell 11:30 - kadripäev ja kuupidu
E 28. nov. - advendiring
T 6. dets. nigulapäev, lapsi külastab Püha Nikolaus
P 11. dets. kell 11-15 - jõululaat
T 20 dets. kell 17:30 - lasteaialaste jõulupidu
K 21.dets. - koolilaste jõulupidu
23. dets. – 8. jaan. on koolivaheaeg
K 11. jaan. kell 18.00 - Godi Kelleri loeng
T 24. jaan. Ühingu üldkogu koosolek
T 31. jaan. kell 18.00 õpetajate ja lastevanemate vestlusring võõrkeelte õpetamisest
Lõpetuseks Kuulutame välja nimekonkursi käesolevale ajalehele! Kõik hääd ja säravad ideed oodatud!
Tasuks … näha oma pakutud nime 2-4 korda aastas lehe pealkirjana
Ettepanekud nime ja teiste teemade kohta, mida siit lugesite, on oodatud aadressil
viljandi@waldorf.ee
Lisaks veel väike abipalve: oleks ülimalt tore, kui keegi aitaks korraldada siseveebi, kuhu
saab üles laadida fotosid kooli-lasteaia laste tegemistest. Pilte on palju pea kõigist
ettevõtmistest, aga endiselt on küsimuseks jäänud, kuidas teie neid näeksite.
Toimetasid Kadri Veiken ja Sulev Ojap. Fotod: Virgi Ojap, Kadri Veiken, Urmas Volmer ja Sulev Ojap. Ornamendid joonistasid V ja VI klassi õpilased: Lauri Laretei, Sten Marek Linn, Mano Meelis Onni ja Johanna Maria Ojap
top related