aprill 2014

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . A P R I L L 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

Miks tasub kandideerida üliõpilaskonna juhatusse? lk 8-10 Crisely Apri

MERE VÄGI, TUDENGI VÕIM! lk 18-19 Silja Aasmäe

Mida ootan uuelt haridusministrilt? lk 27 Stanislav Štõkov

TUDENGITE EUROVISIOONI

VÕITJA ON VOKAALANSAMBEL

THE FEWS! loe lähemalt lk 20

APRILL 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPPKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, KONSTANTIN JEFIMOV, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRIMAKETT: SANDRA STUMBURTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Armas Tipikas!

Nüüd võib ametlikult rõõmustada, et kevad on saabunud ja ergastab meid kõiki selle pakatava energiaga - vähemalt mõte päikesekiirtest ja pikematest päevadest on ilus. Tegelikkuses aga, ja keegi ei väsi seda kordamast, on päris mitmeid meist kimbutamas kevadväsimus. Rändavad siis loengus istudes su mõtted hoopis suveplaanidele, mis enam sugugi mägede taga ole või kevadsessioonile, mis natukene hirmus tundub. Mõtted on lennus ka minul, sest tegemisi, mida tahaks ära teha, kas siis selle kevade, suve, aasta või kahega, on kohutavalt palju, ent aeg jällegi on kahjuks piiratud ressurss.

Käesolevas ajakirjas saad ülevaate maikuus toimuvatest Tallinna tudengipäevadest ning jagada nende tudengite kogemusi, kes paremat haridust või kogemusi otsides on välismaale siirdunud. Kohalikel teemadel on TTÜ Üliõpilaskonnas vahe-tumas kaks juhatuse liiget, kes räägivad oma tööst, kogemustest ja põhjustest, miks ka Sina võiksid antud ametikohtadele kandideerida.

Soovin kõigile teguderohket aprillikuud, ent ärge unustage nautida ka seda kaunist kevadilma!

Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERG

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Skeptik udus: Osa 108-10 Miks tasub kandideerida üliõpilaskonna juhatusse?11 Teklitseremoonia – tunnus-tame tublisid!

12-13 Rootsi on esimene riik maailmas, kes ei tarbi elektri tootmiseks fossiilseid kütuseid 13 BuildIT 201414 Kohalikud 3D printimise gu-rud räägivad asjast

15 Presidendimatk - rahvaspor-di kevadekuulutaja 18-19 MERE VÄGI, TUDENGI VÕIM! ehk Tallinna Tuden-gipäevad 6. – 10. mai 201420 Tudengite Eurovisiooni 2014 võitja on The Fews!

Sisukord

Miks

tasu

b k

and

idee

rida

üliõ

pila

skonn

a ju

hatu

sse?

Pers

oon

Root

si o

n es

imene

riik

maailm

as, k

es e

i tarb

i ele

ktri

toot

miseks

fos

siils

eid

küt

useid

Tu

deng

tegut

seb

Pres

idend

imatk

- r

ahv

asp

ord

i kev

adeku

ulut

aja

Tu

deng

tegut

seb

MER

E VÄ

GI,

TUD

ENG

I VÕ

IM!

ehk

Tallinn

a Tu

deng

ipäev

ad 6

. – 10

. mai 2

014

Tudeng

tegut

seb

18-198-10 1512-13

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2014

26 Laboris juhtub27 Mida ootan uuelt haridus-ministrilt?28 Meistriga meisterlikult tan-tsima29 Elektriratastooli saalihoki - teistmoodi sport

30 Halva huumori instituut31 Sudoku

21 International Dinner22 Vabatahtlikuna Lõuna-Aafrikas 23 Välisõppe kogemus puhub tuult tiibadesse24-25 Mummerti stipendium - uksi avav võimalus

Välis

õppe

kogem

us p

uhub

tuu

lt tii

bades

se

Tudeng

tegut

seb

Mum

mer

ti st

ipend

ium

- u

ksi a

vav

võim

alu

s

Tudeng

tegut

seb

Mid

a oo

tan

uuelt

harid

usm

inistr

ilt?

Sport

Elekt

rirata

stoo

li sa

alih

oki -

teistm

oodi s

port

Arva

mus

23 24-25 27 29


SKEPTIK UDUS: OSA 1KOLUMN

Suvepäevade meeldetuletusraamatu tei-sel leheküljel oli Bingo tabel. 4x3 lahtrit täidetud ülesannetega, mis aitaks võtta tulevasest nädalavahetusest viimast. Tegu oli minu silmis kehvade katsumustega, seega tegin raamatu pöördele oma enda bullshit-bingo ruudustiku. See sisaldas järgmiseid observatsioone, mida lootsin teha: spasmilised krambihood Jumala puudutusest; Vana Testamendi otsene tõlgendamine; pedofiili välimusega onud; keeltes rääkimine; tervendamine; hingede päästmine; ksenofoobia; pidev meeldetuletamine Jumala vägevusest; demagoogia ja dogmaatilised vastused ilmalikele küsimustele. Ma olin piisavalt palju kuulanud kristliku raadiojaama, et teada mis võib oodata ees ühte teaduse usku inimest kristlaste suvepäevadel. Li-saks oma meele lahutamisele õppisin aga ka midagi olulist ja avardasin iseenda silmaringi. 2012 aasta suve keskpaiga pala-val hommikul, rappusin ma vanas elekt-rirongis teel Eesti ühe suurima koguduse suvepäevadele. Tegu oli eksperimendiga - ausa katsega üritada avatud suhtumisega mõista, mis täpselt toimub nende inimeste peas ning eludes kes tajuvad maailma tõlgendatuna mitte läbi ratsionaalse mõtlemise ja loodusseaduste, vaid läbi piiblitekstide valimiku. Neid tegelasi on Eestis palju vähem kui mujal Euroopas, ning nende kummaline käitumine ja loogika on mind pidevalt köitnud. Uudis-himu rahuldamiseks oli mul õnn kasutada nädalavahetuse vältel kolm vagunitäit jumalasulaseid. Tundsin end nagu Diana Fossey - nemad olid minu gorillad. Hom-mikune udu oli taandumas. Kell oli üheksa, sõit sihtkohta kestis poolteist tundi. See andis mulle suurepärase võimaluse sulada sisse ja teha esimesed tutvused. Suvepäevade meeldetuletusraamat, minu nädalava-hetuse mantra, käskis õppida tundma ja armastama oma ligimesi – täpselt seda ma kavatsesingi teha! Istusin Pauli* ja Indreku vastas. Paul oli kahest jutukam, ilusa naeratusega sportlik kutt. Teisme-lisena sattus ta narkotsiga pahuksisse ja kukkus varastama. Lendas kinni, leidis

seda ligimest. Meeldetuletusraamatus oli hoiatatud, et alkohol ja mõnuained on keelatud. Kell oli nüüdseks kümme ja see lubaks mu südametunnistusel teha üks enelõunane apertiff. Vaatasin lootusrik-kalt Pauli suunas – ta vaatas süütult vastu. Oli karta, et minu reisikaaslaste leivako-tid kuivad võivad olla. Õnneks olin ma seda ette näinud ja vastavalt varustatud. Kergitasin kotist nähtavale pudeli kaela. Paul registreeris sündmuse ja noogutas nukralt, kuid heakskiitavlt. Peale kempsu külastust oli meil palju reipam olla. Indrek rääkis Vadimiga vabamüürlastest. Paul täiendas nende vestlust ühe täiesti kohatut juudinaljaga. Mina tõmbasin oma bingost maha ksenofoobia ja Vana testamendi otsese tõlgendamise, ning vaatasin nüüd vagunis hoolega ringi. Lisaks tavapärase välimusega inimestele, nagu Indrek ja Paul, nägin ma karkudega noormeest, kelle jalad olid moonutatud. Nägin tüdrukut, kelle kätel ja jalgadel olid suured sinikad. Nägin naist, kelle näost kattis poole suur sünni-märk. Nägin raskest elust kurnatud saatjat koos kahe lapsega kellel oli silmnähtav vaimne puue. Ma nägin räpast Vadimi ja aknega Ingridit. Ma nägin poole vaguni jagu inimesi tõsiste probleemidega – inimesi kellest mitmed olid ebaõiglasest elust kurnatud ja murtud. Ent ometi olid nad siin koos ja õnnelikud. See mida ma nägin avas mu silmad. Siiani olen ma vaadanud ainult religioosuse maailmavaatelist aspekti – lihtsameelset viis kuidas inimene on õpetatud või otsustab reaalsust enda jaoks tõlgendada. Ma eksisin, kuna vaadates enda elu seisukohalt pole religioon tõesti vajalik. Samas läbi “gorilla” silmade hak-kas mulle selles vagunis lõpuks paistma religiooni kõige humanistlikumat poolt – kogudus. See oli tol hetkel tugigrupiks inimestele, kes ei olnud võimelised leid-ma ühiskonnas oma kohta, armastust ja mõistmist. Kirikut ei huvita, kas selle külastajal on nõrk keha või nõrk mõistus – kiriku pakutu annab nendele murtud inimestele põhjuse elada ja olla õnnelik. Annab tugigrupi ja sõpruskonna - selle, mida ühiskonna ilmalikud osad ei ole kahjuks veel võimelised kõigile pakkuma. Kõrvalmõjuna kaasneb sellele tavaliselt kahjuks ka kogu religioosne dogmatism ja totralt moonutatud maailmavaade, aga mis parata – kurat peitub ikka pisiasjades. See oli minu rännaku esimene õppetund.

*Nimed muudetud

Lugu jätkub jätkub: retrospektiiv.blogspot.com

jumala, sai välja, kukkus jooma, sai kai-neks, sai töö ehitusel ja unistab põhikooli lõpetamisest. Paulil oli ilus nahkkaantega piibel mille ema talle kinkis. Ta polnud seda veel kuigi palju lugenud, aga ütles, et iga päev tasapisi õpib. Pauli kõrval istus tema sõber Indrek. Indrek oli pärit väikesest Lõuna-Eesti asulast. Kasvatatud suureks meheks rammusal maatoidul ja emaarmastusel oli ta hingelt introvert. Tema elus polnud keerdkäike, ta teadis palju matemaatikast, armastas lapsena lugeda seiklusjutte ja kolides pealinna, leidis ta kogudusest endale sõbrad. Indrek oli lugenud piibli mõlemat testamenti kuid ei olnud kuigi huvitatud neid arutama. Minu tulutu katse seletada Pau-lile, miks pole kuigi tõenäoline, et maake-ra kõigest 6000 aastat vana on, katkestas Ingrid. Ta oli tugeva aknega naisterahvas, kellel polnud kunagi midagi öelda, ning selle asemel naeris ta ebakindlusest, absoluutselt iga asja peale. “Tere!” itsitas Ingrid minu selja taga. “Oh tere, kas sa kontrollid nimekirja?” uurisin ma tema käest ja sain vastuseks kõhutäie ebavaja-liku naeru. “Aleksander, Jõhvi kogudus, külaline!” Ingrid mäletas mind hästi, koh-tusime alles kaks päeva tagasi, kui olles õigel ajal vales kohas, haarasin ma hetke ajendil kinni võimalusest rääkida ennast sisse sellele sõidule. Ingrid tänas mind nüüd veelkord, et minu väljamõeldud ko-gudus oli nii huvitatud nende tegemistest ja koostööst ning soovis mulle jumala õn-nistust. Soovisin temale sama. Nagu ma ka lootsin ja aimasin, ei viitsinud sedavõrd suure rahvahulga puhul keegi tegeleda sellega - kes ma täpselt olen ja mida seal teen. Minu kõrvale ilmus Vadim. Vadim oli kodutu Tallinna tänavatelt. Ta oli alatoidetud, haisev ja räpane. Väljas magamisest, oli ta riietus katki ja määr-dunud. Tema sandaalide vahelt paistsid välja süsimustad küüned, vöö vahel oli veidra aksessuaarina ajalehte mässitud lu-sikas mida ta kasutas, et süüa oma dieedi ainukest komponenti - dipikastmeid. Ta ütles, et see on ideaalne toit, mis sisaldab kõike mida ta keha vajab. Kahe päev jagu küüslaugumaitselisi dipikastmeid oli ta võtnud kaasa hesburgeri paberkotis. See-juures oli Vadim kõigest 19 aastat vana, kodakondsuseta ja üsna kindlalt mõne diagnoosimatta vaimse haigusega skitso-freenia ja anoreksia vahepeal. Tema pidev teemade vahetus, omaette pobisemine ja suust tulev vänge küüslaugu-majoneesi lehk tegi vestlemise keeruliseks. Indrek ja Paul teadsid Vadimi ja tegid pähe näo justkui tema hais neid ei segaks. Mina tundsin, et vajan midagi enamat, et mõista

Aleksander VassiljevKolumnistsassipostkast@tipikas.eeretrospektiiv.blogspot.com


Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tallinna Linnavalitsusega kuulutab välja konkursi Jaan Poska stipendiumile. Stipendium á 1280 eurot määratakse kord aastas kümnele alaliselt Tallinnas elavale ning TTÜ statsionaarses õppe vormis õppivale üli õpilasele, kes on läbinud kõrgharidus õppes vähemalt esimese õppeaasta.

STiPendiumi määramiSeL arveSTaTakSe JärgmiST: � üliõpilase ühiskondlikku aktiivsust ja silmapaistvat tegevust

Tallinna linna hüvanguks;

� üliõpilase akadeemilist edukust, sh peab jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne olema vähemalt 3,5;

� üliõpilase uurimistöö (bakalaureuse-, magistri-, aine- vms uurimistöö) on valminud koostöös ettevõtete ja/või Tallinna linna ametiasutustega ning uurimistöö tulemused on Tallin na linna jaoks rakendusliku väärtusega.

kandideerimiSekS eSiTaTavad dokumendid: � stipendiumitaotluse põhjendus (1–2 lk uurimistöö sisu avamiseks ja

taotleja ühiskondliku aktiivsuse näitamiseks);

� elulookirjeldus (curriculum vitae);

� andmed õpitulemuste kohta õppeinfosüsteemist;

� soovituskiri ühelt TTÜ professorilt juhul, kui taotluse esitab üliõpilas-esindus või üliõpilane ise.

Stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 16. aprill 2014. Stipendiumi taotlus esitada rektoraati (ruum vii-608).

Stipendiumikomisjoni sekretäri ülesandeid täidab õppeprorektori juhiabi anne Toom, telefon 620 2006.

Jaan PoSka STiPendiumi konkurSS

PERSOON


MIKS TASUB KANDIDEERIDA ÜLIÕPILASKONNA JUHATUSSE?

TTÜ üliõpilasesindus on tudengi-organisatsioon, mis kaitseb siinsete tudengite huve ja õigusi nii ülikoolis kui väljaspool seda. Organisatsioon koosneb aktiivsetest TTÜ tudengitest, kes jagunevad personali, esinduskogu, projektmeeskondade ja juhatuse vahel. Igal kevadel valitakse esinduskogu ehk kõrgeim üliõpilaskonna otsustusorgan, lisaks vahetuvad välja kaks üliõpila-sesinduse juhatuse liiget. Käesoleval hetkel on juhatuse esimeheks Stanislav Štõkov ning juhatuse liikmeks spordi- ja sotsiaalvaldkonnas Jaanus Müür. Just

need kaks ametikohta saavad endale

m a i k u u s u u e d

täitjad. Üliõpilasesinduse juhatusse saavad 8. aprillist kuni 5. maini kandi-deerida kõik TTÜ tudengid.

Pärnust pärit Stanislav õpib mehaani-kateaduskonnas soojusenergeetikat, kõrvalerialaks ärindus. Eesti Üliõpi-laste Seltsi kuuluv Jaanus on pärit Iisaku vallast Ida-Virumaalt ning õpib esimest aastat Tehnoloogia valitsemise magistriõppes. Näitamaks tudengitele, et üliõpilasesinduse juhatusse tasub kandideerida, otsustasin noormeestelt juhatuse liikmeteks olemise kohta lähemalt uurida.

Kuidas hindaksid tudengite kur-sisolekut Üliõpilasesinduse tegemis-tega? Kas oma muredega julgetakse teie poole pöörduda?

Stanislav: Sõltub, kelle käest küsida. Tudengiaktivist on hästi kursis ja pöördub vajadusel julgelt meie poo-le. Tavatudeng, kes käib koolis vaid

loenguid ja seminare kuulamas, on ÜE-st üsna kaugel. Tege-

likult on Üliõpilasesin-dus olemas kõigi tudengite murede lahendamiseks. Meie kohta leiab rohkem infot aadressilt www.ttu.ee/ye - sealt saab lugeda, kes me oleme, mil-lega tegeleme ja huvi korral leiab ka infot liitumise kohta. Jaanus: Eks muredega ikka pöördutakse. Mis puudutab minu valdkonda, siis vahetult enne õppeaasta algust küsitakse väga palju ühiselamute kohta. Ka stipen-diumid ja õppe-toetused tekitavad küsimusi. Need on aga jah olukor-rad, kus inimesel on mingi mure.

Samas ega keskmine üliõpilane muidu väga tea, millega ÜE tegeleb. Kor-raldame küll üritusi nagu „Loo oma tee“ ning saadame välja Nädalakirja, aga tekib tunne, et ei hoolita. Kõige markantsem näide on pakkuda seoses kõrgharidusreformiga. Protsessi ajal oli infot selle kohta koduleheküljel, ÜE inimesed kirjutasid artikleid ning korraldatud sai debatt. Ka ülikooli poolt tuli infot. Mingi aeg hiljem sai-me aga ühelt üliõpilaselt kurja kirja, et miks me tudengeid ei teavitanud. Ma küsiksin vastu, kus ta ise oli, kui infot tuli igast aknast ja uksest.Üliõpilased võiksid rohkem erinevaid infokanaleid jälgida - sellest oleks palju abi. Samuti tuleks unustada ära mõtte-mall, et õpin 3-5 aastat oma eriala ja kõik muu on minu jaoks ebaoluline. Kui nii mõtled, siis liigubki info sinust mööda.

Millised omadused peavad olema tudengil, kes plaanib Üliõpilaskonna juhatusse kandideerida?

Stanislav: Tudeng, kes plaanib ÜE juhatusse kandideerida, peab olema kohusetundlik, töökas, hea stressitalu-vusega, avatud, sõbralik ning soovima anda endast maksimumi ja veidi enam-gi.Jaanus: Ma vastaksin pigem, millised omadused ei pea olema. Ei pea olema aktivist, näitama ette suuri tegusid va-rasemast ajast ega pühenduma 8 tundi päevas. Kui on vähegi huvi ja silma-ring lai, siis võidki kandideerida - nii lihtne see ongi!

Mis ajendas Sind ÜE-sse kandidee-rima? Mis oli Sinu suurim trump?

Stanislav: Kandideerimishetkeni olin seotud mitme projektiga üliõpilasesin-duses ning ühtlasi ka teaduskonna üli-õpilasnõukogus, kus minu peamisteks ülesanneteks oli inimestega suhelda, organiseerida ja administreerida doku-mente. Tundsin, et oli aeg astuda järg-mine samm. Üks paljudest põhjustest, mis mind kandideerima ajendas, oli pi-kaaegne kaasarääkimine üliõpilasesin-duses. Seetõttu leidsin, et olen piisavalt pädev inimene vastava ametikoha ülesannete täitmiseks. Enda tugevatest külgedest pean tähtsaks kohusetund-

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus [email protected]

Üliõpilaskonna juhatuse koosseis 2013-2014

Foto: Marko Vilberg, TTÜ Fotoklubi

PERSOON


likkust, täpsust ja pühendumust , mistõttu olen alati andnud ja annan ka edas-pidi endast 101% kõigis oma ettevõtmistes. Jaanus: Kui aus olla, siis kandideeri-sin täiesti juhuslikult. Enne seda olin ma Sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõu-kogus. Teatud inimesed palusid mul kandideerida, kuna kandidaate oli vähe ning leiti, et mulle peaks ÜE ja esinduskogu sobima. See oli aeg, mil ÜE ja üliõpilasnõukogud omavahel väga hästi läbi ei saanud. Seetõttu kan-dideerisin skeptilisena, kuid õnneks ei pidanud ma pettuma. Seda, mis minu trump oli, ei oska ma pakkuda. Äkki mu kursakaaslased, mine sa tea.

Mida pead oma suurimaks saavutu-seks seoses ÜE-ga?

Stanislav: Loodetavasti on kõige suurem saavutus, millele olen kaasa aidanud, alles tulemas ning selleks on Ülikooliseadusesse muudatuste sisse-viimine. Seni aga vast TTÜ seaduse kujunemise kõrval olemine.Jaanus: Ise pakuksin seda, et vajadus-põhised õppetoetused tulid astmeli-sed. Haridus- ja Teadusministeeriumi esialgne plaan oli, et kõigile tuleb ühe puuga 135 eurot kätte anda. See ei ole aga mõistlik ressursside kasutamine. Seega kord ühel õhtul ÜE puhkeruu-mis õppetoetuste reformi üle mõtteid mõlgutades tuli ka see idee. Edasi sai-me selle Eesti Üliõpilaskondade Liidu agendasse ja nii ta läks. Meie poolt pakutu oli küll teistsugune kui lõpp-tulemus, sest me pakkusime täpsemat valemit, lõpuks rakenduv oli aga veel-gi parem kui esialgne. Kes teab, äkki võtab uus minister asja uuesti ette.

R õ õ m on ka selle üle, et sellel aastal sisseastunute grupivanemad on aktiivsemad.

Millised saavutused jäid sul ÜE-s saavutamata, ent oleks vaja uute liikmete poolt kindlasti ellu viia?

Stanislav: Saavutamata jäi see, et TTÜ tudengid oleksid rohkem teadlikud nii ÜE kui ka esinduskogu tegemistest. Et tudengid tahaksid teada ja hooliksid sellest, mis suunas nende ümbruskond ehk ülikool muutub, oleksid aktiiv-semad erinevates organisatsioonides kaasalöömisel ja ei käiks ülikoolis vaid loengutes ning seminarides, vaid võtaksid tudengielust kõik, mis võtta annab. Eks senise mentaliteedi muut-miseks peab palju vaeva nägema - see võtab kindlasti veel paar head aastat.Jaanus: Kindlasti tuleb tegeleda sel-lega, kuidas saada üliõpilased spordi-hoonesse omadele kaasa elama. Meil on tublid sportlased ja Spordiklubi on limiteeritud vahenditega saavutanud päris palju. Siinkohal toonitan, et meil ei ole nt kehakultuuriteaduskonda ega ühtegi antud valdkonna eriala. Samuti on nt TTÜ KK kindlasti ainus õige ülikoolivõistkond, kuna kõik mängijad on tudengid. Teisi tudengeid ei käi aga saalis palju, võiks rohkem olla. See annab mängijatele nii palju juurde. Lisaks saavad pealtvaatajad ka ise hea elamuse.

Kas ÜE-s olek on Sind kuidagi muutnud? Mida seal veedetud aeg sulle kõige rohkem õpetanud on?

Stanislav: Õpetanud on kõige enam seda, kuidas käituda, reageerida või otsustada erinevates olukordades. Kõi-gist paari aasta jooksul läbi mängitud stsenaariumitest saadud kogemus on hindamatu. Olen enam kui kindel, et kõik saadud tarkused on loonud tu-geva aluse tulevaseks eluks, kus ükski väljakutse ei heiduta.Jaanus: Kindlasti on muutnud! ÜE on muutnud nii minu mõtlemist kui ka seda, kuidas ennast üleval pidada. TTÜ-sse tulles olin rohkem pusa ja teksade vend, nüüd aga on ülikond normaalne nähtus. Mõtteviisilt muu-tusin pragmaatilisemaks, kuna ÜE-s olles puutud kokku paljude erinevate inimestega. Eks haridust ole ka nüüd rohkem. Varem mõtlesin liialt palju nii, et on õiged eesmärgid ja on valed eesmärgid. Kui aga mõtled pragmaati-liselt, siis on sinu küsimus, mis on õige vahend mingi eesmärgi saavutamiseks.Õppinud olen siin seda, kuidas asjad toimivad - kuidas käib ürituse organi-seerimine, millised on läbirääkimised, kuidas käib mõjutamine ning poliitika tegemine jne. Selle kogemuse saab siit kätte ilma, et peaks mingi erakonnaga liituma. Minu arvates on see vägagi positiivne.

Stanislav Štõkov

Foto: Marko V

ilberg, TTÜ Fotoklubi


Kas ÜE-s olemisel on ka mõni nega-tiivne külg? Mis on kõige keerulisem asi, millega seal kokku oled puutu-nud?

Stanislav: Kõige keerulisem on võtta ajast maksimum ning panustada enam, kui ajaline piirang ehk ööpäev sulle lubab. Olen tihti mõelnud, et ööpäev võiks olla 30h, siis saaks rohkem teh-tud ja panustatud, aga kõik, mis minul tegemata jääb, läheb tulevase esimehe kanda.Jaanus: Olen pidanud taluma erineva-te erialade inimeste omavahelist nää-klemist. Vahepeal oli see suhteliselt kohutav ning mõtlesin, et mulle aitab. Olen näinud, et eksimist ei tolereerita. See on aga jama, sest just vigadest õpi-taksegi. Olen näinud, kuidas erinevad üliõpilaskonnad lähevad riidu, mis ras-kendab otsuste tegemist. Samuti olen näinud, kuidas erakonnad üritavad üliõpilasesinduste asjadesse sekkuda, mis on minu arvates alatu. Kuigi me tegeleme tudengite esindamisega ja seda ka poliitilistes küsimustes, oleme me apoliitilised ja me ei esinda ühegi erakonna huve.

Millises suunas sooviksid näha ÜE-d arenemas?

Stanislav: Üliõpilasesindus peaks ole-ma rohkem avatud ja tudengitele ning tudengiorganisatsioonidele suunatud,

panustama tudengielu jaoks soodsa pinna loomisele ning tegema kõike just nende pärast. Samuti võiks ÜE olla pildis riiklikes meediaväljaan-netes, rääkides kaasa päevakajalistel teemadel.Jaanus: Ma soovin, et ÜE oleks tudengile veelgi lähemal ja tudengid huvituksid ise ka ÜE tegemistest. See oleks vast kõige olulisem. Samas ei saagi eeldada, et kõik juhtub aasta või kahega. See ongi pikk ja pidev protsess.

Millises suunas sooviksid näha are-nemas TTÜ-d üldiselt?

Stanislav: Märksõnadeks on avatus ja kvaliteet. Avatuse all mõtlen, et jätka-takse tudengite kaasamist erinevatesse otsustusprotsessidese, võetakse neid kuulda ja hinnatakse võrdsete partne-ritena parema ülikooli nimel. Kvaliteet hõlmab omakorda mitmeid aspekte: sisseastujad peaksid olema võimekad ja motiveeritud ning ei tohiks minna massiülikooli teed ega võtta kõiki vastu.Õppekavu tuleks arendada vastavalt vajadusele ja tööturu nõudlusele, sest lõpetaja ilma väljundita on sama hea kui töötu. Õppejõud peaks soovima olla oma valdkonnas parimad ja anda seda tarkust oma õpilastele edasi kõige paremal ning huvitavamal viisil.Jaanus: Mis puudutab tudengeid, siis

ma soovin, et siin jätkuks üliõpilaslii-kumise soodustamine ülikooli poolt. Ei tohi unustada, et ilma üliõpilasteta pole ülikooli ja kui üliõpilane ei saa siin veedetud ajast positiivset emot-siooni, siis vaevalt teda huvitab ka ülikooli edasine käekäik.Eesti kontekstis ma soovin, et TTÜ roll suureneks, seda nii kõrghariduse andmises kui ka teaduses. Me peame Eestis aru saama, et kõige olulisem alus meie riigi kestmise juures on tugev majandus. TTÜ mängib siin aga ühte kõige olulisemat rolli, olles selleks üks peamisi eelduste loojaid. Kultuur on samuti oluline, aga kui pole kasvu, siis pole ka raha, et kultuuri üleval hoida. Hetkel on need kaks asja Eestis veidi nihkes. Teaduse poole pealt peaks TTÜ veel kõvemini teadvustama prob-leemi, et teadus ja majandus elavad Eestis liigagi palju omaette elu.

Räägi veidi oma edasistest plaani-dest.

Stanislav: Plaanideks on sel aastal lõpetada, suvel veidi puhata, nautida loodetavasti sooja ja ilusat ilma ning jätkata sügisel õpinguid magistriast-mel - kas välismaal või Eestis, eks paistab…Jaanus: Pärast seda õppeaastat lähen 11 kuuks Viru Jalaväepataljoni aega teenima. Seejärel tulen tagasi ja hak-kan oma magistritööd kirjutama. Sa-muti on mul plaanis vähemalt 4 kuuks praktikale minna. Siinkohal on nii

endal mõtteid kui tehtud ka erinevaid pakkumisi. Lisaks olen mõelnud

sellele, et minna välismaale ning teha veel üks magist-

rikraad, aega selle üle on veel aega mõelda. Mu-

ret ma ei tunne, sest Eestis on päris

palju võima-lusi, mida

teha.

Jaanus Müür

PERSOON

Foto

: Mar

ko V

ilber

g, T

TÜ F

otok

lubi

MEIE ÜLIKOOL


TEKLITSEREMOONIA – TUNNUSTAME TUBLISID!

tori poolt allkirjastatud embleemiga tekli, mille hall värv sümboliseerib meie üliõpilaskonna teraselist sitkust ja visadust teadmiste omandamisel. Val-ge on rahu, progressi ja kõrge moraali sümboliks ning kirsipunane väljendab elurõõmu, tegevusjanu ja hõõgumist.

kelle keskmine hinne on olnud muljet-avaldavalt kõrge juba esimesel semest-ril. Ka tänavu saavad tublide tulemuste saavutamise eest tunnustatud kümme tudengit igast TTÜ teaduskonnast ning viis esmakursuslast TTÜ kolledžitest. Tublid startijad said tunnustuseks rek-

Juba aastaid on TTÜ Üliõpilasesindus ja rektor, professor Andres Keevallik tunnustanud 100 parimat startijat,

Käthy LaarTTÜ Üliõpilasesindus(+372) 534 22 [email protected]

2013/2014 aasta parimad startijad teaduskonniti on:

Allan TatterMikk Reha

Andry OrasKristiina LobrevAnnika Laidroo

Kristel KälleKatarina KoroljovaGreete KirikMerili ArgeHelena Alesma

1. EHITUSTEADUSKOND

Indrek KiviKerli KustolaKaspar LauriStenver Matt

Artur Pjatkov

Robert RaagRisto RandlaTaaniel RebaneAnnemari SeppRimo Timm

2. MEHAANIKATEADUSKOND

Kristel SarapuuLeiu LippingMaria Kozaj

Meeri Aurora ToivanenKristina Kraiko

Eveli LillMarili LuukenMariliis RettauInger VaguriNele Kapten

3. SOTSIAALTEADUSKOND

Valeriia ShpychkaAnton Chamamord

Tanel PrikkGabriel Villers

Tristan Tomilin

Anna KrajuśkinaBahdan YanovichArtur LuikAleksander PerebaskinAnnika Avingu

4. INFOTEHNOLOOGIATEADUSKOND

Alari HeinlaHaivo Annival

Martti OrrImbi Uusjärv

Merle Oagu

Vallo PoolerJaan KitśukKristen KallusEpp KuslapMihkel Saar

5. ENERGEETIKATEADUSKOND

Eva Kristel KailElmar Laigna

Janet TammMette-Triin Purde

Brit Vaga

Karin KreekmanAnnamaria RahumeelKristjan SiilakSilja VälimetsSten Remmelg

6. MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND

Linda AasmaIzabel Iośpa

Änn JõgiKristiine Lauri

Kaur Ots

Ragne PärnamäeLiina SalaAnett SeerAnne Grethe TuiskKertu Viigipuu

7. KEEMIA- JA MATERJALITEHNOLOOGIA TEADUSKOND

Carmen Isabel KehmanFreya Kiesewetter

Laura MartonPille-Riin Piho

Ekaterina Sevastianova

Aleksandr VdovetsUrsula UusmaaKristel VistHelen UrbelOlga Bugakova

8. MAJANDUSTEADUSKOND

Kaire VodiMaret Niitla

Martin Kristerson

Kädy JefanovHanna Sirge

9. TALLINNA KOLLEDŹ

Maxim VoskresenskiySvetlana Fedorova

Artur Evert

Vladislav KuzmenkovAirika Andruse

10. VIRUMAA KOLLEDŹ

Merilin MutliIngrid Kongot

Tormis Lilleväli

Liis UuskülaAleks Jürgen Auling

11. TARTU KOLLEDŹ

Kristel KooviskGaili Tiitma

Mihhail Afanasjev

Sandra RääkMeeli Hints

12. KURESSAARE KOLLEDŹ

Palju õnne kõigile teklisaajatele!


ROOTSI ON ESIMENE RIIK MAAILMAS, KES EI TARBI ELEKTRI TOOTMISEKS FOSSIILSEID KÜTUSEID

Elektroenergeetika 3. kursuse tuden-gid käisid õppereisil Rootsis. See pole küll eestlaste jaoks just kõige eksoo-tilisem sihtkoht, aga meil polnudki plaanis Rootsi kunni ja Stockholmi kaubanduskeskusi külastada, vaid läk-sime vaatama, kuidas toimub elektri tootmine ühes tuumaelektrijaamas.

Olles kõik elusate ja natuke unistena Stockholmi jõudnud, võtsime suuna Uppsala peale, et külastada kohalikku ülikooli ja uurida, millega tegeletakse sealses energeeti-kateaduskonnas. Kohale jõudes selgus, et roheline energia on seal päris aktuaalne teema. Nimelt tegeletakse seal peamiselt taastu-venergeetikaga ja isegi selles mõttes üsna uute suun-dadega – lainete energia ja vee voo-luenergiaga. Sa-muti arendatakse seal püstise võlliga tuuleturbiine, uu-ritakse erinevaid energiasalvestuse meetodeid ja tur-bogeneraatoreid. M i n g i s u g u s e s t energ ia revolut-sioonist taastuve-nergeetika vallas siiski rääkida ei saa, sest enamasti jäävad nende seadmete väljund-võimsused ligi 100 kW piirimaile või alla selle ning jätkuvalt on nende võrku ühendamine problemaatiline. Samuti saime näha nende töökoda, kus oli või-malik elektriautosid komplekteerida. Lisaks nägime paari valmivat projekti koos paari pooliku generaatoriga.

Edasi liikusime Gävle poole, kus meid ootas öömaja. Tee peal imetlesime kõr-gepingeliine ja arutasime, mis võiks antud liini nimipinge olla (konks pei-tub liini isolaatorketi taldrikute arvus).

Enn KarinElektroenergeetika 3. kursuse [email protected]

Samuti tekkis meil küsimus, miks on idee järgi kolmefaasilisel kõrgepinge-liinil ainult 2 juhet, kui peaks olema kolm. Gävles tuli leppida kiirtoiduga, sest ühtegi poodi, mis lahti oleks, me lihtsalt ei leidnud. Polnud aga hullu, McDonald`si sööklas tekkiski hea ko-dune tunne. Menüü oli tuttav ja eksida ei olnud võimalik. Ükskõik, mis seal rootsi keeles ka kirjas oli, pilt ütles rohkem kui tuhat sõna ja sõnad nagu burger ning coca-cola on universaal-sed.

Järgmine päev oli tähtis päev ja teele tuli asuda juba varakult. Tuumajaam asus sellise väikese küla lähedal nagu

Forsmark. Enne Forsmarki jõudmist kuulutasid tuumajaama lähedust suu-red kõrgepingeliinid, mis muidugi kõigis kohe elevust tekitasid. Siin aga ei olnud küsimustki, et tegemist on 400 kV kõrgepingeliinidega. Enne kui päris tuumaelektrijaama jõudsime, võttis meid vastu nö piiripunkt ja mitu mundris meest ning naist. Piletikont-rolli siiski ei tehtud ja saime sisse sõita. Ju siis teati, et oleme tulemas. Esmane mulje oli võimas: suur valge kast korstnaga, millest tulevad välja

kolm juhet. Trafo jaama ees oli samuti päris pirakas ja ega alajaamgi alla jää-nud. Ongi kõik? Tuleb välja, et ei ole. Jaama sees on ka keevvesireaktor, kus tuumareaktsioonide kaudu soojust too-detakse. Selle soojusega aetakse vesi keema ja aurustatakse ning aur suuna-takse turbiini, pannes selle pöörlema. Pöörlemisenergia omakorda muunda-takse generaatoris elektrienergiaks. Nii lihtne see ongi. Kohapeal oli kolm sellist jaama ja antud hetkel tootsid nad kokku üle 3000 MW ehk siis laias laastus oli seal korraga töötamas kolm Eesti elektrijaama.

Meid võttis vastu küllaltki elava jutuga härra, kes kirjel-das meile väga värvikalt kogu elu-olu Forsmarki tuumajaamas ja selle ümbruses. Forsmarki tuu-maelektrijaamad kuuluvad firmale nimega Vattenfall ehk inglise keeles waterfall. Alguse sai see firma hüd-roenergia tootjana. Firma ajalugu kirjeldab üldiselt ka Rootsi elektri-tootmise ajalugu, mis saigi alguse hüdroelektr ijaa-madest. Et Rootsis on ka küllaltki suur hüdroener-gia potentsiaal ehk neil on palju jõgesid ja samuti on seal ka suured kõrguste vahed, siis hakati seda potentsiaali ära

kasutama. Praeguseks on peaaegu kogu see hüdropotentsiaal rakenduses hüdroelektrijaamade näol - Rootsi jõed näevad välja rohkem nagu kaskaadid, kus üks veehoidla järgneb teisele. Energiatarbimine ei näidanud aga vähenemise märke ja seega hakati investeerima tuumaenergeetikasse, sest fossiilseid kütuseid Rootsil ei ole, Uraani seevastu aga kõvasti. Kahe aastakümnega ehitati kogu praegune Rootsi tuumaelektrijaamade arsenal üles. Plaanis oli veelgi ehitada, aga

TUDENG TEGUTSEB


BUILDIT 2014 Kas sina tead, missuguseid hooneid ja kuidas ehitatakse 10 aasta pärast? Või 20 aasta pärast? Mina ei tea. Küll aga kuulsin ma, et 25. ja 26. aprillil korraldab Ehitusteaduskonna Üliõpi-lasnõukogu selle semestri suurima ehitusteemalise ürituse, kus võib saada nendele küsimustele vastused.

Millega täpsemalt tegu on? BuildIT on kahepäevane üritus, mille raames hei-dame pilgu ehitusmaastiku tulevikku, ilma pendlite ning kristallkuulideta. Tulevikunägemused toovad kuulaja-teni oma valdkonna tippspetsialistid nii Eestist kui väljastpoolt. Ürituse esimesel päeval toimub konverents, mille raames räägitakse ehitusturu kuumematest teemadest - BIM-ist ja energiatõhususest. Lisaks sellele, et need teemad kuumad on, mõjutavad need otseselt ka juba tööturul olevaid noori ning praegusi tudengeid, kes paari aasta pärast justnimelt nende-samade teemadega tööl igapäevaselt kokku puutuvad.

Tõenäoliselt teavad tänasel päeval pal-jud ehituseriala inimesed, mis peitub lühendi BIM taga. Mis on aga selle loo-

ma tegelik olemus ja kui jätkusuutlik võiks ta olla tulevikus? Energiatõhu-suse külje pealt - Euroopa Liidu 2020. aastaks plaanitud energiatõhususe suurendamise plaanid võivad olla küll ülla eesmärgiga, aga kui teostatavad ja kui mõistlikud need majanduslikus mõttes on? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püütakse leida vastused ägedate arutelude ja loengute käigus. Kõnelema tulevad lektorid nii Eestist kui ka välismaalt.

Teisel päeval, 26. aprillil, toimuvad mitmed võistlused ja töötoad. Spage-tisillaga on mõned ehk jõudnud juba eelmisel aastal rinda pista. Sel korral jätame aga makaronid keetmiseks ja söömiseks ning vaatame, kui edukalt saadakse hakkama paberist silla ehi-tamisega. Nimelt toimub pabersilla võistlus, kus kasutada saab ainult tava-list A4 printeripaberit ning pulgaliimi. Muidugi ka kupli all olevat tarkust. Üritusel osalejad saavad end proovile panna ka tugevaima betoonisegu val-mistamisel ning hoonete varjestamisel. Kogu ürituse üheks peateemaks on aga BIM ja seega ei saa üritust läbi viia ilma ühegi BIM võistluseta. Nimelt on tulemas meeskondlik võistlus, mille lõpptulemusi ja viimast ülesannet saab näha 26. aprillil. Lisaks on võimalik panna oma osavus proovile arvutiga joonestamisel ning saada selgeks, kas

Gertu MargusBuildIT [email protected]

oled sündinud arhitektiks. Töötubades käsitletakse lisaks erinevate BIM-programmide tutvustamisele ka nZEB (liginullenergiamaja) planeerimist.

BuildIT raames käsitletavad teemad on olulised iga inseneri jaoks, kes tahab oma tulevikuga kursis olla. Selleks ei pea minema ennustaja juurde, kes kaarte loeb, vaid piisab BuildIT-l osa-lemisest! Kui veel kahtled, kas osaleda või mitte, on paslik lugeda ühe ettevõt-te omaniku ütlust. Nimelt on edu võti see, kui sa tead, mida inimesed kümne aasta pärast tahavad ning sina seda juba praegu tootma/müüma/kasutama/pakkuma hakkad.

LÜHIDALT:• BuildIT toimub 25. - 26. aprillil TTÜs.

Esimene päev - konverentsi põhitee-mad:• BIM• Energiatõhusus ehitussektoris

Teine päev - võistlused ning töötoad: • Pabersilla ehitamise võistlus• Betoonisegu valmistamise võistlus• BIM võistlus• Arhitektide võistlus• Hoone varjestamise võistlus• Arvutiga joonestamise võistlused• BIM-programme tutvustav töötuba• Liginullenergiamaja planeerimise töötuba

Koduleht: buildit-tallinn.eu

pärast 1979. aasta USA „Kolme Mii-li“ saare tuumaõnnetust need plaanid katkestati ja kohe tehti ka kava ole-masolevate jaamade sulgemiseks. Need töötavad aga siiamaani, sest teist alternatiivi tuumaenergeetikale hetkel ei ole, kui minna üle fossiilsetele kü-tustele. Rootsi ei tahtnud ka seda teha ja Forsmarki inimesed näitasid üles lootust, et ehk millalgi tuleb sinna ka mõni tuumaelektrijaam lisaks. Rootsi võib ennast seega lugeda esimeseks riigiks, kes ei tarbi fossiilseid kütuseid. Vähemalt mitte elektri tootmiseks.

Sisse meid tuumaelektrijaama kah-juks ei lastud, aga olemas oli jaama miniatuurne makett, kus sai nuppe vajutada ja natuke oma lõbuks reak-torit sulatada. See-eest tehti meile tiir ümber Forsmarki tuumaelektrijaama ja näidati kohalikku loodust ning tuu-maelektrijaama äravoolutoru. Tuleb nentida, et tuumaelektrijaama ümber

polegi väga viga elada. Vesi on aasta läbi soe, sest jaamast tulev jahutusvesi suunatakse merre ja vees ujumas käies ei ole ka vahepeal midagi juurde kasva-nud. Ehk siis mingit radiatsiooni seal ei ole ja miks peakski. Kogu radiatsioon on reaktoris ja natuke ka turbiinisaalis. Kõige hullem radiatsiooni tase oli seal 1986. aastal, kui toimus Tšernobõli tuumakatastroof ja ka siis ei olnud Forsmarki tuumajaam milleski süüdi. Kuna aga venelased hoidsid õnnetust saladuses, oli jaamas siiski päris suur paanika: „Miks on õues suurem kiir-guse tase, kui jaama sees!?“

Üldiselt rõhutakse tuumaelektrijaamas ühele asjale – ohutus. Sellepärast on seal enamikke seadmeid vähemalt kaks, et kui üks peaks üles ütlema, siis on tagavara olemas ja toitepumpasid, mis jahutusvett reaktorisse pumpavad, on kohe eriti palju. See aga ei tähenda, et rikkeid ei oleks ette tulnud. Tuuma

sulamiseni küll ükski õnnetus viinud ei ole, aga kord ühe lühise käigus kadus jaamal ühendus võrguga ning ühtlasi ütlesid üles reservalajaam ja osa au-tomaatikast. Selle tulemusena muutus jaama diiselgeneraatorite, mis avarii korral tagavad jaama omatoite (ehk jaama viimane kaitsev õlekõrs enne reaktori võimalikku matmist), kontrol-limine küllaltki keeruliseks. Õnneks jäid kõik terveks. Ohutusnõuded on ka üks põhjus, miks tuumaelektrijaamade ehitamine üha kallimaks läheb ja miks üha vähem firmasid ja riike sellise riskantse ja pikaajalise investeeringu ette võtavad. Sellega meie ekskursioon lõppeski ja olles saanud targemaks tuumaenergeetika vallas, asusime ko-duteele. Ees ootas pikk laevareis.

Lõpetuseks tahaksime tänada Eesti Energiat ja TTÜ Üliõpilasesindust reisi toetamise eest.

TUDENG TEGUTSEB


MEIE ÜLIKOOL

KOHALIKUD 3D PRINTIMISE GURUD RÄÄGIVAD ASJAST

Üha enam on hoogu kogumas 3D prin-timise hullus. Internetis on juba mitmed andmebaasid ja foorumid täidetud kõiksuguste erinevate 3D mudelitega väljaprinditavatest telefonikorpustest töötavate relvadeni. Istusimegi täna mugavatesse Mektory botaanikaaia toolidesse maha, et rääkida majas asuvate Secure3D start-up̀ i noormees-tega veidikene 3D printimisest.

1. Tutvustage alustuseks, kes Te olete ja millega tegelete?Secured3D on start-up, mis tegeleb suurte ettevõtete turvalisusega ja pakub pilvlahendust 3D printimise jaoks. Selleks, et kaitsta disainerite ja suurte firmade intellektuaalomandi õigust, säilitame ja striimime me 3D mudelid turvaliselt otse 3D printeritele nii, et kolmandad isikud originaalmudelit kunagi kätte ei saa. Meie toode saab standardiks ja omandab tuvastamise ja kaitsmise kontrollid. Oleme fokus-eeritud B2B ja meie toode on valmis. Hetkel tegeleme me müügiga. Toodet on juba tunnustanud ka suuremad 3D printerite tootjad.

2. Kuidas asi alguse sai ja kust selline idee tuli? Oli teil ka varasemaid kogemusi 3D printimisega? Jah, varem kasutasime me 3D printe-reid, et luua 3D bioroboteid, kuid kuna suurem osa vajalikest komponentidest ei ole turul saadavad, pidime neid ise disainima ja välja trükkima. Samas oli meil juba käimas mitu R&D projekti, mis olid seotud 3D printimisega - näiteks 3D printeri kaugjuhtimine. Intellektuaalomandi kaitse küsimus on maailmas väga aktuaalne ja kuna ka 3D printimine on populaarsust kogumas, siis otsustasimegi tegeleda 3D mudelite kaitsmisega. 3. Milline oli Teie kogemus Ärimudelite Konkursiga? Me osalesime Mektory ärimudelite konkursil ja saavutasime esimese kohta. Auhinnaks oli reis Silicon Valley`sse, kus saime kokku investo-

rite, arvamusliidrite ja teiste väga huvi-tavate inimestega. Sealt saime väga väärtuslikke kontakte ja tegelikult see avaski meie silmad. 4. Hetkel asub teie kontor Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Kas ja kuidas on see teid aidanud?See on aidanud meid väga palju. Siin käivad mitu korda nädalas delegat-sioonid erinevatest riikidest, saame väga häid kontakte ja potentsiaalseid kliente. Lisaks toimuvad siin väga huvitavad üritused ja inimesed astuvad meie ruumist läbi.

5. Praeguseks võib öelda, et teie start-up on osutunud edukaks. Kas te uskusite algusest saati, et suudate sellist edu saavutada ja mis on teie arvates sellise edu taga? Mida soovi-taksite uutele start-up ettevõtetele, kes tahavad vähemalt sama edukaks saada?Meie edu taga on aastad ülikoolis õppimist ja mitmed luhtaläinud start-up̀ ide katsetused. See on juba neljas või viies. Päris keeruline on leida õige aeg, õige tiim, õige klient jms. Ilma katsetamise ja proovimiseta ei tea aga kunagi, kas sind saadab edu või mitte. Kui uutel start-up ettevõtetel on olemas idee ja tahtmine seda teostada, siis soovitaks ma katsetada enda toodet turul ja vajadusel seda turuga sobitada. Konsulteeriksime ja aitaksime tuden-geid selles osas hea meelega! 6. Räägime nüüd veidi 3D printimi-

sest üldisemalt. Kui suurt potent-siaali te sellel näete? Kas tulevikus hakkavad meil kõigil kodus 3D printerid olema? Kui kaua võib selleks aega kuluda, et need kõigile taskukohaseks muutuks?3D printimise taga on suur tulevik, kuna inimesed ja ettevõtted saavad nüüd kiiremini toota ja katsetada prototüüpe ning isegi valmistada asju reaalseks kasutamiseks. Ma ütleks, et tavatarbijale mõeldud 3D printeri hind on isegi praegu päris taskukohane, on olemas näiteks printerid, mille hind algab 300 eurost.

7. Kuidas me 3D printimist tänasel päeval kasutame? Milleks me seda kasutame ja mida me teha suudame?Tänasel päeval kasutame 3D prin-timist, et luua kiirelt prototüüpe, valmistada plastikust erinevaid asju ja kasutades tööstuslikke printerid, saab teha kas või autode ja lennukite varuosi, inimeste kehaosi jne.

8. Milliseid funktsioone võib 3D printer meie jaoks tulevikus täita? Kas on näiteks tõenäoline, et ma kõnnin haiglasse ja mulle prindi-takse seal välja uus neer?Jah, hetkel on tehtud esimesed katsed näiteks kõrvade ja veresoonte trükki-mises. Selleks, et trükkida suuremaid ja keerulisemaid kehaosi, peaks välja-trükitud poolik olema toidetud, kuna ühel rakukihil võtab kuni 48 tundi, et olemasolevatele kihtidele kinnituda. See probleem ei ole aga veel lahen-datud. Hea idee uueks start-up̀ iks :)

Rasmus [email protected]


See aasta on eestlasi õnnistanud ühe ütlemata sooja talvega. Seetõttu on külmapelglikel rahvasportlastel, nagu mina, tekkinud tavatult vara võima-lus oma jalad kõhu alt välja ajada ja välja liikuma minna. Üheks selliseks võimaluseks ennast liigutada on Pre-sidendimatk, mis toimus sellel talvel juba 11. korda.

Tunnistan ausalt, et ma polnud varem sellisest üritusest kuulnud ning oleksin ka seekord kõrvale jäänud, kui ma po-leks paar nädalat enne üritust sattunud oma tehnikahuvist tingituna lugema Elroni kodulehte. Üritusele viis ja sealt tagasi tõi erirong ning maksma pidi ai-nult rongisõidu eest, seega oli see igati soodne võimalus midagi aktiivset teha.Põhjus, miks üritus kannab Presiden-dimatka nime, on järgnev: matk leiab aset marsruudil Aegviidu-Jäneda. Sinna lähedusse jääb aga Nelijärve puhkekeskus, mille rajamise idee autor ja rahastaja oli Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Samuti asub seal läheduses Jäneda Põllutöökool, kus on õppinud EV kolmas president Arnold Rüütel. Seega on neljast pre-sidendist kaks selle ümbruskonnaga seotud, mistõttu on matk saanud üsna sobiliku nime.

Tagasi matka juurde tulles viis huvi-lised Tallinnast Aegviitu hommikul kell 11:44 väljunud erirong, mis jõudis kohale poole ühe paiku. Mujalt tulnud inimesed toodi kohale bussidega. Ürituse start anti 12:40, kuid enne

Taavi [email protected]

seda peeti paar kõnet, kus sõna sai ka Arnold Rüütel. Ta sõnas, et igapäevane liikumine on terviseks ning tänapäeva-se istuva töö juures tuleks liikumisele rohkem mõelda. Tema sõnu tuleks us-kuda, sest oma vanuse kohta näeb ta üsna kõbus välja.

Stardi andmise järel said osavõtjad valida kahe marsruudi vahel. Lühem, 7-kilomeetrine tee läks mööda asfalt-rada, pikem 10-kilomeetrine kulges kohati ka metsade vahel. Ise valisin ma lühema marsruudi, kuna polnud just väga sportlikult riides. Lisaks oli raja läbimiseks mõeldud aeg piiratud. Kuna varasematel aastatel läbiti rada suuska-del ja tõukekelkudel, seekordset sooja kevadet ei osatud aga ette näha, toi-mus matk erakorraliselt jalgsimatka/kepikõnnina, mistõttu oleks matkale kulunud muidu liialt palju aega.

Kuigi enda meelest kulgesin ma üsna hoogsas tempos, valmistas üllatuse see, et teised osalejad, kes olid minust kaks või isegi kolm korda vanemad, suutsid minuga sammu pidada või minust isegi ette minna. Kui tavaliselt kujutan ma rahvaspordi üritusi ette noorte inimeste kogunemiskohana, siis antud üritusel oli julgelt kaks kolman-dikku osalejatest vanuses 50+. Seega harrastavad liikumist ka vanemad inimesed, mis on tegelikult igati tervi-tatav, sest oma tervise eest tuleb hoolt kanda igas vanuses.

Matka lõpp-punktiks oli Musta Täku Tall Jänedal. Kõik finišeerijad said pä-rast lõpetamist minna hubasesse talli ning nautida sooja hernesuppi ja tassi-kest teed. Samuti pakuti kohalolijatele väikest kultuuriprogrammi ning kõigi

osalejate vahel, kes olid ostnud loosi-pileti, loositi välja auhindu. Auhinnad ise olid muidugi päris veidrad, näiteks said 25 inimest õnnelikuks ühe suusa omanikuks.

Natuke enne äraminekut tehti väljas ka grupipilti. Sel aastal oli sellega tükk tegemist. Nimelt oli osalejaid tulnud eelmiste aastatega võrreldes tunduvalt rohkem ning fotograafid polnud selle-ga arvestanud. Lõpuks pildi tegemine siiski õnnestus, kuid inimesed olid kokku surutud nagu kilud karbis. Tava-pärasest suurem rahvamass väljendus ka selles, et bussid, mis viisid inimesed Jänedalt rongijaama, pidid tegema mitu reisi, sest kõik korraga bussi peale ei mahtunud. Sellest tingituna jäi osa inimesi esimesest Aegviidu-Tallinna rongist maha, kuid et järgmine oli juba kohe ees ootamas, siis midagi katki seetõttu ka ei jäänud.

Üldkokkuvõttes oli tegemist suhteliselt toreda üritusega, mis organiseeritud rahuldaval tasemel. Kindlasti kaalun minemist ka järgmisel aastal, kui ilm soosiv on. Muidugi tuleb sellisel juhul kusagilt suusad hankida, sest vaevalt, et kaks talve järjest nii soe ilm on.

PS Rääkides rahvaspordiüritustest, toimub maikuu esimesel nädalal tra-ditsiooniliselt Tudengijooks. Tegemist on küllaltki suure osavõtjate arvuga kõrgetasemelise üritusega. Jooks toimub 7,5 km rajal Nõmme mändide all. Seni on osavõtutasu olnud küllalt-ki soodne. Seega, kui on vaba aega, tasuks kindlasti osavõtule mõelda. Ise olen osalenud juba kahel korral, loode-tavasti õnnestub sel aastal kirja saada ka kolmas linnuke.

PRESIDENDIMATK - RAHVASPORDI KEVADEKUULUTAJA

TUDENG TEGUTSEB

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

1

23

4Kell 16.00 Karjäärisem

inar „Legal basis for w

orking in Estonia (non EU

students), I-228

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Karjääriotsused – minu

eriala, töö ja isikliku elu valikud“, I-228

Kell 16.00 Karjääriseminar

„Kuidas osutuda valituks?“ I-228

Kell 19.00 Tipikate Rattamat-

kaklubi õhtune rattasõit

56

78

Kell 16.00 karjääriseminar:

„Mektory Ettevõtteaka-

deemia: BCS Itera A

S“, Mek-

tory maja

Kell 16.00 karjääriseminar

„Tööõiguse ABC 1: töötam

ise eri vorm

id ja töölepingu sõlm

imine“, I-228

Kell 18.00 Esinduskogu koosolek, I-227/I-228

9Kell 19.00 Tipikate Rattam

at-kaklubi õhtune rattasõit

1011

12Kell 17.00 Tallinna Tehni-kaülikooli puhkpilliorkestri kontsertetendus "Lottem

aa kevadpidu",KU

MU

auditoorium

Estonian Open 2014 rahvusva-

heline üliõpilaste väitlusturniir TTÜ

Majandusm

ajas.

13

1 4Ü

liõpilasesinduse stipendi-um

ikonkursi tähtaeg1 5


„Tööõiguse ABC 2: lepingute

lõpetamine“, I-227


„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

1 6Kell 16.00 karjäärisem

inar „Võtan ette ettevõtluse?“, I-228



Jaan Poska stipendiumite

taotlemise tähtaeg


inar „Kuidas ärevusega toim

e tulla?“, I-227

181 9

20

212 2


„Praktilisi soovitusi tööin-tervjuuks“, V-105

Kell 20.00 International Din-

ner, Tudengimaja


inar „CV ja kaaskirjade koosta-m

ine (vene keeles“, X-313

Kell 18.00 Loo oma tee III,

I-227/I-228

Kell 19.00 Tipikate Rattam

atkaklubi õhtune rattasõit


inar „A

lustava ettevõtte finantse-erim

ine“, I-2282 5

Kell 9.00 BuildIT, TTÜs

2 6Kell 11.00 BuildIT, TTÜ

s27

2 829

Aprill 20

14

Kell 16.00 karjäärisemi-

nar „Kuidas teha edukat Startupi?“, I-228

Estonian Open 2014 rahvus-

vaheline üliõpilaste väitlus-turniir TTÜ

Majandusm

ajas.


„Töökohad ja töötamine

panganduses“, I-227

Karjä

ärise

mina

ride info

: ww

w.ttu.e

e/c

are

er

30



Foto: Raido Liiksmann

Tallinna Tudengipäevad 6-10. mai

MERE VÄGI, TUDENGI VÕIM!EHKTALLINNA TUDENGIPÄEVAD 6. – 10. MAI 2014

Tudengiüritustega on läbi ajaloo kaasas käinud mingi eriskummaline aura, sa-lapärane hõng ja vabaduse maik. Meie oma sini-must-valgegi on pärit just tudengitelt, mitte udupeentelt disaine-ritelt ega tähtsatelt riigimeestelt.

Kevadised tudengipäevad toovad selle kunagise meelsuse tagasi, kandes en-das nii aastatepikkuseid traditsioone kui ka tulevikku vaatavaid uuendusi – täpselt nii, nagu ülikoolid ise. “Me ta-hame Eestile näidata, milleks tudengid võimelised on,” ütles selle aasta Tallin-na Tudengipäevade peakorraldaja Siret Schutting. “Tudengipäevad avavad lin-narahva jaoks võtme meie mõttemaail-ma ja meie maailmatunnetusse. See on ainulaadne võimalus näidata, milline on meie arvamus tänasest ja nägemus tulevikust. Milliseks tahame me muuta meie linna? Meie riigi? Meie maailma? Milline on meie roll ja hääl ühiskon-nas? Need on küsimused, millest alus-tasime kontseptsiooni loomist,” jätkas Schutting.

Kontseptsioon sai loodud jaanuaris ning nagu Schutting ise möönis - ”puu-salt tulistades”. Puusalt tulistama pidi, kuna SA Tudengipäevad liikus EÜL-i alt TÜÜL-i valdusesse ning algselt oli plaan Tudengipäevad sügisesse edasi lükata. See plaan muutus aga kiirelt Tudengipäevade restruktureerimiseks ning tärkas mõte luua mereteemaline üritus, mis ühendaks kõiki tudengeid ning kaasaks palju rohkem inimesi. ”Eesti on Põhjamaade pärl, Tallinn

Läänemere kalda üks kaunimaid ja modernsemaid pealinnu – ometi ei ole Tudengipäevad end siiani kinnistanud kui oluline ühiskondlik üritus. See oli meie esimene kindel eesmärk - leida ühiskonnas laia kõlapinda,” rääkis Schutting.

Laia kõlapinna kindlustamiseks kohtu-ti kolme kuu vältel isiklikult erinevate ülikoolide esindajatega, pandi alus Eesti-Soome tudengite vahelisele koos-tööle Tallinna Tudengipäevade raames ning moodustati abiturientide komis-jon, kaasamaks ka keskkooliõpilasi. ”Kolme kuu pärast on nad juba noored tudengid – milleks neid kõrvale jätta? Kevad on aeg, kus enamik neist peab langetama ühe olulisematest otsustest oma elus. Me soovisime neile anda võimaluse näha ülikoole seestpoolt justnimelt suure ühisürituse raames,” selgitas Schutting soovi kaasata vara-semast rohkem ühiskonnagruppe.

Kohtumiste tulemusena valmis prog-ramm, mis kaasab kõiki Tallinna üli-koole ning toob kõik tudengid kokku nii lõbutsema, maailma parandama kui kultuuri nautima. Kristjan Oro, ürituse ”pootsman”, on eriti rahul ülikoolide ja ettevõtete aktiivsusega. ”Meil oli erakordselt hea meel näha, kui paljud ülikoolid ja ettevõtted on valmis panustama just sisuliselt. Prae-guses tormilises keskkonnas on eriti oluline rõhutada ühtehoidmise väärtusi ning vaadata maailma sügavamalt. Me saame koos palju rohkem ära teha kui üksi. Eranditult kõik meie partnerid on panustanud sellele, et me saaksime tu-dengitele pakkuda parimat võimalikku ajaviidet, ent tasakaalustada seda ka ühiskonnas oluliste teemadega,” rääkis Oro.

Oro jutu illustreerimiseks sobib hästi Tallinna Tudengipäevade kava – kolmapäev on planeeritud meelela-hutuslike ürituste jaoks, nagu tradit-sioonilistel Tallinna Tudengipäevadel kombeks. Ööorienteerumine, Tudengi Toidu festival Vabaduse väljakul ning õhtune PedaFolk on aastate jooksul armsaks saanud kõigile. Samas saab neljapäeval kuulata Serbia ja Taani ma-jandusmõtlejaid Students for Liberty üle-Euroopalisel üritusel, debateerida poliitilistel teemadel League of Young Voters’i osaluskohvikus ning leida 8. mai õhtul üles oma patriootliku alge Eriti Isamaalisel Öölaulupeol, mille jaoks luuakse Vabaduse väljakule mi-niatuurne Laulukaar. ”Meie esinejad Öölaulupeol on tudengid. Meie publik Öölaulupeol on tudengid – endised, praegused ja tulevased. Me kutsusime üles koore ja vabatahtlikke muusikuid ning huvi oli õnneks suur!” rõõmustas Schutting.

Öölaulupidu keskendub ainult eesti-keelsetele isamaalistele lauludele ning koore võetakse esinema nii lavale kui ka ”laulusaartele” publiku sees. ”Sul on selgelt julgem meel laulda, kui sind ümbritsevad koorid ja lauljad,” selgitas Schutting laulusaarte loomise vajadust. ”Me oleme väga palju panustanud ka tehnilisele kvaliteedile – helilahendus on valminud just Vabaduse väljaku va-jadusi silmas pidades, arvestades seda, et publik võib koguneda ka Vabadus-samba ette või hoopiski Harjumäele,” jätkas Schutting. Karaoke-ekraanide asemel kasutab meeskond seekord hoopis video-mappingut kohvik Waba-duse maja seinal.

Kõige elevusttekitavam üritus on tõenäoliselt aga hoopis globaalne

Silja AasmäeTallinna Tudegipäevade navigaatorTTÜ Üliõ[email protected]


TUDENG TEGUTSEB

think-tank BITE – Business Innova-tion Technology Environment, kus on osalisi juba praegu 27st riigist ja neljalt mandrilt. Idee on iseenesest lihtne – kogu kokku oma sõbrad või ole kasvõi üksi, ent Greenwichi aja järgi keskööst keskööni (algus meie aja järgi 7. mail kell 2 öösel) kestab ülemaailmne ideefestival, mille jook-sul on kõigil huvilistel võimalik välja mõelda ja postitada võimalikult palju bite’sid - lühikesi, ühe lausega ideid, mis ühendavad endas kõik need neli valdkonda. Eraldi kasutajat kuskile looma ei pea, bite’de postitamiseks piisab hashtag’ist (#bite2014), mis koondatakse lõpuks ühele lehele ning vormitakse ka BiteBook’iks, mida hakatakse lõpuks tutvustama fondi-dele ja investoritele. ”Me loodame, et sellest kujuneb traditsioon – me tähistame ju igasuguseid tähtpäevi. Usun, et kui inimesed üle maailma suudavad ühel päeval aastas kõik koos südamekujulisi šokolaade osta ja kinkida, peaksid nad olema valmis ka panustama globaalsete jätkusuutlike ideede loomisesse,” rääkis Schutting

kerge muigega. Tallinna baitijad kogu-nevad Mektory’s, ent loomulikult võib koguneda ka mujal. ”Registreerinud BiteHQ’de tegevust 24 tunni vältel loodame ka Interneti vahendusel otse üle kanda. Samuti korraldame terve selle aja jooksul erinevaid töötubasid, millest on kõigil võimalik osa saada. Me näeme sageli, et kellelgi keskkon-nameelsel on hea idee, ent ta ei jõua iialgi ärimeheni, kes võiks tal aidata selle idee ellu viia. Kui need kaks isegi kohtuvad, puudub neil võib-olla tehnoloogiline know-how, kuidas seda ideed reaalselt teostada. Me soovime julgustada inimesi rohkem üksteisega koostööd tegema ning vajalikke kon-takte leidma,” ütles Schutting.

Igal juhul tuleb seekord kevad teisiti ning Tallinna Tudengipäevad on sisse saanud uue hoo, mis loodetavasti ühen-dab kõiki tudengeid üle Tallinna, Eesti ja ka Läänemere rohkem kui kunagi varem.

Lisainfo: https://www.facebook.com/Tudengipaevad


TUDENG TEGUTSEB

Foto: Raido Liiksmann


TUDENG TEGUTSEB

TUDENGITE EUROVISIOONI 2014 VÕITJA ON

THE FEWS!

27. märtsil toimus Tallinna Tehnika-ülikoolis juba viiendat korda järjest Tudengite Eurovisioon. Kümnest võistlustulle astujaist pälvis nii žüriilt kui ka publikult tugevaima ovatsiooni ja kõrgeimad punktid kolmest Tartu Ülikoolis õppivast neiust ja kolmest TTÜ-s studeerivast noormehest koos-nev kollektiiv - The Fews. Bändi endi sõnul tuli võit neile suure üllatusena, kuna nende esitatud lugu „Hide & Seek“ polnud üldse traditsiooniline eu-rolaul. Liikmete sõnul just see ehk neid kõige rohkem ka teistest eristas ja esile

Jörgen MartinReporterTTÜ Üliõ[email protected]

tõi, nimelt kogu laul oli esitatud a cappella ja üles ehitatud väga võimsale lavaenergiale.

The Fews kommenteeris, et Tudengite Eurovisiooni näol on tegemist suurepärase üritusega, mis omab noorte bändide seas tähtsat kohta. See on võimalus esineda tingimustes, mida mui-du ühel alustaval kollektiivil on väga raske saada. Tule ainult kohale ja kõik vajalik tehnika pannakse püsti. Lisaks kõigele on muidugi ka saalitäis vaimus-tavat publikut sind kuulamas.

Järgmine esinemine on The Fews̀ il plaanis aprillis NYC Piano Bar`is. Täpsemat infor-matsiooni bändi tegemiste kohta

saab juba nende Facebook`i lehelt www.facebook.

com/thefews- vocal.

Foto

: Mar

ko V

ilber

g, T

TÜ F

otok

lubi

Foto

: Mar

ko V

ilber

g, T

TÜ F

otok

lubi

Foto: Marko V

ilberg, TTÜ Fotoklubi

Foto: Marko Vilberg, TTÜ Fotoklubi

TUDENG TEGUTSEB


WELCOME TO INTERNATIONAL DINNER!!Hey! My name is Nuria Benito Marín, I’m studying Industrial Engineering here in TTU. I'm an ERASMUS student from Madrid, Spain and chose Estonia to have my exchange year. Last semester I was enjoying the student life and now I am a member of TTU International Club and organizing events for others to enjoy. Which brings me to our biggest event of this semester...

Do you want to know a little bit more about other countries? About their culture? Taste their typical food?

If yes then you are in luck! We are going to have an amazing event in TTU where you can enjoy this inter-national atmosphere. International Dinner will take place on 22nd April in Student house. Ten countries are going to participate - they will present their country's traditions and prepare traditional food. This is your chance to taste a typical Italian pizza, Spanish omelette and sangria, French crepes, Polish vodka, spicy Indian food and maybe even real Chinese.

All the participants are going to be foreign exchange students really inter-ested in sharing their cultures with other Erasmus students and especially with Estonians, as they chose Estonia to be their second home for a semester (or two) and we want to create these amazing events to last a lifetime. AS already mentioned I’m an Erasmus student myself and I have already taken part in the two International Dinners of the autumn semester. I repre-sented my country (Spain) in the first International Dinner and just enjoyed the event itself on the second edition. Now I’m organizing the International Dinner of the spring semester!

Representing my country by cooking, preparing the presentation and sharing our food and drinks with all the people there was an unexpected and exciting experience. It was really funny to see the faces of people from other countries when tasting OUR food or our drinks for the first time!! Of course sometimes were happy faces and sometimes not so much… but you never know and that's the excitement!

Nuria Benito Marín For the second event I already had a little bit of experience and I was looking forward to be a guest on the other side of the table, taste more and more international food and obviously some special drinks! It was also amazing to see the event from the other side – all the effort that is put into it. One of the most surprising things for me was to realized how spicy is the Chinese food and how many people know about Macarena dance! I was impressed to see people wearing their traditional dresses; some of them look so funny for me.

I hope that this event looks as amazing to you as it was for me and I really hope you join us. As thename says - International Dinner - all nationalities are welcome, either to represent your country or simply to enjoy. We have already learned about typical Estonian food, drinks and culture; and now we want Estonians and other international students to know more about our coun-tries. See you already on 22nd April in Student house at the INTERNATIONAL DINNER!

ESN TUT IC is a student organisation in TUT with a mission to support all incoming exchange and degree students. Our goal is to make the transition into the Estonian lifestyle as smooth as possible because being far away from home can sometimes get a little scary.

Want to know more? Visit our website ic.tipikas.ee or find us on Facebook - ESN TUT IC .

VABATAHTLIKUNA LÕUNA-AAFRIKAS

Olen juuratudeng Merily ja töötan het-kel LHV pangas juristina. Alles hiljuti tulin tagasi Lõuna-Aafrikast, kus veet-sin vabatahtlikuna töötades 6 nädalat. Idee vabatahtlikuks minna tuli minu venna tüdruksõbralt, kes käis AIE-SEC-i kaudu vabatahtlikuna Brasiilias. See ettevõtmine tundus väga põnev ja otsustasin samuti proovida.

Lõuna-Aafrikas töötasin organisat-siooni heaks, mille nimeks oli CHOSA ehk Children of South Africa (www.chosa.org). Peamiselt oli nende poolt organiseeritud programmi sisuks lastekodu lastele koolijärgse tegevuse organiseerimine. Programmi ees-märgiks oli arendada nende inglise keele oskust ja avardada maailmapilti

ning arendada ka lastekodu õpetajate igapäevatöö oskusi, nagu näiteks raama-tupidamist. L õ u n a - A a f r i k a valisin ma just sel-lepärast, et olen alati tahtnud Kapplinna minna. Olin selle kohta lugenud ja pilte näinud ning see tundus väga ilus maa. Lisaks teadsin, et inglise keel on seal üks ametlikest keeltest, mistõttu on suhtlemine lihtsam, kui mõnes teises rii-gis. Teadsin, et ing-lisekeelne riik annab


võimaluse ka suhtlemist arendada, mis oli ka minu üheks eesmärgiks.

Sinna jõudes tegelesin igapäevaselt orbudega ja Kapplinna avastamisega. Kuivõrd orbude koolijärgse tegevuse tund algas kell kolm, siis tavaliselt kulusid hommikud tunni ettevalmis-tamiseks. Õhtuti ja nädalavahetuseti käisime tutvumas Kapplinna ja selle ümbrusega. Avastasin, et Lõuna-Aaf-rika inimesed on väga südamlikud, heatahtlikud ja sõbralikud ning ma ei mäleta, et miski oleks mulle väga suure kultuurišoki tekitanud. Sealne elu on küll väga teistsugune, aga kohanesin sellega lihtsalt ja kiiresti. Kapplinn ise on looduslikult väga ilus linn. Seal on kaunid mäed, kus saab matkata, ja rannad, kus saab päevitada ja ujumas käia. Lisaks korraldatakse seal väga huvitavaid üritusi ja näituseid.

Kokkuvõtlikult ütleksin, et tegemist on väga mitmekesise linnaga, kus igaüks leiab endale meelepärase tegevuse - olgu see siis rannas päevitamine ja ujumine, matkamine või muuseumides ja kunstigaleriides käimine. Kind-lasti soovitan oma kogemusest kõigil vabatahtlikuks minna. Kuigi paljud suhtuvad vabatahtliku töösse eelarva-musega, kogesin ma, kui palju selline asi sulle endale tagasi annab. Tuleb arvestada sellega, et vabatahtliku tege-vust ei tohiks võtta, kui midagi sellist, kus sa lähed ja õpetad või nn päästad arenguriigis elavaid inimesi. Pigem tuleks seda võtta kui suurepärast või-malust ise nendelt inimestelt midagi õppida. Sellise suhtumisega saavutab kõige rohkem nii iseenda kui ka nende inimeste jaoks, kellega vabatahtlikuna kokku puutud. Vabatahtliku töö on suurepärane kogemus, mis avardab maailmavaadet ja ellusuhtumist üleül-diselt. Mina olen väga õnnelik, et selli-se asja ette võtsin ja võimaluse korral kordaksin seda kindlasti.

Kui Sinagi soovid vabatahtliku töö kogemust, siis vali välja 124 riigist just see õige, vaata projekte www.opportu-nities.aiesec.org ning kandideeri meie kodulehel www.aiesec.ee.

Uuri võimalustest rohkem: www.aiesec.ee

TUDENG TEGUTSEB

VÄLISÕPPE KOGEMUS PUHUB TUULT TIIBADESSEErko SeppInternational Security and Law magistrant ja üliõpilassaadik University of Southern Denmark juures


TUDENG TEGUTSEB

Kunagi ei tea, kuhu su tee viib, kui sul pole kaarti! Mõte välismaale õppima minna torkas mulle pähe TTÜ-s õppi-des, kus paljud olid käinud Erasmusega vahetusüliõpilasena Euroopas. Mäle-tan, et valikuid oli mitu, kuid otsustasin Türgi kasuks. Seda pole ma pidanud hiljem kahetsema. Välismaal õppimine avardab silmaringi, võimaldab tutvuda uue kultuuriga, annab juurde kogemusi ja muidugi ka häid tuttavaid. Paistab, et sealt see pisik külge saigi. Iga otsus peab olema kaalutletud ja ma leidsin, et millal siis veel, kui mitte praegu. Seda enam, et minu eriala, rahvusvahelised suhted, sellega kokku läheb.

Inimene õpib kogu elu! Bakalaureu-setasemel on minu valdkonnas vähe peale hakata ja ühest riigist ei piisa, et silmaring laieneks. Ma pidin tegema järgmise sammu ja astuma magist-rantuuri. Eesti ülikoolides on väga häid erialasid. Enda jaoks sobivat ma kahjuks aga ei leidnud. Selleks, et spetsialiseeruda, peab tegema valikuid vastavalt unistustele, mida sa elus teha tahad. Mind huvitavad rahvusvahelised konfliktid ja seda sellepärast, et ma ta-han teada, kus need tekivad, miks nad tekivad ja kuidas neid lahendada saab. Seepärast pidin valima ka järgmise riigi. Valitud erialaks sai International Security and Law ja riigiks Taani, Uni-versity of Southern Denmark.

Iga maa, kus käid, on omamoodi eri-nev! Pole ühtegi täpselt sama paika maamunal peale selle, kus sa hetkel asud. Kohaliku maa kultuuri ja keelt avastades on võimalus mõista inimeste omapära, kuid üks on kindel – peab õppima selle maa keelt, kus sa asud. Tulevikus, kui mitte varem, võib seda vaja minna. Taanis pakutakse ülikooli astudes võimalust tasuta Taani keelt õppida. Otse loomulikult ei saa seda kasutamata jätta. Iga nädal käin ma keeletunnis grammatikat harjutamas ja ülejäänud aja praktiseerin. Iga algus on raske! Seda teadmata pole mõtet proovidagi. Nii ma siis astusingi oma

mugavustsoonist välja, sest just seal on teadmised, mida mul enne polnud.

Mida rohkem ma õpin, seda rohkem saan aru, kui vähe ma tean! Siinkohal võib öelda, et igaüks otsib ja uurib vas-tavalt nii palju, kui tal teadmisi enda arust vaja läheb. Välismaal õppides tuleb ette palju huvitavaid üritusi. Mulle meeldivad näiteks õhtusöögid rahvustoitudega. Hea on sõpradega kokku saada ja teise maa kultuuri tundma õppida. Seda võib vabalt ise korraldada. Kevade saabudes tuleb ülikoolis üha rohkem ette grupitöid ja miks mitte seda vabas õhus teha. Na-tuke peab küll veel soojemaid ilmasid ootama. Taani ülikooli eripäraks on see, et õppejõud panustavad väga palju üliõpilaste omavahelisse diskussiooni. Selle eelduseks on gruppides ja kodus õppematerjali korralik omandamine. Enamik loengud põhinevad problem-solving tehnikal. Põhjus on just selles, et teadmiste rakendamisel need kin-nistuvad. Parim võimalus seda teha on teemade üle arutades ja koostööd tehes, et pilt kokku panna.

Kui ma ei teeks oma õppetöös pause, ei tuleks mu pähe ühtegi tarka mõtet! Minu eriala (International Security and Law) keskendub rahvusvaheliste konfliktide tundmisele ja faktide omandamisele rahvusvahelise poliitika ja õiguse valdkonnas. Olukordi võib olla väga einevaid, alates vaalapüügist Vaikse ookea-ni lõunaosas kuni rahvusvahelise kriminaalkohtu Keenia riigipea erijuhtumiteni välja. Kuna õp-pimine on intensiivne, siis tahan vaba aega võimalikult hästi kasutada. Ma näen, et ülikool on pingutanud, et luua selleks head võimalused. Siin saab kasutada ujulat, fitness-keskust, väljas terrassi peal sõpradega grillida, kohvikus istuda või ree-deti ka Friday Bar-is aega veeta. Kuid see pole veel kõik, müügiautomaatidest saab osta õlut ja siis näiteks minna koridori peale laua-jalgpalli mängima.

Kui ma tahan kaugemale minna, siis pean seda tege-

ma koos kellegi teisega! Välismaal hakkama saamiseks on vaja ini-mestega suhelda, sest kõike ise teada pole võimalik. Keegi kuskil teab ikka midagi, mida mina ei tea. Samuti leian ma, et kodus olles pole võimalik kogeda kõike seda, mida maailm pak-kuda suudab. Seepärast ongi vaja avastada uusi paiku, suurendada oma sõprade ringkonda, õp-pida tundma uut kultuu-ri ja samuti iseennast, sest need on väärtusted, mis lisavad elule vürtsi!


MUMMERTI STIPENDIUM - UKSI AVAV VÕIMALUS

Kaks aastat tagasi sai Greta teada, et tema nelja kuu vältel tehtud jõupingutused on vilja kandnud ning teda on esimese eest-lasena vastu võetud Rochus ja Beatrice Mummerti nimelisse stipendiumiprog-rammi. Nüüd, kaks aastat hiljem, teren-dab silmapiiril magistrikraad Saksamaa ühest parimast majandusülikoolist ning palju uusi võimalusi nii siin- kui sealpool riigipiire.

Mummerti stipendium

„Stipendiumist kuulsin esmakordselt täiesti juhuslikult – TTÜ Majandus-teaduskonnas õppides nägin stendi peal saksakeelset plakatit ning uurisin Internetist selle kohta juba lähemalt. Alguses tundus kandideerimisprotsess küllaltki keeruline ning tõenäosus sti-pendiumit saada päris pisike. Samas, olles kandideerimisprotsessis juba sees, käis kõik sujuvalt ning tagasiside tuli kiiresti. Viimane katsumus oli kahe-päevane lõppvoor Kölnis, kus tuli sirge seljaga ringi käia, enesekindel välja näha ning nii individuaal- kui grupivestluste ajal silma paista. Tulemused teatati teise päeva õhtul, kusjuures 32 kutsutust võeti 16 programmi vastu.

Greta KingolaTTÜ Majandusteaduskonna vilistlaneKölni Ülikooli [email protected]

Stipendiumiprogramm on väga hea, kuna pakub lisaks suurele igakuisele rahalisele toetusele ka muid hüvesid, mis õpingute vältel igati kasuks tulevad. Programm kestab kaks ja pool aastat, millest kaks aastat võtab enda alla ülikool ning pool aastat on mõeldud kohustusliku praktika läbimiseks kas Saksamaal või koduko-has. Esimese aasta vältel korraldatakse stipendiaatidele nädalane reis Berliini, teise aasta jooksul on kaks juhtimisalast laagrit Stuttgartis ning kolmanda aasta alguses reis Brüsselisse. Lisaks sellele toimuvad pidevalt ühised teatrikülastu-sed, tähistatakse jõule ja sünnipäevi.

Kõige tähtsamaks osaks stipendiumi juures on aga seda ülal hoidev võrgustik. Stipendiumiprogrammil on koostöö üli-koolidega, mis tähendab, et stipendiumi saamine tähendab automaatselt ka vastu-võtmist ülikooli. Samuti määratakse iga-le stipendiaadile tippjuhist mentor, kes on toeks erialasele arengule, võõrasema, kes aitab Saksamaal sisse elada ning tudengist teejuht, kes aitab toime tulla kooliasjadega. Mis aga võõras riigis kõi-ge tähtsam - algusest peale on olemas ka väga tore seltskond teiste stipendiaatide näol, kellest kujunevad kiiresti parimad sõbrad, keda endale soovida võib.

Õpingud Kölnis

Stipendiumiga on võimalik õppida kas Kölni Ülikooli majandusteaduskonnas,

Kölni Spordiülikooli turismiteadus-konnas või Aacheni Tehnikaülikoolis insenerialadel. Kuna TTÜ-s õppisin ärindust, jätkasin Kölni ülikoolis turun-duse erialal, kõrvalerialaks Corporate Development. Kölni Ülikool on üks Saksamaa vanematest (asutatud aastal 1388) ning suurematest ülikoolidest. Ter-ves ülikoolis õpib kokku üle 40 tuhande üliõpilase, mis tähendab, et anonüümsust on koolis palju, eriti majandusteaduskon-nas, kus loengus istub koos tihti üle 100 inimese. Samas on õppekavad üles ehi-tatud väga tudengisõbralikult. Erinevalt Eestis pakutavatest õppekavadest pole Kölnis ühtegi kohustuslikku ainet, kõik saab vastavalt huvidele ise välja valida ja ritta seada. Samuti on õppejõud väga heal tasemel, mis tähendab aga ka seda, et õppima peab palju ning eksamid on ausad, aga rasked. Palju tehakse koos-tööd ettevõtetega, nii et pea igas aines on oma koht külalislektoritel ja osad ained on üles ehitatud koos hiidfirmadega nagu Loreal, Baiersdorf, Henkel ja DHL.

Elu Saksamaal

Elu Saksamaal erineb paljuski elust Eestis. Esiteks on IT-riigist tulnule har-jumatu see, et palju on asjaajamist, mis nõuab ametites isiklikult kohal käimist, järjekordades seismist ja dokumentidele pitsatite korjamist. Veelgi ebaharilikum on see, et kui üks ametiasutus tegeleb linnaelanikega kolmapäeval kella ka-

TUDENG TEGUTSEB

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

Mummert-Stipendien für Manager von morgenDie Stipendien werden von der Rochus und Beatrice Mummert-Stiftung in der Robert Bosch Stiftung angeboten. Mehr unter www.mummertstiftung.de

Bewerbungszeitraum: 1. September bis 1. November jeden Jahres

Rochus und Beatrice Mummert-Stiftung

Master made in Germany –Career at home!

heksast üheni, siis teine teeb seda nel-japäeval üheksast üheteistkümneni ning see on täiesti OK, inimestega suhtlemine on keeruline töö ja seda ei pea mitte iga päev tegema.

Transpordivahenditena kasutatake Kölnis meelsasti jalgratast ning ühis-transporti. On päris tavaline, et viisakalt riides professor hüppab kooli ees jalgrat-talt maha ning kiirustab tundi. Samuti on tavaline, et õppejõud väljub mõnest Porsche uuemast mudelist ning astub mõõdetud sammul klassiruumi poole. Nii on professorite seas lihtne eristada edukaid teoreetikuid veel edukamatest praktikutest.

Kliima poolest sarnaneb Köln Inglis-maale, väga palju sajab vihma, soojaks

läheb juba märtsis ning suved on soojad. Vahel harva, kui talve jooksul peaks sa-dama lund, valitseb üldine hämmeldus. Ühistransport seisab ning paanikas ini-mesed kiirustavad mööda tänavat, vih-mavarjud käes, lähima siseruumi poole.

Otsad kokku

Pikemaajalisem õppimine välismaal on väljakutseterohke, kuid iga pingutust väärt. Nende aastate jooksul, mil olen Saksamaal elanud, olen õppinud palju nii akadeemilises kui isiklikus plaanis. Olen kohanud palju toredaid ja kõrgelt motiveeritud inimesi, kes millegipärast julgevad unistada palju suuremalt kui Eesti noored. Soovin, et see tendents muutuks. Avatud maailmavaade ning korralik haridus on omadused, mille

nimel tasub pingutada. Mummerti sti-pendium on selleks hea stardipakk.

Mummerti stipendium

Kellele? Ida-Euroopast pärit üliõpilastele magistriõpinguteks Saksamaal.Millistel eriealadel saab õppida? Majan-dus, inseneriõppekavad, turism.Millal tuleb kandideerida? Igal aastal septembrist novembrini, et alustada õpinguid aasta hiljem oktoobris.Mida nõutakse? Head saksa keele os-kust, häid hindeid, enesekindlust ja tahet pärast õpinguid kodumaale naasta.

Lisainfo: http://www.mummertstiftung.de/

TUDENG TEGUTSEB


TEADUS

LABORIS JUHTUBVictor Alari kirjutas eelmisel kuul vai-muka loo aviatsioonist ja vastavast sta-tistikast. Kogu loo võiks lühidalt kokku võtta järeldusega, et juhul, kui lennukis vabalt ringiliikuvaid reptiile ei esine, siis on päris hea tõenäosus õnnelikult sihtpunkti jõuda. Palju murelikum peaks olema autorooli istudes. Irooniliselt ku-junes eelmise kuu üheks suurimaks uu-dislooks kummaliselt „õhku haihtunud“ lend MH370. Pime juhuski võib sattuda suure kella külge ja nõnda on asjad ka teaduses. Sellest inspireerituna panin kokku lühikese nimekirja „juhuslikult“ tehtud avastustest.

Esimesele kohale maanundub – pe-nitsiliin. Šoti bioloog, Alexander Fle-ming, kes 1928. aastal kasvatas oma uurimistöö raames stafülokokke, kui pidi lahkuma puhkusele. Kahe nädala pärast tagasi naastes avastas ta loakile jäänud Petri tassidelt saastuse ja huvita-val kombel oli see hallitus enda ümbert bakterid ära tapnud. See tähelepanek viis antibiootikumide avastamiseni ja teenis talle Nobeli preemia 1945. aastal. See lugu meeldib ilmselt kõigile teadlastele, sest toob esile puhkamise tähtsuse ning asjaolu, et saastus laboris pole alati nega-tiivsete tagajärgedega.

Ka teine koht tõi avastajale Nobeli (1901) – röntgenkiired. 1895. aasta novemb-ris jäi saksa füüsik Wilhelm Röntgen jälle hilisõhtuni laborisse. Mängides ringi vooluringes oleva kadooditoruga märkas ta, et lähedal asuvad baariumi plaatinatsüaniidi kristallid hakkasid helendama. Fenomeni uurides järeldas, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille nimetas X-kiirguseks. Hiljem tegi ta ka esimesed röntgenpildid oma abikaasa

Peeter [email protected]

käest. Siit ka hea näide, mida tuua oma elukaaslasele seletamaks , miks hilis-õhtuni laboris askeldamine on vajalik. „Kas siis ei taha, et ma saaksin Nobeli, kallis?“ Teiseks muidugi ilmselge järel-dus, et uurides tundumatut kiirgust, kat-seta sellega esmalt oma abikaase peal.

Kolmas koht – mikrolaineahi. Teises Maailmasõjas mängis liitlaste salarelv, radar, suurt rolli. Neljakümnendatel te-gigi USA firma Raytheon katseid antud tehnoloogia arendamiseks, kui nende in-sener, Percy Spencer märkas magnetroni läheduses viibides, et šokolaad ta taskus sulas üles. See tähelepanek mikrolai-nekiirguse palju igapäevase rakenduse avastamiseni, mis paljudes majapida-mistes laialt kasutust leiab. Nobelit siit

ei tulnud, aga selge moraal on, et olles ka rangel dieedil, šokolaaditahvel taskus võib osutuda väga kasulikuks.

Plastmass/Suur pauk...

Viiendana mahub uksest sisse veel – viagra. See suurepärane imerohi avas-tati 1980ndatel, kui ravimifirma tegeles Pfizer veresooni lõõgastavate ühendite otsimise ja võimalike kandidaatidega katsetamisega. Ent selle asemel avastati ühe ühendi puhul meessoost katsealustel huvitav sümptom. Üldiselt on meeste viljakuse uurimine üks raskemaid ala-sid, sest katsu sa aga kolleegidega sidet pidada, kui spämmifiltrid märksõnade leidmise tõttu kirjad ära söövad. Hea, et midagi juhuslikult avastati!


ARVAMUS

MIDA OOTAN UUELT HARIDUSMINISTRILT?

jaoks kõige enam lisandväärtust.Probleemiks on siin minu silmis aga asjaolu, et meie riigis tegutsetakse liialt palju ostan-müün-vahendan põ-himõttel ehk areneb küll teenindussek-tor, kuid juhul, kui tööstus ja tootmine jäävad teise-järguliseks. Mentaliteedi muutmiseks on vaja tehnilise taustaga inimesi, seda saab aga tagada tehnika-ülikooli õiglase rahastusega.2) Sõbralik – teisisõnu tudengisõbra-lik. Vastupidise näitena saabki tuua minister Jaak Aaviksoo, kes lähtus pigem teiste ambitsioonidest ja kuulas sealjuures tudengeid liiga harva. Selle tulemusena on riigis käima lükatud eksperimendid nimega “Kõrgharidus-reform” ja õppetoetuste uus süsteem, mida nüüd pidevalt parandatakse. Ajalugu ei saa paraku muuta ja võib loota, et uus haridusminister on tasa-kaalukam, analüüsivam ja erinevaid osapooli rohkem kaasav.Praegused vajaduspõhised õppetoetu-sed ei arvesta kahjuks üliõpilase ma-janduslikku olukorda käesoleval het-kel, vaid aasta tagasi. Tagada on vaja, et tudengid, kellel peaks ootamatult minema rahaliselt halvemini, saaksid loota riigipoolsele toetavale õlale ning et lahenduseks ei oleks ainult laenude andmine soodsatel tingimustel.3) Korralik – haridusminister peaks rõhuma ülikoolide kvaliteedile. Üli-koolides tuleks jälgida, et sisseastujad oleksid võimekad või vähemalt erialast tõsiselt huvitatud. Pole tarvis luua Ees-tisse massülikoole ja kõiki lõpetajaid vastu võtta. Eelmise aasta vastuvõtul

Eelmise valitsuse üks enim muutusi läbi elanud valdkond oli kõrgharidus, kus algatati mitmeid reforme nii õp-pekvaliteedi kui ka õppetoetuste ta-gamiseks. Vaadates nüüd tehtud tööle tagasi, võime küsida, kas varasemalt seatud eesmärgid on saavutanud ka oodatud tulemuse?

Mõned nädalad tagasi uurisin oma noorema sugulase käest, milline peaks olema haridusminister. Ta vastas, et õiglane, sõbralik ja korralik. Neid kolme märksõna läbi töötades jõudsin järeldusele, et tegelikult nii lihtne see vastus ongi. Olulisem on aga hoopis sisu, mis nende sõnade taga peitub. Minu jaoks vähemalt on need leidnud järgneva tähenduse:

1) Õiglane – haridusminister hindab kõiki ülikoole võrdsetel alustel. See tähendab, et ei eelistata üht ega teist ülikooli tema ajaloolise tausta pärast. Ta näeb Eesti haridusmaastikku kui ühtset tervikut, kus ükski osapool ei jää vaeslapse seisu. Lisaks vaatab ja hindab ta seda, mis loob Eesti riigi

ilmnes meie riigis huvitav nähtus, kus keskkoolide lõpetajaid oli vähem, kui tasuta õppekohti. Selle tulemusena kasvatab riik kõrghariduslikku “mas-si”, mida on hea statistikas välja tuua.Järgmisena tooksin välja õppekavad. Meie riik on liialt väike, et õpetada kõike ja kõikjal. Tuleb välja selgitada, millised on prioriteedid ja õppekavasid vastavalt sellele arendada. Hetkel min-nakse seda teed, et ülikoolid peavad vähendama oma õppekavade arvu 5% võrra, kuid selline lähenemine ei taga minu silmis mitte kuidagi head tulemust. Maht võib küll väheneda, aga kas kvaliteet tingimata paraneb? Siin tuleb jätkusuutlikkusest lähtudes välja selgitada, millised on meie riigi reaalsed vajadused tulevikus.Mainimata ei saa jätta ka õppejõude. Hetkel on probleemiks tagada head ja uuendusmeelset järelkasvu. Õppejõud peaks olema motiveeritud järjepide-valt õppima ja arenema ka ise, mitte nõudma seda üksnes tudengitelt. Nad peaksid olema motiveeritud andma edasi kõige värskemat infot, mis on kättesaadav ja vastavalt sellele oma materjale uuendama.Mis on siis lahendus? Ülikoolides oleks edasiviivaks jõuks nii-öelda kva-liteediosakond, mis teeks pidevalt tööd selle nimel, et kõik eelnevalt mainitud ja enamgi oleks tagatud. Hariduslikud küsimused ei ole kergeloomulised ja neid ei saa lahendada üleöö. Omalt poolt loodan, et uus haridusminister tegutseks nende põhimõtete alusel, mida mu noorem sugulane välja tõi.

Stanislav ŠtõkovTTÜ Üliõpilaskonna juhatuse [email protected]

SPORT


MEISTRIGA MEISTERLIKULT TANTSIMA

Tänapäeval peetakse seltskonnatantsu-dena silmas paaristantse, mis kujune-sid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsudeks. Neist tantsudest küm-nes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste seltskon-natantsudena on levinumad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti Viini valss, tango, samba ja tša-tša. Võrrel-des võistlustantsuga on kavad ja tant-suvõtted lihtsustatud.

Seltskonnatantsu tantsitakse koos paarilisega, mis ei tähenda, et treenin-gusse ei võiks tulla ilma paariliseta. Tule muidugi, ehk õnn naeratab ja leiad nii tantsupartneri kui ka teisi uusi ja põnevaid tutvusi. Esialgu võib tunduda hirmutav, et kaks inimest, kaks omaette isiksust oma päevaste muremõtetega peavad samal ajal jät-ma meelde sammud, tantsima need seejärel, püüdes teisele mitte var-bale astuda või seelikusabasse komistada ja seda kõike muu-sikasse, korrektselt ajastatuna. Tundub teostamatu ülesanne! Ometi on kõik treeningusse sattunud paarid

sellega eneselegi üllatuseks hakkama saanud.

Kallis tudeng! Kas sa teadsid, et alates 2013. aasta novembrist on esmaspäeviti ja kolmapäeviti võimalik end TTÜ Tudengimajas tantsuvaldkonnas harida? Nimelt alustas Tantsustuudio Impulse just siis seltskonnatantsu treeningutega.

Poeetilisemalt lähenedes on tants inimese lummavaim meelelahutusviis. See on rõõmuhetk, kus hing tunnetab õnne ja peletab eemale kurbuse. See rikastab inimeste õhtutunde, luues neile kombinatsiooni paljudest po-sitiivsetest emotsioonidest. Tants ja muusika üheskoos moodustavad suu-repärase terviku. Muusika kaasahaa-rav heli, algne hirm suutmatuse ees ning tõdemus, et kõik on õpitav, viivad tantsuga tegelejalt kogu väsimuse ning pakuvad ülimat naudingut.

Suur roll treeningu nautimisel ja tant-suoskuse omandamisel on otse loomu-likult treeneril. Meie treener on sel alal lausa meister. Lisaks on ta meister ka tantsuspordis, täpsemalt Eesti meistri-võistluste medalist Ladina-Ameerika tantsudes, finalist Põhjamaade meist-rivõistlustel ning Eesti Aastakarika võitja. Seda nimistut võiks veel pikalt jätkata. Jan Hamburg, suurepärane tantsutreener, nakatab tantsupisikuga nii väikesed esmakatsetajad kui ka täiskasvanud daamid ja härrad. Tree-ner Jani parimaks omaduseks võib kindlasti lugeda tema rahulikku meelt, ka peale kolmekümnendat korda tantsusammude näitamist ei peegeldu treeneri rahulikust ilmest närvilisust, pigem vürtsitab ta asja kerge huumori-ga.

Ootame teid alates 17. märtsist esmaspäeviti ja

kolmapäeviti kell 17.00 TTÜ Tudengimaja saa-li treeningusse.

Gerti LeesmanTantsustuudio Impulse filiaalide [email protected]


ELEKTRIRATASTOOLI SAALIHOKI - TEISTMOODI SPORT

Aprillikuu artikkel on pühendatud elektriratastooli saalihoki meeskon-nale, mille eestvedajaks on meie enda tipikas Jüri Lehtmets. Jüri on 26-aastane TTÜ tudeng, keda võib näha TTÜ-s ringi liikumas elektrira-tastoolis. Vaatamata sellele, et ta on liikumispuudega ja vajab igapäevastes toimetustes abi, on ta loonud Eestis erilise spordiala klubi.

Kuidas sai Eestis alguse elektrira-tastooli saalihoki?Elektriratastooli saalihoki klubi sai alguse 2004. aastal Pärnus. Jüri ja tema kaks sõpra olid just tulnud tagasi noortevahetuselt Soomest, kus nad tutvusid sealsete elektriratastooli saa-lihoki mängijatega. Esimesed 2 aastat võeti treeninguid kui lihtsalt toredat ajaveetmise võimalust. 2006. aastal saadi Soomest kuus kasutatud mängu-tooli, mida hakati tasapisi remontima. See andis indu juurde ning järgmisena korraldati Eestis soomlastega ühine suvelaager. Meeskonnale sai leitud ka treener, kes hakkas mängijatele tehni-kat ja strateegiat õpetama.

Meeskond ja treeningudMeeskonnas on kokku 8 - 10 liiku-mispuudega mängijat. Igal pühapäeval

toimuvad neil Tallinnas Astangu KRK saalis treningud. Nende treeneriks on Sören Jõõras, endine saalihokimängija, kes nüüd jagab teadmisi meeskonnale. Jüri sõnul on meeskond treeneriga väga rahul. Ta on noor, areneb koos nendega ja teeb oma tööd suure pühen-dumusega.

MängElektriratastooli saalihokit mängitakse kohandatud elektriratastoolides, ka-sutades saalihokikeppi või ratastooli külge kinnitatavat T-laba. Korraga on väljakul neli mängijat ja väravaht. Üheks erinevuseks võrreldes tavalise saalihokiga on see, et mängijad vahe-tuvad ükshaaval sarnaselt jalgpalliga. Elektriratastooli saalihoki on spordi-ala, mida saavad harrastada kõik - nii naised kui mehed.

Osalemine rahvusvahelisel turniiril SaksamaalMeeskond on pidanud sõpruskohtumi-si Soome elektriratastooli meeskonna-ga ja TTÜ saalihokiklubiga. Eelmisel aastal käisid nad turniiril Saksamaal Güstrow´is. Seal olid nende vastasteks võistlejad Saksamaalt, Šveitsist ja Tšehhist. Eesti meeskond saavutas 8 meeskonna seas 5. koha, mis oli väga hea saavutus. Vastased olid suuremate kogemustega ja nende varustus oli tipptasemel. Väga heaks saavutuseks pidas Jüri seda, et nende meeskonna

SPORT

liige Jürgen Kukk valiti turniiri kolme parima mängija hulka. Emotsioonid on siiani väga head ning juba mõeldakse ka uutele turniiridele. Loodetakse teha head tööd ning leida erinevaid sponsoreid ning tublisid ini-mesi, kes aitaks nende eesmärke toeta-da. Seda spordiala on kavas tutvustada Erasmus+ programmi toel laiemale avalikkusele Kuusalus, Haapsalus ja Tallinnas.

Eesti elektriratastooli saalihoki tase võrreldes teiste riikidega Jüri arvates on Eesti meeskonna tase võrreldes teistega hea. Samas aga tunnistab ta, et palju jääb ikkagi raha taha. Näiteks üks hea elektriratastool maksab umbes 4000 - 8000 eurot ning turniiridest osavõtmine on samuti väga kulukas. Jüri räägib, et nende mees-kond parandab soomlaste maha kantud elektriratastoolid ära ning kasutab neid mängimiseks. Hetkel toimub mängutoolide arendamine, et muuta need veelgi võistlusvõimelisemateks. Kui seda artiklit peaks lugema keegi, kellel oleks huvi aidata elektriratas-tooli saalihoki meeskonda toolide parandamisel või toetajate leidmisel, siis oleksid Jüri ja meeskond väga õn-nelikud, sest abijõud kulub ikka ära.

Rohkem infot elektriratastooli saali-hoki meeskonna kohta leiab: https://www.facebook.com/ertsaalihoki

Krista PalderSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

HUUMOR


Lehmad ülikoolisKaks lehma võetakse ülikooli vastu. Saavad siis kaks kabjalist raamatukogu ees kokku.- Mida sa õppima läksid?- Uurib üks lehm teiselt.- Õpin toidutehnoloogiat. Mulle meeldivad piimatooted! -- Tühja nendest piimatoodetest, raha on ju nii väike ja karjäärivõi-malused piiratud. Ei tasu ära sul see õppimine. Vaata mina õpin majan-dust, pärast saan hästi tasustatud kohale lihtsa töö peale! -Ja oligi nii, et peale lõpetamist sai toidutehnoloogai lehm madalalt tasustatud töökoha piimatehases. Majandusteaduskonna lehm võeti aga kohe korraliku rahaga lihtsale tööle, lihakombinaati!

RannarahvasMiks on IT teaduskonnas kõrgelt hinnatud need tudengid, kes on saarte pealt pärit? Sest neil on tihti juba head kogemused võrkudega!

TelepaatiaÕppejõud peab tõsist vestlust ühe oma tudengiga.- Plagiaadi tuvastamise tarkvara hindas teie töö kattuvuseks ühe teise tudengi tööga 80%! Kuidas te seda seletate? -- Ju me mõtleme lihtsalt ühte moo-di! -- Ühte moodi mõtlemine ainult seda ei põhjenda. Siin peab olema vähemalt mingi telepaatia mängus, kui te juba tiitellehele sama nime kirjutate! -

MasendusÕppejõud ja tudengid on halvas tujus eri aegadel. Tudengid on näiteks tavaliselt masenduses enne eksamit, sest kardavad küsimustele valesti vastata. Õppejõud on aga masenduses peale eksamit, sest ne-mad peavad neid valesid vastuseid lugema ja parandama.

HumanitaarabiK: Kuidas kutsutakse ebapiisavat humanitaarabi nälgivale inimesele?V: Õppetoetus!

HALVA HUUMORI INSTITUUTAleksander [email protected]

Meie instituudis on aprilli erinumber!

OpilaualAnatoomia professor lamab opi-laual ning ootab kohaliku tuimes-tusega kerget operatsiooni. Kirurg, kes astub tuppa tunneb ta ära. - Professor, teid poleks veel niipea küll oma noa alla oodanud! - - Vabandage, ma ei tunne teid ära. Kas me oleme varem kohtunud? – uurib professor.- Aga muidugi, ma õppisin 15 aastat tagasi meedikumis, teie juhenda-mise all! -- Väga meeldiv, kuid vabandage - te ei tule mul praegu kahjuks meelde. - - Pole hullu profressor! Vaadake ärge siis ainult opilaual liigutage, muidu võib teie vana lubadus täide saada! -- Milline lubadus see täpsemalt oli? -- Kui te mind kolmandalt järeleksa-milt läbi lasite, siis ütlesite, et minu väirsevate kätega lubate te tulevikus ainult lahkamisi läbi viia! -

Vana tööDekanaadi õppejuhi jutule saade-takse kolm tudengit.- Millega te siis hakkama saite? - Küsib õppejuht.- Ma esitasin filosoofias ühe oma vana essee uuesti. - Tunnistab esi-mene tudeng.- Selles pole midagi hullu, kui tee-ma klapib, siis vana tööd võib uuesti esitada küll! Võid ära minna! -- Mida sina tegid? - Küsib õppejuht teiselt tudengilt.- Mina Esitasin ka filosoofias oma vana essee uuesti! -- Sama moodi, selles pole midagi hullu, kui teema klapib, siis vana tööd võib uuesti esitada küll! -- Ning millega sina hakkama said? - Uurib õppejuht kolmandalt.- Mina olen nende vana töö autor. -

PrioriteedidTüdrukud räägivad omavahel:- Vägev pidu oli meil ühikas! Kut-susime eile kaks inseneri külla. Jõi-me õlut ja viina segamini, muutusi-me vallatuks ja tegime keppi. Siis tulid veel tüdrukud kõrval boksist kampa, jõime veini ja tegime jälle

keppi. Siis võtsime veel rummi, tõmbasime peale ja seejärel tegime uuesti keppi! -- Vau, küll nendel inseneridel siis vedas! Said endale unustamattu õhtu. - - Ah, ega poisid ei tulnudki kohale, neil oli hommikul eksam! -

TelepaatiaÕppejõud peab tõsist vestlust ühe oma tudengiga.- Plagiaadi tuvastamise tarkvara hindas teie töö kattuvuseks ühe teise tudengi tööga 80%! Kuidas te seda seletate? -- Ju me mõtleme lihtsalt ühte moo-di! -- Ühte moodi mõtlemine ainult seda ei põhjenda. Siin peab olema vähemalt mingi telepaatia mängus, kui te juba tiitellehele sama nime kirjutate! -

LuupainajaTudeng magab enne matemaatika eksamit ja näeb jubedat unenägu tehtest mida ta ei suuda kuidagi lahendada. Kirjutab mitmeid lehti lahenduskäike täis, seejärel saavad mõtted otsa, närib oma pliiatsit, rebib märkmikust lehe välja ja alus-tab uuesti. Jälle kirjutab mitu lehte täis, närib pliiatsit, rebib lehe välja ja alustab uuesti. Sedasi kuni hom-mikuni välja. Kui äratuskell heli-seb, siis ärkab ta üles ja avastab, et kõik tekk on kritseldusi täis ja lina ribadeks rebitud. Mis veel hullem, siis padjast on suur tükk ära näritud ja kadunud!

TulekahjuÜlikooli esimesel korrusel süttib tulekahju ning inimesed jäävad ülemistele korrustele lõksu. Kõik kogunevad paanikas akende äärde ja ootavad päästmist. Peatselt ilmub akna alla ülikooli turvaülem redeli-ga ja teatab:- Ärge muretsege, kohe algab teie evakueerimine. Rektori käsul saavad esimeses järjekorras alla õppejõud ja kõik need, kes õpivad tasulistel õppekavadel! -

Naljakuu eriNumber!

SUDOKUSUDOKU


aprill 2014

Documents