APRILL 2017 Nr. 04 (194)

Ilusaid lihavotteid soovisime tanavu juba aprilli alguses

Algasid 100nda aastapäeva pidustused

16. aprillil alustas Eestimaa oma 100nda sün-nipäeva tähistamist. Tegi seda suure sünnipäeva vääriliselt, kirevalt ja paljukülgselt, nii nagu on kirev ja paljukülgne meie elu. See päev kutsus tuhanded eestlased küll jmalateenistusele, küll kontsertidele, küll matkaradadele, küll kohtuma huvitavate inimestega ja kuhu veel. Teised tuhan-ded aga naelutas terveks päevaks televiisori ette, et südamega tehtud sünnipäevaprogrammist osa saada ja ise end täisväärtusliku osalisena tunda. Oli ilus päev, mis pani meid jällekord end eest-lasena tundma ja mida pikka aega meenutame. Elukaar tahab ka sellesse sünnipäevaprogrammi oma väikese osa anda ja teeb seda preagusaja eestluse suurima mõtestaja VALDUR MIKITA mõ-tete abil.• Mekuulumeselle1%tsiviliseeritudmaailmahulka,kusonveelsäilinudpõlisloodus,nende1%keeltejakultuuride hulka, kes on veel elujõulised, selle 1%hulka,kesonajaloosjõudnudomariigini.Üheltpooltpeame tänama oma esivanemate vaprust, teiseltpooltlihtsaltvanajumalat.TeatudmõttesonEestiüheväga suure ebatõenäosuse realiseerumine ajaloos.• Metsaskäimine jamaakoduoneestlaselenatukereligioosnepraktika,tegelikultonneedtäiestiomaet-tekultuurivormid...Olenveendunud,etsuuremosaeestikultuuristongiloodudsellistemetsikutekultuu-rivormiderüpes–maalkogumemõtteid,linnasviimeneedellu.• Eestlase enesekuvand tänapäeval on lihtne jaühemõtteline: modernne rahvas, kel on arhailisedjuured.• Eestikeelesjakultuurisküpsenudhallollustundub

olevatvägavõimas,kõrge intellektuaalseväärtuse-ga.Teisisõnu, siin peabolemamidagi,misakumu-leerib vaimset kapitali. Mis see on? Kuidas sedasõnastada?SeeeestiimetsäilitavDNAtulebvahestkõigepareminiilmsiksEestiloodusejaEestimaasti-kenäitel.Põlismets,kusonkorraliklevi.Ürgneraba,kust on suurlinna poole tunni tee.Müstilised, teiseajastussekinnijäänudsuvekodud,kusurbaniseeruvintellektuaalnekapitalpuhastubsinnanädalajooksulsettinud saastast. Eesti geograafiline ime on tsivili-seeritudjaürgsemaailmaiseenesetmõistetavkäepi-gistus.• Eestlasedonetnosenaniivõrdvanarahvas,ollessiinsamaspaigas läbi teinudvägevaajarännakuki-vikirvestkosmoseraketini.Siinme lihvisimeomaki-vist tööriistu jaküttisimeviimaseidmammuteid,siinlendas ringikuretiibadelšamaan,siinmeehitasimevalmis geenivaramu ning ESTCube´i päikesepurje.Meie kestmine etnosena strateegiliselt niivõrd oluli-sespiirkonnasLäänemererannikulonmütoloogilineime.• Olemeomamoodielavfossiiletnostehulgas,meieväljasuremist onennustatud ja vahetevahel kapla-neeritud jubavähemastiviimasedtuhatkondaastat.Kuid alati on selgunud, et just siis, kui surm näibolevateestlasele jubavikatikindlaltselga löönud jakirsthüvastijätuksviimastkordaavatakse,eiolesealkunagi lebanudmeie õnnis esivanem, vaid üksnesroostesvikat.Rahvas,kellekõigekuulsamteosonviieköiteline

sookuivendamisekäsiraamat,eisaaollanormaalne–jaeipeagi.Võimalik,etmeilonilmaruumishoopisüksteineasiajada.

Eriprogramm seenioridele

Suvehooajaks taluperenaiseks

Tartu Ülikooli muuseum pakub alates veebruari-kuusteriprogrammiseenioridele.Igakuuteiselnelja-päevalonpensionäridoodatudosavõtmapõnevatesttegevustestkahesmuuseumimajas:kell15saabvee-takäelisetegevusegaloomingulisekolmveerandtunnikunstimuuseumisningkell16jätkubprogrammTartutähetornis põneva planetaariumietendusega. Mõle-madtegevusedkestavad45minutit.Tartu Ülikooli eriprogrammis saab osaleda muu-

seumi ühispiletiga,mille hinnaks on 6 eurot. Lisakseriprogrammis osalemisele saab sama ühispiletigakuu aja jooksul külastada kõiki kolmeTartuÜlikooli

muuseumi maja: ajaloolist Toomkirikut, kunstimuu-seumijatähetorni.Esimene eriprogramm oli plaanis 9. veebruaril.

TartuÜlikoolikunstimuuseumisoliselpäevalesimestpäeva avatud uus püsinäitus „Muumiakamber“. Kü-lastada sai näitust „Teekond Hommikumaale“ ningmeisterdada toreda sõbrapäeva kingituse. Siis saiseadasammudtähetornipoole.9. märtsil ootas kunstimuuseumis muumiakambri

külastusning seejärel põnev küünlalaternameister-damine.Järgnesplanetaariumietendustähetornis.6.aprillilsaikülastadanäitust„RoomaaarejaEes-

ti“ ning meisterdada ülestõusmispühadeks makula-tuurist punutudkorvi.Pärast sedaoli taasvõimalusminnaimeilusakunst-tähistaevaallatähtiimetlema.11. mail ootab huvilisi püsinäitus ning savivaasi

maalimisetöötuba.Seejärelonvõimaluskogedavõ-luvatplanetaariumietendust.15. juunil saabuudistadapaeluvatmuuseumipü-

sinäitustningmeisterdadatsernitmassistrahvuslikus

stiilisehteid.JasiisnatukemäestülesTartutähetornitähtiuudistama.Suviselajalteemeväikesepausiningsügishooaja

võimalustestteavitamejubajooksvalt.Soovist osaledaprogrammis grupiga palumeeel-

nevalt ette teatada kunstimuuseumi telefonil 7375384võikunstimuuseum@ut.ee.

EestiVabaõhumuuseumisonaastaringseltavatudnelitalumajapidamist,lisaksKuiekool,LaukülapoodjaKolukõrts.Aprillistseptembrilõpuni,ehkrahvaka-lendri järgi arvestust pidades jüripäevastmihklipäe-vanionlahtikateisedmuuseumieksponaathooned.Jüripäev tähistab eestlaste rahvakalendris ke-

vadtöödealgust jasuurtkolimist.Selpäevalasusidtaludesseomakompsudegaperemeestelepõllutöö-dele appi kaubeldud sulased ja teenijad. Tavaliseltkulusseepäevuuekohaga tutvumiseks.NõndaonkaEestiVabaõhumuuseumis.23.aprillilalustatakseuue hooajaga ja antakse talveunes olnud talud ülesuvistele perenaistele ja –meestele, kes tuulutavadkambrid,riisuvadõuedningpuhuvadväärikatelema-jadelehooajakselusisse.Enamastiontaluperenai-sedvõi -mehedelukogenudprouadvõihärrad,kessoovivadomapensionileainulaadseslinnalähedaseskeskkonnas lisa teenida,et endalenii talvelmõnussoojamaareislubada.Alates ekspositsiooni külastajatele avamisest

1964.aastalontaludejuuresolnudtaluvalvur,keseitohtinudkaotadavalvsustningpidisilmapealhoidmakülastajatekäitumisel.Taluperenaisedvõi–mehedonheadsuhtlejad,abivalmidjapuhtusthoidvadtöötajad,kellelenamastimõnivahva lisaoskusvõiharrastus:kestantsibrahvatantsu,laulabkooris,teebisekäsi-töödvõiannabomaoskusiedasikäsitööringis.KaisaVahur,kesmuuseumistöötanudkahelsuve-

hooajal,sattustaluperenaiseksjustomakäsitööklubikaudu,kuiselle liikmete töidmuuseumiPulga talusnäituseleksponeeriti.JustPulgataluperenaiseiga-päevast askeldamist jälgides tekkis talmõte ka isejärgmiselkevadelmuuseumisse töölekandideerida.Ollesloobunudsuvilapidamisest,võlusKaisaVahuritmuuseumikeskkondningvõimalusloodusesjamereääresolla.Niinaguüheltaluperenaiselkunagi,kuulubkatalu-

valvuritöökohustustehulkatalumajapidamisekorras-hoid.Kevadel tuleb taludhooajakspõhjalikultkordaseadaningruumidekorrashoiulekogusuve jooksultähelepanupöörata.Samutiriisubjakorrastabtata-

luõue,ningkuimajapidamisesonloomad,lööbkäedkülge ka nende talitamisel.Nii tuli kaKaisaVahurilkohe esimesel tööpäeval hakkama saada aedikusmäägivalambaperega.Vähemalt niisama kaalukas ülesanne kuimajapi-

damisekorrashoidonkülastajategasuhtlemine.Suvionmuuseumiskõigerahvarohkemaegningteadmisiomatalusttulebjagadaniikodumaistelekülastajatelekuivälisturistidele.Muuseumiavamisealgusaegadelei tohtinud taluvalvurid külastajatega vestelda, kuidEestiVabariigi tulekuga ideoloogiamuutus jasuvis-testperenaistestja-meestestsaidomaobjektigiidid.Kaisa Vahurile on hästi meelde jäänud seik inglisekeelt kõneleva neiuga, kes vaimustus taluhooneseksponeeritudklaasikunsti-näitusest.Selleksetkee-lebarjääriületada,trükkistaomatekstimobiiltelefonija näitas prouale automaatset tõlget – tuli välja, etneiuemaonklaasikunstnikningnäitustalleseetõttueriliselt südamelähedane. Ka eestlastega vesteldestulebettesüdamlikkehetki,samutipanevadkülasta-jadpidevaltproovileperenaiseteadmised.Kuikauapeab vastu rookatus, milline on talus elanud perelugu jamidahoiti aidas–needon vaidmõnedkü-simused, millega taluperenaine peab ennast kurssiviima, et järgmisele huvilisele osata ammendavatvastustanda.Kuikülastajadsuvelvabaõhumuuseu-mistlahkudesõhkavad,etsiinolikuimaalvanaemajuures,onselleemotsiooniloomiselolnudperenaistelsuurroll.2017.aastahooajalkomplekteeribEestiVabaõhu-

muuseumviietalumajapidamise,LaukülapoejaSut-lepakabelitöötajatekoosseisud.Kokkuasubtööle15perenaistja–meest,kellejuhendamisegaalustatak-seennehooajaametlikkualgust.KaisaVahurisõnulonvanemal inimeselvaja tegevust jaseda taluõueltoimetadesningkülastajategasuheldesmuuseumisjätkub.

Helena HALLER,Vabaõhumuuseumi

kommunikatsioonijuhi kt

..-

ELUKAAR2 Märts 2017 Nr. 04 (194)Muutustest sotsiaalvallasJutuajamine sotsiaalkaitseminister KAIA IVAGA

Sotsiaalkaitseminister KAIA IVAl sai minist-riametisse sisseelamise 100 päeva juba veidi aega tagasi täis, see on olnud teguderohke aeg ja minister on heameelega nõus sotsiaalvaldkon-na kesksematest probleemidest kõnelema. Meie jutuajamise algatuseks palusin Kaia Ival end vei-di lähemalt tutvustada: kus on ta sündinud, kus õppinud, kus töötanud, millised on varasemad kokkupuuted sotsiaalprobleemidega jms. Meeldesööbisfakt,etKaiaIvaonsuureperelaps:

talonkolmõdeningüksvend.TaonsündinudTüriljalapsepõlveveetnudKirnas.„Kasvasimemaalloo-duskauniskohas,praktiliseelujatöökeskel,talutöödtehesjakõikesedaõppides.“AlgkooliskäisKaiaIvaKirna koolis, põhikoolis Türil, edasi läksNõo reaal-gümnaasiumisse, siira teadmisega, et tahab saadaõpetajaks,jajustmatemaatikaõpetajaks.Nõoskuju-nesteisekslemmikuksprogrammeerimine,entedasiõppimaläkssiiskiTallinnaPedagoogilisseInstituuti.Ja teist sai matemaatikaõpetaja?Jah,pärastülikooli lõpetamistläksintagasiTürile,

sedakordakoosomaabikaasaga,kesoliõppinudPe-dagoogilisesInstituudispoistetööõpetuseõpetajaks,minaagahakkasintöölematemaatika-,arvutiõpetusejaloogikaõpetajana.Koolistöötasin10aastatõpetajaningõppealajuhatajana,pärastteisepojasündiläksinkoolistärakindlustusvaldkonda–kindlustuseesindu-sejuhatajaks.Millal sai teist Isamaaliidu liige?1999. aastal. LõimeTüril aktiivse Isamaaliidu ra-

kukese, olime saanud 3 aastat toimetada ja teisesvalimistsüklis sai minust Türi linnapea. Sellest het-kesthakkasinrohkemkasotsiaalvaldkonnagakokkupuutuma.Türilinnapeaolin3aastat.Türioliselajalomavalitsus,kelleloliedumeelseidsotsiaalteenuseidrohkemkuiEestiskeskmiselt.Minuleoliseekasulikõppimiseaeg.Pärastlinnapeaametitolintööleraette-võtluses,sealtsainjuurdehoopisteistsuguseidkoge-musi.Jasealtsiirdusinjubariigikokku.Vahepeal olimeperega kolinud elama linna lähe-

dalemaale,kuhuehitasimeendalekodujakuskas-vatasime suureks oma pojad. Riigikogus töötamiseajalsaimetuttavakslastekoduselavaväikesearmsatüdrukuga ja lapsendasimesellepisikesepiigaomaperre. Olime oma poegade pealt näinud, et lapse-vanema roll ei peaalati väga lihtneolema,ent seepakubsuurtrõõmujateebpereõnnelikuks.Jaseeolimeievõimalussedarõõmuperrejuurdetuua.Pojadon praegu vastavalt 24- ja 21-aastased, väike neiuagaõpibalgklassides.Riigikogus olite kaks koosseisu?Kolmandakskoosseisuksriigikokkukandideerides

sainküllheatulemuse,entvalimismatemaatikaalu-selmasiiski riigikokkueipääsenud.SeejärelvõtsinendaleveidipuhkeaegajasiisjubakutsutimindTüri-lelasteaiajuhatajakohusetäitjakssünnituspuhkuseleläinudjuhatajaasemele.Sealolijustvärskeltühenda-tudnelilasteaeda,erinevateasutusteühendamisegaseotudteinekordkaüsnaebamugavadmuudatusedvajasidtegemist.Võtsinhärjalsarvist jalõpptulemu-sena saime nendega päris hästi hakkama. Kui Tal-linnas toimus valitsusvahetus, tehtimulle ettepanektullauudevalitsuskoalitsioonisotsiaalkaitseministriks.Võtsinsellepakkumisevastu.Teie peres on nüüd kolm last, see ühtib kenasti teie erakonna põhimõtetega – räägib ju IRL ikka pere kolmandast lapsest. Sotsiaalkaitseministriks saades ütlesite, et teie prioriteediks on lapsed. Ja et minu siiras arvamus on, et ka eakate prioritee-diks on lapsed, konkreetselt siis lapselapsed, seepärast tundub asjakohane alustada juttu sel-lest, mida on teie ministriks oleku ajal laste hea-olu parandamiseks tehtud. Vahetevahel on minult küsitud, et kas valitsuse

silmispoleesimene ja teine lapssiisüldse tähtsad,kuna räägime ikka ja jällekolmandast lapsest.Loo-mulikultonkanemadniisamatähtsad,enteestirahvapüsimajäämiseksonvaja,etvõimalikultpaljudespe-redes sünniks ka kolmas laps ja võimalusel neljas-viieski.Rõõmustavon,etüsnapaljuonjubaomaksvõetudsuundumust,etperrevõikstullakolmaslaps.Selle soodustamiseks on valitsus mitmeid sammeette võtnud. Praegusel hetkel on esimese ja teiselapse toetus kuus 50 eurot, alates kolmandast lap-sest100eurot.Järgmiselaastal lisandubesimeselejateiselelapseleveel5eurotjaülejärgmiselveel5,

niisiistõusebesimestelastetoetus60euroni.Alatesselleaasta1.juulisthakkab3-lapselineperesaamalisaksveel300eurot,niisiistõusebselaastalselliseperekogutoetus500euroni.Uuringudonnäidanud,et see on summa,mis annab perele n-ö baaskind-lustundejateadmise,etkolmandalapsesünnipuhuleipeahakkamaesimese ja teise lapsepealtkokkuhoidma.Suurperedele,kusonülekuuelapse,tõuseblisatoetuspraeguselt370eurolt400le.Valitsuskabinetisonkokkulepitudkavamuutaveidi

vanemahüvitistejavanemapuhkusesüsteemi,nimeltlisadasinnaükskuuisapuhkust–et isasideväike-lapsegamuutuks tihedamaks ja et ka ema tunnekskodussuurematisapoolsettuge.Katahamevanema-puhkusesüsteemipaindlikumaksmuuta,võimaldadalapsegakodusoleval lapsevanemal töötadaosalisekoormusegajanii,ettasamalajaeikaotaksettenäh-tud hüvitisi.Aasta lõpul peaks sellekohane seadus-eelnõuriigikokkujõudma.Teatavasti tõuseb tulumaksuvaba miinimum tule-

vastaastast500euroni, sellegavõidavadnii väike-sepalgalisedkuikakeskmistpalkasaavadinimesed,nendegakoossiis ka lastegapered. Jamuidugi kapensionärid.Lastegaperesidpuudutabkapraeguka-vandatav toimetulekutoetuse paindlikumaks tegemi-ne.Nimeltsoovimepikkaaegatöötuolnudjaseegasiistoimetulekutoetustsaanudinimeseletööleminekupuhuljättamingiosapalgasttemasissetulekuhulkaarvestamata.Seemuudatusonmõeldudselleks,etärgitadainimesttööleminema.Nimeltarvavadpaljudtöötud,etmadalapalgaliseletööleeitasuminna,kunasiiskaob toimetulekutoetusära.Meieettepanekon,etkuuekuujooksuleilähemingiosapalgastarvessejainimenesaabkättekogupalgajakaveiditoimetu-lekutoetust,sedaseni,kunitaonsaanuduuestikättetööharjumusejajuonkapalkhakanudveiditõusma.Samastahametehavalitsuskabinetileettepaneku,etesimesejateiselapsetoetuseilähekstulevikustoi-metulekutoetusemääramiselarvesse.Üks teema, mis on ikka inimeste õiglustunnet riivanud, on vanemahüvitiste suuruse äärmiselt suur vahe. Uuelt valitsuselt oodati selle muutmist, ent muutus jäi tulemata. Vanemahüvitiseiolelastetoetus,vaidseeonmõel-

dudkojujäävalelapsevanemaleasendamatemase-nist palka. Toetuste suur erinevus tuleneb palkadeerinevusest. Väike muudatus on siin siiski tehtud:kõrgepalgalisteleonkehtestatudvanemahüvitiseüle-minepiir,misei tohiületadakolmekordsetkeskmistpalka.Samasonmääratudkindlakskaaluminepiirneile, kes enne lapse sündi polnud üldse teeninud,tagamakskaneiletoetuse.Valitsuskabinetonheakskiitnud veel ühe muudatuse, nimelt on rasedus- jasünnituspuhkuse toetamine senini ilma igasugusepiirmäärata. Ka siin seame ülemiseks piirmäärakskolmekordsekeskmisepalga,aluminepiiragaarvu-tataksemiinimumpalgapealt.Mina ei ole senini aru saanud, miks ei suudeta meil luua vajalikul arvul lasteaedu, samal ajal kui kogu aeg kurdetakse, et lapsi sünnib vähe ja kui samas uusi maju kerkib nagu seeni.Kaminaeisaasellestaru.Põhiliseltnäibseeolevat

Tallinnaprobleem,mujalEestisonkohalikudomava-litsused lasteaiaprobleemi üldiselt lahendanud. Seeonprioriteetideküsimus:kuiTallinnsuudabülalpida-daomatelevisioonijalinnaosadeajalehti,lasteaeda-de jaoksagarahaei jätku,siisonseeolnudnendevalik.Jaseeonvägahalbvalik.Midaonriikteinud?RiikonrakendanudEuroopaLiidutugivahendeidlas-tehoiukohtadeloomiseks,niionsotsiaalministeeriumka sel aastal välja kuulutamas toetusmeedet 1200uuelastehoiukohaloomiseks.Nüüdlubabseaduskakohalikel omavalitsustel luua kuni kolmeaastastelelastelelastehoiukohti,kusteatavastipoleniitugevaidnõudeidõppetegevusele,kuionsedalasteaedades.Lapsevanemad saavad valida lasteaia ja lastehoiu-kohtade vahel, seda tihtipeale kaoma tööajast sõl-tuvalt.Koolilõunaid saavad lapsed juba tasuta, see on muidugi hea, ent millal jõuame nii kaugele, et ka huviringid oleksid lastele tasuta?Seesõltubsuurestiomavalitsustest.Minaisetulen

Türivallast,kuskapraeguonvägasuurosalastehu-viringetasutavõisümboolsetasueest.Millegipärasttundub, et just jõukamad omavalitsused küsivad niihuviringide kui ka lasteaiamaksu tasumisel rohkem

raha. Niisiis on küsimus prioriteetides.Küll aga on riigipoolselt kokku lepitud,et haridus- ja teadusministeerium hak-kab lapsevanemaid ringitasu maksmiseltoetama. Lisaks on valitsuskabinetis ot-sustatud, et kõikides üldhariduskoolidessuurendatakseujumisõpetusemahtu.Mitmeid muudatusi on oodata ka pen-sionäride elus. Tulevasest pensionire-formist on üsna palju räägitud, ent va-hest vajab see siiski veel selgitamist. Tahanveelkordrõhutada,etkavanda-

tav pensionireform praeguseid pensio-näreeipuuduta.Neidaga,kespoleveelpensionile läinudvõikavatsevadpensio-nieas pikemalt edasi töötada, hakkavadkavandatavadmuudatused tasapisipuu-dutama.Nimelthakatakse2020.aastastpensionisuurusemääramiselarvestamaniipalkakuikatööstaaži(praeguarvesta-takseainultpalka).Sellegatahametoeta-da väikesepalgalisi korraliku tööstaažigainimesijagaranteeridaneileniisuurematpensioni.Naguseni, toimubkatulevikuspensioniindekseerimine,edaspidiindeksivalemitküllveidikohendatakse,entüldi-nepõhimõtejääbsamaks.Küllagamuu-tubtulevastaastastlasteeestarvestatavnn erapension – kui praegu on ema (vahel ka isa)saanudigalapseeestkahestaažiaastajagulisa,siisuuestaastasttulebigalapseeestveelüksstaažiaas-tajuurde.Olulineonkateada,etkuipereemavõiisa,kelleleonlasteeestsaadavlisatasuarvestatud,meiehulgast lahkub, siis kandub pensionilisa üle teiselelapsevanemale.Käesolevalaastalonagaseadusekssaanudveel

üks toetuse väljamaksmine: nimelt makstakse ok-toobrikuus115eurotpensionilisaomaelamispinnaleüksindasissekirjutatudpensionäridele,kellepensiononväiksemkui470eurot.Sedaperioodi,milvaada-takse,kaspensionärelabüksi,arvestataksealates1.aprillist.Kuiagapensionäronnäitekshooldekodus,ontalõigussaadalisatoetustkasiis,kuitapoleüksiomaelamispinnale registreeritud,sestmaksab ta juhooldekodu eest täisraha. Sellisel puhul tuleb olu-korrast informeerimiseks sotsiaalkindlustusametigaühendustvõtta.Hooldekodude kõrge hind on üks valusaid prob-leeme pensionäride ja ka neid hooldavate järeltu-lijate elus.Inimesi hirmutab meie praegune perekonnasea-

dus,misütleb,etlapsedonkohustatudomavanakssaanud vanemaid ülal pidama. Ent on üks nüanss,millelepole tähelepanupööratud jamidakakohali-kud omavalitsused pole küllaldaselt selgitanud. Asionselles,etseeeioleainultlastemurejaseeeisaaollaainultlastemure.Omarollonkariigiljakohalikelomavalitsustel:onselgesõnaliseltöeldud,etkohalikomavalitsuspeabhindama,kasomavanemateeesthooltkandmineonjäreltulijalejõukohanejakasseeeihalvendateistepereliikmetetoimetulekut.Kuihin-nangnäitab,etperevajababi,siisonkohalikuoma-valitsusekohustus,justnimeltkohustus,mitteõigus,õlgallapannajaleppidakokku,kuipaljukõikosapoo-ledpanustavad–kuipaljumakstaksepensionist,kuipaljumaksavadlapsedjakuipaljuomavalitsus.Sellega seoses on väga aktuaalseks tõusnud omastehoolduse teema. Inimese kõige loomulikum ja inimväärsem kesk-

kond on tema oma kodu, seepärast oleks vajalik,et kodune hooldus kestaks võimalikult kaua. Üheltpoolt tuleb anda hooldajatele rohkem sotsiaalseidgarantiisid,näitekspeaksomastehooldajatöömine-ma tööstaaži sisse.Olulisedonaga ka igasugusedtoetavadmeetmed, vajalikud teenused. Järgmiseksaastaksonmeilplaneeritudrahasummadpikaajalisehoolduseedendamiseksjaomastehooldajakoormu-seleevendamiseks.Kuivõrd toob käimasolev haldusreform sotsiaal-valda muresid juurde?Iga üleminek on keeruline ja seepärast arvan, et

mingiharjumiseaegonvajalik.Lõpptulemusenausunsiiski,etrohkemtulebrõõme,mittemuresid.Toonjäl-lenäiteTürilt:linnapeanakorraldasinsealneljaoma-valitsuse ühinemise. Igas omavalitsuses olid omadtugevadjanõrgadküljed,kokkuliitmiseltuliigaühelt

võttatemapositiivnepool,ningtulemusolihea.Sellepositiivsetoetamiseksonmeilkavaskuulutadapärastkohalikeomavalitsustevalimisiväljatoetusvoor,kustkohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenustearendamiseks raha taotleda. Loodan väga, et uuedomavalitsused hakkavad palju rohkem kasutamakodanikualgatustjavabatahtlikkutööd.Onpiirkondi,kusniisotsiaalvaldkonnaskuikamuudestegevuslõi-kudesonvabatahtlikus töössilmapaistnud justea-kadinimesed,kohalikudomavalitsusedsaaksidneidinimesikaasatespaljuprobleemeäralahendada.Va-batahtliku töö edendamiseks peaks olema võimalikküsidarahaniiHasartmängumaksuNõukogultkuikameieuutestrahataotlusvoorudest.Palju räägitakse eakate töölerakendamisest, elu-aegsest õppest, ümberõppest jms. Kõrges eas ei lähe sellised muudatused nii kergelt kui noores eas. Ja eks tööandjad kipu ka eelistama noori.Meräägimekoguaeg,eteakatetarkust,tasakaa-

lukustjakogemusituleksrohkemrakendada.Prakti-liseseluspoleseeagatõepoolestnii lihtne.Esitekspole paljud tööandjad selleks veel valmis. Kasukstulebkindlastiosakoormusepakkumine,ümberõppeorganiseeriminejms.Kaasaaitabkanüüdjubakehtivseadusemuudatus,millealuseltööandjaeipeaosa-lise töökoormuse korral enam maksma täismaksu,vaidmaksud arvestatakse vastavalt teenitud palga-le.Pealegiontöötajaidvaja,eakadonagareeglinakohusetundlikud töötajad. Mis aga puutub eakatevalmisolekusseerialamuuta,siisekstasapisihakkamuutuma minevikutava, mil inimene tegi kõik omatööaastad läbiühelametikohal ja läkssealtkingitudlillekimbuga pensionile. Ajad muutuvad, inimesedharjuvadmuutustega,ningniilähebkaüleminekuue-leerialalelihtsamalt.Sotsiaalministeeriumi suureks mureküsimuseks on tõusnud sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoo-lekande puudulik eelarve. Milliseid samme olete probleemi lahendamiseks juba astunud?Kahjuks oli tegemist olulise planeerimisveaga ja

seetõttu tuliprobleemi lahendadakiirkorras.Jagasi-metegevusedkolmeetappi.Esitekslisarahaleidmi-neselleksaastaksjaesimesekvartalikulutustepõh-jal raha võimaliku ümbertõstmisega teenuse uuestiavamine. Teiseks sotsiaalkindlustusameti analüüs,leidmaksvõimalusisisemisetöökorraldusemuutmisejabürokraatiavähendamisegasuunatavabanevrahateenusteosutamisele.Kolmandaksanalüüs jasam-mudteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks järgmistelaastatel.Aprillialguseseisugaolijärjekorras437täiskasva-

nutja403last.Esmajärjekorrasalustassotsiaalkind-lustusamet laste järjekorra likvideerimistning19.04.seisugaolijärjekorrasveel301last,kessamutisaa-vad kohe teenusele tulla. Järjekordade vähendami-seksolemetaotlenudlisarahariigieelarvestjaEuroo-paLiidufondidest.

Küsitles Ene VEIPER

ELUKAAR 3

Eesti lõõtspill, see tõepoolest just meie oma Eesti pill, on üle saja aasta vana. Niisiis juba pä-ris eakas, mis tähendab, et pill on oma elujõudu tõestanud ning tunneb end siiani meie inimestele hingelähedase, vajaliku ja nõutuna. Eesti lõõts-pilli autor, tema isa on kuulus pillimeister August Teppo, kelle kätetööna sündis esimene lõõtspill 1890ndatel aastatel. Kuulsaks mängis selle pilli aga Karl Kikas, vanemad inimesed ehk mäletavad siiani igal reedel raadios kõlanud muusikasaadet, mille sisustasid Karl Kikase lõõtspilli- ja Ervin Ka-sesalu kandlemäng. NeidteadmisiEestilõõtspillisünniloostjagasmulle

PärnumaaLõõtspillihaigeteSeltsijuhatajaMatiVürst.Kesonneedlõõtspillihaiged,kustonnadomanakku-sesaanudjakas lõõtspillihaigusontõepoolestnak-kav?Tulebvälja,eton.MatiVürsträägib,etlõõtspilli-mänguharrastatitasapisikoguaeg,ent6–10aastattagasihakkasseeharrastuskäimakindlattõusuteed

ja juurde on tulnud hulgaliselt nii lõõtspillimängijaidkuikapillimeistreid.SellepuhangutagaonMatiVürs-ti sõnutsi üksmees, lõõtspillimeister, -mängija ning–õpetajaHeinoTartes,kesonvalmistanudhulgaliseltTeppo-tüüpi lõõtspille, loonud rahvakunstiansambliHeinoTartesjasõbrad,kirjutanudlõõtspillistmitmeidraamatuidningonLõõtspilliseltsi juhatuseesimees.Eesti vabariigi 100ndaks juubeliks tahabHeinoTar-tes saadavalmisoma100nda lõõtspilli. Just temaltja sealt, see tähendabPõlvast see lõõtspillihaigusetänaneviirusteeleläks.Pärnumaa Lõõtspillihaigete Seltsi sünnilugu al-

gas2012.aasta lõpukuudel, registrisseagasaiseenimikantud4.jaanuaril2014.aastal.SeltskoondabendassekoguPärnumaalt inimesi,kesonhuvitatudeestilõõtspillimängimisest,alateseast,millapsjubajõuabpilli süles hoida, kuni eani,mil enamei jõua.Praeguonklubiliikmeid22.KustkohastMatiVürstiselõõtspillipisikuülesleidis,

ei oska ta öelda, ent soov lõõtspill valmismeister-dada kasvas ja kasvas, kuni saigi esimene pill, tä-nastegavõrreldesüsnaalgelineveel,valmistehtud.TänaseksonMatiVürstikätetöönavalminud25eestilõõtspilli. Et Pärnus lõõtspilliklubi polnud, tegutsesMatiViljandiklubis, teadisaga,etPärnusonsellinemeesnaguPeeterJoosep,kesmängiblõõtspillirah-vapilliorkestrisPiccoloFolk.Kord,2012.aastasuvelsattusMati juhuslikultPiccoloFolgiproovikuulama,astussealtläbi,tegiendPeeterJoosepigatuttavaks,ning jututeemaks tõusis muidugi Pärnu lõõtspillior-kestriloomine.Nädalhiljem,2012.aastajuunisjõutiotsusele,et sügisel tulebpanna lehtekuulutus,miskutsub kokkuPärnumaa lõõtspillihuvilised.Nii tehti-gi. Esimesel korral tuli kohale paarikümne inimeseümber, enamik neist on tänaseni seltsi liikmeteksjäänud. Niisiis on Pärnu lõõtsaklubi sündinud kahemehe,PeeterJoosepijaMatiVürstialgatusel.PeeterJoosep,keskahjuksküllonnüüdseksmeiehulgastlahkunud,oli isevägaheapillimees,MatiVürstagaräägib endast esmajoones kui pillimeistrist, jättesomapillimänguoskusedtahaplaanile.

Algul oli vaid üksikutelklubi liikmeteleesti lõõtspill,mitmetelolidhoopiskivabri-kupillid.Etaganendepillidehäälestus on samasugune,siis oli koosmängimine või-malik. Nüüdseks on MatiVürst andnud klubiliikme-tele õppimiseks kolm tematehtud lõõtspilli. Koosmängalgas suurehooga ja lähebtäie tuuriga aiva edasi. En-tusiastlikud lõõtspillihaigedon käinud esinemas 2014.aasta laulu- ja tantsupeol,samal aastal esineti Lätissealsel festivalil, kus teenitivälja publiku lemmiku tiitel.Kaks kordaon käidudSoo-me suupillifestivalil – võib

ju eesti lõõtspilli pidada suupilli veljeks, seepärastonlõõtspillihaigeidsuupillifestivalideleikkakutsutud.Soomesuupillifestivalidelongikäidudneidveidivärvi-kamakstegemas.TänavugiollakseSoomeoodatud.OsaletudonkaLeedurahvapillifestivalil jasinnaonkutseolemaskatänavu.HuvitavoliosaledaVilniusetelevisiooni rahvapillide võistumängimises, kus hin-nanguannab telefoni teel rahvas jamisonkestnudjubaoma15aastat.Muuseas,Leedusonkokkuligi900 rahvapillikollektiivi, nii et võistumängimisel lõp-pupolenäha.Jamuidugiosaletakserõõmugameieoma rahvapillifestivalidel ja kontsertidel, nagu näi-teks Pärnu rahvusvahelisel suu- ja lõõtspillifestivalilHarmonicavõiPõlvaHarmonicalvõikülapillimeestekokkutulekul Pärnu Tervises või toredatel kodustelkontsertidelSurjusjnejne.Tallinnatelevisioonisarja„Rahvalõõts“kauduonagasaadudomapillimehitut-vustadakogueestirahvale.MatiVürst räägib, et eesti lõõtspillimängimine ja

valmismeisterdamine tähendab suurt isetegemist.Seda pilli on ikka omapäi, kuulmise järgi mängimaõpitud.KaPärnulõõtsaklubisseonmitmedinimesedtulnud,ilmaetnadoleksidvaremlõõtspillimänginud.Esimesednäpunäitedsaadaksevanemateltolijatelt,sellelejärgnebkoduneharjutaminejapeagionvää-rikaspillimeesvalmis.Kapillimeistridonsuuredise-õppijad, esimesed teadmised saadakse vanemateltpillimeistritelt,sellelejärgnebagapidevkatsetamine,nöeluaegneõpe.HeinoTarteseeestvedamiselkäibpraeguViljandiskoospillimeistritekursus,kusosaleb18huvilist.MatiVürstonolnudõpetajakskahelelõõt-sahuvilisele,üksneistonteinudvalmis2lõõtspilli,tei-nejuba5.Entonkaselliseidtegijaid,kesontahtnudtehavaidendalemängimiseksühetõsiseeestilõõts-pilli.Vabrikuseestilõõtspillieitehta,seeonikkapeenkäsitöö jarõõmontõdeda,ethuvilisi jätkub.Jätkubkapillimehi, igalaastal tulebPärnu lõõtsaseltsi ikkamõniliigejuurde.Kanoori.Niinäitekspeetakseomakõige paremaksmängumeheks 17-aastastReinPi-helgast.„Kõigealusonhuvi,“ütlebjateabMatiVürst.Jatalonõigus.

Mare MÄE

Televisioonivahenduselolemeilmsestikõiknäinudpilte talisuplejatest, kes südatalvel rõõmsa näogamerrehüppavad jasiissealtveel rõõmsamanäogavarsti välja tulevad. Tundub kõhe, hirmuäratav jasamaspõnev.Kesontalisuplejadjamiksnadsellistekstreemset sporti harrastavad? Küsisime sedaEesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhilt ANNELIHABICHTilt, kes on juba neli talve talisuplemistharrastanud.Miks hakkasite talisuplejaks?Olin aastaid ujunud maikuust kuni septembrini,

teatavastilähebseptembrikuusmereäärestuuliseksja jahedaks,ningujumaenamei tõmmanud.4aas-tat tagasisainkontakti inimestega,keskäivadkogutalvujumas.Lugesintalisuplusekohtainformatsioonijuurdejaleidsin,etvõiksinkaiseproovida.Jasiismalihtsaltei lõpetanudujumist, jaetsedaoleksjulgemteha, liitusin talisuplejategrupiga.Nüüdolenujunudjuba4talve.Kas lõpetamise tunnet pole?Ei,pigemontekkinudomalaadnesõltuvus.Kuimil-

legipärastonükskordvahelejäänud,tunnensellesthäirivat puudust.Talisuplemine aitab pingeidmaan-dada, hoiab pea värske, mul on kadunud igasugu-

sednohudjakurguvalud-toreonniimooditalveüleelada,etmingidhaigusedkülgeeihakka.Sellestonpalju kirjutatud, et talisuplusaitab viiruste ja külme-tushaigustevastu,minupuhulonsee leidnudkinni-tust.MeiekäimeveesTilgusadamas,meiehulgasonneid,keskäivadsuplemas4–5kordanädalas,minakäin1kord,olen tunnetanud,etseeonminu jaokssobivrütm,niietkehaveelmäletabeelmistveeskäi-mist.Etmulonkapaljumuid tegemisi,siisajaliseltmalihtsalteisaaksrohkemsuplemaskäia.Kes võivad hakata talisuplejaks?Vanemaealised ja mingi kroonilise tervisehädaga

inimesed peavad enne tingimata arstiga konsultee-rima,niinäitekseisobi talisuplussüdameveresoon-konna- ja neeruhaigetele ja ju teistelegi kroonilisihaigusi põdevatele inimestele.Alates 12 eluaastastvõivadagakalapsedkülmasveessuplemaskäia.Kuidas alustada?Suvistujumistlihtsaltmittelõpetada,augustilõpus

ja septembri alguses vesi kiiresti jahtub, siis tulebregulaarselt2–3kordanädalasujumaskäia.Kehanagumäletakseelmistveeskäimistjasiiseiolejärg-minekordvetteminnesšokkniisuur.Kavõibalgulkehakülmagaharjutadakoduskülmadušiallkäies.

Ja kuidas see suplemine käib – kas lihtsalt karsumdi vette ja kogu lugu?Üht-teist peab siiski teadma ja arvestama. Meie

käimeHarkuvallasTilgusadamas,sinnasaabauto-gajuurdejavettesaabminnakaldteedmööda–niisaame kohe sügavasse vette ega pea pikka aegamadalassammuma,vettejaveestväljapeabsaamakiiresti.Veesoleme tavaliseltminut aega, kõvemadkäijad kuni 4 minutit, osa suplevad, osa püsivadpaigal. Kriitiline hetk on tuulise ilmaga veest väljatulemine, siis peab saama kiiresti kuivaks. Nahkaei tohiaga tugevastihõõruda,sestkülmasveesonnahkhapraksläinud.Siiskiirestisoojadriidedselga,jalgakindlastivägasoojadsokid.Osainimesikasu-tabspetsiaalsestpaksustmaterjalist surfarite sokkejakindaid,sestvarbad jasõrmedkipuvadveeseritimahajahtuma.Peadmemärjakseitee,tutimütsidonkaujudespeas.Tavaliseltjoomepärastsuplemistsa-damakailkruusisoojateed.Seeerilinetunne,mingierilinemõnussurin,millepärastmemereskäime,tu-lebpeale5–10minutitpärastveeskäimist,kuijubariidesoleme.Reegelon,etujumaeimindakunagiüksinda,alati

peabolemakasveesvõikaldalüksinimeneveel.Aga kui vesi on jääs?Tilgusadamas tekib jääharuharva,sel talvelnäi-

tekspolnudüldsejääd.Agakuijääkateontekkinud,

siisraiuvadmehedmerreväikesebasseinikese,kussaamekordamöödaseeskäia.Ettevaatlikpeabole-ma,kuikülmadeilmadegaonvettetekkinudjääsupp,misvõibnahakatkikriipida.Siispeabveesrahulikultpaigalpüsima.Etnahkmuutubkülmagatuimaks,siisveessedakriipimisteitunne,alleshiljemvõidavasta-danahalkriimustusi.Eestis on levinud saunalavalt jääauku hüppamine. Kas sellist kontrasti teie ei harrasta?Meehitasimeomaseltskonnajaokshaagissuvilas-

sesauna,jasedakasutamesuurtepühadeajal–jõu-lude,aastavahetuse,vabariigiaastapäeva,lihavõtetetähistamiseks.Vägasuurtemperatuuridevaheeiole-vatniitervislik,eitekikasedaerilistmõnusatsurinat.Niisiis kaasneb talisuplusega ka omalaadne seltsitegevus?MeilonomaMTÜTilguhülgedjaomalogo.Onka

hooaja alustamise ja lõpetamise peod – talisuplusalgab, kui vee temperatuur on +6 kraadi, tavaliseltalgabsiisnovembrisjalõpebmais.Onolnudkohtu-misõhtuidteistetalisuplejatega,meieFacebooki-gru-pisonüle100 inimese, regulaarseltveeskäijaidon25–30inimest.SuurtalisuplejategruppkäibujumasPiritajões.Talisuplejad peavad ju ka võistlusi?Need ei ole talisuplejad, vaid taliujujad. See on

eraldispordiala,millekstreenitaksetõsiselt,peetakseisegi maailmameistrivõistlusi. Meie oleme harrasta-jad, ent oleme siiski osalenud Pirita avatud taliuju-mise võistlustel, näiteks 4x25meetri teateujumises.Meietaliujujadonagaendaleülemaailmanimetei-nud.Nii tunnistatiHenriKaarma2014.aastalmaail-maparimaksavaveeujujaks,temalekuulubka1kmtaliujumisemaailmarekord.Möödunudaastal võitsideestlasedtaliujumiseMMil42medalit,neist21kuld-sed.Lõpetuseks: kas soovitate talisuplemist teistelegi?Kindlasti soovitan. Inimesedkipuvad talisuplemist

omamoodi kangelasteoks pidama, tegelikult saabsellegahakkama iga inimene.Kui regulaarseltkäia,ei ole iga kord tegemist ka eneseületamisega, vaidtekibharjumus.Vesiküllsoojemakseimuutu,vaidonendiseltkülm,enttekitabteadmise,etmidagihullueijuhtu.Vastupidi,kaasasaadvägamõnusatunde,pi-kaajalisemamõjunaagakaheatervise.Jasiismuud-kuilähedikkajajälle.

Ene VEIPER

Märts 2017 Nr. 04 (194)

Kas lõõtspillihaigus on nakkav?

Kuidas saada talisuplejaks?

Tilgu hülged vabariigi aastapäeval.

ELUKAAR

VANEMAEALISTE POLIITIKA KOMISJON

LIIKMESORGANISATSIOONID:RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON

SOTSIAALMINISTEERIUMEESTI PUUETEGA INIMESTE KODA

TALLINNA ÜLIKOOL (ÜTI)TARTU ÜLIKOOL (ÜTI)

MTÜ 65BEESTI GERONTOLOOGIA JA GERIAATRIA AS-

SOTSIATSIOON / TÜ KLIINIKUMEESTI SOTSIAALTÖÖ ASSOTSIATSIOONEESTI PENSIONÄRIDE ÜHENDUSTE LIIT

MTÜ EESTI SOTSIAALASUTUSTE JUHTIDE NÕUKODA

EESTI PEREARSTIDE LIITMTÜ EESTI OMASTEHOOLDUS

VANURITE ENESEABI- JA NÕUSTAMISÜHINGMTÜ SEENIOR

TARTU SEENIORMEESTE KLUBIMTÜ PURUVANAKESED

AJALEHT ELUKAARToimetaja ENE VEIPER

Sotsiaalministeeriumi Vaneamealiste poliitikakomisjoni väljaanne

Tallinn 15027, Gonsiori 29, tel. 5649 0494e.veiper2@gmail.com

Trükitud trükikojas SPIN PRESSRegati pst. 1, 11911 Tallinn

Tell.nr. 13753, 2000 eks.Elukaare väljaandmist rahastabHasartmängumaksu Nõukogu

4

Eakateluuleklubi„Puhkenudõied“käibigakuutei-selneljapäevalkoosValgaPuuetegaInimesteKojas.Klubi esinaine onHelle Keek. Kokku tulevad luule-sõbrad,kedaseobluulearmastusjakeskaiseluuleri-dusepitsevad.Koosistutaksekohvilauas,kuulatakseüksteiseluuletusi,räägitakse,missüdamel.Ühistest kooskäimistest on näinud ilmavalgust 5

luulekogu–„Langevatelehtedeaegu“IjaII(2009–2010)„Lahkuvatekroonideaegu“(2011),„Eurodegaelamise aegu“ (2012), „Loojangu valguses“ (2014).Küpsemas on kuues luulekogu. Neis luulekogudesonkirjasmeiemõttedelustjaolust.Niinäitekskirju-tabEllenPolujanovakogus„Loojanguvalguses“:

„Igal inimesel oma elutee,mida mööda ta elades käib.Harva sile, kuid tihti see kivine, hea, kui jälg sinna maha tast jäi.“

SamaskogumikuskirjutabHelleKeek:„Aeg pudeneb sõrmede vahelt kui liiv,seda enam tagasi ei saa. Iga päev meid lõpule lähemale viib,seepärast aega tuleb hinnata.“

Võiluuletussellekirjutiseautorilt:„Päevad mööduvad lennates jaelu on kui suur kingitus, kuidnoor olen hingelt jaSinu sõna on lambiks mulleiga päev ja öö jaootus-lootus püsib ikka.Nurisemiseks ei ole põhjust.Ärkan tänuga ELU eest,rõõm ja rahu südames.“

Ühistelkoosviibimistelmetähistamesünnipäevijatähtpäevi. Viimati tähistasime näiteks naistepäeva.„Aegseobkõikpäevadaastatevihku,/sünnipäevikkatoob lilled pihku,“ kirjutab Hilda Kaljula Viljandimaaluuleklubist “Valguseoks”, kellega onmeil sõprussi-demed.VõtanomapisikeselookokkuE.Polujanovaluule-

ridadegaluuletusest„Elutee“:Luulet kirjutan, kuni ma näen veel,kuni terve on mõtete kulg.Annaks LOOJA jätkuvalt eluteed,soovin ikka, et kirjutaks sulg.

Naguenamikuleestlastelolidkameiepereskõigesuuremad pühad jõulud, seepärast on lihavõttepü-hadest palju vähem meenutada kui jõuludest. Kõi-ge kirkamalt onmeelde jäänudmunade värvimine,pühad algasidkimunade värvimisega. Selleks võetitükikeõhukest paberit (hästi sobis nn siidipaber) jalaotati sellelemõned sibulakoored. Siis kasteti vär-vitavmuna vette ja seejärel asetati sellele üksteisekõrvalesuuremaidsibulakooretükke.Seejärelpandimuna paberile, keerati peberinurgad kokku ja seotiniidigakinni.Jasiismuidugikeevassevettekeema.Teise moodusena kasutati värvipabereid. Jälle tulimuna vette kasta, seejärel võetimingi ovaalne pü-hadeteemaline pilt ja pandi kummuli muna peale.Siistulivõttaõhukevärvilinepaberiruut,pannamuna

kummulisellelepeale,mässidapaberisse jasidudaniidigakinni.Jasiismuidugipottikeema.Kuimunadkeenud,eemaldatiniidid,paberid,pildidjasibulakoo-red, ning pühademunad olidki valmis. Lõpuks laotineedkaussivõivaagnalevaatamistjasöömistoota-ma.Pühademuneniisamalihtsalteisöödud,ennetulineidkoksida.Maalkehtisveelkauakomme,etkesteisemunakatkilõi,olivõidumeesjasaikatkilöödudmunaendale.Räägiti,etüksmeesolihakanudkojuminema,taskukatkilöödudmunetäis(käidijutalusttallu häid pühi soovimas), libises aga jäätunud teelningkukkus– jaohõnnetust, justselleküljepeale,kustaskusmunadolid.Naiselolevattükktöödolnud,etkasukataskumunapudrustpuhtakssaada.Tavaliselt oli lihavõttepühade ajal veel nii külm,

et lumi„kandispeal“.Siissaivõetudpuuveo-kelk jakättetagurpidiluud.Kelgultuliseistapüsti,luuavarreotsagasaihooguantud,jakülloliniiuhkeülepõldu-desõita!Tagantjärelemõtlen,etvaesedlinnalapsed,millestkõigestkülloletetepidanudilmajääma!

Erna KASK

MART LAAR kirjutab oma raamatu „Eesti suu-red armastuslood“ sissejuhatuses, et selle teo-se kirjutamise idee sündis tal Kroonlinnas , kus rüüstatud kalmistul puhkab üksinda Lydia Koidu-la abikaasa Eduard Michelson. Miks küll on nad pärast surma teineteisest kaugele viidud? Siia raamatusse on kogutud 50 meie tuntud inimeste armastuslugu. „Abikaasad kasvavad teineteisega kokku, moodustades ühe terviku kaks poolt, mil-lest üheta ei saa toimida ka teine,“ kirjutab autor. Avaldame täna selle tõestuseks ühe peatüki sel-lest raamatust – Jakob ja Eugenie Hurda armas-tusloo.„Ei,haritudjaiseloomugameeseitohiegapeaoma

vanematemadalatseisustkunagipõlastama,vastu-pidi,tapeabsellevastuerilistarmastusttundma,sel-lest rääkimata, et suurim patt oleks oma vanemaidpõlastada ja hüljata. Selline osavõtt ning armastusonpäevselgelt väga loomulik jama tahaksinüteldaisegikohustuslik.Etarmastusagaeipeakskaugussekaduvaks sõnaks võimääratlemata tundeks jääma,siispeakstaendteogatõestama...Sina,musüdametruuväljavalitu,saadloomulikultmumõtteidmõistmajamu arvamusi jagama,“ kirjutas noor koduõpetajaJakob Hurt 1866. aasta jaanuari külmal õhtul omaväljavalitulerahvuslikustkutsumusest.Hurtolieelmi-sel aastal lõpetanudTartu ülikooli usuteaduskonna,valmistuskirikuõpetajaametiks japalusomaheate-gija,TartukreiskooliinspektoriCarlOettelitütreEuge-nie kätt.Möödusmõni päev ärevat ootamist ja siissaabusvastus:Oettelolivaimustuseganõusningka17-aastanepruutandishäbelikujah-sõna.Algusesaikooselu,millelõpetasallessurm.AdeleEugenieolisündinud1847.aastal,ühenda-

des isa poolt saksa ja ema poolt prantsuse-šveitsi

vere.CarlOetteloliHerderiaadetevaimusüleskas-vanud rahvuslane, kes luges oma kohuseks aidatakaasa kohalike rahvaste haridusele.Nii finantseeristamitmelätijaeestinooreõpinguidjavõttisneidomakoduskülalistenavastu.ÜksOettelitütardestabielluslätirahvuslikuliikumisetegelaseJ.Dsirnega(nendetütrestsaiEestiiseseisvusdeklaratsiooniautoriJuhanKukeabikaasa), teineabiellushilisemaKärlakiriku-õpetaja J. Kergiga (nende tütar abiellus omakordaprofessor Paldrockiga). Eugenie sai oma aja kohtaheahariduse.Taolivägamusikaalnejamängishästiklaverit.MälestustekohaseltoliEugenieväikestkas-vu jahästi rõõmsameelneningtugevakondigaHurtarmastanud „naisukest“ sõna otseses mõttes kätelkanda.KuulusolikaEugenietemperament,taldrikudja isegi vaasid kippusid tema käest kergesti lendutõusma.Eelöeldutaustalpoleimestada,etHurtadearmas-

tuse lugukujunesüsnavärvikaks.EsialguoliHurdasümpaatiakuulunudEugenievanemaleõeleErnes-tinele,kuidõpingukaaslanejasõberO.Hermansohnjõudis temast ette. Tekkinud olukorda kasutas äraEugenie, kellele Hurt ilmselt samuti meeldis ningkesoskaskurbaüliõpilastheasõnagalohutada.Lo-hutamine igatahesmõjus ningHurt, võib-olla enda-legi ootamatult, palus veel leeris käimata neiu kätt.Pärimuse kohaselt olevatHurdast olnud tollal sissevõetud ka Alexander Middendorfi sama noor tütar.Noorte kihlus kippusmitmel põhjusel siiski venima.Hurt jäi oma rahvuslike vaadete tõttu kirikuõpetajaametistilmaninghakkastaotlemalubaomaajaleheväljaandmiseks.SeeeimeeldinudagaJennyle,kesselleüsnaotsekapeigmeheleväljaütles.Suhetessekippussugenemakriis,missundisHurtaomamärk-mikku üles tähendama nukraidmõtteid suurmeeste

ebaõnnestunudabieludest.Vastuoludestsaadisiiskiülening1868.aastasuvelJakobjaJennyabiellusid.1869.aastalsündisperreesimene laps– tütarMa-thilde - , kellele järgnesidpeagi riburada järgmised.ElurõõmusJennyoliküllusinperenaine,kuideiunus-tanudnõudaka tähelepanuendalekuinaiseleningpolnudsugugirõõmus,kuimeespikaltkodustäraolivõikodusollestemaleaegaeipühendanud.MisagapuutubHurdarahvuslikkutegevusse,siis

sellessaiHurtnaiselttäielikutoetuse.ArmastusmehevastupaniJennyarmastamakatemarahvust.Jennyelasmeheettevõtmisteleenergiliseltkaasa,kasuta-desomakirjadesüsnateravaidväljendeidabikaasattagakiusavatesaksategelastekohta.1881.aastasu-vel,milHurdavastuoludsaksaametivendadegaolidtaasharipunktis,kirjutasEugenietalle.„KuimanüüdsaaksinSinujuuresolla,võtaksinmaSindomakätevahelejaütleksinSulle,kuivägaarmasonmullejustseeeestlane.Neileniinimetatudsakslastele,kesagapeaaegukõikoneestlased,ütleksinma:keegi teistpoleniiõilis jaheakuieestlaneHurt,minumees...“Jenny temperament oli tollases seltskonnas üldtun-tud,tedapeetiisegimõnevõrrapööraseks.Sellest hoolimata – või vahest just tänu sellele –

püsisJakobi jaJennyarmastuskauanoore jakirg-likuna.Rohkemkui20aastatpärastabiellumist,18.juunil1888,kirjutabJennyomaeemalviibivalekaasa-le:„MasuudlenSukäsi,suud,silmi,muarmastruumeheke.OlguSulleagaöeldud–mulleonseetäiestiükspuha,oledSavanavõi noor, saoledmulle igaljuhularmas,niiarmas,etmasurunsindmõttestuge-vastiomasoojaarmuküllasesüdamevastu.“SellinearmastusaitasHurdaltedatabanudraskustestjata-gasilöökidestülesaada,säilitadaoptimismijaelurõõ-mu.Hurtoliüksväheseidärkamisaegseidrahvuslasi,keseikibestunudegapettunud,vaid jäirahvuslikusliikumisesosalemaelupäevadelõpuni.HurtoliJ.V.Jannsenikõrvalüksväheseidärkamis-

ajaeestvedajaid,kessuutisrahvuslastekskasvatadakaomalapsed.KuigiHurdakoduolisaksakeelne,eitegelnudtemalapsedmitteainultisarahvaluulekogu-

ga,vaidosalesidkateistesrahvuslikesettevõtmistes.Seeeitähendanud,etHurdallastevõiõigeminilaste-lastesaksastumisegaprobleemepoleksolnud.Kõigerohkem rahul oliHurt selles küsimuses lemmiktütarMathildega, kes abiellus Hurda juures prooviaastatpidanudAleksanderMohrfeldtiga ja lõi isa rõõmukseestikeelse ja eestimeelse perekonna. Kuid poegMax abiellus Peterburis kohaliku töösturi tütrega javeelgi suuremaks mureaineks kujunes isale muiduühemõtteliseltrahvuslikupojaRudolfiabielu.KirikuõpetajaksõppinudRudolfolinimeltarmunud

Hurdasõbra,tuntudärkamisajategelaseMartinLiputütresseHelmisse,kesolekspidanudolemaHurdaleideaalneminia. Vaimsete huvidega ja hästi haritud,energiline ja kunstilembene noor neiu oli oma tule-vasele intellektuaalselt vääriline partner. Pruudil olivaidükspuudus:taolisaksastunudningsuhtusrah-vuslikessepüüetesseükskõikselt.SeesundisHurtanõudmaomapojalt,et takihlusekatkestaks.Suurevaevaga suutis poeg isa veenda, et Helmi on endmuutnud, kuidminiatHurtadekodusomaksei võe-tud. Eriti vaenulikult suhtus minia saksameelsusseEugenieHurt.Ülejõukäivtööjättisomajäljed.Hurdatervishal-

venes ja1906.aastaviimaselpäeval suri tapärastlühikestägedathaigust.Eugeniesaatismeestviim-sel teekonnal Peterburist Tartusse, kus Hurt tohuturahvahulgaosavõtulRaadikalmistulemaeti.Eugeniehoidis elu lõpuni allesHurdaesimest kirja, kus seeselgitasnoorelepruudileomakutsumust jaelukree-dot.EugeniejäikoostütarLindagaelamaPeterburgi,üritadesabikaasamälestustjapärandithoida.Esime-semaailmasõjaalgulsattuspere raskustesse.Sak-sakeeles kirju vahetadaenamei tohtinud,mispea-le hakkasEugenieHurt kirjutama eesti keeles, tõsiküll,suurtevigadega.RevolutsiooniajaloliEugeniesunnitudPeterburistlahkumajaasuselamaTallinnaMohrfeldtide juurde.TasuriTallinnas16.detsembril1918jamaetiomaaastavaremsurnudpojaRudolfikõrvaleKaarlikalmistule.

Märts 2017 Nr. 04 (194)

LUGEMISELAMUSEESTI SUURED ARMASTUSLOOD

MÄLESTUSTENURKLapsepõlve lihavõttepühad

Eakate luuleklubi

EllenPolujanovaonmeiekõige-kõige,taonkirjuta-nudoma800luuletust.Meie luuleklubisseValga linnasonoodatudkõik,

kedahuvitabluulejaluuletamine.Liidia PETTAI