arengukava - hariduskeskus · 2020. 5. 30. · tugevused ja vajalikud parendused selgitatakse...
TRANSCRIPT
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse
ARENGUKAVA
2016 - 2020
Kooskõlastatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 11.01.2016
protokoll nr 1 otsus nr 1
Pärnu 2016
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
2
SISUKORD
1. KOOLI ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................................ 3
1.1 Kooli lühikirjeldus ja eripära ......................................................................................... 3
1.2. Kooli visioon, missioon, tunnuslause ja põhiväärtused ................................................ 5
1.3 Kooli saavutused ......................................................................................................... 6
1.4 Kooli juhtimisstruktuur .................................................................................................. 6
1.5 Riskide kirjeldamine ja maandamine ............................................................................ 9
2. TULEVIKUVAADE – PEAEESMÄRGID JA MEETMED .................................................... 10
2.1 Pea- ja alaeesmärgid ..................................................................................................10
2.2 Arengukava koostamise alusdokumendid ...................................................................12
2.3 Olulised muudatused ja arendused arengukavas .......................................................13
2.4 Käesoleva arenguperioodi kavandamise prioriteedid ..................................................13
2.5 Olulised võtme- ja edutegurid kooli jätkuva arengu tagamiseks ..................................13
3. ÜLEVAADE ÕPPEKAVARÜHMADEST ............................................................................ 14
4. ARENGUKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD ............................................... 15
5. ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA 2016 – 2018 ................................................................. 16
6. INVESTEERINGUTE JA SOETUSTE KAVA .................................................................... 30
LISAD ................................................................................................................................... 32
Lisa 1. Kooli arengukava koostamise alusdokumendid .....................................................32
Lisa 2. Ülevaade õppekavarühmade tugevustest ja arenguvaldkondadest tulenevalt sise- ja
välishindamisel saadud tulemustest ..................................................................................34
Lisa 3. Õppekavarühmade väljakutsed ja eesmärgid 2016 – 2018 aastal .........................41
Lisa 4. Uute väljundipõhiste õppekavade seis 31.12.2015 ja uute õppekavade prognoos 54
Lisa 5. Ülevaade õppekavarühmade 2016 – 2020 õpetatavatest tasemetest tasemeõppe
liigituste järgi .....................................................................................................................57
Lisa 6. Töökohapõhise õppe ja täienduskoolituste prognoos õppekavarühmade lõikes 2016 -
2018 .................................................................................................................................58
Lisa 7. Õppekavareformi raames valminud õppekavad.....................................................60
3
1. KOOLI ÜLDISELOOMUSTUS
1.1 Kooli lühikirjeldus ja eripära
Pärnumaa Kutsehariduskeskus (edaspidi PKHK) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav
riigi kutseõppeasutus ja Pärnumaa suurim õppeasutus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus loodi
Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003 korraldusega nr 139-k, mille kohaselt korraldati ümber
Pärnu Kutseõppekeskuse, Sindi Kergetööstuskooli ja Tihemetsa Põllumajandustehnikumi tege-
vus. Eelnevalt 2000. aastal oli Pärnu Kutseõppekeskusega liidetud Pärnu Kodumajanduskool.
Majandusüksusena allub koolile Tihemetsa metskond suurusega 5520 ha.
01. septembril 2003 algas õppetöö Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nime all.
01. aprillil 2005 anti Pärnu linna poolt Pärnumaa Kutsehariduskeskuse käsutusse Niidupargi
kinnistu. 2004. aastal rakendus ja viidi lõpule Eesti riigi ja Euroopa Liidu poolt rahastatav projekt
“Pärnumaa Kutsehariduskeskuse infrastruktuuri väljaehitamise I etapp 2003 - 2006”, mille tule-
musena valmis õppehoone jaanuaris 2006 ning õppetöökoda puidu- ja ehituserialadele 01. juu-
nil 2006 Voltveti koolituskeskuse peahoone tiiva renoveerimine jõudis lõpule 2008.a jaanuaris.
Projektid II etapi tulemusena valmis 2010/11 õppeaasta alguseks teeninduse ja toitlustuse õp-
pebaas. Nimetatud õppebaas pälvis Eesti graafilise disaini aasta-auhinna keskkonnadisaini ka-
tegoorias, mis näitab õppekeskkonna kaasaegsust ja õpilasesõbralikkust. Oktoobris 2011 val-
mis autoremondi- ja metallitöö eriala õppebaas ning 2012. a septembris avati Niidupargi õpilas-
kodu. Riigi Kinnisvara AS vahendusel teostati 2012. a CO2 kvoodi vahenditest Voltveti Kooli-
tuskeskuse mõisahoone ulatuslikud ehitustööd fassaadi, katuse ja küttesüsteemi osas ning Nii-
dupargi õppekompleksi võimlale teostati välisfassaadi soojustus ja katusetööd.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse eripäraks on kompaktne koolilinnak loodussõbralikus
keskkonnas Niidupargis ja laialdane erialade valik.
Seisuga 30.11.2015 oli kooli nimekirjas 1146 õpilast, sealhulgas.:
29 (3%) põhihariduse nõudeta,
860 (75%) põhihariduse baasil ja
257 (22%) keskhariduse baasil õppijat.
Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppes osaleb läbi aasta orienteeruvalt 2000 õppijat. Töötajaid
oli 31.12.2014 seisuga 173, neist pedagoogilist personali 106 (61%).
4
Kooli juhtkond on alates 2005. aastast tegelenud sisehindamisega, mille tulemusena on välja
töötatud õppeasutuse arengut toetav toimiv sisehindamise kord. 2012 aastal uuendati sisehin-
damise korda, mis viidi kooskõlla välishindamise- akrediteerimisega. Sisehindamise eesmärgiks
on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.
Eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse ja hinnatakse koolis õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimi-
se tulemuslikkust õppekavarühmapõhiselt. Tugevused ja vajalikud parendused selgitatakse väl-
ja nii osakondade, valdkondade, õppekavarühmade kui ka ülekooliliselt ning eeltoodust lähtuvalt
täiendatakse arengukava tegevuskava igal õppeaastal. Sisehindamisse kaasatakse kogu kooli
personal, õpilased ja koolis määratletud sotsiaalsed huvigrupid, kes on kirjeldatud kooli sisehin-
damise korras (kinnitatud direktori käskkirjaga nr 152, 12. juuni 2013). Välised huvigrupid on:
tööandjad, vilistlased, kutseliidud, haridusasutused, omavalitsused, Haridus- ja Teadusministee-
rium ja sellega seotud organisatsioonid (HITSA, Innove jt), projektipartnerid. Sisemised huvigru-
pid on: õpilased, töötajad, lapsevanemad. 2013/14 õa-l viidi läbi ülekooliline sisehindamine, mis
on üheks oluliseks sisendiks uue perioodi arengukava koostamisel. Sisehindamine ja välishin-
damine on osa kvaliteedi süsteemist, mis tagab eesmärgistatud tegevuse.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevuse peaeesmärgid aastatel 2011 – 2014 olid:
1. Tööturu vajadustest lähtuv kvaliteetne kutseõpe
2. Tunnustatud õppekeskkond toetab õppekavade elluviimist
3. Kooli lõpetajatel on hea maine
Põhjaliku ülevaate kooli eesmärkidest, tegevustest ja arengukava täitmisest saab Pärnumaa
Kutsehariduskeskuse aastaraamatutest, mis kajastavad kooli ajalugu 2003. aastast alates.
Tänaseks, on Pärnumaa Kutsehariduskeskus üks suurimaid kutse- ja täiendusõppekeskusi
Eestis, kelle ülesandeks on:
1. korraldada tasemeõpet kaubanduse, äriteenuste, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia,
energeetika ja automaatika, mehaanika ja metallitöötluse, transporditehnika, puitmaterja-
lide töötluse, tekstiili- ja nahatöötluse, toiduainetöötluse, ehituse, aianduse, metsanduse,
tervishoiu ja sotsiaalteenuste, iluteeninduse, turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse ja
logistika õppekavarühmades;
2. korraldada täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on ole-
mas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad;
3. korraldada kooli majandatavas metskonnas metsa uuendamise, kasvatamise, kasutami-
se, parandamise ja metsakaitse.
Kooli ülesanded on kirjeldatud kooli põhimääruses, mida muudetakse vastavalt seadusandluse-
le ja kooli ülesannete muutumisel.
5
1.2. Kooli visioon, missioon, tunnuslause ja põhiväärtused
Kooli visiooni ja missiooni on uuel arenguperioodil muudetud täpsemaks ja fookust laiendatud.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse VISIOON
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse MISSIOON
Kooli TUNNUSLAUSE
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse visioonina omab konkurentsivõimeline töötaja kaasaegseid
kutseoskusi, on saanud oma hariduse hea mainega ja tunnustatud õpikeskkonnaga koolist ning
kannab järgmisi põhiväärtusi:
Koolipere kannab neid samu väärtusi, millele tuginedes ja igapäevaselt neid järgides viib aren-
gukava ellu.
Hea mainega tunnustatud õpikeskkonnaga konkurentsivõimelisi töötajaid koolitav kutseõppeasutus
Koostöös huvigruppidega kaasaegsete kutseoskustega töötaja-te koolitamine ja aktiivne osalemine võrgustikes ning regionaal-
ses arendustegevuses
Kutse heast koolist!
Kvaliteet – õpetamisel, õppimisel, koolikeskkonna arendamisel ja eestvedamisel
Uuendusmeelsus – avatus uutele ideedele ja muutustele
Koostöö – kõikidel tasanditel ja määratletud sotsiaalsete partneritega
Õppijakesksus – arvestamine õppija vajadustega
Vastutustunne – vastutus oma tööde-tegemiste eest, kohusetunne
6
1.3 Kooli saavutused
Akrediteerimiskomisjoni otsusega on 15 õppekavarühma 16-st saanud täisakrediteerin-
gu kuus aastat, üks õppekavarühm kolm aastat (mehaanika ja metallitöötlus), mis läheb
2016 I poolaastal kordusakrediteerimisele.
Sisehindamise 2010 – 2013 edukas läbiviimine (kooli nõukogu hinnang hea).
Majutamise ja toitlustamise valdkonna uus õppebaas pälvis Eesti graafilise disaini aas-
taauhinna keskkonnadisaini kategoorias 2010.
Valmis uus õppeinfosüsteem.
Alustati õppekavade kaasajastamist ja arendamist.
Järjepidev kooli praktikabaaside kaasajastamine ja täiustamine.
Edukas esinemine vabariiklikel kutsevõistlustel.
Tabel 1. Kutsevõistluste tulemused vabariigis 2010 – 2014
2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15
I koht 3 3 5 5 5
II koht 1 1 2 6 6
III koht 4 5 5 6 7
1.4 Kooli juhtimisstruktuur
Kooli juhtimisstruktuur on kujutatud joonisel 1. Kooli nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne ot-
sustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine. Nõunike
kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli
pidajat arengute kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.
Kooli struktuuriüksused on määratletud kooli põhimääruses, milleks on:
1. arendusosakond
õppe- ja tugiteenistus;
2. tehnikaõppeosakond;
3. teenindusõppeosakond;
4. täiskasvanute koolituse osakond
täiendus- ja ümberõpe;
5. Voltveti koolituskeskus;
6. administratiivteenistus;
7. majandusosakond
Tihemetsa metskond.
7
Koolis on 6 õppevaldkonda ja 16 õppekavarühma (edaspidi ÕKR), mille tööd juhivad õppeo-
sakonnad. Õppeosakondade alla kuuluvad õppekavatöörühmad, kes jälgivad muudatusi kutses-
tandardis ja riiklikus õppekavas ning arendavad välja uusi kooli õppekavasid. Õppekavatöörüh-
made tööd juhivad õppekavarühma juhid.
Igale õpperühmale on määratud kooli direktori käskkirjaga rühmajuhataja, kes suhtleb õpilaste-
ga ja lapsevanematega, viib läbi arenguvestlused, korraldab rühma tööd ning jälgib õppetöö tu-
lemusi ja puudumist.
Õppe- ja tugiteenistuse üksuse põhiülesandeks on korraldada kooli igapäevast õppe- ja kasva-
tustööd, nõustada õpilasi ja õpilaskandidaate kutsealaselt ja korraldada karjäärinõustamist ning
nõustada õpilasi ja töötajaid psühholoogiliselt ja sotsiaalpedagoogilisest aspektist.
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
8
Haridus- ja Teadusministeerium
Direktor
Kooli nõukoguDirektori asetäitja finants- ja haldusalal
Majandusosakond
Niidupargi õpilaskodu
Tihemetsa metskond
Administratiiv-teenistus
Arendus-osakond
Õppe- ja tugiteenistus
Tehnikaõppe-osakond
Ehitus ÕKR
Energeetika ja automaatika ÕKR
IKT ÕKR
Mehaanika ja metallitöötlus ÕKR
Puitmaterjalide töötlus ÕKR
Transporditehnika ÕKR
Teenindus-õppeosakond
Kaubandus ÕKR
Toiduainetetöötlus ÕKR
Logistika ÕKR
Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus ÕKR
Täiskasvanute koolituse osakond
Täiendus- ja ümberõpe
Iluteenindus ÕKR
Tekstiili- ja nahatöötlus ÕKR
Tervishoid ja sotsiaalteenused ÕKR
Äriteenused ÕKR
Voltveti koolituskeskus
Voltveti õpilaskodu
Aiandus ÕKR
Metsandus ÕKR
Kooli nõunike kogu
Joonis 1. Kooli juhtimisstruktuur ja õppekavarühmad (ÕKR)
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
9
1.5 Riskide kirjeldamine ja maandamine
Riskide hindamise ja maandamisega seotud tegevused toimuvad Pärnumaa Kutseharidus-
keskuse struktuuriüksuste tasandil.
Riskide hindamiseks tuvastavad ja hindavad struktuuriüksused oma tegevusega seotud riske
järgmiselt:
olemasolevate riskide tuvastamine;
olemasolevate riskide suuruse hindamine;
tegevuste planeerimine riskide maandamiseks vastuvõetavale tasemele.
Struktuuriüksuse juhid tuvastavad riskid, annavad neile hinnangu, toovad välja riskide maan-
damiseks sisekontrollimeetmeid ning kasutavad täiendavalt vajaminevad meetmeid riskide
maandamiseks. Riskide maandamisena peab mõistma kõiki tegevusi, mis on ette võetud sel-
leks, et vähendada riski avaldumise tõenäosust või riski avaldumisel selle negatiivset mõju.
Riskide puhul, mida kooli nõukogu on otsustanud käsitleda prioriteetsetena, lisatakse riskide
maandamismeetmed kooli üldtööplaani.
10
2. TULEVIKUVAADE – PEAEESMÄRGID JA MEETMED
2.1 Pea- ja alaeesmärgid
Kooli peaeesmärgid tulenevad riiklikust Elukestva õppe 2014 – 2020 strateegiast, riiklikest
kutseharidusprogrammidest, kooli visioonist ja põhiväärtustest. Alaeesmärgid lähtuvad viiest
peaeesmärgist.
I peaeesmärk: Muutunud õpikäsitus
Eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja et-
tevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine.
Alaeesmärgid:
1.1 Õppekavade (sh täiendusõppe õppekavade) koostamine ja arendamine lähtub huvigrup-
pide vajadusest ja õppekavastrateegiast
1.2 Õppe- ja kasvatusprotsessi korraldus ja arendus toetab õppekavade eesmärkide saavu-
tamist
1.3 Õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimine ja selle arendus toetab õppija arengut kutsehari-
dusstandardis määratletud õpiväljundite saavutamisel
1.4 Tugisüsteem ja selle arendus toetab õppijat
II peaeesmärk: Pädevad ja motiveeritud töötajad
Eesmärk on viia töötaja, õpetaja ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine vastavusse nende-
le ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.
Alaeesmärgid:
2.1 Personali eestvedamine ja arendamine on tõhus, lähtub hetke- ja arenguvajadustest ning
toetab jätkusuutlikkust
2.2 Personali motiveerimine ja motivatsioonisüsteemi arendamine
2.3 ÕKR tõhus eestvedamine ja juhtimine, jätkusuutlikkuse tagamine
2.4 Enesehindamisesüsteemi arendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine
I MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS II PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID III ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJA-
DUSTE VASTAVUS IV DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES V VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕP-
PES OSALUSE KASV
11
III peaeesmärk: Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus
Eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguva-
jadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused, et suurendada erialase kvalifikat-
siooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja regioonides.
Alaeesmärgid:
3.1 Koostöö määratletud huvigruppidega toetab õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärkide saa-
vutamist ning toetab kooli jätkusuutlikkust
3.2 Info- ja nõustamisteenuste ning karjäärisüsteemi arendamine ja populariseerimine
3.3 Praktikakorraldus vastab kaasaja nõuetele
3.4 Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tagamine
IV peaeesmärk: Digipööre elukestvas õppes
Eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt
ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlv-
konna digitaristule.
Alaeesmärgid:
4.1 Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi
4.2 Digipädevuste arendamine ja hindamine
4.3 Digitaristu ja õppevara arendamine
V peaeesmärk: Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv
Eesmärk on kõigile võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks. Alaeesmärgid:
5.1 Kutseõppes katkestajate arvu vähendamine
5.2 Töökohapõhise õppe arendamine
5.3 Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes osalemiseks tingimuste loomine
5.4 VÕTA arendamine
12
2.2 Arengukava koostamise alusdokumendid
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukava väljatöötamine lähtub Kutseõppeasutuse sea-
dusest ptk.2 §6.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevuse aluseks on järgmised dokumendid:
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus
Kutseõppeasutuse seadus
Kutseharidusstandard
Täiskasvanute koolituse seadus
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukava aluseks on võetud (vt lisa 1):
Eesti elukestva õppe strateegia 2014 – 2020 ja selle rakendusplaanist ning strateegia
elluviimise programmid
Kutseõppeasutuse seadus
Kutseharidusstandard
Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2019
PKHK arengukava koostamise käigus viidi läbi kohtumisi, seminare ja ajurünnakuid kooli töö-
tajatega ja teiste sotsiaalsete partneritega tänase seisu analüüsimiseks mõistmaks käima-
solevaid haridusprotsesse ja nende võimalikke arenguid. Kuna kooli hea käekäik sõltub iga
tema töötaja tegevusest, siis peeti väga oluliseks, et arengukava koostamine saaks teoks
võimalikult paljude töötajate osavõtul. Arengukava koostamiseks moodustati juhtrühm, kuhu
kaasati õppekavarühma juhte, tööandjaid, kooli õpilasi ja töötajaid erinevate arenguvaldkon-
dade prioriteetide ja tegevuste kavandamiseks. Lisaks arutati kõikides osakondades töötaja-
tega läbi arengukava tegevuskava 2016 -2018.
Kõik kooli õppekavarühmad ja osakonnad on koostanud SWOT analüüsi oma tegevuste ana-
lüüsimiseks. Arengukava koostamisel on lähtutud eelkõige Pärnumaa Kutsehariduskeskuse
arengukava 2011 – 2014 täitmise analüüsist, sisehindamise 2010 – 2013 tulemustest ning
kooli ja ümbritseva keskkonna hetkeseisu ja arengutrendide analüüsist.
Käesolev arengukava määratleb Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengustrateegia aastani
2020. Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mille peaeesmärgiks
on kõigi õppijate jaoks nende vajadustele ja võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu
elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused tööturul toi-
metulekuks.
13
2.3 Olulised muudatused ja arendused arengukavas
Olulised muudatused ja arendused arengukavas tulenevad uuest kutseõppeasutuse seadu-
sest ja kutseharidusprogrammist:
lühema õppeajaga tasemeõpe (2 – 4 tasemini esmaõppes ja 4 – 5 tase jätkuõppes);
õppijate paindlikud valikuvõimalused;
väljundipõhiste õppekavade koostamine ja rakendamine, kus iga õppekava väljund
on orienteeritud konkreetsele kvalifikatsiooniraamistiku tasemele;
lävendipõhisus (õppijad peavad omandama kõik nõutavad kompetentsid lävendi ta-
semel;
õpipoisiõppe (PRÕM) laiendamine;
väljalangevuse vähendamine.
2.4 Käesoleva arenguperioodi kavandamise prioriteedid
Õppekavade arendamine ja õppekvaliteedi tagamine;
kutseõppes katkestajate (väljalangevuse) vähendamine;
koostöö ettevõtjatega ja teiste sotsiaalsete partneritega (sotsiaalsed partnerid on
määratletud kooli sisehindamise juhendis);
kutsekeskhariduse tähtsustamine;
õpipoisiõppe (PRÕM) laiendamine;
õppekeskkonna ajakohastamine;
digipöörde rakendamine ja töötajate digipädevuste tõstmine.
Kõikide nimetatud prioriteetidega on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukavas 2016 –
2020 arvestatud tegevuste ja arenduste planeerimisel. Samamoodi arvestavad antud priori-
teetidega kooli õppekavarühmad, fokusseerides oma tegevused lähtuvalt ÕKR vajadustest.
2.5 Olulised võtme- ja edutegurid kooli jätkuva arengu tagami-seks
Praktilise õppe parendamine;
individuaalsete õppekavade rakendamine;
eelkutseõppe ja karjäärinõustamise süsteemi parendamine;
ettevõtlikkuse arendamine;
väljundipõhiste õppekavade arendamine;
parem avalikkuse teavitamine;
ennetavate tegevuste käivitamine õppe- ja tugiteenistuses;
kaasaegse õpikäsituse rakendamine;
koostöö tööandjate jt organisatsioonidega;
motivatsiooni- ja personalipoliitika arendamine;
töötajate professionaalse arengu tõstmine;
väärtuskasvatuse ja juhtimiskvaliteedi tõstmine.
14
3. ÜLEVAADE ÕPPEKAVARÜHMADEST
Kooli 16-st õppekavarühmast on 15 õppekavarühma saanud täisakrediteeringu 6 aastat ja
mehaanika ja metallitöötluse õppekavarühm 3 aastat. Mehaanika ja metallitöötluse ÕKR-a
kordusakrediteerimine toimub 2016. aasta esimesel poolel. Tabelis 2 on välja toodud koolis
õpetatavad 6 õppevaldkonda ja 10 õppesuunda ning nende alla kuuluvad 16 õppekavarüh-
ma.
Tabel 2. Koolis õpetatavad õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad
Õppevaldkond Õppesuunad Õppekavarühmad
Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus
Ärindus ja haldus Kaubandus Äriteenused
Loodus- ja täppistea-dused
Arvutiteadused
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Energeetika ja automaatika
Tehnika, tootmine ja
ehitus
Tehnikaalad
Mehaanika ja metallitöötlus Transporditehnika
Tootmine ja töötle-mine
Tekstiili- ja nahatöötlus Toiduainetetöötlus Puitmaterjalide töötlus
Arhitektuur ja ehitus Ehitus
Tervis ja heaolu Tervis
Tervishoid ja sotsiaalteenused Sotsiaalteenused
Teenindus
Isikuteenindus
Iluteenindus Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus
Transporditeenused Logistika
Põllumajandus Põllumajandus Aiandus Metsandus
Akrediteerimisel välja toodud hetke- ja arenguvaate võtmetugevused ning peamised arengu-
valdkonnad on ära toodud lisas 2 . Lisas 3 on välja toodud SWOT analüüsi põhjal õppeka-
varühmade peamised eesmärgid aastani 2020 ning nende saavutamiseks kavandatud oluli-
simad tegevused aastateks 2016 - 2018.
15
4. ARENGUKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
Arengukava on strateegiline dokument, mille kooskõlastab kooli nõukogu ja kinnitab kooli
pidaja või tema volitatud isik, mis on juhiseks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kõigile tööta-
jatele. PKHK arengukava elluviimine toimub iga-aastase tegevuskava ja eelarve alusel. Iga-
aastane tegevuskava on kantud siseveebi, mida järgitakse jooksvalt ja mis on kättesaadav
kogu personalile. Selleks ajakohastatakse kord aastas käesoleva arengukava tegevuskava
ja koostatakse üksikute tegevuste rahastamise mahud ja osatähtsus. Tegevuskava on alu-
seks PKHK eelarve koostamisele. Tegevuskava sisaldab tulemuskeskseid eesmärke ja
nende saavutamiseks vajalikke tulemustele orienteeritud tegevusi, tähtaegu, vastutavaid
struktuuriüksusi ning ressursse eesmärgistatud tulemuste saavutamiseks. Tegevuskavas
kirjeldatud eesmärgid on orienteeritud arengukavas planeeritud lõpptulemusele. Arengukava
uuendatakse kord kolme aasta jooksul, oluliste muutuste ilmnemisel vastavalt vajadusele.
Arengukava tegevuskava vaadatakse kord aastas läbi ning vajadusel viiakse täiendusi sisse.
Arengukava tegevuskava on aluseks õppeaasta tegevuste planeerimisel.
Tegevuskava:
Koostatakse planeeritavate tulemuste ja tähtaegadega, ressursivajaduse ja vastutaja-
tega igaks eelarveaastaks läbivalt kogu arengukava perioodil.
Tegevuskavades kajastatakse kõik tulemusvaldkonnad.
Hinnatakse planeeritud tulemuste saavutamist iga eelarveaasta lõppedes kasutades ka
sisehindamise näitajaid.
Vaadatakse üle iga aasta septembrikuus ja võetakse aluseks õppeaasta tööplaani
koostamisel.
Muutmise ja/või täiendamise ettepanek esitatakse kirjalikult kooli direktorile hiljemalt
jooksva aasta 01. oktoobriks.
Ettepanekud muutmise ja/või täienduse osas vaatab läbi kooli nõukogu oma koosolekul
ja langetab otsuse lähtudes selle põhjendatusest ja otstarbekusest. Muudatused, mis
puudutavad või muudavad investeeringuid, uusi õppevaldkondi ja eesmärke esitatakse
kooskõlastamiseks kooli nõukogule.
Muutmine jõustub kui selle on heaks kiitnud kooli nõukogu ja kooli pidaja või tema voli-
tatud isik.
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
16
5. ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA 2016 – 2018
I peaeesmärk: MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS
Mõõdikud Algtase Sihttase
Kool Riik
2016 2017 2018 2019 2020 2020
Riikliku koolitustellimuse täitmine, % 97 95 95 95
Õppetöö katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I aastal, % 31 23 22 21 < 20
Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % 23,2 23 22 21
Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku, % 23,7 23 22 21
Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal samal õppeaastal lõpetanutest, % 48,8 60 70 70 80 85 85
Lõpetanute tööle rakendumine, % 69,5 70 70 70 72
Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv 15,5 13,7 14 14
Rahvusvahelistel koolitustel või välispraktikal osalenud õpilased, % kooli õpilastest aastas
5,5 6 7 7
Algtase Sihttase
2010 2014 2015 2016 2017 2018
Kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal, % (sisseastumisaasta järgi) 37,1 kasvab 5%
Ülevaate õppekavade ajakohastamisest seisuga 31.12.2015 ja uute õppekavade prognoos 2016 – 2018 annab lisa 4.
17
1.1 Õppekavade (sh täiendusõppe õppekavade) koostamine ja arendamine lähtub huvigruppide vajadusest ja õppekavastrateegiast
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Kooli väljundipõhiste õppekavade (sh täien-dusõppe õppekavade) ajakohastamine, uuendamine ja arendamine tööturu vajadus-test lähtuvalt (sh V taseme õppekavad)
Õppekavad on ajakohased ja vastavad sihtgrupi vaja-dustele. 31.12.16 on kõik kooli õppekavad kutseõp-peasutuse seaduse ja kutseharidusstandardiga vasta-vusse viidud. Vähemalt kolmes õppekavarühmas on aastaks 2017 rakendatud V taseme õppekava
x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid
ÕO
Praktika osakaalu suurendamine Väljundipõhistes õppekavades on suurendatud prakti-ka osakaalu
x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid ÕO
Ülekooliliste valikõpingute moodulite välja-töötamine ja arendamine (riigikaitse, ettevõt-lusõpe jt…)
Välja töötatud vähemalt 3 ülekoolilist valikainete moo-dulit
x x x
AO juhata-ja/ÕO juhatajad
AO ja ÕO
Täienduskoolituse õppekavade arendamine ja rakendamine
Igal õppeaastal rakendatakse vähemalt kolme uut täiendusõppe õppekava õppekavarühma kohta
x x x
TKO osakonna juhataja/ ÕO juhatajad
TKO ÕO
1.2 Õppe- ja kasvatusprotsessi korraldus ja arendus toetab õppekavade eesmärkide saavutamist
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Kooli lõpueksami ja kutseeksami ühildamine Kutseeksamid on ühildatud kooli lõpueksamiga x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid
ÕO
Kooli kutsevõistluste korraldamine ja vabariik-likel kutsevõistlustel osalemine
Kõikidel erialadel toimuvad koolisisesed kutsevõistlused ja osaletakse vabariiklikel kutsevõistlustel
x x x ÕO juhatajad
ÕO
Dokumentatsiooni kaasajastamine ja tsent-raalsele dokumendihaldussüsteemile ülemi-nek
Kooli dokumentatsioon on kaasajastatud ja üle mindud tsentraalsele süsteemile. Infosüsteemid on omavahel ühildatud ja hallatud
x kantseleijuhata-ja
AT
18
Välispartnerlussuhete ja projektitöö valdkon-na arendamine ning uute projektide algatami-ne ja osalemine
Edukalt on korraldatud kooli välispartnerite vastuvõtud, arendatud ja tõhustatud omavahelist koostööd. On al-gatatud uued kooli arengut toetavad projektid. Aasta jooksul on osalenud rahvusvahelistel koolitustel või vä-lispraktikatel vähemalt 10% kooli õpilastest. Kooli on tunnustatud ERASMUS+ HARTAga.
x x x
projektide koor-dinaator/ osa-kondade projek-tijuhid
AO, ÕO
Õppeinfosüsteemi arendamine väljundipõhis-te õppekavade rakendamiseks ja praktika-mooduli väljaarendamiseks.
Toimiv õppeinfosüsteem ÕIS2, mis võimaldab dünaami-lisi õppekavasid luua, õppetööd planeerida ja korralda-da ning mis vahetab andmeid teiste infosüsteemidega (näiteks EHIS jt…)
x x x AO juhataja/ õppekorralduse spetsialistid
AO
Koostöö tõhustamine erialaliitudega (tõsta kutsekvalifikatsiooni olemasolu tähtsust, töö-maailma vajaduste teadasaamine)
Igal õppeaastal viiakse igas ÕKR’is läbi vähemalt 2 ümarlauda, osaletakse erialastes võrgustikes ning te-hakse koostööd erialaliitudega
x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid
ÕO
Sisekoolituste- ja metoodikaseminaride kor-raldamine õppemeetodite rikastamiseks ning metoodiliste materjalide kaasajastamine
Rakendatakse õppemeetodeid, mis toetavad õpiees-märkide saavutamist ja tööturule minekut (probleemõ-pe, projektõpe jt… meetodid). Igal õppeaastal viiakse läbi vähemalt üks ülekooliline metoodikaseminar. Luuakse lahtiste tundide süsteem „kolleegilt-kolleegile“ õppimine ja kogemuse vahetamine
x x x AO juhataja ja ÕO juhatajad
AO, ÕO
Kooli kodulehe arendus
Koduleht vastab tänapäeva nõuetele ja sisaldab olulist informatsiooni, on integreeritud siseveebiga. Õppekor-ralduslik info on õigeaegselt kättesaadav. Õpilaste ra-hulolu info kättesaadavuse kohta on kasvanud 4,0
x x
AO juhataja/ IKT spetsialistid, avalike suhete juhtkvaliteedi-juht AO, AT
Õppebaaside ja õppevahendamine arenda-mine ja täiendamine
Õppebaasid ja õppevahendid toetavad väljundipõhiste õppekava eesmärkide täitmist
x x x ÕO juhatajad
ÕO
Üleminek väljundipõhisele hindamisele, toe-tavad koolitused ja kogemuste vahetamine võrgustikes
Hindamine toimub väljundipõhiselt x x x ÕO juhatajad
ÕO
19
1.3 Õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimine ja selle arendus toetab õppija arengut kutseharidusstandardis määratletud õpiväljundite saavutamisel
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Esindatus ja nähtavus vabariiklikel kutse-võistlustel ja kutsehariduse teavitusüritustel. Erialasid tutvustavate töötubade ja kooli tut-vustavate ürituste korraldamine
Riiklik koolitustellimus on 95% täidetud
x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid, kar-jäärinõustaja, huvijuht, avali-ke suhete juht
ÕO, AO, AT
Õppeklasside seadmine rühmatöö ja teiste aktiivõppemeetodite läbiviimiseks
Õppeklassides on võimalik edukalt kasutada erinevaid aktiivõppemeetodeid ning nutiseadmeid
x x x ÕO juhatajad ÕO
Õpilaste praktilise töö käigus õpetatavates valdkondades teenuste osutamine
ÕKR’is osutatakse õpilaste poolt teenuseid, mis on seotud õppekava ja kooli praktikaga
x x x
ÕO juhatajad ÕO
1.4 Tugisüsteem ja selle arendus toetab õppijat
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Õppe- ja kasvatustöökomisjoni järjepidev toimimine õpilastele õpi- ja käitumisraskuste ületamiseks ja erivajaduste tuvastamiseks
Komisjonis osalenute edasijõudmine 50% x x x
Õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja/ ÕO ju-hatajad
AO, ÕO
Õpilaste toetamiseks on õppekorraldust puudutavad regulatsioonid koostatud paind-likult, uutele õpilastele on suunatud tegevu-sed kohanemiseks ja toetamiseks
Õpilaste väljalangevus < 20% x x x
ÕO juhatajad/ õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja, rühma-juhatajad, huvi-juht
AO, ÕO
Õpilase arengu igakülgne toetamine läbi üri-tuste ja koolituste ning õpilaste omaalgatus-likkuse, ettevõtlikkuse, vastutustunde aren-damine. Õpilase arengu analüüsimine, aren-guvestluste läbiviimine
Toimunud on vähemalt 13 koolitust/üritust õppeaastas, õpilaste rahulolu huvitegevuse ja vaba aja sisustami-sega 3,7, rahulolu raamatukoguga 4,5. Arenguvestlus on läbi viidud 100% põhikoolijärgsete õpilastega
x x x
ÕO juhatajad/ rühmajuhata-jad, huvijuht, õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja
ÕO, AO
Rahvusvahelise koostöövõrgustiku ja infova-hetuse arendamine.
Kasvab õppurite ja õpetajate mobiilsus ja osalus rah-vusvahelises koostöös. Igal aastal Erasmus+ võima-luste kasutamine ja rakendamine.
x x x Projektide koordinaator/ ÕO juhatajad
AO, ÕO
20
II peaeesmärk PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD TÖÖTAJAD, ÕPETAJAD JA JUHID
Mõõdikud Algtase Sihttase
Kool Riik
2016 2017 2018 2019 2020 2020
Õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide vastavus kvalifikatsiooninõuetele, % töötaja-te koguarvust
90 90 90 95
Enesehindamine toimub õpetaja digitaalse arengumapi kaudu, % 20 30 40
Õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide täienduskoolitus, stažeerimise % 40 45 50
Erialase kutseeksami sooritanute % pedagoogidest 20 30 40
Töölt lahkunud õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide osakaal kutseõppeasutuse õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide üldarvust, tööjõu liikumise %
5 5 5 5
Koolitaja kutse (andragoog) taotlemise % pedagoogilistest töötajatest 10 15 15 20
Rahvusvahelises enesetäienduses osalenud töötajad, % töötajate koguarvust aastas 18 19 20 20 20 20
2.1 Personali eestvedamine ja arendamine on tõhus, lähtub hetke- ja arenguvajadustest ning toetab jätkusuutlikkust
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Töötajad osalevad koolituskava alusel ene-setäienduskursustel ja stažeerimisel
95% töötajatest on osalenud täienduskoolitusel x x x ÕO juhatajad ÕO
Õpetajate omavahelise koostöö tõhustami-ne, õppe- ja tugiteenistuse poolt õpetaja toetamine, arenguvestluste läbiviimine per-sonaliga
Õpetajad on igati toetatud, omavaheline koostöö sujub. Iga aastaselt viiakse läbi arenguvestlusi
x x x
Direktor, õppe- ja tugiteenistu-se juhataja, ÕKR juhid, õp-peosakondade juhatajad
AO, ÕO
Tegevuskava koostamine terviseriskide vä-hendamiseks, tervisekontrollide läbiviimine, riskianalüüs
Koostatud on riskianalüüs ja tegevuskava terviseriski-de vähendamiseks. Iga-aastaselt viiakse läbi tervise-kontrolle
x x x Töökeskkon-naspetsialist
AT
21
2.2 Personali motiveerimine ja motivatsioonisüsteemi arendamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Personalipoliitika täiendamine ja arendami-ne, töötajate tunnustamine ja motiveerivate ühisürituste korraldamine
Koolis rakendatakse motiveerivat personalipoliitikat. Õpetaja kutsestandard seotakse palgaga. Igal aastal toimub töötajate tunnustamine.
x x x Direktor/ per-sonalijuht, ÕO juhatajad
ÕO, AT
Õpetajate ja kooli töötajate enesetäiendami-seks ning seeläbi motiveerimiseks lisavõima-luste leidmine läbi rahvusvaheliste välisra-hastus projektide.
Aasta jooksul on osalenud rahvusvahelises enese-täienduses vähemalt 20% kooli töötajatest, s.o 34 töö-tajat
x x x
Projektide koordinaator/ osakondade projektijuhid
AO, ÕO
2.3 ÕKR tõhus eestvedamine ja juhtimine, jätkusuutlikkuse tagamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
ÕKR juhtide võrgustiku arendamine ja koos-töö, vastutusvaldkondade selge kaardistami-ne ja määratlemine, sisekommunikatsiooni tõhustamine läbi korraliste koosolekute
Kõikides töörühmades on toimunud vähemalt 10 koo-solekut aastas, mis on protokollitud, on koostatud õp-pekavarühmade tööplaan, millest juhindutakse. ÕKR juhtidele toimub vähemalt 4 võrgustiku kokkusaamist õa jooksul
x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid
ÕO
Juhtkonna enesehindamine Kooli juhtkonnale on välja töötatud enesehindamise süsteem, mis on ühildatud arenguvestlustega. Aastas korra toimub enesehindamine ja arenguvestlused
x x x Direktor
Õpetajate, õpilaste ja vilistlaste kaasamine ÕKR juhtimisse, tegevuste planeerimisse, õppekavaarendusse
Huvigrupid on aktiivselt kaasatud ÕKR juhtimisse x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid
ÕO
22
2.4 Enesehindamisesüsteemi arendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus TÄHTAEG Vastutajad/
Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Töötajate enesehindamise süsteemi välja-töötamine (digitaalne tugi- arengumapid)
40% õpetajatel on enesehindamiseks (digitaalne) arengumapp. Enesehindamiseks kasutatakse digitaal-seid lahendusi
x x x AO juhataja/ ÕO juhatajad
AO, ÕO
Kutseõpetajad osalevad kutseõpetaja või erialase kvalifikatsiooni taotlemisel
Kutseeksamit sooritab aastas vähemalt 10 töötajat, 50%-l õpetajatest on erialane kutsetunnistus ja 25%-l õpetajatest on kutseõpetaja kutse
x x x ÕO juhatajad/ õpetajad
ÕO
23
III peaeesmärk ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS
Mõõdikud Algtase Sihttase
Kool Riik
2016 2017 2018 2019 2020 2020
Jooksevkulu õpilase kohta kutseõppes, € 3540 3498 3568 3604
Kutseõppeasutuste pinnakasutuse indeks, m2 õpilase kohta 19,8 19,8
Koolituse pakkumine sihtrühmadele, õppijate arv aastas (sh võtmepädevuste kooli-tamine)
2000 2000 2000 2000 2000 2000
Täisakrediteeringu saanud ÕKR, % 94 100 100 100 100 100
3.1 Koostöö määratletud huvigruppidega toetab õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärkide saavutamist ning toetab kooli
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Koolide vastastikku õppimise ja kvaliteedi parendamise alaste tegevuste juurutamine
Kool kasutab vastastikust õppimist oma organisatsioo-ni, protsesside ja tulemuste parendamiseks (osaletak-se erinevates projektides)
x x x ÕO juhatajad/ kvaliteedijuht
ÕO, AO
Regulaarselt kogutakse tagasisidet hu-vigruppidelt, viiakse läbi rahulolu-uuringuid
Uuringud läbiviidud, on saadud ettepanekuid ja hin-nanguid õppetöö parandamiseks
x x x Kvaliteedijuht/ ÕO juhatajad
ÕO, AO
Koostöö tõhustamine huvigruppidega (ümar-lauad, erialaliidud, koostöölepingud) ja part-nerite tunnustamine
On osaletud erialaliitude töös, regulaarselt viiakse läbi ümarlaudu sotsiaalsete partneritega, sõlmitakse uusi koostöölepinguid. Partnerid on tunnustatud
x x x Direktor/ ÕO juhatajad, prak-tikakorraldajad ÕO
Toimuvad firma - ja sisekoolitused õppekoh-tades
On korraldatud 20 koolitust aastas. Toimiv koostöö õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärkide saavutami-seks. Korraldatud erialaseid täienduskoolitusi regiooni ettevõtetele ja eriala töötajatele.
x x x ÕO juhatajad/ täiendus-õppe koolitusjuht
ÕO, TKO
24
3.2 Info- ja nõustamisteenuste ning karjäärisüsteemi arendamine ja populariseerimine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamine ja populariseerimine. Mooduli Karjääriplanee-rimine ja ettevõtluse alused raames õpetaja-te metoodiline nõustamine karjääriplaneeri-mise osa läbiviimisel
Karjääriplaneerimise mooduli raames nõustamine ta-gatud
x x x
Õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja/ karjää-rinõustaja-psühholoog AO
Dokumentide vastuvõtukomisjoni töötajatele nõustamisalaste koolituste tagamine toeta-maks vastuvõtuprotsessis õpilaskandidaate
Dokumentide vastuvõtukomisjoni töötajad on läbinud vähemalt ühe nõustamisalase koolituse aastas
x x x Õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja AO
Kooli maine kujundamine läbi tõhusa turun-dus- ja teavitustöö. Õpilaskandidaatide teavi-tus koolis õpetatavatest erialadest (erialade infomaterjalid, info vastuvõtu kohta kodule-hel)
Riikliku koolitustellimuse täitmine 95%. x x x
Avalike suhete juht/ karjääri-nõustaja-psühholoog, õppekorralduse spetsialist AO, AT
3.3 Praktikakorraldus vastab kaasaja nõuetele
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Praktikakorralduse arendamine, uute põhi-mõtete väljatöötamine ja arendamine.
Uued praktikakorralduse põhimõtted välja töötatud, tööandjatele läbi viidud ümaraudu ja infopäevi, uued praktikajuhendajad on koolitatud, praktikandmebaas-välja arendatud väljundipõhistest õppekavadest lähtu-valt, mis võimaldab saada statistikat jne
x x x ÕO juhatajad/ praktikakorral-dajad
ÕO
Praktikavõrgustiku täiendamine ja praktika-baaside tunnustamine
Võrgustikku tuleb igal aastal uusi liikmeid, praktikako-had on tunnustatud.
x x x ÕO juhatajad/ praktikakorral-dajad ÕO
Praktikadokumentatsiooni digitaliseerimine Kõik praktikadokumendid asuvad digitaalses infosüs-teemis sh õpilaste digitaalsed praktikapäevikud ja tööandjate tagasisidestamine
X X X ÕO juhata-jad/praktikakor-raldajad
ÕO AO
25
3.4 Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tagamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Kvaliteedisüsteemi edasiarendamine (välis- ja sise-hindamissüsteemi ühtlustamine)
Koolis on hästi toimiv kvaliteedisüsteem x x x Kvaliteedijuht AO
Täienduskoolituse kvaliteedi tagamine ja arendamine
Täienduskoolituste kvaliteet on tagatud x x x TKO juhataja/ koolitusjuhid
TKO
Õppe toetamiseks infrastruktuuri parandami-ne ja arendamine, materiaal-tehnilise baasi uuendamine
Kooli infrastruktuur on ajakohane ja toetab õppetöö läbiviimist
x x x
ÕO juhatajad/ projektide koordinaator, direktori ase-täitja finants- ja haldusalal
AO, ÕO, MO
Rahuloluküsitluste läbiviimine ja tagasiside-süsteemi arendamine
Järjepidev õpilaste, töötajate, lapsevanemate, vilistlas-te ja tööandjate rahuloluküsitlused läbi viidud, analüü-situd ja parendustegevused kavandatud ning ellu vii-dud
x x x Kvaliteedijuht AO
Põhi- ja keskharidusejärgse õppe korralda-mine lähtuvalt töömaailma vajadustest
Kutseõppe tasemeõppe ja täienduskoolituse õppeka-vade sisu ja korraldus vastavad töömaailma vajaduste-le
x x x ÕO juhatajad ÕO
Kutseõppeasutuste arendamine kutseand-jaks
Võimekus täisakrediteeringu saanud õppekavarühma-des kutseeksameid läbi viia
x x x ÕO juhatajad ÕO
26
IV peaeesmärk DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES
Mõõdikud Algtase Sihttase
Kool Riik
2016 2017 2018 2019 2020 2020
Õppehoonete katmine Wifi levialaga ja kiiruse suurendamine 100Mb/s, % 20 70 100
Digitaalse õppevara arendamine, % õppekava kaetusest 20 20 25 30
Nutikad lahendused õppeklassides, % õppeklassidest 60 70 80
Õpilaste osalemine veebipõhistes koostööprojektides (sh eTwinning), projektide arv 3 4 5 5 4.1 Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Digitaalse õpivara ajakohastamine ja loomi-ne (e-kursused, e-testid, digitaalsed õppe-materjalid, e-raamatud jne….)
E-õppe materjalide väljatöötamine, kaasajastamine ja uuendamine (VANKeR programmis loodud) ja õpilaste-le kättesaadavaks tegemine erinevates õppekeskkon-dades. 50 % läbivatest õppekavadest on kaetud vä-hemalt ühe e-kursusega
x x x AO juhataja/ ÕO juhatajad, ÕKR juhid
AO, ÕO
Haridustehnoloogide ja kutseõpetajate võr-gustikes osalemine. Tagatud haridustehno-loogiline tugi koolis.
Töötajate seas on kasvanud e-õppevõimaluste kasu-tamine ja teadlikkus e-õppe pakutavatest võimalustest. Nutiseadmete kasutamine õppetöö tõhustamiseks on kasvanud.
x x x AO juhataja
AO
Veebipõhistes koostööprojektides osalemine Õppetöös rakendatakse eesti siseseid ja üle-euroopalisi veebipõhiseid koostööprojekte (näiteks eTwinning, vähemalt 4 projekti aastas)
x x x ÕO juhatajad
ÕO
27
4.2 Digipädevuste arendamine ja hindamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Personali järjepidev koolitamine (sise- ja väliskoolitused) digipädevuste tõstmiseks
Iga-aastaselt toimuvad koolitused personali digipäde-vuste tõstmiseks
x x x AO juhataja
AO
Koolisiseste konkursside korraldamine õpi-laste ja töötajate digipädevuste tõstmiseks.
Töötajate ja õpilaste tunnustamisel arvestatakse digi-pädevuste arengut.
x x x AO juhataja
AO
Raamatukogus kasutajakoolitustundide läbi-viimine; kasutajakoolitustundide edasiaren-damine
Kasutajakoolitustundide osalenute arv õpilaskonnast 60%
x x x Raamatukogu töötajad
AO
4.3 Digitaristu ja õppevara arendamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Legaalse tarkvara tagamine (litsentsid) ja üleminek järk-järgult vabavara lahendustele
Legaalne tarkvara on tagatud, järjest rohkem kasuta-takse vabavara lahendusi
x x x IKT spetsialis-tid
AO
Materiaal-tehnilise baasi täiendamine ja aja-kohastamine, kõikide õppekorpuste katmine wifi levialaga
Koolis on kasutamiseks piisavalt arvutiklasse, töötajate arvutid on kaasaegsed, õppekorpused kaetud toimiva WIFI alaga, andmevahetuse kiirus tõstetud 1 GB peale
x x x ÕO juhataja, IKT spetsialis-tid, ÕKR juhid
AO, ÕO, MO
Võrgutaristu arendamine ja 3 erineva vir-tualiseerimiskeskkonna juurutamine
Võrgutaristu on kogu aeg kasutuskorras, töötavad 3 erinevat virtualiseerimiskeskkonda
x x x ÕO juhataja, ÕKR juht, IKT spetsialistid
TEHO, AO
Digitaalsete õppematerjalide ja e-kursuste loomine ja kaasajastamine.
Mittestatsionaarse õppes õppuritele on teooria õppe toetuseks loodud e-kursuste ja digitaalsete õppemater-jalide tugi
x x x ÕO juhatajad ÕO
28
V peaeesmärk VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV Mõõdikud: Algtase Sihttase
Kool Riik
2016 2017 2018 2019 2020 2020 Rakendatud töökohapõhiste õpekavade arv - 10 20 20 Töökohapõhises õppes osalenud õppijate arv 35 153 269 274 Täienduskoolituse osalenute arv 1835 1489 1522 1522
5.1 Kutseõppes katkestajate arvu vähendamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Õpilaste väljalangevuse süsteemne vähen-damine läbi monitooringu ja ennetavate te-gevuste (individuaalsed õppegraafikud, las-tevanemate koosolekud, õpioskuste aren-damine, nõustamine).
Väljalangevuse vähendamiseks koostatud iga-aastane tegevuskava, selle jälgimine ja täitmine. Õpilaste väljalangevus 20%
x x x
Õppe- ja tugi-teenuste juht/ rühmajuhatajad ÕKR juhid, ÕO juhatajad, kar-jäärinõustaja
AO, ÕO
Väljalangejatele täienduskoolituse tõendi või tunnistuse väljastamine läbitud koolituste kohta
Väljalangejatele väljastatakse tunnistus kompetentsi-des, mis sooritati positiivsele tulemusele
x x x ÕO juhatajad, ÕKR juhid
ÕO
5.2 Töökohapõhise õppe arendamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Täiskasvanuhariduse sihtrühmade teadlikku-se tõstmine elukestva õppe vajalikkusest ja õppimisvõimalustest.
Toimuvad teavitusüritused ja koolitused x x x ÕO juhatajad/ ÕKR juhid
ÕO
Uute töökohapõhiste õppekavade koostami-ne, rakendamine ja uuendamine
Järjepidevalt koostatakse ja rakendatakse uusi tööko-hapõhiseid õppekavasid
x x x ÕO juhatajad, ÕKR juhid
ÕO
29
5.3 Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes osalemiseks tingimuste loomine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
Individuaalse üleminekuplaani kutsekoolist tööellu välja töötamine ja rakendamine eriva-jadustega õpilastele
Kõikidele erivajadustega õppijatele on rakendatud üleminekuplaan
x x x Karjäärinõusta-ja-psühholoog
AO
Individuaalne lähenemine ja õppija toetami-ne erivajadustega õppijatele
Rakendatakse individuaalseid õppekavasid, õppe-töögraafikuid ja paindlikke õppevorme
x x x Õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja
AO
Nõrgema konkurentsivõimega õppijate jaoks osakutseõppekavade väljatöötamine ja ra-kendamine; täienduskoolituste pakkumine
Rakendatakse osakutseõppekavasid, korraldatakse koolitusi
x x x ÕO juhatajad, ÕKR juhid
ÕO
Õpetajate koolitamine nõrgema konkurentsi-võimega inimeste koolitamiseks, HEV õpilas-tega töötavatele õpetajatele ja rühmajuhata-jatele koolisisese nõustamise tagamine, täienduskoolituse võimaldamine
Õpetajad, rühmajuhatajad märkavad erivajadusi ja ka-sutavad sobivaid õpetamis- ja hindamismetoodikaid. Õpetajatele ja rühmajuhatajatele on nõustamine taga-tud
x x x
Õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja, karjää-rinõustaja-psühholoog, eripedagoog
AO, ÕO
Kutseõppe õppekavade arendamine koos-töös tööandjatega, sh õpipoisiõppe läbiviimi-seks sobivate õppekavade arendamine
Tööandjad on kaasatud õppekavade arendamisse. Analüüsitakse loodud õppekavu ja kavandatakse pa-rendusi
x x x ÕO juhatajad ÕO
5.4 VÕTA arendamine
Tegevusvaldkond
Saavutatav tulemus
TÄHTAEG Vastutajad/ Teostaja(d)
Osakond 2016 2017 2018
VÕTA süsteemi arendamine ja rakendamine VÕTA dokumentatsioon on aja- ja asjakohane, VÕTA on rakendatud
x x x
ÕO juhatajad ja õppe- ja tugi-teenistuse ju-hataja ÕO ja AO
*Tegevuskavas kasutatud lühendid: AO- arendusosakond ÕKR- õppekavarühm TEHO- tehnikaõppeosakond TKO- täiskasvanute koolitusosakond ÕO- õppeosakond VKK- Voltveti Koolituskeskus MO- majandusosakond AT- administratiivteenistus
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
30
6. INVESTEERINGUTE JA SOETUSTE KAVA
PKHK finantseeritakse riigieelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega
seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt, projektidest ja muudest vahendi-
test. Tasulistest teenustest moodustavad tulud õppemetskonnast, täiskasvanute koolitustee-
nuste osutamisest, samuti õpilaskodude kulude katteks laekuv tulu, õppesöökla ja kohviku
tulud ning õppetöökodade toodang ja ruumide kasutusele andmisest laekuv tulu. Kooli eelar-
ve on kinnitatud, tulud-kulud tasakaalus.
Heal tasemel kutseõppe pakkumise eelduseks on kaasaegsete seadmetega sisustatud prak-
tilise õppe baasid.
Tabel 3. Rahastuseta ja täiendavat rahastamist nõudvad Pärnumaa Kutsehariduskeskuse
arengukavapõhised projektid seisuga 01.01.2015
Objekti nimetus Hinnangu-
line mak-sumus
Teosta-mise aasta
Finantseeri-mise allikas
Hetkeolukord
IKT arendusprojekt 10 000 2016 Lisavahendid Riigieelarvest
Kaetud üks õppekorpus Wifi levialaga
B-korpuse õppebaasi õppekeskkonna paren-damine
23 000 2016 Lisavahendid riigieelarvest
Kliimaseade ja veepeh-mendusseade puudub.
Iluteeninduse ning ter-vishoid ja sotsiaalteenu-sed ÕKR õppebaaside tehnosüsteemide paren-damine
26 400 2016 Lisavahendid riigieelarvest
Niidupargi tn 14 – hoone lammutus, parkla rajami-ne
200 000 2016 -2017
Projektivahen-did/ lisava-hendid riigiee-larvest
Kinnistu ei ole HTM-i va-litsemisalas
Väliangaari ehitus 308 000 2017 Lisavahendid riigieelarvest
Erialade praktikapind on vähene või puudub
C korpuse töökoja varus-tuse uuendamine
168 000 2016 Projektivahen-did
D korpuse töökoja varus-tuse täiendamine
336 000 2017 Projektivahen-did
31
Tabel 4. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse soetuse kava aastateks 2016 – 2018
Soetuse nimetus Finantseerimise
allikas Soetuse
maksumus 2016 2017 2018
TEHNIKAÕPPEOSAKOND
Autolabori seadmed Projektivahendid 12000 x x
IT eriala õppeseadmed- lauaarvu-tid
Eelarve 3600 x
Server Eelarve 2800 x
Gaaskeevitusseadmed ERF vahendid 28 800
APJ metalli painutuspink Eelarve 5000 x
Väikemasinad Projektivahendid + eelarve
25000 x
TEENINDUSÕPPEOSAKOND
Majutusteeninduse õppeklassi seadmed
Eelarve 2000 x x
Termokutter Eelarve 2500 x
Laotehnoloogia Eelarve 5000 x
Toidu (martsipani) printer + tarvi-kud
Eelarve 2000 x
Salamander Eelarve 2900 x
TÄISKASVANUTE KOOLITUSE OSAKOND
Iluteeninduse valdkonna õppe-seadmed
Eelarve 20 000 x x x
Õmbluseriala õppeseadmed Projektivahendid 10 000 x x x
Massaažilauad Eelarve 16 000 x
Äriteenuste valdkonna õppesead-med
Eelarve 4 000 x x
ARENDUSOSAKOND
WIFI leviala Eelarve 12 000 x x
Võrguswitchid Eelarve 3000 x x
Tahvelarvutid (nutilabor) Eelarve (võimalusel projekti kaasrahastus)
6000 x x
Kohtvõrgu andmevahetuse kiiruse suurendamine
Eelarve 4550 x
Õppeinfosüsteemi arendus Eelarve 23400 x x x
MAJANDUSOSAKOND
Õppeseadmed Eelarve 30000 x x
32
LISAD
Lisa 1. Kooli arengukava koostamise alusdokumendid
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukava koostamisel on arvestatud alljärgnevalt loetle-tud dokumentidega:
Kutseõppeasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv
Elukestva õppe strateegia 2014 – 2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
Kutseharidusprogramm https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_kutseharidusprogramm_2015-2018.pdf
Digipöörde programm https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_digipoorde_programm_2015-2018.pdf
Programm „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_padevad_ja_motiveeritud_opetajad_ning_haridusasutuste_juhid.pdf
Õppe- ja karjäärinõustamise programm https://www.hm.ee/sites/default/files/noustamisprogr_kinnitamise_kaskkiri.pdf
Täiskasvanuharidusprogramm https://www.hm.ee/sites/default/files/taiskasvanuharidusprogramm_2015-2018.pdf
Täiskasvanute koolituse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011008?leiaKehtiv
Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_tooturu_ja_oppe_tihedama_seostamise_programm_2015-2018.pdf
Eesti hariduse viis väljakutset – Eesti haridusstrateegia 2012 – 2020, projekt http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-projekt.pdf
Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukava „Tark ja tegus rahvas” 2015 – 2018 http://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_rahvas_2015_2018_final.pdf
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmis-tepõhine Eesti” http://www.hm.ee/sites/default/files/tai_strateegia.pdf
Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 http://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf
Kutseõppeasutuste vilistlaste uuring, Praxis 2012 http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kutse6ppeasutuste_vilistlaste_uuring.pdf
Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine aastal 2013 http://innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Uuringud/Kutsehariduse_maineuuringu_aruanne_2013.pdf
Kutsehariduse tööandjate rahulolu uuring, 2013 http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/Uuringud/Kutsehariduse_tooandjate_rahulolu_uuring_2013.pdf
IT+Haridus: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest hariduses http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/IT+Haridus_teekaart_est.pdf
Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013-2025 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Parnu_linna_haridusvaldkonna_arengukava_2013-2025.pdf
33
Pärnu linna arengukava aastani 2025 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Parnu_linna_arengukava_aastani_2025_muutm_19.09.13.pdf
Arengustrateegia Pärnumaa 2030+ https://parnu.maavalitsus.ee/documents/181369/6442116/Arengustrateegia+P%C3%A4rnumaa+2030%2B.pdf/2dc76e92-31b4-4d6e-b9d9-c8ed0e82fd3f
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukava 2011 – 2014 http://www.hariduskeskus.ee/images/docs/Arengukava_2011-2014.pdf
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse sisehindamise aruanne 2010 – 2013 http://www.hariduskeskus.ee/images/docs/Sisehindamise_aruanne_22.11.13.pdf
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse sisehindamise kord http://www.hariduskeskus.ee/images/docs/sisehindamise_lbiviimise_kord_2015.pdf
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
34
Lisa 2. Ülevaade õppekavarühmade tugevustest ja arenguvaldkondadest tulenevalt sise- ja välishin-damisel saadud tulemustest
ÕKR Hetke- ja arenguvaate võtmetugevused Peamised arenguvaldkonnad
Täiskasvanute koolituse osakond
Äri
teen
us
ed
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t
Õppekavarühma arendustegevused on seotud kooli arengu-kava eesmärkidega.
Õppekavatöö ja kursuste kavandamine on pidev protsess ja vastab huvipoolte vajadustele.
Kooli ja ÕKR’i õpikeskkond toetab õppekasvatusprotsessi ja isiksuse arengut.
ÕKR personal on motiveeritud ja kvalifitseeritud. ÕKR’i tulemusnäitajad on positiivse trendiga ja on tõusnud
lõpetajate maine ning ühiskondlik tunnustamine. Õppekavarühmal on tulemuslik ja arengut toetav koostöö
vilistlaste, ettevõtjate, rakenduskõrgkoolide jt sotsiaalsete partneritega.
Regiooni ootused ÕKR lõpetajatele on kõrged.
Õppekavarühma praktikabaasi loomine tunnustatud ettevõtetest, mis kindlustaks õppekava praktikate õpiväljundite saavutamise ja dokumen-tatsiooni digitaliseerimise.
Personali stažeerimise korraldamine, koolituste ja stažeerimise tulemuste rakendamine õppetöös.
Tugi- ja nõustamisteenuste efektiivsem rakendamine ja digivõimaluste (sh e-õppe) laiem rakendamine väljalangevuse vähendamiseks õppeka-varühmas.
Terv
ish
oid
ja
so
tsia
alt
ee
nu
-
sed
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t
Piirkonnas on vajadus koolitatud tööjõu järele, vajadusest lähtuvalt on kavandatud tegevused uute erialade avamiseks.
Korraldatakse täiendus- ja ümberõpet täiskasvanutele ja koostatakse huvigruppide vajadustest tulenevaid õppekavu.
ÕKR’i õpetajate kvalifikatsioon vastab nõuetele ja kaasatak-se töötavaid praktikuid.
Toimib koostöö kooli ja tervishoiu-, hoolekande- ning ava-hoolduse asutuste vahel teoreetilise ning praktilise õppe lõimimise ja praktikakorralduse alal.
ÕKR’l on koostööleping SA Pärnu Haiglaga. Lõpetajatel on võimalus sooritada hooldustöötaja kutseek-
sam. Õpilased võtavad osa koolisisestest ja vabariiklikest kutse-
võistlustest.
Koostöö laiendamine piirkonna tööandjatega ning teiste kutseõppeasutus-te ja rakenduskõrgkoolidega Eestis.
Valdkonna populariseerimine piirkonnas õppijate leidmiseks. Õppimisvõimaluste loomine erinevatele sihtrühmadele (osakutsete õppe-
kavad, töökohapõhine õpe). Õpetajatele stažeerimisvõimaluste pakkumine nii Eestis kui ka välismaal.
35
Lõpetajate tööle rakendumine on hea. Kaasaegne ja asjakohane õpikeskkond ning haridustehno-
loogilised võimalused ja tugi.
Tek
sti
ili-
ja n
ah
atö
ötl
us
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t
Õppekavade koostamine ja arendamine lähtub huvigruppide vajadustest, huvigrupid on kaasatud õppekavade koosta-misse ja arendamisse.
ÕKR’s toimub arendus töökohapõhiste õppekavade suunas. ÕKR’l on hästitoimiv praktikasüsteem ja väljakujunenud
koostööpartnerid praktikabaaside näol. Õppe- ja kasvatusprotsessi korraldus toetab õppekavade
eesmärkide saavutamist. Õppijad on rahul õppe- ja kasvatustöö protsessiga ning hin-
davad õpetajate kompetentsust. Lõpetajad leiavad rakendust tööturul. ÕKR pakub täiendus- ja ümberõppe võimalusi erinevatele
sihtgruppidele. ÕKR õpetajad vastavad nõutavale kvalifikatsioonile.
Uute õppekavade koostamine ja rakendamine erinevate kutseõppe ta-semete jaoks lähtuvalt huvigruppide soovidest.
Koostöö jätkamine ja arendamine kohalike ettevõtetega ning koostöö laiendamine partneritega üleriigilisel tasandil, sh tihedam koostöö Eesti Rõiva- ja Tekstiililiiduga.
Ettevõtete tunnustamine. Õppematerjalide hoiustamiseks tingimuste loomine. Materiaalse baasi arendamine koostöös sotsiaalsete partneritega.
Ilu
teen
ind
us
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t ÕKR’s mitme eriala olemasolu. Õppe- ja kasvatustöö korraldus ja rakendamine on õppija-
keskne ja õppija arengut toetav. ÕKR personal on vajaliku kvalifikatsiooniga. ÕKR arengud on planeeritud arvestades huvigruppide vaja-
dusi. Õppe-kasvatustöö tulemuslikku läbiviimist toetab õpikesk-
kond, mida arendatakse eesmärgipäraselt. ÕKR juhtimine on korraldatud ja arengud planeeritud.
Koostöö arendamine teiste koolide iluteeninduse ÕKR-dega, arendades
õpetajate ja õpilaste vahetust ja kasutades teiste koolide kogemusi. Koostöö arendamine tööandjatega eesmärgiga kaardistada praktikabaa-
sid ja koostööpartnerid, regulaarne ja süsteemne praktikajuhendajate koolitamine praktika kvaliteedi tõstmiseks.
Kosmeetiku ja SPA erialade praktikabaasi väljaehitamine.
Täie
nd
us
õp
e
(kõ
ik Õ
KR
-d)
Kooli ÕKR- de paljusus, kaasaegsed praktikabaasid ja moti-
veeritud õpetajad võimaldavad täita regiooni erinevaid
täiendus- ja ümberõppe vajadusi.
Tõhus meeskonna- ja kursuste korraldustöö on paindlik ja
innovatiivne.
Kursused on planeeritud pikaajaliselt arvestades huvigrup-
pide vajadusi.
Koolituste pakkumine avatud turul, õppijate jätkuv huvi osa-
Koostöö ÕKR-dega täiendusõppe õppekavade arendamiseks ja raken-
damiseks.
Koostöö jätkamine ja arendamine teiste koolide ja sotsiaalsete partneri-
tega.
Koostöö arendamine kooli sööklaga eesmärgiga tagada kursustel õppija-
te parem teenindamine.
Täienduskoolituse turunduse ja infosüsteemi arendamine ja rakendami-
ne.
36
leda koolitustel
Hea koostöö piirkondliku töötukassa, tööandjate ja täiendus-
koolitusi pakkuvate koolitusasutustega.
Õppijate positiivne tagasiside kursustele.
Koolituste jätkuv pakkumine avatud turul, täiskasvanuhariduse sihtrüh-
made teadlikkuse tõstmine õppimisvõimalustest.
Kvaliteedi tagamise põhimõtete edasiarendamine
Teenindusõppeosakond
Tu
ris
mi-
, to
itlu
stu
s-
ja m
aju
tuste
en
ind
us
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t
Õppekavarühma õppekavad on kooskõlas riikliku õppeka-
vaga ja vastavad õppekavade nõuetele. Täienduskoolituse õppekavad on välja arendatud lähtuvalt
sihtgrupi vajadustest. Õppemetoodika on sobiv õpiväljundite saavutamiseks. Õppija arengu analüüsimiseks toimuvad õpilastele arengu-
vestlused ja vajadusel rakendatakse individuaalset õpet. ÕKR’il on väga hea koostöö kooli tugiteenistusega. ÕKR juhtimine on korraldatud, vastutusvaldkonnad ja üle-
sanded on selgelt määratletud. Õpilased osalevad edukalt kutsevõistlustel ja konkurssidel. ÕKR on kaetud kvalifitseeritud personaliga. Koolituste tagasisidestamine toimub regulaarselt. ÕKR-il on tunnustatud ja toimiv praktikabaaside võrgustik. Õppekavad on kaasaegsete õppematerjalidega kaetud. Materiaal-tehniline baas on aja- ja asjakohane ning piisav
õppekavade eesmärkide täitmiseks. ÕKR-l on võimalused omatulu teenimiseks. Õpilased ja õpetajad on kaasatud erinevates projektides.
Valikmoodulite vastavusse viimine regiooni tööturu vajadustega. Ettevõttepraktikate planeerimine lähtub õppekavade eesmärkidest ja
tööandjate vajadusest. Digitaalse praktikakorralduse rakendamine. Õppijate ja teiste sotsiaalsete partnerite kaasamine ÕKR töösse. Tagasiside kasutamine õppetöö tulemuslikkuse hindamisel. Õpetajate süstemaatiline stažeerimine tagab õppekavade kaasaegse ra-
kendamise.
To
idu
ain
ete
töö
tlu
s
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t Õppekavarühmal on piirkonna ettevõtjate seas hea maine. Õppebaas vastab õppekava nõuetele. Õppekavarühma õpetajate ja õpilaste rahulolu õpikeskkon-
naga on kõrge. Õppekavarühma finantsressursid on piisavad õppekava
täitmiseks täies mahus. Õpetajate pedagoogiline kvalifikatsioon aitab tagada kvali-
teetset õppeprotsessi. Õppekavarühma tegevused ja tulemused on kooskõlas kooli
ÕKRi eestvedamise ja juhtimisega seotud ülesannete ning personali
tööülesannete kaardistamine õppekavatöörühmas. Planeeritud tegevuste toimumiseks ÕKRi tegevuskavas tähtaegade ja
vastutajate välja toomine. Õppekavade arendamine ja rakendamine. Õpiväljundite, nendest tulenevate õppemeetodite kaasajastamine ja väl-
jundipõhise hindamise rakendamine. ÕKR õpetajate koolitamine ning projektitöösse kaasamine. ÕKRi õpetajate stažeerimise korraldamine ettevõtetes, teistes koolides
37
arengukavas seatud eesmärkide, visiooni ja missiooniga. Praktiline õpe koolis ja praktika ettevõtetes on asjakohaselt
korraldatud.
Eestis kui ka välismaal ning omandatud kogemuste kasutamine õppetöö kaasajastamisel.
Koostöö sotsiaalsete partneritega.
Ka
ub
an
du
s
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t Õppekavarühm lähtub regionaalsest vajadusest. Õppe- ja kasvatusprotsessi võtmetulemused positiivses
trendis. Tasemekoolituses õppijate arv stabiilne, täienduskoolituses
tõusvas trendis. Õppekavarühmal kaasaegne materiaal- tehniline baas, mis
tagab õppekavade eesmärkide saavutamise. Praktiline töö on hästi korraldatud pikaajaliste koostööpart-
nerite juures.
Koostöö teiste õppekava töörühmadega. Individuaalne lähenemine õppijale. Praktikaettevõtete tunnustamine kindlustunde andmiseks praktikaettevõ-
tetele tulevaste töötajate osas. Müügikorralduse õpilaste kutseeksamile suunamine ja edukas kutse taot-
lemine. Koostöö sotsiaalsete partneritega. Materiaal-tehnilise baasi pidev uuendamine.
Lo
gis
tik
a
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t
Võtmetulemustega seotud andmete kogumine ja analüüsi-
mine on sisendiks järgmiste perioodide tegevustele. Kooli õppekavad on kooskõlas riiklike õppekavadega. Regulaarsed õppekäigud ettevõtetesse. ÕKR on selgelt teadvustanud oma nõrkused ning arenda-
mist vajavad tegevused. Eriala vilistlased ja tööandjad panustavad praktikakorraldus-
se. Lähtuvalt tööandjatelt saadud tagasisidest pööratakse suurt
tähelepanu õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisele. Lõpetanute rakendatavus tööturul kõrge.
Ettevõtete suuremas mahus kaasamine õppekavaarendusse ümarlauda-de näol.
Koostöö tihendamine ettevõtetega täienduskoolituste õppekavade välja-töötamisel ja pakkumisel.
Õpilaste väljalangevuse vähendamine. ÕKR õpetajate stažeerimine ettevõtetes. ÕKR õppijate ja õpetajate jätkuv osalemine välisprojektides. Värvata juurde uusi õpetajaid, et vähendada olemasolevate õpetajate
töökoormust. Praktilise õppetöö läbiviimiseks koolikeskkonnas täiendada õppe-
materiaaltehnilist baasi. Kaasata õppetöösse erialaspetsialiste väljastpoolt kooli.
Tehnikaõppeosakond
Eh
itu
s
akre
dite
erin
g 6
aasta
t
ÕKR on kutseeksamikeskus. Koostöö kutseomistajatega (Eesti Ehitusettevõtjate Liit; Eesti
Puitmajaliit). Tehniline varustatus, hea koostöö ehitusmaterjalide tootja-
tega. Hea koostöö teiste kutsekoolidega. Järjepidev ja tulemuslik kutsevõistlustel osalemine. Ehituspuusepa ÕKR õpilaste tase on tõusvas trendis.
V taseme õppekavade ja töökohapõhiste õppekavade arendamine ja ra-kendamine.
Olemasolevate õppekavade arendamine, rakendamine ja lõimimine. Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine. Järjepidev õpetajate stažeerimine ja täienduskoolitustel osalemine. Koostöö erinevate sotsiaalsete partneritega. Praktikavõrgustiku arendamine. Valdkonna erialade tutvustamine erinevatele sihtgruppidele (s. h maine
38
Kutsevõistluste korraldamine.
kujundamine), kasutades erinevaid kanaleid. Võimaluste laiendamine praktiliste tööde läbiviimiseks. Paindlik praktikakorraldus.
En
erg
eeti
ka j
a
au
tom
aati
ka
akre
dite
erin
g 6
aas-
tat
Kaasaja nõuetele vastav õppe- ja materiaaltehniline baas. Kvalifitseeritud ja kompetentsed õpetajad. Õppijad on kaasatud kooli õpikeskkonna parendamisse.
Koostöövõrgustiku parendamine. Eriala populariseerimine. Õppekavade arendus. Õpetajate järjepidev stažeerimine ja täienduskoolitus. Kutseeksamite juurutamine. Õppematerjalide kaasajastamine.
Info
- ja
ko
mm
un
ikats
ioo
-
nit
eh
no
loo
gia
akre
dit
eeri
ng
6 a
asta
t
Õppekavarühmas on õppekavad erinevatele sihtrühmadega õppijatele (põhi ja keskhariduse baasil, täienduskoolituses õppijatele).
Õppekavarühmas toimub pidev arendustegevus. Tugisüsteem toetab ÕKR tööd. ÕKR toimib ühtse meeskonnana, on noor ja arenemisvõime-
line. Koostöö sotsiaalsete partneritega. Koostöö väljakujunenud välispartneritega.
Tagasiside küsitluste analüüs ja tegevuste rakendamine Tegevused õpilaste rahulolu tõstmiseks. Tegevused väljalangevuse vähendamiseks. Õpiotstarbelise taristu kaasaegsana hoidmine Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine ja järjepidev stažeerimine. Sihitud (1-2 õpiväljundipõhiste) praktikate juurutamine IT alal, kooli tun-
nustatud, lepinguliste partneritega. Õpilaste klienditeeninduse väljaarendamine koolipere teenindamiseks,
klienditeeninduse ja eriala moodulite õppemeetodina. Koolisiseste kutsevõistluste juurutamine. Koostöö jätkamine kohaliku elektroonika klastriga ning Tallinna Polüteh-
nikumiga Uute IT valdkonna partnerite leidmine ja kaasamine.
Me
ha
an
ika j
a m
eta
llit
öö
akre
dite
erin
g 3
aasta
t
Õppekavade väljatöötamisse on kaasatud tööandjate esin-dajaid ning õppekavade arendus toimub vastavalt tööandja-te ja tööturu vajadustele.
Regionaalse arengu üks peamisi suundi on metallitöötlemise valdkond.
Tunnustatud ÕKR kutseeksamikeskus. Väljakujunenud koostöövõrgustikud. Lõpetajate rakendumine tööturul. Kutseeksamite sooritamine heal tasemel. Digitaalsete õppematerjalide olemasolu. Hea koostöö Kaitseressursside Ametiga riigikaitse õpetuse
raames. Kvalifitseeritud ja kompetentsed eriala õpetajad.
Kvalifitseeritud eriala õpetajate jätkusuutlikkuse tagamine. Materiaal-tehnilise baasi täiustamine. Töökohapõhise õppe rakendamine. Eriala populariseerimine. Väljalangevuse vähendamine. Õpilaste tööohutuse tagamine.
39
Täienduskoolituse rakendamine. Õppetoodangu pakkumine klientidele.
Pu
itm
ate
rja
lid
e
töö
tlu
s
akre
dite
erin
g 6
aasta
t Hea materiaal-tehniline baas. Head saavutused kutsevõistlustel. Hea sooritusprotsent kutseeksamitel. Hea meeskonnatöö. Hea koostöö sotsiaalsete partneritega.
Eriala populariseerimine Õpetajate kutseeksamite sooritamine Väljalangevuse vähendamine ja osakutsete rakendamine Töökohapõhise õppe laiendamine Kutseomistamise staatuse taotlemine
Tra
ns
po
rdit
eh
nik
a
akre
dite
erin
g 6
aasta
t
Kompetentsed eriala õpetajad. Lõpetajad leiavad tööturul rakenduse. ÕKR liikmed on initsiatiivikad ja arenguvõimelised. Õppeprotsessis teostatakse klienditöid. Tunnustatud praktikabaasid ja hea koostöö partneritega ning
praktika hea korraldus sh välispraktika. Kooli siseste ja vabariiklike kutsevõistluste korraldamine. ÕKR tunnustatud kutseeksamikeskus. Konkurss sisseastumisel. ÕKR-l väljakujunenud kindlad traditsioonid. Koostöö teiste kutsekoolidega.
Uute õppekavade varustamine materiaal-tehnilise baasi ja õppevahendi-tega.
Suurendada õpilaste vastutust õppe tulemuslikkuse eest. Läbi klienditööde õpiväljundite saavutamine, praktika lähendamine reaal-
sele töömaailmale. ÕKR liikmete stažeerimine, täiendusõppes osalemine ja kutsekvalifikat-
siooni tõstmine Täienduskoolituste võimaluste laiendamine.
Voltveti koolituskeskus
Aia
nd
us
akre
dite
erin
g 6
aasta
t
Aianduse õppekavarühma õpe on kooskõlas piirkonna eripä-
ra ja vajadustega. Töökohapõhine õpe on koolitusvajadust arvestades asjako-
hane. Toetav ja sõbralik organisatsioonikultuur, kaasav juhtimine. Kompetentsed ja motiveeritud töötajad. Motiveeritud ja rahulolevad õppijad, kooli maine on õppijate
seas kõrge. Õppeprotsessis vajaminevad ressursid (seadmed, materjalid
ja õppevahendid) on õppetöö läbiviimiseks piisavad.
Koostada selge ja eesmärgistatud ning eelarve ja kalenderplaaniga seo-tud tegevuskava arenguvaates esitatud arengusuundade osas.
Kaasata tööandjaid senisest süsteemsemalt ja asjakohasemalt õppeka-varühma arendamisse ja praktika planeerimise protsessi, korraldades enne praktikaperioodi algust tööandjatele teavitamis- ja aruteluseminare.
Korraldada ettevõtete praktikajuhendajatele koolitusi töökohapõhise õppe sisukamaks läbiviimiseks ning praktika ja õpiväljundite seoste selgitami-seks.
Mitmekesistada koolis toimuva õppe metoodikat ning toetada sellega õppijate sotsiaalsete oskuste ja elukestva õppe võtmepädevuste kuju-nemist.
Osaoskuse õppekavade rakendamisel täiendada seadmete, materjalide ja õppevahendite valikut /hulka.
40
Me
tsa
nd
us
akre
dite
erin
g 6
aasta
t
Õppe- ja kasvatusprotsessi korraldus toetab õppekavade
eesmärkide saavutamist ja õppija arengut. ÕKR õpetajad osalevad uute RÕK-de ja kooli õppekavade
väljatöötamises. Õppija arengut toetavad RÕK-le vastavad õppekavad,
paindlikud õppevormid, erialaspetsialistide kaasamine õppe-töösse, auditoorse ja praktilise töö tihe seostamine, kaas-aegne õppetaristu, aktiivõppe meetodite kasutamine, rah-vusvaheline mobiilsus, individuaalne lähenemine õppijate vajadustele, tugisüsteemi tõhus rakendamine, väärtuskasva-tus.
ÕKR õppijad on hinnatud oskustöölised tööturul ja nende rahulolu õppe- ja kasvatusprotsessiga on positiivne.
Professionaalsed, pühendunud ja kogenud õpetajad Toimub koostöö kooliväliste huvigruppidega metsanduse
õppe arendamiseks. Huvigruppide rahulolu kaasamise, kooli maine jms on kõrge.
ÕKR materiaaltehniline baas on ajakohane. ÕKR töötajate ja õpilaste rahulolu töö- ja õppekeskkonnaga
on positiivne.
Uute õppekavade väljatöötamine ja rakendamine (arborist, metsanduse
spetsialist, forvarderioperaator). Täienduskoolituse õppekavade järjepidev väljatöötamine ja rakendamine. Tööandjate ja õppijate jätkuv kaasamine õppekavade arendamisesse. Kutseeksamiteks ettevalmistamise tõhustamine, kooli lõpueksami ja kut-
seeksami ühildamine. Õppija arengut toetavatel kutsevõistlustel, välispraktikatel osalemine. Sisekommunikatsiooni- ja koostöö tõhustamine õppijate, õpetajate ja
kooli juhtkonna vahel. Kutseõpetajatele omas valdkonnas kutseeksami sooritamise võimalda-
mine. Koostöö tõhustamine praktikaettevõtetega (praktikakonverentsid, prakti-
kajuhendajate koolitamine, ümarlaud, tunnustamine). Olemasolevate ja uute õppekavade õppevahendite ja materiaal-tehnilise
baasi täiustamine.
41
Lisa 3. Õppekavarühmade väljakutsed ja eesmärgid 2016 – 2018 aastal
ÕPPE-KAVA-RÜHM
Eesmärk
Tegevus eesmärgi saavutamiseks
Algtase
Mõõdik
Aia
nd
us
Õpe toimub töökohapõhises õppes
Toimiv koostöö praktikaette-võtetega
Toimivad täienduskoolitus-kursused
2016 – 2020 PRÕM programmi kaudu õppe rakendamine.
Koostöölepingute sõlmimine ja ettevõ-tete tunnustamine.
Praktikajuhendajate koolitamine. Uute täienduskoolitusõppekavade väl-
jatöötamine.
1 õppekava toimib töö-kohapõhises õppes
47 tunnustatud prakti-kaettevõtet
5 koolitatud juhendajat Algtase 1-2 kursust aas-
tas 7 täienduskoolituse õp-
pekava aastas Perioodil 2011-2015
aianduse täienduskooli-tuse õppekavasid –kokku 22.
Töökohapõhine õpe toi-mib vähemalt kahel õp-pekaval (nooremaednik ja lilleseadja)
50 tunnustatud prakti-kaettevõtet
10 koolitatud juhendajat 3 kursust aastas 3 uut täienduskoolituse
õppekava perioodis
Mets
an
du
s
Õpe toimub töökohapõhises õppes
Toimiv koostöö praktikaette-võtetega
Toimivad täienduskoolitus-kursused
2016 – 2020 PRÕM programmi kaudu õppe rakendamine.
Koostöölepingute sõlmimine ja ettevõ-tete tunnustamine.
Praktikajuhendajate koolitamine. Järjepidevalt toimivad täienduskoolitu-
sed. Uute täienduskoolitusõppekavade väl-
jatöötamine.
1 ÕK toimis töökohapõ-hises (edaspidi TKPÕ) õppes
31 tunnustatud praktika-baasi
10 juhendajat koolitatud 6 kursust aastas Perioodil 2011-2015
metsanduse täiendus-koolituse õppekavasid kokku 21.
21 täienduskoolitus õp-pekava perioodis
TKPÕ toimib 3-l õppeka-val (raietööline, metsa-kasvatus, arborist)
40 tunnustatud prakti-kaettevõtet
10 uut juhendajat koolita-tud
8 täienduskoolituse kur-sust aastas
10 täienduskoolitus õp-pekava perioodis
42
Äri
teen
us
ed
Väljundipõhised õppekavad on ra-
kendunud Õpe toimub töökohapõhises õppes Praktikadokumentatsiooni digitali-
seerimine Toimiv koostöö praktikaettevõtetega Toimivad täienduskoolituskursused Kasutusel kaasaegsed digilahendu-
sed
RKT baasil rakendatakse õppeka-vasid
PRÕM (bürootöö IV tase) Dokumentatsioon on digitaliseeri-
tud Praktikajuhendajate koolitamine ja
koostöö läbi ümarlaudade Praktikaettevõtete tunnustamine
(PRÕM) Digitaalse õppevara arendamine
(ekursused) ÕKR töötajate digipädevuste tõst-
mine
Algtase 4 õppekava Kooli õppeinfosüs-
teem digitaliseerimi-seks välja arenda-tud
12 tunnustatud praktikaettevõtet
5 õppekava 1 õppekava Praktikadokumentatsioon
toimib õppeinfosüsteemis 30 tunnustatud praktikaette-
võtet
Ilu
teen
ind
us
Väljundipõhised õppekavad on ra-kendunud
Õpe toimub töökohapõhises õppes Õppebaas on kaasaegne Toimiv koostöö praktikaettevõtetega Praktikadokumentatsiooni digitali-
seerimine Toimivad täienduskoolituskursused
RKT baasil rakendatakse ÕK-d ja tasuline õpe.
PRÕM (spaa-teenindaja IV tase) Kosmeetikuerialaklassi kaasajas-
tamine vastavalt kutsestandardile. Spaa klassi väljaarendamine Praktikajuhendajate koolitamine ja
koostöö läbi ümarlaudade Praktikaettevõtete tunnustamine
(PRÕM) On digitaliseeritud praktikadoku-
mentatsioon ja toimib
1 õppekava Õppekava puudub 12 koolitatud prakti-
kajuhendajat
4 õppekava 1 õppekava 30 koolitatud praktikajuhen-
dajat
43
Info
– ja k
om
mu
ni-
kats
ioo
nit
eh
no
loo
gia
Õppebaas toetab õpiväljundite saa-
vutamist Õppekavarühma õpetajad on kom-
petentsed ja kvalifitseeritud IKT alaste täiendõppekursuste pak-
kumine on kooskõlas kogukonna va-jadustega
Õppekava valikainete osas on IKT tööstussektorile orienteeritud suund
Koolipraktika kaudu teenindatakse kooli personali. IKT klienditeenindus koolis. Klienditeeninduse ja erialalis-te pädevuste arendamine IKT eria-ladel läbi koolipere teenindamise tu-gipersonalina
Veebikaubandus välja arendatud
Toimub IKT õpetamisel vajaliku arvutipargi uuendamine
Soetatakse muud õppeotstarbeli-sed IKT soetused
Õpetajad osalevad tasemeõppes Õpetajad osalevad täiendõppes ja
stažeerivad ettevõtetes Valmistatakse ette uued koolitus-
tooted Tehakse koostööd Täiskasvanute
koolitusosakonnaga kursuste juu-rutamisel
Kaardistatakse Pärnumaa võtme-sektorite vajadusi
Koostatakse ja viiakse õppekavas-se valikõpingute moodulid
On loodud süsteem teenindus-mooduli rakendamiseks
Süsteem rakendatakse
Algtasemel vastavad Õpetajad ei vasta osa-
liselt kvalifikatsiooni-nõuetele
Täiskasvanukoolituste pakkumine on valdkon-nas vähene ja ei vasta kogukonna vajadustele
Valikainete osas puu-duvad tööstussektorile suunatud moodulid
Teenindusmoodul puu-dub
IKT õppeklassides ole-vad arvutid ei ole vane-mad kui 3 aastat
Aastal 2020 on 80 % ÕKTR liikmetest kõrge-ma kutsealase hariduse-ga
Õpetajad saavad erialast täiendõpet või stažeeri-vad vähemalt 1 EKAP-t aastas
Igal aastal töötatakse välja vähemalt 2 uut koo-litustoodet
Igal aastal toimub vähe-malt üks IKT kõrgtehno-loogiline kursus
Vastav valikainete suund on viidud õppekavades-se.
Moodul on rakendatud
44
Ele
ktr
oo
nik
a (
ku
ulu
b I
KT
ÕK
R-a
) Energeetika alaste täiendõppekur-
suste ja õpipoisiõppe pakkumine kooskõlas tööstussektori vajaduste-ga
Koostöös Pärnu linna ja teiste oma-valitsustega hoida toimimas elekt-roonika alast ringitööd põhikoolides, samuti PKHK-s.
Valmistatakse ette uued koolitus-tooted
Tehakse koostööd Täiskasva-nuõppe osakonnaga kursuste juu-rutamisel
Käivitatakse süsteemne õpipoisi-kolitus elektroonikatööstusele PRÕM raames
Ollakse kursis ning toetatakse elektroonikaalast ringitööd kohali-kes omavalitsustes
Hoitakse käigus elektroonikaringi tööd PKHK-s
Täiskasvanukoolituste pakkumine on valdkon-nas vähene ja ei vasta sektori vajadustele
Ringitöö on alustanud
Igal aastal töötatakse välja vähemalt 2 uut koo-litustoodet täiskasvanu-koolituseks
Igal aastal avatakse vä-hemalt üks töökohapõhi-se õppe grupp
Ringitöö on toimiv nii Pärnu linnas kui PKHK-s
En
erg
eeti
ka
ja a
uto
maati
ka
Siseelektriku õppekava juurutamine Taastuvenergeetika alase õppekava
käivitamine Koostöös transporditehnika ja IKT
õppevaldkondadega arendada välja elektriautode valikainete suund või vastav koolitustoode täiskasva-nuõppesse
Õppekava ja meeskonnatöö lõiming toimib
Materiaaltehnilise baasi vastavus õppekavale (taastuvenergeetika)
Koostöövõrgustiku loomine
Õppekava on valminud ja kooskõ-lastatud kooli nõukoguga
Õppekava on kinnitatud HTM poolt ja üleslaetud EHIS -esse
On kuulutatud välja vastuvõtt ja toimub õpperühma komplekteeri-mine
Õppekava on valminud ja kooskõ-lastatud kooli nõukoguga
Õppekava on kinnitatud HTM poolt ja üleslaetud EHIS -esse
On kuulutatud välja vastuvõtt ja toimub õpperühma komplekteeri-mine
Kaardistatakse Pärnumaa KHK õppeklasside ja laborite elektriva-rustuse rekonstrueerimise vajadu-sed
Viiakse läbi praktiline õpe elektri-
Õppekava on raken-damata
Puudub vastav õppe-suund
Elektrivarustus üksiku-tes klassides ja labori-tes ei vasta nõuetele
Õppetöö antud õppeka-val on käivitunud
Valikmoodulid on sisse viidud või kursused läbi viidud
Elektrivarustus on nõue-tekohane kõigis arvutik-lassides
Elektriinstallatsiooni ning automaatikalaborite elektrivarustus on nõue-tekohane
Õppekava läbiviimiseks materiaal-tehniline baas olemas. Kompleks fo-tovoolu tootmiseks kooli õppehoone juures prakti-kalaborina.
Toimiv koostöövõrgustik
45
paigaldiste paigaldamisel kooli õp-peklassides ja laborites
Töötatakse välja valikainete moo-dulid või kursused
Rakendatakse valikmoodulid või kursused
Soetuste ja finantside leidmine
Kau
ban
du
s
Toimiv koostöö praktikaettevõtetega Praktikadokumentatsiooni digitali-
seerimine Eriala õppijatega komplekteeritud Veebipood välja arendatud
Praktikajuhendajate koolitamine ja koostöö läbi ümarlaudade
Praktikaettevõtete tunnustamine On digitaliseeritud praktikadoku-
mentatsioon ja toimib Teavitustöö, õpitubade läbiviimine Individuaalne lähenemine Koostöös IKT erialaga välja aren-
dada veebipood ÕKR toodete väl-jaarendamiseks
Koolitatud 4 praktikaju-hendajat
Tunnustatud 4 prakti-kaettevõtet
Koolitatud 10 uut prakti-kajuhendajat
Tunnustatud 6 prakti-kaettevõtet
46
Eh
itu
s
Uued õppekavad on rakendunud ehitusviimistlusalal
Palkmajaehitaja, tase 4 õppekava käivitamine
Täienduskoolituses on ehitusalaste täiendõppekursuste ja õpipoisiõppe pakkumine kooskõlas sektori vaja-dustega
Õppekavarühma õpetajad on kom-petentsed ja kvalifitseeritud
Õppebaas vastab õppekavas esita-tud nõuetele
Valdkonnas on kompetents energia-tõhusa ning säästva ehitamise põ-himõtetest
Õppekavad „Maaler“, „Plaatija“, „Krohvija“ on valminud ja kooskõ-lastatud kooli nõukoguga
Õppekava on kinnitatud HTM poolt ja üleslaetud EHIS -esse
Uutele õppekavadele on kuuluta-tud välja vastuvõtt ja toimub õppe-rühma komplekteerimine
Valmistatakse ette uued koolitus-tooted (kursused)
Tehakse koostööd Täiskasvanute koolitusosakonnaga kursuste juu-rutamisel
Käivitatakse õpipoisikoolitus ehitussektori jaoks PRÕM raames
Õpetajad osalevad tasemeõppes ja täiendõppes ning stažeerivad et-tevõtetes
Kaardistatakse Pärnumaa KHK õppeklasside ja laborite vajadu-sed, mis vastavad uute õppekava-de rakendamisest tulenevatele va-jadustele
Leitakse võimalused õppe läbivii-miseks nõutavas mahus ja kvali-teedis
Leitakse koostööpartnerid praktili-se õppe läbiviimiseks.
Võetakse osa vastava spetsiifikaga koolitustest
Luuakse valikõppemoodulid ehi-tusvaldkonna õppekavadesse
Valmistatakse ette uusi täiendus-koolitusi
Puudub töökohapõhine õpe ehitusvaldkonnas. Vajadus taseme- ja täienduskoolituseks täiskasvanud õppijale
Õpetajad ei vasta osa-liselt kvalifikatsiooni-nõuetele
Kooli õppetöökojad on ülekoormatud
Kompetents on üldine
Õppetöö nimetatud õp-pekavadel on rakendatud
Õppetöö nimetatud õp-pekaval on käivitunud
Igal aastal töötatakse välja vähemalt 2 uut koo-litustoodet täiskasvanute koolitamiseks
Igal aastal avatakse vä-hemalt üks töökohapõhi-se õppe grupp
Aastal 2020 on 80 % ÕKTR liikmetest kõrge-ma (vähemalt VI kutsek-valifikatsiooni tasemel)
Õpetajad saavad erialast täiendusõpet või stažee-rivad vähemalt 1 EKAP-t aastas õpetaja kohta
Praktiline õpe valdkon-nas toimub vastavuses õppekavanõuetega
On koolitatud valdkonna õpetajate hulgast 1-2 spetsialisti
Valikõpingute moodulid on viidud õppekavadesse
On viidud läbi vähemalt üks täienduskoolitus
47
Pu
itm
ate
rjalid
e t
öö
tlu
s
Täienduskoolituses on puitmaterjali töötlusalaste täiendusõppekursuste ja õpipoisiõppe pakkumine kooskõ-las sektori vajadustega
CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 õppekava on rakendatud
On uuritud võimalust koostöös Met-satööstuse Liiduga rakendada Sae-materjalide tootja ja töötleja, tase 4 õppekava
Õppekavarühma õpetajad on kom-petentsed ja kvalifitseeritud
Klienditööde teostamine arvestades koostööpartnerite ja avaliku sektori vajadusi
Õppeotstarbeline taristu on vastav õppeeesmärkidele
Eriala populariseerimine Muutunud õpikäsituse rakendamine
Valmistatakse ette uued koolitus-tooted (kursused)
Tehakse koostööd Täiskasvanute koolitusosakonnaga kursuste juu-rutamisel
Käivitatakse õpipoisikoolitus sekto-ri jaoks PRÕM programmi raames
Kuulutatakse välja vastuvõtt ja toimub õpperühma komplekteeri-mine
Teostatakse läbirääkimised Metsa-tööstuse Liiduga, kaardistatakse võimalik vajadus
Vajadusel koostatakse ja rakenda-takse uusi õppekavasid
Leitakse uusi õpetajakandidaate ja pakutakse neile võimalust osaleda PKHK puitmaterjalide töötluse õp-pekavavaldkonna töörühmas
Õpetajad osalevad täiendõppes ja stažeerivad ettevõtetes
Räägitakse läbi partneritega ja kaardistades vajadused
Luuakse tooted arvestatdes õp-peprotsessi vajadusi
Käivitatakse tootmine Soetatakse horisontaalne puurpink Soetatakse kallutava võlliga frees-
pink Digijuhendite loomine ja pinkide
kasutusjuhendid QR koodiga
Puudub töökohapõhine õpe puidu töötlemise valdkonnas. Vajadus taseme- ja täiendusõp-peks täiskasvanud õp-pijale
Õpetajad on osaliselt pensionieelses vanuse-rühmas. Õpetajad ei vasta osaliselt kvalifi-katsiooninõuetele.
Klienditööd on juhuslik-ku laadi
Uute õppekavade ra-kendamiseks puuduvad mõningad seadmed.
Igal aastal töötatakse välja vähemalt 1 uus koolitustoode täiskasva-nute koolitamiseks (kok-ku 5 uut koolituskava)
Igal aastal avatakse vä-hemalt üks töökohapõhi-se õppe grupp
Õppetöö nimetatud õp-pekaval on käivitunud
Vajadusel on välja tööta-tud ja rakendatud uued õppekavad
On leitud vähemalt üks õpetajakandidaat metal-lide töötlemise valdkon-nas
Õpetajad saavad erialast täiendusõpet või stažee-rivad vähemalt 1EKAP-t aastas õpetaja kohta
Aastal 2020 on 80 % ÕKTR liikmetest vastab vähemalt VI taseme kut-sestandardile
Praktiline õpe on orgaa-niliselt ühendatud kliendi-tööde tegemisega
Rakendatakse veebikau-bandust
Praktiline õpe valdkon-nas toimub vastavuses õppekavanõuetega
Statsionarse puidutööt-lemismasina juures on juhend, mis on loetav nu-tiseadmega.
48
Terv
ish
oid
Hästi toimiv koostöö Õppimisvõimalused erinevatele siht-
rühmadele. Täiendusõppekursuste pakkumine on kooskõlas regiooni vajadustega
Praktika digitaliseerimine Õppevara digitaliseerimine
Toimuvad ümarlauad sotsiaalsete partneritega
Osalemine võrgustikes Praktikajuhendajate koolitamine Õppekavade algatamine lähtuvalt
tööandjate vajadusest nende loo-mine ja arendamine.
Algtase 1 toimiv koos-tööleping
3-4 korda aastas osale-takse võrgustikutöös aastas
Algtasemel koolitatud 30 praktikajuhendajat
Hetkel täienduskoolitu-se pakkumine vähene, vähemalt kahekordista-da
Tunnustatud vähemalt 22 ettevõtet
Vähemalt 2 toimivat koostöölepingut.
Juurde koolitatud 30 praktikajuhendajat
Juurde loodud vähemalt 3 uut õppekava (sh töö-kohapõhine õpe)
Loodud juurde 3 uut täienduskoolitusõppeka-va
49
Tra
nsp
ord
iteh
nik
a
Täienduskoolituses on transpordi-tehnika alaste täienduskoolituste ja õpipoisiõppe pakkumine kooskõlas sektori vajadustega
Õppekavarühma õpetajad on kom-petentsed ja kvalifitseeritud
Õppeotstarbeline taristu vastab õp-pe-eesmärkidele
Klienditööde teostamine arvestab õppekava väljundite saavutamist
Koostöös energeetika-automaatika ja IKT õppevaldkondadega arenda-da välja elektriautode valikainete suund
Toimiv autoalane ringitöö Pärnumaa KHK on eestvedaja üle-
riigilises transporditehnika õppe-valdkonna edendamisel
Valmistatakse ette uued koolitus-tooted (kursused)
Tehakse koostööd Täiskasvanute koolitusosakonnaga kursuste juu-rutamisel
Käivitatakse õpipoisikoolitus sekto-ri jaoks PRÕM raames
Õpetajad osalevad tasemeõppes Õpetajad osalevad täiendusõppes
ja stažeerivad ettevõtetes Soetatakse väikemasina õppeks
vajalik õppe-materiaalne varustus Soetatakse autodiagnostika alane
tarkvara Parendatakse garaaži elektrisüs-
teemi Luuakse ja rakendatakse süsteem
klienditööde planeerimiseks Töötatakse välja ja rakendatakse
valikainete moodulid Hoitakse käigus autoringi tööd
PKHK-s, mille käigus valmivad õp-pevahendid
Korraldatakse üleriigilisi kutsevõist-lusi
Töötatakse välja uusi õppesuundi Esitatakse projekte eriala arengu-
teks
Puudub töökohapõhine õpe transporditehnika valdkonnas. Vajadus taseme- ja täiendusõp-peks täiskasvanud õp-pijale
Väikemasinatehnika õppekava rakendami-seks puuduvad osali-selt vahendid
Klienditööd on juhuslik-ku laadi
Puudub nimetatud õp-pesuund
Ringitöö on käivitatud Pärnumaa KHK on võt-
nud initsiatiivi eriala arengute tagamisel
Igal aastal töötatakse välja vähemalt 1 uus koolitustoode täiendus-koolituseks
Igal aastal avatakse vä-hemalt üks töökohapõhi-se õppe grupp
Aastal 2020 vastab vä-hemalt 80 % ÕKTR liik-metest VI taseme õpe-ta/kutseõpetaja kutsek-valifikatsioonile
Õpetajad saavad erialast täiendusõpet või stažee-rivad vähemalt 1 EKAP-t aastas õpetaja kohta
Praktiline õpe valdkon-nas toimub vastavuses õppekavanõuetega
Praktiline õpe on orgaa-niliselt ühendatud kliendi-tööde tegemisega
Uued valikmoodulid on rakendunud
Ringitöö toimib Kutsevõistlused toimu-
vad On välja töötatud ja ra-
kendatud uued õppesuu-nad (väikemasinad, elektriautod)
On esitatud projekte eria-la arenguks
50
Meh
aan
ika j
a m
eta
llit
öö
tlu
s
Uute õppekavade juurutamine vald-konnas vastavalt uuele RÕK-ile ja kutsestandarditele
Täienduskoolituses on mehaanika ja metallitöö alaste täiendõppekursuste ja õpipoisiõppe pakkumine kooskõ-las sektori vajadustega
Õppekavarühma õpetajad on kom-petentsed ja kvalifitseeritud
Õppeotstarbeline taristu on vastav õppe-eesmärkidele
Klienditööde teostamine arvestab koostööpartnerite ja avaliku sektori vajadusi
Õppekavad „Keevitaja“ (4 tase), „Koostelukksepp“ (3 tase), „APJ lehtmetalli töötlemispinkide ope-raator“(PRÕM) on valminud ja kooskõlastatud kooli nõukoguga
Õppekavad on kinnitatud HTM poolt ja üleslaetud EHIS -esse
On kuulutatud välja vastuvõtt ja toimub õpperühmade komplektee-rimine
Valmistatakse ette uued koolitus-tooted (kursused)
Tehakse koostööd Täiskasvanute koolitusosakonnaga kursuste juu-rutamiseks
Käivitatakse õpipoisikoolitus sekto-ri jaoks PRÕM raames
Leitakse uusi õpetajakandidaate ja rakendatakse õppekvaliteedi tõst-miseks
Õpetajad osalevad täiendusõppes ja stažeerivad ettevõtetes
Soetatakse metallimaterjali giljotiin Soetatakse lehtmaterjali CNC
(APJ) painutuspink Parendatakse lukksepatöökoja
kohtvalgustust Ehitatakse välja lihvimisruumi ven-
tilatsioon Toodangu loomine lähtuvalt õp-
peprotsessi vajadustest ning toot-mise planeerimine koostöös part-neritega, kaardistades eelnevalt nende vajadused
Õppekavad uuendama-ta
Puudub töökohapõhine õpe metallide töötlemi-se valdkonnas. Vajadus taseme- ja täiendõp-peks täiskasvanud õp-pijale
Õpetajad on osaliselt pensionieelses vanuse-rühmas
Uute õppekavade ra-kendamiseks puuduvad õppekava elluviimiseks mõned seadmed, lukk-sepatöökoda vajab kohtvalgustust, lihvimis-ruum ventilatsiooni
Klienditööd on juhuslik-ku laadi
Õppetöö nimetatud õp-pekavadel on käivitunud
Igal aastal töötatakse välja vähemalt 1 uus koolitustoode täiskasva-nute koolituseks
Igal aastal avatakse vä-hemalt üks töökohapõhi-se õppe grupp
On leitud vähemalt üks õpetajakandidaat metal-lide töötlemise valdkon-nas
Õpetajad saavad erialast täiendõpet või stažeeri-vad vähemalt 1 EKAP-t aastas õpetaja kohta
Praktiline õpe valdkon-nas toimub vastavuses õppekavanõuetega
Praktiline õpe on orgaa-niliselt ühendatud kliendi-tööde tegemisega
51
Tu
rism
- to
itlu
stu
s ja
maju
tuste
en
ind
us
Väljalangevus on vähenenud Toimiv koostöö tööandjate ja sot-
siaalsete partneritega Õppekavade arendustöö mooduli-
meeskondadega on tõhustunud Töökohapõhine õpe on rakendunud Õppemateriaalne baas on kaasaeg-
ne ja vastab õppekava nõuetele Õpperestoran töötab jätkusuutlikult Toimiv rahvusvaheline koostöö
Individuaalne lähenemine õppijale Õpioskuste mooduli rakendamine Rakendatakse madalama taseme-
ga lühiõppekavasid. Korraldatakse ümarlaudasid Praktilise õppe tunde viiakse läbi
ettevõtetes Ettevõtjaid kaasatakse õppetöösse
ja õppekavade arendusse Toimivad koostöölepingud ettevõ-
tetega Tehakse koostööd teiste kutsekoo-
lidega, sama eriala valdkondadega ja Pärnu Kolledžiga
Õppetöö planeerimist parendatak-se vastavalt õppekavade mooduli-tele ja nende rakenduskavadele
Leitakse uusi koostööpartnereid Arendatakse partnerettevõtete ja
koolimeeskondade koostööd Arendatakse välja majutusteenin-
duse õppebaas Kasutatakse süsteemsemalt ja
laialdasemalt digivahendeid ja võimalusi õppetöös
Arendatakse välja restorani bro-neerimissüsteem
Korraldatakse gala-õhtusööke Õpperestoran avatakse külastaja-
tele 2 korda nädalas Leitakse uusi koostööpartnereid ja
uute lepingute sõlmimine Osaletakse rahvusvahelistel kut-
sevõistlustel ja konkurssidel Õpetajate stažeerimine välismaal
Väljalangevus alla 50%
Väljalangevuse vähen-damine kuni 25%-ni
52
To
idu
ain
ete
töö
tlu
s
Õpilased ja koostööpartnerid on kaasatud ÕKR töösse
Töökohapõhise õppe rakendamine ÕKR kutseandmise keskus Täienduskoolituskursused vastavad
nõudlusele Õpetajad stažeerivad ÕKR-s kvaliteet tagatud Erialavalik teadlik
Tagasiside põhjal arenduste sisse-viimine õppekavadesse.
Tööandjaid kaasatakse läbi ümar-laudade
Arendatakse välja töökohapõhise õppe õppekavad ja rakendatakse vähemalt 3-l õppekaval
Osaletakse koostöövõrgustikes Õppekavade väljatöötamine lähtu-
valt tööturu vajadusest Projektivõimaluste rakendamine Kvaliteetse õppe tagamine ja Eu-
roopa dimensiooni sisse toomine Teavitustöö, õpitubade läbiviimine
On arvestatud õppeka-vade edasiarendamisel õpilaste ja sotsiaalsete partnerite/ tööandjate ta-gasisidega
3 töökohapõhist õppeka-va on rakendunud.
2018 on ÕKR kutseek-samikeskus
4 uut täienduskoolituse õppekava on välja tööta-tud
3 kutseõpetajat on sta-žeerinud välisriigis
Sisseastumine toimub konkursiga
Lo
gis
tika
Toimivad täienduskoolituskursused Õppemateriaal-tehnilise baas vastab
õppekava nõuetele Koostöö tööandjatega toimib ÕKR on kaetud kvalifitseeritud töö-
jõuga Erialavalik teadlik
Õppekavade väljatöötamine ja ra-kendamine
Arendada laomajanduse tehnoloo-giat
Õppeprotsessi läbiviimine koos-tööpartnerite (tööandjate) juures
Ümarlaudade korraldamine ja koostöölepingute sõlmimine ning tunnustamine
Uue erialase kutseõpetaja tööle võtmine
Teavitustöö, õpitubade läbiviimine
Töökohapõhine õpe pole rakendunud
2 täienduskoolitusõp-pekava
2 täienduskoolituse õp-pekava
Kasutatakse ajakohast laoprogrammi, kaupade elektroonilist tuvastamist
2 uut koostöölepingut Õpetajad vastavad kut-
sekvalifikatsiooni tase-metele
Sisseastumine toimub konkursiga
53
Teksti
ili-
ja n
ah
atö
ötl
us Õ
KR
Toimiv koostöö ettevõtete ja teiste
partneritega Õppekavarühma õpetajad on kom-
petentsed ja kvalifitseeritud Koostatud ja rakendatud on regioo-
nivajadustele vastavad õppekavad Praktika digitaliseerimine Õppevara digitaliseerimine
Koostöö jätkamine, arendamine ja laiendamine ettevõtetega ning partneritega üleriigilisel tasandil, sh tihedama koostöö alustamine erialaliiduga rõivaalase informatsiooni saamiseks.
Toimub koostöö teiste kutsekooli-dega ja rakenduskõrgkoolidega
Praktikajuhendajate koolituse kor-raldamine ja läbiviimine
Kaasatud on erialaspetsialistid ettevõtetest
Õpetajad osalevad täiendusõppes ja stažeerivad ettevõtetes
Valmistatakse ette uued õppeka-vad regiooni ja üleriigilisest vaja-dusest lähtuvalt
Tehakse koostööd ettevõtetega õppekavade väljatöötamisel
Õppimisvõimalused on loodud eri-nevatele sihtrühmadele
Praktika dokumentatsiooni ja aruannete täitmine toimub digitaal-selt
Kaardistatud on õppematerjali va-jadused ja esitatud HTM-le
1 koostööleping AS Wendre´ga
Iga aasta 2 ümarlauda ettevõtete ja partnerite-ga
Teiste koolidega ÕKR võrgustike kohtumine
Praktikajuhendajaid on koolitatud üks kord – 12 koolitatavat
Valminud uued õppe-kavad: Õmbleja, tase 4; kodutekstiilide õmbleja, tase 3; Tekstiiliseadme-te operaator, tase 4
Tekstiiliseadmete ope-raatori õppekava ellu-viimiseks puudub õp-pematerjal
Praktikaettevõtted on kõik tunnustatud
Koostöölepingute arv kasvab vähemalt 10%
Ümarlaud on protokolli-tud
Koolitatud praktikaju-hendajate arv vähe-malt 12 uut
Kaasatud erialaspet-sialistide arv
Õpetajad saavad eria-last täiendusõpet või stažeerivad vähemalt 1 EKAP-t aastas
Igal aastal vaadatakse üle olemasolevad õp-pekavad, täiendatakse; töötatakse välja vähe-malt 1 uus täiendus-koolituskursus
Igal aastal toimub vä-hemalt üks kutseek-samiks ettevalmistav koolitus
Uued õppekavad – kergeterõivaste rätsep, tekstiiliala spetsialist (laiapõhjalise baasha-ridusega õppekava koostamine tootmiskor-ralduse alal)
Praktika dokumentat-sioon ja aruanded elektroonilises infosüs-teemis
Loodud on digitaalne õppevara
54
Lisa 4. Uute väljundipõhiste õppekavade seis 31.12.2015 ja uute õppekavade prognoos
Tabel 4 annab ülevaate väljundipõhistest õppekavadest seisuga 31.12.2015 ja uuendamist vajavatest ning uutest õpekavade prognoosist.
ÕPPEKAVARÜHM
ÕPPEKAVAD
ESMAÕPPE ÕPPEKAVAD JÄTKUÕPPE ÕPPEKA-
VAD
EKR 2 EKR 3 EKR 4 EKR 4 EKR 5 EKR 4 EKR 5
Aiandus
421 431 441 442 452 443 453
Nooremaednik
Lillekasvataja *
Metsandus
Raietööline
Metsakasvatus
Metsur
Arborist *
Metsandusspetsialist *
Forwarderi operaator *
Iluteenindus
Juuksur
Meisterjuuksur
Kosmeetik *
Spaateenindaja *
Tekstiili- ja nahatöötlus
Rätsep *
Õmbleja
Kodutekstiilide õmbleja
Tekstiiliseadmete operaator
Tekstiiliala spetsialist *
Tervishoid ja sotsiaalteenused
Hooldustöötaja *
Koduhooldaja *
Tegevusjuhendaja *
Tugiisik (tööandja toetuskirjaga)*
Massöör *
Vanem Hooldaja või Hooldusõ-de *
55
Äriteenused
Juhtimine ja haldus
Ärikorralduse spetsialist *
Väikeettevõtja *
Tootmisjuhtimine (spetsialistist tootmisjuhiks) tööandja toetus-kirjaga *
Majandusarvestus Raamatupidaja assistent *
Raamatupidaja
Sekretäri ja ametnikutöö
Sekretär
Bürootöö
Info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia
IT-süsteemide nooremspetsialist
Elektroonikaseadmete tehnik
Elektroonikaseadmete koostaja
Elektroonikaseadmete koostaja (osakutse kaablikoostude koos-taja)
Puitmaterjalide töötlus
Puidupingioperaator
Tisler
CNC töötlemiskeskuse operaa-tor
Ehitus
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus
Puitkonstruktsioonide ehitus
Palkmajaehitaja
Krohvija *
Maaler *
Plaatija *
Ehitusviimistlus
Potssepp-sell
Nõrkvoolusüsteemide paigalda-ja*
Energeetika ja automaatika
Sisetööde elektrik *
Elektriseadmete koostaja *
56
Elektrituulikute paigaldaja *
Elektroonikaseadmete koostaja *
Koostelukksepp *
Mehaanika ja metallitöötlus
Keevitaja *
APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator *
Keevitaja (osakutsega TIG-keevitaja) *
Keevitaja (osakutsega poolau-tomaatkeevitaja) *
Metallilõikepinkidel töötaja (APJ-treial) *
Metalltoodete ettevalmistaja vii-mistleja *
Kergmetallkonstruktsioonide koostaja
Transporditehnika
Autotehnik *
Sõiduautotehnik
Sõidukite pindadehoolda-ja/rehvitehnik
Väikemasinatehnik *
Ehitusmasinate operaator *
Kaubandus Müügikorraldaja
Müüja-klienditeenindaja
Toiduainetöötlus
Abipagar *
Pagari- ja kondiitritoodete tehno-loogia
Kondiiter *
Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus
Puhastusteenindaja abiline
Abikelner
Abikokk
Hotelliteenindaja
Majutusteenindus
Eritoitlustus
57
Peoteenindus
Hotelliteenindaja (osakutse hommikusöögiteenindaja)
Kokk
Logistika Laotöötaja *
*uute õppekavade prognoos
Lisa 5. Ülevaade õppekavarühmade 2016 – 2020 õpetatavatest tasemetest tasemeõppe liigituste järgi
Õppevaldkond ÕPPEKAVARÜHM ESMAÕPPE ÕPPEKAVAD JÄTKUÕPPE ÕPPEKAVAD
EKR 2 421
EKR 3 431
EKR 4* 441
EKR 4 442
EKR 5 452
EKR 4 443
EKR 5 453
**Põllumajandus
**Aiandus
**Metsandus
Teenindus
Logistika
Turismi-, toitlustus ja majutusteenindus
ÕKR
Iluteenindus
Tehnika, tootmine ja ehitus
Puitmaterjalide töötlus
Ehitus
Mehaanika ja metallitöötlus
Transporditehnika
Toiduainetetöötlus
**Tekstiili- ja nahatöötlus
Tervis ja heaolu Tervishoid ja
sotsiaalteenused
Sotsiaalteadused, ärin-dus ja
Kaubandus
Äriteenused
58
Loodus- ja täppistea-dused
Info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia
Elektroonika
Elektroonika
IKT
IKT
Tööandjate vaja-dus elektroonikas
Energeetika ja automaatika
*kutsekeskharidusõpe **ainult töökohapõhine õpe
Lisa 6. Töökohapõhise õppe ja täienduskoolituste prognoos õppekavarühmade lõikes 2016 - 2018
Õppevaldkond
ÕPPEKAVARÜHM Töökohapõhise õppe prognoos Täienduskoolituse prognoos
algtase 2016 2017 2018 algtase 2016 2017 2018
**Põllumajandus
**Aiandus 10 10 20 20 8/102 32 32 32
**Metsandus 10 22 38 38 16/184 50 50 50
Teenindus
Logistika 0 0 0 0 1/10 30 30 30
Turismi-, toitlustus ja majutusteenindus
ÕKR 0 20 25 30 18/208 208 208 208
Iluteenindus 0 0 10 10 11/96 96 96 96
Tehnika, tootmine ja ehitus
Puitmaterjalide töötlus
0 15 15 15 3/30 30 30 30
Ehitus 0 15 15 15 7/81 81 81 81
Mehaanika ja metallitöötlus
0 15 15 15 9/89 89 89 89
Transporditehnika 0 15 15 15 13/312 150 150 150
Toiduainetetöötlus 0 0 15 15 15/179 179 179 179
**Tekstiili- ja nahatöötlus
0 26 26 26 5/38 38 51 51
Tervis ja heaolu Tervishoid ja
sotsiaalteenused 0 0 15 15 22/263 263 263 263
Sotsiaalteadused, Kaubandus 0 0 0 10 4/46 46 46 46
59
ärindus ja
Äriteenused 0 0 10 0 13/116 116 116 116
Loodus- ja täppis-teadused
Info- ja kommunikat-siooni-tehnoloogia
15 15 30 30 4/17 20 40 40
Energeetika ja automaatika
0 0 20 20 3/61 61 61 61
Kokku: 35 153 269 274 1835 1489 1522 1522
** töökohapõhine õpe (PRÕM)
KINNITANUD Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
60
Lisa 7. Õppekavareformi raames valminud õppekavad
Lähtudes haridus- ja teadusministri 20. mai 2013 käskkirjast nr 229 „Kutsehariduse korral-
duse ja õppekavade reform“ ning 8. novembri käskkirjast nr 500 „Kutsehariduse korralduse ja
õppekavade reformi elluviimise tegevuskava kooliti kinnitamine“ rahastati Pärnumaa Kutse-
hariduskeskuse õppekavade arendamist summas 94 500 eurot, SA INNOVE ja Pärnumaa
Kutsehariduskeskuse koostööleping nr, 1.1-6/182 alusel.
EKRi 2.- 4. taseme esmaõppe õppekavad ja lisarahataotluse saanud 5. taseme õppe-kavad:
Kergemetallehituse õppekava, mehaanika ja metallitöötluse õppekavarühmas, (3. taseme õppekava), maht 80 EKAP. Õppekava nimetust muudeti Kergmetallkonstruktsioonide koostaja, EHISe kood 131359.
Väikeseadmete tehniku õppekava, transporditehnika õppekavarühmas, (3. taseme õppekava), maht 120 EKAP. Õppekava nimetust muudeti Väikemasinatehnik, EHISe kood 129437.
Mootorsõidukihooldaja õppekava, transporditehnika õppekavarühmas, kutsestan-dardi nimetus: Mootorsõidukihooldaja (3. taseme õppekava), maht 60 EKAP. Õppekava nimetust muudeti Sõidukite pindade hooldaja/rehvitehnik, EHISe kood 126917.
Spaateenindaja õppekava, iluteeninduse õppekavarühmas, (4. taseme õppekava), maht 90 EKAP, EHISe kood 134885.
Tekstiiliseadmete operaatori õppekava, tekstiili- ja nahatöötluse õppekavarühmas, kutsestandardi nimetus: tekstiiliseadmete operaator, tase 4, EHISe kood 120178.
Abikelneri õppekava, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarühmas, (3. taseme õppekava), maht 30 EKAP, EHISe kood 128737.
Abikoka õppekava, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarühmas, (3. taseme õppekava), kutsestandardi nimetus: kokk, tase 3, EHISe kood 128797.
Õmbleja õppekava, tekstiili- ja nahatöötluse õppekavarühmas, kutsestandardi nime-tus: õmbleja, tase 4, EHISe kood 130180.
Hooldustöötaja õppekava, tervishoiu ja sotsiaalteenuste õppekavarühmas, kutses-tandardi nimetus: hooldustöötaja, tase 4, EHISe kood 130182.
Juuksuri õppekava, iluteeninduse õppekavarühmas, kutsestandardi nimetus: juuk-sur, tase 4, EHISe kood 130179.
Raietöölise õppekava, metsanduse õppekavarühmas, kutsestandardi nimetus: raie-tööline, tase 3, maht 60 EKAP. Tase 3 asemel on 421 ehk 2. tase, EHISe kood 134718, mis oli lisarahastuse taotluses 2. tase.
Nooremaedniku õppekava, aianduse õppekavarühmas, tase 3, kutsestandardi ni-metus: nooremaednik, maht 60 EKAP, EHISe kood 130418.
Müüja-klienditeenindaja (toidu- ja esmatarbekaubad) õppekava, kaubanduse õp-pekavarühmas, (4. taseme õppekava), kutsestandardi nimetus: müüja-klienditeenindaja, EHISe kood 132577.
Puidupingioperaatori õppekava, puitmaterjalide töötluse õppekavarühmas, (3. ta-seme õppekava), maht 80 EKAP, EHISe kood 131360.
61
Lisarahastuse taotluses: Bürootöötaja 441 (180 EKAP). Õppekava nimetust muudeti Bürootöö INNOVE protokoll, et valmib 31.03.2015 kuna pole hetkel riiklikku õppekava (11.02.15).
Lisarahastuse taotluses: Majutusteenindus 441 (180 EKAP), EHISe kood 129797.
Lisarahastuse taotluses: Sekretär 452, tase 5 esmaõpe (120 EKAP), EHISe kood 130177.
Lisarahastuse taotluses: Raamatupidaja 452 (120 EKAP), EHISe kood 134884 Kutsekeskharidusõppe õppekavad:
Metsuri õppekava, metsanduse õppekavarühmas, maht 180 EKAP, EHISe kood 130437.
Osakutsete õppekavad:
Kaablikoostude koostaja õppekava, energeetika ja automaatika õppekavarühmas, (2. taseme õppekava), maht 60 EKAP, EHISe kood 131357. ÕKR muutus ja läks IKT ÕKR alla ning õppekava nimetus muutus Elektroonika-seadmete koostaja (osakutse kaablikoostude koostaja), EHISe kood 131357.
Elektroonikakoostude koostaja õppekava, energeetika ja automaatika õppeka-varühmas (muutus ikt ÕKR alla läks), (3. taseme õppekava), maht 60 EKAP. Õppe-kava uus nimetus Elektroonikaseadmete koostaja, EHISe kood 131337.
Koduhooldaja õppekava, tervishoiu ja sotsiaalteenuste õppekavarühmas, (3. või 4. tase), maht 60 EKAP. Õppekava nimetus muutus Hooldustöötaja (osakutse kodu-hooldaja), EHISe kood 130181.
Hommikusöögiteenindaja õppekava, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarühmas, 3. tase, maht 30 EKAP. Õppekava nimetus muutus Hotelliteenin-daja (osakutse hommikusöögiteenindaja), EHISe kood 128817.
Jätkuõppe õppekavad:
Eritoitlustuse õppekava, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarüh-mas, 4. tase, maht 15 EKAP, EHISe kood 128818.
Sündmus- ja peokorralduse õppekava, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarühmas, 4. tase, maht 15 EKAP. Õppekava nimetus muutus Peoteenindus 443 (neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe, EHISe kood 128819.
Lisarahastuse taotluses: Meisterjuuksur 453, tase 5 jätkuõpe (30 EKAP), EHISe kood 134895.