arenguprogrammi "innustavad teod ..." neljanda kohtumise kokkuvõte
DESCRIPTION
Rakveres toimus neljas kohtumine pikaajalises arenguprogrammis "Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks"TRANSCRIPT
AJAKAVA
I päev – teisipäev 5. märts
12.00 Kogunemine, vahepealsete uudiste
jagamine
13.00 Lõunasöök
14.00 Meie ajalehed
Kuidas luua oma algatusest head näidet?
Kuidas noori kaasata?
Kuidas oma ettevõtmise mõju
laiendada?
18.00 Õhtusöök
19.00 Aruteluring ”Julge küsida”
II päev – kolmapäev 6.märts
09.30 Päeva algus
Millest head koostööd ära tunda?
Kuidas partnereid kaasata?
Ruutude mäng
Lõpumõtted
13.00 Lõunasöök, lahkumine
VÕRGU VIIMANE VÄLJAASTE NELJAS KOHTUMINE PIKAAJALISES ARENGUPROGRAMMIS
KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE "INNUSTAVAD TEOD KOOLIRASKUSTES NOORTE TOETAMISEKS"
PEATOIMETAJA VEERG Hea meel on saata teele kirjalik kokkuvõte märtsis
toimunud koolituskohtumisest Rakveres. Loodetavasti
aitab see meelde tuletada koolitusel toimunud
arutelusid ja on abiks tegevuste ellu viimisel.
Nõnda nagu looduses, on aprill-mai suurte muutuste
aeg, nii ka arenguprogrammis tehakse just nendel kuudel
hulk innustavaid tegusid (kooliraskustes) noorte
toetamiseks.
5. juunil kohtume Tallinnas programmi lõpuseminariks,
et vaadata tagasi toimunud tegevustele, elluviidud
algatustele ning üheskoos õppida enda ja teiste
kogemustest.
Mida teile soovida? Et teil ikka hästi läheks!
KEVAD, 2013 NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3
Sa ei pea nägema tervet treppi. Lihtsalt tee esimene samm.
SISUKORD
• Ajakava, peatoimetaja veerg
• Isiklik tagasiside rühmadele
• Enesemääratlemise teooria
• Kasulikud lingid
• Arutelu ”Kuidas noori kaasata?”
• Projekti rada ja suunavad küsimused hea näite kujundamiseks
• Koostöö – kerge või keeruline?!
• Mõtisklus ruutude mängu tulemusena
Haapsalu
positiivne suund! Lähtekoha muutus (kaunistamine mitte
koristamine; meeldivas võtmes töökasvatus)
oluline, et ei sildistaks kooliraskustega noori, ometi tekkis
küsimus: mis noortest edasi saab, kes laagris osalenud?
huviharidust poisslastele, suhtlusringi muutmine
rõõm hakkamasaamisest ja et kuulub kuhugi
oluline teha perega ka tööd
idee ettevõtluseks (ehk tahavad linnaelanikud noori
tellida); laiema võrgustiku kaasamine
kaasamise küsimus: kuidas noored ise sooviksid algatusega
liituda, kuidas tegevus huvitav tunduks, koolitus kui
töölaagri osa
kuidas põhimõtteid edasi levitada?
noorte kogemuse mõtestamine, analüüs oluline - laagri
õpikogemuse /arengu ülekandmine kooli konteksti
Saue
mõelda läbi, kuidas kutsuda noori laagrisse
usaldusisiku roll ja tegevused läbi mõelda, kirjeldada
millist toetust ja/või koolitust vajab tugiisik?
õpetajate suhtumine ja roll laagris osalenud noorte
toetamises, nendega koostöö kavandamine
kaardistada pikem protsess – mis juhtub noorega, kes kord
laagris osalenud; mis tema võimalused on edaspidi, kes ja
kuidas toetab koolis hakkamasaamist
enda töö ümbermõtestamine
Meie maakera ei vaja suurt hulka edukaid ja rikkaid inimesi. Maailm vajab rahu loojaid, tervendajaid, restauraatoreid, juttude vestjaid ja lihtsalt armastavaid inimesi. Ta vajab inimesi, kelle kõrval on hea elada. Ja nendel omadustel on väga vähe ühist sellise ”edukusega”, nagu seda mõistetatakse meie ühiskonnas.
Dalai-laama
ISIKLIK TAGASISIDE GRUPPIDE ALGATUSTELE
KUULUTUS
• Ära anda juba leiutatud jalgratas.
Kontakt: teie grupi mentor
Tartu
teadlik koostöö kooliga – milles seisneb ja väljendub?
milles teadlikkus seisneb, kuidas seda mõõdetakse?
analüüsiratas kõlab kenasti, hea näide tegevuse mõju
mõõtmiseks
tundub mõistlik idee kogu klass haarata tegevusse,
mitte vaid ”probleemsed” – käsitleda klassi kui tervikut
hea idee ka õpetajatele pakkuda võimalust kogu
aktsioon läbi teha
mida teete väljalangejatega?
programmi tegevuste osas läbi mõelda, mida pakute,
millised pädevused toetavad noore hakkamasaamist,
”vähendavad” kooliraskust?
mis saab osalenud noortest edasi? Jätkutegevused, kes
ja kuidas toetab noort koolikeskkonnas? Koostöö
õpetajatega.
Valga
hea mõõdetav eesmärk (igale lapsele huviharidus),
kuigi võiks täpsustada vanuserühma
materjali/voldiku väljatöötamisse kaasata noori
materjali lisada ka huvitegevuse mõju, kasulikkuse
kirjeldused erinevatele kasutajagruppidele (vanemale,
õpetajale, noorele)
kaaluda regulaarsete küsimustike sisseseadmist
huvihariduse teemadel
edasiste tegevuste osas mõelda, kuidas toetada
huviringide juhendajaid ja tõsta nende pädevusi
sihtgrupi kaasamisel
kuidas hoida 5.-6. klassi õpilasi huvitegevuse juures
SOOVITUSI
ENESEMÄÄRATLEMINE Enesemääratlemisteooria (Deci & Ryan) väidab, et inimese parimaks arenguks, motivatsiooniks ja toimimiseks on kolm olulist vajadust: seotus, kompetensus ja iseseisvus (enesemääratlemine). Enesemääratlemine, vahel sõnastatud ka autonoomia või iseseisvusena, on inimese vajadus tunda end tegevuse käivitaja ja suunajana. Igapäevastes situatsioonides avaldub see sageli valikuvõimaluse andmisena. Kompetents või pädevus on vajadus kontrollida tulemust ja kogeda situatsioonist üleolekut, mis vastab nende võimetele. Motiveerivam on anda inimestele jõukohaseid ülesandeid – mis pole ei liiga kerged ega liiga ülejõukäivad. Seotus tähendab vajadust olla rahulolevates suhetes teiste inimestega. Teised inimesed meie ümber on olulised motivatsiooniallikad.
Selgituseks võib vaadata Elina Kivinuki pikemat
kirjutist spordipsühholoogia veebipäevikus
http://spordipsyhholoogia.wordpress.com/2013/0
2/04/mis-sind-kaima-tombab/
KASULIKUD VIHJED, KA SPORDIPSÜHHOLOOGIAST
KASULIKUD LINGID
• Millised on kaasamisalased tõkked tänapäeva
ühiskonnas? Inspiratsiooniks kõne TED-konverentsilt
osalemisest (ka eestikeelsed subtiitrid):
http://www.ted.com/talks/dave_meslin_the_antidote_to
_apathy.html
• Millist nõu annab programm Euroopa Noored
projektide mõju suurendamiseks (nähtavuse
tõstmiseks, tulemuste levitamiseks):
http://euroopa.noored.ee/node/2695
• Julgematele (teisitimõtlejatele?) kirjutab Veigo Kell
kirjutab oma veebipäevikus mõõtmise müüdist
(ilmunud toimetatud kujul ajakirjas Director
oktoobris 2008):
http://sellinemaailm.wordpress.com/2007/07/27/mootm
ise-muut/
KEVAD, 2013 NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3
Juhi esimene ülesanne on määratleda reaalsus. Tema viimane ülesanne on tänada. Vahepeal on aga juht lihtsalt teenija.
Max DePree
Pädevus
Seotus Iseseisvus,
enesemääratlemine
KAKS KASULIKKU MÕISTET MÕÕTMISEST
Tulemus on meie poolt mõõdetavalt ära tehtud tegevus või loodud väärtus. Näiteks: koolitatute arv, asutatud internetifoorum, toimunud üritus. Tulemuse saavutamine ei tähenda, et midagi meie tegevuse tõttu tegelikult ka paremaks muutus, et me midagi mõjutasime. Mõju on meie tegevuste ja tulemuste tõttu tekkinud positiivne või negatiivne muutus. See võib toimuda inimestes (nt 30% intervjueeritavatest kinnitas oma enesekindluse kasvu), olukordades (kaitsealale annetatakse aastas 25% rohkem). Mõju võib olla ka negatiivne, näiteks kui ebakvaliteetne nõustamine lööb riskiperede elurütmi endisest rohkemgi sassi. Allikas: Vabaühenduste liidu EMSL suvekooli 2009
”Üheshindamine” materjalid, www.ngo.ee/suvekool
Kolm küsimust “Heast suurepäraseks” (Jim Collins)
• Mis paneb mul silma särama, inspireerib?
• Millises tegevuses olen ma Eestis maailma parim?
• Kuidas seda finantseerida, et asi end ära tasuks?
Väärtused
• Veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate
tagajärgede või käitumisviisidega, konkreetsetes
olukordades püsivad ning suunavad käitumise, inimeste või
sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi.
• Mis on need põhimõtted, mille nimel oleme valmis
võitlema?
Päästev eesmärk – Hea tulla segaduse ajal tagasi!
• Mõõdetav
• Konkreetne
• Põnev
• Meie isiklik, meie oma
• Realistlik
Projekti nähtavus
Projekti nähtavaks muutmine tegevuste ajal, et toetada
projekti eesmärgini jõudmist.
• Mis on selle juures oluline? Mis on meie alaeesmärgid
projekti nähtavaks tegemisel?
• Kuidas projekti nähtavaks muuta mõistlikus mahus? (vt
kõrvalolevat fotot) Kes peab olema projektist teadlik
(sihtgrupp)? Miks ja mida ta teada peab saama (sõnum)?
Milline on parim viis sihtgrupini jõudmiseks (kanalid ja
vahendid)?
Projekti tulemuste kasutamine ja mitmekordistamine
• Mis on projekti tulemuseks – saavutatud eesmärgid,
tegevused, saavutused, tehtud vead, õpikogemused, vmt?
• Kuidas teised saavad meie tulemusi kasutada? Kuidas oma
tulemusi levitada – kellele, miks ja mida?
• Kuidas saame ise seda kogemust üle kanda uutesse
projektidesse? Õppida enda ja teiste vigadest?
KUIDAS KUJUNDADA HEAD NÄIDET?
Asju, mida on kõige lihtsam teha, on ka kõige lihtsam tegemata jätta.
Robin Sharma
AJURÜNNAK Kuidas kaasata noori, keda tahad?
Ideid, kuidas kaasata noori tegevustesse, vanus 12-13
ja veidi vanemad (võimalik siit edasi arendada!)
• Sõbra kaudu, tema kutsub, kleebib enda külge
• Leida, mis tegelikult huvitab
• Lapsevanemate kaudu
• Eelnev usaldusisik, rühmavanemaga kontakt
• Isiklik kirjalik kutse
• Meelitada tüdrukutega
• Facebook-üritus � osale liikumises
• Kuulsusega meelitada
• Teha öösel
TEEJUHIKS ...
Millest head koostööd ära tunda
• Kõik osapooled panustavad
• Aktiivne selge suhtlus ja üksteise kuulamine
• Selged eesmärgid
• On tunda osalejate huvi antud teemaga
• Ühised eesmärgid
• Hea infoliikumine, ühine visioon, entusiasm, jagatud väärtused, igaüks panustab, erinevad rollid ja ülesanded, mis on ühtselt koordineeritud ja leiavad tunnustamist
• Suudetakse ka keerulisi olukordi lahendada, üksteist innustada
• Aktiivsed osalejad
• Ladus töökorraldus, teineteise mõistmine, üksmeel, särasilmis helge meeleolu
• Sõbralikud kolleegid
• Teiste huvide ja vajadustega arvestamine ning nende aktsepteerimine
• Inimesed, kes töötavad koos, teevad seda innuga, mitte vastumeelselt
• Usaldusväärne ja sõbralik töökeskkond, kus tunned mõnusat energiat, mis meeskonnas on. Nii nagu õhu ja tuulega – tunned, et on õhku, kuidas suvine tuuleke puhub. Nii on!
• Üks hea selge ühine asi koos ajada
Meenuta head koostöökogemust – mis tegi selle võimalikuks?
• Kõikidel meeskonnaliikmetel on konkreetne ülesanne, tahe tegutseda.
• Kõik panustasid
• Ühine eesmärk
• Toredate inimeste, kellel oli sarnane visioon, olemasolu
• Soov, tahe, entusiasm üheskoos midagi toredat korda saata!
• Üksteise kuulamine ja ühine arutelu, ühine eesmärk, üksteisega arvestamine
• Varasem õnnestunud koostöökogemus
• Kõik teadsid oma ülesandeid ja tegutsesid neist lähtuvalt ja usaldasid üksteist
• Koos tegutsedes on väärtused, millest lähtutakse, samad või vähemalt ei ole kaardinaalselt erinevad.
• Kõik panustasid
• Tegijatele meeldis se, mida nad tegid ja meeskond oli väga huvitavatest inimestest koostatud
• Head ideed, mis on kasulikud mõlemale osapoolele
• Usaldussuhe
• Koostöö tuttavatega
• Soov ja tahe aidata ning jõuda ühiste eesmärkide täitumiseni Jätkub järgmisel lehel ����
KEVAD, 2013 NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3
Just meie valikud ja mitte niivõrd meie võimed näitavad, kes me tegelikult oleme.
Albus Dumbledore, ”Harry Potter”
KOOSTÖÖ – KERGE VÕI KEERULINE?!
Mulle meeldib ruutude mängu ”süütu” ilme. Esialgu tundub ülesanne lihtne ja arusaadav, samuti on ülesannet üsna lihtne täita. Osalejatel on vaja vaid istuda laua ääres ja sõnadeta kujundeid kokku panna.
Aga pikapeale asendub mänglev õhkkond segaduse ja ebakindlusega. On see normaalne, et me ülesannet ikka täidetud ei saa? Kas meil on kõik vajalikud tükid? Miks ta aru ei saa, kuidas seda ruutu kokku panna? Mida me valesti teeme? Ilmselt peab meeles pidama, et me ei pruugigi midagi valesti teha. Koostöö võibki olla keeruline ja mitmetimõistetav.
Ruutude mängus on alati teada, et ülesanne laheneb – kõigi osalejate ees peab olema võrdse suurusega ruut. Tegelikus elus me ei tea alati lõpptulemust. Kuid võime kindlad olla, et kui lepime kokku reeglites, siis neid ka
täidetakse. Või kui neid ei täideta, on meil rohkem õigust reeglite täitmist nõuda – juhul, kui nendest on eelnevalt räägitud. Võime kindlad olla, et iga meeskonna liige on andnud endast parima, mis sel hetkel võimalik, et ülesanne laheneks.
Ja me saame alati lammutada oma terviku (võtta rohkem aega uute inimeste integreerimiseks, rääkida läbi reeglid, võtta aega, et senitehtut analüüsida, loobuda senistest reeglitest) selle nimel, et saada paremat tulemust või teha paremini koostööd.
Mõtiskles Elina Kivinukk
Meenutuseks neli koostöö astet: Esimene aste – minul pole seda (kujundit) vaja, annan selle kellelegi, kellel pole seda samuti tarvis Teine aste – minul pole seda vaja, annan selle kellelegi, kes saab seda kasutada Kolmas aste – minul on seda tarvis, annan selle kellelegi, kes saab seda kujundit ka kasutada Neljas aste – olen nõus oma terviku lammutama, et terve meeskond saaks ülesande täidetud.
MÕTISKLUS RUUTUDE MÄNGUST
KOOSTÖÖ – KERGE VÕI KEERULINE?
(jätkub)
Meenuta üht mitte nii head koostöökogemust – mida õppisid, võtsid
kaasa edasiseks?
• Oluline on leida teineteist mõistvad ja ühist tööd toetavad inimesed. Kurb, kui keegi hakkab teiste seljal liugu laskma.
• Üks meeskonnaliige tahtis soleerida ja see segas kogu meeskonna tööd. Õppetund – meeskondades väldidakse seda inimest.
• Keegi toetab mingit mõtet sõnades, aga tegutseb selle mõtte elluviimise vastu.
• Juhtus nii, et tegin ära kogu meeskonna töö. Õppisin – vajalik on konkreetselt paika panna, kes mida ja mis ajaks teeb.
• Isegi kui erinevad inimesed täidavad erinevaid ülesandeid, on vajalik ühtse visiooni olemasolu ning keskne, korralik koordineerimine.
• Kurb, kui plaan tehtud, kuid ei peeta kinni kokkulepetest.
• “Ma räägin seda pärastpoole” ei tööta! Kohe alguses kaasata ideesse ja kõik ausalt ära rääkida.
• Erinevate ülesannete koordineerimata jätmine – ühise nägemuse puudumine.
• Juhtus nii, et kirjutasin projekti ja abi paludes ma jäin abist ilma, sest miskipärast ei sobinud ma
meeskonda … ja rohkem pole ma projekte kirjutanud.
• Koostöö peab olema tähtis kõigi osapoolte jaoks!
KUULUTUS
Lammutustööd soodsalt! Vajadusel teostame töid üle Eesti.
Toimetuse kontakt Elina Kivinukk [email protected]
Kristi Jüristo [email protected]
MÕTTEAINEKS