arvutitoovahendinasolev.files.wordpress.com€¦ · web viewlätis asub kolm suuremat...
TRANSCRIPT
Tallinna Ülikool
Õiguse Insituut
Siim Olev
Läti ja Leedu
Referaat
Tallinn
2014
Siim Olev
Sissejuhatus.......................................................................................................................3
1 Läti.............................................................................................................................4
1.1 Asend ja piir........................................................................................................4
1.2 Loodus................................................................................................................4
1.3 Riik......................................................................................................................7
1.4 Rahvastik..........................................................................................................10
1.5 Majandus...........................................................................................................12
1.6 Kaitsejõud.........................................................................................................14
1.7 Ajalugu..............................................................................................................15
1.8 Kultuur..............................................................................................................19
1.9 Sport..................................................................................................................20
1.10 Haridus..........................................................................................................21
2 Leedu........................................................................................................................22
2.1 Rahvastik..........................................................................................................24
2.2 Majandus...........................................................................................................24
2.3 Religioon...........................................................................................................25
2.4 Loodus..............................................................................................................25
2.5 Ajalugu..............................................................................................................25
Kokkuvõte.......................................................................................................................30
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................31
2
Siim Olev
Sissejuhatus
3
Siim Olev
1 Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul (vt. Joonis 1. Läti asendikaart 1). Riik
asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus
Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega
asumaid. Pindala on 64 589 km².
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).
Joonis 1. Läti asendikaart 1
1.1 Asend ja piir
Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul.
Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570
km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismaapiir Valgevenega
(163 km).
Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Vaatamata pikale ja laugele
merepiirile ei ole Läti territooriumil ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesid lätlased
Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks.[2]
4
Siim Olev
1.2 Loodus
Läti satelliidilt.
1.2.1Pinnamood
Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on
moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi.
Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme
kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik,
millel on mitu üle 300 m ulatuvat tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns (312
m). Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja
kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate
kõrgusvahedega. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik.
Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik.
Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik,
mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja
Ida-Läti madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.
Latvija fizGeogr.jpg
1.2.2Geoloogiline ehitus ja maavarad
Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi
edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.
Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on
kvaternaarsed setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi
põhjaosas paljanduvad ka devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas
paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad
Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.
Läti ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb
kasutuseks ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi
põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht.
5
Siim Olev
Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat
devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.
Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää
taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub
ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis
pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.
1.2.3Veestik
Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende
kogupikkus on umbes 37 500 km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on
pikemad kui 100 km. Pikimad jõed on Väina (Daugava), Lielupe, Koiva (Gauja), Venta
ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10–12 tuhande aasta jooksul.
Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte;
väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte.
Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist
vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10 km², on vaid 15. Suuremad järved
Lätis on Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.
1.2.4Kliima
Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on
samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga
on Läti kliima märksa pehmem. Seda põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju
Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari
keskmine õhutemperatuur on riigi lääneosas Liepajas –2,8 °C ja Kagu-Läti linnas
Daugavpilsis –6,6 °C. Juuli õhutemperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7 °C ja
17,6 °C.
Liepaja LVA climate.svg Riia-kliima.svg Daugavpils-kliima.svg
Liepāja Riia Daugavpils
Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve
teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem
6
Siim Olev
sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550–600 mm, kõrgustikel 700–
800 mm sademeid.
1.2.5Taimestik
44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa
lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on
okasmetsad. Levinud on kask, harilik mänd, harilik kuusk.
1.3 Riik
1.3.1Riigikord
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.
Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-
liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud.
1.3.2President
Next.svg Pikemalt artiklis Läti Vabariigi president
Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti
presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.
Läti president alates 8. juulist 2011 on Andris Bērziņš.
1.3.3Saeima
Saeima hoone[3], Riia vanalinnas
Next.svg Pikemalt artiklis Saeima
Saeima on Läti Vabariigi parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise
parlamendiga.Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib
ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu
laupäeval.
Läti Vabariigi Ministrite kabineti hoone Riias, Brīvības 36[4]
7
Siim Olev
Läti presidendil on õigus Saeima laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed
valimised. Selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile. Valimiste
ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist.
Saeima asub Riia vanalinnas, endises Liivimaa rüütelkonna hoones.
1.3.4Valitsus
Next.svg Pikemalt artiklis Läti valitsus
Parlamendivalimiste järel on Läti presidendil õigus kuulutada välja peaminister.
Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama
parlament Saeima. Valitsusse kuulub 16 ministrit.
Läti Vabariigi peaminister on Valdis Dombrovskis, kes astus ametisse koos valitsusega
12. märtsil 2009.
1.3.5Välispoliitika
Next.svg Pikemalt artiklis Läti välispoliitika
Kohe pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni (ÜRO) liige.
1990ndate aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga.
20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liiduga
liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti liitus
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 29. märtsil 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO
rahuvalvamismissioonidel.
Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse
nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline
Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse.
1.3.6Pealinn
Läti Vabariigi pealinn on Riia.
8
Siim Olev
1.3.7Haldusjaotus
Läti haldusjaotus
Next.svg Pikemalt artiklis Läti haldusjaotus
Alates 1. juulist 2009 jagati Läti üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku
keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariigilinnadest said 1.
järgu haldusüksused Lätis. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi nagu endistes
rajoonides ei eksisteeri. 2011. aastast on piirkondi 110.
Regioonid
Läti endised 26 regiooni rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks
regiooniks:
Riia
Kuramaa
Latgale
Zemgale
Vidzeme
Parteid
Next.svg Pikemalt artiklis Läti parteid
Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista
võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.
Läti parlamendis on 2011. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:
Zatlersi Reformipartei (Zatlera Reformu partija)
Roheliste ja Talunike Liit (Zaļo un Zemnieku Savienība, ZZS)
LPP/LC
9
Siim Olev
Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaa ja Vabaduse Eest/LNNK (Nacionālā apvienība
"Visu Latvijai!" – Tēvzemei un Brīvībai/LNNK)
Koosmeele keskus (Saskaņas centrs, SC)
Ühtsus (VIENOTĪBA)
1.4 Rahvastik
Demograafilised näitajad
1.4.1Rahvaarv
Läti rahvaarv mai 2014 seisuga on 1 997 500. Sellega on ta rahvaarvult Euroopas 36.
kohal.
1.4.2Asustus
Rahvastikutihedus on 36 in/km².
Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses.
Maarahvastiku osakaal sealjuures kahaneb üha enam. Ligi kolm neljandikku
elanikkonnast elab linnaasulates.
1.4.3Linnad
Lätis on 77 linna. Neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri: Riia ja Daugavpils. 22 Läti
linna ületavad 10 000 elaniku piiri.
10
Siim Olev
1.4.4Etniline koosseis
Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias
toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise,
Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu.
Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad praegu 61,4% riigi
elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased, kes moodustavad 26%
rahvastikust.[6] Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989.
aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude
okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenlaste osakaal. Alates Läti
iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.
Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,4%), ukrainlased
(2,3%), poolakad (2,2%), leedulased (1,2%), juudid (0,3%), sakslased (0,3%),
mustlased (0,1%) ja eestlased (0,1%).
1.4.5Religioon
Suurim religioon Lätis on kristlus, kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7%
elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on:
luterlased – 450 000
katoliiklased – 450 000
õigeusklikud – 350 000
Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad jumalasse. 49%
vastasid, et usuvad on olemas mingisugune vaimne jõud ja 10% vastasid, et ei usu
mingisuguse vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli
luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste
11
Siim Olev
arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et
Lätis elab 182 moslemit, kuid eeldatatakse, et moslemite arv Lätis on 500–5000.
1.5 Majandus
Läti majanduse reaalkasv 1996-2006.
Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus.
Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus transpordisfääris. Lätis on 10
suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa
kütuse transiidikeskus (Ventbunkers, Latrostrans, Ventspils Nafta, mille suuromanik on
maailma üks suuremaid toornaftaga tegelevaid Vitol Group ja Läti Merelaevandus)[7].
Kui 1996. aastast alates kasvas majandus pidevalt, Lätist sai Euroopa Liidu kiireima
majanduskasvuga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku
kinnisvaramulli lõhkemisega majanduskriis. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane
majanduskasv oli –18%.
1. jaanuaril 2014 mindi Läti latilt (LVL) üle eurole.
1.5.1Inflatsioon
Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.
Inflatsioon oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase
kümne aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.
12
Siim Olev
1.5.2Keskmine palk
Läti keskmine brutopalk oli 2007. aasta teises kvartalis 558 eurot kuus (kasv 2006. aasta
teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440
latti ehk 620 eurot (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%).
13
Siim Olev
1.6 Kaitsejõud
Läti kaitseväe suurus on umbes 5000 inimest, millele lisandub ka ligikaudu 10 000
Zemessardze, Läti vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni liiget.
Läti sõjalise riigikaitse juhtimisstruktuur on kolmetasandiline: strateegilise tasandi
moodustab Läti Vabariigi Kaitseministeerium, mis vastutab nii kaitsepoliitika
kujundamise kui ka väevõimekuste arendamise planeerimise eest. Läti kaitseväe
juhataja allub Läti kaitseministrile ja kaitseväe juhataja on kaitseministeeriumi
koosseisus. Teise, operatsioonide tasandi moodustab kaitseväe juhataja koos
ühendstaabiga, millel on põhimõtteliselt vägede operatiivjuhtimise ülesanne.
Ühendstaabi ülesanded on taandunud vaid kaitseväe operatsioonide ja igapäevategevuse
juhtimisele. Kolmas, taktikaline tasand – jalaväebrigaad, õhuväebaas ja mereväe flotill
on otse allutatud kaitseväe juhatajale.
Läti maaväe komponendiks on jalaväebrigaad on põhimõtteliselt kergejalaväe
brigaadiga, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest
jalaväepataljonist, logistikapataljonist ja tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) keskusest.
Brigaad on suuteline tagama Läti rahvusvaheliste kohustuste täitmise.
Konventsionaalses sõjas oleks selline brigaad suuteline täitma piiratud ulatuses
toetavaid ülesandeid, näiteks julgestamine või tagalaalade kontroll.
Läti õhuväe pearõhk on suunatud õhuseiresuutlikkuse ja vastuvõtva riigi toetuse
osutamise võimekuse väljaarendamisel, sõjalennukeid Lätil pole. Õhuväe arendamiseks
vajalikud vahendeid on investeeritud eelkõige radarisüsteemide soetamisele ja viimastel
aastatel lennuväljade väljaarendamisele.
Läti mereväe relvastuses on neli Imantas-tüüpi miinijahtijat ja neli Norralt saadud
Storm-tüüpi patrullkaatrit.
14
Siim Olev
Lätis on võimalik astuda vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni Zemessardze
liikmeks pärast ajateenistuse peatamist või lõpetamist, Zemessardze ja Leedu KASP on
põhimõtteliselt võrreldavad Eesti Kaitseliiduga. Zemessardze on jagatud kolmeks
regiooniks. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ja regiooni kuulub viis pataljoni. Teise
regiooni staap asub Rēzeknes ja selle alla kuulub seitse pataljoni. Kolmanda regiooni
staap on Riias ja selle alla kuulub kuus pataljoni. Organisatsioonis kokku on umbes 10
000 liiget.
Kaitseväe relvastuses on Saksa päritolu 5,56-millimeetrise kaliibriga automaadid G-36,
tankitõrjeraketikompleksid Spike ja 40-millimeetrise kaliibriga
automaatgranaadiheitjaid.
1.7 Ajalugu
Next.svg Pikemalt artiklis Läti ajalugu
Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. Balti hõimud jõudsid Läänemere
idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed Rooma ja
Bütsantsiga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku merevaikku metallide vastu. Umbes
900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud
rahvust: kuralased, latgalid, seelid, semgalid ja ka soome-ugri keelt kõnelevad liivlased,
kellest aja jooksul kujunes lätlaste rahvus.
1.7.1Keskaeg
Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, 12. sajandil aga saatis
Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid
tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid ristiusk ei leidnud laia kõlapinda ja
kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale
relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida.
15
Siim Olev
Next.svg Pikemalt artiklis Liivi ristisõda
13. sajandil vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga
moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui Vana-Liivimaa. 1228. aastal liideti Riia
Hansa liitu. Hiljem kuulusid sinna ka Cēsis, Limbaži, Koknese ja Valmiera. Sellest ajast
saadik oli Riial, kui sadamalinnal tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses.
Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond,
pärast Liivi sõda (1558-1583) läks Liivimaa ning Kuramaa Poola-Leedu riigi
valdustesse.
17. sajand oli kogu Euroopas ja ka Lätis suurte muutuste aeg, toimus reformatsioon,
Vana-Liivimaa (Liivi ordu ja piiskopkondade) lagunemine ja Läti territoorium jaotati
mitme riigi vahel. 1629. aastal läks Rootsi kuningriigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud
Altmargi vaherahulepingu ja 1660. aasta Oliwa rahulepingu nn Poola Liivimaa (v.a
Latgale) Rootsi kuningriigi valdusse, mille tulemusena Põhja-Läti oli Liivimaa
kubermanguna Rootsi kuningriigi koosseisus ja Läti alal Daugavast lõunas asuv
Kuramaa hertsogiriik, Rzeczpospolita vasallriik.
Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang, Rootsi aeg, Liivimaa rüütelkond,
Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond
Valitsusorganitena tegutsesid Liivimaal Liivimaa kuberner, koos Liivimaa provintsi
kantseleiga ja Liivimaa rüütelkond.
1.7.2Põhjasõda ja Venemaa keisririik
Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda
Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa rüütelkonna poolset alistumist liideti
lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa Riia kubermang, kuhu kuulus kolm maakonda: Riia
maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond. Hilisem Liivimaa
kubermangu Tartu maakond kuulus aastatel 1704–1713 Sankt-Peterburi maakonda.
16
Siim Olev
1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka 1795. aastal Venemaa
keisririigiga liidetud Kuramaa kubermangus olid lätlastega täielikult või osaliselt
asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus:
1783. aastal Venemaa keisrinna Katariina II läbi viidud haldusreformide käigus
moodustati Liivimaa kubermangust Riia asehaldurkond, mis eksisteeris kuni 1796.
aastani, kui Katariina poeg Paul I taastas endisaegse halduskorralduse.
Valitsusorganitena tegutsesid Lätis Liivimaa osas Liivimaa kubermanguvalitsus, mida
juhtis Liivimaa kuberner ja Liivimaa rüütelkond ning Kuramaa kubermanguvalitsus,
mida juhtis Kuramaa kuberner ja Kuramaa rüütelkond.
1.7.3Läti ärkamisaeg
Next.svg Pikemalt artiklis Läti ärkamisaeg
Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silmapaistvate nimedega nagu
Kaspar Biezbārd, Juris Allunān, Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons, Atis Kronvald,
Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega viibinud ka Eesti alal, eriti
Tartus, kus nad õppisid Liivimaa kubermangu ainsas ülikoolis – Tartu ülikoolis.
1.7.4Läti poliitilised organisatsioonid
Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti
intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas
sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel
loodi kaks illegaalset läti parteid: Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1904) ja Läti
Sotsiaaldemokraatlik Ühing (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka Venemaa
Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ja juudi Bundi sektsioonid.
17
Siim Olev
1.7.5Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid
1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks
pärast Poolat ja Leedut ka Läti kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3.
september ukj) 1917. aastal. Läti kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa
keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada Läti rahvusväeosad, 8 polku ja 1
tagavarapolgu (asukohaga Tartus).
1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee
koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning
1918. aasta kevadel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad
Venemaale, kus nad teenisid nõukogude võimu, kõige ustavamate ja paremini
organiseeritud sõjalise jõuna – läti küttidena.
Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad Lätimaa
Sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30 juulil (12.augustil ukj) 1917. aastal Riias,
Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee, mille kooseisus oli
27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksa
vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult
meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegustesid Fricis Rozinši juhtimisel enne
lõpplikku evakueerimist Venemaale Võnnus ja Valgas.
1.7.6Iseseisvumine
Läti püsis Esimese maailmasõja käigus saksa vägede okupeerituna kuni 1918. aasta
Novembrirevolutsioonini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni Compiegne'i
vaherahuga.
1918. aastal Lätis Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu
oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti
18
Siim Olev
rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus
alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist. Pärast aga 1919. suvel
Lätis baltisakslaste organiseeritud Landeswehri palgasõdurite poolt Rüdiger von der
Goltzi juhtimisel nõukogude Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist
haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisik Andrievs Niedra
juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.
Pärast nõukogude vägede väljaajamist Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-
Lätist Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning sakslaste Landeswehri vägede
invasiooni peatas 1919. aasta Võnnu lahing. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis
moodustatud ja Eesti toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati
Riias Läti Kārlis Ulmanise valitsus.
28. veebruaril tunnustas Eesti valitsus Läti de jure iseseisvaks riigiks[8].
Läti postmargiga ümbrik, mis on välja antud Läti taasiseseisvumise puhul 4. mail 1990.
1.8 Kultuur
Läti rahvuslind on linavästrik ja rahvuslill harilik härjasilm.
1.8.1Kirjandus
Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kirjutatud kunsteepos "Lāčplēsis". Tuntud läti
kirjanikud on Rainis, Aleksandrs Čaks, Vilis Lācis ja Andrejs Upīts. Noorematest
kirjanikest on tuntumad Pauls Bankovskis, Janis Einfelds, Gundega Repse, Andra
Neiburga, Laima Muktapavele ja Nora Ikstena.
Esimene lätikeelne romaan oli 1879. aastal ilmunud Reinis Kaudzīte ja Matīss Kaudzīte
"Maamõõtjate ajad".
19
Siim Olev
1.8.2Muusika
Tuntud heliloojad on Jāzeps Vītols, Raimonds Pauls ja Imants Kalniņš.
Läti võitis 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.
1.8.3Ajakirjandus
Next.svg Pikemalt artiklis Läti meedia
Läti suurimad päevalehed on "Diena", "Neatkarīgā Rīta Avīze" ja "Latvijas Avīze".
Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954
algasid Läti Televisiooni regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene
eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), LNT
ja TV3 Latvia.
1.9 Sport
Lätis on jäähoki, jalgpalli ja korvpalliliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006.
aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on Sandis Ozoliņš ja Artūrs
Irbe. Läti jalgpallikoondis pääses 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.
Tugevamad korvpallklubid on BK Barons/LMT, BK Ventspils ja ASK Rīga. Tuntumad
korvpallurid on Jānis Krūmiņš ja Gundars Vētra.
Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Dainis
Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainārs Kovals, käija Aigars Fadejevs ning tõkkejooksja
Staņislavs Olijars. Kahekordseks olümpiavõitjaks on tulnud BMX-rattur Māris
Štrombergs.
20
Siim Olev
Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist Ernests Gulbis.
Mihhail Tal oli male maailmameister 1960–1961.
1.10Haridus
Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud Läti
Ülikool. Suuremad ülikoolid on veel Riia Tehnikaülikool, Jelgavas asuv Läti
Põllumajandusülikool ja Daugavpilsi Ülikool. Läti alg- ja keskkoolides õppis
2003/2004 õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides.
(Vikipeedia- Läti, 2014)
21
Siim Olev
2 Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja-Euroopas Ta piirneb
Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.
Riik
Riigivalitsemine
Leedu Vabariigi riigipeaks on Leedu president. Täidesaatvat võimu teostab Leedu
valitsus. Valitsuse juht on Leedu peaminister.
Leedu ainus riigikeel on leedu keel. See kuulub balti keelte hulka ja tema üks lähimaid
sugulasi on läti keel.
Valitsused
Enne põhiseadusliku korra taastamist:
Kazimira Prunskienė valitsus
Albertas Šimėnase valitsus
Gediminas Vagnoriuse esimene valitsus
Aleksandras Abišala valitsus
Põhiseaduslikud:
Bronislovas Lubyse valitsus
Adolfas Šleževičiuse valitsus
Laurynas Mindaugas Stankevičiuse valitsus
Gediminas Vagnoriuse teine valitsus
Gediminas Vagnoriuse kolmas valitsus
Rolandas Paksase esimene valitsus
Andrius Kubiliuse esimene valitsus
Rolandas Paksase teine valitsus
22
Siim Olev
Algirdas Brazauskase esimene valitsus
Algirdas Brazauskase teine valitsus
Gediminas Kirkilase valitsus
Andrius Kubiliuse teine valitsus
Valimised
Leedu parlament on 141-kohaline Seim. Seimi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant.
12. ja 26. oktoobril 2008 toimunud parlamendivalimistel kogus kõige rohkem kohti (44)
erakond Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Järgnesid Leedu
Sotsiaaldemokraatlik Partei (26 kohta), Rahva Ärkamise Partei (16 kohta), Kord ja
Õiglus (15 kohta), Leedu Vabariigi Liberaalne Liikumine (11 kohta), Tööpartei (10
kohta) ja ülejäänud erakonnad. Seimi pääses 10 erakonda.
14. ja 28. oktoobril 2012 toimunud parlamendivalimised võitis opositsiooniline Leedu
Sotsiaaldemokraatlik Partei, kasvatades oma esindajate arvu parlamendis 38 inimeseni.
Seni võimul olnud Isamaaliit kaotas 11 kohta ja pidi piirduma 33 esindajaga,
kolmandaks tõusis aga Tööpartei, mis sai parlamenti 29 esindajat. Kokku pääses
parlamenti 8 erakonda ja 3 sõltumatut kandidaati.
Haldusjaotus
Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. Esimese järgu haldusüksused on 60 linna- ja
rajoonivalitsust, mis omakorda jagunevad teise järgu haldusüksusteks (seniūnija).
Leedu maakonnad (1995–2010)
1995–2010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2.
järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldybė), rajoonid
(rajonas) ja linnad (miestas). Leedu maakonnad (1995–2010) olid Alytuse, Kaunase,
Klaipeda, Marijampole, Panevežyse, Šiauliai, Taurage, Telšiai, Utena ja Vilniuse
maakond.
23
Siim Olev
2.1 Rahvastik
Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629
148 ja naisi 1 854 824. 1. detsembril 2011 oli rahvaarv statistikaameti teatel 3 201 344.
[2]
2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Leedus 1. märtsi seisuga 3 053 800
inimest (1 407 000 meest ja 1 645 000 naist).[3]
Rahvuslik koosseis
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234
989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22
488 (0,65%).
2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 2 815 700 (84,0%), poolakaid 205 500
(6,1%), venelasi 165 100 (4,9%), valgevenelasi 36 100 (1,1%) ja ukrainlasi 20 000
(0,6%). Inimesi, kelle rahvust ei olnud kirjas, oli 86 800 (2,6%).
Iive
Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja
väljarände tõttu. 2009. aastal emigreerus 21 970 ja 2010. aastal 83 157 inimest.[4]
Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius
Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius
Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius
2.2 Majandus
Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused (23%), kerge- (16%),
masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning
toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikat ning autosid
Venemaale ja Valgevenesse.
Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 529,06 Eurot kuus (kasv 2006.
aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%).
Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka
kiirteed: Vilniuse–Klaipėda maantee ja Panevėžysi–Vilniuse maantee.
24
Siim Olev
2.3 Religioon
Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.
2.4 Loodus
Leedul on 99 km rannikut. Rannik on liivane.
Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Liustikud katsid Leedut viimasel jääajal,
mis Leedu maa-alal lõppes 22–20 tuhat aastat tagasi[5]. Kõige künklikumad alad on
Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus, vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik.
Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised
tipud on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).
Leedu pikim jõgi on Nemunas.
Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m).
2.5 Ajalugu
Next.svg Pikemalt artiklis Leedu ajalugu
Leedu ja Poola 1387. aastal
Esimest korda mainiti Leedut 1009 Quedlinburgi kroonikas, mille järgi püha Brunoni ja
18 munga elu sai õnnetu lõpu 19. märtsil 1009, kui nad Venemaa ja Leedu piiril
paganate poolt taevariiki saadeti.[6]
Leedu Suurvürstiriik
Lublini uniooni järgne Leedu ja Poola ühisriik
Leedu hõimud ühendas riigiks Mindaugas 1230. aastatel. 6. juulil 1253 krooniti ta
Leedu kuningaks. Leedu oli viimane paganlik riik Euroopas ning seetõttu oli ta
sagedane Saksa ja Liivi ordu korraldatud ristisõdade sihtmärk. Sellest hoolimata laienes
Leedu kiiresti, hõivates ida ja lõuna pool asunud, kuid poliitiliselt nõrgenenud slaavlaste
maid.
Next.svg Pikemalt artiklis Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik
Liit Poolaga
25
Siim Olev
1385 võttis Leedu suurvürst Jogaila vastu Poola palve hakata Poola kuningaks. Sellega
algas järkjärguline Leedu ristiusustamine.
1410 purustas Leedu, Poola ja Venemaa ühendatud sõjavägi Grünwaldi lahingus Saksa
ordu peaväed ja sellega lõppes sajanditeks sakslaste oht Leedule. Saksakeelne sõna
grünwald tähendab tõlkes 'roheline mets', leedu keeles žalgiris ja selle lahingu
mälestuseks kannab tänapäeval Vilniuse tähtsaim spordiklubi Žalgirise nime.
1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga
liitusid Leedu ja Poola 1569 üheks riigiks Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus-
ja kohtuorganid, sõjaväe ja riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III
Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes
katoliiklus.
Vene-Poola sõja ajal 1654–1667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid
Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 1705–1709 toimus Leedus mitu
Põhjasõja lahingut. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi
alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid rahvuslikud ja klassivastuolud. Leedu šlahta
poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18.
sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas
Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.
Venemaa keisririik
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisega 1772–1795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad
Venemaa keisririigile, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaaga
vastavalt 1815 ja 1807). 1796. aastal moodustati Leedu kubermang, mis 1802 jaotati
Vilniuse (Vilno) ja Kaunase kubermanguks.
Leedumaa kubermangud Venemaa keisririigis 1867–1914
1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Poola Novembriülestõusu lämmatamist
tugevnes tsarismi surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid",
1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus
(seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski) haaras
ka Leedu alasid. Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.–9. mail 1864
26
Siim Olev
lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 1864–1904
oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli
koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872
keelati koolides leedu keele kasutamine.
1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja
Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. 1905–1906 toimus Leedus palju streike, relvastatud
kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus
Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.
Leedu-Valgevene NSV
Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid 1917. aasta septembris Saksa
okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16.
veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu
Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi
toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918.
8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja
Talupoegade Valitsus, mida juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril tunnustas Vene
SFNV Leedu NSV iseseisvust. 1918. aasta novembrist 1919. aasta jaanuarini hõivas
Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati
Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi
Valgevene pealinnaks. Veebruariks oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse
kontrolli all. 18.–20. veebruaril toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis
kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu-Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919
valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus, mille esimees oli Vincas Kapsukas.
1919. aasta veebruaris-augustis hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st,
sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. 1920. aasta aprillis algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis
hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920
sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutas Vilniuse ala Leedule,
kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%).
Leedu Vabariik
Leedu Vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918.
27
Siim Olev
9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ja Leedu Vabariigi ajutiseks
pealinnaks sai Kaunas. Kuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus sätestas, et
Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi de
facto. Poola ja Leedu vahel ei olnud kuni 1938. aastani diplomaatilisi suhteid. Üle
Leedu-Poola piiri ei liikunud rongid, telegraafiliinid ega isegi post. Leedu deklareeris
Vilniust oma pealinnaks kõigis ametlikes dokumentides, kaasa arvatud 1922 vastu
võetud põhiseaduses. Leedu võimuorganid viidi üle Kaunasesse, mida ametlikult
nimetati "ajutiseks pealinnaks". Leedu hinnangul pidi Kaunas olema ajutine pealinn
seni, kuni Vilnius on "vabastatud Poola okupatsioonist".
Teine maailmasõda
23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, millega
jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks. 1. septembril alustas Saksamaa Teist
maailmasõda, rünnates Poolat. 17. septembril viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. 19.
septembril hõivas Punaarmee Vilniuse. 10. oktoobril sõlmiti Leedu Vabariigi ja NSV
Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel Leetu paigutati Punaarmee
sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati
linnast välja ja 27.–28. oktoobril 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.
15. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu. Taasloodi Leedu NSV. 6.
augustil 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu.
1941. aasta juuni lõpus hõivasid Leedu Saksa väed, kes 22. juunil olid tunginud kallale
Nõukogude Liidule. Leedus elas sõja hakul arvukalt juute, kellest rõhuv enamus langes
holokausti ohvriks. Vilniuses asutati kaks getot: väiksem likvideeriti juba oktoobriks,
suurem tegutses 1943. aastani. 1. septembril 1943 puhkes Vilniuse getos ülestõus, mis
aga maha suruti. Holokaust Leedus hävitas 91% sealsest juudi kogukonnast. Paljud
nendest tapeti Vilniuse keskusest kõigest 10 km lääne pool asuvas Paneriai
koonduslaagris. Seal hukati umbes 70 tuhat juuti, 20 tuhat poolakat ja 8 tuhat vene
sõjavangi, kokku umbes 100 tuhat inimest.
13. juulil 1944 vallutas Punaarmee taas Vilniuse ja 31. juulil Kaunase.
Leedu NSV
Leedu Vabariik
28
Siim Olev
1990. aasta 11. märtsil kuulutas Ülemnõukogu Leedu iseseisvaks. Nõukogude Liit
püüdis Leedu lahkulöömist takistada esmalt majandusblokaadi abil. 1991. aasta
jaanuaris esitati Leedule ultimaatum ja püüti Nõukogude võimu maksma panna
armeeüksuste abiga. 13. jaanuaril hukkus armee käe läbi Vilniuses 13 iseseisvuse
toetajat.
4. veebruaril 1991 sai Island esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust. Pärast
Nõukogude Liidu lagunemist võeti Leedu 17. septembril 1991 koos Eesti ja Lätiga
vastu ÜRO-sse. Viimased Venemaa väeüksused lahkusid Leedust 31. augustil 1993.
Leedu esitas taotluse astuda NATO-sse 1994. 2004 sai ta NATO ja Euroopa Liidu
täisliikmeks ja ühines 21. detsembril 2007 Schengeni leppega.
Viimane Leedu osa, mida Venemaa okupeerib, on Roomas asuv Leedu saatkonnahoone
Villa Lituania.
2009. aastal tähistas Leedu 1000 aasta möödumist esmamainimisest.[6]
2013. aasta teisel poolaastal on Leedu Euroopa Liidu eesistujariik.
(Vikipeedia- Leedu, 2014)
29
Siim Olev
Kokkuvõte
30
Siim Olev
Kasutatud kirjandus
Vikipeedia- Leedu. (21. 07 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 11. 10 2014. a., allikas
Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Leedu
Vikipeedia- Läti. (10. 07 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 11. 10 2014. a., allikas
Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti
31