arvamusuuring eesti elanike hoiakutest pagulastesse...asumine on ohuks eesti riigi ja rahva...
TRANSCRIPT
Arvamusuuring Eesti elanike
hoiakutest pagulastesse
Aivar Voog
November 2016
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning EV
Siseministeerium
© Emor AS
Sisukord
2
Sissejuhatus 3
Kokkuvõte 5
1 Üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse 8
2 Pagulaste vastuvõtmise tingimused 13
3 Pagulaste vastuvõtmise mõju Eesti ühiskonnale 17
4 Infoallikad ja infovajadus 21
5 Lisad 26
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Antud kordusuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanike hoiakuid ja suhtumist migratsiooni ja pagulaskriisi. Uuring hõlmab teavet pagulaste
vastuvõtmise tingimuste olulisusest elanike jaoks, elanike vaateid sellele, milline mõju on pagulaste vastuvõtmisel Eesti ühiskonnale, ning
samuti elanike teadlikkust Eesti riigi seisukohtadest ja elanike vajadusest täiendava informatsiooni järele.
Uuringu viisime läbi perioodil 11.10.–25.10.2016.
Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15+ aastat. Käesoleva uuringuga hõlmatud küsitletute hulk on 1000
inimest. Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaal-demograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes võrdlesime vastavate
statistiliste näitajatega üldkogumi kohta ning vajadusel kaalusime sellele vastavaks.
Uuring viidi läbi kasutades telefoniintervjuude meetodit CATI (Computer Assisted Telephone Interviewing).
Uuringu tellija on Riigikantselei. Tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale.
Eesmärk ja metoodika
3
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
VASTAJA SUGU n= Mees 457 Naine 543
VANUS 15 kuni 24 126 25 kuni 34 174 35 kuni 49 242 50 kuni 74 353
75 + 105 RAHVUS
eestlane 682 muu rahvus 318
INTERVJUU KEEL eesti 761 vene 239
ASALUATÜÜP Tallinnas 318
suured linnad 177 muus linnas 194
maa-asulas (alevik, küla) 311 REGIOON
Tallinn 318 Põhja-Eesti 166 Lääne-Eesti 109
Kesk-Eesti 138 Lõuna-Eesti 107
Virumaa 161 HARIDUS
algharidus / põhiharidus 136 Keskharidus 240
keskeri- või kutseharidus (kutsekeskkool, tehnikum) 328 kõrgharidus (sh rakenduskõrgharidus) 296
STAATUS iseendale tööandja (ettevõtja) 118
palgatöötaja (ka palgata töötaja pereettevõttes/talus) 514 lapsehoolduspuhkusel 14
töötu, tööotsija 22 pensionil 232
kodune 20 õpilane, üliõpilane 76
muu (kirjutage) 5 AMETIKOHT
asutuse/ettevõtte tippjuht 12 keskastme juht 61 Tippspetsialist 62
keskastme spetsialist, abispetsialist, tehnik, maakler 122 ametnik, kontoritöötaja, isiku-/klienditeenindaja, 93
oskustööline, seadmeoperaator, sõidukijuht 131 lihttööline 33
Vastajate sotsiaal-demograafiline profiil
4
46% 54%
13% 17%
24% 35%
11%
68% 32%
76% 24%
32% 18% 19%
31%
32% 17%
11% 14%
11% 16%
14% 24%
33% 30%
12% 51%
1% 2%
23% 2%
8% 1%
1% 6% 6%
12% 9%
13% 3%
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Üldine suhtumine
Eesti elanike üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse on oluliselt paranenud. Kui eelmisel aasta juunis tunnistas inimeste õigust vabalt
rännata 63%, siis nüüd on neid 75% ning hädas oleva inimeste vastu võtmise poolt olevate elanike hulk on kasvanud võrreldes eelmise aasta
juuniga 43%-lt 56%-le.
Samal ajal on ohutunne seoses pagulaste tulekuga võrreldes eelmise aasta novembriga (eelnevalt seda ei küsitud) vähenenud, näiteks riigi ja
rahvuse kestmise osas 30%-lt 24%-le ja turvalisuse puhul 53%-lt 43%-le.
Hoiakute pehmenemise ja kriitilisuse vähenemise üheks tõenäoliseks põhjuseks on teema erilise emotsionaalse värvingu kadumine.
Pagulaskriisi teematika järsk üleskerkimine eelmise aasta suvel tekitas Eesti elanikes paraja emotsionaalse šoki ja sellega seotult võimendusid
ka igasugused hirmud.
Üldine suhtumine pagulastesse ja ohutunne sõltuvad inimeste sotsiaalsest taustast. Põhiline sotsiaal-demograafiline tegur, mis määrab inimeste
üldisi hoiakuid pagulastesse, on haridus. Kõrgema haridusega elanikud on tolerantsemad migratsiooni osas, s.o aktsepteerivad inimeste õigust
vabalt rännata ja tajuvad vähem igasuguseid üldisi ohte seoses pagulaste tulekuga. Ka mitte-eestlasi iseloomustab suurem immigratsiooni
aktsepteerimine, samas tekitab neis pagulaste tulek Eestisse oluliselt suuremat ohutunnet kui eestlaste puhul. Kõrgem ohutunne iseloomustab
üldiselt enam ka vanemaealisi sõltumata rahvusest.
Pagulastesse ülikriitiliselt suhtuvate elanike osakaal on ligikaudu 30% Eesti elanikkonnast (vastasid „täiesti nõus“ ohuküsimustes), eelmisel aastal oli
neid peaaegu 40%.
Kokkuvõte 1/3
5
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Pagulaste vastuvõtmise tingimused
Üsna ühel meelel (nõustujate osakaal on 90% või enam) on elanikud ka tingimuste suhtes, millest lähtuvalt võiks pagulaste vastuvõtmine
Eestisse toimuda. Oluliseks peetakse pagulaste tööle asumist ja maksumaksjateks saamist. Lisaks soovitakse näha, et pagulased võtaksid
Eestisse tulles omaks siinsed kultuurinormid, austaksid meie seadusi ja õpiksid ära eesti keele. Enamiku elanikkonna jaoks on oluline ka see, et
Eestisse võetaks vastu ainult sõja- ja tagakiusamise ohvrid, mitte parema elu otsijad.
Eespool mainitud hoiakutes suuri muutusi võrreldes eelmise aastaga ei ole.
Küll aga on mõnevõrra kasvanud vastajate nõustumine selles osas, et pagulastega tuleb aktiivselt tegeleda (73%-lt 82%-le) ja pagulasi tuleb
elama paigutada hajutatult (67%-71%-le)
Oluliselt on vähenenud ka nende osakaal, kes arvavad, et nad ei tohi saada toetusi ja abi riigi käest (34%-lt 26%-le).
Mõju Eesti ühiskonnale
Pagulaste vastuvõtmisega seotud hirmud on vähenemas: getostumise oht 59%-lt 50%-le, sotsiaalse kaitse halvenemine 50%-lt 42%-le ning
ühiskonna võimalik lõhestumine 43%-lt 36%-le. Hirmu tunnevad enam mitte-eestlased ja vanemaealised – üle 50-aastased.
Samas on mõnevõrra kasvanud pagulaste vastuvõtmisega seotud positiivsete külgede tajumine – pagulased aitavad rikastada Eesti elu (32%-lt
41%-le), leevendavad tööjõupuudust, suurendavad maksutulu ning aitavad muuta Eesti avatumaks (20%-lt 25%-le). Neid seisukohti toetavad
pigem noored ja kõrgema haridusega elanikud.
Kokkuvõte 2/3
6
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Info
Inimeste hulk, kes soovivad lisainfot, on kasvanud 15%-lt 23%-le. Üldine ootus on objektiivse, tõese info järele, mis vihjab elanike arvamusele
praeguse info kallutatusele. Konkreetsemalt soovitakse pagulaste osas eelkõige infot nende päritolu ja sotsiaalse/kultuurilise tausta kohta.
Peamiselt saadakse infot pagulaste kohta ETV-st ja internetist. Suured erinevused on siin rahvuse ja vanuse lõikes. Venelaste jaoks on
peamiseks infoallikaks venekeelsed kanalid, siis internet, ETV ja Delfi, ning eestlaste jaoks on peamised ETV ja Postimees. Kui noored saavad
olulise info Delfist või internetist üldiselt, siis vanemaealised jälgivad jätkuvalt põhiliselt vaid televisiooni (ETV) ja raadiot.
Usaldusväärsete isikute nimikiri on väga lühike ja enamik vastajatest (84%) ei osanud nimetada ühtegi nime. Esitatud nimedest tõusis
mõnevõrra esile Mart Helme, kuid seda vaid 4%-ga. Mitte-eestlaste jaoks eritus mõnevõrra Jaana Toom 4.5%-ga.
Kokkuvõte 3/3
7
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
Üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse
1
© Emor AS
Üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse – I % kõikidest vastanutest, n=1000
Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute et …?
Üldine suhtumine migratsiooni
9
keskmine
Inimestel on õigus vabalt rännata ja valida
endale elukohamaad
Igasugune välismaalaste Eestisse elama
asumine on ohuks Eesti riigi ja rahva
kestmisele
56
46
15
19
19
17
9
11
15
21
33
32
4
6
18
14
5
6
23
20
2
3
3
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2016
2015
2016
2015
5 Täiesti nõus 4 3 2 1 Ei ole üldse nõus EOÖ
4,2
3,9
2,7
3,0
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse – II % kõikidest vastanutest, n=1000
Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute et …?
Elanike valmisolek pagulase vastuvõtmiseks Eestisse
10
keskmine
Kui inimesed on hädas, tuleb ikka vastu võtta
Pagulasi ei ole vaja vastu võtta,
sest oma inimestelgi on probleeme küllalt
Kui tahame, et Eestit aidatakse, peame aitama
teisi riike pagulaste hulgaga toimetulemisel
Pagulasi ei ole vaja riiki lubada,
sest Eesti turvalisus kannataks
36
32
22
32
37
42
25
24
18
29
37
39
20
21
21
14
15
13
20
17
16
14
16
13
26
28
24
27
21
18
28
25
30
26
20
19
7
8
11
13
12
11
9
12
12
15
14
12
7
7
19
14
14
14
14
17
19
13
12
13
3
3
3
1
2
2
4
4
4
2
2
4
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2016
2015 nov
2015 juuni
2016
2015 nov
2015 juuni
2016
2015 nov
2015 juuni
2016
2015 nov
2015 juuni
5 Täiesti nõus 4 3 2 1 Ei ole üldse nõus EOÖ
3,7
3,7
3,2
3,4
3,5
3,6
3,3
3,2
3,0
3,3
3,5
3,5
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse sõltuvalt soost, haridusest ja rahvusest Keskmised hinnangud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähistas „pole üldse nõus“ ning 5 „täiesti nõus“
Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute, et ...?
11
4,2
2,7
3,7
3,4
3,3
3,3
1,0 2,0 3,0 4,0 5,0
Kokku mees naine põhiharidus kesk- või keskeri-hardius kõrgharidus eestlane muu rahvus
Inimestel on õigus vabalt rännata ja
valida endale elukohamaad 4,1 4,3 4,2 4,1 4,3 4,1 4,4
Igasugune välismaalaste Eestisse elama asumine
on ohuks Eesti riigi ja rahva kestmisele 2,7 2,7 2,8 2,9 2,4 2,6 3,0
Kui inimesed on hädas, tuleb ikka vastu võtta 3,6 3,8 3,7 3,7 3,8 3,7 3,8
Pagulasi ei ole vaja vastu võtta,
sest oma inimestelgi on probleeme küllalt 3,5 3,3 3,5 3,6 3,0 3,2 3,8
Kui tahame, et Eestit aidatakse, peame aitama teisi riike
pagulaste hulgaga toimetulemisel 3,2 3,5 3,7 3,2 3,5 3,4 3,2
Pagulasi ei ole vaja riiki lubada,
sest Eesti turvalisus kannataks 3,4 3,3 3,3 3,5 3,0 3,2 3,7
0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt suurem 0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt väiksem
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse sõltuvalt vanusest Keskmised hinnangud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähistas „pole üldse nõus“ ning 5 „täiesti nõus“
Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute, et ...?
12
4,2
2,7
3,7
3,4
3,3
3,3
1,0 2,0 3,0 4,0 5,0
Kokku 15-24 25-34 35-49 50-64 65+
Inimestel on õigus vabalt rännata ja
valida endale elukohamaad 4,1 4,3 4,2 4,2 4,2
Igasugune välismaalaste Eestisse elama asumine
on ohuks Eesti riigi ja rahva kestmisele 2,7 2,5 2,5 2,8 3,1
Kui inimesed on hädas, tuleb ikka vastu võtta 3,6 3,7 3,8 3,7 3,9
Pagulasi ei ole vaja vastu võtta,
sest oma inimestelgi on probleeme küllalt 3,1 3,3 3,3 3,5 3,6
Kui tahame, et Eestit aidatakse, peame aitama teisi riike
pagulaste hulgaga toimetulemisel 3,5 3,5 3,2 3,3 3,4
Pagulasi ei ole vaja riiki lubada,
sest Eesti turvalisus kannataks 3,2 3,2 3,3 3,4 3,5
0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt suurem 0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt väiksem
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
Pagulaste vastuvõtmise tingimused
2
© Emor AS
Pagulaste vastuvõtmise tingimuste olulisus % kõikidest vastanutest, n=1000
Palun hinnake, kuivõrd oluliseks Te järgnevaid väiteid peate.
14
keskmine
Pagulased peavad asuma tööle ja
maksumaksjateks saama
Pagulaste vastuvõtmine ei tohi halvendada Eesti
inimeste sotsiaalkaitset
Pagulased peavad omaks võtma meie
kultuurinormid ja austama meie seadusi
Vastu võib võtta ainult inimesi, kes tõepoolest on
sõja- ja tagakiusamise ohvrid,
mitte parema elu otsijad
Pagulased peavad ära õppima eesti keele
Pagulastega tuleb tegeleda ja
nende kohanemist aktiivselt toetada
Pagulased tuleb elama paigutada
hajutatult üle Eesti
Pagulaste vastuvõtmine peab toimuma
tingimusel, et nad ei saa toetusi ja abi riigi käest
88
87
87
88
82
80
80
82
66
63
62
55
54
49
15
21
9
8
9
6
12
12
10
8
18
17
20
18
17
18
11
13
2
3
3
3
4
6
6
4
11
13
10
13
15
15
34
35
0
0
1
1
1
2
2
2
3
3
3
4
5
19
15
0
1
1
1
1
2
2
2
3
3
7
5
8
16
11
1
1
1
1
1
1
1
2
1
1
2
1
6
5
6
5
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
5 väga oluline 4 3 2 1 Ei ole üldse oluline EOÖ
4,8
4,8
4,8
4,8
4,8
4,7
4,7
4,7
4,4
4,4
4,4
4,2
4,2
4,0
2,9
3,2
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Pagulaste vastuvõtmise tingimused ja nende olulisus sõltuvalt soost, haridusest ja rahvusest Keskmised hinnangud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähistas „ei ole üldse oluline“ ning 5 „väga oluline“
Palun hinnake, kuivõrd oluliseks Te järgnevaid väiteid peate.
15
4,8
4,8
4,8
4,7
4,4
4,4
4,2
2,9
1,0 2,0 3,0 4,0 5,0
Kokku mees naine põhiharidus kesk- või keskeri-hardius kõrgharidus eestlane muu rahvus
Pagulased peavad asuma tööle ja maksumaksjateks saama 4,8 4,9 4,8 4,9 4,8 4,8 4,9
Pagulaste vastuvõtmine ei tohi halvendada Eesti inimeste
sotsiaalkaitset 4,7 4,9 4,8 4,9 4,8 4,8 4,8
Pagulased peavad omaks võtma meie kultuurinormid
ja austama meie seadusi 4,7 4,8 4,7 4,8 4,7 4,8 4,7
Vastu võib võtta ainult inimesi, kes tõepoolest on
sõja- ja tagakiusamise ohvrid, mitte parema elu otsijad 4,6 4,8 4,6 4,7 4,6 4,7 4,7
Pagulased peavad ära õppima eesti keele 4,4 4,5 4,5 4,5 4,4 4,6 4,2
Pagulastega tuleb tegeleda ja nende kohanemist aktiivselt toetada 4,2 4,5 4,0 4,4 4,5 4,4 4,3
Pagulased tuleb elama paigutada hajutatult üle Eesti 4,0 4,3 4,0 4,2 4,2 4,3 3,9
Pagulaste vastuvõtmine peab toimuma tingimusel,
et nad ei saa toetusi ja abi riigi käest 3,0 2,8 2,9 3,0 2,7 2,9 3,0
0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt suurem 0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt väiksem
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Pagulaste vastuvõtmise tingimused ja nende olulisus sõltuvalt vanusest Keskmised hinnangud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähistas „ei ole üldse oluline“ ning 5 „väga oluline“
Palun hinnake, kuivõrd oluliseks Te järgnevaid väiteid peate.
16
4,8
4,8
4,8
4,7
4,4
4,4
4,2
2,9
1,0 2,0 3,0 4,0 5,0
Kokku 15-24 25-34 35-49 50-64 65+
Pagulased peavad asuma tööle ja maksumaksjateks saama 4,7 4,8 4,8 4,9 4,8
Pagulaste vastuvõtmine ei tohi halvendada Eesti inimeste
sotsiaalkaitset 4,8 4,8 4,8 4,8 4,9
Pagulased peavad omaks võtma meie kultuurinormid
ja austama meie seadusi 4,8 4,7 4,8 4,8 4,7
Vastu võib võtta ainult inimesi, kes tõepoolest on
sõja- ja tagakiusamise ohvrid, mitte parema elu otsijad 4,3 4,6 4,7 4,8 4,8
Pagulased peavad ära õppima eesti keele 4,2 4,4 4,4 4,6 4,5
Pagulastega tuleb tegeleda ja nende kohanemist aktiivselt toetada 4,0 4,5 4,5 4,5 4,3
Pagulased tuleb elama paigutada hajutatult üle Eesti 3,8 4,1 4,3 4,3 4,3
Pagulaste vastuvõtmine peab toimuma tingimusel,
et nad ei saa toetusi ja abi riigi käest
3,0 2,6 2,8 3,0 3,1
0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt suurem 0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt väiksem
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
Pagulaste vastuvõtmise mõju Eesti ühiskonnale
3
© Emor AS
Pagulaste vastuvõtmise mõju Eesti ühiskonnale % kõikidest vastanutest, n=1000
Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute, et ...?
18
keskmine
Pagulaste elurajoonid muutuvad getodeks
ning kuritegevus kasvab
Pagulaste tulek halvendab Eesti inimeste
sotsiaalset kaitset
Pagulased ei integreeru Eesti ühiskonda
ning lõhestavad seda
Erineva kultuuritaustaga inimesed
rikastavad Eesti elu
Pagulased aitavad leevendada tööjõupuudust
ning suurendada riigi maksutulu
Pagulased aitavad Eestit avatumaks
ja sallivaks muuta
Eestist lahkunute asemel peavad mujalt uued
inimesed tulema, et riik püsiks elus
Pagulaste tulek ei muuda ühiskonda
31
39
23
34
19
30
19
14
9
9
10
8
10
10
9
9
19
20
19
16
17
13
22
18
16
11
15
12
14
12
10
6
22
21
24
25
32
29
27
29
30
23
26
24
26
22
23
20
12
9
15
11
13
12
14
15
18
22
17
18
16
17
20
20
8
6
12
9
12
9
15
19
22
31
26
32
28
32
35
42
8
4
6
4
7
7
4
3
5
4
6
6
5
6
3
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
2016
2015
5 Täiesti nõus 4 3 2 1 Ei ole üldse nõus EOÖ
3,6
3,8
3,3
3,6
3,2
3,5
3,2
2,9
2,7
2,4
2,7
2,4
2,6
2,5
2,4
2,2
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Pagulaste vastuvõtmise mõju Eesti ühiskonnale sõltuvalt soost, haridusest ja rahvusest Keskmised hinnangud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähistas „pole üldse nõus“ ning 5 „täiesti nõus“
Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute, et ...?
19
3,6
3,3
3,2
3,2
2,7
2,7
2,6
2,4
1,0 2,0 3,0 4,0 5,0
Kokku mees naine põhiharidus kesk- või keskeri-hardius kõrgharidus eestlane muu rahvus
Pagulaste elurajoonid muutuvad getodeks ning kuritegevus kasvab 3,6 3,5 3,6 3,7 3,3 3,5 3,8
Pagulaste tulek halvendab Eesti inimeste sotsiaalset kaitset 3,3 3,3 3,4 3,4 3,1 3,1 3,6
Pagulased ei integreeru Eesti ühiskonda ning lõhestavad seda 3,3 3,2 3,1 3,3 3,0 3,1 3,3
Erineva kultuuritaustaga inimesed rikastavad Eesti elu 3,1 3,3 3,1 3,1 3,3 3,2 3,2
Pagulased aitavad leevendada tööjõupuudust
ning suurendada riigi maksutulu 2,6 2,8 2,9 2,5 2,9 2,8 2,4
Pagulased aitavad Eestit avatumaks ja sallivaks muuta 2,6 2,8 2,7 2,5 2,9 2,8 2,3
Eestist lahkunute asemel peavad mujalt uued inimesed tulema,
et riik püsiks elus 2,5 2,7 2,8 2,6 2,7 2,5 3,0
Pagulaste tulek ei muuda ühiskonda 2,4 2,4 2,4 2,4 2,3 2,2 2,7
0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt suurem 0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt väiksem
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Pagulaste vastuvõtmise mõju Eesti ühiskonnale sõltuvalt vanusest Keskmised hinnangud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähistas „pole üldse nõus“ ning 5 „täiesti nõus“
Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute, et ...?
20
3,6
3,3
3,2
3,2
2,7
2,7
2,6
2,4
1,0 2,0 3,0 4,0 5,0
Kokku 15-24 25-34 35-49 50-64 65+
Pagulaste elurajoonid muutuvad getodeks ning kuritegevus kasvab 3,1 3,2 3,5 3,9 3,9
Pagulaste tulek halvendab Eesti inimeste sotsiaalset kaitset 3,0 3,1 3,1 3,5 3,5
Pagulased ei integreeru Eesti ühiskonda ning lõhestavad seda 3,0 3,0 3,1 3,5 3,4
Erineva kultuuritaustaga inimesed rikastavad Eesti elu 3,4 3,4 3,2 3,1 3,0
Pagulased aitavad leevendada tööjõupuudust
ning suurendada riigi maksutulu 3,0 2,8 2,8 2,4 2,6
Pagulased aitavad Eestit avatumaks ja sallivaks muuta 2,8 2,9 2,7 2,5 2,5
Eestist lahkunute asemel peavad mujalt uued inimesed tulema,
et riik püsiks elus 2,6 2,7 2,6 2,5 2,7
Pagulaste tulek ei muuda ühiskonda 2,1 2,3 2,2 2,4 2,7
0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt suurem 0,0 - Erinevus keskmisest oluliselt väiksem
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
Usaldusväärsed infoallikad ja infovajadus
4
© Emor AS
Peamised infoallikad – I % kõikidest vastanutest, n=1000, spontaansed vastused
Milliste meediakanalite kaudu olete saanud peamiselt infot pagulasteema kohta?
22
ETV (sh AK, Foorum, Pealtnägija jne)
Internet
Delfi.ee
Televisioon, TV, raadio
Venekeelsed kanalid
Postimees
Kanal 2 (sh Reporter)
Vikerraadio
Postimees.ee
TV3 (sh Seitsmesed uudised)
Rahvusvahelised meediakanalid
Sotsiaalmeedia
Raadio 4
ETV+
Kuku
Õhtuleht
Päevaleht
Sky+
Raadio 2
Eesti Ekspress
Äripäev
Muu
Ei oska öelda, ei tea
32%
12%
10%
9%
8%
8%
6%
4%
3%
3%
3%
2%
2%
2%
1%
1%
1%
1%
0,4%
0,4%
0,2%
7%
1%
4
4
6
7
8
8
9
9
10
41
Sotsiaalmeedia …
Postimees.ee
TV3 (Seitsmesed …
Vikerraadio
Delfi.ee
Kanal 2 (Reporter)
Televisioon, TV, raadio
Internet
Postimees
ETV
Peamised kanalid eestlaste seas
2
3
5
6
8
14
17
17
24
Postimees.ee
Postimees
Rahvusvahelised kanalid
Raadio 4
Televisioon, TV, raadio
Delfi.ee
ETV ja EVT+
Internet
Venekeelsed meediakanalid
Peamised kanalid muu rahvuse seas
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Peamised infoallikad – II % kõikidest vastanutest, n=1000, spontaansed vastused
Milliste meediakanalite kaudu olete saanud peamiselt infot pagulasteema kohta?
23
ETV (AK, Foorum, Pealtnägija jne)
Internet
Delfi.ee
Televisioon, TV, raadio
Venekeelsed kanalid
Postimees
Kanal 2 (Reporter)
Vikerraadio
Postimees.ee
TV3 (Seitsmesed uudised)
Rahvusvahelised kanalid
Sotsiaalmeedia
Raadio 4
ETV+
Kuku
Õhtuleht
Päevaleht
Sky+
Raadio 2
Eesti Ekspress
Äripäev
Muu
Ei oska öelda, ei tea
32%
12%
10%
9%
8%
8%
6%
4%
3%
3%
3%
2%
2%
2%
1%
1%
1%
1%
0,4%
0,4%
0,2%
7%
1%
4
5
6
6
6
7
9
11
13
14
15
20
Õhtuleht
TV3 (Seitsmesed uudised)
Muu
Televisioon, TV, raadio
Venekeelsed kanalid
Postimees.ee
Sotsiaalmeedia
Kanal 2 (Reporter)
Postimees
ETV
Internet
Delfi.ee 44
12
12
9
8
6
6
3
2
2
2
2
2
1
1
1
ETV
Venekeelsed kanalid
Televisioon, TV, raadio
Vikerraadio
Muu
Kanal 2 (Reporter)
Postimees
Rahvusvahelised kanalid
ETV+
Raadio 4
Kuku
Internet
Päevaleht
TV3 (Seitsmesed uudised)
Delfi.ee
Postimees.ee
Peamised meediakanalid 15−24-aastaste seas Peamised meediakanalid üle 65-aastaste seas
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Usaldusväärsed isikud % kõikidest vastanutest, n=1000, spontaansed vastused
Kes Teie arvates on pagulasteemal meedias kõige usaldusväärsemad kõneisikud? Kas mõni konkreetne ajakirjanik, poliitik, teadlane või ekspert
24
Mart Helme
Aarne Rannamäe
Marina Kaljurand
Jaana Toom
Marko Mihkelson
Martin Helme
Edgar Savisaar
Taavi Rõivas
T. H. Ilves
Kersti Kaljulaid
Igor Gräzin
Kristiina Ojuland
Ahto Lobjakas
Marju Lauristin
Jüri Luik
Muu
Ei tea, ei oska öelda
4%
2%
1%
1%
1%
1%
1%
1%
1%
0,4%
0,4%
0,4%
0,3%
0,2%
0,2%
8%
84%
5,3
2,0
1,7
1,1
1,0
0,9
Mart Helme
Aarne Rannamäe
Marina Kaljurand
Marko Mihkelson
Martin Helme
Taavi Rõivas
Usaldusväärsed isikud eestlaste seas
3,7
2,0
0,8
0,4
Jaana Toom
Edgar Savisaar
Kersti Kaljulaid
Marina Kaljurand
Usaldusväärsed isikud muu rahvuse seas
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Lisainformatsiooni vajalikkus % kõikidest vastanutest, n=1000
25
Palun öelge, kas Te soovite pagulaste kohta rohkem teada saada?
21
38
23
15
56
44
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2016
2015
Ei soovi, infot on piisavalt
Soovin infot
Ei oska öelda, ei tea
Soovin üldiselt adekvaatset, objektiivset, tõest infot
Vastuvõetavate päritolu
Kes on pagulane (üldiselt)
Vastuvõetavate arv ja koosseis
Vastuvõetavate sotsiaalne ja kultuuriline taust
Taustakontrolli usaldusväärsus
Pagulastele pakutav tugisüsteem
Pagulaste õigused, toetused, kohustused Eestis elades
Mõju Eesti ühiskonnale
Rändekriisi taust
Turvalisuse tagamise meetodid
Vastuvõtmise kriteeriumid
Negatiivse mõju vähendamise meetodid
Muu
Millisest infost Te puudust tunnete? % nendest, kes vastasid jaatavalt, n=247
53%
11%
11%
11%
9%
4%
3%
3%
3%
2%
1%
1%
0%
13%
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
Lisad
5
© Emor AS
Tulemuste usalduspiirid
27
Valimi suurus 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%
50% 55% 60% 65% 70% 75% 80% 85% 90% 95% 97% 98%
5 57,47% 57,18% 56,31% 54,82% 52,67% 49,77% 45,97% 41,04% 34,48% 25,05% 19,61% 16,09%
10 35,26% 35,08% 34,55% 33,64% 32,32% 30,54% 28,21% 25,18% 21,16% 15,37% 12,03% 9,87%
15 27,63% 27,49% 27,07% 26,35% 25,32% 23,93% 22,10% 19,73% 16,58% 12,04% 9,43% 7,74%
20 23,37% 23,25% 22,89% 22,29% 21,42% 20,24% 18,69% 16,69% 14,02% 10,19% 7,97% 6,54%
25 20,60% 20,50% 20,18% 19,65% 18,88% 17,84% 16,48% 14,71% 12,36% 8,98% 7,03% 5,77%
30 18,62% 18,53% 18,25% 17,76% 17,07% 16,13% 14,90% 13,30% 11,17% 8,12% 6,35% 5,21%
40 15,97% 15,89% 15,65% 15,23% 14,64% 13,83% 12,78% 11,40% 9,58% 6,96% 5,45% 4,47%
45 15,06% 14,98% 14,75% 14,36% 13,80% 13,04% 12,04% 10,75% 9,03% 6,56% 5,14% 4,22%
50 14,28% 14,21% 13,99% 13,63% 13,09% 12,37% 11,43% 10,20% 8,57% 6,23% 4,87% 4,00%
60 12,91% 12,84% 12,65% 12,31% 11,83% 11,18% 10,33% 9,22% 7,75% 5,63% 4,40% 3,61%
65 12,40% 12,34% 12,15% 11,83% 11,37% 10,74% 9,92% 8,86% 7,44% 5,41% 4,23% 3,47%
75 11,55% 11,49% 11,31% 11,01% 10,58% 10,00% 9,24% 8,25% 6,93% 5,03% 3,94% 3,23%
100 10,00% 9,95% 9,80% 9,54% 9,16% 8,66% 8,00% 7,14% 6,00% 4,36% 3,41% 2,80%
120 9,04% 8,99% 8,85% 8,62% 8,28% 7,83% 7,23% 6,45% 5,42% 3,94% 3,08% 2,53%
150 8,00% 7,96% 7,84% 7,63% 7,33% 6,93% 6,40% 5,71% 4,80% 3,49% 2,73% 2,24%
200 6,93% 6,89% 6,79% 6,61% 6,35% 6,00% 5,54% 4,95% 4,16% 3,02% 2,36% 1,94%
300 5,66% 5,63% 5,54% 5,40% 5,18% 4,90% 4,53% 4,04% 3,39% 2,47% 1,93% 1,58%
500 4,38% 4,36% 4,29% 4,18% 4,02% 3,79% 3,51% 3,13% 2,63% 1,91% 1,49% 1,23%
550 4,18% 4,16% 4,09% 3,99% 3,83% 3,62% 3,34% 2,98% 2,51% 1,82% 1,43% 1,17%
1 000 3,10% 3,08% 3,03% 2,95% 2,84% 2,68% 2,48% 2,21% 1,86% 1,35% 1,06% 0,87%
Näiteks: 75% nõustub, et inimestel on õigus vabalt rännata ja valida endale elukohamaad, siis sel juhul usalduspiirid on ± 2,68%.
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Ankeet
28
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Ankeet
29
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Ankeet
30
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium
© Emor AS
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolne kontaktisik: Päivi Marjaana Tampere
Uuringu kava ja aruande koostaja: Aivar Voog
Valimi ja programmi koostaja: Anna Zahharova
Ankeedi tõlge vene keelde: Jelena Schmidt
Andmetöötlus: Piret Jürman
Graafilised tööd: Maire Nõmmik
Kontaktinfo
Aivar Voog
Kantar Emori uuringuekspert
E-mail: [email protected]
Kantar Emor
Telefon: 626 8500
Faks: 626 8501
E-mail: [email protected]
Aadress: A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn
Projekti meeskond
31
Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire“ raames, mida
kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning
EV Siseministeerium