Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused

1. Elektronpost (e-mail)2. www3. FTP

Kirjandus• V. Leping, M. Kaseorg Informaatika I:

Internet lk. 52-73• Ettevaatust – arvuti! III osa:

– veebilehitsejad, e-post, ftp lk. 232-244, – kodulehekülje tegemine lk. 111-167,– arvutivõrgud lk. 171-208

• V. Praust Infoühiskonna aabits, ehk lühike jutustus sellest, mis mõjutab meid lähemas ja kaugemas tulevikus. Tallinn, 1997.

• T. Tammet Teejuht võrgumaailma. “Ilmamaa” 1997.

Kirjandus (2)

• E. Saar Brauserite võrdlus. Arvutimaailm 2/2005

• V. Praust Otsing küberruumis. Arvutimaailm 1-8/1998 (Yahoo, Archie, Nuuskur, Deja News jt.)

• J. Vare Amatööridest veebimeistritele. Arvutimaailm 2/2000

• A. Oja Arvutivõrkude arengulugu. Arvutimaailm 3-9/2003

Huvitavaid linke• http://www.physic.ut.ee/~valts/internet.html

– Interneti juhend algajaile (Kaido Hallik)• http://www.cs.ut.ee/~jaanus/inet/ – kursuse

"Rakendustarkvara: Internet" materjalid (Jaanus Pöial, 1997)

• http://www.ut.ee/KKK/html/ – algaja Internetikasutaja korduma kippuvad küsimused

Mis on Internet?• Internet on ülemaailmne väiksemate arvuti-võrkude

ühendus. Loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevaid arvutivõrke.

• Arvutivõrk (computer network) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Internetti ühendatud arvutid võib jaotada kahte liiki: Internet suure tähega: arvutid, mis on omavahel

ühendatud püsiliinidega. Püsiühendusega arvuti abil saab kasutada kõiki Interneti teenuseid.

internet väikese tähega: lisaks Interneti arvutitele kuuluvad siia arvutid, mis aeg-ajalt võtavad teise arvutiga ühendust. Ühendust võetakse modemi abil, kasutades telefoniliine.

Veel mõisteid Server – arvuti, mis juhib kohtvõrgu tööd. Server

võib olla keskarvutiks – arvutiks, millega ühendatakse terminaale.

Terminaal – süsteem, mis koosneb (vähemalt) klaviatuurist ja monitorist. Arvutused tehakse keskarvutis, millega terminaal on võrgu abil ühendatud. Terminaaliks võib olla ka personaalarvuti või tööjaam.

Kohtvõrk (LAN = Local Area Network) – arvutivõrk piiratud geograafilisel alal, näiteks ühes ruumis.

Milleks Internetti vaja on?

• Interneti kaudu on võimalik teistest arvutitest vajalikku infot otsida.

• Internet pakub suhtlemisvõimalust maailma suvalises punktis olevate inimestega, meelelahutust jne jne. – Samas tuleks jälgida, et interneti kasutamine ei

rööviks kogu aega: muid, “reaalse maailma” tegevusi ei tohiks sellepärast unarusse jätta. ;-)

Ajaloost• 1969 – Internet loodi USA kaitsejõudude

uurimisprogrammi osana. Eesmärk oli luua kommunikatsioonivõrk, mis töötaks edasi ka osalise hävimise korral.

• 1971 – ühendati 15 arvutit• 1973 – esimesed rahvusvahelised ühendused

(Inglismaa ja Norra)• 1982 – TCP/IP protokoll kuulutati standardiks

TCP/IP• TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet

Protocol) ühendab arvuteid püsiliinide kaudu (üüritud või selleks eraldi ehitatud).– Protokoll määrab, milline on andmeedastuse formaat

erinevate süsteemide vahel mingis võrgu kihis (füüsiline kiht, võrgukiht, transpordikiht jne. – nn. OSI mudel)

• Lisaks on võimalik ajutise TCP/IP ühenduse loomine modemite vahendusel (SLIP, PPP).

• IP-võrk on populaarseim nii Eestis kui ka kogu maailmas.

TCP/IP (järg)

• Ühendumiseks TCP/IP võrguga on tarvis rajada või üürida püsiliin sobiva või lähima Interneti teenuse pakkujani.

• Akadeemilistele asutustele ja koolidele pakub riigi poolt finantseeritud ühendusi organisatsioon EENet (http://www.eenet.ee/).

IP-aadressid• Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus

ainulaadne aadress. • IP-võrgu protokolli järgi on aadressid 32-bitised

numbrid. • Kohalikus võrgus, millel pole TCP/IP-ühendust

teiste võrkudega, võite need aadressid määrata vastavalt isiklikule eelistusele.

• Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon — Võrguteabekeskus (NIC, Network Information Center).

IP-aadressid (2)• Lugemise hõlbustamiseks jagatakse IP-aadressid

neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks).• Näiteks arvuti quark.physics.groucho.edu IP-

aadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4.

• IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult võrguaadressi ning ülejäänud osa hostiaadressi.

• http://www.hclub.ee:81/masinad/ - otsing Eesti nimeserverite andmebaasist: masina nimi -> IP-aadress (autor M. Roos)

• Näiteks r317a.cs.ut.ee = 193.40.5.80

Ajaloost (2)• 1984 – võeti kasutusele domeeninimed (DNS – Domain

Name Service) • 1989 – CERN (Euroopa Tuumauuringute Laboratoorium)

tutvustas World Wide Web-i (WWW) projekti. Eesmärk: parandada teaduslike materjalide kättesaadavust.

• 1990 – Tim Berners-Lee kirjutas programmi, mille ta nimetas WorldWideWeb-iks.

• 1992 – CERN võttis kasutusele WWW• Berners-Lee: “Võrgu ühendavad kokku kaablid arvutite

vahel, WWW ühendavad kokku hüpertekstis paiknevad lingid. WWW muutis Interneti kasulikuks, sest inimesed on informatsioonist tõepoolest huvitatud, kuid ei taha seejuures tingimata arvuteid ja kaableid tunda.”

Eesti internetistumine"Tiigrihüpe" Eestis – koolide varustamine arvutitega ja

internetiühenduse tagamine. http://www.tiigrihype.ee/ August 2002 – Eestis 459 avalikku internetipunkti2003. a. veebruariks said internetiühenduse kõik Eesti

raamatukogud. Aga…EMORi uuring 2002. a. septembris näitas, et 61 % Eesti elanikkonnast ehk umbes 850 000 inimest

ei ole veel kunagi internetti kasutanud. (Samal ajal iga teine 6-14-aastane laps kasutab internetti.)

Eesti internetistumine (2)

Aasta Arvuteid Internetismaailmas Eestis

1969 41984 10001987 10 0001989 100 0001992 1 milj. 701993 2 milj. 4001994 3,8 milj. 1 2001995 6,6 milj. 3 7001996 30 milj. 8 0001997 112 milj. 15 000

Juuni 1998 20 000Aprill 1999 26 000Sept. 2000 27 500sügis 2002 600 milj. kasutajat 0,9 milj. kasutajat

Netikett = Võrgu etikett

Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, nn. netikett (netiquette) ehk Võrgu etikett. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama – sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid. Oma kirjutise lõppu lisage oma täisnimi ja

elektronposti aadress. Olge kena ja viisakas. Olge ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud

materjalide kasutamise ja tsiteerimisega.

Netikett (2) Lugege julgesti KKK-artikleid (Korduma Kippuvad

Küsimused) ehk inglise keeles FAQ-artikleid (Frequently Asked Questions). Kindlasti leiate sealt vastused enamusele Teid huvitavatele küsimustele.

Kasutage arvuteid, millesse Teil on legaalne juurdepääs. Muukimine” on kuritegu ja saab vastavalt karistatud!!!

• Võrgus võrdub suurte tähtedega kirjutamine karjumisega.

• Tartu Ülikooli arvutivõrgu kasutamise reeglid: http://www.ut.ee/it/teenused/vork/reeglid-pro.html

Tähtsamad Internetiteenused1. Elektronpost (e-mail)

• Elektronposti (e-mail, email) abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis.

• Elektronaadressi saamiseks tuleb pöörduda mõne Internetti kuuluva masina administraatori poole.

• Kui Teil on olemas kasutajatunnus mõnes arvutis, siis saate Te kirju saata ja ka Teile on võimalik kirjutada.

• Elektronkirjade saatmiseks/ kirjutamiseks on mitmeid programme. Näited: Mozilla Mail, Mozilla Thunderbird, pine, eudora, elm, mailx, mail, pmail, Pegasus Mail, MS Outlook Express

Elektronpost (2)• ElektronaadressKeskarvuti kasutaja elektronaadress:

<kasutajanimi>@<keskarvuti_nimi>. Näiteks: heli_u@math.ut.ee, kus heli_u on kasutajanimi ehk kasutajatunnus ja math.ut.ee keskarvuti nimi.

Mõnikord on lubatud ka elektronaadresside lühendamine. Näiteks: elektronkirja saatmisel on elektronaadress heli_u@ut.ee samaväärne aadressiga heli_u@math.ut.ee.

Tartu Ülikoolis meiliaadressid kujul eesnimi.perenimi@ut.ee

Keskarvutite nimed Arvuti nime viimane osa on maa kood:

Eesti ee – Soome fi – Rootsi se – Saksamaa de– Ühendkuningriigid uk jne.

• Riikide koodid on paika pandud ISO 3166 standardiga

USA-s on aadressi viimane osa 3-täheline: edu-education, gov-government, com-commerce, mil-military, org-organization.

Interneti teeninduskeskuste aadressidel on lõpp net (network).

TÜ keskarvutid• TÜ keskarvutite nimesid: math.ut.ee, raud.ut.ee,

rubiin.physic.ut.ee (ut = Universitas Tartuensis).• Kõigile juurdepääs TÜ kasutajatunnusega.• math.ut.ee

– MT tudengite ja töötajate kodukataloogid, – MT tudengite ja töötajate kirjakastid, – MT tudengite ja töötajate veebilehed,– arvutiklasside failiserver,– töökohtade (peamiselt MT, aga ka muud TÜ üksused) failiserver, – instituutide (ATI, PMI) dokumendihoidla,– instituutide (ATI, PMI, RMI) kodulehed,– trükisüsteemi keskserver, – TÜ LDAP replika,– TÜ NIS+ replika,– kaugtööserver (SSH, telnet).Kasutajaskond: ennekõike MT liikmed, kuid ka kogu TÜ liikmed

Elektronkirja struktuur

• Elektronkiri koosneb kahest osast: päisest (header) ja sisust (content).– Kirja sisu on ainult saatja/saaja jaoks. Sisu

koosneb infost, mida saatja tahab adressaadile öelda.

– Kirja päises on info, mis on vajalik kirja edasitoimetamiseks.

Elektronkirja struktuur (2)

Elektronkirja päise tähtsamad osad: 1. To: saaja elektronaadress – täidab saatja

2. From: saatja elektronaadress – täidab arvuti

3. Date: saatmise kuupäev – täidab arvuti 4. Cc: (Carbon Copy) koopia saaja(d) – täidab saatja, pole kohustuslik

5. Subject: kirja teema – täidab saatja, pole kohustuslik, kuid on väga soovitav

Elektronkirja struktuur (3)6. Content-Type: kas kiri koosneb ainult tavalisest tekstist või on kaasas mõni fail – täidab arvutiNäiteks: plain text või multipart/mixed7. Parts/Attachments: missugustest osadest kiri koosneb – täidab arvuti, kuid kirja saatja määrab kindlaks faili(d), mis lähevad kirjaga kaasa Näide:

1.1 OK 35 lines Text (charset: ISO-8859-1) 1.2 Shown 59 lines Text 2 32 KB Application

Internetiteenused:2. WWW e. veeb

• WWW – e-posti kõrval teine väga palju kasutatav ning atraktiivseim internetiteenus

• WWW (World Wide Web) – hajus andmebaas, nn. hüpertekstide süsteem.

• Hüpertekst – tekst, mis sisaldab hüperlinke, mis toimivad viitadena teistele hüpertekstidele.

• Hüperlingina märgistatud võtmesõnal (või pildil, ikoonil vms.) hiirelülitiga klõpsutamine toob arvuti ekraanile selle võtmesõnaga seotud, uue hüperteksti. Erinevad hüpertekstid võivad paikneda erinevates arvutites üle terve maailma.

WWW (2) WWW võimaldab luua ja taasesitada

integreeritud informatsiooni (teksti, liikuvaid ja liikumatuid pilte, heli, videot).

Internetti kasutatakse selle info edastamiseks.

WWW komponendidWWW toimib nelja komponendi abil:1) HTML (HyperText Markup Language) on

standardiseeritud vahend dokumendi kirjeldamiseks.2) WWW-server salvestab HTML-dokumente ja peab

arvet dokumentide juurdepääsuõiguste üle3) WWW-brauser (veebilehitseja) on programm, mis

kopeerib võrgust HTML-dokumendi ja näitab seda vastuvõtja arvutiekraanil (lynx, Mosaic, Netscape Navigator, Internet Explorer jt)

4) HTTP (HyperText Transfer Protocol) kehtestab reeglid, kuidas veebilehitseja dokumendid WWW-serverist kätte saab.

URLURL (Universal Resource Location) –

veebilehekülje aadress URL määrab, millises arvutis dokument asub ja

kus täpselt ta selles arvutis paikneb. URL koosneb kolmest osast:

1) http (määrab, et otsitakse veebilehekülge vm http-informatsiooni)2) arvuti nimi internetis3) otsitee ja dokumendi nimi

http://www.cs.ut.ee/facilities/public_html/facilities.html

arvuti nimi otsitee failinimi

Info otsimine veebist

1) Mööda linke: vaadates veebilehitsejas mingit hüpertekstidokumenti, liikuda mööda linke.

2) Teema järgi: nt. Netscape Navigatori menüüst valida Directory ja rippmenüüst Internet Search (või nupp NetSearch), sisestada märksõna.

3) Teadaoleva www-aadressi (URL) järgi: aadress sisestada aknasse Location.

Otsimine märksõna järgi: Infootsisüsteemid

Otsisüsteemid (otsingumootorid):NETI (Eesti) – www.neti.ee

Ülemaailmsed:www.google.comwww.altavista.comwww.excite.comwww.lycos.comInfootsingu teooriast ja praktikast on teinud väikese

kokkuvõtte Kaili Müürisep (http://www.cs.ut.ee/~kaili/books.html)

Info otsimine: temaatilised kataloogid Yahoo (www.yahoo.com) – temaatiline kataloog

Avalehel 16 valdkonnast koosnev loend: kunst ja kultuur sport äri ja majandus teatmematerjalid arvutid ja Internet regioonid haridus teadus meelelahutus sotsiaalteadus valitsus ühiskond ja kultuur tervis uudis ja meedia• Iga mainitud valdkond on jagatud veel suureks

hulgaks väiksemateks valdkondadeks jne., kuni lõpuks viitavad nad konkreetsetele veebilehtedele.

Info otsimine: yahoo

Lisaks traditsioonilisele temaatilisele kataloogile mitmed erivõimalused:telefoninumbrite otsisüsteem, ilmateated,

mitmesugused kaardid ja plaanid, jooksvad uudised, aktsiainfo jms (eelkõige USA–keskne)

• Yahood kui parimat globaalset temaatilist kataloogi tasub pruukida siis, kui soovitakse otsida kõiki mingile temaatikale vastavaid lehti üle kogu veebi.

Kui otsitakse mingit konkreetset lehte, siis oleks mõttekas kasutada otsisüsteemi, nt Alta Vistat.

Info otsimine: keerulisemad päringudmärksõna1 AND märksõna2 – otsida dokumente, milles

sisalduvad nii märksõna1 kui ka märksõna2

märksõna1 OR märksõna2 – otsida dokumente, milles sisalduvab kas märksõna1 või märksõna2

“See on fraas” – otsida dokumente, milles sisaldub fraas “See on fraas”

märksõna +sõna – otsida dokumente, milles sisaldub märksõna ja sellele järgneb sõna

märksõna -sõna – vastupidine eelmisele

Paljudes otsisüsteemides on otsingut võimalik kitsendada domeeni, keele, kuupäeva jm. järgi

Otsisüsteemide võrdlusKatse viis läbi M. de Rijke (Amsterdami ülikool)

2001. aastal.Protsent näitab relevantsete dokumentide protsenti

kõigist päringule vastuseks saadud dokumentidest. 1. HotBot (82 %) 2. Google (78 %) 3. Alta Vista (47 %) 4. Kanoodle (42 %) 5. Northern Light (41 %) 6. DirectHit (39 %) 7. Lycos (38 %) 8. GoTo.com (32 %) 9. FastSearch (27 %)10. Excite (26 %)

Internetiteenused:3. FTP

FTP (File Transfer Protocol) – vahend andmekogumite ülekandmiseks ühest arvutist teise interneti vahendusel.

• Avalikkusele saab infot Internetis välja panna kahel moel – WWW-leheküljedele ja FTP-arhiividesse.

FTP-arhiivid on elektroonilised arhiivid, kuhu kas kõigil või kindlaksmääratud seltskonnal on ligipääs, et endale tarkvara vm. faile hankida.

Eesti ftp-arhiivide nimekiri leidub aadressil http://www.cs.ut.ee/nuuskur

FTP (2) FTP tavaversioon nõuab, et faili kopeerijal

oleksid olemas kasutajakontod (account) mõlemas arvutis: nii selles, kus failid algselt asuvad, kui ka selles, kuhu nad kopeeritakse.

Lisaks FTP tavaversioonile on olemas aga ka FTP anonüümne variant (anonymous FTP), mis lubab arvutis asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest.

FTP vs. WWW FTP otsisüsteemide põhierinevus WWW

otsisüsteemidest on see, et FTP otsisüsteemid võimaldavad reeglina otsida üksnes faili– ja katalooginimede järgi, samal ajal kui WWW otsisüsteemid võtavad reeglina arvesse ka HTML-keeles kirjutatud failide sisu.

• Kuigi FTP ja veeb on mingil määral omavahel integreerunud, on FTP–s sisalduvaid faile siiski mugavam otsida spetsiaalsete FTP otsisüsteemide abil.

Kuidas toimub FTP seanss? 1. FTP seansi alustamiseks personaalarvuti ja

keskarvuti või FTP-arhiivi vahel tuleb käivitada vastav programm, näiteks WsFTP.

2. Avanevas aknas tuleb määrata – keskarvuti või FTP-arhiivi nimi (Host name); – oma kasutajatunnus (User Id) vastavas

keskarvutis või “anonymous”, kui vaja on üle kanda infot mingist FTP-arhiivist;

– kasutajatunnusele vastav parool (password) või oma e-maili aadress (avaliku FTP-arhiivi puhul).

3. Avanevas kahepoolses aknas märgistada soovitav fail ja klõpsutada noolenupul (mis viitab vajalikus suunas).

Näide FTP seansist Unix’is :~> ftp <arvuti_nimi>> Connected to <arvuti_nimi>.> Name: <kasutajanimi>> Password required for <kasutajanimi>> password: <parool>> User <kasutajanimi> logged in.ftp> dir(Kuvatakse kataloogilisting. Kataloogipuus saab

ringi liikuda käsu cd abil.)ftp> get <failinimi>ftp> byeGoodbye.:~>