as g4s eesti ajakiri sensor jaanuar 2015

sensorG4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

enno ottisvormib riskikäitumisega noortest tublid mehed

Anu stAmberg –G4Si koolituste väsimatu mootor e-pAtrull – tark mees turvatöötaja taskus

Ajaplaneerimise kunst

teeni lisa!

2 G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

teenetemärgi iii järkValvedivisjonJanos ObjartelAnts FixJuri DrobõševJaanika KaaritsAivar AdamsUdo JoasaarKaie VillupKalle JõgimaaMaksim MihhailovMargus Meiessaar sularahadivisjonTiia VohlaJelena BorisovaErvin NaaritsturvatehnikadivisjonTarvo PuuseppDmitri FominRoman RaagelmüügidivisjonAin JaagoklienditeenindusdivisjonHeidi EsvaEne RajatugidMargus MäesaluTarvo TikandArtjom SokolovAs ÜhisteenusedIvo Link

teenetemärgi ii järkValvedivisjonEnno Ottis Kalle Kivro sularahadivisjonArgo RäppturvatehnikadivisjonMaarika Grents müügidivisjonSveta Veedla klienditeenindusdivisjonReiko TääkerAleksander RjabokonJelena Laane

teenetemärgi i järkValvedivisjonVillu Õun

pArim turVAtöötAjAValvedivisjonKalmer NõmmeotsAndres KaasBirgit MüüriseppLjudmila BarabanovaHannes Rooplik

2014. aasta parimad

GALERII

Raul KukkKalev AsulaAnton RogivMarko VaiksaluRuth SoosaluNadežda KonarMarit FreibergsularahadivisjonKalle Kaldur

pArim juht ValvedivisjonJaak Kaarepere Igor ProkofjevTambet AruteeAndres SakkovsularahadivisjonVahur RintsturvatehnikadivisjonTarmo NigolsklienditeenindusdivisjonMarek Ottson

pArim tehnikHenry TaudenKristo VääriMihhail MinajevJoel Kõrgmaa

pArim teenindAjAsularahadivisjonBrita Saidla turvatehnikadivisjonJanek Must müügidivisjonKrista Sults klienditeenindusdivisjonHelen KelderViktoria UleksinaAs ÜhisteenusedRagne Pihlparim siseteenindajaKaire Ladoga

pArim mÜÜjA turvatehnikadivisjonAndres MakstinmüügidivisjonHenri AltMart Veebel klienditeenindusdivisjonNatalja Loginova As ÜhisteenusedVivika Kendra

pArim rAhAtöötlejAInga Jakoreva

uus AlustAjAAnu Stamberg

pArim sportlAneRaivo Raudsepp

AAstA tegijAPriit Orasson

AAstA teguAS Eesti Energia valve käivitamine

Hetk enne Aasta Teo välja kuulutamist

Parim turvatöötaja Anton Rogiv ja parim

juht Tambet Arutee koos kaaslastega

Staažikas turvatöötaja Tatjana Kozlova koos peojuhist vanaemaga ja õega. Päriselt-päriselt

Staažikas turvatöötaja Tatjana Kozlova koos peojuhist vanaemaga ja õega. Päriselt-päriselt

Publikut tantsutas Regatt

Juhtimiskeskuse juhataja kt Reiko Tääkeri hinnang peole ei vaja tõlget

3

JUHTKIRI

SISUKORD

2 2014. aasta parimad

3 Vana G4SPressi vahetas välja uuriva pilguga SENSOR

4 Priit Sarapuuga vestles möödunud aastale tagasi ja uuele vastu vaadates Julia Garanža

8 E-patrull – tark mees turvatöötaja taskus

10 Teeme tutvust Anu Stambergiga, kes on väikese ajaga toonud palju uut hingamist G4Si töötajate koolitamisse. Uurime, mida arvavad koolitatavad ise uutest koolitustest

12 Ajaplaneerimise kunst: lõpeta edasilükkamine ja tee ära!

13 Kuidas soovitada tööle uusi töötajaid ning saada lisaks värbamispreemiale võimalus võita iPad

14 Enno Ottis – Saaremaa mees tagab korda Põltsamaal

17 SUVEPÄEVAD. Millest räägib suvepäevade kohta tehtud küsitlus

18 Raul Kukk – südamega teiste abistaja

20 Aasta sportlase tiitli pälvinud Raivo Raudsepp annab nõu, kuidas leida teed spordi juurde

21 Särtsakas Kristiina Alliksaar kutsub kõiki tantsima

22 Tuletame meelde, millised on G4Sikate sportimisvõimalused üle Eesti

23 LÜHIUUDISED. Tervitame uusi töötajaid. Küsime, mida kolleegid ootavad alanud aastalt. Kutsume osalema heategevuslikus programmis Match-It!

Loodan, et G4SPressi välja vahetanud Sensor pakub Sulle nii avastamis- kui ka äratundmisrõõmu. Võin kin-nitada, et samasuguse rõõmuga valmivad ka Sensori

lood, sest valdav osa neist on inspireeritud meie inimestest: andekatest ja hoolivatest kogukonna elu arendajatest ning tugeva tahtejõuga isiksustest. Kohtudes nende inimestega ,olen nii mõnelgi korral tabanud end mõttelt, et küllap mul-le mu amet seepärast meeldibki, sest see võimaldab neid vaimustavaid kohtumisi ja mõttevahetusi. Tahan jagada seda rõõmu ka Sinuga.

Intervjuust turvatöötaja ja endise politseinikuga raul ku-kega saad teada, et Rauli jaoks peab maailm olema lah-ti mõtestatud. Oma rolli selles maailmas määratleb hiljuti infarkti üle elanud mees väga täpselt: „Ma pean inimesi ai-tama.“ Põltsamaa turvatöötaja, abipolitseiniku ja kaitseliit-lase enno ottise rollid toetavad üksteist ning moodus-tavad tummise terviku. Enno südameasjaks on Põltsamaa riskikäitumisega noored, kellest ta kõikidest rollidest tulene-vaid teadmisi kasutades kasvatab tublid eesti mehed. Aasta alusta-ja tiitli pälvinud Anu stam-berg on tõeline koolituste mootor, tänu kellele said G4Si sisekoolitused täiesti uue näo ja hingamise. Põnevaid lugusid on ajakirjas teisigi.

Lisaks uuele vormile muu-tub ka G4Si häälekandja ilmu-missagedus. Varasema 6 korra asemel hakkab Sensor ilmuma 8 korda aastas.

Põnevat lugemist!

Hea Sensori lugeja

juliA gArAnžAsensorG4S Eesti infolehtIlmub aastast 1995Telefon 651 1825

Väljaandja: AS G4S EestiPaldiski mnt 80Tallinn 10617

kujundus: Menu Kirjastus OÜtrükk: kroonpresstiraaž: 1400

toimetus:Julia GaranžaMaria ŠnaperKristel SaarmPriit Valk Maarika HaavistuEsme KassakKristiina Makut Artur AunapuEne Raja


INTERVJUU

5

INTERVJUU

kaks ja pool aastat juhatuse esimehe ametis on aeg, mis lubab teha esimesi kokkuvõtteid. millisena näed seda pe-rioodi?Õpipoisi aeg veel kestab, sest G4Sis on nagu eluski alati veel midagi õppida. Kui kunagi, Alarmteci värske juhina, oli mul aga vette visatu tunne, siis nüüd oli juhtimiskogemus olemas. Samas Alarmteci juhtides ei tajunud ma lõpuni, kui suur ettevõte G4S tegelikult on. Paljud ärisuunad, nagu näiteks sulara-hakäitlus ja parkimine, millega varasemalt pole põhjalikumat kokkupuudet olnud, vaja-sid süvenemist. Õppisin tundma nende äri-loogikat. Esimese aasta jooksul võtsime ette mitmeid muutusi ning mis seal salata, need ei pruukinud kõigile meeldida. Käed tuli õliseks teha. Teine aasta oli ühtesulamise periood, mil tekkis oma meeskond.

Usun, et ärijuhtimisel ja lavakunstil on palju ühist – igal meeskonnaliikmel on oma roll, mille täitmise eest ta vastutab, ning ju-hil on lavastaja kohustused.

tehtule otsa vaadates, oled sa kõige-ga rahul?Laias laastus küll, kuid ka vigu sai tehtud. Pean nende all silmas juhtimiskeskust puu-dutanud otsuseid. Juhtimistasandi õhemaks muutmine oli viga: paberi peal kaste liigu-tada ning sünergiat leida on lihtne, tegelikus elus tuleb arvestada palju rohkemaga ja eel-kõige inimestega. Oleksin pidanud rohkem süvenema keskuse töökorraldusse. Juhtimis-keskus on ettevõtte süda, kus otsuseid te-hakse 24 tundi ööpäevas. Tegu on ettevõtte jaoks väga olulise üksusega ning tahan us-kuda, et mullu toimunud muutused näitavad selgelt juhtimiskeskuse väärtustamist.

Millega ma tõesti rahul olen, on meie meeskond. Minu ümber on inimesed, kel-lega julgen ja tahan edasi minna. Lavastus sai hea.

mis võiks sinu kui juhi suurim välja-kutse olla? Suurim väljakutse? See on midagi sellist, mis on alles ees. Tahan, et G4S oleks ette-võte, kuhu inimesed alati tahaksid tulla, nii töötaja kui kliendina.

„rahvusvaheline turvakontsern“ – mida see mõiste endas kätkeb sinu kui eesti üksuse juhi jaoks?Eestis, aga ka mujal maailmas on G4S tugev bränd. Tegutseme rohkem kui 120 riigis, ol-les suuruselt teine tööandja maailmas.

Kuulumisel rahvusvahelisse organisat-siooni on kahtlemata omad suured plussid, tuleb vaid osata need enda kasuks tööle panna.

Esiteks saame kasutada teiste riikide pa-rimaid praktikaid ehk siis juurutada siin Eestis neid ideid, mis on mujal maailmas edukalt end tõestanud. Kui võtta arvesse, et Eesti on jõudnud olla kapitalistlik riik kõigest veidi üle 20 aasta, on meil kindlasti, mida õppida „vanematelt“ riikidelt: äri aja-mise tööprotsesse, metoodikaid.

Teiseks, rahvuselises ettevõttes on ka suu-remad võimalused karjääri tegemiseks. Kui on vähegi ambitsiooni ja keeled suus, ei kõla see sugugi ulmeliselt.

Samas käib rahvusvahelise organisatsioo-niga alati kaasas tohutu aruandlus. Kontser-ni juhi vahetumisega, mis börsiettevõtte pu-hul tähendab alati aktsionäride suuri ootusi, on varasem regionaalne juhtimine asendu-mas funktsionaalsega. See toob kaasa veelgi põhjalikuma aruandluse ja protsesside stan-dardiseerimise.

G4Si mõistes kuulub Eesti Euroopa suu-remate äride hulka ning mõistagi meie tööd ja saavutusi jälgitakse. Minu kui Eesti üksu-se juhi jaoks on nende muutuste juures olu-line, et säiliks usaldus kohaliku turu tunne-tuse vastu, sest riigid ja turud on erinevad

PRIIT SARAPUU:

VESTLEME PRIIT SARAPUUGA AASTAVAHETUSEL – AJAL, MIL ENAMIK MEIST HINDAB SENI TEHTUT NING SEAB JÄRGMISE AASTA EESMÄRGID.TEKST JA FOTOD: juliA gArAnžA

tunnustus on oluline kA tippjuhtidele

„Tuleb osata märgata inimest ja tema panust – just seda õpetame oma juhtidele. Oleme käivita-nud mitu uut sisekooli-tust, kus sisendame juhti-dele mõtteviisi: märka ja kiida oma inimeste saavu-tusi! Tunnustuse saamine on kõigi jaoks oluline, ka mina juhina vajan seda."


INTERVJUU

ning kohalike oludega arvestamine on väga oluline. Oma juhtidele olen ma seega pigem ebamugav alluv.

oled turvavaldkonnaga seotud olnud ligikaudu 15 aastat. milliseid arenguid näed selles lähima 10 aasta perspek-tiivis?

Villu Õuna divisjon juhib droone ja Peeter Torimi üksuses loetakse lisaks rahale ka pangakaarte (naerab).

Kui aga rääkida tõsiselt, siis inimese roll turvalisuse loomisel on ja jääb jätkuvalt olu-liseks, kuid on paratamatu, et inimjõu osa-kaal selles kahaneb ning järjest olulisemaks muutuvad tehnoloogilised lahendused. Tur-valisus on inimeste jaoks baasvajadus ja seo-ses maailmas toimuvatele valvsaks tegevate-le sündmustele muutub see aina olulisemaks.

Eesti oludest rääkides on selge, et turva-seadus peab muutuma. Leian, et turvatööta-ja amet võiks olla ka immigrantidele avatud (loomulikult mitte kõikides sektorites) tingi-musel, et tööandja läbiviidav taustakontroll toimib tõhusalt. Ka riik peaks omakorda selles küsimuses hoolsamalt järelevalvet pi-dama. Turvavaldkonnas, mis oma olemuselt on paljuski teenindusega seotud, on palju töölõike, kus Eestisse mujalt tulnud inimesed leiaksid sobivat rakendust.

Eks see ole ühiskonna küpsuse küsimus, kuid selge on see, et teenindussektor vajab uusi lahendusi. Selles valguses teevad polii-tikute valimislubadused järsult miinimum-palka tõsta pehmelt öeldes nõutuks. Võluvit-sana esitatav miinimumpalga tõus suretab reaalsuses teenindussektori töökohti. Juba senised, 10% võrra alampalga kerkimised on pannud teenindusettevõtted otsima viise, kuidas asendada inimtööjõud tehnoloogia-ga. Olgu näitena toodud kasvõi kauplustes püsti pandud iseteeninduskassad. Samad väljavaated terendavad ka tööstustele, mis viiakse Eestist soodsama tööjõu otsingutel ära. Palkasid reguleerib turg ja nende tõusu taga peab olema tootlikkuse kasv.

kas saan õigesti aru, et just selles, n-ö tehnoloogia suunas, liigub ka g4s?Tehnoloogia on siiski kõigest abivahend turvalisuse loomisel. Inimese roll on ja jääb oluliseks. Kindlasti kasvab meie teenuste-portfellis tehnoloogiliste lahenduste osakaal, kuid turvavaldkonna alustala on inimesed. Turvatöötaja amet hakkab järjest roh-kem nõudma kõrgemat kompetentsi: keelte valdamist, oskust käsitseda tehnoloogilisi abivahendeid. G4S kui tööandja peab pak-kuma vastavat väljaõpet ning hoidma oma töötajaid ehk uute värbamise asemel hoida kogenuid.

Mulle teeb väga head meelt fakt, et tur-vavaldkonnale omane kõrge tööjõuvoolavus on mullu G4Sis jõudsalt vähenenud, saavu-tades meie jaoks rekordilise 29,9% piiri.

oma varasemates sõnavõttudes oled märkinud, et riik ja turvasektor pea-vad tegema rohkem koostööd, sest see võimaldaks kokkuhoidu, ilma et kahaneks ühiskonna turvatunne. kas näed selles osas arenguid?Eesti ei ole kõige rikkam riik ning mõista-gi peab ta otsima viise kuluefektiivsemaks majandamiseks. Kaitseliit on suurepärane näide selle kohta, kuidas vabatahtlikkuse põhimõte on riigikaitsel hästi toimima pan-

dud. Leian, et riigil on piisavalt neid kohti, kus oma tänaseid teenuseid veelgi aruka-malt organiseerida. Detsembris toimunud kohtumistel siseministri ja politseiameti peadirektoriga on see mõte samuti kinnitust leidnud. On mitmeid töölõike, kus riik saaks kaasata turvaettevõtteid, vabastades oma ressurssi prioriteetsemateks töödeks, näiteks liiklusjärelevalves. Väiksem riik peabki ole-ma nutikam ning suund koostööpartnerite ja vabatahtlike kaasamiseks on ainuõige

„On mitmeid töölõike, kus riik saaks kaasata turvaet-tevõtteid, vabastades oma ressurssi prioriteetsemateks töödeks, näiteks liiklusjärelevalves. Väiksem riik peabki olema nutikam ning suund koostööpartnerite ja vaba-tahtlike kaasamiseks on ainuõige samm."

Töövarjupäev 2014: AS Eesti Energia Ida-Virumaal asuvatel objektidel kuulub turvateenistuse ülesannete hulka ka liiklusjärelevalve. Vasakult paremale: töövarjutatav Jüri Gorsky ja töövari Priit Sarapuu.

7

INTERVJUU

samm. Kodanikuna initsiatiivi võtmine ja hoolimine on riigile suureks abiks ning mul-le isiklikult väga meeldib, et see mõtteviis leiab järjest rohkem järgijaid.

mõtteviisist ning väärtustest rääki-des, millega sa juhina, aga ka inimese-na pole kuidagi nõus leppima? Ühekordse tööalase vea eest ei maksa esime-se meetmena karistada, olukord tuleb sel-geks rääkida ning tehtud veast õppida. Kui inimene mõistab ning tunnistab oma eksi-must, tuleb anda uus võimalus. Küll aga ei ole aktsepteeritavad korduvad vead ning pi-dev väljavabandamine. See on kas märk ru-malusest või valesti valitud ametist. Samuti leian, et töövõite ja kordaminekuid peab väärikalt tunnustama. Tuleb osata märgata inimest ja tema panust – just seda õpetame oma juhtidele.

Meil on käivitatud mitu uut sisekoolitust, kus sisendame juhtidele mõtteviisi: märka ja kiida oma inimeste saavutusi. Tunnustuse

saamine on kõigi jaoks oluline, ka mina ju-hina vajan seda. Kui midagi on hästi läinud, tekib minul isiklikult tahtmine seda õnnes-tumist teistega jagada. Töövõit paneb mõtte lendama ja tekib intellektuaalne surin, mida saaks veel teha või kuidas arendada teenust nii, et leida suuremat sünergiat.

Isiklikult pooldan mentorlikku tüüpi juhtimist ehk juhendamist ning õpetamist läbi parimate praktikate. Kui kõik toimib – meeskond on motiveeritud ja tulemused head – , ei pea ma sekkumist ja lauskontrolli vajalikuks.

g4si avalikkus tunneb sind tõsise sportlasena. miks on sporditegemine sinu jaoks nõnda tähtis?Sportides olen ma parem inimene nii tööl kui ka pereelus. Inimese mentaalne suutlik-kus saab alguse tema füüsilisest enesetundest – sellest, kui heas vormis ja kui puhanud ta on. Emotsioonid ja füüsiline vorm on pal-juski omavahel seotud. Kokkuvõttes aitab

sportlik eluviis mul teha kvaliteetsemaid ja paremini kaalutletuid otsuseid.

ja lõpetuseks küsimus, mis aasta esi-mese lehenumbri puhul on suisa ko-hustuslik. mida ootad alanud aastalt? mida võiksid oodata g4si töötajad?Alanud aastalt ootan positiivse tendentsi kinnistumist personali voolavuses, et inime-sed tahaksid meil töötada. Samuti loodan, et jätkub kunagiste klientide tagasitulek. AS Eesti Energia võidetud turvahange oli hea märk – võit oli ootamatu, kuid igati teenitud. Kõlava nimega projekte oli aasta jooksul tei-sigi. Viimased aastad on näidanud, et klient oskab märgata kvaliteedi erinevust.

Tütarettevõtted AS Ühisteenused ja Alarmtec on sisenemas uutesse tegevusvald-kondadesse ning loodan neid peagi ka lähe-malt tutvustada. Aasta 2015 finantseesmär-gid on taas suureks väljakutseks ning need sunnivad kahtlemata pingutama. Tööd saab olema palju, kuid just see viibki meid edasi.n

Kes pole veel jõudnud, soo-vitan lugeda Andrus Kivirähu sulest ilmunud „Rehepappi“. Minu jaoks on see raamat, millest iga kord leian midagi uut. Eestlaste loomuse avab see parimal viisil, läbi sügava eneseiroonia. Vahel on hea näha end kõrvalpilguga. Usun, et igaüks leiab sellest raama-tust tuttavaid karaktereid ja olukordi.

Raamatusoovitus

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)

INNOVATSIOON

jaanuaris said g4si patrullekipaažid kasutusse ilmastiku- ja löögikindlad e-patrulli seadmed, mis viivad koostöö juhtimiskeskuse ja patrullekipaažide vahel uuele, digiajastule kohasele ta-semele. teiseks e-patrulli nime kand-va lahenduse plussiks on info edastuse täpsus ning selle kohene kättesaada-vus kliendi jaoks.

E-PATRULL JUHENDAB EKIPAAžI KOHALEE-patrulli lahendus võimaldab edastada häi-reinfot ekipaažidele, tagades info terviklik-kuse ning GPS koordinaatide põhise navi-geerimise. Häire teenindusprotsess toimub käsiterminalis ning allkirjastatud elektrooni-line häireakt jõuab G4Si infosüsteemidesse, sealhulgas e-teenindusse, kus see on koheselt nähtav kliendile, automaatselt.

Projekti käivitanud äriarendusosakonna ju-hataja Andrus jauki sõnul aitab e-patrulli kasutuselevõtt ära hoida inimfaktorist tingi-

e-pAtrull – TARK MEES TURVATööTAJA TASKUS

tud kommunikatsioonitõrked: „Kui patrulleki-paaži turvatöötaja on käsiterminali abil kinni-tanud häire vastuvõtmise, avab e-patrull talle lähima teekonna häiret andva objektini. Vara-sem juhtimiskeskuse poolne objektini juhen-damine ning selle iseärasuste selgitamine jääb ära, sest seade annab patrullile kogu vajaliku info kätte.“

Juhtimiskeskuse juhataja kt reiko tää-ker lisab, et pikemas perspektiivis vähendab e-patrull häirejuhtimisoperaatorite töökoor-must. „Piltlikult öeldes, võrreldes varasemaga muutub juhtimiskeskuse töökeskkond märk-sa vaiksemaks, sest telefonikõnede arv vähe-neb ligi kaks korda. Tänu sellele saab juhti-miskeskus rohkem võimalusi põhjalikumaks suhtlemiseks kliendiga,“ leiab Reiko Tääker.

Valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul eelnes e-patrulli käivitamisele põhjalik arutelu tema juhitavas üksuses. „Kaalusime võimalik-ke miinuseid ja plusse ning tõdesime, et viima-seid on tugevalt rohkem. Esiteks, süsteem si-saldab endas navigeerimisvõimalust ning aitab

aja- ja sidekulusid kokku hoida. Teiseks langeb sellega ära väljasõiduaktide puudulik täitmine, nende teekond kliendihaldurini saab olema lühike ja takistusteta. Samuti aitab süsteem ära hoida patrullide risti saatmist. Kolman-daks saame paremini kontrollida meie ini-meste töö kvaliteeti, sest kõikidest tegevus-test jääb märk maha," selgitab Villu Õun.

Ta peab tähtsaks sedagi, et seadmed on varustatud paanikanupuga, mis positsionee-rib abi vajava ekipaaži.

ARUANDLUS MUUTUB KIIREMAKS JA TÄPSEMAKSLahenduse seadistus võimaldab patrullil te-ha ning saata otse sündmuskohalt pilte, mis annavad kliendile kohese ja täpsema ülevaa-te objektil toimuvast. Lisarakendus võimal-dab teha pilte rohkem, et vajadusel saaks juhtimiskeskus siduda need häireraporti-ga. Käsiterminali abil saab klient koheselt ka allkirjastada häireraporti. Kui võtta arves-se, et keskmiselt nõuab patrulli sündmusko-

TEKST JA FOTOD: juliA gArAnžA

TEKST JA FOTOD: juliA gArAnžA

Põhja piirkonna patrullteenistuse päevnik ja turva-töötaja Tarvo Räni tõdeb, et nii nagu iga uus seade vajab ka e-patrull harjumist.

8

9

hale sõitmist ning asjaolude kontrollimist ligi 17 000 häiret kuus, annab häire teenindami-sega kaasneva kommunikatsiooni e-patrul-li suunamine märkimisväärse aja kokkuhoiu.

„Kõik andmed fikseeritakse automaatselt: häire alguse aeg, selle edastamine patrullile, patrulli kinnitus, ekipaaži kohale jõudmine, olukord objektil ning ekipaaži edaspidised te-gevused. Kõik on üheselt arusaadav ning kät-tesaadav kõigile seotud osapooltele,“ räägib Andrus Jauk. Ühe lisaboonusena märgib ta ka ettevõtte jaoks oluliselt lihtsamaks muutuvat algandmetel põhinevat tegevuste analüüsi.

Andrus lisab, et enamik tegevusi on pat-rulli jaoks seadme abil lihtsasti „linnutatavad“, asendades varasemad telefonikõned ja pa-berdokumendid.

E-patrull on seadistatud talletama sises-tatud infot ka siis, kui andmeside kvaliteet peaks ajutiselt kõikuma. „Kehva levi tingimus-tes jääb info seadme mällu ning läheb teele kohe pärast uuesti võrgu leidmist. Vajadusel saab infot alati dubleerida telefoni- või raa-dioside abil,“ selgitab Andrus Jauk.

E-PATRULLI "KööGIPOOLEST“Nagu iga suurem tehnoloogiline investeering, nõudis ka 240 000 eurot maksnud e-patrul-li käivitamine mitme G4Si üksuse koostööd ja kaasamõtlemist. Arenduse algfaasis oli suu-reks abiks välismaa kolleegide kogemus, ni-melt on Eesti e-patrulli aluseks võetud Taani ja Soome G4Si kolleegide lahendus.

„Arendusprojekt käivitati 2014. aasta ke-vadel koostöös Rootsi juhtiva mobiiliraken-duste arendusettevõttega PocketMobile. Jaa-nuaris oleme IT osakonna kaasabil e-patrulli tööle rakendanud ning esimesed häired käsi-terminalide abil on juba teenindatud,“ täpsus-tab äriarenduse osakonna juhataja.

Ühena esimestest teenindas reaalse häire e-patrulli abil Põhja piirkonna patrullekipaa-ži turvatöötaja kristen sarapuu. Tegu oli paanikahäirega, mis tuli seoses avaliku vargu-sega ühest Tallinna alkoholipoest. Kõik toimis.

IT osakonna projektijuhi toomas Altvee sõnul lõi e-patrulli kasutusele võtmine täies-ti uue oluk orra ärikriitiliste süsteemide töö korralduses. Kui seni töötas Safecon ühesuu-naliselt, võttes vastu signaale objektidelt, siis e-patrullis muutus töö kahesuunaliseks – lisaks signaalide vastuvõtmisele väljastab Safecon ka infot, saates seda e-patrulli süsteemi. „See seab uued ja kõrgendatud väljakutsed Safeconi süs-teemi haldamisele ja selle töö tagamisele,“ sel-gitab IT projektijuht.

„Tagamaks e-patrulli lahenduse toimimist ning pakkumaks infotehnoloogilist tuge Ko-duvalve Pluss teenuse jaoks, võtame tööle uue süsteemiadministraatori, kes hakkab hal-dama mõlemat süsteemi,“ täpsustab IT osa-konna juhataja Margo Külv. n

E-patrull:• sisaldab navigeerimisvõimalust,• aitab aja- ja sidekulusid kokku hoida,• tagab väljasõiduaktide nõuetekohase täitmise,• aktid jõuavad kiirelt kliendihaldurini, • aitab ära hoida patrullide risti saatmise, • võimaldab kontrollida töö kvaliteeti,• on varustatud paanikanupuga, mis positsioneerib abi vajava ekipaaži.

GPS-logi

Tööde ootejärjekord

Paanikanupp

Allkirjastamisvõimalus

Fotokaamera

Telefon

Häire töötlemise

taimer

Positsioneerimine Häireakti saatmine

Häire info

Objekti informatsioon

Jaanuari lõpuks läbisid e-patrulli koolituse 335 patrullekipaaži turvatöötajat ja 45 juhtimiskeskuse häirejuhtimisspetsialisti.

C

CC

C

C CC

CC

CC

INNOVATSIOON


KOOLITUS

2014. aastal asus g4si koolitusjuhina tööle Anu stamberg, et anda uut hin-gamist töötajate koolitamisele. g4si tiimiga liitudes oli tal selge visioon ja soov anda oma panus töötajate kooli-tamise süsteemi arendamisse. uurime Anult, mis peitub tema mitmekülgse persooni taga ja kuidas ta hindab oma esimest g4sis töötatud aastat.

Anu, mis tõi sind koolituste juurde?Minu esimene haridus oli meditsiin. Lõpetasin Tartu meditsiinikooli ja töötasin seejärel seitse aastat Tartu Kiirabis. Töö kiirabis oli väga huvi-tav ja mitmekülgne: see oli tõeline elukool, mis õpetas kriitilistes olukordades kiiresti tegutsema ja lahendusi leidma. Nii kummaline kui see po-

le, siis ka erakorraline töö võib muutuda rutii-niks. Töötamise ajal õppisin Tartu Ülikoolis õen-dusteadust, mille lõpetamise järel pakuti tööd Tallinna keskhaigla koolituskeskuse juhatajana. Sealt saigi alguse tee koolitusmaailma. Viimased aastad enne G4Sis tööle asumist tegutsesin va-bakutselise koolitajana ning viisin läbi erinevaid suhtlemisalaseid koolitusi ja treeninguid.

kuidas oled end koolituste alal täien-danud?Olen õppinud täiskasvanute koolitajate kvali-fikatsioonikursusel ja Tallinna Ülikooli magist-riõppes organisatsioonikäitumist. Lisaks olen läbinud suhtlemistreeneri väljaõppe, õppinud protsessitööd, motiveerivat intervjueerimist ning omandanud ka holistilise regressiooni

terapeudi kutse (inimest ühtse tervikuna käsit-lev teraapiavorm – toim).

mis eesmärgid oled seadnud oma töö-le g4sis?Töötan selle nimel, et koolitusi ja inimes-te arendamist väärtustataks rohkem, ja loo-dan, et ettevõte on valmis sellesse ka rohkem panustama. Koolitustel on organisatsiooni arengus tähtis koht ning inimestesse inves-teerimine tõstab ka äri tulemuslikkust. Olen veendunud, et mida asjatundlikumad ja tead-likumad on meie töötajad, seda suurem on ka meie kliendi rahulolu. Koolitustel on oma kin-del koht tööprotsesside toetamisel, aga see ei ole kindlasti ainus viis töötajate tulemuslik-kuse suurendamisel.

Anu stAmberg: KLIENDI RAHULOLU TAGAVAD ASJA-TUNDLIKUD JA TEADLIKUD TööTAJADTEKST: kristiinA mAkut FOTO: juliA gArAnžA

Anu Stambergile esitletakse Ida-Virumaal toimunud koolitusel, kuidas meie töötajad näevad G4Si.

11

KOOLITUS

kristi VetemAA, võlanõuete jurist, osaleb „targa juhi õpitoas“Mul õnnestus Targa Juhi Õpitoa koolituste tsük-list osa saada vaid n-ö finišist. Õpituba oli väga erinev kõikidest varem toimunud koolitustest, sest kui eelmised olid pigem teoreetilised loen-gud, siis viimases moodulis tuli kõike varasemalt õpitut rakendada praktikas. See oli tõeline mees-konnatöö tuleproov, kus meid heideti piltlikult öeldes tundmatus kohas vette ehk sõna otseses mõttes tänavale. Pidime leidma lahendused kõik-võimalikes erinevates situatsioonides, kus kasu-tusele tuli võtta nii GPS koordinaadid, suhtlemis-oskus, mõistatuste lahendamine, tiimitöö kui ka seni avastamata näitlejatalent. Päev oli äärmiselt põnev ning tore, täis üllatusi ja keerulisi ülesan-deid, mis kõik osalejad üheks tiimiks liitis.

mis on suurimad väljakutsed g4si ini-mesi koolitades?Kõige suurem väljakutse puudutab ilmselt se-da, kuidas suurt hulka töötajaid väiksemateks gruppideks jagada ja koolitada nii, et igaüks midagi kasulikku õpiks, mida töös ja tavaelus praktiliselt kasutada saab.

Inimene võiks tunda, et koolitus on talle isiklikult vajalik, mitte tööandja poolt vägisi pealesurutud info. Näiteks võib lisaks tead-mistele kasu olla sellest, kui saab kolleegidega mõtteid vahetada, ja saada tänu sellele posi-tiivse emotsiooni ja sära silmadesse.

Kindlasti võtab mul veel veidi aega turva-valdkonna spetsiifika tundmaõppimine, aga selleks on mul palju kompetentseid kolleege, kellega koostööle võib alati loota.

mis metoodikaid sina ja sinu tiim g4si töötajate koolitamisel kasutab?Kasutame võimalikult palju aktiivõppe me-toodikaid, tehes erinevaid grupitöid ja lahen-dades ülesandeid. Suur roll on ka näitlikusta-misel videote kasutamise teel. Inimene õpib kiiremini ja efektiivsemalt ise asju läbi tehes ja aktiivselt kaasa mõeldes. Just sellel eesmärgil julgustame inimesi omavahel diskuteerima ja ise lahendusi välja pakkuma.

alates veebruarist hakkab tallinnas

kord kuus toimuma „tere tulemast

G4si!“-päev, kuhu on oodatud osalema

kõik uued töötajad kõikidest piirkon-

dadest. Päeva jooksul jagavad erinevate

valdkondade juhid ja spetsialistid

mitmekülgset infot, et G4si sisseelamine

läheks ladusamalt ja iga töötaja tunne-

taks, et ta on tähtis osa tervikust.

edA pAAlberg, tartu juhtimiskeskuse va-hetuse ülem, patrullekipaaži turvatöötaja, osaleb õppetsüklis „tuleviku tegija“Oskus teha koolitust teistmoodi, kaheksesi tandemi-na, oli midagi uut. Koolitus, kus õppematerjali paberilt lehekülgede kaupa ette loetakse, ei pakuks nii suurt huvi ning jääks igavaks. Seekord õppematerjali laua peal ei olnud ning päevakava oli ilmselt sihilikult jäe-tud „segaseks“, et tekitada suuremat huvi.

Koolitajad Signe ja Kati alustasid küsimusega, et MIKS me sinna koolitusele tulime? Õhkkond oli meeldiv ja sõbralik. Koolitajatel oli oskus igavad asjad huvitavaks ja keerulised asjad lihtsaks rääkida. Tore oli meeskonnana lahendada loomingulisi ülesandeid. Eriti meeldis, et ei olnud õigeid ega valesid vastu-seid, vaid olid erinevad arvamused. Nagu alati, nii ka seekord olid teretulnud näited reaalsest elust. Kooli-

tuse lõpuks jagati kõigile osalejatele kaasa loosi teel saadud mõttetera. Minule sattus selline: „Kui sa oled jõudnud nii kaugele, et sa ei suuda teha enam ühtegi sammu, oled käinud ära ainult poole teest, milleks sa võimeline oled (Hiina vanasõna).“

kAtrin-helen uulits, turvatöötaja ob-jektilt usA saatkond, osaleb õppetsüklis „tuleviku tegija“Koolitus oli üles ehitatud hoopis uudsemalt. Kooli-tajate, kahe energilise inimese Kati ja Signe osavus meid kohe algusest peale nii suure huviga kuulama ja kaasa mõtlema panna, et vahepeal omi mõtteid mõlgutada polnud enam mahtigi, ei juhtu mitte alati.

Meeldis ka see, et koolitajatel ei olnud ootamatu-te olukordade lahendamisega mitte mingeid prob-leeme. Isegi hilinenud lõunasöögi oskasid nad pööra-ta põnevaks seikluseks, kus varasemalt kaasa võetud kommikotist pidid kõik midagi keha kinnituseks välja valima ning hiljem asusime kommide/kommipaberi-te järgi moodustatud võistkonnaga vastu uutele väl-jakutsetele.

Koolituse lõpus sai teha ettepanekuid, milliseid teemasid võiks veel selle koolituse raames käsitle-da. Üks ettepanek oli meil kõigil ühesugune – Kati ja Signega taas kohtuda.

ARVAMUSI KÜSIS kristel sAArm

g4si sisekoolitused on sAAnud uue sisu jA Vormi

mis iseloomustab sinu arvates head koolitajat?Kõige tähtsam on, et koolitaja sobiks koolita-tava grupiga. Ta peab arvestama grupi või or-ganisatsiooni eripärasid ja seda toetab põhjalik eeltöö. Vajadusel tuleb kohtuda juhtidega, viia läbi küsitlusi, intervjuusid – koguda nii palju infot kui võimalik. Kindlasti on oluline ka ini-meste- ja grupitunnetus ning oma valdkon-nas professionaalsus. Siiski ei sõltu koolitus-tulemus mitte ainult koolitajast, vaid suures osas ka koolitatavatest ja võimalusest, kuidas praktilises töös õpitut rakendada.

mis uuendusi on meie koolitustiimilt lähitulevikus oodata?Juba lähiajal ilmub meie siseveebi Moodle’i-põhine e-koolituskeskkond, kust saab tead-misi nii meie toodete, teenuste kui „Mina olen G4S“ hea tava kohta. Üritame pakkuda võimalikult mitmekülgseid materjale, nende seas konspekte, videoid ja teste oma tead-miste kontrollimiseks.

Alates veebruarist hakkab Tallinnas kord kuus toimuma „Tere tulemast G4Si!“-päev, kuhu on oodatud osalema kõik uued tööta-jad kõikidest piirkondadest. Sel päeval tuleb uusi töötajaid tervitama juhatuse esimees.

Uus töötaja saab ülevaate ettevõtte väärtus-test ja eesmärkidest ning põhimõtetest. Päe-va jooksul jagavad erinevate valdkondade ju-hid ja spetsialistid mitmekülgset infot, et G4Si sisseelamine läheks ladusamalt ja iga töötaja tunnetaks, et ta on tähtis osa tervikust. Tur-vatöötajate täienduskoolitustel on sel aas-tal rõhuasetus suhtlemisoskusel keerulises situatsioonis ja turvataktikal. Kuna tahame areneda teenindusettevõttena, on kindlasti tulemas teenindusalaseid koolitusi. Lisaks pa-nustame juhtide ja koolitajate arendamisse.

Käimas on erinevaid projekte ning kokku-võttes on plaane päris palju. Igal juhul saab 2015 olema tegus aasta! n

G4S EESTI INFOLEHT JAANUAR / VEEBRUAR 2015 | NR 1 (121)12

G4SI KOOLITUSTE VÄLIMÄÄRAJA

Koolituse nimetus eesmäRK Käsitletavad teemad sihtGRuPP osalejate aRv KoKKu

teRe tulemast G4si toetada uusi töötajaid ettevõttesse sisseelamisel

Ülevaade G4si struktuurist, tegevuspõhimõtetest, organisatsioonikultuurist ja heast tavast kõik uued töötajad u 500

taRGa juhi õPituba juhtidele vajalike teadmiste andmine teemad täpsustuvad juhid u 100

tuRvatöötaja KvalifiKatsiooniKuRsus

turvatöötaja kompetentsi-mudelile vastav kutseõpe

turvatöö põhitõed, turvataktika, töö-ohutus, esmaabi, õigusaktid jne turvatöötajad u 345

Klienditeeninduse baasKoolitus

teeninduse baasteadmised ja oskuste arendamine

• Suurepärase teeninduse põhietapid• Edukas toimetulek rahulolematu kliendiga• Konstruktiivse ja positiivse tagasiside andmise kuldreeglid• Lisamüügi võimalused

ttd tehnikud 48

Klienditeeninduse jätKuKoolitus

teenindusalaste oskuste täiendamine

toimetulek keeruliste teenindus-olukordadega ttd tehnikud 48

usa saatKonna töötajate täiendusKoolitus

tööalaste kompetentside arendamine

tuleohutus, turvataktika pommiohu korral jmt turvatöötajad 39

euRooPa Komisjoni tööta-jate täiendusKoolitus

tööalaste kompetent-side arendamine

läbivalgustusaparaadi kuvatava pil-di tõlgendamine ja analüüs turvatöötajad 12

tuRvatöötajate täiendusKoolitus

arendada töötajate suhtlemis-oskust turvatöös ette tuleva-tes kriitilistes olukordades

Käitumine ja suhtlemine turvataktika olukor-ras, teooria ja praktiliste juhtumite arutelud

vd mehitatud valve u 1550

tuRvajuhi PõhiõPe Kompetentsimudeli-põhine kutseõpe

turvaplaani koostamise põhimõtted ja koostami-se juhised, riskide juhtimine, turvalisuse juhtimine, kliendikogemuse juhtimine, inimeste juhtimine jne

turvajuhid või kohusetäitjad 10

liiKluse ReGuleeRija Koolitus

teadmised ja oskused liik-luse reguleerimisest vä-liürituste läbiviimiseks

Reguleerija psühholoogiline ettevalmis-tus, seadused, reguleerija kohustused ja tur-valisus, liikluskorraldus teetöödel jne

kõik huvilised u 75

G4si hea tava Koolitus G4si hea tava tutvustamine sise- ja väliskliendi teeninduses olulised põhimõtted md, Kd, ttd 120

PatRulli täiendusKoolitus

turvataktikaalaste teadmiste ja oskuste arendamine

Praktiline turvataktika:1. objekti kontroll2. Ruumidesse sisenemine3. Kinnipeetava transport

patrulli turvatöötajad u 330

sRd täiendusKoolitus tööalaste kompetentside arendamine teemad täpsustuvad Rahaveo- ja

-töötluse töötajad u 240

AjAplAneerimise kunst: lõpeta edasilükkamine ja tee ära!TEKST: mAArikA hAAVistu

kas sinuga on juhtunud, et tööpäev saab läbi, kuid kõik selleks päevaks planeeritud tegevu-sed ei ole ikka tehtud? minuga küll. kas sinuga on juhtunud, et lükkad tegevused homse var-na? ja homme lükkad tegevused ülehomsesse? pean tunnistama, et minuga on küll juhtunud.

brian tracy kirjutab raamatus „Eat That Frog!“ (ilmu-nud eesti keeles „Pistke nahka see konn“), et tegevus-te edasilükkamise ja motivatsiooni puudumise peami-ne põhjus on selgusetus, mida, millises järjekorras ja mis põhjusel tehakse. Panin kirja raamatust pä-rit näpunäiteid, kuidas lõpetada tegevuste lõputu edasilükkamine ja need lihtsalt ära teha.

#1 määrA tegeVusele eesmärkOtsusta, millist tulemust tahad saavutada. Pane see kirja. Võimalusel määra tähtaeg. Tee nimekiri kõikidest tegevustest, mis aitavad eesmärki saa-vutada. Otsusta tegevuste järjekord, määrates neile prioriteet: A – kõige olulisem ja E – kõige ebaolulisem. Tegutse koheselt. Määra igaks päe-vaks tegevused, mis viivad eesmärgile lähemale.

#2 VAlmistu pÕhjAlikultKorralik eeltöö aitab aega efektiivselt kasutada. Kuid nii uskumatuna, kui see ka ei tundu, aitab sel-lele kaasa ka sobiva töökeskkonna loomine.

#3 plAneeri igA päeV ettePäeva tegevuste planeerimine võtab aega vaid 10 minutit, kuid tõstab sinu efektiivsust 25% võrra ja säästab aega kuni 2 tundi päevas. Alusta juba tä-na: koosta päeva, nädala ja kuu tegevuste nimekiri.

#4 kujundA AjAkAVAIga minut loeb. Ära raiska aega.

#5 rAkendA pAreto printsiipi ehk 80:20 reegel20% tegevustest an-nab 80% tulemus-test. Keskendu iga päev 20% ajast olu-listele tegevustele.

#6 keskendu korrAgA VAid konkreetsele tegeVuseleÜks tegevus korraga. Ära lase ennast mitteas-jassepuutuval segada.

#7 lÜkkA edAsi oskuslikultSa ei jõua kõike teha ja midagi peab edasi lük-kama. Päeva alguses tee esmalt olulised tege-vused, lükka edasi vähem väärtust loovad te-gevused.

#8 juhi endKõik on Sinu kätes: distsiplineeri ja motiveeri iseennast tegevusi lõpule viima. Premeeri en-nast, kui midagi eriti hästi läheb.

#9 VAjutA Aeg-AjAlt off-nuppuPuhka tehnoloogiast, mine jalutama ja hinga värsket õhku. See aitab mõtteid korrastada.

#10 VAAtA tuleVikkuSea pikaajalisi eesmärke – see aitab hoida foo-kust ja saavutada lühiajalisi.

Alusta juba täna ja see muudab Sinu elu!

KAMPAANIA

Kõigi nende vahel, kelle soovituse tulemusena vormistati 1. septembrist kuni 31. detsembri-ni 2014 tööle uus töötaja, loosisime välja väärt

tahvelarvuti iPad Mini 16GB WIFI Space Grey. Õn-nelikuks võitjaks on rando kosk! Palju õnne!

Uus iPad Air 16 GB WIFI Silver ootab väljaloosi-mist juba mõne kuu möödudes. Loosimisel osale-vad kõik need, kelle soovituste alusel vormistatakse 1. jaanuarist kuni 30. juunini tööle uus töötaja. Loo-mulikult maksame Sulle ka iga soovitatu eest pree-miat 130 eurot. Muide, mullu vormistati meie oma-töötaja soovituse alusel tööle 177 uut töötajat ja nende soovituste eest maksti välja 23 010 eurot. KUIDAS SOOVITADA?Uurisime tublidelt soovitajatelt, keda ja kuidas nad on värvanud. Tartus patrullis töötav joonas trolla naa-sis pärast mõningast eemalolekut G4Si eelmisel aas-tal ning on tagasi tulles soovitanud tööle kolme-nelja tuttavat. Kahest soovitatust on saanud tänaseks tal-le head kolleegid, kellele on ta ka ise saanud nõuga abiks olla. Kõige keerukamaks peab Joonas soovita-mise puhul otsustamist, keda soovitada.

„Ei taha heast tuttavast ilma jääda ega ka seda, et ülemus viltu vaataks,“ selgitab ta. Eelkõige on Joonas soovitanud oma tuttavaid patrulli tööle, sest just selle töö kohta on tal endal kogemus olemas. Tartust rää-kides märgib ta ära sellegi, et paljusid motiveerib töö ja kooli ühendamine – on võimalik õppida ning samal ajal paindliku graafiku alusel töötada ja lisa teenida.

Möödunud suvel juhtimiskeskusse vahetuse juhi-na tööle asunud raigo pae soovitas eelmisel aastal tööle ühe töötaja, kellel oli varuks ka varasem koge-mus juhtimiskeskusest. „Ta tundis huvi, suhtlesime pi-kalt ja ma selgitasin talle, mida see töö endast kujutab ja mis on keskuse töös vahepeal muutunud,“ räägib Raigo. Samuti oli Raigo soovitusega kohal, kui üks kol-leeg soovis ettevõttesiseselt ametikohta muuta, mis värbamisstatistikas siiski ei kajastu.

Lennujaamas töötavat rando koske, kes soo-vitas tööle ühe inimese, tabas võit ootamatult. „Ma teadsin värbamispreemiast, kuid iPad oli minu jaoks üllatus. Olin parasjagu matemaatika loengus, kui Ind-rek Sarjas mulle võidust teatas. Muidugi oli mul vä-ga hea meel,“ räägib võitja. Rando õpib töö kõrvalt ärijuhtimist ning peab tööle soovitamisel tugevateks argumentideks paindlikku graafikut ja häid kolleege. Eelkõige on ta valmis tuttavaid soovitama tööle, mil-les tal ka endal kogemus on. „Ma ei saa ju lubada, et kusagil mujal on sama äge kui meie objektil!“ n

Vaata tööpakkumisi: net.g4s.ee -> Koolitus ja karjäär -> Tööpakkumised

Teeni palgalisa ja võida ipad! KAS TEADSID, ET LISAKS VÄRBAMISPREEMIALE ON KÕIGIL G4Si TööTAJATEL VÕIMALIK VÕITA ENDALE IPAD MINI? LOOSISIME AASTA ALGUSES ÜHE IPADI VÄLJA EELMISE AASTA SOOVITAJATE VAHEL NING UUS OOTAB OMANIKKU JUBA JUUNI LÕPUS. TEKST: indrek sArjAs, esme kAssAk

• Sul on sõber, tuttav või tead mõnda head inimest meie konkurendi juurest või kasvõi trennisaalist, kes sobiks meile turvatöötajaks, sulle kolleegiks ja kliendile usaldusväärseks partneriks. • Sa räägid talle oma tööst ning soovitad meile tööle tulla. • Inimene tuleb G4Si karjäärikeskusesse või piirkondlikku esindusse ja täidab tööle asumise ankeedi. • Meie anname inimesele infot, milliseid täitmata ametikohti on ja leiame talle sobivaima (ankeedile kirjutab tööle tulija soovitajana sinu nime). • Kui soovitatu läbib kõik värbamisprotseduurid ja sõlmib töölepingu, arves-tatakse järgmisel palgapäeval sinu töötasule lisaks 65 eurot (bruto). • kui Sinu poolt soovitatud inimene töötab vähemalt 4 kuud, arvestatakse sinu töötasule lisaks taas 65 eurot (bruto).

Palgalisa teenimiseks ja iPad võitmiseks toimi nii:

13

Lennundusosakonna juhataja Kristjan Saarik annab iPadi üle Rando Kosele


KAANELUGU

need on kaitseliitlase ja G4Si Põlt-samaa patrullekipaaži turvatööta-ja Enno Ottise sõnul ühed temale

olulisemad väärtused.

AASTA TÄIS TEGUSID JA TUNNUSTUSIAasta 2014 tõi Ennole mitu auga välja tee-nitud tunnustust. Maikuus sai ta koos paa-rimees Villu Vallistega Lõuna prefektuuri abipolitseinike üksuse kutsemeisterlikkuse võistlustel esikoha. Mõlemad mehed on staa-žikad kaitseliitlased: Villu on Kaitseliidu Jõgeva malevkonna pealik, Enno aga juhib

Põltsamaa üksikkompaniid. Abipolitseinike ridades on Enno alates 2001. aastast.

“Usun, et iga Eesti Vabariigi kodanik ta-hab, et tema kodukoht oleks turvaline ning et tänaval võiksid rahulikult kõndida nii koolist tulev laps kui ka poekotiga vana-memm. Et politsei igale poole ei jõua, tuleb ka teistel inimestel turvalisusesse oma panus anda,” ütles mees võistlustele järgnenud au-tasustamisel.

Oktoobris pälvis Enno Jõgevamaa aasta koolitaja tiitli. Nimelt Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii pealikuna koolitab ta tulevasi noorkotkaid, kodutüt-

reid, kaitseliidu noorliikmeid ja kõiki teisi kaitseliitlasi, tehes seda tööd oma vabast ajast ja tahtest.

Tunnustamist kajastanud ajalehele „Voo-remaa“ selgitas Enno, et noortega ajendas teda tegelema põhitöökoht turvafirmas G4S, kus ta öösiti Põltsamaa linnas ringi sõi-tes nägi, millega noored öisel ajal tegelevad. Nii küpses tema peas mõte, et tuleks hakata noori tänavalt n-ö ära korjama ja pakkuda neile alternatiivset tegevust. Veel lisas as-jaosaline, et nüüd, mil omad lapsed kodust läinud, saab ta oma aega vabatahtlikuna pü-hendada ka võõrastele lastele.

saaremaa mees tagab korda Põltsamaal„JAA, ENNO ON SUUR SÕJARD!“ ÜTLEVAD TUNNUSTAVALT JA VEIDI JUSTKUI ETTEVAATLIKULT ENNO OTTISE PÕLTSAMAA KOLLEEGID. SÕJARDIKS NIMETATU ISE AGA PEAB END HOOPIS SUU-REKS METSA JA VABADUSE AUSTAJAKS. TEKST: juliA gArAnžA FOTOD: juliA gArAnžA, erAkogu

15

KAANELUGU

KODUMAAST, METSAST JA VABADUSESTKust Enno militaarsed huvid alguse said? „Saaremaal, kust ma pärit olen, sai poisike-sena mängitud igasugu sõjalise kraamiga, seda oli vabalt leida kasvõi metsas. Jahimees olen aastast 1979,“ loetleb ta. Nõukogude ajal teenis Enno aega eliitvägedeks peeta-vas allveelaevastikus. Kõige pikem periood, mille ta keemik-dosimetristina merepõues veetis, ilma et oleks korrakski horisonti näi-nud, kestis 5 kuud.

„Keegi meeskonnas peale allveelaeva juhtkonna ja leedukast šifreerija ei teadnud, kus me selle ajaga jõudsime ära käia, kuid kaldale jõudes sai igaüks rinnamärgi „Eriti kauge reisi eest“,“ räägib Enno. Kui aasta pärast Eesti iseseisvumist tuli ettepanek as-tuda Kaitseliitu, ei mõelnud ta pikalt.

TOOB NOORED TÄNAVALT KAITSELIITUVestluse ajal heliseb mehe telefon korduvalt: politseist uuritakse, kas Enno saab võtta abi-politseiniku vahetuse, ja noored registreeri-vad laskmistrennile. Kaks aastat tagasi toi-mus Enno Ottise ja Jõgeva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Sõ-mera vahel vestlus, mis tõi Enno tihedasse kalendrisse veel ühe väljakutse.

„Rääkisime Üllariga Põltsamaa noortest ning kumbki tõdesime, et tegevusetus ajab nad rumalusi tegema: jooma ja linnavara lõhkuma. Üllar ütles, et sa oled ju üksikkom-panii pealik, mõtle midagi välja!“

Ning Enno mõtleski. Ta kutsus linna peal halva kuulsusega noored Kaitseliitu, lähe-nes neile individuaalselt ja rääkis igaühega eraldi. „Kaotada polnud mul midagi ja ju

saaremaa mees tagab korda Põltsamaal

enno ottise metsAtArkused

• metsa minnes lae telefon täis ning anna lähedastele teada, kuhu plaanid minna ning kuna tagasi tulla. • riidesse pane kihiliselt ja erksavärviliselt, nii on vajadusel lihtsam metsas ära eksinut leida. • Õpi kasutama kompassi! kui gps ei toimi ja telefon tühi, on kompass metsalise suurim abivahend.

ENNO OTTIS Jahimees aastast 1979

Kaitseliidu liige aastast 1992 Abipolitseinik aastast 2001

AS G4S Eesti töötaja aastast 2003

Kaitseliidu üritustel on Enno alati kohal: "Laiguline vorm on mulle südamelähedane."

Arvamusfestival 2014.


sÕbrAd: ENNOGA ON SELJATAGUNE KINDEL

rAiVo joorits, jõgeva male-va põltsamaa malevkonna kait-seliitlane vanemseersant Enno on väga hea suhtleja, küllap ta valdab inimeste lugemisoskust. Reeglina on noor-tega ühise keele leidmine raskem, kuid En-no saab sellega väga hästi hakkama. Ta oskab noori kaasa tõmmata ning nad pea-vad temast lugu. Minu jaoks on Enno pa-rim sõber, keda tunnen juba aastaid.

sAul sikk, ametivend turvaette-võttest topsec turvateenused oÜLisaks sellele, et oleme Ennoga sõbrad ja naab-rid, puutume üsna palju kokku ka tööalaselt. Kui tööl olles (Põltsamaa Selveris – toim) näen, et on Enno vahetus, siis tean, et seljatagune on kindel. Mul on selle mehe kohta vaid kiidusõnu: see, kuidas ta noortega tegeleb, vormides neist tub-lid eesti mehed, on imetlusväärne. Et noored ei kipuks end tänaval välja elama, viib ta nad met-sa, kus oma energiale leitakse kasulik väljund.

Muide, mul on olnud olukordi, kus pa-handustesse sattunud noored on öelnud: kutsu parem politsei, ära Ennot kutsu!

Oluline on märkida sedagi, et inimeste kor-rale kutsumiseks ei pea Enno jõudu kasutama, sest tema sõnadel on kaalu. Suvel oli mul situat-sioon, kus vahetult enne poe sulgemist tuli üks külastaja kurtma, et tal varastati spordikott, mil-lega mees pidi reisile minema. Vaatasin video-salvestusi ning leidsin, kes koti võttis. Helista-sin Ennole, rääkisin loo ära ning varsti selguski, et kirjeldusele vastav noormees on parasjagu teises kaupluses. Mõne aja pärast oli Enno juba koos politseiga noormeest poe juures ootamas.

Meil on väga ladus koostöö ja seda me ei vaata, et vormid on seljas erinevad.

KAANELUGU

mu ettepanek siis meeldis neile,“ tõdes ta. Relvandus, metsamatkad ja ellujäämisõpe-tus mõjusid toona 14–15-aastastele poistele ahvatlevalt ning õige pea said neist kompa-nii noorliikmed.

„Tead, ära nimeta mu noori tänavapois-teks, esiteks ei hulgu nad enam tänavatel ringi, teiseks, see oleks neile solvav,“ hoiatab Enno. Ta lisab selgituseks: „Poisid teavad, et saavad siin käia, kui kaks tingimust on täi-detud: suhted vanematega head ning kooli-asjad korras.“ Enno usub, et Kaitseliit pakub noortele köitvat tegevust ning kompanii ma-jas, mille ruume kasutab ka G4Si Põltsamaa patrull, on kord maksma pandud.

„Vanemad on muutustega rahul ning minu jaoks on see väga oluline näitaja,“ rää-gib ta. Oma noortele õpetab ta topograafiat, metsas hakkama saamist, relvade käsitse-mist, laskmist ning esmaabi andmist.

SÜGAV SIDE METSAGAMetsa tundmisega ning oskusega selles edu-kalt hakkama saada ka siis, kui tsivilisatsiooni hüved saavad otsa, on Ottisel veel üks seos. Nimelt seente ja marjade hooaeg tähendab tema jaoks lisatööd, sest Eestimaa metsades algab äraeksinute otsimise periood.

Enno räägib lugu, kuidas ta koos teiste vabatahtlikega otsis Pajusi vallas metsa läi-nud linnaprouat. „Naine läks mehega riidu, võttis suure ämbri ja läks metsa närve rahus-tama. Kui ta õhtul tagasi ei tulnud, hakkas mees muretsema ning hommikul asusime suurte jõududega, 30–40 inimesega, prouat metsast otsima. Ei mingit tulemust. Politsei positsioneeris naise telefoni ära ja nägi, et see asub kodus. Selgus, et kogu selle aja pei-tis naine end talus lauda all…“

Enno räägib, et seeneliste hooajal jahil ta käia ei jõua, sest koguaeg on vaja ini-mesi metsast otsida. „See on väga suur ressurss, mida riik ja vabatahtlikud kuluta-vad inimesi metsast otsides. Metsa parem tundmine ja lihtsate reeglite järgimine ai-taks säästa nii närve kui raha,“ leiab mees.

Töö PATRULLIS NÕUAB ERKSUSTEnno sõnul on Põltsamaa enamjaolt hea rahulik koht, kuid aeg-ajalt juhtub ka siin olukordi, mis ei lase oma tööd liiga lõdva randmega võtta. Mõned aastad tagasi oli juhus, kus Enno oli endale väga tänulik, et kuulivest sai selga aetud. Politseilt tuli info, et ühes majapidamises on käinud võõras mees, kellel oli nuga käes. Paluti kontrollida.

„Vestlesin šokis perenaisega, kelle sõ-nul veidi enne südaööd astus ühtäkki tema majja võõras mees, nuga käes. Sissetungija nägi pere suurt koera ning ju siis pidas tar-gaks ära minna. Küsisin naiselt noaga mehe tundemärgid ning läksin tagasi patrulli. Tee peal nägin äkki kirjeldusele vastavat isikut. Läksin ta juurde, kuid mees muutus kohe närviliseks ning lõi mind noaga. Tera jäi kuulivesti ja metallplaadi vahele kinni. Mina ise õnneks viga ei saanud. Aga ma sain tookord selle mehe peale vihaseks!“

Head koostööd politsei ja turvafirma va-hel peab Enno väga oluliseks: „Inimeste jaoks on oluline, et abi tuleks võimalikult ruttu ning kui koostöö ja infovahetus toimi-vad hästi, jõuame kiiremini ja rohkem ära teha.“ Abipolitseinikuna teeb Enno kuus paar vahetust, kuigi tahaks rohkem. „Ei, ma jõua kahte jumalat teenida, põhitöökoht on mul ikka G4Sis,“ lisab ta muhedalt. n

"Poisid registreerivad laskmistrennile," selgitab Enno järjekordset telefonikõnet vastu võttes.

17

Suvepäevad on meie jaoks hea võimalus tuua kok-ku inimesed kõikjalt üle Eesti ning õppida üksteist veidi lähemalt tundma tööst vabas õhkkonnas, kuid kogemus on näidanud, et senine ürituse for-maat vajab värskendust. Soovime, et suvepäevadel osaleks rohkem inimesi ning oleme selle nimel val-mis uuendusteks. Mida me teada saime?

ÜRITUSE KOHT Suvepäevi soovitakse vahelduseks Käärikule mõnes teises kohas. ÜRITUSE PROGRAMMKuigi soovime olla väga sportlik ettevõte, siis programmilt oodatakse lisaks spordivõistlustele ka teist laadi tegevusi. Kindlasti ei soovita loobu-da võrkpallist sportlikus programmis, kuid uute ja põnevate ideedena märgiti ära näiteks turva-taktikate demonstratsiooni või inimlogo pildis-tamist droonilt. Eriti paistsid kirgi kütvat ideed esinejate osas: Tanel Padarist Üllar Jörbergini, sekka Smilers, Meie Mees ja Kukerpillid.

TOIT JA MAJUTUSMitmekülgse meelelahutusprogrammi järel peetakse oluliseks kohapealseid tingimusi ning toidu ja majutuse kõrval on vajalik pesemisvõi-maluste olemasolu.

Kokku vastas küsitlusele 403 inimest, kellest ligi pooled (194) on osalenud ka varasematel suvepäevadel. Kõikide nende vastanute vahel, kes märkisid ära ka enda e-posti aadressi, loo-sisime välja 3 G4Si logoga saunalina. Andres Antonov, sirja böning, evelyn lill – loo-siõnn naeratas teile!

Täname kõiki, kes jagasid meiega oma arva-musi ja ideid möödunud ning tulevaste suve-päevade osas! n

SUVEPÄEVAD

hea teada! g4s suvepäevad 2015 toimuvad 14. ja 15. augustil raplamaal toosikannu puhkekeskuses. toosikannu puhkekeskuses on võimalik nii loodusega sõprust teha kui ka silma ja kätt laskmisega teritada. seekordsed suvepäevad toimuvad grillifestivali formaadis. täpsem programm on veel koostamisel ning läbirääkimised esinejatega käivad.

suvepäevadelt oodatakse mitmekülgset meelelahutustVAID KUUS LÜHIKEST KUUD LAHUTAVAD MEID JÄRGMISTEST G4S SUVEPÄEVADEST. MööDUNUD AASTA NOVEMBRIS KOGUSIME TEIE ARVAMUSI JA ETTEPANEKUID SELLE KOHTA, MIS KUTSUKSID SUVEPÄEVADEST OSA VÕTMA.

KOMMENTAARE•„Esinejatest peaks olema keegi selline, kes veab rahva kohale. Pigem üks ja hea kui mitu kehva. Samas jätkuprogramm võiks olla ka huvitav.“

• „Võiksid olla erinevad töötoad aja sisustamiseks.“

• „Eakamate töötajate osalusvõimalusi sportimisel tuleks täiendada, sest seni on domineerinud jõulised spordialad. Lisanduda võiks näiteks õhkrelvast täpsuslaskmine, mis seostub ka meie tööga. Ka kiirturniiri läbiviimine mõttemängudes, näiteks kabes, pakuks huvi. Mõtlemisvõime arendamine on meie töös positiivne.“

suvepäevadel kutsub osalema:

Võimalus tulla koos perega 10%

Tasuta transport10%

Pesemis-võimalused 11%

Põnevad võistlused 12%

Majutus 12%

Söök ja jook13%

Huvitavad esinejad 15%

Mitmekülgne meelelahutus-programm 17%

TEKST: mAriA ŠnAper

17


INTERVJUU

Ehkki mõnegi kandiga võrreldes on te-gemist suhteliselt rahuliku piirkonna-ga, jäi Rauli tähelepaneliku silma alla

nii mõnigi sekkumist vajav seik, neist kõi-ge värvikam ehk narkoseeneliste ohjelda-mine. Viimsi elanikud teavad Rauli suisa nimepidi ning temasse suhtuvad teatava respektiga isegi need isikud, kes on saanud tõsisemate vestluste osaliseks. Raul Kukk on varasemalt töötanud nii politseis kui ka G4S Eesti erinevatel objektidel, kuid oma elus on tulnud tal juhtida ka tornkraanat, elustada inimesi ja „ravida“ autosid. Viima-ne meeldib talle siiani, kuid samuti on talle südamelähedane inimeste abistamine. Ses-tap pole imestada, et ta on valitud ka pat-rullteenistuse ja juhtimiskeskuse töötajate usaldusisikuks G4Sis.

sa oled töötanud nii politseis kui ka turvaettevõttes, kogu aeg val-mis reageerima, kui keegi seaduse-ga pahuksisse läheb. kust see alguse on saanud?

Kõik saab alguse lapsepõlvest. Mäletan, et 7-aastaselt tahtsin ma miilitsaks saa-da. Viiendas-kuuendas klassis tegin enda-le jalgrattaload ning minust sai noor liik-lusinspektor. Reguleerisin kooli ees liiklust. Samuti pole mulle kunagi meeldinud, kui kellelegi tehakse liiga – nõrgemaid tuleb kaitsta. Minu ema oli tugeva õiglustundega ning kuna ta oli minu jaoks suur eeskuju ja autoriteet, muutus see ka minu jaoks prak-tiliselt isikuomaduseks.

rAul kukk – südamega teiste abistaja AASTA TURVATööTAJA TIITLI SAANUD RAUL KUKK OLI MööDUNUD AASTAL AMETIS VALDAVALT VIIMSI VALLAS PATRULLIDES JA SEALSEL ELUL SILMA PEAL HOIDES.

TEKST: esme kAssAk FOTOD: juliA gArAnžA, erAkogu

Raul on ka üks G4Si ühiselamu püsiasukatest ning tunneb seal end koduselt

19

INTERVJUU

sinu töökogemuste nimekiri on väga kirju. kuidas sa g4si jõudsid?Ma tulin ajutiselt suveks turvatööle 2003. aas-tal ja nii ma siia jäin. Kohe, kui olin avalduse ära teinud ja minu taust kontrollitud, oli järgmisel päeval turvajuht mul ukse taga, et minusugu-seid mehi on meeskonda vaja. Pidin veel samal päeval hoopis elektriku tööd minema tegema...

enne Viimsit patrullisid sa hoopis kop-lis. mis oli teistmoodi – kas tööd jäi ka vähemaks?Alguses tundus tõepoolest, et Viimsis on Kopliga võrreldes igav. Teistmoodi oli Viimsis kindlasti see, et väljakutseid praktiliselt ei ol-nud, ise tuli jälgida ja silmad lahti hoida, mit-te lihtsalt kokkulepitud ring läbi sõita. Tegin piirkonna enda jaoks hästi selgeks, olin kohal, vestlesin ja suhtlesin inimestega.

Kui Koplis oli vaja näiteks teada, kuidas vii-sakalt inimesi baarist välja visata, ilma et sel-lest suurem konflikt võrsuks, siis Viimsis on tulnud lahendada rohkem heakorraga seon-duvaid probleeme. Samas selgitustööd on vaja olnud mõlemal juhul teha.

mis on turvatöötaja kõige olulisem ülesanne ja millised omadused aitavad seda täita?Turvatöötaja põhitöövahendid on silmad, kõrvad, suu ja aju. Turvatööaja ülesanne on

ennetamine ja ette näha, et vältida konflik-tisituatsioone või hoida neid suuremaks pai-sumast.

Oluline on osata ära tunda teatud situat-sioone, käitumist ja kehakeelt, aga olla kursis ka seadustega. Selle omandab töö ja koge-musega. Inimene tahab ikka kergemalt hak-kama saada ja kui asjad toimivad, siis on liht-ne langeda sellesse kergelt läbisaamise rutiini. Siit aga võivadki probleemid alguse saada. Iga olukord on eriline ja sellele tuleb lähene-da sõltumata tuttavast mustrist nii, nagu see oleks täiesti esimene.

mis teeb ühest tavalisest turvatööta-jast suurepärase?Kõige olulisem on koolitus – peab olema sel-ge, millega ja miks tegeled ning millised on si-nu võimalused. Soovitan lugeda 1994. aastal välja antud „Turvataktika“ õpikut, kus on kir-jas kõik oluline.

Teiseks on tähtis valmisolek ja alles seejärel füüsiline ettevalmistus, ilma milleta muidugi ka ei saa. Hea turvatöötaja on korraga nii sõ-dur, papp kui ka näitleja, öeldi ühel kriminaal-koolitusel. Suhtlemisel, selgitamisel ja arusaa-misel on väga suur roll.

milline tagasiside on sinu jaoks oluli-ne? mis läheb sulle korda?Suhted klientidega. Kui näed, kuidas kliendi suhtumine muutub, kui ta mõistab, et tema objektil hoitakse tõepoolest silma peal. Viim-sis olles baseerusin tihtipeale Olerexi tanklas, mille töötajad kinkisid mulle kilpkonna sõnu-miga, et kuidas me ilma sinuta hakkama saa-me, kui kuulsid minu haiglasse sattumisest.

Märkamine ja tunnustus on tähtsad, kuid ka palk on oluline. Inimene saab õnnelik olla, kui

teeb seda, mida tahab, ja saab selle eest vääri-list tasu. Oluline on ka meeskond ja tunne, et sinuga arvestatakse. Meie vahetuse juht Hei-di (Esva – toim) oskab oma meeskonda hästi koos hoida.

kas seda, mis sinuga juhtus, oleks saa-nud ka kuidagi ära hoida?Märgid tulevad muidugi varem, kuid inime-ne üritab ikka kuidagi kohanduda olukorraga. Minu hoiatus oli lõpuks infarkt. Kui see juhtus, ei osanud ma seda kuidagi ära tunda, kuigi olen tihedalt kiirabitööd pealt näinud, lihtsalt süda oli paha ja pea käis ringi. Jalutasin omal jalal erakorralisse. Olles veel uuringutel tahtis minu kohusetunne mind kell viis hommikul al-gavasse vahetusse viia.

Paar päeva hiljem põhjalikumatel uuringu-tel olles olin tõsimeeli valmis minema veel Kaitseliidu õppustelegi. Arsti sõnum oli aga selge: elu-, töö- ja puhkekorraldust tuleb muuta. Paraku kipub inimene ikka end üle pingutama, et teenida tunnustust ja märka-mist, ja see surve viib elu paigast ära.

mis on sinu elus peale teiste turvalisu-se tagamise veel tähtis?Mulle meeldib teisi aidata. Olen vabatahtli-kuna sõltuvuste nõustaja-konsultant ning viin sel teemal läbi ka loenguid.

Pean oluliseks vaimse poolega tegelemist ning kui mingi teema mulle parasjagu huvi pa-kub, siis loen selle kohta juurde. Üheks mi-nu viimatiseks lemmikautoriks on Tommy Hellsten, kelle põhimõtted on mulle väga lä-hedased. Vaba aega armastan veeta sõprade seltsis. Samuti meeldib mulle nokitseda au-tode kallal, leides vigu üles, ning mängida ki-tarri. n

eero siimson, kolleeg:Raul on üks väga omanäoline ja kõrge vaim-susega mees. Eks tal ole elus ka probleeme olnud. Kui ta oli minu tiimis, näiteks Tele-tornis, siis oli ta esimene mees, kes jagas juhtnööre, kui midagi juhtus. Ta on ääre-tult põhjalik oma töös ja võib öelda, et ka oma muudes ettevõtmistes. Vahel tahab ta korraga liiga palju ette võtta ja siis võib see tuua elus sekeldusi kaasa. Ta on ise nal-jaga pooleks öelnud, et kui midagi ei ole veel juhtunud, siis kui tema kohale jõuab, siis hakkab juhtuma. Inimesena on ta asja-lik ja usaldusväärne ja mind ei ole kunagi alt vedanud. Ta on ka mulle üht-teist õpe-tanud ja loodetavasti on mul talle ka olnud midagi vastu anda. Tundub, et meil seda vastastikust mõistmist on olnud. Praegu on ta jälle liikunud rohkem vaimsete tee-made juurde ja see on igati positiivne.


SPORT

eestimaa südame vahetuses läheduses ja täpsemalt türi linnas elab patrullekipaaži julgestustöötaja raivo raudsepp. nagu öel-dakse, on heal lapsel mitu nime: raivo on pikaaegne g4si tööpere liige, kellel saab tu-leval augustil täis 20 aastat tööstaaži meie ettevõttes, peale selle on ta tubli pereisa, aktiivne spordiinimene, rahvatantsija ning usaldusväärne ja meeldiv kolleeg. jaanua-ris toimunud Aasta parimate töötajate au-tasustamisel sai raivo spordilembus tun-nustatud Aasta sportlase tiitliga.

Mis puutub aktiivsesse eluviisi, siis sport on olnud lahutamatu osa Raivo elust juba koolist saati. Kes oleks osanud arvata, et ka oma viiekümnendat sünnipäeva tervitab Raivo reipal jooksusammul. Jooksmine ja liikumine annab Raivole energiat ning on heaks vahelduseks töisele argipäevale.

SUUSATAMISEST RAHVATANTSUNISportliku hingega Raivo tegeleb peamiselt jooks-misega, kuid samuti meeldib talle ujumine ning talvel, kui ilm seda vähegi soosib, käib ka suusa-tamas. „Paraku sel aastal olen jõudnud suusaraja-le vaid ühe korra, kuid loodeta-vasti avaneb neid võimalusi veel. Kui muud moodi ei saa, siis saan oma spordipisiku toidetud ka rahvatantsus,“ jutustab ta.

Sportimine on Raivo jaoks kui elustiil, milleta ei kujuta ta oma tegemisi ette. „Ma ei pea ennast sundima panema spordiriideid selga ja mine-ma välja. Spordist on saanud minu meeldiv vajadus või kui nii saab öelda, siis lausa sõl-tuvus. Kui tekib pikem paus ajanappuse tõttu, hakkab keha nõudma kohustuslik-ku liikumist ja tahes taht-mata ma avastan end jälle sörkimas.“

PALJU SÕLTUB SOOVISTKüsimuse peale, kuidas jõuab Raivo tegeleda nii mitme erineva huvialaga, jääb ta veidi mõttesse ja ütleb pärast lühikest pausi, et ta ei tea isegi pä-ris täpselt, aga suuresti jääb asi soovi taha kinni. Ta tunnistab, et elu on kulgenud just nii, et üks asi on tinginud teise ning tulemus on ilmne – iga tege-vusvaldkond täiendab teist.

„Kui mõelda järele, siis ka tööelus on olnud heast füüsilisest vormist palju kasu. Nii mõni-gi kord on tulnud ette pättide tagaajamist ja siis olengi hilisemates analüüsides jõudnud järelduse-ni, et treeninguteta poleks ma võimeline tegema oma tööd sama produktiivselt, kui teen seda oma praeguses vormis. (Muigab) Olen ju jõudmas üs-na soliidsesse ikka, kuigi viiekümne aastasena ma ennast ei tunne.“

TOP 10 JOOKSJA OMA VANUSERÜHMASElus oli ka aeg, mil olude sunnil ja täpsemalt ter-vislikel põhjustel ei saanud Raivo enam teha har-jumuspärast trenni. 1986. aastal vene sõjaväes saadud põlvevigastus viis spordilembelise mehe

ligikaudu tosinaks aastaks rajalt kõrvale. Umbes kümme aas-

tat tagasi tekkis aga soov panna end jäl-le proovile, alustada otsast ja nii leidsidki jooksutossud taas tee jalga. Alustades esiti lühemate vahemaade-ga, võtab Raivo praegu-seks julgelt osa suusa- ja jooksumaratonidest ning tunnistab, et ajapikku on ka tulemused märkimis-väärselt paranenud.

Kui 2009. aastal kulus Raivol 63 kilomeetrise suusamaratoni läbimiseks 6 tundi ja 11 minutit, siis

juba 2013. aastal läbis ta sama vahemaa 5 tunni ja 14 minutiga. Lisaks kuulub Raivo Eesti kümne parima jooksja hulka oma vanuserühmas (Raivo on sündinud aastal 1964 – toim).

VÄLJAKUTSEKS TRIATLONRaivo sõnul ei ole vanus takistuseks, et teha sporti. Ainukese piiri seab enesetunne. „Kui ter-vis lubab, siis näen ennast sportimas ka 80-aas-tasena, aga eks elu dikteerib oma,“ lausub ta reipalt. Sportimisvõimaluste leidmise kohalt on Raivo sageli ilmutanud ise leidlikkust ning kui on tahet, siis tekivad võimalused. Tahtest kõnele-vad ka tema tulemused.

Ainuüksi eelmisel aastal osales Raivo vähe-malt kaheksas maratonis, mille hulka kuuluvad näiteks Narva Energiajooks (21 km), Eesti öö-jooks (21 km), SEB Tallinna Maraton (21 km) ja Viking Window Paide-Türi rahvajooks (13,6 km). Praegu terendavad silmapiiril juba uued võimalused ning eesseisvate maratonide kuu-päevad on kõik välja kirjutatud. Tulevikus soovib Raivo end proovile panna aga triatlonis.

OLULINE ON LEIDA SOBIV SPORDIALARaivo peamine nõuanne kõigile teistele sporti-ma hakkamisel on selge – leida tuleb ala, mis meeldib.

„Sporti ei pea kartma, peab leidma vaid ala, mis sulle sobib, aga alustada tuleb siiski ettevaat-likult. Kui rääkida konkreetsemalt jooksmisest, siis algaja võib-olla ei saagi kohe hakata läbima jooksusammul pikki vahemaid, vaid mõistlikum on alustada näiteks kepikõnniga ning alles järk-järgult koormust tõsta,“ soovitab ta.

Kui sportimine on juba kehasse pugenud, siis on ilma raske hakkama saada, on Raivo veendu-nud. „Tunne, mis tekib pärast trenni, on fantas-tiline ja ainuüksi selle kogemiseks võikski trenni teha. Esimesed trennid on algajale kindlasti väsita-vad, kuid mõne aja pärast keha harjub, enesetun-ne muutub ja trenn võtab hoopis teise ilme.“ n

rAiVo rAudsepp: IGA TEGEVUSVALDKOND TÄIENDAB TEIST EHK TERVES KEHAS TERVE VAIM

TEKST: mAriA ŠnAper KOMMUNIKATSIOONIOSAKONNA PRAKTIKANT FOTOD: mAriA ŠnAper, erAkogu

rAiVo rAudsepp:

21

SPORT

rAiVo rAudsepp: IGA TEGEVUSVALDKOND TÄIENDAB TEIST EHK TERVES KEHAS TERVE VAIM

KOMMENTAARIDmAArikA hAAVistu, äriaren-dusosakonna teenuste arendus-juht: Käin kaks korda nädalas trennis ja tunnen ennast tõelise BodyJam’i fännina! Spordisaalis tantsimine teeb mu tuju heaks, süstib minusse energiat ja, mis seal salata, hoiab sportlikku vormi. Po-leks osanud oodata, et trennis käimine mõjub figuurile nii hästi, et aastaga jääb kleidivöö mitu numbrit suuremaks ning tudengiea püksid taas jalga lähevad!

sergei kArelin, g4s spordiklubi juhatuse liige, turvajuht:Läksin BodyJamí trenni, kuna olin kunagi Kristiinale lubanud, seega pigem kohuse-tundest. Minnes olin suhteliselt skeptiline ja mingil määral enda peale vihanegi (lubades endamisi edaspidi rumalatest lubadustest hoiduda). Trennis olles üllatusin aga positiivselt, sest tegemist oli täitsa fun asjaga. Ära tulles tundsin, et oli igati hea mõte tantsima minna – sain paraja koormusega meeleoluka trennikogemuse võrra rikkamaks. Kui veel lõbusale osale ja koormusele lisada fakt, et sain tantsida ilusate tüdrukute seltsis, siis seda õhtut saab pidada täiesti kordaläinuks. Kindlasti soovitan teistele-gi, vähemalt ära proovida!

mAry-liis moorbAch, g4s peamaja administraator:Esimeses BodyJamí trennis oli üllatus suur, kuidas kõik saavad nii kiiresti tantsida, ja esimese hooga ei saanud kohe arugi, mis liigutus oli see või teine, ise ka veel krampis ja liikumine nagu puutükil. Tegelikult pole nii: mõne aja pärast hakkab juba asjale pihta saama ning siis on hoog sees ja tantsutuju laes. Kuna aeg läheb seal uskumatult kiiresti, siis ei panegi tähele, kui märkamatult on aeg sealmaal, et trenn juba läbi ja tuleb asuda ootama järgmist korda. Väga positiivne on see, et muusika on mitme-külgne ja kaasahaarav, kindlasti igaühe jaoks midagi meeldivat. Olen väga rahul, et otsustasin BodyJamí proovida. Kui meeldib tantsida ja trenni teha, siis meel-dib ka jam’ida, soovitan soojalt.

sirli Aru, raamatupidajaBodyJam on tantsuhullule väga sobiv trenn, kuna saab proovida erinevaid tantsustiile ja samal ajal kuulata erinevat muusikat. Peamine põhjus, miks ma end kohale vean, on loomulikult see, et ma armastan tantsimist ja rõõmsat seltskonda. Kõige veidram ja innusta-vam põhjus, miks ma ka peale vaimselt väsitavat tööpäeva trenni lähen, on see, et elukaaslane on öelnud: „Mine parem trenni, sul on pärast palju parem tuju!“ Ja nii ongi. Power! ! !

Mida teeme? LesMills i tantsutrenn Bo-dyJam kestab 55 minutit ning me tantsi-me kuumade hittide saatel erinevaid stii-le (hip-hop, house, rock, latino, jazz jne). Miks kasulik? Saad kindlasti võrratu trenni-elamuse, arendad aeroobset vastupidavust ja tantsuoskust, põletad korralikult kaloreid ja neid kasutegureid on veel. Tulles trenni an-nad endale võimaluse saada parem enesetun-ne ning elada paremat elu kui seni!

Julgustan kõiki, nii algajaid kui ka kogenud tantsusõpru tulema proovitrenni, kus oota-vad ees vahvad ning toetavad kolleegid, su-perhea muusika ja vinged tantsustiilid. Garan-teeritud on, et 55 minutit trennis on Sinu aeg ja Sa unustad selleks ajaks kõik muu! Kogusin Sinu jaoks kokku ka nelja kolleegi trenniela-

mused, et saaksid parema ettekujutuse tren-nist, ja ehk ka lisamotivatsiooni tantsima tu-lekuks. n

tule tantsima! TEKST: kristiinA AlliksAAr LES MILLS BODyJAM INSTRUKTOR, G4S PEAMAJA SEKRETÄR

nagu näed, on sportimisvõimaluste kalend-ris midagi ka tantsusõpradele. jah, see on tantsutrenn bodyjam! suur rõõm on tõde-da, et osavõtt muutub järjest aktiivsemaks, ja kuna häid mahub üheskoos tantsima pal-ju, oled väga oodatud trenniga liituma.

rAiVo rAudsepp:

G4Si bodyjammijad koos treener Kristiina Alliksaarega. „Ja meid on veel!” täpsustab Kristiina.

Kristiina julgustab kõiki trenni tulema.


g4s spordiklubi liikmed saavad sõltu-valt piirkonnast käia näiteks ujumas ning kasutada jõusaali või kergejõusti-kuhalli. suurem osa sportimisvõimalu-si on klubi liikmetele tasuta, kuid võib ette tulla ajalisi või kasutamiskordade piiranguid. nii näiteks tuleb arvestada osades piirkondades viis korda kuus piiranguga ujumisel ning mõnes klubis saab tasuta sportida vaid päevasel ajal.

Eraldi kokkuleppe soodustingimustel trenni te-gemiseks oleme sõlminud spordiklubide ketiga MyFitness, mille klubid asuvad lisaks Tallinnale ka Pärnus, Viljandis, Narvas ja Tartus. MyFitnes-siga liitumine on 15 eurot, kuutasu Tallinnas 35 ning mujal piirkondades 25 eurot.

TALLINNTallinna ja selle lähikandi spordihuvilistel on võimalus ujumas käia viis korda kuus kas Õis-mäe, Nõmme või Tabasalu ujulas. Kergejõustik-ku teha ja jõusaalis käia saab Kesklinna ja Las-namäe kergejõustikuhallides. Teisipäeviti kell 17.30–19.00 saab spordiklubis Teras käia korv-palli ja laupäeviti kell 12.20–14.00 võrkpalli mängimas, neljapäeviti kell 17.30–19.00 saab Õismäe Spordimängude Hallis saalijalgpalli mängida. Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 20.30–21.30 kostitab Kristiina Alliksaar kõiki tantsu-huvilisi Rocca al Mare klubis MyFitness hoogsa BodyJam treeninguga. Pühapäeviti saab Tondir-aba tennisehallis sulgpalli mängida.

TARTUTartu ja selle lähikandi spordihuvilised saavad käia Aura Keskuses viis korda kuus ujumas ning Ülenurme Gümnaasiumis kolm korda nädalas (E, N 18.30–19.30, P 19.00–20.00) korvpalli mängimas. A.Le Coq Spordimajas saab kaks korda nädalas (T, R 11.30–13.00)

G4S Spordiklubi sportimisvõimalused

tegeleda enesekaitsetreeningutega, poksi ja üldfüüsilise ettevalmistusega. Fitlife Spordi-klubis on võimalik päevapaketti kasutades täiesti tasuta trenni teha, muudel aegadel li-sandub 5 eurot kuus.

PAIDE, PÕLTSAMAA JA KUREMAAKuremaa ujulas ning Paide Tervisekeskuses saab käia iga päev ujumas ja jõusaalis. Ujumas saab iga päev käia ka Põltsamaa Linnaujulas.

PÕLVA, VÕRU JA VALGAPõlvas Avraali võimlas mängitakse kaks kor-da nädalas (K 18.00–20.00 ja P 20.00–22.00) korvpalli. Valgas saab iga päev käia FIE V. Si-šovi jõusaalis. Võru Spordihallis mängitakse esmaspäeva õhtuti kell 19.00-20.30 korvpalli ning iga päev saab kasutada ka jõusaali.

JÕHVI, NARVA JA KUNDAJõhvi spordihuvilised saavad kasutada Jõh-vi spordihalli ja sealset jõusaali. Kunda uju-las saavad töötajad käia viis korda kuus tasu-ta ujumas. Narvas saavad spordiklubi liikmed käia ujumas ja kasutada jõusaali spordiklubis Energia. HAAPSALU JA PÄRNUHaapsalus saab käia viis korda kuus ujumas Ha-apsalu ujulas. Pärnakad saavad viis korda kuus käia ujumas kas Tervise Paradiisis või Sanatoo-riumis Tervis. Lisaks on pärnakad oodatud ka-sutama spordihalli Kimberi Klubi jõusaali, kus päevasel ajal on treenimine tasuta ning pärast kella 17 tuleb tasuda täiendavalt 2 eurot.

Vaata lisaks: www.g4s.ee -> Ettevõttest -> Spordiklubi G4S

heA teAdA!• spordiklubiga saab liituda nii G4si töötaja kui ka tema üks täiskasvanud pereliige (abikaasa / elukaaslane) ning kuni 19aastased lapsed.

• spordiklubiga liitumiseks tuleb tasuda ühekordne liitumistasu 13 eurot ning edaspidi kord aastas aastamaks, milleks on kontserni töötajale 25 ja turvatöötajale 13 eurot. Pereliikmete aastamaks on 25 eurot.

• liitumis- ja aastamaksud tuleb tasuda mtÜ spordiklubi G4s arveldusarvele ee142200221016380577, selgituseks soodustuse põhjus (nt turvatöötaja, mihkel tamme pereliige, töötaja) ning piirkond. sportimisvõimalusi saab hakata kasutama tasumisele järgnevast kuust.

• tasuta pääsu sportima tagab spordirajatise administraatori juures asuv nimekiri, mida uuendatakse iga kuu 25. kuupäeval järgnevaks kuuks. nimekirja kantakse ainult need liikmed, kelle aastamaks on jooksva kalendriaasta eest tasutud.

• täpsemat infot G4s spordiklubi kohta saad klubi juhatajalt sergei Karelinilt

([email protected], tel 512 4381).

SPORT

22

TEKST: esme kAssAk FOTOD: g4s spordiklubi

23

LÜHIUUDISED

tervitame uusi töötajaidAasta lõpus toimus finantsdivisjonis mitmeid üm-berkorraldusi ning selle tulemusena on tiimi lisan-dunud ka täiesti uus inimesi.

8. detsembril asus finantsplaneeri-mise ja -analüüsi osakonnas ana-lüütikuna tööle olavi püvi. Ola-vil on seljataga neli aastat tööd Swedbankis ning muude tegemis-te kõrval on tal käsil ka lõputöö Eesti Maaülikoolis, kus ta on õppi-nud majandusarvestust ja finants-juhtimist. Vabal ajal meeldib Olavi-le sporti teha ja lugeda ning veeta aega pere seltsis.

Jaanuari teisest nädalast töötab ärianalüütiku ametikohal rauno parts, kes on töötanud finantsa-lal erinevates valdkondades, ala-tes ministeeriumist kuni jaekau-banduseni. Rauno on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis nii toot-mistehnikat kui ka viimati majan-dusarvestust. Sarnaselt Olavile

seisab temalgi veel ees lõputöö kirjutamine. Vabal ajal armas-tab Rauno sportida: jalgrattaga sõita, jooksmas ja suusata-mas käia.

Möödunud aasta viimasest kuust võib peamaja administ-raatorite seas näha veel üht uut nägu. Administraatoritele Eerika Õunale ja Mary-Liis Moorbachile tõttab aeg-ajalt ap-pi sirelin lillo, kes varasemalt on töötanud Võru Juustutööstu-ses ja praegu töötab poole ko-haga Swissotelis turvatöötaja-ad-ministraatorina. Töö kõrvalt on Sirelinil käsil täiskasvanute güm-naasiumi lõpetamine, pärast mi-da plaanib ta edasi õppima minna.

match-it! programm toetas kaht g4sikate projektiDetsembri esimestel nädalatel esitasime G4Si globaalse hea-tegevusprogrammi Match-It! raames kaks taotlust G4S Eesti töötajatelt. Mõlemad said jõulude eel positiivse vastuse. Veel eelmise aasta numbri sees jõudsid ka mõlemad 500-naelased tšekid toetatavate projektide kontaktisikuteni.

Match-It! programm toetas vabal ajal jalgpallitreenerina tegutseva turvajuhi Veiko kurimi ettevõtmist noorte va-baaja sisustamisel ning turvatehnikadivisjoni projektijuhi Ai-var niiholmi algatust Aruküla waldorfkooli õpilaste abista-misel heategevusliku kalendri valmistamisel. Kokku esitas G4S Eesti möödunud aastal kolm taotlust ning kõik said positiiv-se vastuse.

Kui Sul on mõni hea idee või tore algatus, mis toetab Sinu kodukanti, anna sellest teada kommunikatsiooniosakonnale [email protected]. Projektis osalemise tingimuseks on, et oled G4Si töötaja, toetad mõnd kogukondlikku tegevust ning oled sellesse projekti ka ise panustanud. G4S Match-It! programm kahekordistab Sinu panuse ning maksimaalselt on võimalik taotleda 500 naela.

Vaata ka net.g4s.ee -> G4S Match-It!

kAdi kisAnd, juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitja Aasta 2014 möödus minu jaoks väga kiirelt. Sügisest asusin õppima Tallinna Majanduskooli kohtusekretäri erialale. Kuna mulle pakub suurt huvi õiguse eriala ning enamik selle eriala õppeaineid on õigusteemalised, sain kinnitust, et valitud suund on õige ja tulevikus plaanin minna ülikooli õigusteadust õppima. Kevadel hakkasin taas ka jalgpallitrennis käima. Kuna meistri- ja esiliiga ajad on möödas, siis nüüd mängin ühes rahvaliiga mõnusas amatööride tiimis. Kindlasti tuleb 2015. aasta veelgi kiirem kui 2014. Tööalaselt olen 1. jaanuarist uuel ametikohal ja töötan nüüd juhtimiskeskuse vahetuse juhi asetäitjana. Kevadel lisandub eelmainitule juba ka esimene kohtupraktika, mida saan teha vabadel päevadel. Minu jaoks on alanud aastal kindlasti väga tähtis uuel ametikohal hästi hakkama saada, koolis kõik asjad tähtajaks ära teha ning jätkata treeningutega. Rohkem lubadusi uue aasta plaani-desse mahutama ei hakka.

AllAr krjukoV, müügiesindaja-kliendihaldur, ida piirkond Kuna minu 2014. aasta möödus peamiselt kaitseväes, siis on just sealt meelde jäänud nii helgemad kui ka hullemad hetked. Kaks kõige meeldejäävamat hetke olid kindlasti 6. jaanuaril, kui meid bussiga Mereväe baasi viidi, ning 28. no-vembril, kui täitsime kõik vajalikud dokumendid ja saime koju. 6. jaanuaril oli ärevus sees, sest ei osanud midagi oodata. Kui kohale jõudsime, tekitati kohe meie ümber nn Kaitseväe kesk-kond ja hakati kamandama. Selline elu kestis esimesed 3 kuud. Järgnevad 3 kuud möödusid mul vahipataljonis noorem-alloh-vitseri kursusel, kus õppisime peamiselt juhtimist ja strateegiat. Pärast kursuse lõpetamist olin viimased 5 kuud jälle Mereväe baasis tagasi, kuid seekord juba jaoülemana. Üle poole sellest viimasest viiest kuust möödus õppustel metsas ning öösiti saime magada keskmiselt vaid 4–5 tundi, parematel päevadel ka 6–7 tundi. Nädalavahetustel saime aeg-ajalt koju. Jaoülema õlule langes minu arvates veel kõige raskem otsus: keda lasta nädalavahetuseks koju ja keda mitte. 2015. aastal on minu lubaduseks töötada ning rügada selle nimel, et tuleks palju-palju lepinguid ja et kõik kliendid oleksid rahul ning rõõmsad.

eduArd borzÕkin, inkassaator, põhja piirkondEelmise aasta oktoobris täitus mul päris maagiline tööjuubel – 15 aastat turvafirmas G4S. Uskumatu, aga ma töötan turvavald-konnas juba eelmisest sajandist! Selle ajaga olen saanud ennast proovile panna väga mitmes ametis. Sügisel läks tütar lasteaeda. Aeg lendab nii kiiresti! Ootused 2015. aastaks on palgatõus, et ei peaks tegema nii palju ületunde ja et oleks rohkem aega perega koos olla. Lisaks unistan ka uue auto ostmisest.

hArry sild, patrullekipaaži turvatöötaja, lääne piirkond 2014. aasta oli minu jaoks väga eriline, kuna sain vanaisaks. Tööl oli ka palju huvita-vaid situatsioone, kuid midagi väga eriskummalist meelde ei jäänud. Mulle tundub, et aasta-aastalt muutuvad järjest keerulisemaks 18–25aastaste noorte käitumismustrid ja suhtumine ümbritsevasse. Kõik tea-vad oma õigusi, kuid unustavad, millised on nende kohustused ühiskonna suhtes. 2015. aastal olen valmis vastu võtma kõiki huvitavaid seiku, mida aasta endas peidab. Suuri lubadusi ja am-bitsioone ma endale ei sea. Tervise ja kaalu osas muret tundma ka ei pea. Tööalaselt olen tänaseks näinud kõike võimalikku. Ootan stabiilsust ja loodan, et ka alanud aastal saan jätkata tööga, mis mulle meeldib.

pilVi rAhnu, müügijuht-kliendihaldur, lõuna piirkond 2014. aasta oli minu jaoks töökas ja edukas. Suur rõõm on kuuluda Lõuna Müügidi-visioni toredasse meeskonda, kus kunagi igav ei hakka. Kindlasti jäävad 2014. aastat meenutama G4S-iga seotud meelolukad suvepäevad ja nende läbiviimine. Isiklikus elus oli üheks oluliseks sündmuseks vanema tütre põhikooli lõ-petamine. Uueks aastaks ma tavaliselt mingeid lubadusi ei anna. Ma lihtsalt ei ole sedasorti inimene, et nüüd teen nimekirja ja luban, et hakkan homsest paremaks inimeseks. Olen pigem seda meelt, et kui on vaja midagi muuta või ära teha, siis tuleb härjal sarvist haarata ja asi korda ajada! Seda võib küll lubaduseks pidada, et annan ses osas endast parima.

kÜsitlus: midA ootAVAd kolleegid AlAnud AAstAlt? KRistel saaRm võttis aasta alguse puhul nõuks sensoRi nimel uurida kolleegidelt, mis jääb meenutama eelmist ja mida oodatakse alanud aastalt.

G4S Spordiklubi sportimisvõimalused

RISTSÕNA

Eelmise lehe Fotonostalgia loosiõnn naeratas Viktoria uleksinale, kes saab õige vastuse eest G4Si saunalina. Palju õnne! Ristsõna vastused koos pildil aset leidva sündmusega on oodatud e-posti aadressil [email protected] kuni 10. veebruarini. Õige vastuse saatjate vahel loosime välja G4Si saunalina.

URVE 28

as g4s eesti ajakiri sensor jaanuar 2015

Documents