Riigieksami Riigieksami konsultatsioonkonsultatsioon

Aasta 2008Aasta 2008

LitosfäärLitosfäär

LitosfäärLitosfäär - Maa tahke kivimkest, mis - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks.ülaosast, on liigendunud laamadeks.

LITOSFÄÄRLITOSFÄÄR

Iseloomustab joonise abil Maa Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;ookeanilist maakoort;

(teadmised, skeemi koostamise ja lugemise (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus, oskus,

mõisted:mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor)maakoor)

AstenosfäärAstenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide – vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad.piirkond, millel triivivad litosfääri laamad.

Maa siseehitusMaa siseehitus

sisetuum

välistuum

vahevöö

tuum

astenosfäär litosfäär

alumine vahevöö

maakoor ookeaniline maakoorr

mandriline maakoorr

tahke

tahke

vedel

plastiline

Mandrilise ja ookeanilise Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlusmaakoore võrdlus

Vali. Mis sobib mandrilisele, mis ookeanilisele Vali. Mis sobib mandrilisele, mis ookeanilisele maakoorele.maakoorele.

Mandriline maakoorMandriline maakoor Ookeaniline maakoorOokeaniline maakoor

Maakoore paksusMaakoore paksus Kuni 70 kmKuni 70 km Kuni 20 kmKuni 20 km Maakoore vanusMaakoore vanus Kuni 4 miljardit aastatKuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. AastatKuni 180 milj. Aastat Maakoore tihedus2,7 (kergem)3,0 (raskem)Maakoore tihedus2,7 (kergem)3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basaltSettekivimid, basalt

6. 7.6. 7.

6. iseloomustab laamade liikumist ja 6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; kivimite teke; laamtektoonika, kurrutuslaamtektoonika, kurrutus

7. oskab võrrelda geoloogilisi 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;ookeanilise laama põrkumine;

Laamade paiknemineLaamade paiknemine

Ookeanilaama sukeldumine Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama allamandrilaama alla

Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.mandrilaama alla.

Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreksaktiivseks ookeaniääreks. .

Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e vagumus e süviksüvik;;

Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestikkurdmäestik

Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad üles ja tekitavad magmakoldeidmagmakoldeid;;

Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaidmaavärinaid ja sagedasi ja sagedasi vulkaanipurskeidvulkaanipurskeid..

Ookeanilise laama sukeldumine Ookeanilise laama sukeldumine mandrilise allamandrilise alla

Ookeanilaamade lahknemine Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)(spreeding)

Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. eemale triivivaks pooleks.

Nii algab ookeaninõo laienemine ehk Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas. eemale kiirusega 2 – 15cm aastas.

Selles piirkonnas on Selles piirkonnas on pangasmäestikulinepangasmäestikuline reljeefreljeef, toimuvad paari kilomeetri , toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega sügavuse kolletega maavärinadmaavärinad..

Aktiivne Aktiivne vulkaaniline tegevusvulkaaniline tegevus. . Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi

ookeani keskaheliku ühel lõigul. ookeani keskaheliku ühel lõigul.

Spreeding Atlandi ookeani allSpreeding Atlandi ookeani all

Mandrilaamade põrkumineMandrilaamade põrkumine

laamade servad purunevad, laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuksmäeahelikuks;;

mandrilised laamad on liiga kerged, mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;et vahevöösse vajuda;

maakoor muutub sellises kohas aina maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;paksemaks;

sellises piirkonnas esineb tugevaid sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaidmaavärinaid

Mandriliste laamade Mandriliste laamade põrkuminepõrkumine

Kahe ookeanilise laama Kahe ookeanilise laama põrkuminepõrkumine

Ühe laama serv sukeldub vahevöösseÜhe laama serv sukeldub vahevöösseSukeldumisjoont jäävad tähistama Sukeldumisjoont jäävad tähistama

süvikud süvikud Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke

(nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis)Väikesed Antillid Atlandi ookeanis)

teab vulkaanide teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning tekkepõhjusi, levikut ning

liigitamist kuju (kiht- ja liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske kilpvulkaan) ja purske

iseloomu järgi (aktiivsed ja iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); kustunud vulkaanid);

magma, laava, kiht- ja magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan,kilpvulkaan,

VulkaanVulkaan VulkaanVulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne

lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.

Vulkaan tekibVulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore , kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.lõhesid pidi tee maapinnale.

Vulkaane esineb: Vulkaane esineb: ••Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla

sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)

••Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohalAtlandi ookeanis) kuuma täpi kohal

KIHTVULKAANKIHTVULKAAN KILPVULKAANKILPVULKAAN Ühel on üÜhel on üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja ksteisega vahelduvad tardunud tuha ja

laava kihidlaava kihid Teisel on üksteisega vahelduvad tardunud laava kihidTeisel on üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid

Kihtvulkaanid ja kilpvulkaanidKihtvulkaanid ja kilpvulkaanid

Kiht või kilpKiht või kilp

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN

Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid

KIHTVULKAANIDKIHTVULKAANID

tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkadelaavatilkade

Kriitilise rõhupiiri ületadesKriitilise rõhupiiri ületades

Kriitilise rõhupiiri ületamise Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused vulkaanikoonused purunevad ja õhku purunevad ja õhku paiskuvad suured paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.laavatilkade segu.

Kihtvulkaanid paiknevadKihtvulkaanid paiknevad

Mandritel ja laamade Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti vulkaanid on enamasti kihtvulkaanidkihtvulkaanid

KilpvulkaanidKilpvulkaanid

Kilpvulkaanid tekivad räni- ning Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. Kõik lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa. Tuntuim neist on Mauna Loa.

teab maavärinate teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja tekkepõhjusi, levikut ja

nende tugevuse mõõtmistnende tugevuse mõõtmistRichteri skaala abil; mõisted: Richteri skaala abil; mõisted:

murrang, maavärin, epitsenter,murrang, maavärin, epitsenter,Maavärinad Maavärinad on maapinna on maapinna

vibratsioon ja nihked, mis tekivad vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite vabanemisel koos kivimite rebenemisega. rebenemisega.

Maavärinate esinemispiirkonnad:Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.vulkaanilise tegevuse piirkondades.

Richteri ja Mercalli skaaladRichteri ja Mercalli skaalad RichteriRichteri Mõõdetakse maavärina Mõõdetakse maavärina

võngete tugevustvõngete tugevust Mõõtühikuks magnituudidMõõtühikuks magnituudid Skaala ulatus on 0-8,9 Skaala ulatus on 0-8,9

magnituudimagnituudi Mõõdetakse Mõõdetakse

seismograafiga seismograafiga

Mercalli skaalaMercalli skaala Mõõtühikuks pallidMõõtühikuks pallid Mõõdetakse purustusiMõõdetakse purustusi Skaala ulatus 0-12 palliSkaala ulatus 0-12 palli Mõõdetakse vaatlustega, Mõõdetakse vaatlustega,

antakse hinnangantakse hinnang

teab maavärinate ja teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja keskkonnale, inimesele ja

majandustegevuselemajandustegevusele Vulkaanipursetega kaasnevad Vulkaanipursetega kaasnevad

nähtusednähtused: maavärinad, maalihked, : maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilvedmudavoolud, lõõmpilved ( (gaaside ja gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)moodustunud tulikuumad mürgised pilved)

Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid.mitmeid maavarasid.

Seismiliste nähtustega alad on Seismiliste nähtustega alad on ka kasulikudka kasulikud

Kuum vesi on kasutatav Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks.turismiobjektiks.

Valdavalt on maavärinatega Valdavalt on maavärinatega kaasnevad nähtused ohtlikud: kaasnevad nähtused ohtlikud: maalihked, tsunamid, maalihked, tsunamid,

KivimidKivimid

teab kivimite liigitamist tekke järgi teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; tähtsamaid omadusi;

mõisted: mineraal, kivim, maak, mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, settekivim, moondekivim, basalt, graniit,graniit,

oskab analüüsida oskab analüüsida maavarade maavarade

kaevandamisega kaevandamisega (karjäärides ja (karjäärides ja

allmaakaevandustes) allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja kaasnevaid sotsiaalseid ja

keskkonnaprobleeme;keskkonnaprobleeme;

sotsiaalsed probleemidsotsiaalsed probleemid: suurtes : suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne.tööpuudus jne.

keskkonnaprobleemid:keskkonnaprobleemid:

muldade hävimine, põhjavee taseme muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne.soostumine jne.

teab maalihete tekkepõhjusi teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;ja võimalikke tagajärgi;

maalihe. maalihe. 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja

pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale 2) ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale

viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) .rajatiste vajumine, purunemine jne) .

3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.

4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).pinnase libisemine (lihe).

PedosfäärPedosfäär

teab, millistes teab, millistes keskkonnatingimustes on keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; mõju inimtegevusele; mõisted: mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, füüsikaline ja keemiline murenemine, murendmurend

Füüsikaline murenemineFüüsikaline murenemine

on kivimite mehaaniline on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.vee jäätumine.

-on eriti intensiivne seal, kus -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. sagedus on suur.

Keemiline murenemineKeemiline murenemine

-kivimis olevate keemiliste elementide -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetegasaasteainetega

-keemilise murenemise käigus vabanevad -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.mikroorganismid.

-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas kliimas

Murenemise tähtsusMurenemise tähtsus

Murenemise tähtsus looduses:Murenemise tähtsus looduses: tekivad tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.peamine tootmisvahend.

Mullatekke teguridMullatekke tegurid

teab mullatekketegureid: teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende selgitab mulla kujunemist nende mõjul;mõjul;

Lähtekivim ja kliimaLähtekivim ja kliima

Lähtekivim.Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.toitaineterikkuse.

Kliima. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.mullasisene bioloogiline aktiivsus.

Reljeef ja taimedReljeef ja taimed

ReljeefReljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja . Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. mullakiht nõlva jalamile jne.

Taimed.Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.vett.

Mullaorganismid ja aegMullaorganismid ja aeg

Mullaorganismid.Mullaorganismid. Taimede ja Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.mitmesuguseid aineid.

Aeg. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. tema omadused lähtekivimist.

InimtegevusInimtegevus..

Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda niisutamisega võivad mullad soolduda jne.jne.

kirjeldab peamisi mullas kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: toimuvaid protsesse:

leetumine, kamardumine, leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, soostumine, gleistumine,

sooldumine ja teab millistes sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid tingimustes need protsessid

toimuvad;toimuvad; leetumine leetumine – protsess, kus orgaanilise aine – protsess, kus orgaanilise aine

lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus.mulla viljakus.

MullatekkeprotsessidMullatekkeprotsessid

kamarduminekamardumine - mullatekkeprotsess, - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivimelementide rikas lähtekivim

MullatekkeprotsessidMullatekkeprotsessid

gleistuminegleistumine - pidevalt liigniiskes ja - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. tasandikualadel.

MullatekkeprotsessidMullatekkeprotsessid

soolduminesooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. lahustuvaid soolasid.

Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.

iseloomustab iseloomustab mullatekketingimusi ja -mullatekketingimusi ja -

protsesse tundras, protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes okasmetsas, rohtlas, kõrbes

ja vihmametsas; tunneb ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära joonistel ja piltidel ära

soostunud, leetunud, must- soostunud, leetunud, must- ja punamulla;ja punamulla;

tundrastundras – karmi kliima, igikeltsa ja vähese – karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. turvastumine.

Maailma mulladMaailma mullad

okasmetsasokasmetsas – jahedale ja niiskele kliimale, kus – jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. leetmullad.

rohtlatesrohtlates – kuivale kliimale, kus aastane – kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine.

kõrbeskõrbes – kuivas kliimas on sademeid vähe ning – kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Sooldumine.

vihmametsasvihmametsas – palavale ja niiskele kliimale on – palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. väga kiiresti. Kolla-ja punamullad.

teab mullaviljakuse teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist vähenemist ja mulla hävimist

põhjustavaid tegureid ja põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise toob näiteid mulla kaitsmise

võimalustest; võimalustest; ErosioonErosioon e uuristuse uuristus on tuule (deflatsioon e on tuule (deflatsioon e

tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.

KõrbestumineKõrbestumine

KõrbestumineKõrbestumine e muldade (viljaka e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. vältimine, taimestiku säilitamine.

Muldade sekundaarne Muldade sekundaarne soolduminesooldumine

Muldade sekundaarne Muldade sekundaarne soolduminesooldumine tekib pideva tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. läbipesemisega, kuid see on kallis.

DegradatsioonDegradatsioon

Muldade keemiline reostumineMuldade keemiline reostumine (degradatsioon) (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. keemilised ühendid satuvad mulda.

Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Mg2+) leostumise tõttu.

Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne.

Mõisted:Mõisted:

füüsikaline ja keemiline murenemine, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, murend,

mullatekketegur, mullatekketegur, lähtekivim, lähtekivim, mulla mineraalne osa, mulla mineraalne osa, huumus, huumus, mineraliseerumine, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla mullahorisont, mullaprofiil, mulla

veerežiim, veerežiim,

II osa teisel PPT-lII osa teisel PPT-l

Jätkub........Jätkub........