Autismispektrihäiretega laps koolis

3.01. 2013Mai Suuder

Tartu Herbert Masingu Kooli õpetaja

Tähtsamad kriteeriumid

• Varajane avaldumine• Autismispektrihäired avalduvad isikuti väga erinevalt• Düsharmooniline areng• Poisse rohkem kui tüdrukuid• Autismist ei tervistuta• Sotsiaalse suhtlemise kvaliteedi puue• Huvide ja tegevusaktiivsuse piiratus• Stereotüüpsus ja monotoonsus tegutsemisel• Normile mittevastav kõne areng• Afektiivsus ja raevuhood• Ebaadekvaatsus situatsiooni tajumisel• Rutiinilembesus• Regressid

Autism – mis see on?

• Aju funktsioonihäire, mille tagajärjel on rikutud informatsiooni edasikandmine ja töötlus

• Neuroloogilise tagapõhjaga psüühikahäire• Tavatu reaktsioon meelte kaudu saadud

informatsioonile• Hüperaktiivne aju – hüpersensitiivsus• “Filtrite” puudumine ei luba areneda sotsiaalsust

ja keelearengut kandvatel ajupiirkondadel

Autismiuuringute ajaloost

• 1906 Eugene Bleurer termin autism• 1943 Leo Kanner • Hans Asperger• 60.-ndatel autismiuuringute buum• 80.-ndatel Eestis• 1991 Eesti Autismiühing• 1992 Tartu Herbert Masingu Kooli pervasiivsete

häiretega õpilaste klass

Pervasiivsed häiredAutismispektri häired

Autism• RHK-10 järgi F 84 –F94.9• Lapseea autism/ Kanneri sündroom• Atüüpiline autism• Lapse muu desintegratiivne häire• Retti sündroom• Aspergeri sündroom

Kaasnevad haigused

• ATH• Epilepsia• Depressioon• Gilles de la Turette`i sündroom• Negativism

Aspergeri sündroom

• Sotsiaalse suhtluse kvaliteedi kahjustus• Huvide ja tegevuse monotoonsus, piiratus• Kohmakus ja saamatus tegutsemisel grimassitaolised näoilmed, emotsioonitus

• Keeleline perfektsus “väikesed professorid”

aktsenditaoline hääldus

• Normaalne või kõrgem vaimne võimekus• Valdavalt poisid

• Tugevused• Keskmisest kõrgem vaimne võimekus• Väga hea mehaaniline mälu• Eriandekused• Raugematu töövõime sobivas õpikeskkonnas

• Nõrkused• Vastumeelsus pakutud tegevuse suhtes. Puudub/on ebapiisav situatsiooni ja enese adekvaatse hindamise oskus• Probleemid suhtlemisel• Oskamatus teha järeldusi, luua seoseid• Kõneprobleemid – kõne mõistmine• Rutiinilembesus• Suur erinevus vabalt valitud ja pakutud tegevuse efektiivsuses• Negativism/ raevupursked/depressiivsus• Empaativõime puudumine

• TEACCH • Treatment and Education of Autistic and related

Communication handicapped CHildren• -Individuaalne arenguplaan• -Struktureeritud õpikeskkond• -Koostöö vanematega

Sobiva õpikeskkonna loomine

• Vähendada kaost – TEACCH-i põhiülesanne

• Individuaalne arenguplaan hõlmab:• -IÕK-akadeemiliste oskuste arendamise plaan• -Sotsiaalsete oskuste arendamise plaan• -Siirdamisplaan

• Struktureeritus

-Personaalne ja turvaline tööpaik

-Rutiinne päevakava

-Oma õpetaja

Kool kõigile- kaasav haridus

Hariduslike erivajadustega õpilased tavaklassis

• J. Kõrgesaar “ Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse”• Üld- ja eriandekus• Õpiraskused• Kõnepuuded• Emotsionaal-või käitumisraskused ( ka autismispektrihäired)• Meelepuuded• Kehapuuded• Vaimu ja liitpuuded• Sõltuvushäired• Muukeelsus

Autismiga õpilase õpetamisest

• Autismi “ravi” on pedagoogiline mõjutamine / õpetamine

• Tähtsaim ülesanne on luua sobiv õpikeskkond• Sotsiaalsete oskuste arendamine paralleelselt

akadeemiliste oskuste arendamisega• Laps õpib vaid siis, kui ta armastab oma õpetajat.

Aspergeri sündroomiga õpilaste õpetamisest Tartu Herbert Masingu Koolis

• Algus 1992. aastal• Klassis ( 8 õpilast)• Klassis IÕK järgi• Klassis koos abiõpetajaga• Individuaalne töö abiõpetajaga• Väikeklassis ( 4 õpilast)• Ühele õpilasele suunatud õpe• Koduõpe• Eriklassid struktureeritud õpikeskkonnaga ( 4 õpilast)

Õpikeskkonna korraldamisest

• Päevarutiinid:Sisse registreerimineHommikuringPõhitund - tsükliõpePikk puhkusepausÜksikud tunnidPäeva kokkuvõteVälja registreeriminePäevastruktuuri sildid (piktogrammid vajadusel)Tegevuse ( näit käe tõstmine) õpetamine“vajan abi”- märgidJoonlaua asukohta tähistav märk

Kohandatud töövahendidTööjuhised

• Personaalsed töölehed – lakoonilised, piltideta, üks ülesanne lehel

• Selged tööjuhised• Vältida õpilase ülekoormamist harjutava

õppematerjaliga• Individuaalne juhendamine kõrvuti istudes ( sobib

ka suhtlemine läbi arvuti)

Erinevusi õppetöö sisusTEACCH-meetod on efektiivne akadeemiliste oskuste

omandamisel.

• Oluliselt enam tähelepanu sotsiaalsete oskuste arendamisele.

Aluseks Marleen Clisseni oskuste arendamise plaan:EneseabioskusedMajapidamisoskusedVaba aja veetmise oskusedSotsiaalemotsionaalsed oskusedSuhtlemisoskusedKutsealase vilumuse eelsed oskusedÕpioskusedAkadeemilised oskused

• Õppekäigud• Tegutsemine õppeköögis• Ühisüritused nn tavaklasside õpilastega• Teraapilised kunsti- ja muusikaringid

• Respekteeri ja aktsepteeri oma õpilast.• Võida laps enda poole• Võida lapsevanem oma meeskonda• Õpetaja olek ja kõne on rahulik, neutraalselt toetav.• Õpetaja peaks käituma selliselt, millist olekut ja käitumist ta oma

õpilastelt ootab.• Õpetaja koostab koos õpilastega klassi reeglistiku: töörahu, sõbralik suhtlus, oma kohustuste täitmine• Jää kokkulepitud reegli või korralduse täitmise nõude juurde ka siis,

kui kui õpilane käitub irriteerivalt või ignoreerivalt.• Tööjuhised tuleb anda personaalselt. Kehakeel ja miimika peavad

toetama öeldut.• Mõnikord ei täida õpilane korraldust, kuna ta ei oska seda teha –

“seisa laua kõrval”. Tuleb ette näidata.• Peegelda õpilase käitumist “ Sa räägid valjusti. See segab kaaslasi.” Taandu seejärel ja lase ütlusel mõjuda.

• Tee koostööd lapsevanematega - nad on oma lapse eksperdid.

• Loo meeskond, kellelt saab tuge ja nõuandeid: spetsialistid, lapsevanemad, kolleegid

• Oleta alati, et lapses on peidus enamat kui hetkel paistab.• Ole kannatlik, ära looda kiiret arengut.• Loo oma õpilastele nii akustilistest kui ka visuaalsetest

ärritajatest vaba õpikeskkond.• Ära heitu oma vigadest.• Lõpeta kõik lapsega tehtavad tegelused õnnestumisega.