SISUKORDRahandusministrid on näinud tõuse ja langusi . . . . . . . . . . . . . 3Madis Üürike, rahandusminister 1992 – 1994 . . . . . . . . . . . . . 13Heiki Kranich, rahandusminister 1994 – 1995 . . . . . . . . . . . . . 16Andres Lipstok, rahandusminister 1994 – 1995 . . . . . . . . . . . . 18Mart Opmann, rahandusminister 1994 – 1999 . . . . . . . . . . . . 21Siim Kallas, minister 1999 – 2002 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24Harri Õunapuu, rahandusminister 2002 – 2003 . . . . . . . . . . . . 26Tõnis Palts, rahandusminister 2003 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27Taavi Veskimägi, minister 2003 – 2005 . . . . . . . . . . . . . . . . 28Aivar Sõerd, rahandusminister 2005 – 2007 . . . . . . . . . . . . . . 30Ivari Padar, rahandusminister 2007 – 2009 . . . . . . . . . . . . . . 31Jürgen Ligi, rahandusminister 2009 – 2014 . . . . . . . . . . . . . . 34Maris Lauri, rahandusminister 2014 – 2015 . . . . . . . . . . . . . . 37Sven Sester, rahandusminister 2015 – 2017 . . . . . . . . . . . . . . 38Toomas Tõniste, rahandusminister alates 2016 . . . . . . . . . . . 41Liia Hänni, reformiminister 1992 – 1995 . . . . . . . . . . . . . . . . 45Arto Aas, riigihalduse minister 2015 – 2016 . . . . . . . . . . . . . . 49Mihhail Korb, riigihalduse minister 2015 – 2017 . . . . . . . . . . . 50Jaak Aab, riigihalduse minister 2017 – 2018 . . . . . . . . . . . . . . 52Janek Mäggi, riigihalduse minister alates 2018 . . . . . . . . . . . . 54Eesti rahandusministrid 1918 – praeguseni . . . . . . . . . . . . . . . 57

RAHANDUSMINISTRID ON NÄINUD TÕUSE

JA LANGUSI

7

RAHANDUSMINISTRID ON NäINUD TÕUSE JA LANGUSI

Majanduses sõltub palju inimeste ja ette-võtete käitumisest ja välisturgudest . Oma

roll on ka valitsusel ja riigi rahakotti hoidval rahandusministril . Nagu majandus on tsükliline, on ka rahandusministrid pidanud tegelema nii majanduse kaosest väljatoomisega kui ka igaval rahulikul ajal maksutulu kokku kogumise ja selle kulutamisega .

Eesti taasiseseisvumise aegu olid majanduses ja rahanduses rasked olud . Eestis kehtis Nõu-kogude Liidu rubla, kõigest valitses puudus ja inflatsioon oli kõrge. Majanduses valitses suur segadus . Nappis sularaha . Sularaha ja kontodel oleva rubla kurss erines . Eestis prooviti ära ka talongimajandus, kuna esmatarbekaupa kõigile ei jätkunud . Valitses tõeline kauboikapitalism .

Esimese rahandusministri Rein Milleri ajal toi-mus Eestis rahareform, mille käigus võeti kasu-tusele Eesti kroon ja see seoti Saksa margaga . Kui vahetult enne rahareformi ei olnud panka-del piisavalt sularaha, siis vahetult enne rahare-formi ujutati pangad sularubladega üle – nende hoidmiseks kasutati pankades isegi prügikorve . Rahvas hakkas usaldama oma raha. Inflatsioon rauges kiires tempos .

Kui 1992. aastal oli inflatsioon 1053%, siis 2013. aastaks aeglustus hinnatõus 35,6 protsendile .

Kuigi rahareform osutus edukaks, pidi valitsus maadlema terve müriaadi probleemidega .

1992-93 pidi riik võtma laenu kütuse, maagaasi, hädavajalike kaupade ja vilja ostmiseks . Viima-sega on kahtlased lood . 10 miljoni dollariline viljalaen võeti viljas, mis aga kummalistel põh-justel müüdi ja jagati laiali laenusummast kor-dades odavamalt . Miks vilja müügist vähe raha saadi, ei osanud Miller aastaid hiljem kommen-teerida .

Järgmiseks rahandusministriks sai Madis Üürike . Sel ajajärgul oli oluline majanduse stabiliseeri-mine ja suunaks valiti liberaalne majanduspo-liitika . Päevakorral oli erastamine ja omandire-form . Eesti võttis väliskaubanduses suuna ida asemel läände .

Panganduses püüti nõutava omakapitali suu-rendamise ja pankade arvu vähenemise kaudu saavutada suurem stabiilsus. Inflatsiooni pidurdamiseks peeti oluliseks valitsuse ranget rahapoliitikat . Tol ajal oli veel taagaks pankro-tistunud riigiettevõtete kunstlik ülalpidamine . Krooni stabiilsus oli majanduse nurgakiviks ja selleks võeti eesmärk hoida riigieelarve tasa-kaalus .

98

RAHANDUSMINISTRID ON NäINUD TÕUSE JA LANGUSI

1995 . AASTAST HAKKAS MAJANDUSÜLESMÄGE RONIMA

Üürikeselt võttis rahandusministri portfelli Heiki Kranich ja temalt omakorda Andres Lipstok .

Majandus saadi kasvama alles 1995 . aastal . Tol ajal oli rahandusminister Mart Opmann .

1995 . aastal algas Eesti hoogne ettevalmis-tus Euroopa Liiduga liitumiseks, mis elavdas majandust . Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks 2004 . aastal .

Suurima majanduskasvu saavutas Eesti 1997 . aastal, kui majandus kasvas 11,7%. Tol ajal valitses Eestis börsieufooria, mis nakatas posi-tiivsusega ka majandust laiemalt . Peole järgnes börsikrahh, mis pühkis pangandusmaastikult mõnegi panga . Maad võttis pessimism .

Opmanni järel sai 1999 . aastal rahandusminist-riks Siim Kallas, kellelt võttis portfelli üle Harri Õunapuu . Viimase võimul olles 2002 . aastal viidi ellu pensionireform, millega loodi II pensioni-sammas .

SAJANDI ALGUSE OPTIMISM

Tähelepanuväärne on Eesti kiire majanduskasv . Aastatel 2000-2007 ei kasvanud majandus ühelgi aastal vähem kui 5%. 2006. aastal ületas majan-duskasv taas 10% joone (10,5%). Nendel aastatel olid rahandusministrid Siim Kallas, Harri Õuna-puu, Tõnis Palts, Taavi Veskimägi ja Aivar Sõerd . Siis sai rahandusministriks Ivari Padar .

Seda perioodi iseloomustas eestlaste seas valit-senud optimismipuhang . Levinud oli seisukoht, et elu saab minna ainult paremaks .

Et ka palgatõus oli korralik ja pangad käivitasid laenuralli, kasvas majandus hoogsalt . Inimesed võtsid eluasemelaene, valitses kinnisvarabuum ja sellega spekuleerimine .

KRIIS JA MAKSUTÕUSUD

Maailmamajanduse olukorra halvenedes ning vaatamata ettevõtjate ja analüütikute hoiatus-tele elas valitsus omas positiivses maailmas . Seda aega iseloomustas peaminister Andrus Ansipi 7 . veebruaril 2008 valitsuse pressikonve-rentsil öeldud lause: “Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada .”

Esialgu ei tormatud riigi kulusid koomale tõm-bama ja hiljem tehti seda karmimalt . Riik peatas II pensionisambasse omapoolsed sissemaksed, mitmelt poolt kärbiti kulusid ja tõsteti makse . Kuigi Reformierakonna põhimõtteks oli, et mak-sudega ei mängita, kehtestati 1 . juulist kõigest 5-päevase etteteatamisega ajutiselt eelarveau-kude lappimiseks käibemaksumäära tõus 18 protsendilt 20 protsendile . See ajutisus kehtib Eestis 20% käibemaksumäära näol tänini. Riigi kulude kärpimisega jännis olnud rahandusmi-nistri Padari asemel sai eelarvetasakaalu eest võitlevaks rahandusministriks Jürgen Ligi . Tema läbivaks jooneks valitsuses oli igasuguste kulu-de suurendamise juures küsimus, mis on kulude katteallikas .

Lisaks valitsuse poolt väiksematele kulutustele ning maksumaksjatele ja ettevõtete kulude tõstmisele olid ka siiani uljalt välismaalt ema-pankadest laenu võtnud pangad tõmmanud jär-sult pidurit laenude andmisele . See omakorda kahjustas majandust . Ka välisturgude olukord oli halvenenud, oma osa oli selles üleilmsel finantskriisil. 2008. aastal oli majanduslangu-seks 5%, 2009. aastal juba 14,2%.

AEGLASE MAJANDUSKASVU AEG

2010 . aastaks sai kriis majanduskasvu poolest läbi . Kriisijärgset kiireimat majanduskasvu koges Eesti 2011. aastal (7,6%). 2011. aastal tuli Eestis käibele euro . Lisaks ühisrahale tekkis varsti vajadus hakata päästma raskustesse sattunud riike . Rahandusminister pidi kõvasti aega kulu-tama Kreeka ja teiste hädiste euroala liikmesrii-kide päästmisega tegelemisele .

Ka 2012 . aasta majanduskasv oli veel päris korralik (4,3%), kuid järgnenud kolmel aastal keskmiselt ületas majanduskasv napilt 2%. Selle põhjuseks oli majanduskriisi teine laine ELis, mis Eesti jaoks tähendas tõsiasja, et meie ekspordipartnerite kulutused impordile ei kas-vanud neli aastat järjest 2013–2016 . Ligi käest läks rahandusministri tool Maris Laurile, kes sai sellel kohal olla alla poole aasta . 2015 . aasta aprillist sai  rahandusministriks Sven Sester, 2017 juunikuus vahetas ta sellel kohal välja Toomas Tõniste .

1110

RAHANDUSMINISTRID ON NäINUD TÕUSE JA LANGUSI

VÕIMETEKOHASE KASVU TAASTUMINE

Eesti majanduskasv hakkas väliskeskkonna kosudes stabiilselt kiirenema alates 2016 . aasta lõpust ning kasv küündis 2017. aastal juba 5%ni. Tööpuudus langes üha madalamale ja palgatõus püsis hoogne . Paljudele tundus, et see kiirus ei ole meile võimetekohane ja valitsus peaks eel-arveülejääkidega majandust jahutama . Vaata-mata kartustele ei ole vähemalt kuni 2018 . aasta sügiseni kiire palgakasv hinnatõusu oluliselt üle kandunud . Samuti on eelmise kriisi eel ülikiirelt kasvanud laenukoormus endiselt languses ja eksport ületab importi olulisel määral . Seega tundub, et Eesti majanduskasv ei ole piirkiirust seni ületanud ja vaatamata süvenevale tööjõu-puudusele püsib majandus hästi tasakaalus .

TEISED MINISTRID RAHANDUSMINIS-TEERIUMIS

1992 . aastal ametisse asunud Mart Laari valit-suses oli reformiministri ametikoht, kelle üles-andeks oli omandireformi korraldamine ja mis algselt kuulus rahandusministeeriumi koossei-su, hiljem liikus Riigikantselei alla . Ainus seda ametinime kandnud minister oli Liia Hänni .

Alates 2015 . aastast on rahandusministeeriumi koosseisus ka riigihalduse ministri koht, kelle vastutusvaldkonnas on regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineeri-mine, avaliku teenistuse, riigiraamatupidamise, riigivara ja riigihangetega seotud tegevuse koor-dineerimine, ruumilise planeerimise alase tege-vuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve .

Esimene riigihalduse minister oli Arto Aas (kuni Taavi Rõivase teise valitsuse ametist lahkumi-seni 2016. aasta novembris), temale järgnesid Jüri Ratase valitsuse ministrid Mihhail Korb, Jaak Aab ning praegu ametis olev Janek Mäggi .

Artikli autor on Romet Kreek ja artikkel ilmus 25.08.2016 Eesti Päevalehe lisas „Eesti Majandus 25“. Lõpuosa on täiendatud Madis Abeni ja Kai-Riin Meri poolt.

Rein Miller07 .05 .1990 – 30 .01 .1992Rein Miller30 .01 .1992 – 21 .10 .1992

Madis Üürike21 .10 .1992 – 07 .01 .1994

Heiki Kranich11 .01 .1994 – 21 .06 .1994

Andres Lipstok27 .06 .1994 – 08 .11 .1994

Andres Lipstok08 .11 .1994 – 17 .04 .1995

Mart Opmann17 .04 .1995 – 06 .11 .1995

Mart Opmann6 .11 .1995 – 17 .03 .1997

Mart Opmann17 .03 .1997 – 25 .03 .1999Siim Kallas25 .03 .1999 – 28 .01 .2002

Harri Õunapuu28 .01 .2002 – 10 .04 .2003

Tõnis Palts10 .04 .2003 – 06 .10 .2003

Taavi Veskimägi06 .10 .2003 – 13 .04 .2005

Aivar Sõerd13 .04 .2005 – 05 .04 .2007

Ivari Padar05 .04 .2007 – 21 .05 .2009

Jürgen Ligi04 .06 .2009 – 06 .04 .2011

Jürgen Ligi06 .04 .2011 – 26 .03 .2014

Jürgen Ligi26 .03 .2014 – 03 .11 .2014

Maris Lauri03 .11 .2014 – 09 .04 .2015

Sven Sester09 .04 .2015 – 23 .11 .2016

Sven Sester23 .11 .2016 – 12 .06 .2017

Toomas Tõnistealates 12 .06 .2017

REFORMIMINISTER

Liia Hänni22 .10 .1992 – 17 .04 .1995

RIIGIHALDUSE MINISTRID

Arto Aas09 .04 .2015 – 23 .11 .2016Mihhail Korb23 .11 .2016 – 12 .06 .2017Jaak Aab12 .06 .2017 – 02 .05 .2018Janek Mäggialates 02 .05 .2018

Allikas: Vabariigi valitsus

RAHANDUSMINISTRID ALATES 1990

RAH

AND

USM

INIS

ER

13

MINISTRIDMEENUTAVAD

RAHANDUSMINISTRID ALATES 1992. AASTAST

RAH

AND

USM

INIS

ER

15

Oktoobris 1992 sain rahandusministriks Mart Laari esimeses valitsuses . Elasin sel

ajal Rootsis ning see ettepanek tuli minu jaoks väga äkki . Lõpetasin ülikooli 1964 . aastal ning vahetult pärast seda olin mõned aastad teinud Rootsis riigitööd, tegelenud maksudega . Hiljem töötasin palju erasektoris, olin mitme Rootsi ettevõtte juhatuses ja Uppsala ülikoolis õppe-jõud . Mina ei olnud poliitik, aga arvan, et need kogemused andsid mulle palju eeltaustatead-misi ministritööks .

Minule kui Läänes elanule paistis olukord kaooti- line nii organisatoorselt kui majanduslikult .

Arvan, et nõukogude ajast oli säilinud komme teha otsuseid ilma oma meeskonda informee- rimata . Vanas süsteemis oli info omamine võim, teavet oldi harjutud hoidma saladuses . Muutsin seda suhtumist . Viisin sisse koosolekute süs-teemi, igal hommikul istus juhtkond koos ja informeerisime üksteist . Minu sõnum oli ja on: rääkige üksteisega!

MADIS ÜÜRIKE, rahandusminister 1992 – 1994

1992

– 1

994

1716

MADIS ÜÜRIKE, RAHANDUSMINISTER 1992 – 1994 MINISTRID MEENUTAVAD

Tavalistel inimestel olid ebarealistlikud ootused . Areng oli küll kiire, kuid olukord oli väga raske . Valitses rahapuudus ja sellega kaasnes puudus kõigest . Paar korda kuus käis koos kriisitoim-kond .

Ees ootas talv ja sellest ennustati tulevat väga külm. Riigil polnud masuudivarusid (kütteõli – toim.), sõltusime vene gaasist, mis aga võidi iga hetk kinni keerata . Saime talve üle .

Kui tahad süsteemi muuta, siis alguses lähebki halvemaks, kuna töötab paralleelselt nii vana kui uus süsteem . See võtab aega, et asjad paremuse poole liikuma hakkaksid . Ja pooleteise aastaga oli juba väga palju muutunud paremuse suunas . Suur probleem olid maksud . Tol ajal kehtis kaks seadust: üks juriidilistele, teine füüsilistele isikutele . Inimesed aga polnud kunagi makse maksnud, raha laekumine maksudelt ei tööta-nud üldse . Üks peaülesannetest oligi uue mak-suseaduse loomine . Töö läks jube aeglaselt, aga 1993 . aasta juunis hakkas asi ilmet võtma, saime suure sammu seadusega edasi . Maksuseaduse väljatöötamise rühma kuulusid minu mäleta-

mist mööda teiste hulgas praegugi rahanduses tegutsevad tuntud inimesed Lemmi Oro, Aivar Sõerd, Ardo Hansson, väliskonsultandina oli kaasatud Tom Hart . Augusti lõpus tulime uue maksuseadusega valitsusse ja 8 . detsembril võeti see Riigikogus vastu . Valve Kirsipuu veel kandis selle ette . Hiljem jõime Mart Laari kabi-netis šampanjat . Suur töö sai tehtud . Arvan, et Eesti on üks väheseid riike, kes nii suure refor-miga nii lühikese ajaga toime on tulnud .

Eesti oli Maaimapanga ja EBRD liige . Laenasime EBRD-lt umbes 90 miljonit, et osta õli ja elada talv üle . Suure osa rahast laenasime edasi ko-halikele omavalitsustele ja linnadele . Kuna keegi neist polnud varem laenu võtnud, siis nähti seda dotatsioonina ja keegi ei adunud, et see tuleb ka tagasi maksta . Ehkki vormistasime korralikud lepingud . Kui umbes kümme aastat hiljem meie juristilt Silvi Uljaselt küsisin, et millega ta praegu tegeleb, siis selgus, et ikka veel oli probleeme nende esimeste laenude tagasi saamisega .

Üks lõbus lugu tuleb mulle ka meelde . 1992 . aasta lõpus oli Riias Euroopa Liiduga seotud

seminar, kuhu pidin sõitma . Vahetult enne seda aga selgus, et just enne Riia üritust on Pärnus läbirääkimised Lätiga, kes oli meile raha võlgu . See oli sobivalt poolel teel ja sain neil läbirääki-mistel osaleda . Kohal olid esinduslikud dele-gatsioonid, mõlema riigi peaministrid ja minist- rid, meie poolt lisaks minule Arvo Niitenberg ja tolleaegne Eesti Panga president Siim Kallas . Vastavalt protokollile olid kohal ka mõlema riigi suursaadikud . Kohvipausil sattusin rääki-ma meie saadikuga Lätis Leili Utnoga ning kui ta kuulis, et pean Pärnust edasi Riiga sõitma, pakkus mulle kohta autos . Olin rõõmuga nõus, sest muidu plaanisin Riiga jõuda bussiga . Kui siis ärasõidu aeg kätte jõudis, kohtusin meie saadikuga väljas ja ta juhatas mu kiirabiautosse! Selgus, et meie saatkonnal oma autot polnudki

ja tol ajal oli odavam rentida Lätist kiirabiauto . Sellega me siis uhkelt Riiga sõitsimegi . Nii vaesed olime tollal…

Valitsuse istungid olid tormilised . Kõigil oli kiire ja kirjalikke materjale ei valmistatud alati ette . Kord tuli vahetult enne istungit minu juurde välisminister Trivimi Velliste, kes küsis raha reservist, et osta muuhulgas punane vaip ühe väliskülalise vastu võtmise jaoks . Küsimus pandi päevakorda . Alguses tundus, et summa on liiga suur ja äkki saab ikka ilma punase vaibata ka hakkama . Aga siis tuli kellelegi meelde, et kohe varsti seisab ees paavsti visiit ja siis ilma vaibata küll ei saa . Nii ostetigi Eesti riigile punane vaip .

19

MINISTRID MEENUTAVAD

RAH

AND

USM

INIS

TER

18

1994

HEIKI KRANICH, rahandusminister 1994

K indlasti on üks minu panustest ministrina olnud maksuseaduste, eriti tulumaksusea-

duse uuendamine . Kahjuks on viimane tänaseks täiesti untsu aetud ja ma loodan, et lähiaastad tulude maksustamisel riigil jälle terve mõistuse poole lasevad pöörduda . Toonane välisnõunik Thomas P . Hart, ilma kelleta oleks Eesti maksu-seaduste uuendamine olnud pea võimatu mis-sioon, päris kindlasti nõustuks minuga .

Eks algusaegadel oli palju praegu raskesti mõis-tetavat suhtumist . Meenub, kuidas üldise lik-viidsuskriisi ajal kõik, kes vähegi viitsisid, pahan-dasid pankadega, et need ei anna pikki laene . Tollane Sotsiaalpank aga teatas, et kuna nemad haldavad suuremat osa riigieelarve vahendeid, siis nemad annavad hea meelega pikki ja sood-said laene . See oli selge ohusignaal, sest ükski vastutustundlik pank ei paneks oma põhilise kliendi hoiuseid kriitilisel ajal nii riskantsesse seisu . Pealekauba oli tegemist ju RIIGIeelarvega . Eelarveraha koliti muudesse pankadesse ja ta-gantjärele võib nentida, et sugugi mitte liiga hilja .

Ministeeriumi töötingimused olid viletsad, sei-nad hõredad ja mõnel pool tuiskas kuuldavasti talvel tigedama ilmaga ka akna vahelt lund sisse . 14 . korrusel tegid inimesed tuulisemate ilmade-ga tööd mantlid seljas ja kindad käes . Kui tuul oli tugev, laperdasid ripplae paneelid ka ministri kabinetis, kuigi see asus keset maja kaheksan-dal korrusel . Ja need liftid – nii nende ootamine kui nendega sõitmine võttis alati ilmatuma aja . Liftid vahetati välja millalgi Opmanni ministriks olemise ajal ja kuigi olin tollal opositsiooni poo-le peal, toetasin valitsuse soovi maja remontida ja liftid välja vahetada, sest teadsin, et tegu on asjaga, mis on puhtalt maja inimeste heaolu sil-mas pidades möödapääsmatu .

Mis inimestesse puutub, siis esimesena tuleb meelde Leonhard Tammeväli – karm, põhimõt-tekindel, järjekindel ja parimas mõttes väga hea „vana kooli“ ametnik, kes oli pealekauba veel suurepärane inimene .

Eks hinge kripeldama jäänud asju on ka . Lisaks muudele see, et ei õnnestunud muuta riigile kuuluvate ettevõtete sponsoreerimispraktikat . Seda, kas sponsoreerida või mitte, peaks otsus-tama omanik, s .o riik, mitte tegevjuhtkond . Riik kui omanik otsustab seda aga läbi riigieelarve . Too algatus jäi teostamata ja kahjuks on, välja arvatud mõned üksikud erandid, teostamata siiani . On aeg see ära teha .

Ma ei tulnud tookord selle pealegi, et minust võiks minister saada, mind räägiti ikka pikalt ära . Isegi spetsiaalne koolitus korraldati Sak-samaal . Tagantjärele kahetseda pole siin küll midagi . Aeg aga on muutunud ja kindlasti oleks poliitilise kriisi, mida toona suureks isamaasõ-jaks nimetati ja mis viis minu tagasiastumiseni, lahendus olnud tänastes oludes rahumeelsem .

21

MINISTRID MEENUTAVAD

RAH

AND

USM

INIS

TER

20

1994

– 1

995

ANDRES LIPSTOK, rahandusminister 1994 – 1995

S ee oli huvitav aeg, kui Mart Laar mind rahandusministriks kutsus . Olin Läänemaal

maavanem, meil läks seal hästi . Maavanem oli tol ajal ikka päriselt maavanem, suhtles parla-mendi, peaministri ja presidendiga . Olen Tartu ülikoolis rahanduse eriala lõpetanud, küllap ka see oli just mulle ettepaneku tegemise üks põhjus . Siis toimus valitsusevahetus ja nn jõulu-rahu valitsuse peaministriks sai Andres Tarand . Andres tegi mulle uuesti ettepaneku . Tollal oli võimalik, et peaminister määras endale kindla asendaja, kui ta ära on . Andres usaldas mind kui rahandusministrit ennast peaministrina asen-dama . Nii et kui Tarand oli eemal, siis oli minul lisaks oma ametile au juhtida ka valitsust . Pole küll kuulnud, et ühelgi rahandusministril kas enne või pärast mind oleks olnud sellised üles-anded täita alaliselt .

Selle ameti vastu võtmine oli päris paras välja-kutse . Teadsin, et Kranich oli teinud head tööd . Teisalt muidugi ei saanud endastki kehvemat muljet jätta . Rahandusministeeriumis oli tubli

ja tore kollektiiv . Mina ei tajunud mitte mingit vastutöötamist, saime kohe väga hea kontakti .Poole aastaga ajalugu ei tee . Riigi jaoks oli täh-tis, et midagi untsu ei keeraks . Enamus maksu-seadusi oli selleks ajaks juba tehtud . Ma tean, et Kranichi ajal tegeleti sellega väga jõuliselt ja väliskonsultantide abiga . Ees seisis järgmise aas-ta eelarve tegemine, mul kogemus puudus . Tol-lal vaieldi ka selle üle, et kas eelarve peab olema tasakaalus või mitte . Poliitikute poolt survet pol-nud . See oli aeg, millal poliitiline kemplemine jäi eelarve protsessidest kõrvale, mõeldi ikka rohkem Eesti peale . Eelarve kaudu allapoole vööd löömist ei mäleta ja vastu ta võetud sai, riigi huve meeles pidades . Vaenulikkust oli vähem, erilist fopaad oma ametiajast ei mäletagi .

Rahandusministeeriumi tublide töötajatega saime eelarve koostamisega hakkama, aga seda tuli ju parlamendis tutvustada ja kaitsta . Mul puudus tol ajal parlamendi ees esinemise kogemus . Hiljem, juba ise parlamendis olles sain muidugi aru, et see pole mitte niivõrd esineja

teadmiste kontroll kui pigem väike etendus . Aga tol esimesel korral olin veel liiga sinisilmne ja võtsin asja ikka väga tõsiselt . Tollal oli või-malus, et minister võis spetsialisti võtta kaasa ka kõnepulti . Aivar Sõerd oli mul nõunikuna kaasas . Kui jäin oma vastustega jänni, kutsusin ta pulti, Sõerd tundis küll asja, aga polnud eriti jutukas . Ilmselt me mõlemad närveerisime meile mõlemale uues olukorras . Küsimusele saime vastatud, aga mulle on jäänud meelde just see kahe mehe vaikiv olek puldis…

Meelde on jäänud ka esimesed väliskomandee-ringud . Käisin USAs laenulepingut alla kirjuta-mas . Toomas Hendrik Ilves oli sel ajal suursaa-dik, külastasime temaga koos ka Valget Maja . Ajad olid lihtsamad, kõik oli veel palju avatum, nii et Eesti saadiku autoga saime rahulikult treppi sõita . Tänapäeval selline asi enam kõne alla ei tule . . .

Meelde on jäänud üks konverents Londonis, kuhu läksin Tallinna Sadama initsiatiivil nende

MINISTRID MEENUTAVAD

RAH

AND

USM

INIS

ER

2322

ANDRES LIPSTOK, RAHANDUSMINISTER 1994 – 1995

mingeid läbirääkimisi toetama . Siis oli selline lobistamine vist asjakohane . Kadunud Peeter Palu oli siin ettepaneku tegijaks ja eestvedajaks .Esimene kokkupuude rahvusvaheliste finants- organisatsioonidega oli ka Londonis . Oli vist mingi EBRD üritus . Õnneks oli kaasas Madis Üürike, väliseesti taustaga endine rahandusmi-nister, kes oli juba tollal neis ringkondades tun-tud ja viis mind kokku kohe õigete inimestega . Nõu sain temalt palju, mul on siiani hea meel, et ta mu pakkumise meeskonnas osaleda vastu võttis .

Kui ma oleksin olnud tollal sellisel positsioonil, et oleksin saanud iseendale teha ettepaneku hakata rahandusministriks, ma oleksin seda teinud . Tänaste teadmistega ma ilmselt seda pakkumist vastu ei võtaks, sest praegu on era-konnamängud minu jaoks liiga domineerivad ja olen olnud juba 15 aastat poliitikast eemal . Kui oleksin poliitikas aktiivne, siis oleks vastus jah . Poliitikule on see ju põnev väljakutse .

Minule üks erksamaid mälestusi minu nelja- aastasest rahandusministri ajast on

1998 . aasta riigieelarve 1 . lugemine Riigikogus 15.10.1997. Valitsus (sel hetkel oli võimul vähe-muskoalitsioon) eeldas küllaltki lihtsat ja kiiret menetluse liikumist . Esimest korda oli riigieel-arve ülejäägiga, jagus kõigile, lisaks oli esma-kordselt sisse kirjutatud stabilisatsioonireservi eraldis. Majandus kasvas, inflatsioon oli esimest korda alla 10%, kõik tundus positiivne.

Kuid see, mis 1 . lugemisel juhtus, ületas igasu-guse võimaliku ettekujutuse . Ühinenud opo-sitsioon (REF, SOTS, KESK) korraldasid tõelise turmtule . Koos ministri ettekande, suuliste küsimustega vooru (üle 60), juhataja vaheaja ja kirjalike küsimustega (ca 100) kestis päevakorra- punkt ligemale 7 tundi, mis mulle teadaolevalt peaks olema seniajani Riigikogu ühe päevakorra- punkti menetlemise absoluutne kestvusrekord . Rahandusminister tuli sellest katsumusest läbi ja sai ka tunnustuse – Eesti Ekspress tunnistas enne jõule rahandusministri 1997 . aasta valitsu-se sangariks .

MART OPMANN, rahandusminister 1994 – 1999

1994

– 1

999

2524

MART OPMANN, RAHANDUSMINISTER 1994 – 1999 MINISTRID MEENUTAVAD

dusvaatlustest ka . Uue probleemina lisandus suvine palavus, kuna ventilatsioon kadus . Ilm-selt see probleem sai lõpliku lahenduse nüüdse uue kaksiktorniga .

Ma võtsin rahandusministri ameti vastu, kuna mind pandi piltlikult öeldes selg vastu seina . Täna tagasi vaadates pole ma kindel, kas olek-sin selle ameti vastu võtnud . Olenevalt isikliku elu kontekstist ja hinnangulistest tahkudest sobivad nii EI kui JAA .

Küll ei saa ma jätta ütlemata, et 1999nda aas-taga lõppes erapooletult riigi kui terviku süs-teemne ülesehitamine 24/7 ja edasine areng on toimunud poliitiliste koalitsioonide kokkule-pete alusel, nelja-aastalises tsüklis, milles eelar-vepoliitika on väljendus otsuste elluviimisele ja eelarvelipp tuultele avatud . See on minu isiklik sügav veendumus ja arusaam . Eestis puudub poliitiline võimekus olla üle erakondlike huvide, olgu see sotsiaal-, haridus-, teadus- või maksu-küsimustes .

Kabinetivaikuses ei saa teha ettevõtluskesk-konda reguleerivaid otsuseid kvaliteetselt – see oli minu kui eraettevõtlusest tulnu postulaat . Hakkasin paar korda kuus ettevõtjatega kohtu-ma . Igatahes poole aastaga märkasin, et maja hakkas kaasa tulema, suhtlema ettevõtluse esindusorganisatsioonidega . Samuti kasuta-sin suurtele ülesannetele lahenduste otsimisel ajurünnakuid . Igatahes aastatel 1995 – 1998 see töötas päris efektiivselt .

Üheks suuremaks saavutuseks oma ametiajal pean stabilisatsioonireservi moodustamist . Ees-ti kroon valuutakomitee süsteemis fikseeritud kursiga eeldas piisavat keskpanga likviidsusva-ru ja valitsuse reserve . 1997 hakati järjest enam kõnelema majanduse ülekuumenemise ohust . Teema oli pidevalt tähelepanu all, nii Eesti sise-selt aruteludes Eesti Pangaga kui IMFi delegat-sioonidega .

Samas sisepoliitiliselt oli tegemist keerulise küsimusega juba vähemuskoalitsiooni enda sees . Eraldi seadust stabilisatsioonireservi moo-dustamiseks polnud . Otsustasime stabilisat-sioonireservi luua Riigieelarve seaduse raames

eraldi real 1998 . aasta riigieelarves . Palju vaid-lusi oli, milleks tulevast Stabilisatsioonifondi kasutada . Ettepanekuid oli seinast seina: suur-tes kriisides (iga väike kriis loob iseenesest mulje, et oleme permanentselt kriisis), Tallinn – Tartu maantee ehituseks, põud, üleujutused ja ikaldused (üks aasta üks, teine aasta teine), tormikahjustused jne . Tegelikkuses tuli esime-ne summa välja käia juba 1998 . aasta juulis, kui katsime Maapanga pankrotiga tekkinud kahju-sid . Eesti eeskujul lõid mõne aasta jooksul Stabi-lisatsioonifondi Läti, mitu endist SRÜ riiki, Iraak .

Olin ehk nädala majas olnud, kui mu pilk sat-tus maja staadionipoolse külje aknalaua alla . Uskumatu – seinapaneelide vahel oli ava-tud kahe-kolme sentimeetrised vahed loo-dusvaatluseks! Küsimusele, kas nad tea-vad, sain vastuse, et see talv oli pehme, ei olnud väga külm . Aga eelmine talv, kui olid tugevad tuisud, oli lumi paar korda seina praost sisse tuisanud ja jäätunud, vahel tuli tööd teha kinnastes ja mantel seljas .

Järgmine aasta läks remondiks – fassaadid, aknad, ka osa mööblit . Külmast saime lahti, loo-

27

MINISTRID MEENUTAVAD

RAH

AND

USM

INIS

TER

26

Ministriajast on meelde jäänud palju põ-nevaid seiku . Eredaimalt on meeles ini-

mesed – suurepärane meeskond – Aare Järvan, Veiko Tali, Ülle Lõhmus, Lemmi Oro, Siiri Tõniste ja paljud teised .

Paljudest meenutamist väärt seikadest loetlek-sin vaid mõned .

Maksupoliitika kolm otsust – maksupolitsei loo-mine, maksukorralduse seaduse muutmine, mis andis maksuametile suuremad volitused ning maksuameti töötajate stiimulite süsteem . Ja maksud hakkasid hoopis paremini laekuma…Eelarveläbirääkimised – põnev ja haarav kom-binatsioon rahandusest, poliitikast, psühho-loogiast, isiklikest suhetest . Rahandusandmete avalikuks tegemine, mis üllatas opositsiooni väga . Esmakordne powerpointi esitluse kasuta-mine eelarve ettekande tegemisel . Öised parla-mendiistungid, kui puldis tuli seista neli korda,

iga kord 3 tundi, kusjuures esimene lugemine algas tihtilugu kell 1 öösel ja puldist maha sai alles kell 4 hommikul . Mulle meeldis vastata opositsiooni 60 küsimusele .

Möödalaske ei mäleta . Oli siiski üks ettevõtmine, millele pühendasime palju aega ja vaeva, aga millel ei olnud siiski suurt sisulist mõtet – riigi varade bilansi koostamine . Professor Drechsler kiidab siiamaani . Eriti Ülle Lõhmus nägi palju vaeva .

Suurim võit? Kas on kahtlust? Loomulikult ettevõtte tulumaksu kaotamine reinvesteeritud kasumilt. Aga ka pensionireform (koos Veiko Taliga), tervishoiukorraldus (mis minu arvates läks viltu, aga meist mitte olenevatel põhjustel).

Olen alati valmis tegema endale pakkumise rahandusministriks hakata ja olen alati valmis selle pakkumise vastu võtma .

1999

– 2

002

SIIM KALLAS, rahandusminister 1999 – 2002

RAH

AND

USM

INIS

TER

RAH

AND

USM

INIS

ER

2928

Kõige enam on meelde jäänud Soome ra-handusministri surve alkoholi aktsiiside

tõstmiseks . Tänases kontekstis on see oluline ja mõistetav . Meenutamist väärib Maksuametist ettevõtjate suhtes alatu käitumise välja rooki-mine ning Maksuameti ja Tolliameti ühinemisele kiirenduse andmine . Panustasin tõeliselt palju sellesse, et minu ametis olek oleks lühike ja te-gus . Ilmselt läksin sellega ka ajalukku .

Mis läks viltu? Mu suuremaid tegematajätmi-si oli liiga vähene minupoolne surve õpetajate palkade veelgi kiiremaks tõstmiseks . Vist ei vaja kommentaare .

Ebaõnnestus ka katse luua valitsusasutuste jõuline kokkuhoiuprogramm . Lõpuks suubus see ikka pliiatsite lugemisse tänu ametnike leid-likkusele oma vajaduse tõestamisel . Võiks olla õpetuseks tänastele kõrvaltvaatajatele utopis-tidele − kerge on targutada kokkuhoiust, aga reaalses poliitilises keskkonnas on selle elluvii-mine erakordselt keeruline .

Ma ei mäleta täpselt, kuidas mu ametisse saa-mine käis, aga vaevalt ma nii tagasihoidlik olin, et mind ka tookord paluda oli vaja . Hoopis ela-vamalt on meeles Aivo Vaske endale nõunikuks kauplemine . Lõpuks sain ta nõusse, kui lubasin, et ta võib tööle tulla kella 10ks . Tema rääkis lä-birääkimiste alguses oma harjumistest magada kella üheni päeval, mina aga oma harjumistest alustada hommikul kell 7 .30 laua taga tööd .

Mu rahandusministri aeg oli küll lühike, kuid väga intensiivne . Toimus pidev töö

Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamiseks ning seadusandluse ühtlustamiseks . Kui see liitumine aasta hiljem teoks sai, siis eeltöö oli suures osas tehtud just Siim Kallase valitsuse ajal . Kas oli ka ebaõnnestumisi, on raske en-dal hinnata, jätan selle otsustamise teistele . Tagasi vaadates oli minu jaoks rahaministri amet kergem ja huvitavam kui põlluministri oma .

Üks tugevalt meelde jäänud sündmus oli Aivar Rehe määramine 2002 . aasta suvel Tolliameti peadirektoriks . Konkursi võitjad ei julgenud ametit vastu võtta, aga juhti oli vaja ja kohe . Sellist, kes on võimeline tegema uuendusi- muudatusi, lähtudes Euroopa Liiduga liitumise vajadusest . Tundsin Aivarit ühise töö ja tege-vuse tõttu Hoiupangas töötamise ajast . Too-nase Tolliameti juhtimise „parim enne“ oli juba ammu möödas, üsna keeruline oli tuua pangast riigitööle hinnatud ja lugupeetud töömees . Tol ajal oli juba ka selge tulevikuväljavaade ühtsest Tolli- ja Maksuametist ning paari aasta pärast oligi Aivar Rehe ühinenud organisatsioonide juht . Aeg on andnud kinnitust, et ta oli parim valik . Tunnustan tolleaegse rahandusministee-riumi juhtkonna toetust valikule .

2002

– 2

003

HARRI ÕUNAPUU,rahandusminister 2002 – 2003

TÕNIS PALTS,rahandusminister 2003

2003

31

MINISTRID MEENUTAVAD

RAH

AND

USM

INIS

TER

30

2003

– 2

005

TAAVI VESKIMäGI, rahandusminister 2003 – 2005

Minul oli lihtne ja keeruline üheaegselt rahandusministriks tulla . Olin sisuliselt

kogu oma varasema töömehepõlve tolleks ajaks töötanud rahandusministeeriumi ametnikuna . Alustasin koosseisuvälise spetsialisti ametiko-halt, olin spetsialist, peaspetsialist, talituse juha-taja, osakonnajuhataja asetäitja, osakonnajuha- taja, ministeeriumi nõunik . Tundsin nii teema-sid, maja kui inimesi . Olin osa sellest majast ja selle maja maailmavaatest . Rahandusminis-teeriumi valitsev ideoloogia oli nii 90ndatel kui 00ndatel poliitilisest valitsusest olenemata kan-tud just parem-liberaalsest maailmakäsitlusest .

Kuna noore inimesena kujunesin maailmavaa-teliselt välja just rahandusministeeriumis ja paralleelselt parempoolses noorteühenduses Res Publica tegutsedes, oli mul rahandusmi-nistrina ministeeriumis lihtne töötada . Saime apoliitiliste ametnikega, kolleegidega asjadest ühte moodi aru . Minu poliitika lähtus tasakaalus eelarve, proportsionaalse maksustamise koos madalate maksumäärade ja laia maksubaasiga,

valitsuse reaalmajanduses minimaalse osale-mise, konservatiivse rahapoliitika põhimõte-test . Need põhimõtted ei olnud midagi uut ega pidanudki seda olema. Kõige parem finants- ja majanduspoliitika on etteennustatav . Rahan-dusministeerium peab olema oma olemuselt alati veidi konservatiivne . Mitte pidur, aga kon-servatiivne . Eelnimetatud põhimõtted tundu-sid meile tollal nii loomulikud, kuid iseenesest mõistetavust ei olnud seal midagi . Oskame neid hinanta alles täna tagantjärele, kuid sellist põhimõtete selgust enam ei ole .

Sain olla rahandusminister aasta enne ja aasta pärast seda, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga . See andis lisavärvi . Euroopa Liiduga liitumine esitas hulga uusi väljakutseid Eesti finantspoliitikale ja peale liitumist seadsime eesmärgiks saada Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks 1 . jaanuarist 2007 . aastal . Kahjuks jäi järgmisel valitsusel see eesmärk saavutamata .

Nagu ikka on rahandusministri jaoks keskne protsess, millega minister ja ministeerium riiki

juhib, riigieelarve . Suutsin vaatamata Rahva-liidu ja koalitsioonileppe survele seista vastu kolleegide soovitud kulupeole . Õppisin sajal erineval moel ütlema „ei“ kolleegide soovidele lõpmatult kulutada . Samas aga suutsin polii-tikuna eelarvestamises realiseerida kõik selle, mille veel minu ametnikuks olemise ajal olime tegevuspõhise eelarvestamise kohta riigieel-arve baasseadusesse kirjutanud: kujundada riigieelarve aktiivseks riigi juhtimise instrumen-diks . Tagantjärele vaadates olin „ei“ ütlemisel vast isegi liigagi efektiivne, mis lõi fooni valitsuse lagunemisele . Ja uus koalitsioon korraldas ame-tisse asumisel mitu aastat kuni globaalse kriisi Eestisse jõudmiseni (ja osaliselt veel siiski) sellist kulurallit, et hoia piip ja prillid .

RAH

AND

USM

INIS

TER

RAH

AND

USM

INIS

ER

3332

Minu ministriksoleku aega langes Eesti staa-tuse muutumine Maailmapangas . Aastal

2006 sai Eesti lahti laenuvõtja staatusest ja asus doonorriigi staatusesse . Staatuse muutmine osu-tus võimalikuks tänu sellele, et SKP elaniku kohta ületas vajaliku piiri ja tagatud oli juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele .

Kuid eelkõige tooksin sellest perioodist välja ülejäägiga koostatud riigieelarved ja reservide

kogumise kitsamate majandusolude tarbeks tulevikus . Mõned aastad hiljem saabuski ma-janduskriis ja tänu reservidele polnud vaja rii- gile ebamõistlikult kõrge intressiga laenu võt-ta . Suurimat möödalaskmist enda jaoks seo-stan samuti reservidega – eelarve ülejäägid oleksid võinud olla veel suuremad ja reserve oleks võinud veel rohkem kõrvale panna . Aga samas ülejäägiga koostatud eelarved ja reser-vide kogumine oli ka teema, millesse sai kõige rohkem panustatud .

Rahandusministeerium töötas neil aastail välja mitmed seadusemuudatused, mis lihtsustasid maksusüsteemi ja maksude maksmist . Ja mina sain Maksumaksjate Liidu poolt maksumaksja sõbra tiitli . Tollesse aega langes ka Maksu- ja Tolliameti peadirektori vahetus, kui Aivar Rehe asemel sai ametisse nimetatud Enriko Aav .

Endiselt poliitikas aktiivselt osalejana tuleb mul valmis olla ministrivastutuse võtmiseks ka praegu .

2005

– 2

007

AIVAR SÕERD,rahandusminister 2005 – 2007

Eredalt on meeles, kui ma tulin rahandus- ministeeriumisse esimest korda tööle . Oli

aasta 1995 ja jaanipäev ning tegutsesin kants-ler Enn Pandi abina . Sain tugeva kaheaastase praktika, olin varem näinud seoses oma varase-mate ametitega riigi rahandust altpoolt ja nüüd nägin, kuidas seda juhitakse ülaltpoolt . Edaspi-dises töös, eelkõige põllumajandusministrina 1999-2002 on rahandusministeeriumi kogemus olnud kulda väärt . Ja kui 2007 rahandusminist- rina tagasi tulin, ei olnud see võõrasse kohta tu-lek, palju tuttavaid inimesi oli ees . Aga see, mis toimus mu rahandusministriks oleku ajal, oli ikka väga karm .

2007 . aastal peale valimisi, kolme erakonna koa- litsioonilepingut sõlmides, oldi tuleviku suhtes väga optimistlikud, võimalikku majandusmulli ja tema lõhkemist ei võetud piisavalt tõsiselt . Peaminister arvas, et sai väga hea kokkulepe ja rahandusministriks sai nimetatud kõige suurem kulutaja .

IVARI PADAR, rahandusminister 2007 – 2009

2007

– 2

009

3534

IVARI PADAR, RAHANDUSMINISTER 2007 – 2009 MINISTRID MEENUTAVAD

masuaegset lohutust . Pärast kuulutasime väl-ja ka parima jõuluhane konkursi ning kollee-gid saatsid žüriile pilte. Auhindadeks olid vist temaatilised katelokid .

Teisalt tuleb meelde, et kord Postimehe arvamusliidrite lõunaöögil umbes 2008 . aasta kevadel istusin kõrvuti tuntud kliimateadlase Ain Kallisega, rääkisime majandusest, majan-

dusprognoosist ja raskest olukorrast . Ain Kallis lohutas mind, et jumal lõigi majandusprog-noosijad meteoroloogidele lohutuseks .

Tänan omalt poolt rahandusministeeriumi kollektiivi, kellega koos on läbi astutud nii pak-sust kui vedelast . Palju õnne, Eesti ja Eesti Vaba-riigi rahandusministeerium!

Valitsuse reaalne tegevus algas keerukalt, pronkssõduri saaga ja aprillimäsuga . See jättis oma jälje kogu valitsuse tulevasele tööõhkkon-nale .

Juba 2007 . aasta sügisel oldi ettevõtjate tasandil väga ettevaatlikud majanduse võimaliku aren-guperspektiivi üle . Rahandusministeeriumi ametlikud prognoosid esialgu seda ei kinni-tanud, aga 2008 . aasta eelarve menetlemisel Riigikogus oli siiski juba tuki vingu tunda . Tegime parimat nii 2008 . kui ka 2009 . aasta jooksul, et järjest halvenevamat majandusolukorda silmas pidades suuta eelarvet mõistlikes piirides hoida . Selge arusaam oli, et parim alus rahanduse ja majanduse jätkusuutlikkuse hoidmiseks meil on euro kasutuselevõtt ja sellega seotud Maas-trichti kriteeriumite täitmine . Elu on näidanud, et see otsus oli õige ja alates 1 . jaanuarist 2011 läks Eesti üle eurole . Sellest ajast saati on ära kadunud ka inimestel need otsesed hirmud, et kas ja kuna devalveeritakse eesti krooni . Meie majanduslik tõsiseltvõetavus rahvusvahelisel mõõdupuul on märksa suurem .

Paralleelselt toimusid kogu valitsussektoris, aga eelkõige rahandusministeeriumis endas, suured ümberkorraldused, et uutes kitsamates oludes oma ülesannetega hakkama saada . Kõik veel mäletavad vaidlust uue struktuuri üle ja sel-lega seotud koondamisi .

Mis oli suurim möödalask? Küllap see nii on, et seal, kus tegutsetakse, seal ka eksitakse . Ja ei ole minagi eksimatu olnud . Kõiki tollaseid otsuseid tehti parimate analüüside ja arusaamade koha-selt . Tuleb öelda, et raskustele vaatamata me saime ju oma ülesannetega hakkama .

Kui mõnest lustlikumast seigast rääkida, siis mäletatavasti 2008 . jõuluks ei olnud meil suut-likkust omaenda inimestele jõulupreemiaid maksta . Lugupeetud kantsler Tea Varrakuga otsustasime, et kuidagi tuleb ikka jõulu-tunne tublide kolleegideni tuua . Otsustasime kogu kollektiivile kinkida jõuluhaned . Sajad sügavkülmutatud jõuluhaned toodi 8 . korruse saali, kogu korrust kattis kerge härmatis ja ringi sai liikuda seal siis ainult kampsuniga . Igal juhul loodan, et jõuluhani tõi kõikidele kolleegidele

37

MINISTRID MEENUTAVAD

RAH

AND

USM

INIS

TER

36

Me saime hakkama ja küllap eurost ja eelar-vete konsolideerimisest jäi minust jälg maha . Tuli isegi avalikkuse lugupidamine . Selle kirega sain kolleegide palvel ergutada mitte alla and-ma kaht järjestikust Läti kolleegi, kes ühtmoodi kurtsid kodumaist reformiväsimust ja oligarhiat isegi suurel ministrite kogunemisel . Ma ütlesin, et rahandusminister võib pigem surra kui alistu-da ja nii mõtlengi . See aitas . Kreeka põiklemiste peale olin vahel natuke jõhkram, aga mõlema puhul mu sõna ka oodati . Ministeeriumist minnes selgus, et nalja rahan-duses siiski saab, mulle tehti kingituseks raama-tuke Minister, kuhu oli korjatud mu jutuajamisi, mis takkajärgi olid päris toredad . Mis peaasi, lugesin seda pealkirja The Minister, sest meie mõtlemine ministeeriumi kolleegidega oli nii heas kooskõlas ja ka sisse elamine teemadesse tundus imekerge .

Mineku põhjus, üks kontekstituna ümbertõlgen-damist võimaldanud FB fraas, kvalifitseeruks justkui mu suureks veaks, aga saan kahetseda

vaid oma lakoonilisust, mis tõlgendamisruumi andis . Põhjus tookordseks kommentaariks oli, et kolleeg ajab rahvuslike tunnete suhtes hoo-limatu poliitikaga ühiskonna tülli . Mu ohver tõi kokkuvõttes kasu, sest valija antud hinnangu järel 2015 . sellest toonist ja päevakorrast üks-jagu loobuti . Ka minu suhted Jevgeni Ossinovs-kiga on pärast seda vastastikku lugupidavad ja mitte vaenulikud, nagu arvati .

Vahepeal juhtus muidugi mõndagi . Mulle ei meeldinud koosolekud ega reisida, aga toona-ne aeg oli epohh, kus lahendati kriisi ja tööta-ti välja kriisiennetusmeetmeid, mis oli põnev . Takkajärgi vaadates oli mul õnnelik käsi ise-gi seal, kus see polnud veel kuigi teadlik, päe-vakajalistest asjadest kasvõi Danske äri kinni panemises, kui olin Finantsinspektsiooni nõuko-gu esimees, ehkki rahapesu teema polnud veel selline rahvusvaheline prioriteet .

Kaua reageerisin veel sõnale rahandusminister ja uskusin, et olen kohe-kohe tagasi . Igatsesin nii ministeeriumi kolleege kui eurogruppi Jeroen

2009

– 2

014

JÜRGEN LIGI, rahandusminister 2009 – 2014

Rahanduses nalja ei saa, aga meelde tuleb ministeeriumist esmajoones algus ja lõpp .

Õigupoolest oli mind värvatud juba 2008 . aasta kevadel, sest kriis koputas uksele ja valitsus oli lahendustes kinni jooksnud . Loodi krokodillide komisjon eelarve päästmiseks, ehkki kõige jube-dam oli alles kaugel ees . Mina Riigikogu rahan-duskomisjoni esimehena olin heameelega selle kõneisik . Aga vormistada sai asju siiski valitsu-ses ja eelarves ei saadud kokkulepet, mistõttu minust sai 4 . juunil 2009 vähemusvalitsuse rahandusminister . Püssid olid seal siis põõsas, öeldi, et me ei saa euro kriteeriumide ega kriisi-ga hakkama ja mul ei lubatud esimesel istungil isegi valitsuse seinale näidata kärpeettepane-kuid, paberitest rääkimata . Oldi harjutud, et kol-meses valitsuses kõik lekib ja lahendada tuleb siis ka poliitilist ja PR-kriisi . See oli šokk ja ma ei saa enne surma rääkida, mida pidin siis tegema, aga olin kindel, et mind ei kutsustud alla andma ja et alla andmiseks polnud meil ei riiklikku, isik-likku ega erakondlikku võimalust .

RAH

AND

USM

INIS

ER

3938

JÜRGEN LIGI, RAHANDUSMINISTER 2009 – 2014

Dijsselbloemi ja Wolfgang Schäuble, Tanel ja Märten Rossiga, vaatasin hilja õhtul suusata-mast tulles, kas Veiko on ikka korralikult tööl . Mu lemmikud olid tegelikult enamuses daamid, siiani tunnen, et nad sisendasid tunnet, et olen majas üsna oma .

Aga ühel hetkel nägin und, et olen ministeeriu-mis ja minust liiguvad ja vaatavad märkamata mööda tühja pilgu ja ilma miimikata pisikes-te silmadega tulnukad . Riigiametniku tuimalt tänamatut missiooni täita poliitikute tahet see-

disin sedapidi, sest olin neid rahanduskomisjo-nis hakanud nägema töökalt põhjendamas asju, mida minu ajal poleks Riigikokku sattunud . Ja pidin arvestama võimalusega, et see on alati ühtmoodi ministrist sõltumata .

Aga arvan, et mind oleks põhjust tagasi kutsuda, ise teinuksin seda palju varem . See oleks siis üks hoopis kogenum ja asju veel rohkematelt posit-sioonidelt näinud rahandusminister . Arvan, ta võetaks jälle omaks .

Tollel hetkel ei oodanud ma ministriametit, kuid ei pea ameti vastuvõtmist ka valeks .

Sellest kiirest ja ülilühikesest ajast on mulle ere-damalt meelde jäänud kolm seika: üle-Euroo-palistest teemadest Kreeka kriis, eestimaistest Maksu- ja Tolliameti tolleaegse peadirektori Marek Helmi lahkumisavaldus ning aastaid plaanis olnud rahandusministeeriumile uue maja ehitamisotsus ja sellega kaasnenud minis-teeriumi kolimine ajutisse asukohta .

Minu ametiajal selle lühiduse tõttu ilmselt midagi väga viltu ei läinud, vähemalt ma ei taju seda . Millega aga ajalukku võiksin minna? Selle las otsustavad teised .

MARIS LAURI,rahandusminister 2014 – 2015

2014

– 2

015

41

MINISTRID MEENUTAVAD

RAH

AND

USM

INIS

TER

40

ning miks me ei taha finantstehingute mak-su . Lõpuks ütlesin, et kõigele eelnevale lisaks võib kokkukogutav maks jääda väiksemaks kui administratiivsed kulud selle maksu kogumisel . Volinik mõtles natuke ja pakkus raha – ütles, et aga lepime kokku, et katame sellisel juhul Euroopa poolt Eestile selle vahe reaalrahas ära . Selle koosoleku lõpetasime siiski minu sõnadega, et teen sama päeva Eurogrupis avalduse tõhus-tatud koostööst väljaastumise kohta .

Kuna raha ei tule riigieelarvest, vaid raha tuleb riigieelarvesse ja seda peaasjalikult ettevõtjate tegevusest, siis mu ministriks oleku perioodil panustasime jõuliselt mitmesammulisse paketti ettevõtluse toetamiseks ja lihtsustamiseks:

1 . Iga-aastase jaotatava kasumi puhul tulu-maksu langetamine 14%-ni.

2 . Väiksemate ettevõtete vabastamine käi-bemaksukohustusest, tõstes määra 40000 euroni .

3 . Madaldatud maksumäära ja täiesti aruand-lusvaba ettevõtluskonto süsteemi seadusta-mine .

4 . FIE-de aruandluse lihtsustamine ja tegutse-mise soodustamine .

5 . Tööandjate võimalus investeerida tööta-jate tervisesse kuni 400 eurot aastas ilma erisoodustust maksmata .

6 . Tööandjate võimalus katta kaugemal elava-tele töötajatele majutuse ja transpordi ku-lud ilma erisoodustust maksmata .

7 . Osalusoptsioonide maksustamise paindli-kumaks muutmine .

Meenub ka 2017 . aasta pöörane kevad . Uus koa-litsioonileping paneb rahandusministeeriumile kohustuse töötada välja suur hulk erinevaid maksumuudatusi . Hullumeelne tempo . Valit-suskabinet soovib materjale . Paralleelselt toi-muvad kohtumised huvigruppidega ja töö mak-supoliitika osakonnas . Dmitri Jegorov, Lemmi Oro ja paljud teised maksuosakonna kaastöö-tajad teevad topelttööpäevi, et kõik analüüsid ning memorandumid tähtaegadeks valmis saa-da . Sain veelkord kinnitust, et sellisest pingeolu-korrast läbikäinud meeskonnaga olen alati val-mis lahingusse minema .

2015

– 2

017

SVEN SESTER, rahandusminister 2015 – 2017

Üks meeldejäävamaid juhtumeid toimus Brüsselis, finantstehingute maksu arute-

lu tõhustatud koostöö raames . Miks Eesti sel-le initsiatiiviga aastaid tagasi oli ühinenud, ei tahtnud poliitikutest enam keegi eriti mäleta-da . Igal juhul oli minul uue rahandusministrina ülesanne sellest koostööst väljuda . Keegi pol-nud Euroopas varem ükskõik millisest tõhus-tatud koostöö projektist väljunud . Paar kuud andsime välja signaale, et soovime koostööst väljuda . Lõpuks leppisime eri riikide ministrite väiksemas seltskonnas arutelu kokku ning kogu Euroopa rahanduse raskekahurvägi koondus läbirääkimistel minu vastu . Nelja suurema euroriigi rahandusministrid alustasid töötlemist, et Eesti mingil juhul ei väljuks . Prantslased hoid-sid rünnakul peainitsiatiivi ning Hispaania ja Itaa-lia rahandusministrid kindlustasid rinnet . Saksa rahandusminister Schäuble ütles aeg-ajalt mõ-ned finantstehingute maksu toetavad sõnad juurde . Peale mõnetunnist arutelu lülitus rün-nakusse ka Euroopa majandus-rahandusvolinik Pierre Moscovici . Nii ma seal siis istusin nende vastas ja tõin lauale meie erinevaid argumente põhjustest, miks tahame sellet koostööst väljuda

RAH

AND

USM

INIS

ER

4342

SVEN SESTER, RAHANDUSMINISTER 2015 – 2017

Kõige ajaloolisemaks sündmuseks mu mi-nistriajas jääb vaieldamatult Europa Liidu

eesistumine . Esimene Eesti jaoks ja minu jaoks . Selle õnnestumises oli osa kõigil meie ministee-riumi töötajatel .

Kui peale nõusoleku andmist ministriks hakata sain aru, et eesistumine on mul nüüd ka veel kaelas, kirusin ennast maa põhja . Kuid… Ras-ke on kirjeldada emotsiooni, mis kaasneb, kui juhid ECOFINil 28 Euroopa riigi rahandusminist-rite koosolekuid võrdsena võrdsete seas ja sul on võimalus (ja õigus!) teha seda eesti keeles. Eriti, kui mõelda tagasi paari aastakümne taha, mil meie ülim unistus oli pääseda nendesse riikidesse reisile . Vabaks saamise unistusest rääkimata . Ülev tunne igatahes .

Keeltest veel . Mul kogu aeg kummitab minu esimene eesistumise door-step, millega kaas-nes mu inglise keele oskuse skandaal ja kuidas ma siis meie ministeeriumi reedehommikusel koosolekul ütlesin, et vaadake, kuidas teil on vedanud oma ministritega, kaks kõige vaadatu-mat door-stepi kuuluvad Eesti rahandusministri-

Vahetult peale 2015 . aasta koalitsioonilepingu sõlmimist värske rahandusministrina anti mulle valitsuskabineti poolt ülesanne järgmise nädala kabineti koosolekuks kohtuda alko- ja tubaka-toodete turuosalistega ja selgitada uue koalit-siooni aktsiisipoliitika mõtteid . Kuna klassikaline tööaeg oli juba hõivatud varasemate kokkule-petega, siis leppisin kohtumise rahandusminis-teeriumisse õhtul kella kaheksaks . Pärast kella kümmet lõppenud kohtumise järel mainis ase-kantsler Dmitri Jegorov mulle eraviisiliselt, et üldiselt pole rahandusministeeriumis sel kel-laajal kokku saadud .

Üksi ei tee ükski minister midagi, meeskonnas peitub jõud . Kui ma ei usuks endasse ja mees-konda, siis poleks ma ka rahandusministriks asumise ettepanekut vastu võtnud . Ma pole seda otsust kahetsenud . Ei eksi vaid see, kes midagi ei tee . Mis olid eksimused minu minist-riks oleku ajal, las see jääb minu poliitiliste opo-nentide sisustada!

TOOMAS TÕNISTE, rahandusminister alates 2016

2016

44

TOOMAS TÕNISTE, RAHANDUSMINISTER ALATES 2016

tele: üks näitab, kuidas käituda ei tohi, ja teine lööb laineid oma inglise keele hääldusega .

Kui Helir-Valdor Seeder mulle rahandusminist-riks hakkamise ettepaneku tegi, oli mu esimene vastus ei . Olles olnud 8 aastat Riigikogus oli ene-se ministrikohale ülesseadmine täiesti reaalne juba ka varem, aga ma hoidusin sellest . Pelga-sin, et mul ei jää sellel ametikohal piisavalt aega oma laste jaoks . Kodus rääkisin saadud ettepa-nekust ja minu suureks üllatuseks polnud mu pere üldsegi vastu, andsid mulle vabad käed ot-sustamiseks, et ma mitte mingil juhul ei hakkaks hiljem kahetsema, kui loobun .

Sain koalitsioonilt päranduseks soovi ja plaani teha defitsiidis eelarved. Sellest tekkis mul konf-likt iseendaga, sest see polnud minu arusaam riigi rahandusest ja ma polnud sisimas sellega nõus .

Ministriks oleku aja jooksul on mul olnud mitu korda, kui olen endale lubanud, et kui pean tegutsema vastupidiselt oma seisukohtadele, ei jätka ma ministrina . Üks selline hetk oli alkoho-liaktsiisi langetamise ettepanek eelmise aasta lõpus . Kui näen, et oleme teinud midagi valesti,

tuleb seda ka tunnistada ja muuta . Õnneks tun-nistasime seda . Ma ei tahtnud minna ajalukku rahandusministrina, kelle juhtimisel tehakse ainult negatiivsed eelarved . Nüüd oleme 2019 . aasta eelarvega siiski õigel teel ja lisaks on näha, et ka 2018 . aasta eelarve on tasakaalus .

Mu suhtumine ametnikesse on ministeeriumis oldud aastatega kardinaalselt muutunud: meil on toredad ja tööle pühendunud inimesed . Sel-lega seoses meenub mu esimene kohtumine majarahvaga ministrina, kust mulle jäi meelde Dmitri Jegorov, aktiivne ja nalja viskav härras-mees, meie värvikas asekantsler .

Kui tulen oma kabinetist välja, langeb mu pilk tihtilugu ministrite nimekirjale seinal . Alguses oli mul soov, et tore oleks kui alustusaastale 2017 järgneks vähemalt 2018 . Nüüd juba vaa-tan, et võiks ka 2019 olla . Siis võib-olla kunagi läheb sellest seinast keegi mööda ja aastaarve vaadates mõtleb, et vaata küll see Toomas ikka oli pikalt, lausa kolm aastat minister!

Tagasi vaadates olen tänulik mulle avanenud maailma ees: töö on ülihuvitav, üliintensiivne ja kordumatu .

MINISTRIDMEENUTAVAD

REFORMIMINISTER

REFO

RMIM

INIS

TER

47

Omandireform, mida ministrina juhtisin, oli keerulisim ja rahvale raskeim kõigist refor-

midest, mida oleme pidanud üle elama . Minu ministriks saamine oli omamoodi paratamatus, sest olles esialgse kontseptsiooni üks ideelis-test autoritest, ei saanud ma vastutust eirata . Kahetseda pole siin midagi .

Minu otsene seos rahandusministeeriumiga oli suhteliselt põgus . Ministriametisse astudes sain küll rahandusministeeriumi hingekirja ja kabineti ministeeriumi majas, kuid mõne kuu möödudes sai mulle selgeks, et kõikehõlmava omandireformi juhtimiseks pean saama minis-teeriumide välise positsiooni . Nii ma siis hõiva-singi koha Riigikantseleis, mis asus Toompea lossis Riigikoguga ühes majas .

Mis on konkreetselt meeles rahandusminis-teeriumis oldud ajast? See, kuidas ma lugesin kodanike kirju, kindad käes, sest näpud olid kül-mast kanged . Meeles on ka ministeeriumi selle aja „pärisministri“ Madise Üürikese osavõtlikkus ja toetav sõna omandireformi käimalükkamisel .

LIIA HäNNI,reformiminister 1992 – 1995

1992

– 1

995

MINISTRIDMEENUTAVAD

RIIGIHALDUSE MINISTRID

Mul olid kaastöölised praktiliselt kõigis minis-teeriumides, aga rahandusministeeriumi oman-direformiga seotud inimestel oli täita äärmiselt oluline roll reformi kontseptsiooni täiustamisel, seadusloomes ja reformiprotsessi koordineeri-misel . Asjaosalised teavad, kui pingeline töö see oli . Aitäh teile pühendumise eest!

Suurimaks möödalasuks pean puudulikku jä-relevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel .

RIIG

IHAL

DU

SE M

INIS

TER

51

Mulle tehtud ettepanek asuda riigihalduse ministriks oli suurepärane . Mul on taskus

haldusjuhtimise diplom Tallinna Tehnikaülikoo-list, kus Sulev Mäeltsemees rääkis haldusrefor-mi vajalikkusest juba 1999 . aastal .

Ministriks oleku aja suurim saavutus ongi loo-mulikult haldusreform . Selle käimalükkamine oli väga suur pingutus . Ega alguses keegi väga us-kunud, et saame hakkama, aga 15 aastat oo-datud ja kaalutud reform sai lõpuks tehtud . Rahandusministeeriumi ülimalt professionaal-sed ja pühendunud inimesed eesotsas kantsler Veiko Taliga aitasid mul kõike seda saavutada . Suur tänu kogu ministeeriumi meeskonnale!

Mul on kahju, et meil ei õnnestunud veenda (või maha murda) vabatahtlikust ühinemisvoorust eemale jäänud omavalitsusjuhte . Kõige nõrge-mad KOVid kaotasid aega ja raha ilma igasugu-se tulemuseta .

Riigivalitsemise reformidega oleks tahtnud küll kaugemale jõuda, aga paraku valitsus lagunes . Uhke saan olla selle üle, et neile reformidele anti minu ametiajal sisuline stardipauk (s.h val-mis riigiülesannete analüüs).

Mõned veidramad meenutused ka . Mu ainsad personalimured olid seotud autojuhtidega, kes eksisid ära või kaotasid maanteel juhitavuse . Pisut koomilise nurga pealt meenub veel üks värvikas välisvisiit Ecuadori, kus ma pidin täht-sal ÜRO konverentsil istungit juhatama ja esine-ma. Loomulikult kaotas lennufirma sinna sõites ära minu pagasi koos kõikide riietega, mistõt-tu pidin läbi ajama teksade ja kohalikust poest kiiruga leitud pintsakuga .

ARTO AAS,riigihalduse minister 2015 – 2016

2015

– 2

016

53

MINISTRID MEENUTAVAD

RIIG

IHAL

DU

SE M

INIS

TER

52

Minu ja meeskonna kõige suurem töövõit on maavalitsuste kaotamine . Pole tore minna aja-lukku sellena, kes on midagi kaotanud või lam-mutanud, aga on selge, et see oli vajalik samm riigireformi suunas . Peame aru saama, et osa asju on ajast maas ja reorganiseerimine on vaja-lik . Funktsioonid on need, mis tuleb üle vaadata ja kaasajastada, ma ei toeta mõtet, et riiki tu-leb vähendada ja ametnikke kampaania korras koondada . Mina arvan, et ametnikud ongi need,

kelle õlgadel on riik üles ehitatud . Me peame olema neile tänulikud selle eest, mis nad on teinud .

Keegi ei tea kunagi, millal võidakse teha ettepa-nek asuda ministriks . Poliitik võib sellist pakku-mist aastaid oodata ja seda ei tulegi . Aga ühel päeval võib see tulla . Kui erakond arvab, et see inimene peab seda tööd tegema, siis tuleb vastu võtta . Eriti kehtib see professionaalse poliitiku puhul .

Mis jäi mulle meelde mu ministriajast? Esi-mese asjana meenub kohtumine mees-

konnaga, kellega koos ministritööd tegin ning kes mulle toeks olid . Mind üllatas meeskonna poliitiline erapooletus, valmisolek ajada asju vastavalt etteantud suunale, pühendunult oma tööd tehes ja samas oma põhimõtetele kindlaks jäädes . Väga professionaalne .

Meeldejäävaim sündmus oli Kihnu saare külas-tus . Kui mitmekülgne ja eripärane Eesti on . Kui-das nii väiksele pinnale mahub nii palju erine-vaid kogukondi! Lõuna-Eesti, Valga, Mulgimaa, Setumaa, Ida-Virumaa… Saared on hoopis oma-ette ooper . Kohtad erinevaid meeleolusid . Kõik räägivad küll ühte keelt, aga tunnetus on erinev .

Brüssel, kus on niivõrd suur bürokraatiamasin, et sa ei kujuta seda eelnevalt üldse ette, kui ras-ke on seda liigutada . Su sõnavõtt on kui piisk meres, ja muuta seda on peaaegu võimatu või raske . See kaob, keegi ei märka seda . Et seda teha, pead tegutsema aastaid . Ja siiski pole veel kindel, et mõjutada suudad .

2015

– 2

017

MIHHAIL KORB,riigihalduse minister 2015 – 2017

55

MINISTRID MEENUTAVAD

RIIG

IHAL

DU

SE M

INIS

TER

54

otsust alates algusest ehk valitsuskoalitsiooni lepingusse kirjutamisest kuni ministrina sea- duseelnõu valitsusest riigikokku saatmiseni .

Ministriameti võtsin vastu mitte karjääri, vaid moraalse kohustuse pärast oma erakonna ja selle esimehe ees . Arvestades mu varasemat töökogemust – linnapea, linnade liidu tegevjuht, Riigikogu liige, sotsiaalminister – oli see igati loogiline pakkumine . Ja kui selline mu teele veel peaks sattuma, ei kõhkleks, võtaksin vastu .

Väikseid probleeme mu ametiajal muidugi oli, aga kas ka mõne asjaga ebaõnnestusime, see jäägu teiste hinnata .

Tõsiste teemade lõpetuseks üks pisike, aga hu-vitav detail ministeeriumi igapäevaelust: kõik ministeeriumi töötajad, s .h minister saavad kohvi automaadist magnetkaardiga ja selle kulu peetakse palgast kinni . Kui sellest väljaspool ministeeriumi rääkisin, ei tahetud kohe uskuda-gi . . . Riigireform!

Minu ministriajal jõudis lõpule haldusre-form ja maavalitsuste reform . See aastaid

kestnud saaga sai teoks ametnike, maavalitsus-te, omavalitsuste juhtide ja töötajate väga pä-deva ning ennastsalgava töö tulemusel . Kogu protsess oli väga detailirikas ja töömahukas, kuid kõik üleskerkinud probleemid ja küsimu-sed lahendati koostöös ja kiiresti . Lõppfaasis ei puhkenud ühtegi suuremat „tulekahju“ või skandaali . Uskumatu töö!!!

Riigihaldusministrina liikusin palju Eestis ringi . Ettevõtluse arendamisel ja toetamisel maapiir-kondades, regionaalpoliitikas, on riigil veel palju ära teha . On tehtud üle hulga aja mõned konk-reetsed sammud – põllumajanduse toetamine, regionaalprogrammid, tasuta ühistransport jms, aga teha on veel väga palju . Elu maal püsib paljus tänu kohalikele ettevõtjatele, heas mõt-tes „kolkapatriootidele“, kes loovad töökohti . Oma suurimaks õnnestumiseks peangi koha-liku omavalitsuse tulubaasi suurendamist . See teema oli üleval pea 10 aastat . Kaitsesin seda

2017

– 2

018

JAAK AAB,riigihalduse minister 2017 – 2018

57

MINISTRID MEENUTAVAD

RIIG

IHAL

DU

SE M

INIS

TER

56

Olen rõõmus, et Eesti riik on viimase 27 aas-taga väga hästi arenenud . Rahandusmi-

nisteeriumis on teotahteline meeskond, kellele avaliku sektori töö sobib ning kõik head ideed viiakse ellu . Koostöö erasektoriga sujub tõrgete-ta . Väljast vaadates tundub, et selles on tohutult konfliktikohti, aga tegelikult jäävad arvestamata vaid ülemäära omakasupüüdlikud ponnistused riigilt midagi nõuda . Riik on muutunud ihatud tööandjaks noortele, mis polnud sugugi nii veel 10-15 aastat tagasi . Üksikuid staare ma välja ei tooks, sest kõik inimesed on erilised . Kokku kõlamine on tähtis .

Kas olen ka vigu teinud? Tavaliselt selguvad suu-red vead tagantjärele . Hinnangute andmiseks on mu ametiaeg olnud liiga lühike . Juba enne mind oli ootamas kirikute rahastamisega seo-tud eelnõu, mis soovis raha saada omandirefor-mi reservfondist . Läksime liiga rünnatava asjaga pangale . See polnud hea idee ning sai õnneks palju parema lahenduse – kirikud saavad raha eelarvest .

Kohe ajalukku ei tahaks minna – kõlab liiga lõplikult . Meenub kirgas detail – Ruhnul visiidil käies nägime, et kooli koristaja elab suvel telgis, aga riigile kuuluv maja seisab sisuliselt jõude . Nüüd annab RKAS Ruhnu koolile maja üle, et õpetajad ja teenistujad saaksid seal elada . Ruh-nu on kaugeim paik, kuhu Eestimaa ulatub – riiki peab jõudma kõikjale .

Ise poleks ma endale teinud ettepanekut mi-nistri ametisse asuda . Aga võtan vastu kõik väl-jakutsed, mida elu pakub . Tuleb võtta, ei tohi olla laisk!

2018

JANEK MäGGI,riigihalduse minister alates 2018

EESTI RAHANDUSMINISTRID

1918 – PRAEGUSENIAJALOOS ON ERINEVATEL

PERIOODIDEL OLNUD RAHANDUSMINISTRITEL ERINEVAD ÜLESANDED JA ON KASUTATUD

ERINEVAID AMETINIMETUSI

61

EESTI RAHANDUSMINISTRID 1918 – PRAEGUSENI

EESTI RAHA- JA MAJANDUSMINISTRID 1918 – 1940

Rahaministrid:• 1918 – 1920 Juhan Kukk• 1920 Tõnis Vares• 1920 – 1921 Karl August Baars• 1921 – 1924 Georg Vestel• 1924 Karl August Baars• 1924 Otto Strandman• 1924 – 1927 Leo Sepp• 1927 – 1928 Anton Teetsov• 1928 – 1929 Aleksander Oinas

Majandusministrid:• 1929 – 1931 Johannes Zimmermann• 1931 Mihkel Pung• 1931 – 1932 August Jürman• 1932 Oskar Suursööt• 1932 Johannes Zimmermann• 1932 – 1933 August Jürman• 1933 Peeter Kurvits• 1933 – 1938 Karl Selter• 1938 – 1940 Leo Sepp

EESTI RAHAMINISTER 1944

• 18 . september 1944 – 22 . september 1944, Hugo Pärtelpoeg, rahaminister Otto Tiefi valitsuses

EESTI RAHANDUSMINISTRID 1990 . AASTAST

• 1990 – 1992 Rein Miller • 1992 – 1994 Madis Üürike• 1994 Heiki Kranich• 1994 – 1995 Andres Lipstok• 1995 – 1999 Mart Opmann• 1999 – 2002 Siim Kallas• 2002 – 2003 Harri Õunapuu• 2003 Tõnis Palts• 2003 – 2005 Taavi Veskimägi• 2005 – 2007 Aivar Sõerd• 2007 – 2009 Ivari Padar• 2009 – 2014 Jürgen Ligi• 2014 – 2015 Maris Lauri• 2015 – 2017 Sven Sester• 2017 – … Toomas Tõniste

REFORMIMINISTER(Rahandusministeeriumi koosseisus)

• 1992 – 1995 Liia Hänni

RIIGIHALDUSE MINISTRID(Rahandusministeeriumi koosseisus)

• 2015 – 2016 Arto Aas• 2016 – 2017 Mihhail Korb• 2017 – 2018 Jaak Aab• 2018 – … Janek Mäggi

Väljaandja: RahandusministeeriumKoostaja: Kai-Riin MeriFotod: Rahandusministeeriumi arhiiv ja eraarhiividTrükk: Printimiskeskus OÜ

Tallinn 2018