36 Reisimaailm 1/2013

REISIKIRI

Tuline õigus neil, kes väidavad, et Tuneesia tundma õppimist tuleks alustada mitte roheliste oliivisalude, Vana-Rooma aegse-te varemete keskelt ja turistiderohkelt põhjarannikult, vaid riigi lõunaosast. Sealt, kus on juba tunda Sahara kuuma hingust,kus teelist ootavad ees lummavad oaasid ja ehedad berberi külad.

Eks igaüks tea ise, mida ta Tuneesiast otsima läheb, kuid mitmed riigi kõige köitvamad ja

huvitavamad vaatamisväärsused asuvad tõepoolest just Lõuna-Tuneesias ning erakordsete elamuste ja seikluste otsi-jatele jagub seal nii närvekõditavat pin-get kui ka kuhjaga elamusi reisi viimase hetkeni. Kui olla pisut meelevaldne, ja tõmmata tinglik (ja halduslikult mitte-korrektne) piir Tuneesia lõuna- ja põh-jaosa vahele, siis jäävad paigad, millest

edaspidi juttu tuleb, teljele: Djerba saar – Douz – Tozeur. Elamustejahti võib alustada paradiislikult puhkusesaarelt Djerbalt, sõita seejärel mööda vanade roomlaste poolt Boughrara lahte raja-tud tammi esmalt mandrile, sealt edasi läbi Medenine ja Tataouine´i, edasi läbi aina lummavamaks muutuva kivikõr-be, kuni Sahara luited Douzis vastu tulevad. Ning sealt veel edasi üle hiig-lasliku soolajärve Chott El Jeridi kuni Tozeurini välja.

Djerba – lootosõite õgijate saar538 ruutkilomeetrine Djerba (araabia k Jarbah) on Põhja-Aafrika suurim saar ning tänu heale asukohale Vahemeres ja tihedale laevaliiklusele kannab see uhkusega nime „Aafrika merevärav“. Tõtt-öelda torkab see erinevate rahvus-te ja rahvaste kirjusus silma otseko-he, kui te hotelli turvalisest turistitsoo-nist (zones touristiques) linnatänavale rahva sekka satute – pilt on nii visuaal-selt kui keeleliselt väga kirju, kuid just seetõttu ka põnev ja köitev. Djerba võib lisaks suurepärastele hotellidele ja ran-dadele uhkustada aga ka sellega, et selle võlud on leidnud äramärkimist juba 650 eKr, mil Homeros kiitis neid oma eeposes „Odüsseia”. Nimelt randunud

Avastamas Lõuna-Tuneesiat

Reisimaailm 1/2013 37

REISIKIRI

Odüsseus pärast Trooja sõda koos sõdu-ritega Djerbal ja söönud sõjakoledus-te unustamiseks rahustavaid lootoseõi-si. Tänapäeval te muidugi lootoseõitega maiustada ei saa, kuid seda nektarit, mis kõike unustama paneb, asendavat suure-päraselt datlitest ja viigimarjadest pruu-litud kange naps boukha, mis tähendab otsesõnu „alkoholi auru“.

Tilluke saar on seotud ajaloost aga ühe väga suure ja kurikuulsa kangelase-ga – legendaarse piraadi Barbarossa ja tema kolme vennaga, keda tuntigi ven-nad Barbarossad nime all. Legend rää-gib, et hüüdnime Barbarossa (punaha-be) sai kreeka-türgi päritolu Oruç Reis oma punase habeme järgi itaallastelt, kelle rikkaid kaubalaevu ta kõige enam puistas. 1503. aastal valisid Barbarossad oma laevastiku kodusadamaks Djerba ning valitsesid siit oma kergete ja kii-rete galeeridega kogu Vahemere lõuna-rannikut. Eesmärgiks eelkõige rikaste

Veneetsia ja Genua kaubalaevade röövi-mine kuid ka madrused, et neid Aafrika orjaturgudele müüa. Osa mehi kasutati oma laevadel sõudjatena ning just sel-lest tekkis mõiste galeeriorjad. 1512. aastal toimunud lahingus hispaanlaste vastu kaotas Barbarossa vasaku käe ja ta asendas selle hõbedase käeproteesiga ja sai uue nime Gümüş Kol ehk Hõbekäsi. Filmiekraanile jõudis legendaarne piraat, keda austasid isegi tema vaenlased, 2003. aastal filmis „Kariibi mere piraa-did“ piraadikapten Hector Barbossana ja teda kehastab võrratu Geoffrey Rush.

Tuleb tõtt tunnistada, et puhata on Djerbal äärmiselt mõnus ning sooja merevett ja päikesepaistet jätkub siin rahulikult oktoobri alguseni välja. Saare kesk- ja idaosa on oma suurte datli- ja oliivisalude, viljapuuaedade ja suurte talumajapidamistega (menzel) kui üks suur aed. Djerbal pealinn on merekaldal asuv ja u 65 000 elanikuga Houmt Souk

(tõlkes turukvartal), teised suuremad lin-nad on Midoun ja sadamalinn Aijm. Djerbal elab ühtekokku umbes 140 000 püsielanikku, kuid see on eriti prantslas-te (on ju tegu endise Prantsuse koloonia-ga, kus on tänini esimeseks võõrkeeleks prantsuse keel), sakslaste ja itaallaste seas väga hinnatud puhkusesaar. Djerba on turvaline, hea infrastruktuuri ja väga korralike hotellidega ning õhutempera-tuur ei lange isegi talvel alla 15 kraadi.

Mida Djerbal teha ja kuhu minna?

• Houmt Soukis: kohalik turg,Borj el Kebiri kindlus, kunsti- jaetnograafiamuuseum.

• Parc Djerba Explore. Turistidelemõeldudkompleks, kus saabnau-tidaniikultuuri,meeltlahutadakuika teha tutvust krokodillidega –paikkoguperele.

• Maa-alunemošeeJamael-BaldawiAijmilähistel.

• Guellala (muistsenimegaHaribus –„pott“) on üle kogu Tuneesia kuu-lusomaülikvaliteetsejavastupidavakeraamikapoolest.Ainuskülasaarel,kusräägitaksetäniniberberikeelt.

• Guellalalähistelasubsuurejooneli-

neTuneesia etnograafiamuuseum,kussaabnäharikkalikkujatoredatvahakujudega elavdatud ülevaa-det tuneeslaste elust-olust, tradit-sioonidest,kultuuristjakäsitööst.

• Ras Remeli poolsaar (saareelani-ke armastatuim väljasõidukoht) jaFlamingodesaar,kustalvituvadroo-sad flamingod. Paljud hotellid kor-raldavadsiiapiknikugaväljasõite.

• Mahboubinekülasasub1903.aas-tal jõuka kaupmehe poolt kodu-linnale kingitud El Katibi mošee,misonminiversioonIstanbulisasu-vastmaailmakuulsastHagiaSophiamošeest.

Kaluripaadid Djerba rannikul.

Kaheksajalgade püügipotid Djerbal.

38 Reisimaailm 1/2013

REISIKIRI

Kuid ka Tuneesia ettevõtluskliima pole laita – kümme esimest tegevusaastat ei maksa eraettevõtja näiteks riigimak-se (isegi mitte palkade pealt) ning see-tõttu on eriti Djerbale kolinud hulgali-selt Euroopa väikeettevõtjaid, keda võib kõige sagedamini kohata kohalikus res-torani- ja hotellibisnessis.

Saare arhitektuurilise ilme kujunda-vadki peaasjalikult suurte hotelliketti-de uhked hooned, igat masti ja mõõtu puhkekülad ning väljaüürimiseks (siin puhkab suurte peredena väga palju liiba-nonlasi) ehitatud luksusvillad, kuid eriti kaunid on siiski kohalikud traditsioonili-sed valgeks lubjatud seinte ja Tuneesiale omaselt erksiniseks võõbatud aknatrelli-de ja uksega kindlusmajad (nimetatakse-gi Djerba stiiliks). Ka mošeed ja süna-googid on Djerbal valged ja keskpäeva päikese käes võib neid olla lausa valus vaadata. Eramute valgeid müüre ja sis-sepääse kaunistavad rikkalikult õitsvad bugenvillead ja see vaatepilt on imekau-nis! Parimad kohad selle idülli nautimi-seks on ajaloolised juudikvartalid Hara Shgira (tõlkes väike geto) ja Hara Kebira (suur geto), kus on ka saare kõige kõrge-mad kinnisvarahinnad.

Hara Shgirasse satute kindlasti, sest vaevalt jätate külastamata imekaunist El Ghriba sünagoogi. See on teadaolevalt maailma kõige vanema sünagoogi asu-koht ja on teada, et esimene pühakoda rajati siia juba 6. sajandil eKr ja samas-se aega jääb ka juutide diasporaa tekke-aeg Djerbal. El Ghriba pole mitte ainult Tuneesia, vaid ka kogu Põhja-Aafrika kõige tähtsam sünagoog ja tänu selle pühale tekkele (taevast langes kivi, mis pühakoja asukoha määras), on see ka juutide palverännakute sihtkoht. Kuulus on sünagoog ka muinasjutuliselt kauni-

te kahhelmosaiikide, puunikerduste ja hõbedaste õlilampide poolest.

Sünagoogi ja selle juurde kuuluvat palverändurite öömaja tänased hooned pole aga sadat aastatki vanad. Juudi dias-poraa ajalugu Djerbal ulatub aga palju kaugemale – teadaolevalt saabusid esi-mesed juudi vaimulikud Jeruusalemma langemist aastal 586 eKr, kaasas hävita-tud templi uks. Siit hakkasid juudid val-guma üle terve Tuneesia ning 2. sajan-diks AD elas Tuneesias Põhja-Aafrika suurim juudi kogukond. Just tänu kau-banduses, rahaasjades ja juveeliäris edu-kaile juutidele sai Djerbast mõjukas kau-banduslinn. El Ghribat on kaks korda rünnatud ja mõlemad korrad on need lõppenud verevalamisega. Viimane neist leidis aset 2002. aasta 11. aprillil, mil Al Qaeda pommirünnakus hukkus 21 inimest. Seetõttu on nüüd turvanõuded külastajatele äärmiselt kõrged. Saarel on kokku 11 sünagoogi, kuid El Ghriba on üks väheseid, kuhu on võimalik sisse astuda ka mittejuutidel ning kus saab näha juudi ortodoksse lakkamatult pal-vesalme lugemas nagu Jeruusalemmas Nutumüüri ääreski. Sünagoogi seintel võib lugeda palju manitsussõnu, ja üks neist kõlab järgmiselt: „Kui sa sünagoo-gis lobised, kus sa siis palvetad?“

Saareelanike põhitegevus turismima-janduse kõrval on kalapüük ja see aval-dub otseselt toidulaual. Tuneesia köögile tuleb tõesti au anda – see on maitsetelt põnev ja mitmekesine, tugineb värsketel toiduainetel, rõõmustab oma värvikül-lusega silma ja on kõhule kerge seedi-da. Kõige paremad mereannirestoranid asuvad Djerba administratiivses kesku-

ses Houmt Soukis (kuulsaim neist on Haroun), kuid praktika näitab, et hästi süüa teha osatakse Tuneesias igas resto-ranis. Üks Djerba eripärasid on juba mitu tuhat aastat siin foiniiklaste poolt kasutu-sele võetud kaheksajalgade ja kalmaa ride püüdmise viis. Sellest poleks ehk mõtet rääkida, kui te ei märkaks sadamakaidel (eriti Houmt Soukis ja Aijmis) tohutuid savikannude virnu – need lastakse kal-dast mõni kilomeeter eemal merepõhja ja mereelukad poevad neisse suisa vaba-tahtlikult sisse… Gabesi laht on olnud sajandeid kuulus siin elavate rohkear-vuliste käsnaliste poolest, mistõttu saab kõikjal Tuneesias osta naturaalseid pesu-käsnasid, millel on ülihead koorivad ja masseerivad omadused. Eriti palju käsna-dega kaubitsejaid näeb Aijmis.

Ksarid – kindluskülad ja viljaaidadKuid liikugem mõnulevast Djerbast siis-ki lähemale oma tegeliku eesmärgi – Sahara suunas. Selleks tuleb läbi teha tunde kestev autosõit üle lõputuna näiva kiviklibuse kõrbemäestiku riigi lääneosa suunas, tehes kõrvalepõikeid ka pisut lõuna poole. Jõudes Tataouini (berberi k „allikate läte“) teadke, et see on Tuneesia turismimarsruutide kõige lõunapoolsem peatuskoht ning kuigi pealtnäha mitte-midagiütlev, on see vägagi kuulus koht: filmi „Tähtede sõjad“, mida suures osas filmiti just Tuneesias (Matmatas ja Onk Ejmelis), peategelase Luke Skywalkeri koduplaneedi nimi „Tatooine“ tuleneb just sellest külast. Tataouinis endas pole peale mäeküljel asuvate savimajade ja kitsaste tänavate midagi silmatorkavat, El Ghriba sünagoog.

Isuäratav mereannivaagen Houmt Souki eliitrestoranis Haroun.

Reisimaailm 1/2013 39

REISIKIRI

kuid ka ehe külaelu tõmbab turiste, siit saab osta kauneid berberi vaipu ning teha ring peale lähiümbruse ksar´idele. Tataouini lähistel on neid kokku üle kahekümne ja ägedamad neist on Ouled Sultane, Ghilane, Haddada. Haddada asub otse samanimelise küla keskel, on väga hästi restaureeritud ja nüüd-seks on sinna rajatud lihtsalt sisustatud hotell. Siin filmis George Lucas näi-teks kaadreid filmile „Nähtamatu oht“.

Lõuna-Tuneesia üks suuremaid ja pare-mini säilinud ksar´e on neljakorruse-line, kahekordsete müüridega ja enam kui 300 ghorfa`ga ehk hoiu- või elu-ruumiga Ouled Soltane, mis on tänaseni ühe kohaliku hõimu aktiivses kasutuses. Ksar´id olid reeglina hästi keskkonda sulandatud ja peidetud avausega ringi- või nelinurgakujulised vilja-, seemne-, oliivide ja aedviljahoidlad. Pikliku kuju-ga, mitmel eri korrusel asuvad ja kitsas-te välistreppidega ühendatud kambrid koonduvad tihedalt üksteise kõrvale ning nende sissepääsud avanevad keskvälja-kule, kus asus reeglina kaev. Sõltumata ksar´i suurusest, oli sel turvalisuse huvi-des alati vaid üks sissepääs. Ajapikku võeti ksar´id kasutusele eluasemetena, ja tänapäeval pakutakse paljudes neist majutusteenust. Üks kaunimaid ksar´e on kindlasti Suure Idaergi (erg – liiva-meri, suured liivaluited) embuses oaa-sis asuv ksar Ghilane, mis on Douzi ja Zaafrane oaasi kõrval üks populaarse-maid Sahara kõrberetkede alguspunkte. Ghilanes saab ööbida nii lihtsamates kui ka luksuslikumates beduunitelkides (vii-mastes on ka külmkapp, taevakanalid ja konditsioneer). Kuid Ghilane tõeline ime on palmisalu keskel asuv suure väävlisi-saldusega soojaveeallikas, kus eriti öise tähistaeva all ujuda on tõeline nauding.

Kõrb – müstiline ja ligitõmbav Kokkuleppeliselt nimetatakse kõrbeks piirkondi, kus sademete hulk jääb alla 250 mm aastas. Saharas (araabi k tühi, veeta ala) – maailma suurimas kõrbes (8 600 000km2), jääb see näit aga kohati isegi alla 25 mm ning just siin on regist-

reeritud maailma kõrgeim õhutempera-tuur varjus – 58 kraadi. Ometi oli Saharas u 11 000 aastat tagasi hiiglaslikud mage-veejärved (paleojärved) ja ülimalt liigi-rikas loodus. Sellest annavad tunnistust mitmetuhande aasta vanused kaljujooni-sed, milles kujutatakse hulganisti eksoo-tilisi linde ja loomi. Sahara kliima hak-kas kõrbeliseks muutuma „alles“ 9000 aastat tagasi, kui sademete hulk katast-roofiliselt vähenema ja õhutemperatuur oluliselt tõusma hakkas ning „vaid“ 300 aastaga sai endisest viljakast maast hii-gelkõrb. Tänaseks on Sahara kliima sta-biliseerunud, kuid maastik pakub see-vastu meeliülendavat vaheldusrikkust. Saharas saab näha mitmeid kõrbe liike (liivakõrb, kivikõrb, kaljukõrb) ja imet-leda kõrbeliivade värvitoonide rikkust, mis varieerub õrnbeežist, sügavkollase, erkpunase ja pruunini. Olgu öeldud, et mida heledam on liiv, seda noorem see tekke poolest on – punased ja pruunid liivad on kõige vanemad, tekkinud lii-vas sisalduva rauamaagi oksüdeerumi-sel. Luited, millel on samuti palju eri vorme, võivad tuule jõul aastas edasi lii-kuda kuni mitukümmend meetrit.

Tuneesia lõunaosa, kust kõrbemat-kadele minnakse, kuulub naaberriigi Alžeeria idaosa katva Suure Idaergi (erg – liivakõrb) koosseisu ning koos kli-bukõrbega (serir´id) moodustavad nad kogu kõrbest 90%. Ülejäänu jääb oaasi-de, wadi´de (kuivanud jõesängid) ja vaid ajutiselt veega täituvate soolajärvede ehk šottide alla. Kuigi Sahara floora ja fauna jätab pealiskaudsel (ja eriti päevasel ajal) üsna vaese mulje, pole tegelikkus sugugi nii trööstitu. Lisaks metsikutele kaameli-karjadele elab Saharas 70 imetaja-, 100 roomajate ja l90 linnuliiki. Et selles veen-duda, minge hommikuvalges tagasi oma laagriplatsile või kohta, kus öösel taeva-tähti imetlesite – seal toimetanud kõrbe-asukate jalajälgede rohkus on rabav!

Kõrb on ühtaegu lummavalt ligitõm-bav ja samas ka hirmutav, eriti euroop-lasele, kelles tõstab paratamatult pead ärevus ja hirmusegune ellujäämisins-tinkt. Tõsi, kõrbemassiivi avaruse, mas-

„Star Wars´i” võtteplats Onk Ejmel.

Tüüpiline kzar Tataouinis.

Kõrberebane.

Teemüüja Tatoune ksaris asuvas kohvikus.

40 Reisimaailm 1/201340 Reisimaailm 1/2013

taapsuse ja karmusega harjumine võtab aega, kuid kord seda kogenuna igatse-te seda kogemust aina uuesti ja uuesti. Douzis kaamelikaravanide saatjana töö-tav tuareeg Chokri Il Bay on veendunud, et vähemalt kord elus peab iga inimene kõrbes ära käima: „Seda on vaja, et aru saada, kes sa tegelikult oled ning mida kauem sa kõrbes oled, seda paremini sa ennast tundma õpid.“ Alla kahe nädala pole Chokri meelest mõtet retkele min-nagi, kasvõi juba sellepärast, et kaameli-te liikumiskiirust arvestades ei jõua paari päeva jooksul näha, kuidas kõrb muu-tub. „Aga välja tuleks jõuda punaste lii-vadeni, vaat see on ilus, ja selleks kulub ainuüksi kohale jõudmiseks kolm näda-lat,“ ütleb ta.

Karavanid ja tuareegidJuba iidsetel aegadel on läbi Sahara (sh läbi Tuneesia alade) liikunud kauba-kaarvanid, palverändurid ja sõjasalgad ning siin on ristunud paljude Aafrika eri piirkondi ühendavad teed. Hiinast läbi Araabia poolsaare kuni Aafrika lää-nerannikuni ja Vahemere sadamates-se kulgenud teekond oli täis lugema-tuid ohte ning seepärast oli vaja ka neid, kes suudaksid karavanid turvali-selt läbi kõrbe sihtkohta viia. Parimateks kõrbe tundjateks peetakse tänini tuaree-ge. Kuid tuareegid mitte ainult ei juha-

tanud karavane läbi Sahara, vaid kont-rollisid ka siinseid kaubateid ning elasid tänu sellele hästi. Tuareegide nö mono-poliks sai kõrbekaravanide juhtimine kahel põhjusel: nad elasid erinevalt pal-judest teistest hõimudest kõrbes ja tund-sid selle olusid, teid ja kaevusid pare-mini kui keegi teine ning nad olid väi-detavalt esimesed Aafrikas, kes suutsid kodustada nii raskesti taltsutava Araabia üheküürulise kaameli ehk dromedari. Tänu sellele olid neil suured kaamelik-arjad ja tänapäevases mõttes pakkusid nad kaamelite transporditeenust, seda enam, et hobustel ei olnud kõrbesse asja. Ilma kaameliteta – nende suurepäraste ja äärmiselt vastupidavate loomadeta, keda mitte asjata ei kutsuta “kõrbelae-vaks”, poleks teekond ühelt Aafrika ran-nikult teisele üldse võimalik olnudki. Muide, nimi “dromedar” tuleneb kreeka-keelsetest sõnadest dromas kamelos, mis tähendab “jooksvat kaamelit” ning seda, millist elevust pakub kaamelite võidu-

jooks, saate ise oma silmaga näha kõrbe-festivalidel, kus kaamelite võidujooks on alati programmis. Kõige välejalgsema dromedari omanik tahaks olla iga mees! Täiskasvanud kaamel maksab loomatu-rul u 1000 eurot. Põhja-Aafrika põlis-rahva berberite hulka kuuluvate tuaree-gide kohta öeldakse ka et „nad on sün-dinud liiv silmades“ – neid tõesti kõrb ei heiduta, liiv ja tolm ei häiri ning vabadu-se mõistegi seostub nende jaoks üheselt kõrbega. Intensiivse indigovärvi rõivaste järgi nimetatakse tuareege ka „sinisteks inimesteks“ ja tänaseni järgitavale kom-bele nägu katta (ka mehed) ka „nendeks, kes kannavad loori“. Must hiigelturban, erksinine riietus, rohked hõbeehted ja ka meestel mustaks värvitud silmad annavad sellele kõrberahvale müstilise ja lummava välimuse – neist ei ole kuidagi võimalik mööda vaadata! Muide, tuareegide oma-keelne nimi iseendi kohta on: Imajaghan, mis tähendab tõlkes „uhke ja vaba“ ning seda nad tõesti ka on. Suurima tõenäosu-

REISIKIRI

Uhke ja vaba. Tuareeg Chokri Il Bay Douzi turul kliente ootamas.

Douzi souk.

Vürtsimäed turul.

Reisimaailm 1/2013 41Reisimaailm 1/2013 41

sega kohtute tuareegidega Douzis, kust algavad turistidele mõeldud kõrbematkad ja kui teil veab, hoiab ta peos teie kaame-li ohje, et juhatada teid läbi kõrbe kaugel-kaugel asuvasse oaasi…

Niisiis, otsejoones Douzi!Suure Idaergi piiril asuv väikelinn Douz kannab uhkusega „Sahara väravate“ nime – otse oaasi rajatud linna viimas-te hoonete tagant algavadki lõputud lii-vadüünid. Douz on olnud juba muist-setel aegadel kõrbekaravanide oluline peatuspaik ning siit edasi pääses vaid kaameli seljas. Tänapäevalgi lõpevad siin kõik teed, vastu tuleb Sahara ning edasi pääsebki vaid kas kaameli, džiibi, ATV või lähiümbruses ka mootorratta-ga. Douzist alustavad ja tihti ka lõpeta-vad oma kõrbeteekonda kõik matkajate grupid, siin tõmbavad hinge kõrberalli-del kihutajad ja kord aastas toob Sahara festival kokku kümneid tuhandeid huvi-lisi igast ilmanurgast. Siia jõuavad aga

reeglina välja ka need, eks tahavad nö Saharat vaid nuusutada ehk teha mõne-kilomeetrine tiir ATVga või käia kaame-likaravaniga romantilisel päikeseloojan-gumatkal. Kel vähegi rohkem julgust ja aeg lubab, võiks siiski ära käia Douzist umbes kahekümne kilomeetri kaugu-sel asuvas oaasis asuvas lodge Méhari Zaafranes. Seal saate vähemalt tunda Sahara kuuma hingust, näha ta avarust päevavalges ja tajuda ta pisut ähvarda-vat olemust mustjas ööpimeduses, imet-leda maailma kõige ilusamat tähistaevast ja tajuda vaikust, mis on nii absoluutne ja nii kaunis (just! vaikus on kaunis), et seda ei olegi võimalik kirjeldada… Lodge´is on väga korralikud kaheinime-se majakesed. Linad voodis, käterätikud punutud korvis, suurtele gruppidele hiig-laslikud beduiinitelgid, on ka restoran, baar, väike välibassein, duširuumid ja veega tualett. Ning külm õlu, ülimaits-vad Tuneesia veinid ja suurepärane tee-nindus!

Douz on piirkonna kõige suurem oaas ja kuulus oma eriliselt heade “diglat noori” sorti datlite poolest. Douzi nelja-kandiline souk´i ääres korralikud suvenii-ripoed ja käsitöökojad (tavaliselt on sou-kid üks kaubatänavate ja poekeste virr-varr) ja hinnad võrreldes Djerbaga mada-lamad. Kõikvõimalikke kaupu ja suve-niire saate suure tõenäosusega osta otse meistrilt endalt, kaupmehed on lahked ja sõbralikud ning puhuvad meelsasti juttu ka siis, kui te kaubale ei saa (kuigi see on vähetõenäoline). Douzis on palju king-seppi ja siinsed eriliselt kaunid tikitud kaamelinahast tuhvlid on mugavad ja ker-ged. Juhul kui te olemasolevast valikust meelepärast paari ei leidnud, teeb king-sepp meelsasti teile järgmiseks päevaks, sellised nagu soovite. Douzi magnetiks, nagu juba öeldud, on igal aastal detsemb-ris toimuv rahvusvaheline Sahara festi-val. H’naiech staadionile toob see kokku kümneid tuhandeid inimesi nii Tuneesiast, mujalt Aafrikast, kuid seda tuleb nautima ka palju eurooplasi. Toimuvad kaameli-te võiduajamised, jahikoerte jänesepüüd-misvõistlused, ööpäevaringselt kõlab muusika ning see toob alati kohale palju võõrsil (peamiselt Prantsusmaal) elavaid tuneesia tuntud lauljaid ja bände.

REISIKIRI

Datlimüüja Tozeuri turul.Datlipalm lookas viljade all.

42 Reisimaailm 1/2013

REISIKIRI

Tozeur – Tuneesia Hollywood Reisides edasi Tozeuri ehk Tuneesia Hollywoodi, nagu seda linna tänu siin filmitud filmide rohkusele nimetatak-se, sõidate te üle imelisest soolajär-vest Chott el-Jaridist, mis on Aafrika suurim. Paremat kätt jääb selle väik-sem sopistus Chott El Fejaj ja Tozeuri lähistel asub veel kolmaski – Chot Gharsa. Soolatasandikud või soolavee-lised märgalad on Saharale väga ise-loomulikud ja need tekivad sademe-te või mujalt maa-alustest lätetest tul-vava vee kokkuvalgumisel nõgudesse (šotil puudub otseühendus vee algal-likaga). Soolajärvede, mille piirid on turistikaar_dil märgitud selle maksi-maalse täituvuse ajal (ja tegelikkuses märksa väiksemad), huvitav värvigam-ma tuleneb mineraalse päritoluga halii-dist, mida tuntakse kui kivisoola ning mis oma keemiliselt koostiselt on puhas NaCl. Pärast töötlemist saab sellest tavaline lauasool. Puhas haliit on läbi-paistev ja värvitu, kuid lisandite tõttu, mida kõrbepinnases on enamasti hulga-liselt, võivad värvid varieeruda roosa-kas-punase, kollase, beeži, pruuni või sinakas-roheliseni. Kogu seda värvide-mängu saabki näha Chott el-Jaridi lumi-valge kobrutava kristallidega piiritletud soolajärvel. Siin saab veel ühe elamuse osaliseks: järve ja teetammi kohal hõl-juvad miraažid. Aastasadu tagasi viidi sama teed pidi, ainult et vastupidises suunas, orje Tozeurist Kebili orjaturule.

Kuid tagasi Tozeuri! Muistsetel aegadel oli seegi linn kõrbekaravanide-le oluline peatuspaik, nüüd aga kutsu-takse keset Saharat hiigeloaasis suureks

paisunud linna aupaklikult Tuneesia Hollywoodiks, sest see on enim filmi-tud paik kogu Tuneesias. Selle eriline, kollastest tellistest kõikvõimalikesse reljeefsetesse mustritesse laotud hoo-ned on kuulsad ja omapärased kogu Tuneesias. Linnast saab kiire ülevaate, kui võtta ette hobukaarikuga linnaeks-kursioon, kuid parem on siiski võtta aega ja teha jalgsi tiir 14. sajandil raja-tud medina Ouled el Hadefi kitsastele tänavatele ja avastada selle tegelikud võlud. Vaid siis saate aimu, miks siin nii palju filme on tehtud. Need, kes otsivad veel mingit lisaelamust, peak-sid minema esimeste tähtede süttides Jeridi linnaossa, kus asuvad Belvedere kaljud (Belvedere Rocks) – sealt ava-neb võrratu panoraam tuledes linnale, tähistaevas on justkui käeulatuses ja kaljudesse on tahutud müstilised hiig-laslikud skulptuurid. See on midagi tõeliselt erilist!

Kel veel jaksu on, võiks Tozeurist edasi liikuda linnakesse nimega Nefta – see on Tuneesia sufismi häll, kuid siit on hea võtta ette ka teekond kõrbe-oaasidesse Chebikasse ja Tamaghzasse. Oaasid on tekkinud kolmel viisil: loo-duslike allikate, olemasolevate põhja-veevarude või inimeste loodud kaevu-de ümber. Mõned oaasid võivad olla nii suured, et neist saavad tasapisi lin-nad (nagu näiteks Douzist ja Gabesist). Öeldakse, et kõrbes ellujäämiseks on vaja oaasi ja oaasis ellujäämiseks dat-lipuid. Seda nii otseses kui kaudses mõttes – datlid on toitvad ning nende mahedas varjus saab kasvatada teisi puu- ja aedvilju. Kõrbeoaasides kasva-

vad suurepäraselt ka viigid, apelsini- ja granaat õunapuud.

Chebika on tõeline pärl ja selle süda-mes, sügavate kaljude vahelt alguse saav allikas toidab kogu sügavat palmi-dega õnnistatud orgu puhta veega. Siin kohtab palju kaunite mineraalsete kivi-mite ja kivist „kõrberooside“ müüjaid ja see ongi üks parimaid kohti, kus enda-le sedasorti kõrbeilu koju kaasa osta. Tamaghza seevastu erineb Chebikast nagu öö päevast, kuid on samuti võluv. Siin asub rikkalik käsitööturg, mitu kohvikut ja siin on igati tore jalga puha-ta või sisseoste teha.

See on vaid väike killuke Tuneesia lõunaosas nähtust ja kogetust, tegelik-kuses võiks sellest kirjutada kümnete lehekülgede kaupa. Kuid nagu kõlab tabav ütlus: üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, siis jääb üle vaid soovitada teil kõike oma silmaga näha ja kogeda. Seda, et Tuneesia suudab positiivselt ja väga mitmes üllatada, seda võin aga juba ette lubada.

TeksT ja foTod RIINA LUIK

Loo autor kaameleid õuntega söötmas.

Chebika oaas. Kaljude vahele peidetud imekaunis ja veerikas oaas oli kunagi berberite koduküla. Lahtivõetud turbanid lehvimas Tamaghza oaasis.