BakteridBakterid

BakteridBakterid

Bakteriraku ehitusBakteriraku ehitus

BakteridBakterid ( (ProcaryotaProcaryota) () (kreekakreeka keeleskeeles bakteria bakteria

'kepp, sau')'kepp, sau')...... on kõige väiksemad (mikroskoopilised) on kõige väiksemad (mikroskoopilised)

üherakulised organismid, mis suudavad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Bakterid on looduses tähtsad aineringes Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks (näiteks mügarbakteridmügarbakterid).).

Bakterid jaotuvad kahe Bakterid jaotuvad kahe domeenidomeeni vahel vahel Arhebakterid - arheoodid, ürgbakterid) Arhebakterid - arheoodid, ürgbakterid)

(Archaea=Archaeota=Archebacteria) (Archaea=Archaeota=Archebacteria) Pärisbakterid - bakterid (Bacteria=Eubacteria)Pärisbakterid - bakterid (Bacteria=Eubacteria)

Bakterite evolutsioonBakterite evolutsioon Esimesed bakterid olid ilmselt Esimesed bakterid olid ilmselt

kemolitotroofsed arhebakterid. Ookeani kemolitotroofsed arhebakterid. Ookeani pindmistes kihtides elavad ürgsed pindmistes kihtides elavad ürgsed arhebakterid pidid omandama arhebakterid pidid omandama UV-UV-resistentsuseresistentsuse. Sellest harust sai ilmselt . Sellest harust sai ilmselt alguse pärisbakterite evolutsioon.alguse pärisbakterite evolutsioon.

UV-resistentseist baktereist arenesid UV-resistentseist baktereist arenesid esmased fotoheterotroofid (rohelised esmased fotoheterotroofid (rohelised mitteväävlibakterid – mitteväävlibakterid – ChloroflexusChloroflexus) – ) – valguse lõhustamise toimel tekkinud valguse lõhustamise toimel tekkinud energiarikaste aktiivsete radikaalide energiarikaste aktiivsete radikaalide neutraliseerimismehhanismi tekkis ilmselt neutraliseerimismehhanismi tekkis ilmselt energia hajutamise mehhanismist energia energia hajutamise mehhanismist energia ülekande mehhanism ülekande mehhanism ATPATP sünteesiks. sünteesiks.

Vanim elusolendVanim elusolend Siiamaani on peetud vanimaks elusolendiks 25-40

miljoni aasta vanust bakterit, mis leiti merevaigus olnud mesilaselt. 250 miljoni aastane bakter leiti nimelt soolakristallidelt, mis pärinevad 610 meetri sügavuselt New Mexico soolakaevandusest.

Rühmal teadlastel õnnestus kasvatada baktereid spooridest, mis eraldati 250 miljoni aasta vanusest soolakristallist. Senitundmatu liik (praegu kasutatakse selle tähistamiseks numbrikombinatsiooni 2-9-3) kuulub ilmselt perekonda Bacillus ning teda peetakse uhkelt vanimaks teadaolevaks organismiks.

Mitmed teadlased väitlevad, et tegemist pole sugugi nii vana bakteriga, ja osad arvavad, et kogu see asi on üks suur eksitus.

KasvukeskkondKasvukeskkond Bakterid erinevad üksteisest eeskätt Bakterid erinevad üksteisest eeskätt

elukeskkonna, samuti oma väliskuju elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest.poolest.

Baktereid elab mullas, vees ja õhus, Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid.sadu tuhandeid.

Baktereid leidub kõikjal, nad on Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa osa seedimisestseedimisest, , peremeesorganismperemeesorganism tarvitab tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud tekkinud vitamiinevitamiine. . TaimedeTaimede juurteljuurtel elavad elavad bakterid aitavad taimedel toituda.bakterid aitavad taimedel toituda.

Bakterite keskkondBakterite keskkond Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pHpH, ,

kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele hulka. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib väga kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna meeldib väga kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. BiokileBiokile – õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite – õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt.hambakatt.

Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatestkuumaveeallikatest kuni kuni arktilisearktilise pakaseni. pakaseni.

Arhed- ehk ürgbakterid on bakterid, mis suudavad elada Arhed- ehk ürgbakterid on bakterid, mis suudavad elada äärmuslikes keskkonnatingimustes (äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrgekõrge temperatuurtemperatuur, , soolsussoolsus, , rõhkrõhk). Neil on erinev ). Neil on erinev rakukestrakukest ja ja rakumembraanrakumembraan..

Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja kuumust ja desinfektsioonivahendeiddesinfektsioonivahendeid..

VastupidavusVastupidavus Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad

võivad elutseda praktiliselt igasuguses võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates keskkonnas, alates kuumaveeallikatestkuumaveeallikatest kuni kuni arktilisearktilise pakaseni. pakaseni.

Arhed- ehk ürgbakterid on bakterid, mis Arhed- ehk ürgbakterid on bakterid, mis suudavad elada äärmuslikes suudavad elada äärmuslikes keskkonnatingimustes (keskkonnatingimustes (kõrgekõrge temperatuurtemperatuur, , soolsussoolsus, , rõhkrõhk). Neil on erinev ). Neil on erinev rakukestrakukest ja ja rakumembraanrakumembraan..

Paljud bakterid moodustavad teatud Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja kuumust ja desinfektsioonivahendeiddesinfektsioonivahendeid..

Bakterite kujuBakterite kuju Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub

rakuline ehitus.rakuline ehitus. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva

kujuga, üksikud või ahelatena.kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterid on prokarüootsed organismid, kelle keskmine Bakterid on prokarüootsed organismid, kelle keskmine

pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust ega sisalda viimastele lihtsam eukarüootsest rakust ega sisalda viimastele omaseid membraansid organelle. Suurus on (0,15) 0,4–omaseid membraansid organelle. Suurus on (0,15) 0,4–2 (20) μm ((erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm))2 (20) μm ((erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm))

Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optilisteoptiliste mikroskoopidemikroskoopide ja sajatuhandekordse ja sajatuhandekordse suurendusega suurendusega elektronmikroskoopideelektronmikroskoopide abil. Kõiki abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe bakterirakke ümbritseb tihe rakukestrakukest, mistõttu toit saab , mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Mõnedel rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakestlimakest e. e. kapselkapsel, sageli on nad varustatud , sageli on nad varustatud

Rakkude ehitusRakkude ehitus Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta

kaitsev kaitsev limakestlimakest e. e. kapselkapsel, sageli on nad , sageli on nad varustatud ühe või mitme varustatud ühe või mitme viburigaviburiga, mida , mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil.viburite, lima või looklemise abil.

Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud.keerukaid organoide pole siin leitud.

DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidids. Bakterite ribosoomid erinevad nii plasmiidids. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tingimuste üleelamiseks endospooreendospoore..

PaljuneminePaljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisegapooldumisega, ,

esineb aga ka teisi mooduseid.esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva Sobiva temperatuuritemperatuuri juures, milleks enamiku juures, milleks enamiku

bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140000000000000 bakterit. Tegelikkuses seda 140000000000000 bakterit. Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid toiduvarudtoiduvarud ja koguneksid mürgised ja koguneksid mürgised jääkainedjääkained, nii et teatud , nii et teatud aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub.aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub.

Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku.voolab teise rakku.

BaktereidBaktereid

Bakterite nimedBakterite nimed A. batsill (A. batsill (bacillusbacillus) – pulkjad, ka niitjad) – pulkjad, ka niitjad

B. kokk (B. kokk (coccuscoccus) – kerakujulised) – kerakujulisedC. kerakujulised - parvC. kerakujulised - parvD. kerakujulised - paarisD. kerakujulised - paarisE. spirill (E. spirill (spirillumspirillum) – nõrgalt keerdunud) – nõrgalt keerdunudF. vibrioon (F. vibrioon (vibriovibrio) – komajad) – komajad

Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid on kruvibakterid

spiroheet (spiroheet (spirochaetumspirochaetum) – tugevalt ) – tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) keerdunud (keeritsbakterid)

Toitumine ja Toitumine ja ainevahetustüübidainevahetustüübid

Bakterid koosnevad 75-85% ulatuses Bakterid koosnevad 75-85% ulatuses veestveest ning neist ning neist samadest samadest süsivesikutestsüsivesikutest, , lipiididestlipiididest, , aminoamino- ja - ja nukleiinhapetestnukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodid. Kõigis nagu kõik eukarüoodid. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetuse reaktsioonid (biokeemilised ainevahetuse reaktsioonid (metabolismmetabolism).).

Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootideleukarüootidel. . Energiaallikatena saab kasutada Energiaallikatena saab kasutada valgusenergiatvalgusenergiat ja ja keemilistkeemilist energiatenergiat..

Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (toitaineid kogu raku pinnaga (osmootseltosmootselt) ja eritavad ) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid ka selleks, et hankida toitaineid ka selleks, et hankida biosünteesireaktsioonideksbiosünteesireaktsioonideks vajaminevat energiat. Täiendavalt kulutab bakter vajaminevat energiat. Täiendavalt kulutab bakter energiat ka liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. energiat ka liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na.Energia salvestatakse rakus ATP-na.

Bakterite toitumist iseloomustatakse põhiliselt selle Bakterite toitumist iseloomustatakse põhiliselt selle järgi, mida nad kasutavad järgi, mida nad kasutavad energiaenergia- ja - ja süsinikuallikanasüsinikuallikana. . Energaiallikaks Energaiallikaks ATPATP sünteesil võib olla sünteesil võib olla päikeseenergiapäikeseenergia ehk ehk valgusenergiatvalgusenergiat või või keemilinekeemiline energiaenergia. . SüsinikuallikaksSüsinikuallikaks võivad võivad olla mitmesugused orgaanilised ained, aga ka olla mitmesugused orgaanilised ained, aga ka CO2CO2..

Energiaallikana...Energiaallikana...

Energaiallikaks Energaiallikaks ATPATP sünteesil sünteesil võib olla võib olla päikeseenergiapäikeseenergia ehk ehk valgusenergiatvalgusenergiat või või keemilinekeemiline energiaenergia. . SüsinikuallikaksSüsinikuallikaks võivad võivad olla mitmesugused olla mitmesugused orgaanilised ained, aga ka orgaanilised ained, aga ka CO2CO2..

SüsinikuallikasSüsinikuallikas Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete

protsesside järgi) jagatakse bakterid protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideksheterotroofideks ja ja autotroofideksautotroofideks..

Heterotroofide süsiniku allikas on Heterotroofide süsiniku allikas on orgaanilised ühendid ehk heterotroofid on orgaanilised ühendid ehk heterotroofid on bakterid, kes saavad energiat orgaaniliste bakterid, kes saavad energiat orgaaniliste ühendite sünteesist (ühendite sünteesist (oksüdatsioonistoksüdatsioonist) ja neid ) ja neid nimetatakse kemoorganotroofideks. Need nimetatakse kemoorganotroofideks. Need kasvavad hästi nnäiteks aminohappeid ja kasvavad hästi nnäiteks aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Suudavad aga suhkruid sisaldavatel söötmetel. Suudavad aga lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid.tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid.

Autotroofide süsiniku allikas on Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Autotroofid on vaid mõned süsihappegaas. Autotroofid on vaid mõned bakterid.bakterid.

Huvitavad bakteridHuvitavad bakterid Huvitav rühm bakterimaailmas on autotroofsed Huvitav rühm bakterimaailmas on autotroofsed

kemosünteesijad bakterid ehk kemosünteesijad bakterid ehk kemolitotroofidkemolitotroofid. . Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsiniku-allikana oksüdatsioonist ja kasutavad süsiniku-allikana süsihappegaasi (süsihappegaasi (väävlibakteridväävlibakterid, , vesinikubakteridvesinikubakterid, , rauabakteridrauabakterid).).

Väävlibakterid elutsevad Väävlibakterid elutsevad kuumaveeallikateskuumaveeallikates, , mudasmudas ja ja seisvatesseisvates veekogudesveekogudes ning toituvad vees ning toituvad vees leiduvast leiduvast väävlistväävlist. Väävlibakteritele iseloomulik . Väävlibakteritele iseloomulik mädamunalmädamunalõhn tuleneb nende poolt toodetavast õhn tuleneb nende poolt toodetavast väävelvesinikustväävelvesinikust. . PõllumajandusesPõllumajanduses on suur tähtsus on suur tähtsus lämmastikkulämmastikku siduvatel bakteritel, eriti neil, kes siduvatel bakteritel, eriti neil, kes muudavad [[õhulämmastik]u muudavad [[õhulämmastik]u nitraatideksnitraatideks. Mõned . Mõned sellistest bakteritest, näiteks sellistest bakteritest, näiteks RhizobiumRhizobium elutseb elutseb herneherne ja ja ristikuristiku juurtes. juurtes.

Väline energiaaliiksVäline energiaaliiks Välise energiaaliika järgi Välise energiaaliika järgi

jagunevad bakterid jagunevad bakterid fototroofideksfototroofideks ja ja kemotriifidekskemotriifideks..

Fototroofid saavad energiat Fototroofid saavad energiat fotosünteesistfotosünteesist..

Kemotriifid saavad energiat Kemotriifid saavad energiat keemilistekeemiliste subtraatitesubtraatite oksüdeerimiseloksüdeerimisel..

Orgaanilisest ainest Orgaanilisest ainest toituminetoitumine ProkarüoodidProkarüoodid jaotuvad jaotuvad aeroobideksaeroobideks ning ning

anaeroobideksanaeroobideks. . ObligatoorsedObligatoorsed aeroobidaeroobid kasutavad kasutavad hapnikut rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta hapnikut rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. elada. FakultatiivsedFakultatiivsed anaeroobidanaeroobid kasutavad kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamisel.hapniku olemasolul seda rakuhingamisel.

Kui keskkonnas puudub hapnik, toimub Kui keskkonnas puudub hapnik, toimub kääritamine. Obligatoorsetele anaeroobidele on kääritamine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk. Mõned obligatoorsed anaeroobid hapnik mürk. Mõned obligatoorsed anaeroobid on kääritajad, teised liigid saavad energiat on kääritajad, teised liigid saavad energiat anaeroobse hingamisega, mille korral on anaeroobse hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul.molekul.

Aeroobid valmistavad ise orgaanilist ainet ehk Aeroobid valmistavad ise orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks kasutades selleks klorofülliklorofülli abi, nagu seda teevad abi, nagu seda teevad rohelised taimed.rohelised taimed.

Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest.Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest.

ElukeskkondElukeskkond On baktereid, mis elavad parasiitidena taimedes

ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks (tõvestavateks) bakteriteks, samuti ka tõvestavateks pisikuteks.

Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest.

Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet – nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad.

Normaalne mikroflooraNormaalne mikrofloora Nii Nii taimedetaimede, , loomadeloomade kui ka kui ka inimestegainimestega elab alati koos elab alati koos

palju erinevaid baktereid, mis moodustavad nimetatud palju erinevaid baktereid, mis moodustavad nimetatud organismide organismide normaalsenormaalse mikroflooramikrofloora ehk ehk mikrobiotsönoosi.mikrobiotsönoosi.

Et Et organismidorganismid on on avatudavatud süsteemidsüsteemid, satub neisse pidevalt , satub neisse pidevalt uusi mikroobe, kuid nad kõik ei jää püsima. Vastavalt uusi mikroobe, kuid nad kõik ei jää püsima. Vastavalt juurdumisele eristatakse:juurdumisele eristatakse:

organismi residentmikrofloora ehk indigeenne ehk organismi residentmikrofloora ehk indigeenne ehk sümbiontne- sinna kuuluvad kõik mikroobid, mis on sümbiontne- sinna kuuluvad kõik mikroobid, mis on antud keskkonnas juurdunud. antud keskkonnas juurdunud.

transiitmikrofloora ehk passaažmikrofloora- siia transiitmikrofloora ehk passaažmikrofloora- siia kuuluvad mikroobid mis jäävad sellesse keskkonda kuuluvad mikroobid mis jäävad sellesse keskkonda püsima lühikeseks ajaks, seejärel kas hukkuvad või püsima lühikeseks ajaks, seejärel kas hukkuvad või tõrjutakse organismist välja. tõrjutakse organismist välja.

Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesoolesjämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne , kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikroflooramikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismiorganismi haigusetekitajatehaigusetekitajate eest, takistades organismile eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kahjulike bakterite kinnitumist kudedelekudedele, , stimuleerides stimuleerides antikehadeantikehade teket. teket.

Patogeensed bakterid ja Patogeensed bakterid ja toksiinidtoksiinid Bakterid, mis inimese organismi Bakterid, mis inimese organismi

tungides põhjustavad haigusi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. mürgiseid aineid e. toksiinetoksiine, mis , mis kutsuvad esile kutsuvad esile koekahjustusikoekahjustusi. . Toksiinid on reeglina valgulised.Toksiinid on reeglina valgulised.

Et mitte haigestuda, peab Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad.bakterid levivad.

Haigused ja vaktsiinidHaigused ja vaktsiinid BakteriaalsedBakteriaalsed haigusedhaigused on enamasti ka on enamasti ka

nakkushaigusednakkushaigused, mille tekitajateks on , mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad moodustavad saprofüüdidsaprofüüdid ehk ehk oisklasedoisklased, mis , mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessidkäärimisprotsessid, , lämmastikulämmastiku ringkäik ringkäik looduses, looduses, roiskumisprotsessidroiskumisprotsessid jne.). jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitajahaigustekitaja sattuma vastuvõtlikku sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkustesoolenakkuste korral korral suusuu kaudu ja neid teid kaudu ja neid teid on veelgi.on veelgi.

BakterhaigusedBakterhaigused Mitte alati ei põhjusta Mitte alati ei põhjusta

haigustekitaja sattumine haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel.tekitajaga käib ka haiguse vältel.

BakterhaigusedBakterhaigused BakteriaalsedBakteriaalsed haigusedhaigused on näiteks on näiteks

iseeneslikiseeneslik abort abort, , klamüüdiaklamüüdia, , klamüdidoosklamüdidoos, , gonorröagonorröa, , toksoplasmoostoksoplasmoos, , teetanusteetanus, , salmonelloossalmonelloos, , botulismbotulism, , kõhutüüfuskõhutüüfus, , tüüfustüüfus, , difteeriadifteeria, , düsenteeriadüsenteeria, , koolerakoolera, , kopsutuberkulooskopsutuberkuloos, , tuberkuloostuberkuloos, , leepraleepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk.katk.

BakterhaigusedBakterhaigused LeegionärideLeegionäride haigushaigus - - tapjabaktertapjabakter (A (A

grupi streptokokk ehk GAS) - grupi streptokokk ehk GAS) - LihasööjaLihasööja bakterbakter

Erinevalt viirushaigustest saab Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest.vaktsineerimisest.

Bakterite vastu Bakterite vastu võitleminevõitlemine

Bakteriaalsete nakkuste vastu on Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikumeantibiootikume. Neid on suur hulk ja . Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm.bakterite genoomi replikatsiooni jm.

Bakterid eritavad antibiootikume, mida Bakterid eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul.bakterhaiguste puhul.