1924.tikooH 1951. aastal. Mi temast flnstftuudl (ERKI)

on Boris Bernstein ia emeriitprcifessor;

J doktor,c a u s a ,Lndu auliige; pianist

;fcmst*jni abikaasa.'^Wkonnad: kunsti teoreetilised

nW, kunstiteaduse metodoloogia, V>e eesti kunst, 19. sajandi vene ajalugu.inud le 300 publikatsiooni eesti, saka, inghse. hispaania, poola, tati, slovaki, ungari, gruusia ja

Miia keetes;matut ja albumit, seathutgas;Bax. M ocKaa: CoaercKMM xyflowHMK, eestikeelne vljaantw lach. Tallinn: Kunst, 1961);CHa.i rpatjjMKa. M.: CoaeTCKM (hhk (1970): S M B e T o M M . M.:CKMM XyflOJKHMK, 1978;ip TopH. M.; CoSeTCHMM Xy,qOWHMK,Ringi sees & ringist vljas.

i: Kunst. 1979; fiOHTep PefinfluptJ).* xyflonMK 1981:r Ulas. Tallinn: Kunst. 1984;Wii KopMaujoB. M.: Cob. xvaoikhmk, Kunstiteadus ja kunstikultuuf.

1990; nwrManMOH a**y- K ncTopMM cTaHoaneHM

**yccTBa. AAockba: flauKM Ky/ibrypw, 2002:

Good-bye 20th npomafi, XXI Mormograf,iWiCHHiwy

l e uP S h e u r e m a t aI c i Humanitaarteaduslikke p monograafiaid

B o r is B e r n s te in

Visuaalne kujund ja kunstimaailm Ajaloo polfoonia

TARTU LIKOOLIKIRJASTUS

Tallinn-Tartu 2009

( iu m an itaartead u slik e m onograafia te sari H eurem ata

Sarja kolleegiumdr Luule Epner (Tartu likool),prof Cornelius Hasselblatt (Rijksuniversiteit Groningen),prof Jaak Kangilaski (Tartu likool),d r Sirje Olesk (Eesti Kirjandusmuuseum),prof Thomas Salumets (University of British Columbia),dr Virve Sarapik (Eesti Kirjandusmuuseum/Eesti Kunstiakadeemia),prof Jri Talvet (Tartu likool),prof Peeter Torop (Tartu likool),prof Mardi Valgeme (City University of New York, Lehman College), prof Rein Veidemann (Tallinna likool)

Projektijuht dr Piret Viires (Tartu likool/Eesti Kirjandusmuuseum/Tallinna likool)

Sarja toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm Eesti keel ja rahvuslik mlu ja Eesti Kultuurkapital

Autori kohandatud tlge vljaandestBM3ya/ii)HH opaa m u n p MCKyccTsa. KcmpmecKMe OHepKM.CaHKT-EIeTepypr: ,,neTpononMc 2006

Tlkija Inta Soms

Eelretsensent ja toimetaja Virve Sarapik

Keeletoimetaja Tiina Lias

Ladina ja kreeka allikate tsitaadid toimetanud ja osaliselt tlkinud Marju Lepaje

Konsultandid Eduard Parhomenko, Riina Schutting, Auh Haabpiht Ott, Ivo Volt, Hendrik Lindepuu, Jaan Kalda

Resmee tlge Maya Smundak

Kujundaja Piia Ruber

IllustratsioonidCorbis/Scanpix, Scala Archives, Bildarchiv PreuCischer Kulturbesitz,Tartu likooli Raamatukogu, erakogu

Autoriigus Boris Bernstein, 2009

ISSN 1736-809X ISBN 978-9949-19-050-8

Tartu likooli Kirjastus www.tyk.ee

T a r t u l i k o o l i

Sisukord

Sissejuhatus 91. Teine ksk 172. Pahupidi-Pygmalion 813. Kristuse kink kuningas Abgarile 1394. Kujunemisaeg. Giorgio Vasarist Charles Perraultn i 2505. Kolmas kuningriik 357Lpetuseks 461Summary 476Bibliograafia 494Isikunim ede register 527

rMoissei Kagani mlestuseks

Pjimene mAte Red Idl raametut tekkU mul )ub* kahek(kUmnendatel aaitatel,inll oNitlesIn kunslIllNc kutluiiri iijiiloole phendatud kollektilvteo.se klrjutami.ses.' IWise pliralud malui klmlliikclise jaj(iimisc Iftttu autorite valiel ji tlauale hulk llij

niw foiSi'1KtaiMBiiFrli

The Mlchicl C. RoclMfeller McmiirUl Collecllon.

o >007. I ln ' M iw c u m o/ A r l /A r l UcNourcc/Scula. l*iren/.e

SISSEJUHATUS

/ loKu cymecmeyem esennd, cymecmeyem danb.Jossif Brodski, Xpam M emnoM enu

New Yorgi M etropolitani m uuseum i avaras saalis seisavad uhkelt reas 20. sajandi keskpaiku Okeaanias valm istatud puust kultuskujud; iga sammas on tahutud eraldi tvest ning kujutab lestikku ksteise otsa paigutatud inimfiguure. Figuurid kasvavad alt lespoole liikudes - lemine on kigilt m tm etelt vimsaim. Kujutatute mehelikkuses ei j mingit kahtlust, kuigi viidatakse sellele pigem sm boliseeritud kui rhutatult: ootusprasest kohast eendub julge ruum iline kujund, lame nagu puri, meisterlikult nikerdatud dekoratiivse likemustriga - huline ja vimas htaegu. Jme ekspressiivne tahum istehnika, m ahulise osa juline plastika ja hoogsalt ette sstva pitsilise lamekujundi konfliktne kooskla, viie-kuuemeetriste kujude aukartustratav rida krges valges muuseumisaalis - nnda leiab nende tulpskulptuuride kum m aline lum mus vastukaja ka m oodsa kunsti sokiteraapias karastunud professionaali esteetilises meeles, nii et kulutasin kord lviosa om a M etropolitani-klastuse ajast selles saalis, unustanud end uitam a Okeaania puuiidolite vahele. Hiljem kohtasin ht nende suguvenda ka Iisraeli M uuseumis Jeruusalemmas. See oli kindel mrk: kui asmati

hlmu n i M t t puMppaii^t^^ saanud ldtunnustatud ja krgelt hinnatud kunstimuuseumi-eksponaadid, siis on nad prdum atult juurdunud kultuurikaanonisse kunstiteostena.'

Kummati tasub vaid mttes kanduda kultuurimaastikule, kus need puuskulptuurid sndisid, ja nad paistavad sootuks teises valguses. Asjatundja kirjeldab nende valmimise phjusi ja eksisteerimise eesm rki jrgmiselt.

Okstest puhtaks laasitud vimsad puutved kantakse metsast vlja naiste tervitushisete saatel, kuid elukohaks on nad m ratud siiski hukkunud meeste vaimudele; palgist tahutakse ese, m ida meie nim etaksim e skulptuuriks. Sedamda kuidas kasvab esiisade staatuse om andanud meeste arv, tieneb ka tulpaderida, mis on m eldud ajutiseks eluasemeks nende hingedele. Viimaks juab ktte hetk, mil esivanemate tu lbad - nim etagem neid nii - sooritavad om a missiooni: him u sdalased asutavad sjateele, et hukkunute eest ktte maksta, ning enne teelem inekut toimetatakse esivanemate tulpade ees - igem oleks elda lausa: tulpadest esivanemate ees - teatavad riitused, millega esiisade vgi kantakse le elavatele himukaaslastele. Arvatakse, et prast nnestunud kttem aksuretke kasutavad esivanemate hinged tulpadeks tahutud tvesid kanuudena, et suda jge pidi ookeani poole ja sealt edasi - surnu- teriiki (Thomas 1995: 82).

Vga vimalik, et asmati kultuuri inimese silmis polegi ehk olulist vahet ookeani surnuteriigi ja ookeanitaguse m uuseum i vahel: m lem ad sobivad htviisi hsti om a missiooni titnud esivanemate igaveseks rahupaigaks. ritagem meie mtestada olukorda siiski vlisvaatleja seisukohast.

Loomulike param eetrite - materjali, kuju, faktuuri, pinnattluse, kaalu, vrvuse ja m uude om aduste poolest m uutum atu objektiga to im ub fundam entaalne metamorfoos. Uus-G uinea klast prit puuiidoli sattum ine m uuseumisaali thendab sootuks m uud ja palju enam at kui pelka asukohavahetust: esiisa vaimu ajutise eluasemena (vi ka m itmuses, s.o m itm e hukkunud sdalase hise koduna - vaevalt kul- tussam ba esmase funktsioneerimise kontekstis seda nii tpselt eristati) sndinud artefakt letab nhtam atu knnise, millest algab sootuks uus elu - nim elt kunstiteosena.

Vi vtkem teine nide, seelt sna sarnane asmati puuiidolite metamorfoosile, kuid palju silmatorkavam. 1917. aastal esitas Marcel Ducham p New Yorgi sltumatute kunstnike nituse riile tavalise pissuaari, mis oli signeeritud santehnikatarvete tootja nimega ning

10 1 V t n t A r to f O c e a n ia l9 6 9 . i l l l 0 6 .107, 108.

Mnrccl Duchamp. Fontn (1917).

Koopia, 1951V hiljem.Pariis, Estate o f Mared

Duciiamp/ADAGP.Corbis/Scanpix

varustatud daatumiga. Teadupoolest lkkas rii D ucham pi t tookord tagasi ning see lks hiljem kaotsi. Ent 1964. aastal valmis Ducham pi isiklikul juuresolekul kaheksa koopiat ning lhtuvalt autori esitatud filosoofilistest phjendustest loetakse neid kiki originaalideks. D ucham pi pissuaare on korduvalt eksponeeritud nitustel, need ehivad vrikaid nuiuseumi- ja erakogusid.^

Duchampi kuulsaimaks teoseks osutus seega kige tavalisem laia- (arbetoode, m ida lejnud pissuaaridest eristas vaid tootja n im i -H. Mutt - ja daatum. Tpselt samasuguseid pissuaare pakuti kigis New Yorgi santehnikakauplustes, kuigi sootuks teisel otstarbel. sna ilmselt olid kigi selle partii pissuaaride fsilised param eetrid, kaasa arvatud visuaalsed omadused, tiesti identsed.^ Kummati kaotas ks neist tnu mberpaigutamisele erilisse kultuuriruum i (nitus, m uuseum , erakogu) oma algse utilitaarse otstarbe ning om andas tiesti uue, ldtunnustatud kombe kohaselt kunstiliseks nimetatava funktsiooni. Ehk teisisnu, sarnaselt eksootilise esiisade tulbaga m uutus pissuaar htkki kunstiks.

Kaks erinevat nidet, mis sarnanevad he iserasuse poolest; sootuks muul otstarbel loodud objekt satub teatavasse kultuurivlja, mis varustab ta kunstilise potentsiaaliga. See asjaolu eristab neid otse

2 Niteks Pariisi M usee N ational d rt M oderne, L ondon i Tate M odern , San F rancisco kaasaegse kunsti m useum - M O M A . ..Pissuaari tiraeerim ise t ildd on m to log iseerunud - Los Angelese kunstikogujad mr. ja m rs. Bell tu n n ev ad u h k u s t selle le. e t nende ko llektsiooni kuu lub just pissuaari varajane vljaanne.,1 1 )ucham pi ak tsioon i p edan tsete l uurijate l ei o le n n e stu n u d tuvastada to lle seeriaga iden tseid..ulililaarseid eksem plare - pole ka m idagi im estada, m d u n u d on ju pea sajand. K ah tlem ata need eksisteerisid; ak tsiooni tu u m selles ju seisneski, e t e ksponeerida m ing it see ria toodanguna valm ista- l;ival lihtsat, utilitaarse o tstarbega asja, m is o n steriilselt isikupratu , un ikaalsuse varjund ita . 11

..kunstivljas" sndinud, a.o algusest peale kunstiteosena kavandatud,teostatud ja tajutud objektidest nagu Micnelangelo skulptuur, C^zannei natrm ort ja miljonid teised, kaasa arvatud tunnustam ata, hvinud vi igaveseks unustusehlma vajunud kunstiteosed.

Niisiis leidub tnasel kunstivljal m itut eri tpi objekte: hed prinevad teistsuguse elukorraldusega kultuuridest, kus kunstivli puudus vi puudub tnini; teised snnivad samuti kunstivlja-vliselt, kuid kultuuriareaalis, kus vli ise on olemas ja valmis laienema uute valdkondade arvel, m is varem selle koosseisu ei kuulunud; kolm andad kuuluvad nii loom ult kui pritolult algusest saati kunstivalda. Jrelikult vib eeldada, et kunstivli eraldi kultuurisfrina ei snni koos kultuuriga ega kaasne ilmtingim ata iga kultuuriga. See tekkis ja asus end kehtestam a seal, kus olid soodsad tingim used, samas kui m uul ajal ja m uus kohas vis kunstivli kas puududa vi jda nii piiridelt kui sisult ebamraseks. Algselt kunstivliste objektide hlvamise vime tendab, et olles kord kujunenud, ei sili kunstivli samasena, vaid on suuteline lbi tegema thendusrikkaid transform atsioone.

Kunstivli on igupoolest' metafoor, m ida m a kasutasin nitlikkuse huvides - tnases erialakirjanduses eelistatakse pigem maailma kujundit. Konventsiooni kohaselt on kunstimaailm om andanud te rm ini thenduse ning ehkki vlja ja maailma kujundeil leidub silm anhtavalt hulk erinevusi, ei ole m tet konventsioonide arvu kasvatada. Kunstimaailma kui term ini tekkeloost ja sisust tuleb lhidalt juttu edaspidi, esialgu leppigem lihtsalt teadmisega, et see miste hakkab edasises ksitluses pidevalt kordum a - ja siis juba jutum rkideta.

Ent esmalt veel paar sna jutum rgistatud snahendi teemal. Kui liitsna kunstimaailm teine pool, s.o ,,maailm mrgib kujundlikult keeruka struktuuriga enesekllast tervikut, siis kunsti osaks jb selle erilise m aailm a kvalitatiivse om apra piiritlem ine juba m ittem etafoor- ses thenduses.

M issugune on olukord phim iste endaga?

M rksna kunst tutvustam ist alustab ks kaasaegne filosoofiateatmik jrgmise mttekiguga;

Arusaam, et teatavad inimtegevuse liigid - m aalikunst, skulptuur, arhitektuur, m uusika ja poeesia - ktkevad olem uslikke hisjooni, kujunes alles teatud ajaloolisel etapil, n im elt 18. sajandil.'*

12 4 O xford C om pan ion to P h ilosophy 1995; 58-59,

VUd iieeneMit pcMe uut. i w u ^ on nuieiHiuaiiK liUBHwnti wu-k*utntav(i8 teatm ikus, liiatigi veel artikli avalausena, kftlab see k innitusena, ct legeniist on ksmeelselt aktsepteeritud, triviaalse tega.

Kunsti mistel on niisiis om a ajalugu. Vimalik, et ajalugu m oodus- liibki miste sisu. Rnt kust algab kunsti ajalugu?

Risti vastupidiselt teatmikus vili^etule on kunsti misteloo ajaarvamist kombeks alustada vga iidsetest aegadest - vahest seetttu nibki see pika puudum ise loona. Kui uskuda retrospektiivseid kirjeldusi (aga muid ju polegi!), siis on miste puudum ine tajutav ning sestap kogetakse seda vajakuna, petetud lootusena, thikuna seal, kus ootuspraselt pcnks asuma miste kunst. Vahel tundub, nagu oleks tegemist algusest saati eksisteeriva maatriksiga, mis ji pikaks ajaks titmata: kunst nagu oli, aga vastavat sna polnud.

Olukorda komplitseerib ka uuritava aine ja uurim isanri ebam rasus. Mnikord on ainevald ja ksitlusanri iseloom m ratletud siiski piisavalt tpselt; uuritakse kunsti miste kujunemislugu misteloolises vimes, vi kui kasutada m oodsam at snastust - ideede ajaloo raames.

See anr juurdus filosoofia ajaloo rpes. 1940. aastaks, kui A rthur (). I.ovejoy alustas om a Ideede Ajaloo Ajakirja (Journal o fth e History o f Iticas) vljaandmist, oli mistelooline lhenem ine juba kpsenud enesemratluseni.

Ajakirja esimese num bris ilm unud koostaja sissejuhatav artikkel piiritles uue teadusharu iseloomu ja eesmrgid. Lovejoy ngi ideede ajalugu teadusena, mis uurib analtiliselt ja kriitiliselt paljude inim plvede kestel inimeste meeli hivanud, neid innustanud vi vaenulikeks leerideks jaganud ideede loomust, pritolu, arengut, levikut, vastastikust tiiju ja thendust vaimukultuuris. Niisugune tunnetuslik lesanne on silmanhtavalt interdistsiplinaarse iseloomuga. Uurim ise lpptulemusena loodeti Delfi imperatiivi teostum ist - inim loom use selgemat mistmist, mis autori snutsi m oodustas toona, 1940. aastal, meie kige keerukama ja fundamentaalsem a probleem i (Lovejoy 1940; 8-9). Kas pidada juhuseks, et mistmisvajadust dem onstreeris filosoof just kunsti, iseranis kirjanduse uurim ise nitel (Lovejoy 1940:10-11)?

Kmmekond aastat hiljem avaldas Lovejoy kolleeg ja mttekaaslane, rcnessanssfilosoofia uurijana tun tud Paul Oskar Kristeller Ideede Ajaloo Ajakirja veergudel m ahuka uurim use, mis oli phendatud miste kaunid kunstid snniloole (Kristeller 1951, 1952). Mne aja prast pidas la vajalikuks eraldi artiklis tpsustada ideede ajaloo ainevaldkonda, eristamaks seda filosoofia ajaloost. Ka Kristeller rhutas mttelooliste uurim uste ldhum anitaarset ning seetttu interdistsiplinaarset iseloo-

mu. PAgusas ajaloolises levaates Ideede ajaloo idee ajaloost osutab taselle prinemisele saksa vaimuloost - Geislesgeschichte.' htse vaimu jagamisega eraldi ideedeks loodeti ainestik puhastada metafsilisest krvalmaigust ehk teisisnu - vabastada ksikud ideed jigast seotusest universaalsesse ssteemi, nagu phjendab seda sam m u Kristeller (1972: 160jj). Nnda sai ideede ajaloost pigem mistete ajalugu, ning sellisena juurdus ta ka hum anitaaria he h a ru n a / Intellektuaalse ajaloo (vi mitmuses: ajalugude) institutsioonistum isest ning elujulisusest autonoom se uurim isvaldkonnana kneleb lpuks ka vastavate entsklopeediate ja teatmike ilmumine. Esimene psuke oli Ideede ajaloo snastik, mis ngi ilmavalgust rohkem kui kolm km m end aastat tagasi (D ictionary 1973-1974).

M istelugu taotleb universaalsust, prgides kigi mistete ajalooks, ent entsklopeedilise kikehlmavuse varjukljeks on ksikmistete ajalugude seostamatus. Seeprast on just esteetika ajalool eriteadusena phjust pretendeerida kunsti miste ajaloo staatusele - siin uuritakse seda kigis vajalikes seostes. Teatud ajalooliste tingim uste puhul, kus vastavat diskursust ei nnestu tuvastada, on esteetika ajalugu sunnitud m uutm a vaatenurka ning intellektuaalse refleksiooni asemel uurim a knealuse kultuuri esteetilisi vaateid vi esteetilisi arusaam u. Seda oleks igem nim etada esteetilise tunnetuse hpoteetiliseks rekonstruktsiooniks, mis luuakse vga erinevat pritolu tendite phjal - eeldatava miste otsinguisse (antud juhul ,,kunst) kaasatakse vim sam ad tead- vuslademed kui kitsalt teoreetilise m tte huke kiht. Paradoks siiski silib: hilisemale kunstile vastavat mistet, sna vi vljendit ei kibi heski kultuurikihis.

5 Delfi im pera tiiv p e idab teatavat lksu, refleksiivset m usta auku. Kapitaalses uurim uses, m is ksitleb in terd istsip linaarsust kigis selle ph im detes, ei le idu snagi ideede ajaloo k o n tsep tsiooni koh ta; bibliograafia, m is h lm ab ligi sada t peenes k irjas leheklge, ei m ain i kogem ust, m is m in u arvates teem aga otseselt seostub (vt K lein 1990: 232-325). U urim isva ldkond on sedavrd laiaks pa isunud , e t n uaks in te rd ists ip linaarsete teaduste in te rd ists ip linaarse t snteesi - siin v a ritseb m eta tasand ite l p u tu ladestum ise oht.6 K unstiajaloolane k ind lasti m letab , e t V iini koo lkonnas k p sen u d m etodo loog ilised p h im tted , m is le idsid kige j rjek ind lam a rakenduse kunstia jaloo ku i va im uloo kon tsep tsioon is (Kunstgeschichte ais Geistesgeschkhte) ja m ille esm akordselt selgesti snastas M ax D vorak , ei o lnud sisuliselt m iski m u u ku i kunstia jaloo sntees ideede ajalooga (vt n t Johnston 1983: 154). Ja ajaloo k a lam b u u r - E rw in Panofsky Idee ilm ub 1924. aastal (vt Panofsky 1924). Veidi varem ilm us koos F ritz Saxliga k irju ta tu d a rtikke l D re ri M elanhooliast, m illest ku junes ikonoloogilise u u rim u se n id ism udel (Panofsky, Saxl 1923); viim asest vlja kasvanud raam at (Panofsky 1962) vastas vga tpse lt ideede a jaloo p ro jektile sellisena, nagu selle o li v isandanud sam anim elise ajakirja asutaja.7 N iteks tu n tu d poo la filosoofi ja esteetiku W tadyslaw T atarkiew iczi raam at, kus e ra ld i e t d idena jlg itakse fundam en taalse te esteetikam istete ku junem islugu , kand is ingliskeelse v ljaan d ena n im e Kuue idee a jalugu, au to ri em akeeles aga K uue m iste a jalugu (vt Tatarkiew icz 1975, 1980). levaatesse l lita tud ideed on jrgm ised; kunst, ilu, vorm , loom ing , m im ees, esteetiline kogem us.8 Vt n t HcTopMH acTem iecK O mwc/isi 1985, p tk 1 ja II.

miiloo mAUtatust lahendada mlsteloo vi esteetilise tunnetuse vallas,vhIiI scc eeldab ideede, vaadete, kujutelmade, elamuste ehk lhidalt - kigi esteetiliste tunnetustasandite suhestamist vastavate kultuuri- p r j i k t i k a t e g a . Teisisnu, ma eristaksin ideede ajaloo selgesti ..mistete ajaloost, knelemata juba ,j|terminite ajaloost, milleks miste- lugu sageli kipub m oondum a. Kunsti idee vib trgata ajalooliselt varem, kui kujuneb refleksiivne miste - idee vib tugineda intuitsioonile, mis kttsvub vlja praktikast ning juhib praktilist tegevust. Samuti vib selguda, et teatud juhtudel tuleb praktikaist otsida isegi k u n s t i i d e e p u u d u m i s e phjusi.

rgu meid heidutagu uurim istulem uste vimalik lahknevus tradit- *l

kunsti tckkiinine". Siiski on just kujutise eriomasesse eksistentsi- ja tajumisviisi ktketud ainulaadsed eeldused m i t t e o l l a k u n s t , nagu peagi neme. Seetttu vib just plastika teenida parim a mudelina kunstiajaloo loodud ettekujutuse ja ajalooliste praktikate lahknevuse kohta: plastilise kujutise kuulum ist kunsti valda tavatsetakse pidada enesestmistetavaks. Ses mttes on plastiliste kunstide ajalugu mitteajalooline.

Vahest on saabunud aeg uurida diskursusi m itte enam ainult nende vljendusvrtuse ja vormiliste transform atsioonide seisukohalt vaid ka vastavalt nende eksisteerimisviisi teisenemisele: diskursuste kibi- mis-, vrtustamis-, atributsiooni- ja omamisviisid varieeruvad kultuuriti ning vahelduvad ka iga kultuuri piires [ ...] (Foucault 2000: 171.) Nagu peaks nhtum a jrgnevatest arutlustest, ei samastaks m a priselt misteid kujutamine ja diskursus. Kll aga on silmanhtavalt tegu sugulasmistetega ja sestap kehtib Michel Foucault leskutse ka plastika ajaloo puhul.

Jrgnev levaade ksitleb kujutiste toim im ist peamiselt lnem aailma kultuurides, ent tnu lne mudelite globaliseerumisele - h tlasi ka kogu maailmas. Laias laastus vib kultuuris kibivad kujutised jagada kolmeks: kunstilise funktsiooniga, kunstivlise funktsiooniga ning segafunktsiooniga kujutised. Kunstivline toim im ine on loom ult universaalne - kujutised hajuvad kogu kultuurivljale ja vivad llituda m is tahes kontekstidesse. Spetsiifiliselt kunstilises funktsioonis kibivad kujutised kll m nevrra laialivalguvas, kuid siiski mratletavate piiridega kultuurisfris - nn kunstimaailmas. Seeprast kajastab kujutiste kibimisviis teatavais slm punktides htlasi kunstim aailm a kujunemis- ja arengulugu. Siinsesse ksitlusse m ahub kunstim aailm a kujunemise jlgimine ajalooliselt kriitilistes punktides, sam uti kpse kunstimaailma teatavad m etam orfoosid - iseranis drastilised sndm used m dunud, 20. sajandil. Ainult plastiliste kunstide vaatlemisega piirdun sja viidatud phjusel: plastikateostel ldse, iseranis aga piltkujutistel leidub omadusi, mis tagasid neile kultuuriajaloos ainukordse funktsioonide valiku. Kunstiline tajum ine m oodustab vaid he kujutiste vimu avaldum isvorm idest. Seeprast nis just plastiliste kujutiste kunstiks m uutum ine ksitletavate protsesside kige nitlikum a morfoloogilise m udelina. Vimalik, et valikus kneles kaasa ka autori isiklik huvidering ehk professionaalne piiratus - siis jb le vaid loota, et mitte saatuslikul moel.

IB 1N K SK

(.

Noblvttkfi lilhtekohaks plastika kui kunsti arenguloo jlgimisele viks lilla Piibli kiijutamiskeeld - Siinai ilmutuse teine ksk ehk kujutamis- kuniill iijulooline nullpunkt.

uMlnu olon Issand, sinu Jumal, kes sind ti vlja Egiptusemaalt, orju- likttjaNl. Sul ei tohi olla m uid jum alaid m inu palge krval! Sa ei tohi tntiiclc teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on lal taevas, ega Itlltllti mis on all m aa peal, ega sellest, mis on m aa all vees! Sa ei tohi n#(d kum m ardada ega neid teenida, sest m ina. Issand, sinu Jumal, olen ptihH vihuga Jumal [ . ..] (2Ms 20: 2-5; vrd 5Ms 5; 6 -9 .)'

Vttcviilt leidub maailma kirjandusvaram us thendusrikkam alt kuju- (IVHlc kunstide ajalukku sbinud snu.

KI((c ldisemas snastuses pidi kujutamiskeeld kultuurikibest MMitdkN krvaldama kik inimese ktetna valm inud kum m ardatavad (ibjcktid ja igasuguse meeleliselt tajutava eseme vi olendi kujutise. Kunitlitcudusele thendab teise ksu jik ikonofoobia seega eelkige kltidkohla, tsist takistust. Tepoolest, Piibli kujutamiskeeld on nagu tmillli, mille jum alasna pstitab kunsti teele, m oonutades ta loom uliku jireiigu voolusngi. Teistsugune lhenem ine eeldaks selle nurgakivi nestamist, millel otseselt vi kaudselt rajaneb kogu kunstiajaloo htutnt* eriteadusena: totaalse keelu tingimustes, kus seda tht-thelt ka jUrgltiiksc, pole kunstiajaloolasel m idagi teha. Sestap nhakse om a les- nilct eelkige selles, et testada, nagu polnuks tam m kuigi thus, ja nMidntu, milliste vtetega kunst sellest le pses - iseranis tolles etno- kulluiiriliscs kogukonnas, kellele ksk algselt adresseeriti, sest eeldata- Vttull pidi just siin kujunem a nitlik mudel.

SNki ei ole kunstiajaloolased kaugeltki esimesed, kes on ritanud thttili kujulamiskeelu totaalset iseloomu. Am m u enne kunstiteaduste ktiiuii tuli selle probleemiga silmitsi seista kristlikul ikooniteoloogial. Trthelepaiuivrsel kombel osutub mttekigu loogika mlem al juhul pputtegu samaks.

I siin |D DM tsilccritud vljaannet: Piibel. Vana Testam ent. A pogrfid. U us T estam ent.lllinil: l',cll 1'illillsclls, IW ). 17

Pragusid ja uurdeid ikooniloomet tAkestavas tammis on otsitud mitmel moel.

Esiteks keri

)a ka kujutava kunsti kik s t t^ e e d ktke Inlm- vl loo-mttllguure, lrclikuH jagunuks kunstile c k i r u u m i isegi juhiiL kui Piiblis NnuNliiliKl keeldu llgendati testi snasc^r*l''*^ l ning vramatult ka jBrglll. lint srane eeldus on ekslik. Kas ni*:Tietatud loik Piiblis thendab lAeNli kftlgi inimlike ja animalistlike v ^ rm ic J e otsest kujutamiskeeldu mis IrthPN itsjaoludel. pole pris selge; kll aga o n vljaspool kahtlust tsiasi, f | nftndtt ei tlgendanud seda isegi kige lo ja a ls e m a d ja ortodokssem ad juudi kogukonnad, igupoolest lubavad j u b a Teise Moosese raam atu knlkttNjrtlikud juhtnrid seaduselaegast ehtivate keerubikujude val- mlitttnilNC kohta loogiliselt jreldada, et d e k a lo o g i karm i keeldu tuleb

suhestatuna jrgmise stroofigsa: Sa ei tohi neid kum m ar- dldtt cgii iHid teenida - see thendab, k u ju t i s e d ei tohi m uutuda kum-

ei tohi rep resen teerida ega asendada. ^Mm ritan nidata, et srane jreldus o n vhemasti ebatpne, vl-

l in d kujut ised ei tohi representeerida a g a vastuolus keelu sisuga.Kuivrd thelepanu keskmes on kujutart^iskeelu ajendid ja vimali

kud lahendused, ning sedagi vaid s e o tu n a kunsti mistega, siis dateeringu jtt luitorsuse problemaatika k s itle m in e pole ehk esmathtis, kuidlOlHuk mda minna sellest ka ei saa.

Tttnrtpeval valitseb seisukoht, et J a h v e kultuse ikooniloome-vas- IIM pftliimte vormus 7. sajandi lpuks ( t p se m a lt 622. a e.m.a) seoseskynlhgUfi joosija usupuhastusega.

IVyggvc Mettingeri arvates vis k e e ld prineda ka krbernnaku kuid teadmata phjustel ei j u s tu n u d see enne Joosija usure-

flurmii sitlliiuid allikmaterjaliga sobib k ig e parem ini siiski see seletus, t l pole onia suhtumist kujutistesse kunagi ldse vljendanudkining kfcld sndis hoopis prohvetite ebajum alakujude-vastase vitluse lultnuiftcnii. Uurijad leiavad, et peam ine ph jus, miks traditsioonm e

I |,wKh All l ;v rd Rth 1 9 7 1 : 64. Boaz C o h en t lg e n d a b pha ld rja vastavat koh ta sona-H m U I . .'1 m aal keelu alla ei k u u lu n u d (C o h e n 1975: 42) - see on tahelepanu-m m inlllH nm hiljem peatun pikem alt. ..S e a d u se p a ra n d u ste n a voib k asitleda ka en nevaid

M oosL - raam atus leidub lisaks k ig e ts iteen tu m ale vee tem egi k oh , kus ^ ,,(,Ml.ll. v.l.m ul" iumalatega (2M s 34: 17. v rd J a c o b 547 S ^ s a m u t i G ut^^^^^ 1971: IVI Ivwlih AH 17, 27 28; G ordis 1975: 10; A lts h u le r 1986: 156; H ach lih 1988). V iim ases....................... . llnm s n,nuluch dcr O rientalistik sarjas n in g to rkab m eeldival sdm a asjalikkuseH ... ............lk- | M i . u l i i n . l N C K , jrgm isi a s j a o l u s i d : rab ide su h tu m in e kujutistesse arenes

Km ,na ,, uigcvncs naaberku ltuu ride , j u k u st laenati paganlikke ,ap l l ........ . kuMMIIlM liad itsioon i m jutas ka ju u d i k ir ja n d u s , legendid ja M id ra s , n n et juud i

kill,.11. k.,M,lulvad p a g a n l i k u d m otiiv id k a o t a s i d om a algse, ebajum alakum m ardam ise........................... .. ...,,.,1.1 .U -kon ililsusc suunas, o su tu d es P Sem - n d e vaar uste graa^^^^^^^^H f l U l t l i i i i n l k . . n i l . l i i lii.liilsm utl ajajrgul avalikult t u n n i s t a s (H achlih 1988. 2 )mtefc. r . Uil, c J n i e s t s l sa)a,iditest m .a .j. m il suh tum ine teise ksku oh oluliseltH N , r . | | . n i , i u . l . V . u , . , a u . s , k . s i l l u s . c s , pakub a n a l o o g s e t , puhtaja oo is lahenem ist u u r i t u l e M M , s lm n k . IM7.), LvUnmls p,k 10, ,;ibc Im age in ih e \ - 1 5 0 . Kogu ajaloolineH t l l f l l ) ) ! l ' i i m l i i l i i l ' . l l . k l k u J i i U m i i s k c c l i i saatusi a ja l " kecrdkaikut es.

phakujudevastane vaen paisus ning leidis icajastuse ja phjenduseMoosese raamatutes, ei pruukinudki peituda niivrd teoloogias, kus seda ajendanuks usulised tunded ja rituaali htlustamise soov, vaid peegeldas kuningavimu tugevdamise ja riigi konsolideerimise vajadust vlisvaenlasest ohustatuse tingimustes - Paabeli vangiplv polnud ju enam mgede taga."* Samuti vis selleks phjust anda kahe preestri- teklanni, aroniitide ehk Aaroni jrglaste ning m osaiitide ehk Moosese jreltuUjate omavaheline rivaaUtsemine (vt Friedm an 1997). Vlistada ei saa m uidki seletusi.^

Igal juhul vrivad thelepanelikku uurim ist kujutamiskeeldu snastavad ligud Moosese raamatutes.

Viienda Moosese raam atu 5. peatkk (6-9) kordab sna-snalt vastavat kohta Teises Moosese raamatus. ksikasjalikumalt on keeldu phjendatud Viienda raam atu teises kohas:

Ja Issand rkis teiega tule keskelt. Te kuulsite snade kla, aga te ei ninud kuju, oli ainult hl! [..,] Hoidke seeprast vga om a hingi, sest te ei ninud m ingit kuju, siis kui Issand rkis teiega Hoorebil tule keskelt, et te ei tee pahasti ega valmista enestele nikerdatud kuju, m nda jumalakuju, mehe vi naise kujutist, m ne maapealse loom a kujutist, m ne taeva all lendava tiivulise linnu kujutist, m ne m aad m da ro o maja kujutist, m ne kala kujutist, kes on m aa all vees [...] Kui sulle snnib lapsi ja lapselapsi ja te ise saate maal vanaks,-ja kui te siis toimite klvatult ja valmistate mingisuguse asja nikerdatud kuju ja teete, mis on paha Issanda, su Jumala silmis, ja vihastate teda, siis [...] te testi varsti

4 Vt M ettinger 1979: 24-25 ; G u tm an n 1971a: 3 -18 ; G u tm an n 1989: 5 -2 5 . Polteism i (vi s n k re tism i) a rengust Iisraelis kaan an i ku ltuste assim ileerim ise tagajrjel koh tum istja te ja kun ingate ajajrgul v t S m ith 1990, iseranis jum aluste loetelu, keda iisraeliid id to l ajal kigi eelduste kohaselt kum m ardasid , lk 145; v rd Eliade 1978: 60, 113, sam uti F reedm an 2000: 30 -34 , kus uu ritakse v im alust, kas ju m a lan n a A erahi tu leks m ista Jahve naiseliku t iend i ja abikaasana.5 Vt sam uti B erlejung 1998: 342, 402-404 . A rheoloogilise tendusm ate rja li p u u d u m in e on v im ald a n u d m ningatel uurijate l kah tluse alla seada n ii E giptuse vangiplve ku i sellest psem ise fakti - kaasa a rva tud m istagi k ik k rbernnakuga seo tud s n d m u sed k u n i M oosese ajaloolise is ikun i vlja (vt F inkelstein , S ilberm an 2001, eriti lk 4 8 -71 ). Sel ju h u l ei toh ik s Saalom oni-aegseid ku ju tam iskeelu rikkum isi (ja need olid testi ennekuu lm atud ) ldse ksitleda keelu e iram isena, vaid p igem p haku jude loom ise keelu eelse ajastu lavapraktikana. Teisalt k inn itavad arheo loog ilised allikad, e t eraviisiliselt, koduses ko rras j tkus kujutiste, m uuhu lgas niteks ju m alan n a A erahi k u m m ard am in e ka p rast Joosija usu refo rm i (samas, lk 288). P iib li-arheo loog ia m ittedogm aatilise k o o lk o n n a esindajad , kes n iisugust ..revisionism i taun ivad , on F inkelste in i ja ta m ttekaaslaste k rono loog ilise n ih k e vaid lu stanud ega n u stu arvam usega, nagu po leks Saalom oni tem p lit kunagi eksisteerinud jne; sam as analsitakse p h jaliku lt n n rahvarelig ioon i vorm e, kaasa a rv a tu d argiellu kuu luv ebajum alakum m ardam ine ldse n in g A erahi ku ltu s iseranis. Loodetavasti on tlem atag i selge, e t tu n d m a ta end pdevana sekkum a vastavatesse erialastesse vaidlustesse, kasu tan m a M oosese n im e ja tegelaskuju pelgalt tingliku ksusena ku ju tam iskeelu idee kajastam ise raam es.6 Vi vastupidi: Piibli liigenduses eespool asuv kskude loe te lu o n hilisem redak tsioon n ing ko rdab selleprast V iienda raam atu snu? Sam uti on m eldav, e t m lem ad versioon id prinevad lihtsalt h isest algallika.st (vt F riedm an 1997: 258-259).

lellelt maalt, mtda te lhete prima le Jordani. Te ei ela seal kaua,viihl ld(l hiivitalaksf testi! Issand pillutab teid rahvaste sekka ja teid

le pisut inimesi rahvaste seas, kuhu Issand teid viib. Ja seal te teeniti* Jumalaid, kes on inimese ktet, puu ja kivi, kes ei ne ega kuule,Pi niSiS ega tunne lhna! (5Ms 4: 12,^^15-18, 25-28.)

Drumaatilise kordusena mjub see fragm ent iseranis pingestatult.NII keeld ise kui hoiatus selle rikkumise eest esitatakse Moosese suu Ittbl: rahvajuht ja seaduse kehastus m eenutab om a rahvale lepingu tin- gimiiNl vahetult enne totatud maale judm ist, m ida tal endal on m- raliul vaid eemalt korraks silmata. Seal tuleb rahval kujundada om a aja- luKU Juba tema abita ning seeprast kordab Mooses visalt om a hoiatusi, phjendab keeldu ja loetleb tpsem alt kujutam ist vlistavad objektid,^ klr|ekliles ksikasjalikult ka keelu vimalikule rikkumisele jrgnevaid karliiUiNl.

Kttii phjendam ine heidab teadupoolest alati kahtlusevarju kskija Vdlmiiliikisele - Jumala ksk phjendusi ei vaja. Vahendaja reedab end. nt tiedn huvipakkuvam on phjendus ajaloolasele.

'l\ile keskelt knelev Jumal oli ksnes kuuldav, m itte nhtav - kas #p Itthentlab, et Jumalat on vimatu nha, et inimsilmale on ta loomul- Uhka lubamatu? Kui lhtuda sellest eeldusest, siis loogilisem olnuks otse- ttriilne keeld: ra kujuta Mind! Arvatavasti peitub siis tekstis varja- liui tieos, niida on hlpus taastada; Jumal pole ei mehe ega naise kujuline jne, Hcsl ta on sootuks k u j u t u - ja seega on vlts igasugune Jumala kuju((is). Vastav argumentatsioon arendatakse juliselt vlja kristlikus I*(ilo0)

ja loom ade hperboliseeritud m uskulatuur esitas ja vljendas nende judu ja vimu nii otseselt kui smboolseJt. Muide, visuaalse vi audiovisuaalse teofaania juhte kirjeldatakse Piiblis korduvalt.** Seeprast on tiesti arvestatavad ka need tlgendused, mis ksitlevad Jahve enda kujutamise keeldu juba Jumala ja tem a rahva vahel slmitava lepingu tingim usena. Jumala kujutam ise keeld ei tulene tema transtsendentsusest, vaid phineb lihtsalt Tema soovil silitada inimsilmale nhtam atuse privileeg.

Kikvimalikele viimase tlgendusega seotud hpoteesidele^ viks lisada veel he kaalutluse. Piibli-inimese (ja m itte ksi Piibli-inimese!) teadvuses thistas visuaalse kogemuse akt midagi sootuks enam at kui lihtsalt pertseptiivset sndm ust. Millegi vi kellegi ngemine thendas otsekontakti, mis kandis htaegu nii loomulikku, meelelist kui ka leloomulikku, sakraalset iseloomu. Kaugeltki kike ei tohtinud karistam atult vaadata, ngemise fakt ktkes ohtusid nii ninule kui nhtule. Ngemise sakraliseerimise jlgi leidub ka Piiblis. Prohvet Eelija tleb Eliisale: Palu, mis m a peaksin tegema sinu heaks, enne kui m ind ra vetakse sinu juurest? Ja Eliisa tles: Tuleks mulle ometi kaekordne osa sinu vaimust! Ta vastas; Sa oled palunud rasket asja! Ometi, k u i s a n e d m ind su juurest ra vetavat, s i i s s n n i b sulle nnda; aga kui mitte, siis ei snni! (2Kn 2; 9-10, m inu srendus - B.B.) Eliisa ngi - ja seelbi kandus temale ka prohveti vaim. Visuaalse kontakti erilist thendusrikkust m rgivad m uudki kohad piiblitekstis, sam uti paljud mtoloogiad. Iseranis rhulised on tagasivaatamise, veelgi enam aga Jumalale otsa vaatamise keelud. Tabu rikkum ist karistatakse surm aga (Loti naine, Psyche, Orpheus, Semele, Aktaion). Ngemine kui kige tegusam meel on leloom uliku maagilise ve kandja.^ Nhtava valguskiire puudutus osutub taktiilsest kokkupuutest mjusamaks - sakraalse translatsioon toim ub nii soovitud kui soovimatuil ja seetttu tabuga kaitstud juhtudel just optilisel teel. Visuaalse erilisest rollist maagilisel ja mstilisel suhtlemisel leloom uliku ja sakraalsega kneleme hiljem lhemalt. Siinkohal poleks aga ehk kohatu oletus, et kujutamiskeelu kehtestamist vis m uuhulgas ajendada ka jum alikkuse visuaalse rvimise oht. Vahest just seeprast rhutas M ooses nii tungivalt, et Jahvet e i n h t u d ? Kas ebajumalakuju kum m ardam ise keelu taga ei peitu ehk jum ala kae(ta)m isoht tem a vrdkuju kaudu?

Hoiatus et te ei tee pahasti jb kahemtteliseks, sest ksu

8 Jum ala ilm um iste d naam ika k oh ta Piiblis v t su u rep ras t teost F riedm an 1997a.9 Vt H alberta l, M argalit 1992, a lapeatkk Ido la try and Betrayal, kus ku ju tam iskee lu srast t lgendust seostatakse an tro p o m o rfse jum alaksitusega. Vrd BeaaHCOH 1999; 80jj.10 Kurja s i l m a ebausk on ld levinud, kurjast krvast pole kusagil kuu ldud .

inirglks nib siin olevat keeld valmistada endile f. ..] mnd ) II in a I a k u j u. Vtmesna thendus on aga ilmselge; silmas pee- Irtkse e b a- (vi v r a s t e ) j u m a l a t e k u m m a r d a t a v a i d k II ) u s i d, sugugi mitte juutide Jumala kujutamist. Just sel tasandil luirgneb nii Moosese ja prohvetile kui igupoolest kogu Piibli pha- ktijiiile-vastane poleemika.

Naaskem hetkeks eespool tsiteeritud ligu juurde Viiendast Moosese rwnmatust. Keelu kehtivusala m ratakse siin loeteluga, kuhu kuuluvad Inimene, maismaa- ja veefauna - ning sellega asi piirdub. Kige m uu kiijiilamine on jrelikult lubatud? Inimese ja loomariigi esindajate m- rttllemine kige ohtlikumate (vi ainsana lubamatute) kujutamisobjek- lUlena on thendusrikas: teise ksu anikonism pole enam totaalne, vaid mmitub osaliselt lbitavaks. Srane vahetegemine (tenoliselt taht- nuttu) osutus kujutiste arenguloo seisukohast oluliseks ning vimaldab klliifitiajaloolastel ja -teoreetikutel htlasi vita, et teine ksk ei suutnud Ittkistada plastiliste kunstide arengut.

Lpetuseks veel ks, kesoleva teem a seisukohalt ehk kige huvita- Vttingi Moosese argument: teiste rahvaste sekka laiali pillutatuna hak- kitlc* le kum m ardam a inimese nikerdatud, e l u t u i d puuslikke. See plilfvalt, paljudes eri kontekstides korratav phjendus on nhtavasti ise- ttrnnis juline argument.

Ajalot)lise autorsuse seisukohalt vaadatuna sisaldab kujutamiskeelu kehtestamine samuti pnevaid dramaatilisi prdeid. Viienda Moosese ruttiHiilu oletatavate autorite vited on omavahel vastuolus. Phitekst, K.it ..Jehoova kojast leitud ksupetuse raam at, mis viiakse kuningas loosijale. totab veendunult helget tulevikku: Jahve nim el lubab Mooses Arthiiihami rahvale kindlat kaitset, vitusid suuremate rahvaste le, Viimi. kuulsust ja itsengut. Ent kulub vaevalt veerand sajandit, kui jiMmija kuningriik hvitatakse, rahvas kditatakse Paabeli vangiplve. l'ttrtbcli-aegne kaasautor redigeerib hiljem Moosese prdum isi, tien- iltttles lubadusi hoiatustega, mis sisaldavad ka hvingu vimalust. Jahve kikvimsust nestam ata sai rahvuskatastroof toim uda ainult Jumala ktirl.slIlsena rahva snakuulm atuse eest. Tsiteeritud ligus ongi alates

salmist (sulle snnib lapsi ja lapselapsi...) tegemist paabellase Interpolatsiooniga ehk prohvetliku ennustusega tagantjrele (Friedm an N97: 107-108, 136-137). Thelepanuvrsel kombel plvitakse Jumala vihti jii teenitakse igusega ra karistus h e a i n s a kuriteoga - nim elt ditijumalakummardamisega. Ja nii veider kui see ka pole, aga just ebnjiimalakummardamisega patustanuid m uu hulgas ka karistatakse - kllap on see seaduseandja silmis nii tlgastav tegevus, et peaks karistus- rtliiNlele piina valmistama: ja seal te teenite jumalaid, kes on inimese

ktet, puu )a kivi, kes ei ne ega kuule, ei s ega tunne lhna..Teisisnu: kes on e l u t u d .Srase lpuga m ttekik esineb invariantselt paljudes Vana

Testamendi kohtades, kus korratakse ja phjendatakse phakujude-vastast phim tet. M eenutagem kas vi jrgmisi fragmente:

Jumalakuju? Selle valab valaja! Ja kullassepp kuldab selle le ning sepistab sellele hbekette! [...] Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas te ei ole taibanud m aailm a alustest, et see on tema, kes istub m aasri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud [...] Kas on m uud Jumalat kui mina? [...] Nikerdatud kujude valmistajad on kik thised ja nende lem m ikud ei suuda aidata; nende tunnistajad ise ei ne ega tea, et nad peaksid hbenema. Kes kll peakski valmistama jum ala ja valama kuju, millest ei ole kasu? Vaata, kik selle austajad jvad hbisse ja sepistajad ise on ainult inimesed [... ] Sepp taob rauast triista ja ttleb sil, vorm ib vasaratega ja taob om a ksivarre jul; temalgi tuleb nlg ja ta jud kaob; kui ta vett ei joo, siis ta vsib. Puusepp pingutab m dunri, thistab kriidiga, voolib kaabitsatega, mrgib sirkliga ja valmistab m ehesarnase kuju, ilusa in imese taolise, et see asuks kojas. Ta raiub enesele seedreid; ta valib raud- tam m e vi tam m e ja laseb m etsapuude hulgas om a tarbeks tugevaks kasvada [...] ja sellest saab inimesele ktet: ta vtab seda enese soojendamiseks, sam uti stab ta selle, et leiba kpsetada; kuid ta valmistab sellest ka jum ala ja kum m ardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja plvitab selle ette [...] palvetab selle poole ning tleb: Psta m ind, sest sina oled m u jumal! [...] Kellega te m ind vrdlete ja samastate, vi keda te seate m u krvale, et oleksime sarnased? Need, kes puistavad kukrust kulda ja vaevad vaega hbedat, palkavad kullassepa ja see valmistab jumala, mille ette nad plvitavad ja m ida nad kummardavad. Nad tstavad selle lale, kannavad ja asetavad paigale, ja see seisab ega liigu om a kohalt. Kui siis keegi seda appi hab, ei vasta see ega psta teda ta ahastusest! (Js 40: 19-22; 44: 8-17; 46: 5-7.)

rge ppige paganate teid ja rge kartke taeva mrke, sest paganad kardavad neid. Kuid rahvaste kom bed on thisus: sest puu on raiutud metsast, see on puusepa ktet, kirvega tehtud; seda ehitakse hbeda ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haamritega, et see ei kiguks. Aga nad jvad linnupeletiste sarnaseks, kurgipllul on need, ja nad ei rgi; neid peab kandm a, sest nad ei knni. rge kartke neid, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head! [...] Ebajumalate petus: see on puu, hukeseks taotud hbe, toodud Tarsisest, ja Uufase kuld, puusepa ja kullassepa ktet. Nende riided on sinised ja purpurpunased, kik m eistrite t. Aga Issand on teline Jumal [...] Jumalad, kes ei ole teinud taevast

rj mnad, kaovad maa pealt ja taeva alt. Tema on om a ram m uga rajanud nuia | . . . | Inimesed on kik rumalad, mistusest ilma. Kik kullassepad jttiivad hbisse" jum alakujude piirast, nende valatud kujud on pettus, N{*,s| neis pole vaimu. Need on thised, naeruvrt td [ . . .] (Jr 10:2-5, H 12.14-15.) >

..Mis kasu on nikerdatud kujust, mille m eister nikerdab, valatud kujust ja valepetajast, et meister kuju peale loodab, valm istades keele- liiiil ebajumalaid? Hda sellele, kes tleb puule: rka! vi liikum atule kivile: l,iigu! Ons see petaja? Vaata, see on kulla ja hbedaga kaetud, ometi pole vaimu tema sees. Aga Issand on om a phas templis, tema pulge ees vaikigu kogu maa! (Ha 2: 18-20).

On iicg esitada m ned ksimused.Miks on kujutamiskeeld snastatud teise ksuna? Jrjekorranum ber

Itthistab siin ilmselgelt kindlat kohta hierarhias, m itte juhuslikku jrgnevust loetelus - ja kujutamiskeeld on plvinud rm iselt krge, et m itte rkla krgeima seisundi, letades thtsuselt niteks tapm ise, abielurikkumise jm keelde.

Dekaloogi on tavaks liigendada kaheks: esimesed neli ksku ksit- jpvail inimese suhteid Jumalaga, kik lejnud - inim este om avahelisi suhteid.'^ Ka esimeses rhm as kuulub ebajum alakum m ardam ist keelavale ksule eriline koht. Piisas teatavast kriitilisest hulgast selle kiisu vastu patustamise juhtudest, kui Jahve, kes pstis om a soosikud ligiptuse rauasulatusahjust - see fakt nikse olevat Jum ala kikvim- nu.sf ja armastuse peam ine tend! - , paiskab juud id uude, sam a rnka VMiigiplve. Teine ksk on vtmethendusega, avades fundam entaal-

1 1 MIIIcnI 1)11 lingitud visa hbi rhu tam ine? M iks on ebajum alaku jude v a lm is tam in e m eistrile |iil hillilslav ei patt, vale, ketserlus, kuritegu ega m ss, vaid s n d su se tu ja h b ivrne eetilise killr((ipiii hina? M nevrra riskantse, ku id ilm selt m itte p ris a lu se tu o le tu sen a viks vlja pakkuda

i'l liiibistav on see, e t hsti valm istatud ese teeb m eistrile au. L eidub t en d e id , e t srane llliliiiiillU' valitses paljudes iidsetes ja p rim itiivsetes ku ltuu rides (vt F raser 1962: 26, m rkus 74), nnlcici^fsrt Imiakul leidub ka V ana-Idam aade tekstides (vt M axbe 1961: 136, 230; MaTbe 1947); |illii4 I -I. ii) c.ni.a kirja p an d u d h u rr iid i valm is eldakse: Ja valas v asksepp k a rik a - endale auks ja kllhm cks..." (W ilhelm 1996: 21.) N nda k laarub selge v astandus h b i-a u : va lm istam isoskus, m is liliuitli'1 jiililuclcl teeb m eistrile a inu lt au, osu tub siin hbiteoks.IJ Siiani.sfl lll{>c]idamistaval on p a rak u ka puudusi: om a p nevas raam atu s K m ne ksu bio- liiuKlu" (ii lliis WoHgaiig W ickler seostada etoloogiat P iibli-eetikaga, aga m is tag i o li ta sun n itu d |i||iililin ;i ksnes sotsiaalsete kskude uurim isega alates v iiendast, esim ese neljaga p o ln u d m idagi jitiiiU' liukutii (W ickler 1972).11 Toll Aclila tilcMal) jum ala a rm ukadedus, pha viha ebaju m alak u m m ard a ja te vastu kaugelt kftlkl miilil piihiimeeleiiviildusi, tundm ata m ingeid ju riid ilis i tkkeid . K aristuseks ku ldvasika kum - MirtMluniUc ccNi luikkiib la ll^i kolm tuhal inime.st (2M s 32: 28), kuigi ku riteg u soo rita ti enne kee- hitfittiuitt' vUI|akuululiinilst.

sete norm ide loetelu, mis on snastatud keeldude vormis. Kuigi kftigikeeldude rikkum ine on kuritegu, niiilele jrgncli vramatult karistus, nuhtleb JumaJ teise ksu rikkujaid palju karm im alt - kolmanda ja neljanda plveni. Viimane on vlja loetav nii dekaloogist enesest, kus karistust mainitakse veel vaid hel korral - nimelt seoses Jumala nime asjatult suhu vtmise keeluga ning sedagi palju leebemas vormis ent peam iselt kinnitavad seda reaalsed karistused, millest kneleb piiblilugu.

Siiski pole kskude num eratsioon tnapevani pris heselt tlgendatav. Teadupoolest loetakse kujutamiskeeldu juudi ja igeusu kiriku traditsioonis teiseks ksuks, rooma-katoliku, anglikaani ja luteri kirik ksitleb seda aga liitse esimese ksu koosseisus.*^ Vib eeldada, et lahknevusi provotseerib juriidiliselt ebatpne snastus.*^ Kesoleva u u rim use kontekstis osutub see selgusetus aga vgagi thendusrikkaks. Teise Moosese raam atu 20. peatki 2.-6. salmi kahetine liigendus vib tuleneda jrgmistest kaalutlustest. Sul ei tohi olla m uid jum alaid m inu palge krval! seadustab u s u s a l g a m i s e keelu. Sa ei tohi enesele teha ku ju ... keelab ebajum alakum m ardam ise ja viitab vaikimisi selgesti Jumala t r a n s t s e n d e n t s u s e , k u j u t a m a t u s e ning sestap ka k u j u t a m i s e l u b a m a t u s e printsiibile (Freedman 2000: 165-166). Nagu juba mrgitud, pole see loogiline liigendus aga sugugi vastavuses ei Piibli teksti ega ajaloolise kontekstiga.

Ksk sa ei tohi teh a .. ."jrgneb eelnevale sul ei tohi olla m uid jum alaid nii vahetult, et nib paratam atult sellest motiveerituna. Jrgneb viide Jumala vihale. Mis seda viha phjustab - kas phakujukum m ar- dam ine ldse vi pigem teiste jum alate kum m ardam ine Jahve palge ees? Raske uskuda, et karm karistus tabaks ksnes kum m ardam ist ja ususalgamise faktile vaadataks lbi srm ede - tenoliselt hlmab kttem aks m lem at ja ksitleb neid h e kuriteona. Tasub vaid uurida teisi ebaju- m alakum m ardam ist ksitlevaid kohti Piiblis, kui srase hpoteesi teprasus m uutub ilmseks. Sallimatust teiste jum alate vastu ainsa Jumala palge ees vljendatakse ksnes dekaloogis ja Viienda Moosese raam atu vastavates salmides, mis seda sna-snalt kordavad. Hiljem see m otiiv ununeb ja kikjal piirdutakse lhendatud vastandusega: ainus teline Jumal - ebajumala(kuju)d e puuslikud. Pangem thele, et kohe siinsamas, Teises Moosese raam atus (20: 22), edaspidi aga ha sagedamini nim etatakse keelatud objekte, s.o kujusid lihtsalt jumalateks. Vgisi

14 Vt vrdlevat tabelit: N ielsen 1968: 10; veelgi ksikasjalikum alt: F reedm an 2000: 15-16.15 N eid esineb m uudeski ksim ustes. Kui p iirduda vaid dekaloogiga, siis niteks asjaolu, e t kik ksud knelevad teatavate t e g u d e karistatavusest, v iim ane aga ho iatab m t t e g i eest: Sa ei toh i h im ustada om a ligim ese koda! Sa ci tohi h im ustada om a ligim ese na ist.. "Jne.

al/e, et vAJtlum iisraellaste hingede eest pole pha vihaga Jumalaimplmiui vastased ei teised, vrad jum alad ega isegi mitte ebaju-

HIiiImiI, villil hoopis nende kujutised - mitte Baal ise, vaid teda kujutav

CllliilikI 'Itisisnu, jum alaid ja nende kujusid s a m a s t a t a k s e , ksit- lukiif ja kogetakse he ja sama asjana.'' Seeprast kipuvad ka esimene iJ i Iililt* kiisk ajastu kontekstis tiesti mistetaval kombel pim uma.

Rlll on ka selge, miks rhutab nii seaduse kehtestaja kui hiljem keeldu f irfiirtiuul prohvetid (eeldusel, et ajaline jrgnevus on ikka niisugune!)

ebajumalakujude tehtust ehk tnapevasemalt - kunsti |lwnlllkkust. Inimese poolt tehtus, s.o teisene pritolu osutub pha-

Jukuniniardamise kriitika ja kujutamiskeelu kehtestamise esmaseks Algupoolest ka ainsaks loogiliseks ja teoloogiliseks phjenduseks, linuks j eeldada risti vastupidist hoiakut: kunstlik kujutis peaks tu n

ta llUcsti kahjutuna. Sureliku ksitmeistri nikerdatud kuju, tavali- I ilnittllkust materjalist - puust, m ida sa pletad ahjus, et valmistada

Mu ktta eluaset osavasti kaunistatud skulptuurne vrdkuju ongi I pflgoll k u j u t i s , mis kuulub nivusemaailma, nagu elnuks Schiller.

I vAlii npust - nii Mooses (jgem lihtsuse m ttes selle juurde!) kui lifnhvellil seostavad kujutiste kahjulikkust just selle tsiasjaga. Nende

reaalsusevlisus osutub hoopis keelu peamiseks ajendiks: sea- l iu iv kelttcslaja silmis peitub just selles asja silmanhtav, vaieldamatu

uleiiuislik tuum. igupoolest jb lausa mulje, et Vana Testamendi llkunlstide meelest on see, m ida me tnapeval nim etaksim e kunstiks I kuiistlikkuseks, ks ohtlikum aid asju maailmas!

Kh* nimelt siin ei asu teerist, kust algas nende mistete derivatsioon, l i l l i d i* mc vlgneme kunsti tekke?

Kui hpoteetiline kahekne prohvet Jesajaga vimaldaks meil |i^ll*liil)iindete tagant ksida, m ida ta arvab kunstist, siis tenoli-

lll ei suudaks ta taibatagi, m ida tulnukad tulevikust tem ast tahavad. fUlltiHobjekti hm ased piirjooned om andavad kindla kuju alles tnase

Uuendaja huvikeskme kaudu, kes uurib Piibli kujutamiskeelu vahe- IHIb kujutavate, mimeetiliste, plastiliste kunstidega. Teise Moosese

laniHtu koostajad ja sja tsiteeritud prohvetid ei tundnud ei plastikat ..kujutavaid kunste: kom m entaatoreid eksitavad snavnked, mis

'llvlmlsi ritavad kombata Jumalale vastumeelsete esemete nimetusi nVttlrtluil kujud, raidkujud, visuaalne sarnasus, piltkujutised - MUlitViul paremini kui kski teoreetiline argument, et Piibli-inimese

p i i Anoellku llcrlcjim u peab jum alate ja nende kujutiste sam astam ist Vana T estam endi tekstides f HlHlllillHiiViik, 1'siti'crides eespool v iidatud l iku Jesaja raam atust (4 0 :1 8 -2 0 ), m rg ib ta, e t Jahve f i l Mlmlii iilinilsesl m ille jum alaid , vald vastavaid kujutisi (B erlejung 1998; 286, 372). igem oleks ' Miilil kniiflilri |inniil kujiilislesi".

maailmas puudus kindel mrgistatud Ja piiritletud ala, mis vastakstnastele kunstilise tegevuse, plastilist* kunsti, kunstiteose, esteetilise objekti jm s misteile. Vita, et j u m a l a k u j u d e valmistamise praktika kultuslikul eesmrgil hlmas kogu kujutava vastupidi -et keeluseadus kehtis vaid sakraalse osa kohta lejnud neutraalsest kunstisfrist, thendaks Piibli-inimese m ttem aailm a mberlikam ist talle vraste ja m istm atute mallide jrgi. Juba keelu totaalsus ise - ei m ingit kujutamist! - kneleb kaude sellest, et kultusvliseid ksitiseid kujutisi seadusandja ei tunne: ilmalike funktsioonidega kujude ja piltide kohta ta om a arvam ust ei avalda, sest tenoliselt d tule srane vimalus talle phegi. Misteloo o t s in g u d m uutuvate thenduste virvarrisprkuvad thendusrikkale thjusele.

Piibli autorid ei knele kunstist -- jrelikult pole ei esteetikal ega kunstiajalool m ingit pistm ist teise ksu keeldudega. Samas knelevad nad just sellest, m ida esteetika ja kunstiajalugu tna enam -vhem ksmeelselt kunstiks nim etavad ning kunstina ka uurivad. Seega kuulub teine ksk otseselt kunstiteooria ainevalda.

Srases vilkuvas topeltvalguses tulebki uurida teksti, mis on korduvalt kerkinud nii teoloogiliste vaidluste kui sotsiaalsete ja kultuuriliste kataklsm ide keskmesse.

2.Niisiis alustades kunstiajalugu kas legendaarsest esimesest kontuurist - varjukuju piiravast sejoonest koopaseinal, vi arheoloogilisest loom ulikust m aketist vi hoopis Madeleine i kultuuri koopajoonistest (vt C to 7ip 1985), riskime kunsti miste sootuks ajaloota jtta. Palun m ista m ind igesti: m itte kunsti, vaid kunsti m i s t e . Sest nnda jks kunsti miste minevikuta, isikliku biograafiata, nagu Aabraham i Jumal: teadupoolest ei m uuda ju term in semantikat,, m uutm ata oma m uutum atust srase lhenemise puhul aga knib ars lnga lpmatusse ning tidab igavese ideaalse m aatriksi ars aeterna na. Seetttu kipubki kunsti m iste ajaloolisuse paljastamine, tem a mineviku avalikustamine thendam a kunsti desakraliseerimist ja kunstiteaduse dogmaatiliste aluste nestamist. nestustegevusel on ohtlikud tagajrjed - retsensioon hele paarkm m end aastat tagasi ilm unud maailmakunsti ajaloole kandiski juba skeptilist pealkirja Maailmaajalugu kll, aga mille?

28 17 R etsensiooni v t H u rk c I9H3: 214-218; k n e a lu n e r a a m a t on H onour, F lem ing 1982.

iftiUlaeerunud miste mitte kai ei peegelda, vald ka kujundab"rf#Ueld struktuure. Miste vib m uutuda term iniks, sealhulgas kir- /^lilimkcele ksuseks, mida rakendatakse kultuuridele, kus vastav prak- llkn oli tundm atu nii kogemuse kui keele tasandil. Siis kujutab kirjeldus Iruklmiri, mil puudub analoog kirjeldatavas kultuuris. Om a instru- liicnlaariumi kriitiliselt revideerilad etnoloogid juurutasid srase Vflfte tarvis raskeprased dekontekstualiseerimise ja rekontekstuali- iw rln iisc misted: kodusest kultuurikontekstist vlja nopitud ja teise kfukkonda istutatud fakt om andab uue, varasemast sootuks erineva mtle (Hauman, Briggs 1990; Preston 1995). Me uurim e ja kirjeldame |u puijude niisugustegi kultuuride kunsti, milles puuduvad nii sna MktniNt kui selle lhedased vasted - kusjuures tegemist pole sugugi liht- lalt Knavaralngaga. Nois kultuurides kibinud plastikavormide kirjel- dUN ..seestpoolt, em akultuuri keeles, pole om akorda jlle m istetav vi Viheniasti vaiiidne meie kultuurikontekstis.

Antud probleemil on nii pikk ajalugu, et see m oodustab omaette Ifdnitt. Krwin Panofsky neb vljapsu nndanim etatud orgaanilises olukorras: ta usub, et ksitletava ajastu m ttem aailm a sviv uurija,

arendab om a rekonstrueerivat kujutlusvimet ka arheoloogiliste uuringute varal, suudab niivrd sisse elada vra m aa vi ajastu sot- llttttlsctesse, religioossetesse ja filosoofilistesse vaadetesse, et viimaks kohaneb ta esteetiline taju piisavalt teose alguprase intentsiooniga ( |l t tm )( |)C K M M 1999: 26-27). Lppeks rajaneb ju ikonoloogiline mee- tmlki usul uurija adaptatsioonivimesse. Kummati phineb seegi mee- toil eeldusel, et kunst oli rekonstrueeritaval ajastul olemas.

Panofsky orgaanilise olukorra m eetod on silmanhtavalt suguluses Vtfclgi dramaatilisema, kuid samavrd optimistliku eklektilise nge- Hllc" printsiibiga - sedapuhku up to date - , mis arvestab ka probleemi lingvistilist klge. Leidub teoreetikuid, kes ei pea objektkultuuri keele )h kirjelduskeele erinevust kuigi tsiseks takistuseks: vra kultuuri vi Ajniitu kirjeldused nende om a mistetes ei pruugi olla vastuolus meie niAlNlcte ja kategooriatega; adekvaatne seletuspraktika vldib kll hilise- ItuUd thenduskihistusi, ent vras keelepruuk ja kitumistava peavad nmhluma meile arusaadavate kategooriate raamesse, nii et hendades )h iiNsImileerides erinevatest kultuurikontekstidest prit olemuslikke inftlestamisreegleid, saavutamegi telise transhistoristliku kultuuride- Vrtlicllsc mistmise "*

Kuid on vaevalt phjust loota, et kahe keele eeldatav segunemine kir- JrUlustekstides oleks tielik vi vhemasti piisav paradoksi letamiseks;

llt Vi Mrlii lysy; IS-I, 137 l.";?; sealsam as leidub an tud prob lem aatikat pu u d u tav bibliograafia. 29

nu noipnK r iq q H p ip p iU id u tv f t l a d karid varitse*vad seal, kus uurija lesanne on nlllfielt llhtsnni; nimelt olukorras, kus vrad tekstid vi artefaktici kiilbiviui kaasaegses kultuurikontekstis mitte ..tendite ja ..dokum enteeringutena, vaid m e i e k u l t u u r i e l u s r a k k u d e n a , mis alluvad tema paradigma toim em ehhanism idele - olgu siis tegu kklaadide iidoli, btsantsi ikooni vi antud juhul niteks Moosese raamatutega. Siis peame leppima igavese topeltvaatega - seest ja vljast korraga mille vastuolud ei tunne harm oonilist lahendust.

Samas vib mistelugu osutuda ka omamoodi sillaks - vahendajaks, mis leevendab hermeneutilist pinget.

Tepoolest, nii mistet kunst kui kogu sellega seonduvat miste- kimpu kasutab kunstiteadus (ja mitte ksi kunstiteadus!) lekaalina, mis vimaldab meil meelevaldselt oma mdu jrgi mber ligata meile vraprase struktuuriga kultuure. Selle misteta oleme paraku vimetud seletama kultuurilugu endale arusaadaval moel.

Kunst, mida oleme ritanud avastada tema alguprase tekkeloo kaudu, osutub tegelikkuses meie oma vajaduste, libidoosse jrjepide- vusihaluse ja esemestunud kategooriate igustatuse projektsiooniks minevikku. Teisisnu, kas implitsiitselt vi eksplitsiitselt kujutavad kik kunstiajaloolise diskursuse algusesse naasmise katsed vaid vramatut tungi igustada traditsioonilist kategooriat, kunsti miste htsuse ja lpetatuse taotlemist.

Vtteid selle saavutamiseks leidub mitmeid, kige levinum tee seisneb kunstiteoste histe omaduste otsimises, mida sageli tiendab evolutsiooniline vaateviis, mille raames kvalitatiivne tuum genereerib ajapikku lputu hulga tuletisi ja teisendeid. (Preziosi 1982: 321.)

Neile Donald Preziosi snadele oleksin minagi valmis alla kirjutama, kui omaduste asemel knelda tunnustest ning krvaldada vohav retoorika; igupoolest olengi avaldanud sarnaseid mtteid (BepHuiTefiH 1987: 306-333; BepHuiTeMH 1995:84-98). Ent isegi kui mnda, et kunst on teatavat tpi tsivilisatsioonide saadus, mis pealtnha peaks lihtsustama vhemasti otsitava objekti tuvastamist, osutub selle mratlemine endiselt rmiselt keerukaks. Ustavana libidoossele metafoorikale, nimetab Preziosi teisal kunsti mistet meie hmaseks ihalusobjektiks (Preziosi 1989; 21jj). Vnkuv tunnustekogum, mida kunstiteooria ksitleb vastava mistevlja tuumana, jahmatab ha kasvava mitmekesisuse ja eripalgelisusega - seda iseranis linud sajandi lpul. Nii ootamatuid muun- deid snnitanud kvalitatiivse tuuma tabamine osutub ha raskemaks. Soovides arutada kunsti ilmse olemasolu, varjatud, ilmnemata kohalolu vi sootuks puudumise teemat eri ajastutel ja erinevates kultuuri-

Fiti, tuleb eimdtloli^ eppdfijotta^ mnnneoD^ BKi. msiauiiuituleb selgesti mratleda, mida me igupoolest otsime.Tuksonoomilinc protseduur ptVhineb enamasti hel kahest rhmi-

(usvltest - bioloogilised liigid moodustatakse kas geneetiliselt vi tunktsionaalseit sarnaste tunnuste phjal. Nhtused, mis umbes kolm Najandit tagasi hendati mistesse kunst, koondati lhtuvalt mlemast printsiibist korraga. Geneetiliselt on kik kujutavad kunstiliigid omavahel suguluses artefaktide valmistamisviisilt - see sarnasus vi- n\i\ldabki knelda kigi maade ja rahvaste htsest kunstiajaloost. l'!nt geneetilistest hisjoontest ei piisa kunsti miste mratlemiseks: definitiivse ju omandavad geneetilised tunnused ksnes koos funktsionaalsetega.

Kunsti funktsionaalsete tunnuste mratlemises aga seisnebki peamine raskus. Vahest seeprast sattuski just artefaktide f u n k t s i o n e e r i m i n e kultuuris ja sootsiumis nn uue kunstiajaloo esin- ilajate huvikeskmesse, kelle metodoloogiat ksitletakse vahel rhutatult sotsioloogilisena.* Ent jrjekindlalt viljeldavate sotsioloogiliste metodoloogiate ja metoodikate saak kogutakse ilmselt samalt pllult, st tulemused osutuvad puhtsotsioloogiliseks. Uue kunstiajaloo meetodid ei kattu kaugeltki sotsioloogilise lhenemisega; juba artefaktide funktsioneerimise probleem ise, mida see koolkond hoolega uurib, kuulub htaegu nii sotsioloogia kui kulturoloogia valda. Uus kunstiajalugu ei jta kahe silma vahele ka uurimisobjekti institutsionaalset klge, kuigi sellega mistagi ei piirduta. Seda tahku viks ju ksitleda sotsiokultuurilise institutsioonistumise uurimisena, aga - m i l l e institutsioonistumise? Iaraku katkeb seegi mratlus poolelt snalt, niipea kui loobuda snaklksust uuritav objekt. Keel kibeleb tlema, et kunsti. Ent siin teeb jutustus intrigeeriva prde: sotsiokultuuriline anals saeb oksa, millel istub, olles sunnitud tstatama hoopis ksimuse: on see ikka kunst? Sest tavapraselt kunstiteostena ksitletavate objektide funktsioneerimine eri ajastute erinevates kultuurides osutub nii vrreldamatult mitmepalgeliseks, et sarnasust on raske tabada.

Kunstiajaloolased tajuvad, et olukord on kriitiline, kuigi tunnistama seda alati ei ttata. Hans Beltingi kuulsa monograafia tlge inglise keelde kannab smptomaatilist ja minu meelest vga tabavat pealkirja; Samasus ja kohalolu. Kujutise kunsti-eelne ajalugu. Raamat ksitleb keskaegseid phapilte ning sissejuhatuses peab autor vajalikuks lisada olulise tpsustuse:

Kunst sellena, millena teda ksitleb kunstiajaloo-nimeline teadus-

I ') Vl lil lU-fs 1988; O ay 1989. Uue kunstiajaloo m iste alla m ahtuvat (vi selle lipu alla k o o n d u vat) infloilol()0 (>ilist konglom eraati eritletakse a sja tund liku lt artik lis G ieysztor-M itob^dzka 1994.

aga omandas kunst hilisemal ajastul teise thenduse, kui tunnistati tema eluigust eesmrgina om aette - s.o kunstina, m ida loovad kuulsad kunstnikud ja m ratleb vastav teooria. "^

Belting piirdub hoolikalt lbimeldud ja ettevaatliku snastusega; rohkem elda olnukski riskantne. Mis ..vastavat teooriat ieti m eldakse? Kas polnuks igem knelda paljudest sarnastest vi koguni ksteist vlistavatest teooriatest? Ning kas kuulsa kunstnikugi osathtsus ei sltu teooria suunitlusest - kllap on meis veel silinud mlestus nimedeta kunstiajaloo ideoloogiast. Lpuks kige drastilisem ksimus; kuivrd on alust knelda mingist ..vastavast - seega adekvaatsest? - teooriast ajal. m il enamasti tdetakse kogu kunstiteooria kui sellise ummikseisu.

Niiss oleme ringiga lhtekohas tagasi; tuleb kas vi tinglikult m ratleda algmiste. M ida me ieti kunstiks nim etam e - iseranis nn postavangardistliku kultuurim aastiku taustal?

Kunsti loomuse mistm ise osas pole kunagi valitsenud ksmeel, ent eriti laastav oli ses mttes kunsti miste praktiline kriitika ehk - kui kasutada ajakajalist sna - dekonstruktsioon, mille vtsid ette 20. sajandi avangardistid. Juba sajandi keskpaiku oli esteetika kunstiteooriana sunnitud pealt vaatama, kuidas avangardism hajutab piirid kunsti ja m ittekunsti vahel; ..peaaegu vim atu on teha midagi, mis ei oleks kunst, mrkis juba Marcel Duchamp. ..Vlisvaatlejat k im butasid sootuks teised raskused; kunsti-uurija pidi vlja nuputam a loogilise protseduuri, mis vimaldaks ht liiki nhtuste hulka lugeda niteks Jean-Baptiste Greuzei ..Kla kihlus ja kas vi Ducham pi ..Mrsja, kelle tem a peigm ehed on tiesti lahti riietanud, isegi. histe tunnuste leidm ine nis niivrd letam atu lesandena, et kunstiteoreetilised m ttekigud hakkasid sarnanem a kapitulatsioonilepingu snastusega. Samast ajast prinevad ka esimesed m tteavaldused teemal, et kunsti range mratlem ine on vim atu ehk teisisnu - m ttetu on otsida

20 T siteerin teadlikult ingliskeelset vljaannet B elting 1996: xxi, m is tlgiti varasest red ak tsio o nist. H ilisem ale redak tsioon ile toetuvas venekeelses vljaandes klab see k o h t teisiti, k u id m te jb sam aks: Kujutise a jalugu ei o le sam ane kunstia jalooga. K uidas seda m ista? Tavakeelepruugis h lm ab m iste kujutis kike ja ei m idagi; enam asti kib see ka ..kunsti koh ta . Seeprast tuleb rhu tada , e t kuju tise all peam e silm as po rtree lis t k u ju tam ist (imago). Srane ku ju tis esitab alati tea tud k in d la t isikut n in g seeprast seda isikuna ka koheldi. [ . ..] K unsti m iste t eelistaks autor ksitleda iidse kuju tise k riisis t tu leneva m berm testam isen a kunstiteoseks, m is to im u s renessan siajastul. m berm testam ine oli seo tud ettekujutusega k u n s tn ik u s ltum atusest ja vitlustega tem a teose kunstilise iseloom u le. (BenbTMHr 2002: 11; v rd saksakeelne vljaanne - B elting 2000: 9.) B eltingi snu kasutas o m a raam atus A rth u r C. D an to , kuu lu tades - sam uti Beltingile tuginedes, k u id veidi teises, hegeliaanliku vrv inguga kon tsep tuaalses raam istuses - kunstiajaloo l p p u (D an to 1997; v t B elting 1983; ingliskeelne v ljaanne - B elting 1987, sam al teem al h iljem - Belting 1995). D an to raam at ph justas elava diskussiooni - v t H is to ry a n d T heory 1998; G aiger 1999.

Jean-Baptiste Greuze. Kla kihlus. 1761. Pariis, louvre. 1990. Photo Scala, Firenze

Marcel Duchamp. Suur klaas; mrsja, kelle tema peigmehed on tiesti lahti riietanud, isegi. 1915-1923.Philadelphia kunstimuuseum.

kunsti olemust. Essentsiallstliku lhenemise asemel, mis traditsioonilisele kunstiteooriale polnud sugugi vras, soovitati lhtuda ph imttest vaata, ja sa ned - nimelt kindlaks teha kigile kunstiteostele hiseid ..perekondliku sarnasuse jooni, m is ei olegi tpsemalt m ratletavad. ..Perekondliku sarnasuse idee laenati Ludwig W ittgensteini veidi varem ilm unud ..Filosoofilistest uurim ustest, sest see li mingigi seose kigi nende eripalgeliste nhtuste vahele, m ida koondas miste kunst - seose, mis ei allunud seletustele ega vim aldanud fikseerimist teatava psivate tunnuste kogumina, mis oli vaid hmaselt aimatav; erinevad kunstiteosed sarnanevad samuti nagu perekonnaliikmed, m itut m oodi (Weitz 1956: 27-35). Perekondliku sarnasuse ja avatud huiga kontseptsioon phjustas elavaid vitlusi, pikemas perspektiivis aga teooriate sndi, mis loobusid nii mravate tunnuste otsinguist (ammugi sus essentsialismist) kui viimaks ka sarnasuse leidmise taotlustest. Siin pole koht selle poleemika keerdkikude kirjeldamiseks, kuigi huvilisele vib see pakkuda pnevat mtteainet.^' Osa avaldatud seisukohtadest on aga olulised ka praeguse teem a raames. Nnda tiendas Halg Khachadurian perekondliku sarnasuse ideed, tstatades n- algnidiste ksimuse, millega lejnud perekonnaliikmeid vrreldakse - autori arvates mngivad seda rolli nn paradigm aatised kunstiteosed (Khachadurian 1974: 69-85). Ent kust sel juhul otsida pris esimest nidist - Uri ehk perekonna esiisa? Kas ei peitu siin kurikuulus kana ja m una niaring?^^

Kige huvitavamad on siiski need kontseptsioonid, mis seadsid m itm esuguste nhtuste kuuluvuse ..kunsti hulka sltuvusse (kunsti) vlistest tingimustest. Esiteks George Dickie institutsionaalne teooria, mis vldib essentsiahsmi ning vabastab htlasi ..paradigmaatiliste nidiste otsimise vajadusest. Samavrd thelepanuvrne on ka Nelson G oodm ani mttekik, kes asendab vana ,,mis on kunst?-ksimuse sootuks uuega:,,kunas on kunst?.

Tnu ldarusaadavusele ja essentsialistliku mtteviisi jgitule h lgamisele, mis totas vljapsu kaasaegse ksitluspraktika um m ikseisust, m uutus Dickie teooria ksvahe vga populaarseks.^^ M itmedki selle kontseptsiooni phim isted on kindlalt juurdunud tnase kunstiteaduse kibesnavarasse ning leiavad kasutust ka siinses raamatus.

21 H ea levaate d iskussioon ist vib leida raam atus: D avies 1991.22 See D ickie (D ickie 1984) p s tita tu d p rob leem tasub m eelde j tta , sest edasiste aru tlu ste kigus vib see ksim us uuesti pevakorrale kerkida.23 Institu tsionaalse suuna p h iideed esitati raam atus: D ickie 1974, kon tsep tioon i m b e r p u h k e n u d vitlus vim aldas au to ril h iljem om a seisukohti tpsustada : D ickie 1984. Institu tsionaalsele teooria le teed ra janud o lu lisem ad vitlusm aterjalid n in g teo o ria en d a p h im tted on avaldatud ka venekeelses antoloogias; AinepMKaHCKaii 4)Hoco(j)Ha MCKyccxBa 1997. Institu tsionaalse teooria ksitlusi leidub ka: C ulture 1976; D ziem idok 1980,1985, 1987; BepnuiTeMH 1990; D avies 1991 jt.

pean sUmaa vtmethendusega (Udmittet kunstiniaUm"M

meid kunsttmaailma ..eluvalda lUlitamast ka aktuaalsete, st teatud ajalja teatud kohas kehtivate ettekujutuste kogumit kunstist. Niisugusel tiendatud kujul m uutub kunstimaailm nii kunstiajaloo kui metaaja- loo vltimatuks komponendiks, hlmates kiki meldavaid vastuseid Goodm ani kunas on kunst?-ksimusele. Ajalis-ruumiline m de peab vram atult kuulum a kigi meie kunstiteemaliste arutluste juurde - just seeprast tasub lhem alt uurida kunstim aailm a mistet: selle elem entide sndi ja kujunem ist n ing kunstim aailm a kehtestumist kultuuri eraldi allssteemina.

Kas see thendab, et raske ksimus kunas on kunst? leiab lihtsa vastuse: siis ja seal, kus kujuneb kunstimaailm, mis hlmab ka konventsio- naalsete arusaamade kogumit ehk lihtviisil - kunsti mistet? Jah ja ei.

Ksimus ise tstatati m uide hulk aega enne seda, kui m odernism selle vltimatuks muutis; tnaste prim iste ltteid tulekski vahest otsida just sealt.

Vaimukas ja tem peram entne Friedrich Schlegel kirjutas om al ajal: Luule definitsioon m ratleb vaid seda, mis luule peab olema, m itte aga seda, m ida ta oli ja on tegelikkuses. Sest vastasel korral klaks lhim m ratlus jrgmiselt; luule on see, m ida teatud ajal ja teatud kohas nim etati luuleks. (UlTierejib 1983,1,294.) Nd, kakssada aastat hiljem, nustum e kergemini kui kunagi varem Schlegeli snade antinorm a- tiivse paatosega. Igasugune piiritlemine piirab - see tde(m us) mjub juba pea tautoloogiana; ka kunsti m ratlem ine ktkeb tahes vi tah tm atult norm atiivset elementi. Teisisnu petab kuulus rom antik meid m itte ette kirjutam a, missugune kunst p e a b olema, vaid prdum a elava ajaloo poole; luule oli see, m ida teatud ajal ja teatud kohas luuleks peeti vi veel tpsem ini - luuleks nim etati. Nii et tnapeval liigume ilmselt rom antism i osutatud suunas, tunnistades, et kunst on see, m ida siin ja praegu kunstiks peetakse. Ent seegi mratlus ei osutu lplikuks, sest kohe kerkib ksimus, m ida mista snahendi all peetakse kunstiks - nhtavasti varitseb siin jlle lpm atuse niaring.

George Dickie institutsionaalne teooria (eelistaksin nim etada seda pigem hpoteesiks) vib tunduda rm iselt relativistlikuna. Dickie arutluskik phineb pea tervenisti tnapevasel praktikal, kus kunstim aailm a vimuses on kuulutada kunstiks mis iganes.^* Goodm an on

26 O ivalise parodeeriva n iten a vib v iida ta kigi tnapeva kunstim aailm as kehtivate nuete kohaselt teosta tud kassikunsti-ksitlusele: kenasti illu s tree ritud vljaanne sisaldab a jaloolist le vaadet. esteetiliste ja pshholoog ilis te tegurite analsi, silm apaistvate kasskunstn ike loom ingulisi p o rtrees id koos vastavate k lassifikatsioonidega (portre tis t, vorm iekspansionist, uus-sn te tis t jm s), viite id kunstikogudele (kaasa a rva tud au to ri kollek tsioon), nitusekohti, b ibliograafiat (m uuhu lgas eria laajakiri C at A r t Today), lh ida lt - k ik i vajahkke a tribuu te , m is vim aldavad kas- sikunstiteoste l litam ist tnapevasesse artworld'i (vt Busch, Silver 1994).

fuhtinud thelepanu Ilmsele talasjale, et ks ja sama objekt, niteksUembrandti maal, vib osutuda hes olukorras kunstiks, teisel juhul aga nilllekunstiliseks esemeks (Goodm an 1978: 67). Jlle kerkib ksimus: mida thendab, et Rembrandti portreed ..peetakse kunstiks? Vi teisipidi: m i l l e k s teda peetakse, ^ui teda peetakse kunstiks? Teatavatest esnuistest piiritlustest pole psu.

i m urda vlja kunsti kunsti kaudu mratlemise niaringist, tuleb lusta metatasandile, st alustada kunstiteoste kuuluvusest avaramasse objekt ideklassi, mis hlm ab nii kunstilisi kui m ittekunstilisi objekte.

Vastava tpsustuse teeb, nagu m ainitud, juba Dickie ise, viidates tt r ( 0 f'a k t u a a 1 s u s e, tehtuse tingimusele: kunstiteose staatusele pre- lenilceriv objekt ei pea olema m itte lihtsalt inimese loodud, vaid teatava sihiteadliku taotlusega valm istatud ese.

jrgmise sam m una aitaks mratlust tpsustada veel he objek- llklussi leidmine, kuhu kunstiteosed kuuluksid krvu m uude objektidega. Srane klass on nagu esimeselgi juhul tiesti olemas: teadupoolest kuuluvad kunstiteosed koos (vi lausa pim unult) mrkide, m udelite ja iidmbolitega r e p r e s e n t a n t i d e klassi - s.o objektide hulka, mis eithulavad, asendavad vi thistavad enda kaudu midagi muud.

Kolmas sam m tuleneb otsekui iseenesest kahest eelnevast: kahte Pflnevasse hulka kuuluvat objekti, antud juhxil kunstiteost, tuleb otsida heiule hulkade h i s o s a raamest.

Kuuluvus korraga kahte erinevalt aluselt defineeritud hulka loob tea- liul piiigevlja. Artefaktuaalsuse tunnus kujundab om a gravitatsiooni- Vttlju, kus objekti mrava om adusena ksitletakse tem a meeleliselt tajutu vitl, materiaalset e s e m e l i s u s t . Representeerim istunnus omakorda liiitl) m r g i l i s u s e l e orienteeruva vlja. Kahe erisuunalise juvlja purtuloksaalne hendus sisaldab loomepotentsi: sellest snnib uus, lbi- pttlNlmatute tekstide/lbipaistvate esemete hulk.^^

Misteid lbipaistev ja lbipaistmatu kasutatakse siin samas Idhenduses, nagu nad kibivad lingvistikas, kus (thenduse) lbipaist- Vllur" all peetakse silmas mrgi ja teksti fsiliste (akustiliste, visuaal- lile , lhidalt - meeleliste) nitajate m rgatam atust, ,,lbi vaadatavust.

Siinkohal tuleks teha ks tpsustus. H um anitaaride kogukonnas IHVHlNctakse lingvistikatermineid ikka veel ksitada igaks elujuhtumiks Kiblvittc valvemistetena. Ent lingvistilise m isteaparaadi teaduslikult limm vhem range tarvitam ine kunstinhtuste, sealhulgas plastiliste

If Nftinliiii (roo ilm an i .seisukohaga, e t ob jek t t idab kunstiteose roJJi siis, ku i ta funk t-llHllVf I lil lliiiliiilliiii. M uudest sm bolitest erineb ta sam as selle poolest, e t silitab alati om a teh- llli" iiitlilnvud jilljcil, jii iiccd on esm ajrgulise thtsusega. Tegem ist on teatava lbipaistm atusega, n ill t l MHii kuiiNlilcoscl liiilmusl sm boliseerivat funk tsioon i (( io o d m an 1978: 69).

kunstide uurimisel prkub pidevalt tsistele raskustele, pris kunstiteaduses on lingvistilistel vtetel alati metafoorne krvalmaik. Selle metodoloogilise probleemi juurde olen hiljem sunnitud naasm a phjalikumalt, esialgu aga piirdun om a seisukoha selgitamisega: kunsti rep resentatiivse loomuse tunnistam ine ei thenda vrdsustam ist keelega. Vtkem praegu lihtsalt teadmiseks, et tegemist on mrgiliste ksustega vi avaramalt - mudelitega. Mlemal juhul on kandvaks om aduseks r e p r e s e n t a t s i o o n .

Niisiis, materiaalsus on nii keele kui ldse mis tahes m rgi lahutam atu omadus, lviosa m udeleid ehitatakse samuti meeleliselt tajutavast ainest. See on ldteada tsiasi, kuid asja tuum on muus. M uutes mingi ainelise ksuse mudeliks vi mrgiks, riisum e tem alt ta isikliku, enesekllase ja suvernse olemasolu vrikuse. Ese ei huvita meid enam iseendana, vaid teise asendaja ja esindajana. Mrgi materiaalse struktuuri kustutab asendatav objekt, tolle teatav om adus vi tahk. Representandiks m uutum ine thendab eneseohverdust, meelelist enesetappu, keha rvetamist. See on askeetlik, olemuselt a n t i e s t e e t i l i n e akt.

Keelekasutuse puhul osutub keele akustiline (vi visuaalne) m ateeria m rkam atuks, lbipaistvaks - tajum ehaanika llitab thenduse kandja automaatselt thelepanukeskm est vlja ja lubab teksti kehast otsekui lbi vaadata, jttes mulje, et me neme vi haarame vahetult otse thistatavat vi kujutatavat. Sama lugu on mudelitega; tasub vaid traadist ellipsitega hendatud pingpongipallides ra tunda pikesessteemi mudel, kui ununeb kohe pallide seos lauatennisega - thtsusetuks m uutub nii materjal, millest nad on valmistatud, kui ka kik pallide isiklikud om adused, sest meie pilk on suunatud aineUse t a h a .

Kunsti puhul seevastu ei nua representeerim isfunktsioon meelelisuse ohverdamist. Kunstilisus algabki sealt, kus teksti mateeria kaotab - meie jaoks - lbipaistvuse, kaotam ata seejuures esindamisvimet. Kui kigi kunstivliste rakenduste puhul prib m udel funktsioneerimis- ideaalina just lbipaistvuse poole, siis kunstilise taotluse tekkides kivitub sootuks vastupidine tendents - tung lbipaistmatuse poole; kum malise, om am oodi lbipaistmatuse poole, m is ei varja samas semantilist silmapiiri. Tekib dramaatiline, vastastikku vlistavate olemisviiside h tsus: helt poolt m udelina, s.o valm idusena loobuda oma esemelisusest esindamisiguse nimel, ja teisalt asjana, s.o. mssates representeerimise vastu m ateriaalse enesekehtestamise nimel. Artefakt laetakse kunstilise potentsiga, mis m uudab iga kunstiteose psm atult paradoksaalseks, sest ta snnib ja realiseerub kunstiteosena ksnes dramaatilises pinge- vljas kahe vastandliku intentsiooni vahel: olla ise ja esindada teist.

eldus pole midagi uut, analoogseid mttekike leidub juba

1. lvioia on kibel olnud mitmesugustes teoreetillsfis kool-JmUck, ka kiinstitcaduvse metodoloogias, hiljuti aga uuesti pevakor-

nlff b rk iiu u l.'"Nliorlulud lunnustepaari antinoom ilise htsuse idee mitteorigi-

pea triviaalsus muudabki selle m tte nii oluliseks - et m itte Ini hindam atuks - ksiloleva teema edasise arenduskigu tarvis, llnttctflt vga lahknevad, kaasa arvatud ohtlikult relativistlikud Iflrtd kohtuvad ja kattuvad just selles punktis - s e e o n m e i e

I II I ni e f I n e 1 h t e k o h t.^ ^Igatahes osalevad paari m lem ad kom- liulltl aktiivselt edasises arutluskigus. Esmalt aga veel ks oluline

rkli. nimelt et antinoom ilise pingestatuse algimpulss lhtub siiski ^bollsccrivast, thistavast ehk representeerivast funktsioonist. Sest KIN Iganes redutseeritakse kunsti mratlevate tunnuste loetelu he- InNHle, mravale tunnusele, silib just see, representatsioon, kskik

peenelt teda ka ei nim etataks - olgu tlkim atu aboutness\na vi l|||l tticvaatlikum as snastuses - interpreteeritavusena (A rthur C. liti; vt Davies 1991: 162).U lilugcm niisiis eeldusest, mille silmanhtav kehtivus nib m oo-

llttvul (hildum is)p u n k t i , m i d a k i k k s m e e l s e l t U n n I s t a V a d: kige psivam kunsti eristavate tunnuste hulgas

I rtiii' vusluiullike, lausa h itam atu te olem isviiside tasakaalu tu , vrelev h tsu s vib tu n d u d a Ilu |ii knuilscll k inn itab seda vaistlikku tu n n e t ka sm bolistlike ja form alistlike kunsti-

llwpliiiniinlilc viislasseis. Form alistlik su u n d on m istagi hom ogeensem , sam as ku i k irjuvitu dlfiil lirtliiiiil) Ikonoloogilise ja in form atsioonilise lhenem ise krval ka trad its ioon ilise n u

l t ! kunslllcDiiriii lih tsustatud gnoseologism i. A hvatlevalt kahetise objekti p o oh tam isest sn-lll iti viiniuslc vastasseis to im ib lppkokkuvttes vastastikku piiravalt: kaalukeel kigub kord If, Irniil IfIsfU' poole, en t nagu nem e, kaldub v iim aks p id am a jm a keskele (vt P odro 1983,

..... .. 1990; 20-21).Nhulii((rin, fl ka keerukam a tunnustekogum i eristam ise p uhu l ilm neb tenden ts n im eta tu d

' iltccriliul lunnustepaari poole. M oissei K agani vlja t ta tu d n ing terves reas m onograa- I fkiiiilllsciTlIud kunsti ksikasjalik s tru k tu u rn e valem , m is leiab kajastam ist ju b a M arksistlik-

llllllkll rln-!lkii loengutes ja viiakse lpule h ilju ti avaldatud teostes kokkuvttena au to ri rohkem I kiilm rkiln ine aastasest m tte tst, p h ineb keerukal m itm em tm elisel tunnustessteem il. I (lillal nn kiiiislilise tegevuse m odelleeriv fu nk ts ioon keskse p h itu n n u se rollis, m is ku jundab liWIIII | niiiilrah Icm a eripra (vt K aran 1971, 1975, 1991,1994 - kahe viim ase vljaande puhu l

I lifliiiiiiliiiu' s iruk luuriskeem esitatud raam atu kaanel o tsekui k on tsep tsioon i k u ju n d lik u em blee- , munull Kui an 1997), levaade artefakti ja kunstiteost lahutavat hab rast p iiri kom pi-

I kli|iuiilncl llim aks m itm eid ja m itm eid leheklgi. N im etan siinkohal vaid h t, suhteliselt I lllnniKilillscll ssteem set p iiritlem iskatset, kus ting im ustena, m is teevad artefak tis t kuns- liipllflitksc siiski laas taotluslikult artefaktile om ista tavaid vljendam ise, rep resen teerim ise

I lHnilMiliM't'1'lnilse funk tsioone (vt D ipert 1993: 122-123). N ii vi teisiti ei n n estu k unsti iden- lUvriIllil iiim lellecrilaval reaalsust ja m udelit eris tam ata . Jtan p raegu tead liku lt krvale need Vtllkilil klW iiiuseil, in i il a siis ieli m odelleeritakse vi representeeritakse - reaalseid objekte,

|lilll*li> iili|fkllilc pshilises vorm is esinevaid kujutisi, m itteeksisteerivate esem ete, o lendite vi I iillliiililiiilr kujuli.sl. m ida snn itab m eie fantaasia vm s, m il m ral ja kui t iuslikult n e id represen- ^rllk jiif. jii m itle sellepiirasl, ei need oleksid th tsuse tud probleem id, vaid lih tsalt vajadusest

pilhlllilii tii'lkrl iiliillslniana nim elt represen teerim issuh te kui sellise teadvustam isega. ( levaadet |mriilliilliiimlnii sconiluvasl problem aatikast vt ka Sum m ers 1996.)

on tema telsesus vrreldes reaalsusega, ehk nagu vljendunuks Platon- o l e m i s e s m i 11 e o s a 1 u s. Kunsti eristamiseks ainult sellest tunnusest mistagi ei piisa, kll aga m oodustab see otsitava tuvastamise e s m a s e , v l t i m a t u (eel)t i n g i m u s e. Valigemgi see ainus kindel toetuspunkt jrgneva arutluskigu lhtekohaks.

Ent hakatuseks tuleb paraku tdeda, et kuju(tise)d, millest kneleb teine ksk (vi igemini - m ida see silmas peab), ei vastanud (vi vastasid ige vhesel mral) toonases teadvuses ja kujutamispraktikas kaugeltki kunstiteose sine qua non-tingimusele, s.o teisesuse nudele vrreldes reaalsusega: vastupidi, nende loojate ja kasutajate silmis o s a l e s i d need kujud vgagi o l e m i s e s ; enamgi veel - kui vib knelda olemise ehedus- vi tiusastmetest, siis olid need kujutised lausa limalt oIe- vad. Kujutiste eriprane ontoloogiline staatus Moosese ja Joosija kaasaegsete silmis nuab phjalikum at thelepanu, sest igupoolest on see tpiline nn primitiivsetele kultuuridele ja varastele tsivilisatsioonidele, millest prines, kus kujunes ja millest ritas eristuda judaism.

3.

Uuesti kerkib ksimus; kuivrd korrektne on arhailiste ja primitiivsete kultuuride sakraalseid kujutisi ja toim inguid ksitleda kunstina, kui kunsti all meldakse lnem aailm a uusaja kultuuripraktikas kibivat ning vastava teoreetilise refleksiooniga m ratletud nhtust? Picasso Avignoni neiude ja m neti kunstniku inspiratsiooniallikana teeninud Aafrika skulptuuride stilistiline sarnasus on m odernistliku saaga ks lem m ikteem asid - aeg oleks m eenutada, et loomisajendilt ja toim im isviisidelt on need artefaktid teineteisest rmiselt kauged.

Aprioorse veendumuse, et vanim ad teadaolevad kujutised on kunst(iteosed), oleme prinud 19. sajandi m ttemaailm ast, m is kahtles kll nende iidses pritolus vi tunnistas seda alles hiljem, ent ei khelnud hetkekski ksitlemast neid kunstisfri kuuluvate nhtustena. See veendum us annab endast tnini m rku nii vastavate tekstide kontseptuaalsetes konstruktsioonides kui ka snavaras. limalt arukas ja asjatundlik autor, kes tdeb korduvalt arhailise teadvuse vram atut snkretismi, tollase kollektiivse kogemuse liitset, liigendumata iseloomu ning m rgib igustatult, et ksimuseasetus, kum b oli enne, kas kunst vi religioon, on ajalooliselt phjendam atu (Cxo/iHp 1985: 270), - kasutab kum m ati pidevalt vljendeid nagu arhailine kunst vi paleoliitiline kunst ning kneleb koguni paleoliitikumi kunstielust (samas, 31)!

Pablo Picasso. Avignoni neiud. 1907. New York, Museum of

Modern Art.Itildarchiv PreuCischer

Berliin/Lutz Braun

..Arliailise kunsti puhu l pole probleem ksi selles, et paleoliitikumi- liilnicse teadvust ja tegevust ei nnestu kuidagi jagada eraldi valdkonda- ilcks - srane liigendam ine on vgivaldne;^ sootuks olulisem on tsi- Ni, et kujutiste, toim ingute ja akustiliste nhtuste llitamisega maagilise lliisc koosseisu - liiatigi veel peam iste toimivate jududena - omista- liiksc neile ontoloogiline staatus, mis on selgesti vastuolus kunstiteose itrisiiiuiiga reaalsuse suhtes.

Kik esiajaloo artefaktide, kaasa arvatud paleoliitikumi ime inter- (Hflatsioonid jvad vaid enam vi vhem teprasteks hpoteesideks.^*

Kl llckujutus, e t p rim itiiv n e tead v u s on liigendam atu n in g ka vastav k u n s t ( igem ini see, m ida (hc liiniiiiljarele p rim itiivseks k u n s tik s n im etam e) see t ttu snkretistlik , m illele sageli viidatakse, im lOiMio nhtavasti vaid o salise lt: n ii n d isaegsed v liuu ringud ku i ka a rheoloogilised uu rim u- i*

Samas ei kahtle keegi nende kujutiste seotuses protomaagiliste, maagiliste vikogunireligioossetepraktikatega.naguoletabAndr^Leroi-Gourhan.'^

K ujutam istegevuse plahvatuslikku arengu t lem paleo liitikum is on kom beks ksitleda kunstia ja loo algusena vi kunsti koidikuna", k unsti snn iaja ja -kohana n ing sestap ka selle eelajaloolise peidupaigana, m is varjab kiivalt v tit k unsti o lem use ja eesm rgi lah tim uukim iseks. Srane vaateviis lh tub ku ltuurilise ja esteetilise kogem use htsuse, jrjep idevuse ja leldisuse eeldusest, m ille koh ta m eil o n siiski vhe teada. P uu d u v ad tend id , e t neo liitikum pris ja teisendas (olgu aegam da vi revolutsiooniliselt) paleo liitikum i kujutusm otiive, -vtteid, oletatavaid taotlusi jm s, n in g sestap on sootuks usaldusvrsem oletada, et eksisteeris m ram atu l hulgal ksteisest s ltum atu id kunstiko id iku id, ehkk i ka to llal m ngisid k ind lasti vga olulist rolli vastastikused m jutused, m igratsioon , d ifusioon - n agu ka m ujal ajaloos. Sootuks teine asi on silm anhtavad analoogiad , m is tu lenevad soo tsium ide ja k u ltu u rid e sarnasusest.32 H iljaaegu ilm u n u d P jo tr K utsenkovi tdes esitatakse paleo liitikum i k u ju tam ispraktikate osas uus hpo tees (Kyi^eHKOB 2001, 2003). K utsenkov eitab jg itu lt paleoliitiliste kujutiste kuu lum ist kunsti hu lka n ing haakub ses m ttes seisukohaga, m id a m inag i a rendan. Kahjuks ei n n estu m ul seda o o tam atu t to e tu s t kuigi thusalt realiseerida , sest au to ri a rgum enta tsioon tu n d u b m ulle rm iselt haavatav, K utsenkovi lhtetees seisneb tdem uses, e t n o id kuju tisi loonud olevusi ei saa p id ad a veel p rise lt inim esteks, vhem asti m itte liigiks H om o sapiens sapiens, sest nad olid v im etud edenem a tnduse, h iskondliku e lukorra lduse ja ku ltuu riloom ingu vallas. A utor ise snastab seda jrgm iselt: lem paleoliitikum i ajastu, kui lugeda selleks liigi H om o sapiens sapiens eksis- teerim isaega k u n i m esoliitikum i a lguseni, kestis geneetilise tendusm aterja li phjal, m id a osalt toe tavad ka arheoloogilised leiud, vhem alt 100 000 aastat. M esoliitikum i algusest tnapevani on m d u n u d vaevalt 12 000 aastat, seega kigest 400 p lvkonda. K um m ati on in im ene selle aja jooksu l lb inud tee m ikro liid itnduselt personaa larvu tin i; ta om andas m aaviljeluse ja ka rjakasvatuse, m etallide kaevandam ise ja t tlem ise oskused, ppis eh itam a m asinaid ja lendas k o sm o sesse. Seega on v iim ase 10 000 - 12 000 aasta progress to im u n u d vga kiires tem pos, m is ei ole ldse vrreldav lem paleo liitikum i arengukiirusega. (KyueHKOB 2003, v rd KyiieuKOB 2001; I3jj.) See m ikro liid itnduselt pe rsonaa la rvu tin i a ren en u d in im ene on pe lk abstraktsioon, m is eirab n ii kultuuriU st m itm ekesisust kui reaalsete ku ltu u rid e arengudnaam ika erinevusi. Teisisnu k e rkib kohe ksim us: m is in im ene? M issugusest k u ltu u rist p rit in im ene? htse, lineaarselt kulgeva in im aja loo ideega ei peibu ta tnapeval nalja lt enam kedagi, V ahem erem aade/lne tsivilisatsioo- n ite isend i esitam ine universaalse in im ese a renguteena on aga ebakorrektne n ii poliitilise lt kui teaduslikult. Kui m nes regioonis o n H om o sapiens sapiens paljudel phjustel, m ida m a ei hakkaks lhem alt tpsustam a, testi palju j u d n u d n in g saavu tanud v iim astel sajanditel teaduse ja tehn ika vallas eksponen tsiaalse arengu tem po, siis teisal on seesam a A afrikast p rit (vi s inna ka jnud) in im liig i esindaja silitanud 400 p lvkonna vltel sna psivad, vhem uutlikud h iskond liku e lu korralduse , k u ltu u ri ja elatusallikate hank im ise vorm id , m is Kutsenkovile a frikanistist e tn o g raa fina ei toh iks tead m ata olla (KyitenKOB 1990, 2001). igupoolest m ain ib ta seda lausa o tsesnu; 12 000 aasta vltel pole Luna-A afrika (bum anid) ja A ustraalia aborigeenide ku ltuu rid [ ...] ikka veel v ljunud m esoliitilise k iv itnduse ra a m e s t.., (Kyi(eHKOB 2001:90, v rd 102.) Jrelikult vivad k a pris-in im este kogukonnad kas in tensiivselt areneda, eksisteerida p iiram atu aja vltel (kui ei sekku ju s t vlised asjaolud) m rk im isvrselt m u u tu m atu n a , n - hel tasandil, kasvatam ata ega k ah an d am ata om a o rganisatsioonitaset, ja vivad ka degradeeruda. K um m aline, et selle tsiasja ees p ig istab s ilm ad k in n i trad its ioon ilis te ku ltuu ride eriteadlane, ttates tegem a globaalseid ldistu.sl. Tegelikult po le m idag i llatavat asjaolus, e t p rim itiiv sed vi klm ad, nagu tavatses elda C laude Levy-Strauss, pa leo liitikum i-in im ese k o g u konnad silitasid km nete aasta tuhandete vltel m adala o rganisatsioonitasem e, m n ed ne ist aga d eg radeerusid ja hvisid sootuks,

Paleoliitikum iaegseid kuju tisi ei saa p idada kunstiks ju b a form aalsete tunnuste phjal, leiab K utsenkov: p u u d u b n ii k om posits ioon (valdavalt o n tegu ksikfiguuridega, kujutised ladestuvad" ksteise peale), p u u d u b stiil (s.o m eeleliselt an