Katoliku kirikule truuks jäänud vaimulike

aktiivne revolutsioonivastane tegevus

tõstis päevakorrale usu

väljajuurimise.Selle märksõnaks sai

dekristianiseerimine.

Selle läbiviijateks olid Konvendi

meelestatud komissarid.

Kõigepealt püüti luua ülemaailmset

moraali kultust.Selleks anti korraldus

maha võtta ja hävitada religioossed

sümbolid,keelatud oli vaimulike

osalemine matustel.

Aja jooksul saadi aru, et uut ühiskonda

on raske üles ehitada ilma kultusteta.

Seetõttu hakkasid jakobiinid looma uut

kultust,mida nad hakkasid nimetama

Mõistuse kultuseks.

Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad,põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid.

Loodeti, et nii on usklikule kergem.

Enamik rahvast polnud aga siiski valmis loobuma oma esiisade usust ja sellepärast hakati dekristianiseerimist läbi viima sundkorras.

1793.a nov võttis Pariisi Kommuuni Peanõukogu vastu otsuse kõigi teiste uskude kirikute ja templite sulgemiste kohta Prantsusmaa pealinnas.

Jakobiinide Klubi liider Maximilien Robespierre astus välja dekristianiseerimise ja ateismi vastu, väites seejuures, et ateism on aristokraatlik.

Detsembris 1793.a võttis Konvent vastu dekreedi usukultuste vabaduse kohta.

1794.a otsustasid robespjeristid anda prantsuse rahvale uue religiooni, mille põhjedamiseks pidas Robespierre Konvendis pika kõne.Selles ründas ta ateismi väitega,et ateist ei vaimustu isamaast.

Uue kultuse pühadeks kuulutati

revolutsiooni olilusemad tähtpäevad:

14.juuli 1789 (Bastille vallutamine)

10.august 1792 (kuninga kukutamine)

21.jaanuar 1793 (kuninga hukkamine)

31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek)

Uue kultuse loomist tõlgendati mitmeti:

osa katoliiklasi arvas, et see on

vaheastmeks tagasipöördumisel kristluse

juurde, teised võtsid seda aga

kirikupilamisena.

Vaatamata hiilgavale algusele uus kultus rahva siiski ei juurdunud