dendroloogiline inventeerimine kraavi tn 1 maa-alal€¦ · dendroloogiline inventeerimine kraavi...

Tartu

2017

LOOVMAASTIK OÜ

Aadress: L.Tolstoi 14-1 Tartu 50106

tel: +372 52 39 277 email: [email protected]

reg nr: 11892958

mtr nr: EEP002663

Muinsuskaitse tegevusloa reg nr: E 584/2011

Töö nr 089DI17

A – 089DI17

Huvitatud asutus: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

reg nr: 75029820

Aadress: Peetri plats 5, 20308 Narva

Kontaktandmed: Tel. 3599050, E-post: [email protected]

Objekti asukoht: Narva linn

DENDROLOOGILINE

INVENTEERIMINE

KRAAVI TN 1 MAA -ALAL

Volitatud maastikuarhitekt VII

Toomas Põld /allkirjastatud digitaalselt/

DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE KRAAVI TN 1 MAA-ALAL

Dendroloogilise inventuuri koostaja: Toomas Põld /allkirjastatud digitaalselt/ 2

Sisukord

1. Seletuskiri ____________________________________________________________________ 3

1.1. SISSEJUHATUS ___________________________________________________________ 3

1.2. METOODIKA ______________________________________________________________ 3

1.3. PUITTAIMESTIKU ÜLDANDMED ____________________________________________ 4

1.4. VÄÄRTUSHINNANGUD (eraldi üksikpuude, puude rühmade, metsaosade, põõsaste ja

põõsarühmade kohta) _____________________________________________________________ 5

1.5. ALAL KASVAVATE KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE LIIK JA

KAITSEKATEGOORIA ____________________________________________________________ 7

1.6. JÄRELDUSED _____________________________________________________________ 7

1.7. ETTEPANEKUD ___________________________________________________________ 8

1.8. KOKKUVÕTE ______________________________________________________________ 9

1.9. LISA 1a. Puude haljastusliku väärtuse hindamise skaala ________________________ 10

1.10. LISA 1b. Põõsaste haljastusliku väärtuse hindamise skaala ___________________ 11

2. Joonised ______________________________________________________________________

2.1. JOONIS 1 - Dendroloogilise inventuuri joonis ___________________________________



1. Seletuskiri

1.1. SISSEJUHATUS

Dendroloogiline inventuur viidi läbi detsembris 2017, Narva linnas, Kraavi tn 1

kinnistul ja sellega piirneval tänava maa-alal. Puittaimestiku haljastusliku

hinnangu koostas ja välitööd teostas maastikuarhitekt Toomas Põld.

Uuritava Kraavi tn 1 kinnistu suurus koos piirneva tänava maa-alaga on ca 0,8

ha.

1.2. METOODIKA

Haljastuse hinnangu välitööd ja vormistus on teostatud vastavalt Tallinna

Linnavalitsuse määrusele nr. 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise

kord” , kehtib alates 3. maist 2006. Välitöödel hinnati kõik alusplaanil (M 1:500)

olevad üksikpuud, mille kõrgus on üle 2m ja rinnasdiameeter suurem, kui 8cm.

Haljastuse hinnangu joonisele kanti hinnatud puude võrade projektsiooni

kontuurid ja vastav jrk number. Objektide andmed kanti algul

mustandplaanidele ja tabelisse ning hiljem vormistati digitaalselt arvutis. Tabel 1

nimekirjas järgneb igale numbrile (mis kajastub haljastuse hinnangu plaanil)

puittaimetaksoni nimi; puu diameeter 1,3 m kõrgusel sentimeetrites (kui on

tegemist mitmeharulise puuga, on diameetrid eraldatud sümboli "&" abil; väga

ebasümmeetrilise tüve puhul on mõõdetud diameeter kahes suunas ja

tähistatud sümboli "/" abil, väga lähestikku kasvavad üheliigilised tüved on

eraldatud sümboli “,“ abil); puittaime kõrgus meetrites; üksikpuudel suurim võra

läbimõõt meetrites; haljastusliku väärtuse hinne ja märkused. Kõrgus mõõdeti

puudel visuaalselt. Hinnati iga puittaime haljastuslik väärtus antud kohal.

Aluseks olid siin 5-astmelised skaalad (LISA 1a “Puude haljastusliku väärtuse

hindamise skaala”; LISA 1b “Põõsaste haljastusliku väärtuse hindamise

skaala”). Puittaimede haljastuslik väärtus on joonisel 1 ära toodud vastavate

värvidega:



I klass – punase värviga

II klass – sinise värviga;

III klass – rohelise värviga;

IV klass – oranži värviga;

V klass – pruuni värviga.

1.3. PUITTAIMESTIKU ÜLDANDMED

Hinnatud kõrghaljastus on jaotuatud väärtushinnangute järgi viide erinevasse

klassi. Mida pikemaealisem, vanem (ajalooliselt oluline), suuremate

dimensioonidega, hea tervisliku seisundiga, linnakeskkonnas vastupidav ja

võõrliikide puhul ka haruldaseim, seda väärtuslikum on üldjuhul puittaim.

I klassi kuuluvad väga suurte dimensioonidega kodumaised põlispuud ja suurte

dimensioonidega eksootilised võõrliigid (uuritud alal puuduvad). II klassi

kuuluvad täisealised ilusad, heas tervislikus seisundis kodumaised pikaealised

väärtuslikud liigid ja samade tunnustega võõrliigid (harilik pärn, harilik tamm ja

harilik hobukastan). III klassi kuuluvad peamiselt ilusad, heas tervislikus

seisundis täisealised lühemaealisemad liigid (sookask, harilik saar, harilik

vaher, põõsastest läikiv tuhkpuu) ja nooremad või vigastuste ning väheste

kuivamistunnustega eelpool nimetatud väärtuslikumad liigid. IV klassi kuuluvad

oluliste kahjustustega kõik eelnimetatud liikide täisealised puittaimed ning väga

noored ja terved puittaimed sh ka isetekkelised võsud, põõsastest kuuluvad siia

harilik sirel ja harilik põisenelas. V klassi kuuluvad kõigi eelnimetatud liikide

surnud eksemplarid (50% ja enam kuivamistunnustega puud on loetud surnud

puudeks). Uuritud alal surnud puud puuduvad. Puittaimestiku liigirikkus on ala

väiksust arvestades keskmine. Uuritud alal on kokku 11 liiki puittaimi, millest 7

on kodumaised ja 4 on võõrliigid. Alal hinnati kokku 85 erinevat puittaime ühikut.



1.4. VÄÄRTUSHINNANGUD (eraldi üksikpuude, puude rüh made,

metsaosade, põõsaste ja põõsarühmade kohta)

Tabel 1 Puittaimede numereeritud nimekiri vt ka joonis 1

Jrk. nr.

Puittaime nimi

Hinda-mise

objekt

Rinnas-diameeter (diameeter

1,3 m kõrguselt

maa-pinnast)

Kõrgus / Kõrguste vahemik,

m

Võra suurim

läbi-mõõt,

m

Haljas-tuslik väärtu

s

Märkused

1 hrl jalakas puu 65 16 10 III 10% kuiv,

seenhaigus

2 hrl pihlakas puu 17&15 8 7 IV 10% kuiv,

tüve-kahjustus

3 hrl vaher puu 24&21&18 11 7 IV 4 hrl jalakas puu 43 17 8 III

5 hrl vaher puu 21&26&32 17 8 IV 10% kuiv,

seenhaigus 6 sookask puu 48 21 10 III 7 hrl hobukastan puu 40 15 10 II 8 hrl pihlakas puu 11&11 7 5 IV 40% kuiv 9 hrl vaher puu 32 16 12 III 10 hrl vaher puu 28&25 18 11 III 11 hrl jalakas puu 36 22 10 III

12 hrl pihlakas puu 18&11&17 8 6 III tüve-

kahjustus 13 hrl saar puu 48 23 12 III 14 hrl saar puu 49 23 11 III 15 läikiv tuhkpuu hekk 1,5 1 III pöetav hekk 16 hrl tamm puu 23 10 6 II 17 hrl tamm puu 28 13 6 II 18 hrl jalakas puu 9&7 3 4 IV 19 hrl vaher puu 35 23 10 III 20 hrl vaher puu 41 23 8 II 21 hrl sirel 4 põõsast 3 3 IV hooldamata 22 hrl jalakas põõsasjas 4 4 IV hooldamata

23 harilik

põisenelas 2 põõsast 3 3 IV hooldamata

24 hrl vaher puu 42&28 18 9 III hooldamata 25 hrl vaher puu 43 18 10 III 26 hrl hobukastan puu 34 17 8 II 27 hrl tamm puu 35 21 9 II 28 hrl tamm puu 8 3 2 IV 29 hrl vaher puu 36 15 10 III Hooldamata 30 hrl pärn puu 41 8 3 II nudipuu 31 hrl pärn puu 39 8 3 II nudipuu 32 hrl pärn puu 36 8 3 II nudipuu 33 hrl pärn puu 37 8 3 II nudipuu 34 hrl pärn puu 42 8 3 II nudipuu 35 hrl pärn puu 29 8 3 II nudipuu 36 hrl pärn puu 38 8 3 II nudipuu 37 hrl pärn puu 31 8 3 II nudipuu



Jrk. nr.

Puittaime nimi

Hinda-mise

objekt


1,3 m kõrguselt

maa-pinnast)


m

Võra suurim

läbi-mõõt,

m


s

Märkused

38 hrl pärn puu 28 8 3 II nudipuu 39 hrl pärn puu 33 8 3 II nudipuu 40 hrl pärn puu 30 8 3 II nudipuu 41 hrl pärn puu 36 8 3 II nudipuu

42 hrl pärn puu 40 8 3 III nudipuu,

tüve kahjustus

43 hrl saar puu 42 9 3 III nudipuu 44 hrl saar puu 33 9 3 III nudipuu 45 hrl saar puu 48 9 3 III nudipuu

46 hrl pärn puu 50 9 3 III nudipuu,

seenhaigus 47 hrl saar puu 34 9 3 III nudipuu 48 hrl saar puu 38 9 3 III nudipuu 49 hrl saar puu 35 9 3 III nudipuu

50 hrl pärn puu 37 15 7 II latv ära lõigatud



53 hrl pärn puu 39 17 7 II 54 hrl pärn puu 40 15 8 II 55 hrl pärn puu 46 15 8 II 56 hrl jalakas puu 42&48 19 13 III 57 hrl vaher puu 48&48 21 14 III 58 hrl saar puu 42&46 23 10 III 59 hrl pärn puu 65 26 13 II 60 hrl vaher puu 25 9 5 IV 61 hrl vaher puu 32 15 10 III 62 hrl vaher puu 25 12 6 IV 63 hrl vaher puu 34 22 7 III 64 hrl vaher puu 47 23 10 III 65 hrl saar puu 17 10 4 IV 66 hrl saar puu 13&17 12 5 IV 67 hrl vaher puu 24&24 12 7 III 68 hrl saar puu 33 16 7 III 69 hrl vaher puu 45 17 10 III 70 hrl vaher puu 32 12 7 III 71 hrl vaher puu 27 15 8 III 72 hrl vaher puu 32 11 7 III 73 hrl saar puu 40 15 8 III 74 hrl pärn puu 22 15 3 III 75 hrl hobukastan puu 22 13 7 III 76 hrl hobukastan puu 37 13 8 II

77 hrl vaher puu 38 16 9 III tüve-

kahjustus 78 hrl vaher puu 28 16 7 III 79 hrl saar puu 40 17 12 III 80 hrl hobukastan puu 35 10 8 II tüve-



Jrk. nr.

Puittaime nimi

Hinda-mise

objekt


1,3 m kõrguselt

maa-pinnast)


m

Võra suurim

läbi-mõõt,

m


s

Märkused

kahjustus 81 hrl saar puu 44&25 17 12 III 82 hrl vaher puu 36&40 13 8 II 83 hrl hobukastan puu 35&33 10 8 II 84 hrl vaher puu 33 14 11 III 85 läikiv tuhkpuu põõsas 36&40 1 1 III

Tabel 2 Puittaimede nimekiri Jrk. nr. Kodu-

maisus Taksoni eestikeelne nimi Taksoni teaduslik

nimi 1 + harilik pärn Tilia cordata 2 + harilik jalakas Ulmus glabra 3 + Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 4 + harilik vaher Acer platanoides 5 + harilik tamm Quercus robur 6 + sookask Betula pubescens 7 + harilik saar Fraxinus excelsior 8 - harilik hobukastan Aesculus hippocastanum 9 - harilik sirel Syringa vulgaris

10 - läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 11 - harilik põisenelas Physocarpus opulifolius

1.5. ALAL KASVAVATE KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE

LIIK JA KAITSEKATEGOORIA

Puudub

1.6. JÄRELDUSED

Hinnatud haljastuslike objektide koguste vahekord väärtushinnangute kaupa

kujunes järgmiselt:

I väga väärtuslikud – puuduvad:

II väärtuslikud – 29 (34%);

III olulised – 42 (50%);

IV väheväärtuslikud – 14 (16%);

V Likvideeritavad (praktiliselt surnud puud) – puuduvad.



Tuginedes eelnimetatud väärtusklasside ja koguste vahekorrale, kus

väärtuslikud ja olulised puittaimed moodustavad 86%, võib ala kõrghaljastust

pidada keskmisest väärtuslikumaks.

Kodumaised puittaimed moodustavad kogu hinnatud puittaimestikust 91%.

Kodumaistest liikidest esineb harilik pärn, harilik tamm, harilik vaher, harilik

jalakas, harilik saar, sookask ja harilik pihlakas. Võõrliikidest esineb harilik

hobukastan, harilik sirel, läikiv tuhkpuu ja harilik põisenelas. Vigastustega,

haigustega ja kuivamistunnustega puittaimi oli ca 1/10. Peamiselt esines

kuivamistunnuste ja tüvekahjustusega puid. Uuritud ala võõrliikidest kõige

tähelepanuväärsemad puittaimed on täisealised harilikud hobukastanid.

Kodumaistest liikidest on kõige tähelepanuväärsemad täisealised harilikud

pärnad.

1.7. ETTEPANEKUD

Säilitada kõik väärtuslikud ning võimalusel olulised puittaimed. Kindlasti

säilitada Vestervall tänavaäärsed nudipuud (harilikud pärnad ja harilikud

saared, va puu nr 43 harilik saar, mis rikub allee rütmi), mis on üks osa

Vestervalli tänava terviklikust alleest.

Kohad, kus vähemväärtuslikud puittaimed segavad väärtuslikumate kasvu

(kasvavad näiteks üksteisele liiga lähestikku), tuleb vähemväärtuslikumad

puittaimed likvideerida. Juhul kui sama väärtusega puittaimed segavad

teineteise kasvu, tuleb alles jätta elujõulisem (haigusteta ja vigastusteta)

püstisema tüvega, dekoratiivsema võra ja suuremate dimensioonidega puu (vt

täpsemalt joonis 1).

Uue kõrghaljastuse kavandamisel lähtuda piirkonna kõrghaljastuse liigilisusest

(tüüpilised linnahaljastuse ja pargi puud - harilik pärn, harilik tamm, harilik

vaher, harilik jalakas, harilik saar ja võimalusel ka mõni okaspuu). Olemasolev

läikiva tuhkpuu hekk võimalusel säilitada, kuid ülejäänud üksikud põõsad võiks

asendada suuramate põõsastike ja hekkidega, kus lindudel oleks rohkem ka



pesitsusvõimalusi. Likvideeritav kõrghaljastus ja uute puude ning põõsaste

ligikaudne paiknemine määratakse detailplaneeringuga. Kavandatud

puittaimede liigiline koosseis ja muu haljastuse detailsem info antakse

projekteerimise staadiumis. Projekteerimise staadiumis tuleb kaasata ka

maastikuarhitekt, kes omab kutsetunnistust (volitatud maastikuarhitekt, tase

VII).

1.8. KOKKUVÕTE

Olemasoleva kõrghaljastuse seisukord on hea. Kõrghaljastuse hooldustihedust

tõsta peamiselt just hooldamata puude ja põõsaste puhul vt tabel 1. Liiga

lähestikku kasvavate puude hulgast raiuda välja vähemväärtuslikumad, haiged,

kuivanud, nooremad ja vähemdekoratiivsema võraga puud, mis liigiliselt ega

asukohalt ei ole sobilikud. Likvideerida puudelt kuivanud oksad. Võimalusel

väheväärtuslikud puittaimed asendada antud keskkonda sobivamate ja

väärtuslikumate liikidega. Sobilikeks liikideks on haigustele vastupidavad

puittaimed, mis antud piirkonnale on iseloomulikud. Täpsemad haljastuse

hooldustingimused, likvideeritava ja rajatava kõrghaljastuse ettepanekud

antakse uuritud ala edasise planeerimise ja projekteerimise käigus.

Dendroloogiline inventuur kehtib 5 aastat.

Dendroloogilise inventuuri on koostanud:

Toomas Põld /allkirjastatud digitaalselt/

volitatud maastikuarhitekt VII

Tartus, 05.01.2017.

Aadress: L.Tolstoi 14-1 Tartu 50106

tel: +372 52 39 277

email: [email protected]



1.9. LISA 1a. Puude haljastusliku väärtuse hindamis e skaala

1) Eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) – dekoratiivsete ja/või pikaealiste ning haigustele ja kahjuritele vastupidavate puuliikide eriti suured ja elujõulised eksemplarid. Puud, mis on dendroloogilised haruldused või mis omavad ajaloolist või kultuuriloolist väärtust. Samuti looduskaitse all olevad puud. Kindlasti säilitada.

2) Väärtuslik puu (II väärtusklass) – dekoratiivne, pikaealine ning mehhaanilistest vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustamata (või väikese kahjustusega) puu. Dekoratiivsete, haigus- ning kahjurikindlate ja pikaealiste puuliikide noored elujõulised eksemplarid. Haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud puu. Omab olulist maastikulist ja ökoloogilist tähtsust. Säilitada.

3) Oluline puu (III väärtusklass) – dekoratiivne või pikaealine ning väheste mehhaanilistest vigastustest, haiguste- või kahjuritetunnustega, kuid veel elujõuline (juurdekasvu omav) puu. Puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast Võimalusel säilitada.

4) Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) – puu, mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat puud. Puu, mis on oma eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida.

5) Likvideeritav puu (V väärtusklass) – haige elujõuetu, ohtlik puu, ning millel on antud kohal väike ökoloogiline tähtsus. Puu, mis on kuivanud, tugevasti kahjustunud varju, linnatingimuste, põlemise, mehaaniliste vigastuste jms. tõttu. Puu, mis varjab ja kahjustab I ja II väärtusklassi puid või muud haljastust. Kuulub väljaraiumisele.



1.10. LISA 1b. Põõsaste haljastusliku väärtuse hind amise

skaala

1) Eriti väärtuslik põõsas (I väärtusklass) - dekoratiivsete ja/või pikaealiste ning haigustele ja kahjuritele vastupidavate põõsaliikide eriti suured (ja elujõulised) eksemplarid. Looduskaitsealune põõsaliik ja dendroloogiline haruldus. Kindlasti säilitada.

2) Väärtuslik põõsas (II väärtusklass) – elujõuline ja/või tähelepanuväärsete dekoratiivsete iseärasustega põõsas; haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud leht- või okaspõõsas. Omab ökoloogilist ja ruumilist väärtust. Säilitada samas seisundis. Rühmad säilitada tervikuna või suurte rühmadena.

3) Oluline põõsas (III väärtusklass) – haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud või linnatingimustele vastupidav ja talvekindel ala ilmestavat ja keskkonda parandavat tähtsust omav leht- või okaspõõsas, mille dekoratiivsed omadused on vähenenud. Võimalusel säilitada ja noorendada.

4) Väheväärtuslik põõsas (IV väärtusklass) – lühiealine isekülvne või võsundiliselt levinud põõsas, mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama liigiliselt/sordiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat haljastust. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik põõsas, mida soovi korral võib säilitada kui biomassi. Võib likvideerida.

5) Likvideeritav põõsas (V väärtusklass) – põõsas, mis on tugevasti kahjustunud varju, kahjurite, põlemise, mehaaniliste vigastuste jms. tõttu. Samuti põõsas, mis on haige, elujõuetu ning omab väikest ökoloogilist tähtsust. Põõsas, mis varjab ja kahjustab I ja II väärtusklassi põõsaid või muid haljastust. Võib likvideerida.


Dendroloogilise inventuuri koostaja: Toomas Põld /allkirjastatud digitaalselt/

2. Joonised

2.1. JOONIS 1 - Dendroloogilise inventuuri joonis

A

AA

A

A

A

209

De160P

E

De160P

E

De110PE

De160P

E

De160PE

De160P

E

1

bet.

bet.

bet.

bet.

3H

H

H

3H

4H

Narva

eesti

A

16

A

Vestervalli tn.

A

gümnaasium

31.3231.28

30.87

31.04

31.2030.9931.1031.20

31.11 30.92

31.70

31.2531.31

31.37

31.66

31.74

32.00 31.79

31.9131.91

31.89

31.97

31.86

32.17

32.15

32.33

31.95

31.82

32.12

31.47

32.06

31.72

31.61

31.3

1

31.97

32.09

31.95

31.85

31.88

31.67

31.91

31.72

31.40

31.8

8

31.94

31.67

31.50

31.27

31.15

31.3

1

31.50

31.95

32.28

32.19

32.12

32.20

32.27

32.33

32.19

31.87

31.52

31.61

31.83

32.31

32.34

32.20

32.15

31.4

1

31.47

31.59

31.71

32.06

32.18

32.12

32.03

31.81

31.71

32.2

5

32.18

32.19

31.74

31.76

31.56

31.62

32.09

31.96

31.31

31.24

32.01

32.18

31.82

32.28

31.47

1

2

1

2

A

A

A

1

1

12

3

123

1

2

3

4

Kraavi tn.

Moonala

o tn.

51101:002:0101

Vestervalli tänav L2

51101:002:0060Kraavi tn 1

51101:003:0061Vestervalli tn 17

L

lill

lill

A

H

H

bet

mittetöötav

mittetöötav

mittetöötav

SSS

NNN

31.49

31.74

31.7

531.8

4

31.69

31.8231.77

31.74

31.76

31.74

31.32

31.35

31.37

31.3831.75

31.38

31.45

31.61

31.42

31.50

32.01

31.7231.8232.90

31.88

31.7

131.9

1

31.8

7

31.9

3

31.98

31.99 32.0

331.9

0

31.8

431.9

731.7

8

31.55

31.52

31.86

31.75

31.5331.53

31.5

8

31.74

32.11

32.05

32.82

31.9

0

31.8631.89 31

.7831.72

31.44

31.46

32.44

31.31

31.42

31.24 31.23

31.17

31.20

31.32

31.25

31.44

31.39

31.50

31.56

31.7

031.4

9

31.4

6

31.4

8

31.54

31.41

31.72

31.91

32.12

32.20

32.22

32.91

32.1532.23

32.31

31.91

31.41

31.42

31.45

31.5631.36

31.56

31.40

31.44

31.51

31.48

31.46

31.41

31.4731.43

31.59

31.64

31.47

31.24

31.44

31.5731.4231.61

31.76

31.92

31.83

31.86 31.60

31.79

31.69

32.00

31.8231.96

31.82

31.9332.04

32.03

32.13

32.12

32.14

32.21

32.01

32.10

32.06

32.02

32.09

32.15

32.00

32.11

32.22

32.21

32.03

32.17

32.12

32.1532.19

32.36

32.30

32.3

4

32.2

6

31.9

932.19

32.2

732.0

9

32.1232.0432.15

32.18

32.33

31.9

5

32.0

4

32.0

6

31.9

232.0

7

32.10

32.0

1

31.9

1

31.7

6

31.9

2

31.7

8

31.8

7

31.5

3

31.6

6

31.7

2

31.5

631.7

0

31.8

4

31.8

4

31.6

0

31.5

7

31.3

531.5

0

31.4

931.4

4

31.2

9

31.47

31.34

31.46

31.2631.36

31.4031.37

31.52

31.34

31.3631.42

31.5431.43

31.5

9

31.53

31.7

7

31.7

3

31.9

9

31.9

7

32.14

32.19

32.2

0

32.16

32.04

32.19

32.66

32.22

32.12

32.23

32.02

31.83

31.83

31.79

31.83

31.91

31.96

31.96

31.96

32.04

32.14

32.14

32.16

31.36

31.2131.37

31.20

31.10

31.2

7

30.9

931.2

0

31.0

131.16

31.06

31.23

31.1231.2

7

31.32

31.2031.23

31.29

31.20

31.1831.29

31.31

31.3

5

30.9

831.0

031.0

6

31.25

31.4731.18

31.3

1

31.31

31.38

31.5

231.6

4

31.88

33.03

34.99

32.96

31.44

30.98

30.97

30.84

30.84

30.78

30.94

30.91

30.93

31.13

31.76

30.89

31.89

31.02

31.00

30.9731.11

30.99

30.9731

.08

31.0030.94

31.1931.03

31.06

31.16 31.11

31.04

31.01

31.4831.59

31.12

31.14

31.2631.10

31.14

31.1431.27

31.2931.16

31.3231.3331.32

31.75

31.7

031.3

9

31.70 31.81

31.8

6

31.86

31.9

3

31.9

6

31.78

31.84

31.88

31.84

31.84

31.7632.1930.73

31.92

31.9

5

32.11

31.93

31.93

31.89

31.78

31.46

räästas 46.98

räästas 43.78

räästas 46.11

räästas45.01

räästas35.98

1

1

1

1 1

22

2

2

2 3

3

33

3

4

4

5

1

2

3

1

2

3

1

2

1

2

1

2

1

2

3

1

21

3

2

1

2

34

12

3

4

5

6

1

3

2

1

2

1

2

3

1

2

1

12

3

1

2 3

4

1 2

3

1

2

3

1

32

4

5

6

11

1

2

Joonise nr :

Mõõtkava: Joonise nimetus: Objekti asukoht:

Kuupäev:

Toomas PõldAllkiri:

Töö nimetus:

1

Töö nr:

maastikuarhitektuuribüroo

TINGMÄRGID:

1: 500

089DI17

0 20 405,010 60

Likvideeritud puu või looduses mitte eksisteeriv puu

Haljastusliku objekti nr

Surnud puu (V klass)

Väheväärtuslik puu, põõsas/hekk/võsa/puude rühm (IV klass)

Oluline puu, põõsas/hekk/võsa/puude rühm (III klass

Väärtuslik puu, põõsas/hekk/võsa/puude rühm (II klass)

Väga väärtuslik puu (I klass)

Krundipiir

Inventeeritava ala piir

inventuuri joonis

Dendroloogilise

86

reg nr: E 584/2011

Muinsuskaitse tegevusluba

mtr nr: EEP002663

kmk reg nr: EE101417822

reg nr: 11892958

email: [email protected]

tel: +372 52 39 277

Tartu 50106

L. Tolstoi 14-1

Volitatud maastikuarhitekt VII:

Narva linn

KRAAVI TN 1 KINNISTUL

DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE

täpsusastmega M 1:500.

topo-geodeetiline alusplaan, töö nr 17G7962,

Metricus OÜ poolt 2017. a novembris koostatud

Dendroloogilise inventuuri alusplaaniks on võetud

alusplaanile mõõdistatud.

Puu jrk. nr on tärniga, kui puu ei ole geodeetilisele

volitatud maastikuarhitekt VII: Toomas Põld

Dendroloogilise inventuuri on koostanud

MÄRKUSED:

2

1

345

67

89

1011

12

13

21

1416

18

17

20

21 2122 23 23

24

28

2725

26

29

21

15

19

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

44

45

46

47

48

49

43*

5051 52 53 54 55

5657

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

70

71

72

73

7475

76

77 78

79

80

81

82

83

8485

05.01.18

dendroloogiline inventeerimine kraavi tn 1 maa-alal€¦ · dendroloogiline inventeerimine kraavi...

Documents