28 HARIDUS 7–8/2008

Birgir Edwald selgitas, et design down

tähendab: 1) kõigi asjasse puutuvate

inimeste osalemist ja 2) lähtumist lõpp-

eesmärgist (outcome). See tähendab,

et kõikide tähtsate ettevõtmiste kavan-

damisel tehakse endale kõigepealt ühi-

selt selgeks, kuhu tahetakse välja jõu-

da, ja seejärel viiakse kõik lõppeesmär-

gist „allapoole” jäävad tegevused selle

„kõrgema” eesmärgiga kooskõlla.

Kool imaja projekteer imineKui Birgir Edwald 2001. aastal Islandil

Selfossis asuva Sunnulækjarskóli põhi-

kooli direktoriks sai, alustaski ta uue

koolimaja ehitamist just design down

meetodil. Selle puhul ei arvata, et arhi-

tekt teab kõige paremini, kuidas kooli-

maja ehitada. Koolimaja projekt tehakse

valmis koostöös nendega, kes maja

edaspidi kasutama hakkavad: õpetaja-

te, õpilaste, lapsevanemate, kohaliku

omavalitsuse esindajatega, ka naabru-

ses töötavate või elavate inimestega.

Kõigile antakse võimalus pakkuda välja

oma ideid, selgitada, mis nende arvates

on koolimaja juures kõige tähtsam. Lõ-

puks pannakse arutelude käigus kogu-

nenud arvamuste ja soovide kildudest

kokku suurem mosaiikpilt – koolimaja

esialgne projekt. Meetodit on nimetatud

ka rätsepameetodiks – nagu rätsep teeb

tellija kehaehitusele vastava kostüümi.

Ka Sunnul¿kjarskóli kooliga seotud

inimesed esitasid oma ettekujutuse

heast koolimajast. Taheti, et selles oleks

võimalik õppida nii suurtes kui ka väi-

kestes rühmades, et saaks õpetada

koos eri vanuses lapsi ja mitut õppe-

ainet, et ruumid toetaksid projekt- ja

probleemõpet, sobiksid presentatsiooni-

deks.

Sooviti, et koolimajas saaksid õpila-

sed õppida iseseisvalt ja üksinda, aga

ka kahe-kolmekesi ja suure klassina

(kuni 60 õpilast). Õpetajad leidsid, et

neil peab olema võimalik koostööd teha,

ühiselt asju arutada ja ellu viia. Leiti, et

vaheseinad võiksid olla kergesti ümber-

tõstetavad, siis saaks ise vajaliku kuju-

ga ruume moodustada, seinu ereda

päikevalguse ette tõsta, rohkem arves-

tada õpilaste individuaalsusega ja nen-

de õppestiilidega ning võimaldada õpe-

tajal kasutada eri õpetamismeetodeid.

Ruumi peab kohadama õppija vajadus-

tega, mitte õppija ei pea kohandama

Maie Kitsing: „Islandil on hakatud mõistma, et 19. sajandist pärit koolimajason üsna raske rakendada 21. sajandi õppimise ja õpetamise meetodeid.”

Design down – õpikeskkonna

loomise uus meetod

M a i e K i t s i n gHTM-i välishindamisosakonna nõunik

Tänavu kevadel tutvustas Islandi Sunnul¿kjarskól i kool i d i rektor Birgir Edwald Eest ikool i juht idele ja pedagoogidele kool imajade projekteer imise uut , design down(kavandamine al lapoole) meetodit .

29

ÕPIKESKKOND

HARIDUS 7–8/2008

end ruumiga. Piltlikult öeldes ei tohi ar-

hitekt kooli lõpuni „valmis teha”, vaid

peab jätma midagi ka hoone kasutajate

otsustada.

Eestis on need põhimõtted veel uued,

kuid Islandil usutakse, et hoone arhitek-

tuur ja ruumilahendus peavad toetama

õppekorraldust ning demokraatlikke

hoiakuidki. Uutes koolimajades on kuju-

nenud keskseks suured antiikset fooru-

mit või amfiteatrit meenutavad saalid,

mille ümber on kõik ülejäänud ruumid.

Õpilased saavad sellise ruumipaigu-

tuse korral lihtsalt ja kiiresti kokku tulla

ning sama kiiresti laiali minna. Siinkohal

meenub Viimsi Keskkooli suur ja avatud

aatrium, kuid Sunnul¿kjarskóli põhi-

koolis on astutud sammuke veelgi kau-

gemale – seal vaheseinu peaaegu po-

legi, avatud ruum on nende kooli üks

põhimõte.

Islandi uue põlvkonna koolimajad on

mõeldud ka täiskasvanutele. Seal on

eraldi ruumid lapsevanematele, et nad

ei tunneks end koolimajas ülearustena,

sest nende jaoks pole seal kohta. Lap-

sevanematel on nii lihtsam oma (alg-

klassi)laste õppimist jälgimas käia ja

vajadusel lapsele toeks olla. Uutesse

koolimajadesse planeeritakse kohvi-

tubasid, müügilette, raamatukogusid,

ujulaid, kunstigaleriisid, et kool ei oleks

muust maailmast isoleeritud, et inime-

sed harjuksid koolimajas käima ning

õpilased tunneksid, et nad on ka koolis

täiskasvanute maailmas. Nii on soovi-

nud need, kes on osalenud koolimaja

projekteerimise lähteülesande koosta-

misel.

Sama trendi on märgata ka Eestis.

Saue Gümnaasiumi ujula on kõigile

Saue elanikele avatud, Suure-Jaani

Gümnaasiumi moodne võimla ning selle

juurde kuuluvad saunad ja jõusaalid on

kõigi linnakodanike kasutada, Tallinna

Nõmme raamatukogu asub Nõmme Põ-

hikoolis. Samas ei ole meie lahendused

nii komplekssed kui Islandil.

Islandil on juba üle kümne design

down koolimaja. Ka Sunnul¿kjarskóli

kooli projekt valmis design down ehk

Minnesota meetodil, mille täpsem nime-

tus on Minnesota Model or the Design

Down Process. Sunnul¿kjarskóli kooli

projekti autoriks sai Ameerika arhitekt

Bruce Jilk. Koostöö sujus hästi: algkooli-

osa valmis 2004. aasta augustiks, põhi-

Sunnul¿kjarskóli põhikooli välisvaade.

Antiikset foorumit meenutav aatrium, kus kogu koolipere kokku saab.

Vaheseinteta klassid. Õpilased istuvad väikeste rühmadena.

30 HARIDUS 7–8/2008

kooliaste 2007. aastal ning ehitada on

jäänud veel gümnaasiumiosa. Seegi, et

koolimaja ehitatakse moodulite kaupa,

on paindlikkuse märk. Aeg näitab, kas

gümnaasiumiosa üldse ongi vaja, sest

Islandilgi on iive madal ja riigist lahku-

jaid palju.

Design down õppeplaneer imiselBirgir Edwald märgib, et design down

pole pelgalt kooliarhitektuuri küsimus,

vaid märk pedagoogilise mõtteviisi muu-

tumisest. Islandil on hakatud mõistma,

et 19. sajandist pärit koolimajas on üsna

raske rakendada 21. sajandi õppimise

ja õpetamise meetodeid. Õpetaja autori-

taarne tööstiil on asendunud demok-

raatlikuga, elukestev õppimine saamas

iseenesestmõistetavaks, infotehnoloo-

gia tungib peale ning õpetajast on saa-

nud õpilase partner ja tugiisik õppimis-

protsessis. Õpetamisest on kujunemas

meeskonnatöö – ühe grupiga tegeleb

tavaliselt 2–3 õpetajat ja grupis on kuni

60 õpilast. Õpetajad valmistavad tunde

ette koostöös ja ka analüüsivad ühes-

koos oma töö tulemusi. Need uuendu-

sed eeldavad uut tüüpi koolimajade ehi-

tamist.

Edwald märgib, et islandlased nagu

eestlasedki on veel harjunud, et kooli

õppekava koostavad ainespetsialistid,

„ülespoole” jääv eesmärk selgub hiljem,

kui üldse selgub. Kus läheb elus vaja

klassis hakkamasaamise oskust? Mida

vähem arvestab kool väljaspool kooli

toimuvate muutustega, seda suurem

lõhe kooli ja tegeliku elu vahele tekib

ning seda raskem on õpilastel kohane-

da väljakutsetega täiskasvanueas. Bir-

gir Edwald meenutab, et juba Euroopa

Komisjoni omaaegne esimees Jacques

Delors kirjutas raamatus „Haridus, var-

jatud varandus”, et eelkõige peaksid

lapsed ja noored õppima koolis elama,

töötama, suhtlema ning õppima ja

omandama ühiskonnas hinnatud väär-

tused. Samadele seisukohtadele on jõu-

tud USA-s (The SCANS Report, 1991),

kus juba ammu on kutsutud koolijuhte ja

õpetajaid mõtlema sellele, mida on õpi-

lastel vaja osata väljaspool klassiruumi

ja pärast kooli lõpetamist.

Design down meetodi puhul alusta-

taksegi kooli õppekava koostamist „üle-

valt”. Nagu koolimaja projekteerimisel,

nii kutsutakse ka kooli õppekava koos-

tamisel kokku kõik kooliga kokku puutu-

jad – kohaliku kogukonna esindajad,

lapsevanemad, kohalikud tööandjad,

õpilased ise – ning arutatakse ühiselt lä-

bi, missugune kodanik, lapsevanem,

töötaja, kohalikus elus osaleja jne peaks

selles koolis õppijast kujunema.

Edwald märkis, et tema kooli lapse-

vanemad, kolleegid ja õpilased leidsid,

et nende kooli õpilased peavad oman-

dama kriitilise jälgimise võime, oskuse

oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt esi-

tada, läbi rääkida ja konflikte lahendada,

julguse ise otsustada, harjumuse teiste-

ga koostööd teha, oskuse teisi aidata

ning juhendada, arusaamisega lugeda,

iseseisvalt uurida ning harjumuse en-

nast analüüsida.

Tähtsaks peeti oskust iseseisvalt uuri-

da. Kui täiskasvanu satub probleemiga

silmitsi, ei rutta ta kohe abi järele, vaid

hakkab esmalt asja ise uurima, kuid koo-

lis on tihti vastupidi – õpetaja selgitab

kõik ära. Vahel ei pane me tähelegi, et

õpetame lastele nn õpitud abitust, pas-

siivsust ega oska kasutada lapse loomu-

likku uudishimu, ütles Edwald.

Eesti koolgi on hakanud liikuma suu-

rema kaasamise teed. Meie koolihoole-

kogud on mõnel pool juba hästi töötama

hakanud. Toimuvad arenguvestlused

õpilaste osalemisel, neil anname õpilas-

tele võimaluse olla kaasarääkija ja ot-

sustaja oma tuleviku planeerimisel.

Mis saab aineteadmistest, kui lapse-

vanemad ja vallavolikogu inimesed

ootavad koolilt eelkõige julgeid, iseseis-

Õpilased ei istu klassis üksteise taga reas, vaid väikeste rühmadena,olenevalt sellest, kui suurt rühma mingiks tegevuseks vaja on.

Õpilased saavad endale ise eraldumiseks sobivaid nurgakesi ehitada.

31

ÕPIKESKKOND

HARIDUS 7–8/2008

vaid ja ettevõtlikke noori? Kas üldist

taga ajades ei hakka kannatama konk-

reetne? Birgir Edwald ütleb, et konkreet-

sete teadmiste ja oskuste omandamine

ei kao kuhugi, kuid neid valitakse seni-

sest rohkem vastavalt „suurele pildile”.

Edwald on toonud näiteks kaupluse

kassapidaja, kellel on kümme närvilist

klienti järjekorras. Mida peab kassapi-

daja sellises olukorras teadma ja oska-

ma, millest aru saama, kuidas suhtlema,

mis kontseptsioone ja teooriaid mõist-

ma? Kui nii küsida, siis on selge, et kas-

sapidajagi peab oma töö hästi tegemi-

seks päris palju konkreetset selgeks

õppima.

Diferentseer i tud õpeEdwald märgib, et tema kool toetub kol-

mele sambale: diferentseeritud õpeta-

mine, õpetajate meeskonnatöö, õppimi-

ne avatud ruumis.

Õppimine ei tohiks käia ühelegi õpila-

sele üle jõu. Edwald toetub diferentsee-

ritud õpet korraldades Mihaly Csikszent-

mihalyi teooriale, mille kohaselt saavu-

tatakse parim tulemus siis, kui ülesanne

on õpilasele väljakutse ning tal on selle

väljakutse vastuvõtmiseks piisavalt

teadmisi, oskusi ja mõistmist. Selliste

ülesannete lahendamisel tekib innus-

tus- ja õnnetunne, mida Csikszentmi-

halyi märgib mõistega flow. Õpilane võib

selliseid ülesandeid lahendades ennast

niisamuti ära unustada, kaotada koha-

ja ajataju, nagu põnevat raamatut luge-

des või filmi vaadates.

Edwald peab (nagu Csikszentmihalyi-

gi) täiesti valeks seisukohta, et õnneli-

kud on need, kes midagi ei tee. Csiks-

zentmihaly läbiviidud 250 000 inimese

kogemuste uurimine näitab vastupidist:

õnnetud on inimesed, kes midagi ei tee,

ja õnnelikud need, kes teevad. Paraku

ei teadvusta inimesed endale, mis on

nende õnnetunde või õnnetuse põhjus,

ja siit ka arvamus, et laisklemine teeb

õnnelikuks.

Islandi põhikoolis õpetab üht õppe-

rühma tavaliselt kaks õpetajat ja lisaks

abiõpetaja, mis teeb õppe diferentseeri-

mise mõneti lihtsamaks. Teisest küljest

varieerub õpperühma suurus 40–60 õpi-

lase vahel, sest kõike ei pea õppima

diferentseeritult.

Birgir Edwald püüab korraldada oma

koolis õpet nii, et võimalikult paljud õpik-

sid oma võimete piiril, et nad suudaksid

keskenduda, pühenduda, et tekiks flow

tunne, nad pääseksid välja argipäeva

rutiinist ning tajuksid edu.

ProbleemidKõik eelnev kõlab väga kaunilt, aga kui-

das see praktikas välja näeb? Edwald

ütleb, et suur rõhk on siin õpetajate va-

likul. Iga kandidaadiga räägib ta läbi ja

küsib väga selgelt, kas õpetaja aktsep-

teerib nõuet läheneda igale õpilasele in-

dividuaalselt ning kas ta on valmis oma

rühma õpetamisel (eri vanusega õpila-

sed, klassi mõiste puudub) teiste õpeta-

jatega koostööd tegema.

Birgir Edwald nendib, et uuendus-

meelseid õpetajaid leida pole olnud ker-

ge. Nagu Eestis, pole ka Islandil õpeta-

jakutse just kõige populaarsem ja mõ-

nele pedagoogile pole Sunnul¿kjarskóli

kooli põhimõtted vastuvõetavad. Ka

meeskonnatöö on valmistanud peavalu,

sest inimeste võime koostööd teha on

erinev ja Islandi õpetajakoolituses pole

koostööle seni veel piisavalt tähelepanu

osutatud.

Õpilaste hindaminegi on tekitanud

diskussioone. Kuidas hinnata õpilase

arengut ning samas ka omandatud

teadmisi ning oskusi, kuidas arvestada

iga õpilase võimeid? Koolijuhil on raske

anda hinnangut ka omaenda tegevuse-

le, sest traditsioone pole veel kujune-

nud, „õiget tegutsemisviisi” pole kuskil

välja töötatud, kõike alles õpitakse.

Võime ju öelda, et meiegi põhikooli

ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas on

rõhutatud vajadust luua tingimused,

kus õpilane kujuneks ettevõtlikuks,

probleeme lahendada oskavaks, kõrge

enesedistsipliiniga koostööaltiks ja ise-

seisvaks inimeseks, kuid oleme kind-

lasti vähem tähelepanu pööranud tingi-

mustele, milles noor niisuguseks kuju-

neda saaks.

Is landi kool isüsteemEesti üldhariduskoolide korralduses lei-

dis üks suuremaid muutusi aset 1992.

aastal, mil koolide eest hakkasid vastu-

tama kohalikud omavalitsused. Islandil

toimus analoogiline muutus 1996. aas-

tal, kuid meist erinevalt jäid gümnaasiu-

mid seal riigi alluvusse. Hariduse korral-

damiseks moodustasid Islandi kohali-

kud omavalitsused laiapõhjalised nõu-

kogud, mis koosnevad poliitikutest, lap-

sevanemate esindajaist, kooli juhtkon-

nast ja õpilaste esindajatest ning mee-

nutavad üsnagi meie koolihoolekogusid.

Island on valinud kaasava ja osaleva

hariduspoliitika, mille kohaselt püütakse

õpilasi õpetada koos, sõltumata nende

eripärast. Koolides viiakse esimeses

kolmes klassis läbi diagnostilised testid,

et õpiraskustega õpilased kiiresti välja

selgitada ja õpetajatele nende abistami-

seks juhtnööre anda. Eesmärk pole õpi-

laste lahterdamine, vaid õigeaegne õpi-

tugi. Testid valmistab ette Islandi testi-

miskeskus.

Õppeasutuste rahastamine on Islan-

dis riiklikult reguleeritud: kohalikud oma-

valitsused tagavad haridusasutuse töö,

põhikoolis on õpikud ja muud õppema-

terjalid õpilastele tasuta. Meie mõistes

gümnaasiume ja kutseharidust rahastab

riik (eelkõige õpetajate töötasud), kuid

hoonega seotud kulutused, kaasa ar-

vatud suuremad investeeringud, jaota-

takse riigi ja omavalitsuse vahel proport-

sioonis 60% ja 40%. Erinevalt meist on

gümnaasiumides ja gümnaasiumides-

kutseõppeasutustes õpikud tasulised

ning õpilased maksavad ka nn regist-

reerimistasu ja kutseõppes kasutatava-

te materjalide eest.

Vaata ka

http://myeurope.eun.org/ww/en/pub/

myeurope/home/practice/teaching_ideas

/birgir.htm

http://www.aia.org/nwsltr_cae.cfm?

pagename=cae_a_20030901_designdown