Oktoober 2007Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita k bOktoobe, jKesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Aktuaalne Kõigile oluline

Lk 3 – Pensionid tõusevad 22%

Lk 2 – 2008. aastal tõusevad pensionid 22%

Tulevikuplaanid

Lk 6 – Uus perekonna-seadus on tulekul

Pealinnas

Lk 5 – Järjekordne K-korteritehing

Pealinna parkimiskaardid tuleb muuta elektroonseteks

Nn Vana-Merivälja majade vahel asuvale väikesele krundile on linn igasuguse detailplaneeringuta väljas-tanud loa uue massiivse maja ehitamiseks.

Planeerimisseadus ütleb küll selgelt, et uue elamu ehitami-seks on vaja detailplaneerin-

– piirkonna hoonestuslaadi järgimi-sest ei ole juttugi.

Pikantsust lisab kogu planeerin-guta välja antud ehitusloa saagale veel seegi, et seadusega ette nähtud nõue – kooskõlastada projekteeri-mistingimused naaberkinnistu oma-nikega – on täitmata. Kuna ühe naab-ri elamistingimused muutuvad pä-rast uue, massiivse hoone kerkimist olulisel määral halvemaks ning päi-kesevalgust jääb tundide võrra napi-

maks, pole too naaber andnud nii suure mahuga uuselamu püstitami-seks ka oma kooskõlastust.

Hoolimata õnnetu naabri abipal-vetest linnaametnikele ja linnapeale, pole linnavalitsus detailplaneeringu-ta välja antud ehitusluba siiani tühis-tanud. Abilinnapea Taavi Aasa allkir-ja kandvas ametlikus kirjas jääb lin-navalitsusel õigust ülegi ja nii teatab ta, et ehitustegevust peatada ei saa.

Jekaterina Ljubobratets

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõ-nul on muudatuse näol te-

gemist evolutsioonilise paratama-tusega. “Parkimiskaartidega seotud asjaajamise elektroonseks muut-mine on kõigile osapooltele muga-vam. Praegu peab elanik oma parki-miskaardi pikendamiseks igal aas-tal käima linnavalitsuses pabereid täitmas. Meie ettepaneku kohaselt toimuks kaartide pikenemine au-tomaatselt, kui on täidetud selleks

nõutud tingimused – elukoht rah-vastikuregistris ning tasutud kaardi aastatasu,” selgitas Holsmer. “Nõnda säästame nii elanike kui ka transpordi-ameti ametnike aega.”

Kui linnavolikogu eel-nõu heaks kiidab, siis te-hakse Tallinna linnavalitsu-sele ülesandeks rakendada Tallinnas parkimiskaartide elektrooniline süsteem juba 1. jaanuaril 2008.

Tallinna volikogu Reformi-erakonna fraktsioon esitas septembri viimasel istungil

eelnõu, mille kohaselt muudetakse 2008. aasta

alguses aastaste parkimis-kaartide ja sooduslubade

taotlemine ning väljastami-ne elektroonseks.

Detailplaneeringuta ehitus Ida teel

Head linnakodanikud, olge valvsad! Isegi kui teie naaberkrundile keegi detailplaneeringut koostanud ei ole, võib linnavalitsus ühel kaunil päeval leida, et sinna võiks sobida üks plokkmaja ja selle püstitamiseks lihtsalt loa anda.

gut, kuid näeb samas ette võimalu-se, mille kohaselt võib linn loobu-da detailplaneeringu koostamise nõudest, „kui uue üksikelamu pro-jekteerimisel ja ehitamisel järgitak-se piirkonna hoonestuslaadi ja pla-neerimispõhimõtteid ning projek-teerimistingimused kooskõlasta-takse naaberkinnistute omanike-ga“. Antud juhul on kerkimisluba antud aga majale, mille puhul on ka täielikule arhitektuurivõhikule selge

Aitäh, õpetajad!Meil kõigil on vähemalt üks lem-mikõpetaja, kes meid rohkemal või vähemal määral inspireeris, suunas, iseseisvalt mõtlema õpe-tas. Õpetaja elukutse on üks vää-rikamaid, aga ka üks keerulise-maid. Selle elukutse esindajad on oma ala kirglikud harrastajad.

Eestis on õpetajate päeval kom-beks õpetajatele veidi puhkust an-da, kuid mis olulisem – neid tun-nustada. Lisaks sellele, et „võim“ ja tundide andmise vastutus kuu-lub sellel päeval abiturientidele ja õpetajad end taas koolipingist leiavad, annab haridus- ja teadus-ministeerium koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Haridustöö-tajate Liiduga välja „Aasta Õpeta-ja“ tiitleid. Tallinn rikastub tänavu kuue aasta õpetaja võrra.

Õpetajate Maailmaorganisat-sioon on selle aasta õpetaja päeva deviisiks valinud „Paremad töötin-gimused õpetajatele tähendab pa-remaid õppetingimusi õppijatele“. Ka meie oleme samale järeldusele jõudnud. Kuigi õpetajaamet pakub hindamatut kogemust noorte arengu otsese kujundajana, on töötamisel eneseteostuse kõrval ka materiaalne pool.

Praegune valitsusliit viib õpeta-jate alampalga nelja aasta jooksul Eesti keskmise palga tasemele ja seejärel tõstab õpetajate palku vä-hemalt keskmise palga kasvuga samas tempos. Palgatõusule lisaks plaanib riik 2008. aastal hakata maksma väikelinnadesse ja maa-piirkonda tööle asuvatele õpetaja-tele 200 000kroonist lähtetoetust ning anda 4000-le üldhariduskoo-lide õpetajale isiklikuks kasutami-seks sülearvuti.

Kindlasti on meil paremate töö-tingimuste loomisel arenguruumi, kuid väike samm saab siiski astu-tud.

Me vajame haritud inimesi, sest haritud inimesed on oma valiku-tes vabad. Selle printsipiaalse va-baduse ja oskuse eest hästi elada võlgneme tänu oma õpetajatele. Aitäh!

Andrus Ansip, peaminister

Sõna peaministrile

Praegu väljastatakse aastakaarte elanikele Tallina linnavalitsu-se teenindusbüroos vaid es-maspäeviti ja neljapäeviti. Sel-leks tuleb pealinlasel täita vas-

tav avaldus ning esitada isi-kuttõendava dokumendi, sõiduki registreerimistun-nistuse ja maksekorralduse koopiad. Parkimise soodus-lubade väljastamist ja mak-sumust otsustab Tallinna

linnavalitsus. Katrin Viks

2 AKTUAALNE

Populaarseks on kergem saada kui

populaarne olla

Juhtkiri

Möödunud kuul tea-tati meile uuringu-firma Emor uuringu

tulemustest, mille järgi And-rus Ansip peaministrina ja te-ma juhitud valitsus on seniste aegade populaarseim. Ka rii-gikogu populaarsus on kasva-nud. Ning see ei olnud üllatus – poole aasta jooksul pärast märtsikuiseid riigikogu vali-misi on nad langetanud terve hulga olulisi, meie tulevikku kergendavaid otsuseid.

Näiteks 2008. aasta 96mil-jardiline riigieelarve. Selle eel-arve vahenditega tõstetakse päästeametnike, politseinike, pedagoogide ja kul-tuuritöötajate pal-kasid keskmiselt 14%. Aga ka pi-kendatakse va-nemahüvitise v ä l j a m a k s -mist lapse 1,5aastaseks saamiseni ,

eraldatakse 300 miljonit kroo-ni uute lasteaiakohtade loo-miseks, remonditakse teid 4 miljardi krooni eest ja rekonst-rueeritakse kirikuid üle Eesti. Sama eelarvega eraldatakse ka pensionide 22protsendiliseks tõusuks vajalik raha.

Tuleval aastal on riigivalit-sejatel plaanis võtta vastu ka mõlema abikaasa kindlustun-net suurendav perekonnasea-dus, võtta kasutusele avalik ta-suta lapsehoidjaregister ja val-mistada ette kõik vajalik igale lapsele 2000kroonise ringira-ha maksmiseks.

Samal ajal üritavad aga Tal-linna linnavõimud maha par-

seldada veel kolm miljardit pealinna maksumaksjate

raha.Kuidas on see kõik

võimalik, lugege täna-sest Tallinna Teataja numbrist.

Huvitavat lugemist!

Jekaterina Ljubobratets, peatoimetaja

Tallinna teed on umbes. Um-bes just sellepärast, et siia-ni ei ole osatud teha õigel

ajal õigeid valikuid teede väljaehi-tamiseks. Ikka on järgmised valimi-sed ukse ees olnud ja selle taustal ka piirkonna valijatele meelepäraseid otsuseid tehtud.

Mustakivi tee on masendavAutodest moodustunud pikad järje-korrad ootavad süttivat rohelist märgutuld, et 20 meetri kaupa edasi liikuda, ebaloomulikult ja juhusli-kult välja ehitatud teelaiendid ning

pöördekohad, valesti reguleeritud ristmikud – see on tänase Mustakivi tee reaalsus. Jalakäijate ohutusest ei tasu rääkidagi, sest roheline tuli põ-leb nii jalakäijatele kui ka parem-pööret sooritavatele autodele. Ja se-da mitmel Mustakivi tee ristmikul.

Lahendus on olemasJuba 2001. aastal kehtestatud Tallin-na üldplaneering nägi ette Mustaki-vi tee väljaehitamise ja ühendamise Lasnamäe tänavavõrgustikuga ning Mustakivi tee pikenduse Kose teeni Pirita linnaosas ja selle sidumist Ko-se tänavavõrgustikuga. 2005. aasta oktoobris algatati Mustakivi tee Nar-va maantee ja Kose tee vahelise lõi-gu detailplaneering. Täna oleme jõudnud nii kaugele, et Mustakivi

Mustakivi tee pikendus võib valmida 2008. aastalLõpuks avalikustati Musta-kivi tee Kose teeni piken-duse detailplaneering.

tee ja selle rajamiseks eraldatud ko-ridor on detailplaneeringu käigus jõudnud avalikustamise faasi.

Mustakivi tee Lasnamäe-poolses osas tõenäoliselt vastuväiteid pla-neeringule ei tule. Kuid Pirita linna-osa elanike hulgas võib protesti esile kutsuda suhteliselt suurelt alalt puu-de raie teekoridori tekkeks - tulevane tee kulgeb läbi suhteliselt tiheda metsastunud ala ning tee ehitami-seks tuleb ulatuslikult rajada puid.

Juhul kui planeeringu avalikusta-mise ajal ei laeku ühtegi protesti, saab linnavolikogu antud detailpla-neeringu kehtestada veel sel aastal. Loodetavasti planeerib linn 2008. aasta eelarvesse ka selle teostami-seks vajaliku raha.

Ülle Rajasalu

Pirita elanike ja Pirital tegut-sevate seltside pöördumine seoses Randvere tee 82a de-

tailplaneeringu eskiisigaKloostrimets, kui hinnaline puis-

tu, kuulub osaliselt Pirita jõeoru maastikukaitseala Kloostrimetsa piiranguvööndisse. Kloostrimetsa-ga samase metsakooslusega metsa-ala, aadressiga Randvere tee 82a, jäi omandireformi käigus aga Kloostri-metsa puistust välja.

Randvere tee 82a metsa kasuta-vad aktiivselt Mähe, Merivälja ja Viimsi elanikud vaba aja sisustami-seks (jooks, rattasõit, kepikõnd, las-te loodusrajad, suusatamine), kuna siitkaudu on võimaldatud ühendus Kloostrimetsa terviseradadega.

Tallinna Linnavalitsuses on me-netluses Randvere tee 82a ja 88a de-tailplaneeringu eskiislahendus, mille alusel planeeritakse väärtuslikku

metsa ehitada 4 korterelamut ja 8 ka-hepereelamut koos 82 parkimisko-haga.

Dendroloogilise uuringu järgi on Randvere tee 82a ühtse metsamas-siivi keskmine vanus 60 aastat, esi-neb ka 100aastaseid ja vanemaid puid. 4,3 ha suuruses metsas on 95% väärtuslikke ja alla 5% väärtusetuid puid. Randvere tee 82a metsa ela-mumassiivi ehitamisega lõhutakse ära hinnalise puistuala – Kloostri-metsa – terviklikkus. Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on esitatud seisukoht, et “lähtudes metsaseaduses esitatud kriteeriu-mitest, määrata kõik Pirita LO met-sad kaitsemetsadeks”.

Arvestades eeltoodut, teeme et-tepaneku:1) algatada menetlus kinnistu Rand-

vere 82a riigi omandisse võtmi-

Kloostrimets vajab meie kõigi kaitset!

seks ja lisamiseks Pirita jõeoru maastikukaitseala Kloostrimetsa piiranguvööndisse kui orgaanili-selt sinna kuuluv mets;

2) pikendada Pirita terviseradu kuni Randvere teeni võimaldamaks Mähe, Merivälja ja Viimsi elanikel juurdepääsu olemasolevatele val-gustatud terviseradadele;

3) Keskkonnaministeerium teeb Tal-linna linnale ettepaneku peatada Randvere 82a detailplaneeringu algatamine.

Pöördumisele on lisatud ettepane-kuid toetavate elanike allkirjad (346 toetusallkirja).

Juhul kui soovite avaldada antud algatusele toetust, täitke palunjuuresolev ankeet ja postitage see aadressil Suislepa tee 11, 11912 Tallinn või e-postiga maheselts@gmail.com.

Mähe Aedlinna Seltsi, Pirita Seltsi, Merivälja Aedlinna Seltsi, Seltsingu Roheline Merivälja, Mähe Kinnisvaraomanike Seltsi ja Lillepi Pargi Seltsi palvel avaldame nende ühenduste pöördumise Tallinna linnavõimude ning keskkonnaministeeriumi poole eesmärgiga päästa 4,3 hektari suurune metsa-ala täisehitamisest ja säilitada 1200 elujõus puud.

Nõustun Mähe Aedlinna Seltsi, Pirita Seltsi, Merivälja Aedlinna Seltsi, Seltsingu Roheline Merivälja, Mähe Kinnisvaraomanike Seltsi ja Lillepi Pargi Seltsi ettepanekutega.

Ees- ja perekonnanimi

Aadress

Tel ja/või e-post

Kuupäev

Allkiri

Täname!

Linnavolikogu liige Ülle Rajasalu sõnul on tänane Mustakivi tee olukord masendav. Selle lahendamiseks tuleb tee pikendada ja laiendada.

3KÕIGILE OLULINE

Nõuanne

Pensionäride jaoks tähen-dab see kiiremat tõusu, ku-na maksulaekumine kasvab

märkimisväärselt kiiremini kui hin-natase. Sotsiaalminister Maret Ma-ripuu sõnul aitab muudatus pen-sionäridel saada senisest suuremas ulatuses osa Eesti kiirest majandus-kasvust. „Oleme seadnud eesmär-giks, et pension nelja aastaga kahe-kordistub, valitsusliidus kokku le-pitud muudatus teeb selle võimali-kuks,” ütles ta.

Pensionid tõusevad kiireminiJärgmisel aastal tõusevad pensionid Maripuu sõnul koguni 22%, mis oleks senistest tõusudest märkimis-väärselt kiirem. Sama kinnitas kol-mapäeval, 19. septembril riigikogu infotunnis ka rahandusminister Ivari Padar. Minister Padar möönis, et 2008. aastal kasvavad hinnad prog-noosi järgi koguni 7,4%, kuid kavan-datav pensionitõus on sellegipoolest hinnatõusudest kolm korda suurem.

Maret Maripuu kinnitas Tallinna Teatajale, et muudatusele vastavalt tõusevad pensionid jätkuvalt iga aas-ta 1. aprillil. „Kuupäevad ei muutu, muutub vaid tõusu ulatus,” ütles Ma-ripuu, kelle sõnul võib ka pärast 2008. aastat oodata senise 10–12% asemel märkimisväärselt suuremat tõusu.

Praeguste pensionäride olukord paranebMaripuu kinnitusel on pensioni-muudatuste kavandamisel seatud lähtekohaks, et kõige tähtsam on leevendada praeguste pensionäride olukorda: „Praegustel pensionäridel ei olnud võimalust kogumispensio-niks, samuti on selge, et 15 või 20

aasta pärast on Eesti elatustase praegusest oluliselt kõrgem ning sellest tulenevalt ka pensionid palju suuremad.”

Pensioniea kasvu ei kavandata„Ei, sellist plaani valitsusel ei ole,” ütles Maripuu vastuseks küsimuse-

le, kas lähiajal on oodata ka pensio-niea tõstmist. Sotsiaalministri sõnul on valitsusliit küll arutanud pensio-

2008. aastal tõuseb pension 22%Valitsusliit on saanud val-mis uue pensioniarvestuse süsteemi, mille alusel võe-takse aastahinde arvutami-sel senisest enam arvesse sotsiaalmaksu laekumist.

Taavi Rõivas,riigikogu sotsiaal-komisjoni liige

„Kiire hinnatõus on pensionäride jaoks väga tõsine küsimus ning pen-sionide senisest kiirem tõus aitab se-da kahtlemata oluliselt leevendada. See, et pensionid kasvavad hinda-dest kolm korda kiiremini, parandab iga pensionäri elujärge umbes 15%. Usun, et hinnatõus lähiajal siiski stabi-liseerub ning siis saavad eakad kiirest pensionitõusust täit rõõmu tunda.

Olen Maret Maripuuga täiesti ühte meelt, et prioriteet peab olema prae-guste pensionäride pension. Usun siiski, et nii saab olema lihtsam ka meie põlvkonnal.

nisüsteemi pikaajalist jätkusuutlik-kust ning näeb tõsiseid probleeme 15–20 aasta perspektiivis, mil de-mograafiline olukord on praeguse-ga võrreldes halvenenud. „Kui pea-me 15 või 20 aasta pärast pensioni-iga tõstma, puudutab see eeskätt praeguseid 40 aasta vanuseid ja nooremaid,” rõhutas Maripuu.

Võtmeküsimus on järelkasvMinistri hinnangul võib praegu kül-lalt kurb prognoos Eesti rahvaarvu vähenemisest siiski muutuda, kui-võrd vanemahüvitise ja teiste pere-poliitiliste sammude tulemusel on sündimus hakanud kiiresti kasvama. „See, kas praegustel 30stel on või-malik jääda pensionile 63- või 65aas-taselt, sõltub paljuski ka neist endist – kas neil on järelkasvu, kes neile pensione maksavad,” lisas minister.

Karin Kalda

Lapsehoidjaid, kes omavad kut-setunnistust ja tegevusluba, on tunnustatud ning Tallinn toe-

tab vanemaid nende teenuse kasuta-misel kuus 1852 krooniga. Seni puu-dub avalik infokanal, kust vanemad saaksid kerge vaevaga perele vajaliku info lapsehoiuteenuste kohta.

Tasuta infoportaalParandamaks lapsehoiuteenuste kättesaadavust, tõstmaks selle osu-tamise efektiivsust ja läbipaistvust, haldamaks informatsiooni lasteae-dade täituvusest ja alternatiivsetest lapsehoiuvõimalustest, on riik luba-nud välja töötada Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemi. Andme-baasi abil oleks võimalik leida kutse-

list hoidjat, valida lühiajalist hoidu pakkuvaid mängutubasid, broneeri-da lapsele lasteaia koha ja jälgida jär-jekorra kulgu. Kogu vajaliku info eri-nevate hoiuvõimaluste kohta saaks lapsevanem kiiresti kätte sisenedes selleks id-kaardi või pangakaardiga kodanikuportaali www.eesti.ee või külastades linnaosavalitsust.

Juba 2008. aastalInfosüsteemi käivitamine lasteae-dade osas on planeeritud 2008. aas-ta algusesse ning info lapsehoidjate kohta lisandub infosüsteemi uue aasta juulist. Loodava süsteemiga liitumine on omavalitsustele, s.h. Tallinnale, vabatahtlik.

Käesoleva aasta septembri kesk-paigaks oli Eestis 325 kutselist lap-sehoidjat ja 59 lapsehoiu teenuse tegevusluba omavat asutust.

Kätlin AtonenSotsiaalministeeriumi nõunik

Riik aitab vanematel lapsele hoidja leidaAlates 2007. aastast on Eestis lapsehoiuteenus ametlikult reguleeritud.

Kiire hinnatõus on pensio-näride jaoks väga tõsine küsimus ning pensionide senisest kiirem tõus aitab seda kahtlemata oluliselt leevendada.

Alates järgmisest aastast saab vanem kogu info lapsehoiu kohta tasuta infoportaalis.

Kommentaar

Mõned nõuanded koolilapse vanemaleKoos lapse kooliminekuga algab taas ka vanemate koolitee. Isa ja ema ülesandeks on olla oma lap-sele toeks ja abiks nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Milles peaks see abi ja tugi seisnema, annab koolilapse vanematele nõu aastaid koolis töötanud, nüüd perearstina tegutsev Ester Eensaar.

Tuleks hoolikalt jälgida, et laps saaks piisavalt magada ja korra-likult süüa. Kooliealine laps peaks magama 9–10 tundi öö-päevas. Vältimaks peavalu, ui-masuse või kõhuvalu tekkimist, tuleb hommikul enne koolimi-nekut kindlasti süüa. Lapse päe-vamenüüs peaks olema võima-likult palju vitamiine sisaldavat mitmekesist toitu: värsked mahlad, puuviljad, aedviljad (sh sibul ja küüslauk), marjad, aga ka täisteratooted ja probiootiku-me sisaldavad piimatooted.

Tähtis on ka sobilik riietus. Kui ei taheta lapsele ägedaid ja sa-geli krooniliseks muutuvaid põie- ning neeruhaigusi, on lühi-keste toppide ja nabapluuside aeg selleks aastaks läbi. Ka käed, jalad ja pea peaksid vihma ning tuule eest kaitstud olema.

Vanema ülesanne ei ole ainult lapse kooli saatmine ja äratoo-mine, vaid ka huvi tundmine koolis toimuva vastu. Vahel pii-sab, kui vanem kuulab oma lap-se ära ning selgitab lapsele kooliklassis tekkivaid ja nende tagajärgi ning õpetab last enda eest seisma. Teine kord tuleb last aidata õppetükkide tegemi-sel. Alati peab aga last tunnus-tama ja kiitma tema edusammu-de eest.

Samuti tuleb vanemal aidata last sisustada vaba aega sportliku ja ka mõne vaimse hobiga.

Juhul kui koolilapsel on ikkagi lihtsamad külmetus- või viirus-haigused, mida vanem ise saab ravida käsimüügiravimitega, siis tõendi saamiseks pole vaja pe-rearsti poole pöörduda. Selle peaks kirjutama lapsevanem ise. Paljud koolid on tõendi vor-mi juba ka oma kodulehele välja pannud.

Õnne Pillak

Ester Eensaar väikest patsiendi vastu võtmas.

FOTO: POSTIMEES/SCANPIX

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul tõusevad järgmisel aastal pensionid koguni 22%, mis on selge samm pensionide kahekordistamise poole.

4 PARLAMENDIS

LühidaltEestlaste palk on Baltimaade kõrgeimÄripäeva Online andmetel on eest-laste palk Baltimaade kõrgeim, üle-tades naabrite Läti ja Leedu oma kolmandiku võrra.

Eesti keskmine palk selle aasta teises kvartalis oli 11 550 krooni, kasvades aastaga 21,2%. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui lõu-nanaabritel, kus palgaks makstakse keskmiselt 8741 krooni Lätis ja 8278 krooni Leedus. Seejuures oli palgakasv kiireim Lätis, tõustes aastaga 33,4%, samas kui Leedus oli see 20,2%.

Michali asemel töötab riigikogus Klaassen Septembris esitas viimastel riigiko-gu valimistel Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valijatelt 914 häält saanud Kristen Michal tagasiastusmisaval-duse, et täielikult pühenduda Re-formierakonna peasekretäri tööle.

Michali asemel alustas Riigiko-gus tööd kevadistel valimistel Võ-ru-, Valga- ja Põlvamaal kandideeri-des 1820 häält saanud Mait Klaas-sen. Varem on ta olnud haridusmi-nister, Võru maavanem ja toonase Eesti Põllumajandusülikooli rektor. Klaassen on üks kandidaatidest Maaülikooli rektori ametikohale.

Mait Klaasseni kontaktandmed on järgmised: tel 631 6577, e-post mait.klaassen@riigikogu.ee.

Eesti on ainus tõeliselt vaba majandusega postsovetlik riikÜlemaailmse uurimisinstituutide assotsiatsiooni The Economic Freedom Networki (EFN) värske raport hindab Eesti ainsa postso-vetliku riigina majandusvabaduse poolest maailma tippu.

EFN-i raport märgib, et Eesti po-le parem mitte üksnes Lätist ja Lee-dust, vaid edestab ka Prantsus-maad ja Saksamaad, vahendab Raadio Vaba Euroopa. Ja loomuli-kult on Eesti kaugele seljataha jät-nud ka nimekirja tagumisse otsa jäävad riigid nagu näiteks Belgia, Ukraina ja Venemaa.

Eesti sai majandusvabaduse osas nimekirja etteotsa koos Hong Kongi, Singapuri, Šveitsi, Suurbri-tannia, Kanada ja USA-ga.

Kasvav majandus ja paremini laekuvad maksud on esialgu 90miljardilisena planeeritud

eelarve mahuks andnud üle 96 mil-jardit krooni. Sellest investeeringu-teks ja kuludeks plaanitakse ligi 94 miljardit. Üle 2 miljardi krooni pan-nakse aga säästudena kõrvale.

Kauaoodatud palgatõus„Alati on olnud neid, kes arvavad, et riik peaks kogu laekuva tulu ka eelar-vega ära jagama. Tegelikkuses on aga just headel aegadel oluline reserve suurendada,“ ütles riigikogu rahan-duskomisjoni liige Keit Pentus. „Praeguses olukorras, kus vahepeal galopeerivalt kasvanud majandus näitab viimaks ometi rahunemise märke, peame silmas pidama ka se-da, et järgmisel aastal ei ole SKP kas-vuks enam kindlasti mitte 12, vaid pigem 6–8%.” Keit Pentuse sõnul peaks olema praegu nii riigi- kui ka erasektoris läbiv joon just konserva-tiivne ja säästlik majandamine.

Järgmise aasta eelarvest tõstetak-se küll ka pikka aega väga madala palga peal olnud töötajate palka. Nii ootab palgatõus politseinikke, pääs-teametnikke, kultuuritöötajaid, õpetajaid.

Teedesse rohkem rahaKuid oluliselt suurenevad ka inves-teeringud. Nii kasvab selle aasta li-saeelarve ja 2008. aasta eelarve tule-musel teedesse investeeritav sum-ma 1,7 miljardi krooni võrra. Kokku suunatakse teedeehitusse üle 4 mil-jardi krooni. „See on väga suur kasv võrreldes varasemaga. Aga see on ka

absoluutselt hädavajalik, kui me lä-hemate aastate jooksul tahame, et meie teedel oleks võimalik liigelda ka pidevalt sisemise raputamise käes kannatamata,” ütles Pentus.

Kuna alates 1. jaanuarist 2008 makstakse vanemahüvitist lapse 18kuuseks saamiseni, on eelarves ettenähtud vanemahüvitise maks-miseks täiendavad summad 450 miljoni krooni ulatuses. 100 miljonit krooni on aga ette nähtud kunstliku viljastamise kulude kompenseeri-miseks.

Õnneliku lapsepõlve nimelÜhes varasemas Tallinna Teataja numbris kirjutasime sellest, kuidas riik plaanib hakata toetama lasteae-

96 miljardi võrra jõukam riik2008. aasta riigieelarve on ilmselt viimane, mille maht jääb napilt alla maagilisena tunduva 100 miljardi krooni piiri.

Möödunud riigikogu vali-mistel käis Reformiera-kond välja idee kehtesta-

da laste ringiraha – 2000 krooni suu-rune iga-aastane pearaha lastele va-nuses 6–19 aastat, mida saab kasu-tada üksnes spordi- või huvialarin-gis osalemise eest tasumiseks.

Septembri lõpus jõudsid kultuu-riminister Laine Jänese juhitava töö-rühma ettepanekud valitsuskabine-ti lauale, kus ringiraha jaotamise põ-himõtted heaks kiideti ja otsustati alustada ettevalmistusi nende ellu-viimiseks.

Viis versiooniLaine Jänese sõnul tegeles töörühm viie ringiraha jaotamise versiooni-ga. „Pidasime tähtsaks, et loodav süsteem oleks vanemate jaoks mu-gav, bürokraatiavaba nii riigi kui ka kodaniku seisukohast lähtudes ja täidaks püstitatud eesmärki – et või-malikult paljudel lastel oleks võima-lus osaleda huviringides,” märkis Jä-nes. Ta lisas, et parima lahenduse

leidmise tegi keeruliseks asjaolu, et Eesti omavalitsused on huviharidu-se korraldamise osas väga erinevad. „Süsteem, mis toimiks ideaalselt suuremates omavalitsustes, nt Tal-linnas, ei tule kõne allagi väikeste valdade puhul,“ ütles Jänes.

Ringiraha eraldamise aluseks on lapse osalemine huviringides, st et 2000kroonist ringiraha maksab riik vaid nende laste eest, kes on huvite-gevusega hõivatud. Kõik huviringid peaksid kava kohaselt olema kan-tud riikliku registrisse, mis on alu-

2000kroonine ringiraha tuleb, nagu lubatudseks raha eraldamisele. Registri and-meid uuendatakse igal aastal.

Raha jaotab omavalitsusJaotuskava kohaselt liigub raha ko-halike omavalitsuste kaudu, kus see suunatakse huvikoolidele, spordi-klubidele ja huviringidele nende omandivormist sõltumata, eeskätt vanema osalustasu kompenseerimi-seks. Vanem peab lapse huviringi osalustasu katmiseks esitama taot-luse omavalitsusele, kes seejärel suu-nab raha ühte vanema valitud ringi. Kui sobivat huvialaringi elukohajärg-ses omavalitsuses ei ole, saab vanem seda kasutada naaberlinnas või -val-las, kus soovitud huviring olemas.

Kui huviringis puudub osalusta-su, võib omavalitsus ringiraha jao-tamiskava kohaselt kasutada vahen-deid kas õppevahendite soetami-seks või ringijuhtide ja huvikoolide õpetajate töö tasustamiseks.

Ringiraha süsteem peaks täieli-kult rakenduma 2009. aastal.

Moonika Oras

Keit Pentuse sõnul peaks olema praegu nii riigi kui ka erasektoris läbiv joon justkonservatiivne ja sääst-lik majandamine

dade korrastamist ja uute lasteaia-kohtade rajamist 300 miljoni kroo-niga. Nüüd võib öelda, et plaanidest on ka kaugemale jõutud – eelarve projektis on 300 miljonit lasteaeda-dele tõesti ette nähtud.

Muude oluliste asjade kõrval po-le ära unustatud ka kirikute korras-tamise toetamist. 2008. aasta eelar-ve eelnõust leiab näiteks Narva Alek-sandri, Tartu Pauluse, Tallinna Jaani, Paide Püha Risti ja Kuressaare Lau-rentsiuse kiriku toetamise plaani.

Jekaterina Ljubobratets

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Keit Pentuse sõnul on kätte jõudnud aeg majandada konservatiivselt ja säästlikult. Nii jätab riik 2008. aastal kulutamata 2,7 mlrd krooni maksumaksjate raha

Põline koorijuht Laine Jänes teab, kui oluline on lastele võimalus osaleda huviringis ja kui raske on vanematel oma lastele seda võimalust anda.

FOTO: POSTIMEES/SCANPIX

5

Probleem

Tallinn kuulutas eelmisel aas-tal välja hanke korterite ehi-tamiseks ning linnalt nen-

de rendile võtmiseks. Korterid olid mõeldud sundüürnikele, noorte-le peredele ning inimestele, kes en-da eluasemeprobleemi ise lahenda-da ei suuda.

Järjekordne kokkumängAugustis otsustas Tallinna linnavoli-kogu tunnistada hanke võitjaks OÜ Raadiku Arendus, kes pakkus 20 aas-taks linna kasutusse umbes 1170 kor-terit hinnaga 136 krooni kuus elu-ruumide pinna ruutmeetri kohta.

Volikogu Reformierakonna frakt-siooni juhi Remo Holsmeri sõnul po-le ühtki põhjust, miks eelistati OÜd Raadiku Arendus teisele pakkujale, kelle pakkumine oli soodsam. “Ni-melt pakkus P & R Investment OÜ linnale kortereid 129,5 krooniga ruut-

meetri kohta,” lausus Holsmer.Linnale miljardeid maksev te-

hing esitati volikokku valede ja mit-tetäielike andmetega, tagantjärele on selgunud, et võitjaks ei kuuluta-tud ka parimat pakkumist. “Voliko-gule valede andmete esitamine on häbitu ja lubamatu,” lisas Holsmer.

Valeandmete esitamine ei olnud ainus segane asjaolu kogu tehingu suhtes. “Linnavolikogu keskera-kondlik enamus pikendas hanke pe-rioodi tähtaega tagantjärele küm-

KÕIGILE OLULINE

Volikogule valede andmete esitamine on häbitu ja lubamatu.

Järjekordne mitmemiljardiline korteritehing kütab kirgiTallinnas keskerakondlik linnavõim leidis järjekordse kinnisvaraprojekti, mida maksumaksjate raha eest „arendada“. Kas see tal ka õnnestub, otsustab kohus.

Kadriorg, Tammsaare park, Hirve park, Snelli tiigi park, Tornide väljak – kohad, kus

ka talvisel pimedal õhtul on põhi-mõtteliselt sama valge kui päeval ning kus võib jalutada aasta ringi kas või öö läbi. Mõnes kesklinna elu-piirkonnas saabub sügisega aga taas täielik pimedus – Virmalise ja Pla-needi tänaval ning nende vahel asu-vas pargis on järgmise suveni pime-dal ajal kottpime.

Jälle peab järgmisel poolaastal kiirustades ja parimat lootes koju kõndima. Ning lastel jääb lastemän-guväljakul mängimiseks vaid paar tunnikest nädalavahetusel. Koeraga jalutamiseks peab aga otsima valge-maid kohti Tehnika tänava ja raud-

Sügisega saabub Virmalises ja Planeedis täielik pimedus

teevahelisel haljasalal, kuigi ka selle valgustus jätab soovida – valgusti-postid on puudesse kasvanud.

Valgustamata alad on paradii-siks narkomaanidele, joodikutele ja kurjategijatele. Nende tegevuse tule-musi näeme suve saabudes, kui lap-sed kaevavad liivast kooke küpseta-

des välja süstlaid ja klaasikilde. Lõ-hutud pinkidest ja risustatud hal-jastusest rääkimata. Ja nii juba vä-hemalt kolm aastat...

Juhul kui ka teile on teada tänav, park või muu koht Tallinnas, mis on veel piisavalt valgustamata,

saatke palun vastav info toimetuse aadressil Tõnismägi 9, 10119 Tal-linn või e-postiga tallinnateataja@reform.ee märksõnaga „valgustus“ hiljemalt 1. novembril 2007.

Kogu edastatud info põhjal esita-me arupärimise Tallinna linnavalit-susele.

Septembris pöördus Tallinna Teataja toimetusse Kesklinnas elav Tiina M., kelle kodukandis on juba mitmendat aastat sügisel ja talvel kottpime.

Pimedal ajal muutub Koidu tänava park paradiisiks narkomaanidele, joodikutele ja kurjategijatele.

Linnapea pidurdab eelkäija ideedLinnapea vahetumisega muutus ka pealinna keskerakondlaste meel – Rohelise pealinna ideed enam ei toetata.Käesoleva aasta 17. mail kirjutasid 17 Euroopa linna esindajad Tallin-nas alla Euroopa rohelise pealinna tiitli ideed toetavale memorandu-mile. Juba täna tegeleb Rohelise Pealinna statuudi väljatöötamisega Euroopa Liidu Keskkonnadirekto-raadi kommunikatsioonibüroo. Val-miv dokument oleks seega alus Eu-roopa Rohelise Pealinna tiitli taotle-miseks ja toimimiseks.

Oma ideele vastuKevadel esitas Reformierakonna fraktsioon linnavolikogule eelnõu, millega anti linnavalitsusele ülesan-ne koostada rohelise pealinna sta-tuut – põhimõtteid ja tegevusi si-saldav dokument, mida järgides saab Tallinn järeltulevatele põlv-kondadele pärandada rohelisema ja puhtama elukeskkonna ning taotleda vastavat tiitlit.

Kevadest on saanud sügis, kuid rohelisest linnast, veel vähem ro-helisest pealinnast linnavalitsuses enam ei räägita. Keskfraktsiooni esindaja hr Vihmand, küll punasta-des ja sõnu otsides, andis volikogu puldist Reformierakonna fraktsioo-ni eelnõule negatiivse hinnangu ning tegi ettepaneku see menetlu-sest välja arvata. Nii keskerakond-lased tegidki.

Linnapea kardab konkurentsiLinnavolikogu linnaplaneerimise komisjoni liikme Ülle Rajasalu sõ-nul on tehtud ot-sus hämmastav, samas ka mõtle-ma panev. „Või-me vaid arvata, kas tegemist on lihtlabase võttega – välja hääletada Reformierakonna saadikute esita-tud eelnõu ja seega jätta endile ai-nuinitsiatiiv linnaelu planeerimisel. Või oli põhjus hoopis selles, et eel-mise linnapea rohelise pealinna initsiatiiv oli saanud positiivse vas-tuvõtu väga paljude Euroopa riikide silmis ja tänane Tallinna linnapea tunneb tugevat konkurentsi eelkäi-ja hea idee ees,“ ütles Rajasalu.

Katrin Viks

Faktid, faktid, faktid....

ETV andmetel elab Tallinna munitsipaalkorterites ligikaudu 1700 üürivõlglase leibkonda, kelle koguvõlg ületab 9 miljonit krooni. Septembris ETV hommiku-programmis “Terevisioon” esinenud Tallinna sotsiaaltöö keskuse juhataja Kersti Põldemaa kinnitas, et kui need inimesed oma võlga teatud ajavahemiku jooksul ära ei maksa, tõstetakse nad korterist välja.

Aastast 2000 on Tallinnas valminud 23 munitsipaalelamut. 2006. a 1. novembri seisuga oli linnaosade valitsustes Tallinna linnalt munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvel kokku 2967 isikut, kellest 1678 olid sundüürnikud. Sotsiaalelu-ruumi üürimise taotlejana oli arvele võetud 360 isikut.

Tallinn on Rohelise Pealinna tiitli väärt.

Kokku maksab Raadiku projekt linnale 20 aasta jooksul koos iga-aastase tarbijahinnaindeksi kasvuga ca 3 miljardit krooni. Selle raha eest saaksid linlased 10 renoveeritud kooli või lasteaeda, 5 uut staadioni, uusi teid.

teiste pakkujate suhtes.”“Tagantjärele on välja tulnud, et

hanke võitjaks kuulutaja krundil pole veel detailplaneeringut, teiseks jää-nud pakkuja krundil on aga planee-ring kehtestatud,” lausus Holsmer, kelle sõnul viitab kogu asjaajamine kokkumängule: “Paraku iseloomus-tabki taoline käitumine praegust keskerakondlikku linnavalitsust.”

Kohus peatas tehingu7. septembril esitas teine pakkuja P & R Investment OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule, et tühistada linna-

nelt aastalt kahekümnele,” ütles Holsmer. “Taoline tagantjärgi män-gureeglite muutmine on ebaaus

volikogu 23. augustil langetatud ot-sus. Tallinna ringkonnakohus pea-taski 21. septembril esialgse õigus-kaitse tagamiseks volikogu otsuse.

Septembri linnavolikogu istungil esitas Reformierakonna fraktsioon linnapea Edgar Savisaarele arupäri-mise, milles palub selgitada miljar-deid maksva hanke hämaraid taga-maid. Kas ja milliseid põhjendusi linnapea annab, kirjutame teile, kal-lid Tallinna Teataja lugejad, järgmi-ses numbris.

Katrin Viks

6

Lühidalt

Uno-Aleksander ja Niina Karisma.

HUVITAVAT LUGEMIST

Ansip on populaarseim valitsusjuht Peaminister Andrus Ansip on poo-le aasta pikkuse ametiaja järel rah-va hinnangul populaarsem kõiki-dest varasematest eelkäijatest, kir-jutas Postimees. Ajalehe tellimusel mõõtis uuringufirma Emor valitsu-se ja riigikogu tegevuse toetust 10-pallisel skaalal, kus kümme tähen-das “täielikku toetust” ning üks toetuse “täielikku puudumist”.

Valitsusele andsid inimesed sep-tembris kõrge hinnangu - 5,87 pal-li 10 võimalikust. Sealhulgas and-sid hinnangu 8-10 palli 26%, 4-7 palli 51% ja alla selle 18% vasta-nuist. Keskmisest kõrgemalt on va-litsuste tööd hinnanud eestlased, üle 50-aastased inimesed, pereliik-me kohta kõrgema sissetulekuga elanikud ja maal elavad inimesed.

Riigikogule antud toetus oli valit-suse omast veidi madalam - 5,25 palli keskmiselt. Keskmisest kõrge-mat toetust väljendasid eestlased, noored, kesk- või keskeriharidusega inimesed, kõrgemasse sissetuleku-rühma kuulujad ning maaelanikud.

Reformierakond valmistab ette m-hääletamise seadustamistReformierakond valmistab ette sea-dusemuudatust, mis lubaks inimes-tel hääletada ka mobiiltelefoniga. M-valimiste seadustamise mõtte pakkus augustis välja riigikogu re-formierakondlasest aseesimees Kristiina Ojuland, kes pidas võimali-kuks anda inimestele mobiiliga hää-letamise võimalus juba 2009. aastal toimuvatel kohalikel valimistel.

Ojulandi sõnul on alates aprillist kättesaadavad mobiil-ID SIM-kaar-did, mis sisaldavad peale tavalise SIM-kaardi funktsioonide ka inime-se mobiilset identiteeti, mille kau-du saavad internetiteenuste pakku-jad inimest tuvastada. Seega on inimesel võimalik digitaalallkirjasta-da dokumente ning teha ka näiteks pangaülekandeid. “Lisaks on mo-biil-ID mugavam ka selle tõttu, et arvutile ei ole vaja paigaldada eraldi kaardilugejat. Mobiiltelefon täidab ühel ajal nii kaardi kui ka kaardilu-geja funktsiooni,” lausus ta.

Perekonnaseaduse eelnõu val-guses on inimesed hakanud perekonna varaliste suhete

teemadel rohkem mõtlema ja mee-dias arvamust avaldama ning see on kindlasti tervitatav. Kuna arutelu käigus on aga sageli avaldatud ka ek-siarvamusi ning pakutud erinevaid müüte tõe pähe, siis püüan järgne-valt selgitada, millised on riigikogu menetluses olevas eelnõus sisaldu-vad kõige olulisemad muudatused kehtiva seadusega võrreldes.

Suurem kindlus abikaasade varalistes suhetesAbieluvaraõiguses tehtavate muu-datuste eesmärk on, et mõlemad abikaasad peavad võrdselt osa saa-ma abielu kestel omandatust. Kui kehtiva seaduse järgi püütakse sel-leni jõuda juriidiliselt mõistetud ühisvara (abikaasa lahusvaraks on tema omandis enne abiellumist ol-nud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel oman-datud vara, kogu muu vara on aga ühisvara) kaudu, siis eelnõus on mindud majanduslikult mõistetud ühisvara teed.

Kehtiv regulatsioon ei ole mõist-lik – ühelt poolt on tarvis küll teise abikaasa nõusolekut vähemolulise-magi vallasasja võõrandamiseks, teiselt poolt saab aga abikaasa teise abikaasa nõusolekuta kas või õnne-mängus maha mängida kogu pere kasutuses oleva eluaseme, kui see oli tal enne abielu olemas ja jäi abi-elludes lahusvaraks.

Eelnõu kohaselt valdab, kasutab ja käsutab abikaasa talle kuuluvat vara iseseisvalt, kuid perekonna ka-sutuses oleva eluruumi või mootor-sõiduki võõrandamiseks või kasuta-

miskorra muutmiseks on kindlasti tarvis teise abikaasa nõusolekut.

Edaspidi esitatakse rahaline nõueEelnõule on ette heidetud, nagu ei arvestaks see abielulahutuse korral olukorda, kus naine on olnud aas-

Uus perekonnaseadus toob peredele suurema kindlustundeSel sügisel on Riigikogul arutleda ja otsustada mit-me olulise seaduse eelnõu üle. Üks nendest on uus perekonnaseadus.

Tänu temale olid meie peres raamatud ja muusika tähtsal kohal. Ka traditsioonid – neist

peeti alati kinni ja isa oli see, kes nõudis nende järgimist. Mäletan, kuidas ta ütles: „Juba minu isa ajal olid jõulud ja lihavõtted au sees ja nii tuleb perepühi tähistada ka meil. Edaspidi ka teil!” Tänu isale olen ka mina oma lastesse istutanud peret-raditsioonide juured. Tundub, et see on ka neile väga tähtis.

Ka armastuse mere vastu olen saanud isalt. Tema oli esimene, kes mulle merd näitas. Ilm oli tookord hall ja udune, aga sõnad, mis ta mul-le ütles, on siiani meeles. „Vaata, Ka-ti,” ütles ta, „praegu on ta hall ja ma-dal, aga vahel on suur ja võimas. Kui sul elus on raske, mine ja seisa kõr-gel kaldal ja võrdle ennast temaga, sealt saad jõudu!” Olen nii ikka tei-nud.

Mäletan, kui raadio teel kutsuti

juurdekasvu saanud abikaasalt nõudma poolt summast, mille võrra teise vara juurdekasv ületab tema enda oma. Seega ei jagata edaspidi lahutades enam laudu-toole, vaid arvutatakse, kui suur saab olema ühe abikaasa rahaline nõue teise vastu.

Saab jätkata olemasoleva varasüsteemigaPraegu abielus olevaid paare uuele varasüsteemile üle minema ei sun-nita. Eelnõu kohaselt võib ükskõik kumb abikaasa esitada kahe aasta jooksul alates seaduse jõustumisest abieluvararegistrile notariaalselt tõestatud teate, et ta ei soovi uuele

varasuhtele üle minna ning sel pu-hul säilib selle abielupaari suhtes si-suliselt senine ühisvarasüsteem. Kindlasti on edasise arutelu teema, kas teate esitamise võimalus võiks kehtida ka rohkem kui kaks aastat pärast seaduse jõustumist.

Riigikogu ülesanne on eelnõu menetlemise käigus hoolitseda selle eest, et praegu abielus olevad ini-mesed, kes soovivad senise vara-suhte juurde jääda, saaksid seda soovi kinnitada võimalikult väikese bürokraatia ja kuludega. Riigilõivust on selle teate esitamine juba eelnõu kohaselt vabastatud.

Kuna seadus ei jõustu enne 2009. aasta 1. jaanuari, jääb praegustele abielupaaridele vähemalt kolm aas-tat arupidamiseks selle üle, millise varasuhtega nad soovivad jätkata.

Erik Salumäe‘(Jätkub järgmises lehenumbris)

Abieluvaraõiguses tehtavate muudatuste eesmärk on, et mõlemad abikaasad peavad võrdselt osa saama abielu kestel omandatust.

Riigikogu liikme Erik Salumäe arvates toob uus perekonnaseadus suurema kinlustunde. Ka naisele, kes on olnud aastaid lastega kodus.

taid, rahalist tulu saamata, lastega kodus, mees on samal ajal töötanud ja suurendanud oma isiklikku vara, ning lahutuse korral jäävat naine tühjade kätega. See ei vasta tõele. Abikaasa, kelle vara suurenes teise abikaasa varaga võrreldes väiksemas ulatuses, on õigustatud suurema

Meenutusi isast

Katrin Karisma: armastuse mere vastu sain isalt“Mäletan oma isa kui ilusat, tarka ja väga tundlikku inimest,” räägib heldimusega linnavolikogu liikmest operetitäht.

eestlasi Toompead kaitsma. Isa oli see, kes pani haamri tas-kusse, ja ütles emale: „Võta konjak kaasa ja lähme!” Sel ajal olid nad juba eakad ini-mesed. Oma maa ja eesti ini-mesed olid tal hinges ja ta oleks selle eest kõik andnud.

Tänan Sind, isa!

Kui ka teil on mälestusi isast, mida sooviksite meie-ga jagada, kirjutage ja saat-ke see meile aadressil Tõ-nismägi 9, 10119 Tallinn või e-postiga tallinnatea-taja@reform.ee märksõ-naga „isa” hiljemalt 1. no-

vembril 2007. Kõikide osalejate va-hel loosime teatripileteid.

Uno Aleksander ja Niina Karisma

n es d l-

a-a-ui r-a, i-

eestloli skusskonjajal mesmesolek

Kuisagakenivõtan

vembril 20

7MINU KODUKOHT

Lühidalt

Falgi park saab uue näoSel aastal algab Falgi pargi rekonst-rueerimine, mille käigus kujunda-takse pargist luuletaja, lastekirjani-ku ja tõlkija Ott Arderi mälestus-paik. Toompuiestee ja Wismari tä-nava ristmiku lähedale jääva Falgi pargi osa muudetakse nüüd Oti nurgakeseks, kuhu paigaldatakse ka luuletaja skulptuur. Tulevikus peaks sellest saama hubane luge-misnurk. Oti nurgakese ehitamise-le lisaks plaanitakse tänavu paigal-dada pargi territooriumile uued vee- ja kanalisatsioonitrassid. Töö-de valmimise tähtaeg on 5. oktoo-ber ning maksumus 1,5 miljonit krooni.

Edasiste rekonstrueerimistööde käigus rajatakse parki purskkaev, lastemänguväljak, kujundatakse rin-gi teedevõrgustik, paigaldatakse uued pingid, remonditakse parki pii-rav müür ning paigaldatakse suleta-vad väravad.

Mitmed ristmikud said uued fooridNeljarealiseks rekonstrueeritud Merivälja tee ristmikud varustati valgusfooridega. Mähe tee, Lehiku tee ja Ranniku tee ristmikele lisaks on valgusfooridega varustatud ka kaks ülekäigukohta.

Merivälja tee 1,85 kilomeetri pik-kune lõik Randvere teest Ranna tee-ni rekonstrueeriti 2+2rajaliseks, kol-me fooriristmikuga, paralleelselt kul-geva kergliiklusteega ja eraldi pöör-deradadega magistraaliks.

Uue foori paigaldati ka Pallasti ja Majaka tänavate ristmikule, millega muutusid ülekäigurajad jalakäijate jaoks lühemaks ja ohutumaks.

Palju päikest ja rõõmu soovime 45. sünnipäeva puhul arm-sale Liivalaia lasteaia perele!

Snelli tiigi ümbrus on üks Toom-pea külje all asuvatest parki-dest, mille roheluses ja heas

valgustuses võib kohata linnulau-lu saatel magama jäänud lastega ja-lutavaid vanemaid, pingil viimaste sündmuste üle arutlevaid memme-sid ja murul tasuta WiFi interneti-ühendust nautivaid noori. Pargis on korraldatud ka piknikke ja pulmatse-remooniaid. Seejuures on üks “aga” – läbipaistmatu, rohekas-pruun, suviti isegi haisev tiigivesi. Ja see ei ole ime – viimati puhastati tiiki 1975. aastal.

Ükskord peab ju Euroopa raha ikka andmaTiigi halva seisundi ja korrastamise

hädavajalikkust möönsid linnaisad 2003. aastal, kui valmis bioloogilise ja mudasaaste uuring, mis väitis, et vesi on väga saastunud ja täis mürgiseid vetikaid ning andis soovituse Snelli tiik veest tühjaks lasta, põhi puhasta-da ja täita uue veega. Möödunud aas-tal tellis Tallinna Kommunaalamet ka tiigi puhastusprojekti, mille teos-tamine läheb Tallinnale maksma ligi-kaudu 15 miljonit krooni.

Kuna pealinnal endal ei õnnestu kuidagi vajalikku summat leida, esi-tati vastav taotlus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehha-nismide fondile. Äraütlevat vastust kommenteerides avaldas Tallinna Kesklinna valitsuse arendusnõunik lootust, et „me koostame uue pro-jekti ja ükskord peame ju ikka raha saama.” Järgmise aasta linnaeelar-vesse planeeritakse Snelli tiigi pu-hastamiseks seitse miljonit krooni.

Nii kaua, kui linnaisad otsivad Snelli tiigi puhastamise projektile Euroopast raha, otsustasid kohali-kud sukeldujad ja nende sõpradest-

tuttavatest kaldaabilised puhastada tiik oma kätega.

Nii kaua puhastame oma kätega15. septembril tõid sukeldumiskes-kuse Maremark aktivistid tiigi põh-jast mitme tunniga käsikaudu üles 2,4 tonni prügi. Märkimisväärse ki-

logrammide hulga andsid mitu-kümmend Snelli pargi 30–40kilost betoonprügikasti. Tiigi põhjast leiti lisaks rohkesti pudelitaarat, riide-

Septembris jõudis avalikkuseni sensatsiooniline uudis – Köleri 2 aadressil hakati lammutama

ilma detailplaneeringu ja naaber-maja kooskõlastuseta, ühekorruse-lise puitmaja rekonstrueerimise sil-di all, kahe maja vahele püstitatud 6korruseliseks planeeritud uue be-toonehitise karkassi.

Isiklik abi on hindamatuKÜ Johann (Köleri 4) esimehe Alar Nurkse sõnul lõpeb kohtuprotsess, mille korteriühistu algatas Köleri 2 arendaja Havel Invest ja Tallinna lin-navalitsuse vastu 2004. aasta april-lis, alles siis, kui ehitis on lammuta-

Köleri 2 – linnaelanike võit kinnisvara „arendaja“ üleTänu kiirele ja julgele KÜ Johann tegutsemisele luh-tus Kadrioru miljooväär-tuslikku piirkonda sobima-tu Köleri 2 arendusprojekt.

Snelli tiigist toodi 2,4 tonni prügiSeptembri keskel puhasta-sid sukeldujad üle 30 aasta puutumatuna olnud kesk-linna ainsa veekogu – Snelli tiigi.

esemeid, foto- ja raadiotehnikat, üks pargipink ning jalgratas ja veel kõikvõimalikku olmeprügi.

Taolisi aktsioone korraldab su-keldumisklubi ülemaailmse AWARE heategevusprojekti raames Eestis juba 7 aastat. Eelmisel aastal puhas-tasid sukeldujad Pae karjääri, mille käigus koguti veest ja kallastelt kok-ku rekordkogus prügi – 12 tonni.

„Sukeldujate korraldatav koris-tusaktsioon ei ole pelgalt ühe veeko-gu koristamine, me püüame linna-kodanike tähelepanu juhtida sellele, et vette visatud ja silma alt kadunud praht ei kao kuhugi – see jääb vee-põhja reostama tuhandeteks aasta-teks,” ütles sukeldumiskeskuse esin-daja Anu Valin.

Ta tõi ka mõned näited: klaastaa-ra lagunemine vees võtab aeg ligi üks miljon aastat, plastpudeli lagu-nemine 450 aastat, plastkott lagu-neb 10–20 aastat ja isegi sigaretifiltri kõdunemine vees võtab aega ligi-kaudu 5 aastat.

Karin Kalda

„Sukeldujate korraldatav koristusaktsioon ei ole pelgalt ühe veekogu koris-tamine, me püüame linna-kodanike tähelepanu juhti-da sellele, et vette visatud ja silma alt kadunud praht ei kao kuhugi.”

tud ja viimase käigus tekkinud taga-järjed on kõrvaldatud.

Õiguskaitsekulud ulatuvad paar-isaja tuhande kroonini, millest lin-navalitsus kohtuotsusega kompen-

Köleri 2 oli järjekordne kinnisvaraarendajate pättus linnakodanike ja linna vastu. Seekord võitsid elanikud.

Ajal, kui linnaisad otsivad Snelli tiigi projektile Euroopast raha, puhastasid kohalikud sukeldujad ja nende sõpradest-tuttavatest kaldaabilised tiigi oma kätega.

seeris vaid osa. “Isiklik ja kaaskan-natajate-majaelanike abi mitmete konsultatsioonide, kirjade koosta-miste, diskussioonide jm näol pole aga nii lihtsalt rahasse pandavad,”

ütles Nurkse. “Seda oli tarvis usku-matult palju, sest vastaspool oli pii-savalt suure kogemuse ja nahaalsu-sega.”

Kasutagu meedia abiNurkse arvates peaks taoliste vaid-luste vältimiseks linnavalituselt ole-ma initsiatiiv osapoolte informeeri-miseks ja igakülgse täieliku infor-matsiooni edastamiseks. “Käesolev situatsioon polnud vaidlus, vaid le-galiseerimispüüdega pättus linna-kodanike ja linna vastu. Linnavalit-sus peaks informeerima linnakoda-nikke mitte ainult kribukirjas teade-tega Postimehes, vaid loetava teksti-ga postiteatistes või omas ajalehes,” sõnas Nurkse.

Teistel tallinlastel, kes on sattu-nud või satuvad taolisse olukorda, soovitas KÜ Johann esimees organi-seeruda ning kasutada ajakirjandu-se ja meedia abi.

Jekaterina Ljubobratets

8 MEELELAHUTUS

Septembri peaauhinnavõitis Anu Keert

Peatoimetaja: Jekaterina Ljubobratets

Tallinna TeatajaEesti Reformierakond

Tõnismägi 9, 10119 TallinnTel 680 80 80

tallinnateataja@reform.ee

Oma andmeid edastades nõustun tulevikus saama Eesti Reformierakonda ja selle poliitikuid puudutavat infot või reklaami, mille edastajatel või töötlejatel luban kasutada

oma andmeid nimetatud eesmärgil tingimusel, et andmeid ei kasutata muuks kui Eesti Reformierakonna ja selle poliitikutega seonduva informatsiooni või reklaami

edastamiseks.

Ristsõna lahendus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Telefon või e-posti aadress:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Saada vastus märksõnaga “lahendus” 28. septembriks

aadressile Tõnismägi 9, 10119 Tallinn või e-posti teel tallinnateataja@reform.ee ning osale 1000-kroonise

Tallinna Kaubamaja kinkekaardi loosimisel.

REKLAAMIHINNAKIRIAlates 1. oktoobrist 2007 on võimalik Tallinna Tea-tajas reklaami avaldada. Reklaami hinnakirja ja tingimustega tutvumiseks palume pöörduda toimetuse poole.

Septembri viimasel nädalava-hetusel toimus Sakus Suurhal-lis mess Laps ja Pere. Nagu ka

eelnevatel aastatel, osales lisaks pal-judele eraettevõtetele messil ainsa parteina Reformierakond. Seekord tutvustasid reformistid messi küla-listele viimaste riigikogu valimiste ajal väljakulutatud perepoliitika el-luviimise ajakava, s.h. vanemahü-vitise pikendamist 1,5 aastani alates 2008. aastast ja 2000kroonise ringi-raha maksmist alates 2009. aastast.

Ka messil tegid reformistid tublit meeskonnatööd.

Külalistele jagati ka riiklikke ning Tallinna linna elanikele makstavaid pere- ja lastetoetusi tutvustavaid infomaterjale.

Igal soovijal oli võimalik avaldada arvamust, millised perepoliitika valdkonnad vajaksid kiiret või põhjalikku muutmist. Kõikide küsitluses osalenute vahel loositi messi lõppedes perereis Lapimaale.

Messi pisikestele külalistele pakkusid rõõmu kollased heeliumiga täidetud õhupallid. Kui heelium otsa sai, tuli reformistidel oma kopsud proovile panna.

Muljeid messilt Laps ja Pere