KINOGURUJUST NAGU FILMIS

DETSEMBER

Esmakordselt eesti keeles ja 3D-ekraanidel!

KINODES 21. DETSEMBRIST

KINKEPILETID KEHTIVAD 24.12.12 - 31.03.13.KAMPAANIAPAKKUMIST SAAB OSTA 1.-31. DETSEMBRINI FORUM CINEMAS KINODEST. KINKEPILETID KEHTIVAD KINODE

COCA-COLA PLAZA, EKRAAN JA ASTRI KÕIKIDEL SEANSSIDEL, VÄLJA ARVATUD A. LE COQ SVIIDIS JA ERIÜRITUSTEL.

WWW.FORUMCINEMAS.EE

21. detsembril jõuab siinsetele kinoekraanidele järjekordne tões-tus selle kohta, et tänapäeva Hol-lywoodis pole eriefektide ja muu tehnoloogia kiire arengu juures enam midagi võimatut. Nimelt on valmis saanud järjekordne film, mis kandis aastaid enda küljes silti „filmimatu“. Selle filmi peal-kirjaks on „Pii elu“.Otsustage ise. Kanada diplomaa-di pojana omal ajal Hispaanias sündinud kirjaniku Yann Marteli

Bookeri auhinnaga pärjatud romaani

tegevustik leiab

suures osas aset päästepaadis keset ääratut Vaikset ookeani pärast seda, kui põhja on läinud Indiast Kanadasse teel olnud kaubalaev Tsimtsum. Vähe sel-lest – päästepaadi reisijaskonna moodustavad (vähemalt esialgu) vigastatud sebra, hüään, emane orangutan, 16-aastane poiss ni-mega Pii ja...bengali tiiger nimega Richard Parker! Kui kirjanik võib oma fantaasial vabalt lennata las-ta, siis filmitegijad võtavad hiljem selle sama raamatu kätte, lehitse-vad seda veidi ja otsustavad, et

seda tõetruult kinoekraa-nidele tuua

227 päeva tiigrig

4

ga päästepaadis!ei ole lihtsalt võimalik. Ja seda veel enne, kui mängu tulevad kõik need olendid, kes tegutsevad VÄLJASPOOL päästepaati (lend-kalade parv kujutas endast vaat et kõige väiksemat väljakutset efek-timeistritele). Nii ongi filmi tee-kond kinodesse kestnud raamatu lettidele ilmumisest alates 11 aastat ja ühel või teisel ajahetkel on püüdnud Marteli toest filmita-vaks ning ühtlasi raamatutruuks tervikuks sulatada nii M. Night Shyamalan („Kuues meel“), Al-fonso Cuaron („Inimlapsed“) ning Jean-Pierre Jeunet („Amelie“). Alles aastal 2009 tegi materjaliga lähemat tutvust Oscari laureaat Ang Lee, Taiwanist pärit visionäär, kes on teinud karjääri selliste lina-teostega nagu „Tiiger ja draakon“, „Mõistus ja tunded“, „Jäätorm“, „Brokebacki mägi“ ning „Ettevaa-tust, iha“.„Tundsin, kuidas romaan mind paelus ja endasse haaras, kuid ma arvasin paljude teiste kombel, et seda raamatut ei tehta ilmselt mitte kunagi filmiks,“ meenutab

5

Lee oma esmatutvust Marteli loo-minguga. „Mitme aasta vältel oli kuulda, kuidas üks või teine kuu-lus nimi selle projektiga seotud on kuni lõpuks leidis see projekt ikka-gi tee minu juurde tagasi.“Lee tunnistab, et stsenaariumi esialgne versioon avaldas talle muljet – sellel oli olemas selge struktuur, selgroog ja nägemus. „Seda lugedes tekkiski mul esma-kordselt mõte proovida realiseeri-da seda kõike 3D-s,“ meenutab Lee. „Ma lihtsalt arvasin, et lisadi-mensiooni mängu toomine muu-dab selle senisest veelgi rohkem võimalikumaks. Ja kui siis otsus-tasin tuua mängu kirjaniku enda, kes loo peategelast usutleb, läksin veelgi enam elevile. Sel hetkel ei tundunud selle teose filmimine enam võimatu. Kõigest väga, väga raske...“Filmimiseks seati Lee kodumaal Taiwanis ühe hüljatud lennujaama angaaris püsti läbi aegade suurim maismaal asuv bassein, kus sai üles võetud nii tegevustik pääs-tepaadis, kui ka suure kaubalaeva

ookeanivoogudesse kadumine. Seejärel asusid tööle loomatalt-sutajad, kelle ülesandeks oli ta-gada, et nende hoolelaused – tiig-rid King, Ming, Themis ja Jonas – istuksid, astuksid, lõriseksid, möirgaksid ja muid trikke teeksid just siis, kui lavastaja seda soo-vib. Ohutuse huvides ei viibinud filmi nooruke, avalikkusele täiesti tundmatu Suraj Sharma (kes kin-nitati Pii rolli tervelt 2500 lootus-rikka poisi seast) kordagi pääste-paadis tiigriga üheskoos – selle illusiooni eest asus hoolitsema juba eriefektivõlurid, kes mingisu-gusegi õigluse olemasolu korral võivad oma nähtud vaeva ja teh-tud töö eest mõne kuu möödudes Oscariga triumfeerida. Sedavõrd loomutruu näeb välja arvutite abil

loodud Richard Parker. See kõik oleks jäänud aga sündimata, kui omal ajal poleks mees nimega Steve Callahan 76 päeva vältel At-landi ookeanis oma elunatukese eest võitlust pidanud. Just tema memuaarid inspireerisid Marteli kirjutama raamatut, mida täna-seks on üle maailma müüdud üle 7 miljoni eksemplari ja mille põh-jal vändatava linaloo võtteplatsil Callahan konsultandina tegutses. „See oli sürrealistlik kogemus,“ meenutab Callahan. „Kuigi mu elu rippus sõna otseses mõttes juuk-sekarva küljes, nägin ma merel imesid, millesarnaseid ma varem ega hiljem kusagil mujal näinud ei ole.“ Suure osa sellest maagiast toob oma ala suur meister Ang Lee ka teie palge ette!

6

„Pii Elu“ – Sinu kinos alates 21. detsembrist

PÖFFI AVA- JA LÕPUFILM COCA-COLA PLAZAS!

Ilmselt on siinsete filmisõprade seas palju neid, kes ühel või teisel põhju-sel ei saanud vahetult kaasa elada 16. Pimedate ööde Filmifestivali ava- ja lõpufilmile, kuid see ei tähenda kohe kindlasti seda, et nüüd jääb neil kinoekraani vahendusel nautimata nii Leos Carax’ palju vastukaja tekitanud ning filmiringkonna kenasti kihama ajanud „Holy Motors“, kui ka Briti saareriigi tunnustatud filmitegija Ken Loachi lõbus ja lustakas ent autorile omaselt ka rohkesti sotsiaalset kriiti-kat sisaldav komöödia-draama „Ing-lite osa“ (Angel’s Share). Viimases on Loach tabanud huumori poolest midagi, mida omal ajal omistati seal-sele kuulsale Ealingi filmistuudiole, mille toodangu hulka kuulusid selli-sed kinoklassikasse kuuluvad teo-sed nagu „Whisky Galore“ või „The Ladykillers“ (mitte Coenite oma, vaid

see algupärane). Millised lustakad sekeldused hakkavad aset leidma, kui kaks noorsandi hauvad salaplaa-ne seoses haruldase viski oksjonile saabumisega – see jäägu kinosaali-desse avastamiseks. Enne seda aga, kui viski kinoekraanil lahti korgitakse, viib Prantsusmaa kinokunsti enfant terrible kes polnud 1999. aastal valminud „Pola X-ist” saati täispika filmiga maha saanud, teeb kaotatud aja tasa pöörase, radikaalselt sõl-mes metafüüsilise üllitisega HOLY MOTORS, mille peakangelane kulgeb kuju muutes läbi inimolemise varjun-dite. Kuigi „lynchilik“ kipub pahatihti olema omadussõna, mida liiga ker-gekäeliselt kasutatakse, sobib see väljend selle filmi juurde sama hästi nagu...Kylie Minogue.

7

„Holy Motors“ – Sinu kinos 7.12. „Inglite osa“ – Sinu kinos 28.12.

Võiks ju arvata, et pärast lugema-tuid aastaid, mis lavastaja-stse-narist oma elust on juba veetnud J.R.R.Tolkieni poolt loodud Kesk-maal, võiks mehel sellest paigast juba kõrini olla. Aga ei – „Sõrmus-te isanda“ triloogia viimase filmi „ K u n i n g a tagasitulek“ Oscari-koor-ma (11!!) sära polnud veel tuhmu-da jõudnud, kui Jackson ihkas juba tagasi Kesk-maale. Ja mitte ainult üheks fil-miks. Oo ei, Jackson shokeeris paljusid käes-oleva aasta suvel, mil teatas, et tu-leb uus triloogia! „Oli nii palju asju, mida me poleks mingi väega ära mahutanud selle pikkuse juures, mis meil oli. Nii hakkasimegi rää-kima kolme filmi kontseptsioonist.

Edasi, seiklused ootavad!

Vaatasime juba kokku monteeritud materjali, mõeldes kahe filmi üldi-sele kujule ning kuidas mõnedele teemadele õiget kuju anda.“ Kõik see tõi endaga kaasa hulga muu-datusi ning lisatööd ka näitlejate jaoks, kellest paljud olid selleks

ajaks oma töö juba lõpe-tanud. Või nii nad vähemalt arvasid. Hugo W e a v i n g , kes kehastab Elrondit ka uues triloo-gias, ei osa-nud seda ette näha: „Ühest küljest olin ma muidugi

üllatunud. Ma teadsin, et neil on palju materjali, aga piisavalt terve eraldi filmi jaoks?“ Enamikule maa-ilma progressiivsest elanikkonnast kvaliteetseriaali „Sherlock“ van-kumatu alustala Watsonina tuntud Martin Freeman ehk Bilbo ei kahel-

8

Elementaarne, Watson, suur seiklus ootab! Bilbo (Martin Freeman) on selles kindel.

nud enda sõnul hetkekski. „Tahate teha kolm filmi? Olgu, sobib, kui teie arvates seda vaja on. See on ju ikkagi maailm, mida nad kõige paremini tunne-vad ning milles neid on saatnud suur kunstiline ja äriline edu.“ Gandalf ehk Ian McKellen, kelleta oleks raske Tolkieni u n i v e r s u m i t nüüdsel ajal ettegi kujutada, kaalus enda sõ-nul mõne aja, kuid mitte liiga pikalt: „Miinuspoolel oli tõsiasi, et ma olin seda rolli juba mänginud ja kas ma tahan tõesti olla kodust kaua eemal järgmise 2-3 aasta jooksul? Pluss-pool: ma ei taha, et keegi teine Galdalfit mängiks, mulle meeldib Uus-Meremaal ja nende filmide kallal on lõbus töötada. Nii et see polnud kuigi raske otsus. Häda oli vaid sel-les, et kunagi ei teadnud, millal see filmimine ükskord pea-le hakkab.“ Pärast pikka ja rasket ette-valmistusperioodi, mille jooksul oli tüli stuu-

dioga, ametiühingutega, esialgse lavastaja Guillermo Del Toro lahku-mine (temalt tuleb järgmisel suvel hoopis suur ja ulmeline 3D-seiklus

„Pacific Rim“) ning Jacksoni tervisehädad, lükati vanker viimaks liiku-ma ja nüüd on õige aeg kir-jutada endale k a l e n d r i s s e kolm kuupäe-va: 14.12.12 (The Hobbit: An Unex-

pected Journey). 13.12.13. (The Hobbit: Desolation of Smaug) ja 18.07.14. (The Hobbit: There and Back Again). Kohtumiseni Kesk-maal!

„Kääbik: Ootamatu teekond“Sinu kinos alates 14. detsembrist

9

Gandalf ja Galadriel, paras paar, nende ümber vikerkaar...

Nii mõnigi lugeja võib mõelda, et alles paar kuud tagasi sai selle filmi kohta „Kinoguru“ veergudel loetud. Täpselt. Filmimaailmas leiavad aeg-ajalt aset kummalised juhtumused ning üks sel-line nihutas „Lindpriide“ siinsetesse kinodesse jõudmise aega veidi edasi. Vaatamata vahepeal kulunud ajale ei ole film aga etanooliks muutunud, vaid on endiselt terav ja kõrge kvaliteediga.Austraallasest filmilavastaja John Hil-lcoat teab, kuidas filmikaamerate ees ajada asju karmilt, konkreetselt ning...vägivaldselt. Pärast maakera pahu-poolel valminud ülioriginaalset ning verist vesternit „The Proposition“ ning kalki tulevikunägemust pealkirjaga „Tee“ (The Road) on mees tagasi fil-miga, kus antikangelased on taas kord valgel hobusel kangelased kaadrist

välja puksinud. On vaid pahad ja väga pahad. Inimlikud aga samas...Linateose keskmes on suurest ma-janduskrahhist ja sellele järgnenud depressiooniaastatest rõhutud ja laostnud 30ndate aastate Virginia ning konkreetsemaks muutudes nimeta-tud osariigis tegutsevad salatulivee valmistajad ning vedajad. Ja samuti need, kes püüavad neid iga hinna eest kohalikult turult välja puksida või soo-tuks loojakarja saata. Mõistagi selgub selgi korral, et saama peal on väljas rohkem tegelasi, kui laua äärde ideaa-lis mahuks ning muidugi pole keegi nõus oma pirukatükist niisama loobu-ma. Astutakse valedele varvastele ning järgmisel hetkel võetaksegi appi mida-gi, mis toonases karmis maailmas kippus lahendama kõik teravaks läinud

Lindpriidega teisel

10

le katseleolukorrad – nimelt see va vägivald...„Lindpriide“ tegevus ja tegelaskujud põhinevad reaalselt toimunud sünd-mustel ning reaalselt eksisteerinud inimestel – peategelasteks kohalikul „samakaturul“ end mugavalt sisse seadnud Bonduranti vennaksed (keda filmis kehastavad „Pimeduse rüütli taastulekus“ kurjam Bane’ina unus-tamatu etteaste teinud Tom Hardy, endalt viimastel aegadel „Transforme-rite“ varju õlgadelt maha raputada üri-tav Shia LaBeouf ning Jason Clarke), kelle „ühteheitmine“ kohaliku gangs-teri Floyd Banneriga (Gary Oldman) meelitab väikekanti saamahimus ning halastamatu föderaalagendi Charlie Rakesi (Guy Pearce). Ja Rakes võtab endaga ühes ka maapealse põrgu... Kõik need sündmused on raamatus

„Maailma kõige märjem maakond“ (The Wettest County in the World) lugejateni toonud Matt Bondurant, LaBeoufi kehastatava tegelaskuju lap-selaps. Filmi enese teekond on kanna-tustest sama tulvil nagu peategelaste omaaegne ohtlik karjäär. Näiteks veel kaks aastat tagasi (kui maailm siples samasuguse majanduskrahhi küüsis, mida on tunda ka linaloo tegevustiku taustal) kadus filmiprojektilt ära kogu rahastustugi ning lavastaja Hillcoat ning stsenaariumi autor, ka rokkmuu-sikuna tuntud Nick Cave ei saanud olla sugugi kindlad, et nende ühised jõu-pingutused kunagi veel vilja kannavad. Nüüd on nad jõudnud aga võiduka vahefinišini ning aeg annab vastuse ka küsimuse, kas „Lindpriid“ võtavad sisse koha auväärses krimifilmide ni-mistus, kuhu juba kuuluvad Coppola „Ristiisa“, Polanski „Chinatown“ ja Curtis Hansoni „LA Confidential“. Igati väärikas seltskond.

„Lindpriid“ Sinu kinos alates 14. detsembrist

11

12

„On üks mees. Ta on nagu politsei-nik. Vähemalt kunagi oli. Ta ei hooli seadusest. Ta ei hooli tõenditest. Ta hoolib ainult sellest, mis on õige.“ Nende sõnadega kirjeldab viie juhusli-ku inimese tapmises süüdistatav snai-per filmi „Jack Reacher“ nimitegelast, Tom Cruise’i poolt kehastatavat en-dist sõjaväepolitseinikku, juurteta kivikõva tegelast, kel puudub kindel aadress, mobiil, e-mailikonto ning krediitkaart. Inglase Lee Childi (õige nimega Jim Grant) loodud tegelasku-ju on seigelnud alates aastast 1997 kokku juba 17 romaani lehekülgedel. Mis tähendab seda, et kui sarja 9. ro-maani („One Shot“) ekraniseering pii-savalt suured massid käima tõmbab, võib sellest kasvada välja Cruise’i ja

Üks visa hingParamounti stuudio jaoks uus sari nende senise pikaajalise ühisprojekti „Võimatu missioon“ kõrvale. Enne aga peab film ekraanile jõudma ning see tee pole olnud kerge. Suurimaks probleemiks olid raamatu-Reacheri häälekad fännid, kes ei saanud kui-dagi üle tõsiasjast, et nende poolt armastatud kangelast, keda Lee Child on kirjeldanud kui 195 cm pikkust ja 100-kilost vägilast, hakkab män-gima... mõnevõrra väiksemat kasvu megastaar. Lavastaja-stsenarist Ch-ristopher McQuarrie (Oscari-võitja parima stsenaariumi kategoorias, “Tavalised kahtlusalused“, varasem kokkupuude Cruise’iga: filmi “Ope-ratsioon “Valküür““ stsenaarium) sai kohe aru, et üks-ühele Reacheri leid-

mine on võima-tu. „Sellist tüüpi polnud lihtsalt olemas. See, mida ma võisin teha ja tundsin end olevat ko-hustatud tege-vat, oli säilitada raamatute tooni. Mitte ainult te-gelaskuju osas, vaid ka nende l ä h e n e m i s e s

Võta end kokku, autor jälgib! Tom Cruise, Rosamund Pike ja Reacheri looja Lee Child.

13

„Jack Reacher“Sinu kinos alates 28. detsembrist

vägivallale, huumorile ja kogu protseduurile.“ Ka Cruise ei lasknud end sellest faktist rööpast välja lüüa. „See oli tegelast iseloomustav tun-nus, aga mitte kogu tegelaskuju. Mulle tundus, et suudan midagi sellele tegelaskujule anda, aga samas tahtsin ma kuulda Lee arvamust.“ Kui Lee oleks öelnud „ei“, siis ei oleks ma min-gil juhul seda rolli vastu võtnud. Tema oli aga väga elevil ja toetas igati, nii ma siis otsustasingi selle ära teha.“ Täiesti erinev olukord kui paarkümmend aastat tagasi filmiga „Intervjuu vampiiriga“, mil linaloo aluseks oleva romaani autor Anne Rice ei vä-sinud korrutamast, kui suur viga on tegijate poolt arvata, et Cruise suudaks olla vampiir Lestat. Kui daam vii-maks filmi ära vaatas, ostis ta meelelahutus-maailma piiblist Va-riety terve lehekülje, et maailmale teada anda, kuiväga ta oli eksinud. Siit mo-raal: Tom Cruise’i ei tohi kunagi alahinnata, sest see mees suudab kõike. Ka mängida Jack Reacherit.

Pilveatlas Cloud Atlaseepiline põnevusfilm | 30.11

Lana Wachowski, Tom Tykweri ja Andy Wachowski võimas eepos uurib, kuidas üksikelude teod ja nende tagajärjed mõ-jutavad meid läbi mineviku, oleviku ja tuleviku. Selles loos põimuvad omava-hel erinevad žanrid, üks hing vormitakse tapjast kangelaseks ja vaid üks heategu kandub üle sajandite edasi, et ärgitada revolutsiooni kauges tulevikus. Osades Tom Hanks, Halle Berry, Jim Broadbent, Hugo Weaving, Ben Whishaw, Susan Sarandon ja Hugh Grant.

Teel põhja Tie pohjoiseendraama | 30.11

Timo (Samuli Edel-mann) on pianist, kelle eraelu on ka-rile jooksnud. Ühel päeval leiab ta oma ukse eest vaname-he Leo (Vesa-Matti Loiri), kes osutub tema isaks. Leo on igavene elukunstnik, kes pidi jamade tõttu ko-dumaalt 35 aastaks kaduma. Nüüd on ta tagasi sooviga pärandada pojale saladuste sasipundar, mis annab vastused ammustele küsimustele. Et selguks tõde, tuleb asuda teele - põhja.

360 360draama | 07.12

Arthur Schnitzleri näidendi „La Ronde“ põhjal on stsenarist Peter Morgani ja lavastaja Fernando Meirelles’ koostööna valminud linateos „360“. Kaasaegselt hoogsad jutustused ja tegelaskujud erinevatest kohtadest põimivad filmi värvikaks, põnevaks ja liigutavaks 21. sajandi armastus-looks. Lugu saab alguse Viinist, kulgeb läbi ime-lise Pariisi, Londoni ja viib vaataja Bratislavast Riosse, Denverisse ning Phoenixisse.

14

Suhete mänguväljak Playing for Keepsromantiline komöödia | 07.12

Endine jalgpallur George üritab taastada suhteid poja ja eks-kaasaga, kes kihlatud uue mehega. Ta hakkab oma poja jalgpallimeeskonna treeneriks ja leiab end huvitavast olukorrast: ta muutub kõi-kide igavlevate „jalkaemmede“ ihaldusobjektiks. Kõige selle keskel peab George leidma tee tagasi oma poja südamesse. Osades Gerard Butler, Jes-sica Biel, Catherine Zeta-Jones, Dennis Quaid ja Uma Thurman.

Kalapoeg Nemo Finding Nemoanimatsioon | 21.12

Ülipopulaarne animafilm „Kalapoeg Nemo“ jõuab siinsetele kinoekraani-dele esmakordselt nii eesti keelde dubleeri-tuna, kui ka lummavas 3D-formaadis! Suure Vallrahu juures elab üli-ettevaatlik ja kartlik klounkala Marlin oma poja Ne-moga. Nemo on aga täis tahet uurida enda ümber laiuvat müstilist ookeani. Ühel sellisel avastusretkel satub kalapoeg inimeste küüsi ja Marlin peab ette võtma ohtliku päästeoperatsiooni.

Ilmvõimatu The Impossiblepõnevusdraama | 21.12

Põhineb ühe perekonna ellujäämise lool 2004. aasta India ookeani tsu-namis. Maria (Naomi Watts), Henry (Ewan McGregor) ja nende kolm poega lähevad talvepuhkusele Tais-se. Kuid 26. detsembri hommikul, kui perekond basseini ääres lõõgas-tub ja taastub eelmise õhtu jõulupi-dustusest, kostub kohutav möire. Nad tarduvad hirmust, kui tohutu suur must veesein mööda hotelliõue nende poole kihutab.

15

www.forumcinemas.ee mobile.forumcinemas.ee infotelefon: 1182

Coca-Cola Plaza - TallinnKino Kosmos - TallinnKino Ekraan - TartuKino Astri - Narva

PII ELU

OSCARI VÕITJAST LAVASTAJA ANG LEE UUS FILM

KINODES 21. DETSEMBRIST