diana beltadze: registrid ja tegelikud elukohaandmed

Registrid ja tegelikud elukohaandmedLinnade ja valdade päevad 16.-17.03.2016StatistikaametDiana [email protected]

mailto:[email protected]

Tegelikud andmed versus digiandmed

Statistikaamet17.03.2016

Miks registriandmed tegelikest erinevad?

■ E-registreerimine vs kohaliku omavalitsuse töötaja juures registreerimine

■ Paljud inimesed on registreeritud kohaliku omavalitsuse tasemel

■ Hooldekodude elanikud on registreeritud sageli endises elukohas

■ Tudengid on sageli registreeritud endises elukohas ■ Välistudengid on üldjuhul oma elukoha Eestis

registreerinud■ Üürnikel on tihti võimatu end üüritavale pinnale

registreerida


Peamised elukoha registreerimist mõjutavad tegurid (intervjuud KOVides 2015–2016)

Majanduslik kasu ja pakutavad teenused Missioonitunne Mugavus ja teadmatus Müüdid (seadus ei käsi jne) Pahatahtlik registreerimata jätmine


2011. aasta loenduse ja rahvastikuregistri andmete võrdlus lubab anda hinnangu hilinemisega registreerimisele

1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aastategelikkus prognoos

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%Eestisse reg-istreerimine

Eestist välja reg-istreerimine


17.03.2016

(RR – SA) / SA x 100+ RR rahvaarv suurem– SA rahvaarv suurem

Statistikaamet


Missugune on tegelik elukoht?

Miks on õige elukoha andmed olulised?

Kas elukoha märkimisel suvalisse omavalitsusse on elukoha registreerimisel mõtet?

Õigeid elukoha andmeid on tarvis elu korraldamiseks nii KOVides kui ka riigis. Kui andmed moonutavad tegelikkust, ei saa nende põhjal teha mõistlikke otsuseid.

Mitme koduga inimeste ja leibkondade arv kasvab tänapäeval kiiresti kogu maailmas, sh ka Eestis.


Kas kaks kodu on uus reaalsus? Nn suvekihnlased, suvesaarlased, suvesetud jne

soovivad kasutada suveperioodil oma suvekodu omavalitsuse soodustusi ja võtta ka kohustusi.

Kas omavalitsus, mille elanike arv suvel oluliselt suureneb, peaks olema huvitatud, et elanike arvu muutus statistikas kajastuks?


Võimalused Elukoha ümberregistreerimine suveperioodiks, selline

kogemus on sõjaeelsest Eesti Vabariigist. Teine võimalus on ametlikult registreerida peale

põhielukoha teine elukoht. Olukorra parandamiseks ei ole võimalusi ei Statistikaametil

ega ka rahvastikuregistril, lahendus tuleb leida riiklikul ja kohalike omavalitsuste tasemel.

Aitaks elukoha registreerimise kohustuse täitmise parem jälgimine, aga ka mõne regulatsiooni kaotamine.

Näiteks on elukoha eksliku registreerimise sagedane põhjus kooli- ja lasteaiakohtade elukohapõhine jaotus, eluruumi üürileandja soovimatus registreerida üürniku elukoht, kohalike omavalitsuste kampaaniad registreeritud elanike arvu suurendamiseks ja jagatavad hüved (nt tasuta ühistransport).


Mis kasu on omavalitsusel korras registriandmetest?


Andmed peegeldavad tegelikkust ja selle potentsiaali

„Kogu reformi mõte on teha nii, et elu kõikjal Eestis - igas külas - oleks võimalik ja praegusega võrreldes paremini korraldatud,“ rõhutas president Ilves.

(Linnade ja Valdade päev, 16.03.2016)

Kokkuvõte Eesti rahvastiku elukohaandmete ebatäpsus

(hinnanguliselt 20–25% Eesti elanikest ei ela rahvastikuregistris registreeritud elukohas) on peamine takistus registriandmete kasutamisel elanikkonna paiknemise analüüsimisel ja rahvastiku leibkondliku struktuuri hindamisel.

E-keskkonnas omandab andmekvaliteet fundamentaalse tähenduse!


17.03.2016 Statistikaamet

diana beltadze: registrid ja tegelikud elukohaandmed

Data & Analytics