Kontaktandmed:

Kerese 14, 20304 NarvaTel.: 35 60608Faks: 35 61911college@narva.ut.eehttp://www.narva.ut.ee

Tartu Ülikooli Narva Kolledz

Märts 2012

23. veebruaril toimus konkurss “Miss Narva Kolledž 2012”, mis oli mitte ainult talvehooaja lõpupidu, vaid ka suure-pärane kingitus kõikide-le meestele. Neiud pidid osalema neljas voorus: “Visiitkaart”, suvehooaja riietekollektsiooni de-monstreerimine, tantsu-

konkurss, ja õhtukleitide defi lee ning küsimused, mida esitasid žurii liik-med. Pärast žurii koosole-kut, kuulutati välja nomi-natsioonid:

“Miss Ainulaadsus” – Tatjana Purovets

“Miss Elegantsus” – Viktoria Vakujeva

“Miss Sümpaatia” – Na-talia Netsel

Üliõpilasesindus

Tiitli «Miss Narva Kolledž 2012» sai Irina Tupanogova

Ilmtingimata kõik oota-vad kevade tulekut. Märt-sikuu – on suurepärane ajend alustada midagi uut ja head. Märtsis me püüa-me iga oodatud päikesekii-ri. Just märtsis me tähista-me 8. märtsi ehk rahvus-vahelist naistepäeva. Juba ammudest aegadest naine, keda õnnistasid luuletajad, oli elu sümbol, ilu ja innus-tuse allikas. Innustus ongi see, mis on millegi oivalise

aluseks. Kõik oivaline, grat-siline ongi naine.

Üliõpilasesindus hea mee-lega õnnitleb meie kolled-ži neiusid, naisi naistepäeva puhul! Las ei hülga teid ku-nagi lähedaste armastus ja toetus, kinkigu teile palju lil-li ja laulgu teile palju laule! Las mehed teevad niimoodi, et muusika ja lilled ümbrit-setaks teid kogu elu!

Üliõpilasesindus

Õnnitleme rahvusvahelise naistepäeva puhul!

“Esimene printsess” ja “Miss Naeratus” – Karina Mastakova

“Teine printsess” ja “Miss Ovatsioon” – Jekaterina Veber

“Miss Narva Kolledž” ja “Miss Graatsia” – Irina Tupanogova

Märts 20122l Saame tuttavaks!Olga OrehhovaInglise keele assistentNarva kolledžis a. 2007.a.

3 fakti enda kohta, mida ise-loomustavad Teid õppejõu-na.

Püüan alati mitmekesistada oma tunde ja teha õppetöö nii üliõpilaste kui ka enda jaoks põnevamaks ja rutiinivabaks. Teisest küljest, väärtustan süsteemsust ja korda kuid kahjuks mitte alati ei õnnestu mul seda saavutada. Rõõ-mustan väga, kui üliõpilased on minu tundi-dest midagi juurde õppinud ja hea hinde saa-nud, samas üliõpilaste halvad tulemused tee-vad mind kurvaks. Missugust raamatut Teie soo-vitaksite üliõpilastele luge-miseks?

Soovitaks, näiteks, pöörduda tagasi kirjan-duse koolitundides läbitud teoste juurde – sel-le juurde, mille jaoks või mille vastu paljudel ei olnud kooliajal aega või huvi. Taasavastades neid raamatuid oma praeguse kogemuse pin-nalt, kindlasti leiate paljud neist tähendusrika-teks ja huvitavateks. Kevade alguse puhul soo-vitan lugeda ka kuulsa saksa psühhoanalüütiku ja filosoofi Erich Fromm’i raamatut „Armas-tuse kunst“ (The Art of Loving: An Enquiry into the Nature of Love), mis aitab paljut üm-ber mõtestada. Missugune on Teie arvates

ideaalne tudeng? Kas neid on?

Ideaal on ehk liiga pretensioonikas sõ-na, aga mina sooviks, et üliõpilased olek-sid teadlikud, kus ja milleks nad parajasti on ning tunneksid huvi enda enesearengu vastu ja ka vastutust selle eest, ning olek-

sid enda suhtes ka nõudlikud (ikka mõis-tuse piires). Teie elumoto.

Mingit kindlat elumotot minul ei ole, aga püüan alati suhtuda elusse optimistlikult ja usun, et õnn on inimise valik, ehk inglise kee-les „happiness is a choice“.

Anastassia Klišina 2011. aastal lõpetas Sillamäe Astangu kooli 2011. aastal astus Narva kolledžisse eriala „Humanitaarained mitmekeelses koolis“ esi-mesele kursusele

3 fakti endast Ma olen elurõõmus, aktiivne inimene ja

hea suhtleja. Sinu hobid

Lapsest saadik mulle alati meeldis 2 asja: tantsimine ja joonistamine. Ma tegelesin eri-nevate tantsustiilidega. Lõpuks lõin oma tant-surühma, kus olin juhataja kahe aasta jooksul. Kahjuks see on juba minevikus. Praegu ma mängin jalgpalli ja jätkan joonistamist. Missugune on sinu tudengi-elu Narva kolledžis?

Narvasse tulek ja sisseastumine kolledžisse muutis minu elu täiesti. Siin ma sain aru, mida

tähendab iseseisev elu, leidsin palju uusi sõpru. Paar kuud pärast õpingute algust sain ma üli-õpilasesinduse liikmeks. Mul on väga hea meel, et ma saan teha midagi head selle koha jaoks, kus ma veedan suuremat osa oma ajast. Sinu elumoto

Mine edasi ja ära kunagi vaata tagasi. Ai-nuke asi, mis võib jääda minevikku, on head mälestused. On väga tähtis, et sul ei oleks elus millestki kahju. Kui see juba juhtus, siis nii-moodi pidi olema. Mida sa soovid kõikidele tu-dengitele?

Ma soovin kõikidele tudengitele mitte alla anda, kõiges, mis juhtub meie ümber, tuleb ot-sida häid külgi. Isegi kui täna on midagi halvas-ti, siis homme, uskuge, kõik läheb hästi.

Alates 12. märtsist kuni 16. märt-sini on linnaelanikel võimalik terve nädala jooksul kella 9.00 kuni 16.00 Eesti Kodu Narvas kab 118 saada individuaalset ja laialdast konsul-tatsiooni Riikliku Eksami- ja Kva-lifikatsioonikeskuse eesti keele ta-semeeksamite kohta. Tutvustatak-se eesti keele tasemeeksamite struk-tuuri, eksamite korraldusliku poolt.

Samuti jagatakse informatsiooni kodakondsuse või pikaajalise elani-ku elamisloa taotleja, kes tervisesei-sundi tõttu ei saa eksameid soorita-da üldkorras.

Jagatakse informatsiooni Eesti Va-bariigi põhiseaduse ja kodakondsu-se seaduse tundmise eksamite struk-tuuri kohta ning koheselt on või-malik ennast registreerida kursuse-

le „Eesti keel ja kodakondsus“ tasu-ta kodakondsuse eksami koolituse-le. Soovi korral on võimalik teha ka proovieksam.

Maritsa OrtEesti Kodu Narvas juhataja

Tartu Ülikooli Narva KolledžTel. 3561985

Märts 2012 3

4.-6. märtsil toimusid Pihk-va Riiklikus Ülikoolis Tar-tu Ülikooli päevad. Seda pi-du külastas ka Narva Kol-ledži delegatsioon: õppe-jõud, juhtkond ning aktiiv-sed tudengid. Kavas oli sõb-ralik võrkpallimäng Narva ja Pihkva tudengite vahel, filharmoonia külastus ning Tartu Ülikooli päevade algu-se pidu.

Piduliku ürituse puhul ees esinesid publi-ku ees Pärnu kolledži pantomiimiteater ning džässbänd „Ars Apta“ Viljandi Kultuuriaka-deemiast. Aga tõesti imestasid publikut esi-nejad Pihkvast oma a capella laulmisega ning kaasaegsete tantsudega.

Planeeritud kava tähtsaks punktiks oli Tar-tu Ülikooli ning Pihkva Riikliku Ülikooli tu-dengite ümarlaud, mille raames arutleti koos-töö võimalusi ja ühiseid üritusi, jagati koge-musi ja traditsioone.

Kokkuvõttes tahaksime tsiteerida Pihk-va Riikliku Ülikooli ajalehte „Universantid“: „Tartu Ülikooli ja Pihkva Riikliku Ülikoo-

li vahel on tugev pikaajajline seos. Kindlasti on kõige tugevam seos TÜ Narva Kolledži-ga. Pihkva tudengid osalevad ka Narva Kol-ledži poolt korraldatud üliõpilaste rahvus-vahelises konverentsis ja paljudes teistes üri-tustes. Tartu Ülikooli päevad Pihkva Riikli-kus Ülikoolis on erakorraline ning väga täh-tis üritus.“.

Me palusime tudengeid rääkida natuke sel-lest, missuguste tunnetega nad Pihkvast ta-gasi tulid.

„Mulle meeldis kõik! Võib-olla arvan nii-moodi, sest ma olin esimest kordaVenemaal. Venekeelsed sildid, sõbralikud inimesed, mu-gav majutus ja magus toit. Tudengid, kellega me aega veetsime, olid väga seltsivad ja intel-

ligentsed. Minu jaoks oli mõnus nendega jut-tu ajada“.

Almaz Rustamova„Reis oli suurepärane. Meeldis absoluutselt

kõik! Esiteks, saime ümarlaua käigus suhelda Pihkva ülikooli üliõpilasesindusega ja koge-musi jagada. Teiseks, saime ennast heast küljest näidata , osalemas võrkpalliturniiris. Ja kind-lasti andis see sõit suurepärase võimaluse koos aega veeta. Kahjuks me ei jõudnud linnas ringi käia. Kõik see aga ei rikkunud muljet“.

Jekaterina Veber„Meenutades reisi Pihkvasse, tulevad meel-

de ainult head ja soojad mälestused ja mõtted. Niisugust toreda, lahket ja sõbralikku vastu-võttu pole ma kunagi näinud. See jättis head muljet. See kuidas meid kohtati - laulude, lei-va ja soolaga – ei unusta ma kunagi. Me veet-sime mõnusalt oma aega seal. Loodan, et need päevad, mida me veetsime Pihkvas, olid nö al-gus meie vastastikele mitmekordsetele reiside-le. Aitäh unustamatu reisi eest!“

Julia Boltenkova

Veera Knjazeva, Almaz RustamovaNoorsootöö – II,

Kohaliku omavalitsuse korraldus - III

Tartu Ülikooli päevad Pihkva Riiklikus Ülikoolis tudengite silmade läbi

29. veebruaril andis avaliku loengu aine Kolmas sektor raa-mes Marko Pome-rants, kel kogemust Riigikogust, kahe valdkonna ministri ametist ja Lääne-Vi-ru maavanemana.

Põhiteema oli mittetulundus-sektori õiguslik regulatsioon. Teiste sõnadega tutvustati seadu-si, mille alusel kolmas sektor te-gutseb. Mõnevõrra aktuaalsema teemana tõi lektor sisse streigi kui ühe võimaliku viisi kodanikel meelt avaldada. Streik on hea va-hend mingi teema tähtsuse rõhu-tamiseks, aga see ei asenda sisuli-si läbirääkimisi. Märtsis toimuva õpetajate streigi puhul on esine-nud mitu puudust, mis juba enne streiki vähendavad selle võimalik-ku mõju. Ka streigi korraldamise puhul on vaja tunda seadusi, sest

see pole lihtsalt üks päev kui ei pea tööd tegema. Samuti on olu-line ajastus, millal streik toimub. Loengut olid lisaks ainet läbivatele üliõpilastele kuulamas ka kolledži töötajad ja üks vilistlane.

Samal päeval oli kolledžis kü-las olümpiavõitja kümnevõistlu-ses ja praegune Riigikogu liige Erki Nool. Temaga toimus vest-lus mitmetel erinevatel teemadel. Muidugi räägiti poliitikast, aga pi-gem ikka rahvatervisega ja spor-

diga seotult. Näiteks oli üks väga jätkusuutlik ja pikas perspektiivis kasu toov idee, et koolibussi süs-teemi arendamise kõrval peaks rohkem panustama õpilaste või-malustele kooli iseseisvalt (jalg-ratta, rulluiskude, suuskadega või jala) kohale jõuda. Nimelt oli las-te tervis tunduvalt parem nendel ammustel aegadel kui koolitee oli mitme kilomeetri pikkune. Seega oleks tarvis juurde ehitada nii pal-ju kergliiklusteid kui vähegi või-

malik. Ilmselgelt ei ole see kasuks ainult laste tervisele.

Spordi puhul saab rääkida ter-visespordist ja tippspordist, mis mõlemad on riigi jaoks olulised. Räägiti tippspordi järelkasvu mu-redest, noorte ja mitte väga noor-te motiveerimisest. Tõdeti keha-lise kasvatuse tunni olulisust ini-mese tervisekäitumisele.

Kuna kohtumine kestis 2,5 tundi, jõuti lõpuks ka päris lõbusate teea-deni nagu ebanaiselikud ja ebame-helikud spordialad. Siinkohal on muidugi igaühel õigus eriarvamu-seks, aga olümpiavõitja leiab, et kõi-ge ilusamad naised on kolmikhüp-pajad, ebanaiselik on tõstmine ja ebamehelik on iluvõimlemine. Er-ki Nool lubas meile ka edaspidi kül-la tulla. Võimalik, et järgmine kord toimub kohtumine veidi füüsilise-mal kujul.

Aet KiislaÜhiskonnateaduste lektoraadi juhataja

Külalised Riigikogust

Märts 20124

Liikumine on elu, sport aitab muuta elu paremaks! Just sel-lise mõttega osale-vad kolledži tudengid spordinädalal, mis toimub sel semestril 26.-30. märtsil.

Spordinädala kava on huvitav

ja mitmekesine. Igaüks saab lei-da midagi, mis oleks temale mee-lepärane. Lisaks traditsioonilis-tele jalgpalli – ja võrkpallivõist-lustele mängitakse ka paintbal-li ehk värvipalli, mis osutus väga huvitavaks meie kolledži ning ka meie partnerülikoolide tudengi-tele. Neidudele vedas eriti - nen-de jaoks korraldatakse „Zumba party“ ning rahvastepall. Neiud, olge aktiivsed!

Kuna piljardit harrastavad üs-na paljud tudengid, siis nende jaoks korraldatakse ka piljardi-võistlusi.

Spordinädal on liikumine, hea tuju, vaatemängulised võistlused, rõõm ja palju muud. Ära lase sel-lest juhust mööda ning võta spor-dinädalast osa! Me ootame Sind!

Mul läks kaks aastat vaja selleks, et lõplikult otsusta-da, kas osaleda üliõpilasva-hetuse projektis „Erasmus“ või mitte. Kõige raskem oli mu jaoks säilitada kindlus, et ma tegin kõik õigesti. Se-da kindlust pidin ma säilita-ma umbes aasta – nimelt nii kaua pidin ootama Hollandis-se sõitu.

Valusad ootused, kahtlused ning kartus – kõik see kadus, kui ma astusin mu uue ülikoo-li hoone sisse, mille nimetus on Katholieke Pa-bo Zwolle. See on väga kitsa spetsialiseerumi-sega kolledž, mis on peamiselt suunatud tule-vaste õpetajate koolitusele. Kolledži suurepära-selt mugav ja sõbralik õhkkond annab võima-luse tunda ennast siin nagu kodus: õppijad ja õppejõud austavad teineteist ning hoolitsevad

sellest kohast, kus nad viibivad oma aja suure-mat osa. Ma õpin rühmas mis on mõeldud nö rahvusvähemuste esindajaile. See rühm koos-neb tudengitest, kes tulid teistest riikidest, na-gu Hispaania, Baskimaa, Belgia, Tšehhi Vaba-riik, Austria, Türgi ning, muidugi, Eesti. Loen-gutes me püüame õpetada teineteist. Me tut-vustame oma riiki, oma riigi haridussüsteemi, traditsioone ja muusikat. Õppimise eriliseks osaks on päris paljude iseseisva õppimise või-maluste olemasolu. Tunniplaan on koostatud nii, et on olemas kaks päeva selleks, et tegeleda iseseisvalt oma uurimistööga või tutvuda rii-gi kultuuriga, harjutada hollandi keelt (mis on kohustuslik õppimiseks). 9. nädal on Zwolles ametlikult vaheaja nädal, millal mõned hakka-vad reisima ja uurima naaberriike ning Hol-landi. Riik on päris väike, siis ma polnud häm-mastunud, et praktikale suunati meid assisten-dina õpetajate juurde, kes elasid teistes linna-des. Näiteks minu kool asub linnas Katrep, sel-

leni on 10 minutit rongiga sõitmist. Zwolle linnas, kus asub minu kolledž, on ole-

mas tudengite baar Het Vliegende Paard. Kui tõlkida eesti keelde, siis tähendab see: lendav hobune. Päeval seal on võimalik mõnusalt is-tuda ning kohvi juua, mõnda raamatut lugeda, oma kolleegidega juttu ajada ning õhtul natuke lõbutseda. Talvel, kui väljas on päris külm ilm, väga populaarseks harrastuseks osutub uisuta-mine. Kuna mina elan Zwolle ääremaal, siis lii-kuda on võimalik ainult jalgrattaga.Esimestel päevadel oli see piinaks, kuid praegu olen ju-ba harjunud. Päikesepaistelise ilma puhul an-nab niisugune sõit juurde positiivseid emot-sioone ja energiat terveks päevaks. Sport on selles riigiis väga populaarne.

Ma pole kordagi kahetsenud tehtud valikut: uued inimesed, uued kultuurid ja keeled, mee-todid ja süsteemid. Kõik see on väärtuslik pa-gas, mis, minu arvates, jääb minuga paljudeks aastateks. Uudishimu ja soov midagi uut õppi-da – need on asjad, mis panid mind teise riiki sõita. Kui mul oleks vaja ajas tagasi minna, siis ma kindlasti teeks kõik samamoodi. Kuulake, otsige ning avage enda jaoks uued uksed!

Oksana RikkinenHumanitaarained mitmekeelses koolis.

Inglise keel - III

Uued horisontidOn parem midagi teha ning pärast kahetseda, kui üldse tegemata jätta

Kiiremini! Kõrgemale! Kaugemale!

Ajalehe toimetusPeatoimetaja: Jana Kondrašova

Toimetaja: Veera Knjazeva

Tõlkijad: Anton Roosve, Anna Garanina

Eesti keele korrektorid: Olga Andreitšuk

Küljendaja: Ruslan Džurgenov

26.03 Jalgpall(5 inimest meeskonnas)

18:30

27.03 Rahvapall. Naised(6 inimest meeskonnas)

19:00

28.03 Paintball(4 inimest meeskonnas)

19:00

29.03 Zumba party 18:15 – 19:15

29.03 Piljard 20:00

30.03 Võrkpall 18:30

Spordinädala ajakava