dokumendihaldus... - rainbow background designdokumendihaldus.onepagefree.com/files/i loeng...

78
DOKUMENDIHALDUS Anneli Bogens EEK Mainor Jõhvi õppekeskuse juhataja

Upload: others

Post on 27-Jan-2021

0 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • DOKUMENDIHALDUS

    Anneli Bogens

    EEK Mainor Jõhvi õppekeskuse juhataja

  • DOKUMENT on mistahes teabekandjale

    jäädvustatud teave, mis on loodud või

    saadud asutuse või isiku tegevuse käigus

    ning mille

    • sisu,

    • vorm

    • ja struktuur

    on küllaldased faktide või tegevuse

    tõestamiseks. (Arhiiviseadus, 1998)

  • Dokumendi omadused

    • Andmekandja

    ˇ Eesti vanim ürik, paavsti legaadi

    Modena Wilhelmi 1237. aastast pärit kiri Tallinna raele

  • • Sisu

    Dokumendi sisu on sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb. Ühe asutuse kõik dokumendid kokku kajastavad selle asutuse kogu tegevust.

    • Dokumendi tüüp

    Dokumendi sisu edasiandmise viisiks võib olla näiteks tekst, graafika, pilt või heli.

    Sisu edasiandmise viisist lähtudes räägitakse dokumendi tüüpidest, nagu tekstidokumendid, fotod, joonised, kaardid, helisalvestised, andmebaasid jne. Dokumenti, milles on ühendatud liikuvad pildid ja heli, nimetatakse multimeediadokumendiks

    Dokumendi vorming

    Dokumendi vorming on viis, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud.

  • Vormielemendid

  • • Haldusdokumente koostatakse ettevõtte juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks.

    käskkiri

    protokoll

    ametikiri

    akt

    esildis jt

    Dokumendi liik

  • • Isikud

    Iga dokument on mõtteliselt seotud eri isikutega, nagu dokumendi autor, adressaat, sekretär (kirjutaja), dokumendisüsteemi haldur.

    • Usaldatavus

    Dokumendi usaldatavus tähendab, et sündmused ja faktid olidki täpselt sellised, nagu dokumendis kirjas. Seega on usaldatavus dokumendi sisu omadus.

    • Autentsus

    Autentne on niisugune dokument, mille ehtsust ja algupära on võimalik kindlaks teha. Dokumendi autentsust tagatakse erinevate võtetega. Üheks selliseks on dokumendi varustamine allkirja ja pitsatiga.

    • Metaandmed

    Metaandmed on dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis. Metaandmed on tõestus sellest, et dokument on süsteemi võetud, ning jälg dokumentidega tehtud haldamistoimingutest. Tuntumad metaandmed on nn registreerimisandmed – andmed, mis asutuse dokumentide kohta märgitakse registreerimisraamatusse või arvutiprogrammi.

  • Dokumendi elukäik

    Aktiivne Passiivne

    Poolaktiivne

    Dokument kabinetis

    riiulis

    Dokument asutuse

    hoidlas, arhiivis

    Esmane hindamine,

    säilitustähtaeg

    Teine hindamine,

    arhiiviväärtus

    või hävitamisotsus

    dokument

    arhiivisasutuses

    Dokument

    töölaual kabinetis

    Esmane väärtus

    Teisene

    väärtus

  • Dokumendi elukäik

    • aktiivne periood e. asjaajamisperiood 1

    aasta (kaust on käeulatuses)

    • poolaktiivne periood – maksimaalselt 2

    aasta (kaust on paigutatud hoiule)

    • passiivne periood – arhiivihoidlas

    • Asjaajamine on hästi korraldatud kui

    leiad vajamineva dokumendi 5 minutiga!

  • Fakte • 10 % tööajast kulutatakse info otsimisele

    • 8 % dokumentidest on kadunud

    • 70 % infost luuakse vähemalt 2 korda

    • 70 % töötajatest ei leia infot, mida nad vajavad

    (http://www.microlink.ee/failid/Dokhaldus_KONTAKT_06.pdf) 01.09.2009

    • 51 % infosüsteemides olevatest andmetest on tegelikult

    väärtuse kaotanud või on koopiad

    • 68 % infost ei ole kasutatud viimase 90 päeva jooksul

    (http://www.netgroup.ee/download.ashx/download/351/1%20JorgenSumin.pdf) 01.09.2009

    http://www.microlink.ee/failid/Dokhaldus_KONTAKT_06.pdfhttp://www.microlink.ee/failid/Dokhaldus_KONTAKT_06.pdfhttp://www.netgroup.ee/download.ashx/download/351/1 JorgenSumin.pdfhttp://www.netgroup.ee/download.ashx/download/351/1 JorgenSumin.pdf

  • • Asjaajamine Asjaajamine on dokumentide loomine,

    registreerimine, edastamine,

    süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine

    nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseadus §2)

    Asjaajamine on halduse ala, mille

    korraldusest sõltub juhtimise efektiivsus!

    Iga asutusest väljaminev kiri annab edasi

    meie olemust ja kujundab arvamusi!

  • •Dokumendihaldus

    • Dokumendisüsteem – infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs.

    • Asjaajamise eesmärk jäädvustada tõene informatsioon

    jäädvustada piisav info nii praeguste kui ka tulevikuvajaduste tarbeks

    tagada, et info säilitataks nii kaua kuni seda vajatakse

    tagada, et info oleks hõlpsasti leitav

    Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüsteemi abil.

  • Dokumendisüsteemi moodustavad: asutuse tegevuse käigus loodud või saadud dokumendid

    dokumendihalduse toimingud (nõuded dokumentidele on

    sätestatud dokumendisüsteemi alusdokumentides)

    • asjaajamiskord

    • dokumentide loetelu

    • tööprotsessi kirjeldused

    dokumendihaldussüsteem e digitaalsete dokumentide

    loomise ja rakendamise tarkvaraline rakendus

    süsteemi kasutajad ehk inimesed.

  • • ajad, mil dokumendihaldus vaid kirjade registreerimist

    tähendas, olid 90ndate teisel poolel.

    • Kirjade registreerimiseks on tänasel päeval kõige

    rentaablim kasutada Exceli tabelit ning vajadusel see

    üldkasutatavasse serverisse püsti panna.

    • Tänapäeval kasutatakse Eestis (avalik õiguslikud

    asutused - kohustuslik) dokumentide registreerimiseks

    dokumendihalduse programme DHP või Postipoiss.

  • Mis kasu on dokumendihalduse

    programmist?

    • Dokumendihaldus on sekretäride rõõm: sellisel juhul taandub

    lahendus lõpuks jällegi vaid kirjade registreerimisele ja olulist

    kasutegurit ettevõtte jaoks sealt ei saagi tulla. Jääb kestma

    suhtumine „kui mul on tarvis mõnda dokumenti, lasen selle sekretäril

    üles otsida!“.

    • Sekretariaat registreerib majavälise kirjavahetuse, kuid kõik muu,

    mis peaks ühes DHSis sees olema, jääb igaühe personaalarvuti

    soppidesse edasi seisma.

    • Kolme-nelja (näit FIE, väikeettevõtted) inimese dokumendihaldust

    annab aga mõne odava programmeeritud tarkvarajupiga kenasti ära

    teha, süsteemi pole selleks muretseda veel vaja.

  • • Kui dokumente on DHSi salvestatud juba palju või kui vajalikku

    dokumenti on tarvis kiiresti leida, edasi delegeerida, tekitada mõni

    vajalik aruanne või hoopis leida töötaja, kelle kätte

    kooskõlastamiseks edastatud dokument seiskunud on, tuleb ilmsiks

    ka kasu uuest süsteemist. Paljudele kasutajatele on ka oluline

    kontrolli pool – kes, mida, millal tegi (või ei teinud). Vastav info on

    DHSis lihtsalt leitav.

    • Otsingu lihtsus, ülevaatlikkus ja kontrollivõimalused ongi need, mis

    kaaluvad kiirelt üles dokumendi lisaväljade täitmise kohustuse ja

    vajalikkuse DHSis.

    • Tänaseks tunnistavad enamus tarkvara hankijaid, et üksi

    dokumendi-, kliendihaldus-, või äritarkvara ei lahenda probleeme.

    Ennekõike on tarvis paika panna organisatsiooni sisesed protsessid

    ning seejärel neid toetava lahendusena kasutusele võtta sobiv

    tarkvara. Vastasel juhul toimub vaid korralageduse

    automatiseerimine ja tulemuseks on veelgi suurem segadus.

  • DOKUMENDIREGISTER

    • digitaalne andmekogu, mida peetakse asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks

    AvTS § 11

  • Registreerimisele ei kuulu

    • kutsed, õnnitlused, kaastundeavaldused;

    • reklaamtrükised;

    • perioodilised väljaanded;

    • kirjad märkega “ISIKLIK”, välja arvatud kui

    need kuuluvad hiljem registreerimisele;

    • raamatupidamisele esitatud arved

  • DOKUMENDIREGISTRIS

    REGISTREERITAKSE • asutusele saabunud dokumendid ja

    asutusest väljasaadetud dokumendid saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval

    • asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid nende allakirjutamise päeval

    • sõlmitud lepingud.

  • DOKUMENDIREGISTRISSE

    KANTAKSE • kellelt on saabunud või kellele väljastatud

    • saabumise või väljastamise kuupäev

    • mil viisil dokument saabus või väljastati

    • dokumendi rekvisiidid

    • dokumendi liik

    • dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud.

  • SAABUNUD ja VASTUST VAJAVATE

    DOKUMENTIDE KOHTA märgitakse

    ka

    • tähtaeg

    • vastutav isik

    NÄITED:

    • http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php

    ?id=199

    • http://wd.johvi.ee/?page=pub_list_dynobj&

    desktop=1017&tid=1475

    http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=199http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=199http://wd.johvi.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=1017&tid=1475http://wd.johvi.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=1017&tid=1475

  • ASJAAJAMISE ÕIGUSKESKKOND

    Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse ja

    juhendatakse nende haldamist

    • riiklike dokumendihalduse

    normdokumentidega

    seadused

    Vabariigi Valitsuse määrused

    standardid

    • Riigikantselei juhendmaterjalidega

    • Rahvusarhiivi juhistega

  • • Arhiiviseadus

    • Arhiivieeskiri

    • Avaliku teabe seadus

    • Digitaalallkirja seadus

    • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

    seadus

    • Asjaajamiskorra ühtsed alused

    • Andmekogude seadus

    • Avaliku teenistuse seadus

    • Haldusmenetluse seadus

  • • Isikuandmete kaitse seadus

    • Karistusseadustik

    • Keeleseadus

    • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

    • Raamatupidamise seadus

    • Riigisaladuse seadus

    • Riigivapi seadus

    • Tsiviilseadustiku üldosa seadus

    • Töölepingu seadus

  • • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

    • Vabariigi Valitsuse seadus

    • Äriseadustik

  • STANDARDID

    • Dokumendihalduse tegevusstandard

    EVS-ISO 15489:2004 Informatsioon ja

    dokumentatsioon. Dokumendihaldus.

    1. osa – Üldnõuded

    2. osa - Juhised

    • EVS-ISO 5127:2004 Informatsioon ja

    dokumentatsioon. Sõnastik

    • EVS 882-1:2006 Informatsioon ja

    dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja

    vorminõuded. Osa 1: Kiri

  • Dokumendihalduse juhendmaterjalid:

    • Riigikantselei juhendmaterjal kirjeldab asjaajamise elektroonilise korraldamise dokumendihaldustarkvarade funktsionaalsusele esitatavaid nõudeid ning annab 18 dokumentide näidisloetelu;

    • Rahvusarhiivi juhised on koostatud õigusaktides esitatud nõuete selgitamiseks, annavad soovitusi DH alusdokumentide koostamiseks.

  • ASJAAJAMISE ÕIGUSKESKKOND

    • Sisemised normdokumendid ehk

    dokumendisüsteemi

    alusdokumendid

    asjaajamiskord (asjaajamisjuhend);

    Nt Jõhvi valla asjaajamiskord

    dokumentide loetelu;

    tööprotsessi kirjeldused.

  • • SARI on organisatsiooni ülesannete

    täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või

    üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida

    on võimalik hallata tervikuna (hoida koos).

    • TOIMIK on asjaajamisperioodi jooksul

    konkreetses sarjas tekkinud dokumentide

    kogum nende füüsiliseks haldamiseks.

    Ühe toimiku maht on kuni 300 lehte.

  • DIGITAALALLKIRI •on allkirja andja poolt kasutatav tehniliste ja

    organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil

    moodustatud andmete kogum.

    •moodustatakse allkirja andmise vahendi –

    isikliku võtme – abil, millele vastab üheselt

    allkirja kontrollimise vahend – avalik võti.

    •õiguslikud tagajärjed on samad nagu

    omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole

    neid tagajärgi piiratud.

  • • peab võimaldama tuvastada isikut, kelle

    nimel on allkiri antud. Kindlaks peab

    saama teha ka allkirja andmise aja.

    • kasutamise süsteem peab siduma

    digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis

    välistab võimaluse tuvastamatult muuta

    andmeid või nende tähendust pärast

    allkirja andmist.

  • • Digitaaldokument allkirjastatakse

    dokumentide vormistamisel esimesena.

    • Digitaalallkirjaga dokumenti kasutatakse

    juhul kui saaja firma veebilehel on vastav

    teave digitaalallkirjaga dokumentide

    vastuvõtmise kohta ja see on sätestatud

    saaja firma asjaajamiskorras.

  • Ettevõte reguleerib oma asjaajamiskorras:

    • firma ametnike poolt ülesannete täitmiseks

    vajalike sertifikaatide taotlemise,

    kasutamise, kehtivuse peatamise korra;

    • isikliku ja avaliku võtme moodustamise korra

    • tegevuskava juhuks, kui isiklikku võtit on

    olnud võimalik kasutada ilma isiku

    nõusolekuta;

  • • muud juhud, mida firma peab vajalikuks reguleerida digitaalallkirja andmisel ja võtmisel ning ajatemplite võtmisel.

    • Digitaalne dokument ja paberdokument peavad olema identsed. Vastuolude korral kehtib digitaaldokument.

    • Sertifikaat – digitaalallkirja andmist võimaldav dokument.

  • Ettevõtte digitaalallkirja kasutamise

    näidis 1. Sertifikaadid

    2. Sertifikaadi taotlemise kord

    3. Isikliku ja avaliku võtme moodustamine ja hoidmine

    4. Sertifikaadi kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamise taotlemise kord

    5. Saabunud digitaalallkirjaga dokumendi vastuvõtmine

    6. Digitaalallkirja kasutamise tingimuste kohta käiva teabe avalikustamine

  • DIGITAALALLKIRJA

    ANDMISEKS on vaja

    • ID-kaarti

    • sertifikaati (saab sertifitseerimiskeskusest,

    pangast, kontroll www.id.ee =>

    http://sk.ee/id-kontroll/

    http://www.id.ee/http://sk.ee/id-kontroll/http://sk.ee/id-kontroll/http://sk.ee/id-kontroll/

  • Ametikirjade liigid: • Järelepärimine

    • Tellimiskiri

    • Võlanõue

    • Pretensioon

    • Volikiri

    • Garantiikiri

    • Soovituskiri

    • Äraütlemiskiri

    • Teatis

  • • Tõend

    • Avaldus

    • Tänukiri

    • Õnnitluskiri

    • Kaastundekiri

    • Memo

    • Kutse vastuvõtule

  • Kohustuslikud

    dokumendirekvisiidid

    • väljaandja

    • dokumendiliigi nimetus (va ametikiri)

    • kuupäev

    • dokumendiregistri number

    • tekst

    • allkiri

  • DOKUMENTIDE

    VORMISTAMISE HEA TAVA

    • valge A4 formaadis paber (210 x 297 mm)

    • reeglina vormistatakse lehe ühele poolele

    • esimene lehekülg vormistatakse plangile, teised sama dokumendi leheküljed valgele lehele

    • alates teisest leheküljest nummerdatakse

  • • tähesuurus 12

    • kirjatüüp Times New Roman (Baltic)

    • reavahe 1 või 1,5

    • soovitatav joondus justify ehk rööpjoondus

  • PLOKKSTIIL

    • tekst algab vasakust veerisest

    • lõigud eristatakse topeltreavahega

  • • kuupäev ja number pannakse pärast alla

    kirjutamist

    • allkiri ja pitser ei ole musta värvi

  • DOKUMENTIDE ÕIGEKIRI

    • kui kohanimed on nimetavas käändes,

    eraldatakse komaga

    Pärnu, Sadama 15

    Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn

  • KOMAD

    • Tere, Tiina!

    • Tere, Tiina

    • Mina, Riin Rebane, volitan…

    • Lugege palun tekst läbi

  • LÜHENDID

    • eesti keeles punktita (alates 1982)

    PS - postskriptum

    • võib kasutada lõpus punkti, aga sel juhul ühes

    tekstis ühtlaselt

    • teiskeelsed – sealne tava (+kaldkiri)

    id. – idem

    a. D. – anno Domini

    P.S ´post scriptum´

  • • nr-te, lk-de, a-tel, a-il, §-d

    • astmevaheldus lühendit ei muuda

    lg-le – “lõikele”

  • SIDEKRIIPS LÜHENDIS

    • sõnaosa piir

    n-vbl

    filos-dr

    • liitsõna sidekriips säilib

    n-ö, v-o

  • • tn või t

    • Tamme 6 või Tamme pst 6

    • k.a – kaasa arvatud

    • s.a – sel aastal

    • jrk – järjekord ja järjekorranumber

    • reg-nr

    • rg-kood

  • LÜHENDID 3

    • OÜ

    • EVP

    • IT-osakond – infotehnoloogiaosakond

    • AS-ile või Asile

    • TV-s või TVs

    • CV-de või Cvde

    • digi-TV-st või digi-TVst

  • PUNKT ja TÜHIK

    • koma, punkt, koolon, semikoolon,

    küsimärk, hüüumärk järgnevad vahetult

    sõnale

    • nende järel alati tühik

  • • sündinud 15. märtsil 1961. aastal Võrus

    • ministri 12. juuni 2007 käskkiri nr 77

    • XII õiguskeelepäev peeti 8. XII 2004

    Tallinnas

  • läbinisti araabia numbritega kuupäev on

    tühikuteta:

    leping on sõlmitud 12.02.2007. a

  • SULUD

    • alustava sulu järele ja lõpetava sulu ette ei

    jäeta sõnavahet

    • kehtib ümarsulgude,

    noolsulgude,looksulgude ja nn

    kaldsulgude kohta

    Dokumendis on 12 (kaksteist) lehte.

  • • kui kinnisulule järgneb lauses

    kirjavahemärk, kirjutatakse see suluga

    kokku

    Lepinguosalised on Paul Kass (edaspidi:

    müüja), sündinud 27.01.1919, ja Rein

    Rebane (edaspidi: ostja), sündinud

    01.11.1971.

  • • kui muidu kokku kirjutatav vahemärk on

    pandud sulgudesse, kirjutatakse need

    eelneva sõnaga kokku

    Elu läheb turvalisemaks(?).

  • MÕTTEKRIIPS

    • koondlauses loetelu järele kokkuvõtva

    sõna ette

    • eristada pikemaid kiile, lisandit

    • tähistada lausekatkestust

  • • kui mõttekriips asendab sõna kuni või

    märgib vahemaid vms, on tühiku kasutus

    erinev

  • • KUNI asemel reeglina tühikuid ümber

    ei nõua

    E-R 9.00-17.30

    75-1000 mm

    Töötas 1999-2005 Vanemuises

  • • täpsemates erialatekstides kasutatakse

    kuni-mõttekriipsu asemel kolme punkti,

    kokku kirjutades

    19…26%

    6…9 kraadi

  • miinust tähistav kriips = sama pikk kui

    mõttekriips

    – numbriga kokku -6

    – tehtemärgina ees ja taga tühik 3 – 2 = 1

  • • rinnastatud täiendites mõttekriips =

    sidekriips

    Rapla-Kohila teelõik

    Rapla–Kohila

  • ERAND:

    kui paaris vähemalt ühes pooles on

    sidekriips või mitu sõna, on sidekriips ja

    tühikud kohustuslikud

    Roosna-Alliku – Tallinna buss

  • VÄLJAJÄTMISED

    tähed, sõnad ….

    terved lõigud [---]

  • KOOLON

    • ajamärgina mõlemalt poolt kokku

    16:19 või 16:18.15

    • jagamis- ja suhtemärgina lahku

    mängu seis oli 12 : 15

    • autori nime ja aastaarvuga tekstiviites

    aastaarvuga kokku

    (Vare 1998: 108-117)

  • §, &, emotikon

    • paragrahvimärk – tühikuga

    § 5 või 5. § või §-des 5-8

    • ampersand ehk ja-märk ehk &

    nimedes tühikud, tähtedes-lühendites mitte

    AF&BA, Inc. või Johnson & Johnson

    • emotikon

    lahku?

  • NUMBRID

    • rühmitatakse alates viiekohalistest

    arvudest tagantpoolt ettepoole

    kolmekaupa

    14 300 670

  • • kui arvule järgneb mõõtühik – lahku

    15 sekundit = 15 sek = 15 s

    • ne- ja line-liiteline omadussõna – kokku

    3-sekundiline, 200-aastane

    • kui omadussõna lühendina - lahku

    15 sek kaotus, 200 a hoone

  • KOKKU KIRJUTATAKSE

    • alati arvuga kokku

    – protsendimärk

    10% ehk 10 protsenti

    – promillimärk

    – kraadi, nurgaminuti ja –sekundi nig tolli tähis

  • • täht, mis numbrit täpsustab

    3.a klass = IIIa klass

    Vilde 121b

    • mitmed üla- ja alamärgid

    H2O

  • • rahasummades

    hinnasiltidel

    65.- kr või 65.-

    -.80 kr või -.80

    tekstis 65 kr, 80 s

  • • mõttekriips kirjutatakse mõlemalt poolt

    lahku

    Projektide jaoks määratud summa on

    varasemast suurem – 1,5 miljonit krooni.

  • KANTSELIIT

    • teostatakse jalanõude parandamist

    • registriandmete muutmine toimub

    salasõna abil veebipõhiselt

    • Dokumendid esitatakse paberkandjal

  • AVALDUS Avaldus vormistatakse valgele paberilehele formaadis

    A4, lähtudes ametikirja vormistamise põhimõtetest.

    reavahe 1

    kirjatüüp Times New Roman (või Arial), 12-punktine

    tähesuurus

    3,0 cm vasakust veerisest

    adressaat ca 5,5 cm lehe ülaservast

    nimetus AVALDUS ca 9,5 cm lehe ülaservast

    pealkirja ja teksti vahel 4 tühja rida

    teksti all 4 reavahet isikliku allkirja jaoks

    märkus lisa(de) olemasolu kohta 4 rida allkirjast

    allapoole

  • http://deepthought.ttu.ee/ko

    olitus/kursused/sekretar_de

    mo/

    www.sekretar.ee

    dokumendihaldur

    http://deepthought.ttu.ee/koolitus/kursused/sekretar_demo/http://deepthought.ttu.ee/koolitus/kursused/sekretar_demo/http://deepthought.ttu.ee/koolitus/kursused/sekretar_demo/http://www.sekretar.ee/

  • Soovitused avalduse

    koostamiseks:

    • - Sooviavalduse koostamisel kasutage lihtsat

    stiili

    • Jälgige, et kiri oleks korrektselt vormistatud ega

    sisaldaks kirja- või faktivigu

    • Kontrollige, et avaldus sisaldaks teie nime ja

    kontaktandmeid; firma/ettevõtte andmeid, kelle

    poole te pöördute, kuupäeva ja teie allkirja

  • Kodune ülesanne

    • Avaldus – vormistada kas enda ülemusele

    (võib ka ise välja mõelda) või hr Karl Karu

    AS Romb tegevdirektorile, et soovite

    õppepuhkust 10-ks kalendripäevaks.

    • Avaldus saata e-postiga aadressil

    [email protected]

    mailto:[email protected]