dokumendihaldus... - rainbow background designdokumendihaldus.onepagefree.com/files/i loeng...
TRANSCRIPT
-
DOKUMENDIHALDUS
Anneli Bogens
EEK Mainor Jõhvi õppekeskuse juhataja
-
DOKUMENT on mistahes teabekandjale
jäädvustatud teave, mis on loodud või
saadud asutuse või isiku tegevuse käigus
ning mille
• sisu,
• vorm
• ja struktuur
on küllaldased faktide või tegevuse
tõestamiseks. (Arhiiviseadus, 1998)
-
Dokumendi omadused
• Andmekandja
ˇ Eesti vanim ürik, paavsti legaadi
Modena Wilhelmi 1237. aastast pärit kiri Tallinna raele
-
• Sisu
Dokumendi sisu on sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb. Ühe asutuse kõik dokumendid kokku kajastavad selle asutuse kogu tegevust.
• Dokumendi tüüp
Dokumendi sisu edasiandmise viisiks võib olla näiteks tekst, graafika, pilt või heli.
Sisu edasiandmise viisist lähtudes räägitakse dokumendi tüüpidest, nagu tekstidokumendid, fotod, joonised, kaardid, helisalvestised, andmebaasid jne. Dokumenti, milles on ühendatud liikuvad pildid ja heli, nimetatakse multimeediadokumendiks
Dokumendi vorming
Dokumendi vorming on viis, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud.
-
Vormielemendid
-
• Haldusdokumente koostatakse ettevõtte juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks.
käskkiri
protokoll
ametikiri
akt
esildis jt
Dokumendi liik
-
• Isikud
Iga dokument on mõtteliselt seotud eri isikutega, nagu dokumendi autor, adressaat, sekretär (kirjutaja), dokumendisüsteemi haldur.
• Usaldatavus
Dokumendi usaldatavus tähendab, et sündmused ja faktid olidki täpselt sellised, nagu dokumendis kirjas. Seega on usaldatavus dokumendi sisu omadus.
• Autentsus
Autentne on niisugune dokument, mille ehtsust ja algupära on võimalik kindlaks teha. Dokumendi autentsust tagatakse erinevate võtetega. Üheks selliseks on dokumendi varustamine allkirja ja pitsatiga.
• Metaandmed
Metaandmed on dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis. Metaandmed on tõestus sellest, et dokument on süsteemi võetud, ning jälg dokumentidega tehtud haldamistoimingutest. Tuntumad metaandmed on nn registreerimisandmed – andmed, mis asutuse dokumentide kohta märgitakse registreerimisraamatusse või arvutiprogrammi.
-
Dokumendi elukäik
Aktiivne Passiivne
Poolaktiivne
Dokument kabinetis
riiulis
Dokument asutuse
hoidlas, arhiivis
Esmane hindamine,
säilitustähtaeg
Teine hindamine,
arhiiviväärtus
või hävitamisotsus
dokument
arhiivisasutuses
Dokument
töölaual kabinetis
Esmane väärtus
Teisene
väärtus
-
Dokumendi elukäik
• aktiivne periood e. asjaajamisperiood 1
aasta (kaust on käeulatuses)
• poolaktiivne periood – maksimaalselt 2
aasta (kaust on paigutatud hoiule)
• passiivne periood – arhiivihoidlas
• Asjaajamine on hästi korraldatud kui
leiad vajamineva dokumendi 5 minutiga!
-
Fakte • 10 % tööajast kulutatakse info otsimisele
• 8 % dokumentidest on kadunud
• 70 % infost luuakse vähemalt 2 korda
• 70 % töötajatest ei leia infot, mida nad vajavad
(http://www.microlink.ee/failid/Dokhaldus_KONTAKT_06.pdf) 01.09.2009
• 51 % infosüsteemides olevatest andmetest on tegelikult
väärtuse kaotanud või on koopiad
• 68 % infost ei ole kasutatud viimase 90 päeva jooksul
(http://www.netgroup.ee/download.ashx/download/351/1%20JorgenSumin.pdf) 01.09.2009
http://www.microlink.ee/failid/Dokhaldus_KONTAKT_06.pdfhttp://www.microlink.ee/failid/Dokhaldus_KONTAKT_06.pdfhttp://www.netgroup.ee/download.ashx/download/351/1 JorgenSumin.pdfhttp://www.netgroup.ee/download.ashx/download/351/1 JorgenSumin.pdf
-
• Asjaajamine Asjaajamine on dokumentide loomine,
registreerimine, edastamine,
süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine
nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseadus §2)
Asjaajamine on halduse ala, mille
korraldusest sõltub juhtimise efektiivsus!
Iga asutusest väljaminev kiri annab edasi
meie olemust ja kujundab arvamusi!
-
•Dokumendihaldus
• Dokumendisüsteem – infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs.
• Asjaajamise eesmärk jäädvustada tõene informatsioon
jäädvustada piisav info nii praeguste kui ka tulevikuvajaduste tarbeks
tagada, et info säilitataks nii kaua kuni seda vajatakse
tagada, et info oleks hõlpsasti leitav
Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüsteemi abil.
-
Dokumendisüsteemi moodustavad: asutuse tegevuse käigus loodud või saadud dokumendid
dokumendihalduse toimingud (nõuded dokumentidele on
sätestatud dokumendisüsteemi alusdokumentides)
• asjaajamiskord
• dokumentide loetelu
• tööprotsessi kirjeldused
dokumendihaldussüsteem e digitaalsete dokumentide
loomise ja rakendamise tarkvaraline rakendus
süsteemi kasutajad ehk inimesed.
-
• ajad, mil dokumendihaldus vaid kirjade registreerimist
tähendas, olid 90ndate teisel poolel.
• Kirjade registreerimiseks on tänasel päeval kõige
rentaablim kasutada Exceli tabelit ning vajadusel see
üldkasutatavasse serverisse püsti panna.
• Tänapäeval kasutatakse Eestis (avalik õiguslikud
asutused - kohustuslik) dokumentide registreerimiseks
dokumendihalduse programme DHP või Postipoiss.
-
Mis kasu on dokumendihalduse
programmist?
• Dokumendihaldus on sekretäride rõõm: sellisel juhul taandub
lahendus lõpuks jällegi vaid kirjade registreerimisele ja olulist
kasutegurit ettevõtte jaoks sealt ei saagi tulla. Jääb kestma
suhtumine „kui mul on tarvis mõnda dokumenti, lasen selle sekretäril
üles otsida!“.
• Sekretariaat registreerib majavälise kirjavahetuse, kuid kõik muu,
mis peaks ühes DHSis sees olema, jääb igaühe personaalarvuti
soppidesse edasi seisma.
• Kolme-nelja (näit FIE, väikeettevõtted) inimese dokumendihaldust
annab aga mõne odava programmeeritud tarkvarajupiga kenasti ära
teha, süsteemi pole selleks muretseda veel vaja.
-
• Kui dokumente on DHSi salvestatud juba palju või kui vajalikku
dokumenti on tarvis kiiresti leida, edasi delegeerida, tekitada mõni
vajalik aruanne või hoopis leida töötaja, kelle kätte
kooskõlastamiseks edastatud dokument seiskunud on, tuleb ilmsiks
ka kasu uuest süsteemist. Paljudele kasutajatele on ka oluline
kontrolli pool – kes, mida, millal tegi (või ei teinud). Vastav info on
DHSis lihtsalt leitav.
• Otsingu lihtsus, ülevaatlikkus ja kontrollivõimalused ongi need, mis
kaaluvad kiirelt üles dokumendi lisaväljade täitmise kohustuse ja
vajalikkuse DHSis.
• Tänaseks tunnistavad enamus tarkvara hankijaid, et üksi
dokumendi-, kliendihaldus-, või äritarkvara ei lahenda probleeme.
Ennekõike on tarvis paika panna organisatsiooni sisesed protsessid
ning seejärel neid toetava lahendusena kasutusele võtta sobiv
tarkvara. Vastasel juhul toimub vaid korralageduse
automatiseerimine ja tulemuseks on veelgi suurem segadus.
-
DOKUMENDIREGISTER
• digitaalne andmekogu, mida peetakse asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks
AvTS § 11
-
Registreerimisele ei kuulu
• kutsed, õnnitlused, kaastundeavaldused;
• reklaamtrükised;
• perioodilised väljaanded;
• kirjad märkega “ISIKLIK”, välja arvatud kui
need kuuluvad hiljem registreerimisele;
• raamatupidamisele esitatud arved
-
DOKUMENDIREGISTRIS
REGISTREERITAKSE • asutusele saabunud dokumendid ja
asutusest väljasaadetud dokumendid saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval
• asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid nende allakirjutamise päeval
• sõlmitud lepingud.
-
DOKUMENDIREGISTRISSE
KANTAKSE • kellelt on saabunud või kellele väljastatud
• saabumise või väljastamise kuupäev
• mil viisil dokument saabus või väljastati
• dokumendi rekvisiidid
• dokumendi liik
• dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud.
-
SAABUNUD ja VASTUST VAJAVATE
DOKUMENTIDE KOHTA märgitakse
ka
• tähtaeg
• vastutav isik
NÄITED:
• http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php
?id=199
• http://wd.johvi.ee/?page=pub_list_dynobj&
desktop=1017&tid=1475
http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=199http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=199http://wd.johvi.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=1017&tid=1475http://wd.johvi.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=1017&tid=1475
-
ASJAAJAMISE ÕIGUSKESKKOND
Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse ja
juhendatakse nende haldamist
• riiklike dokumendihalduse
normdokumentidega
seadused
Vabariigi Valitsuse määrused
standardid
• Riigikantselei juhendmaterjalidega
• Rahvusarhiivi juhistega
-
• Arhiiviseadus
• Arhiivieeskiri
• Avaliku teabe seadus
• Digitaalallkirja seadus
• Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
seadus
• Asjaajamiskorra ühtsed alused
• Andmekogude seadus
• Avaliku teenistuse seadus
• Haldusmenetluse seadus
-
• Isikuandmete kaitse seadus
• Karistusseadustik
• Keeleseadus
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
• Raamatupidamise seadus
• Riigisaladuse seadus
• Riigivapi seadus
• Tsiviilseadustiku üldosa seadus
• Töölepingu seadus
-
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Vabariigi Valitsuse seadus
• Äriseadustik
-
STANDARDID
• Dokumendihalduse tegevusstandard
EVS-ISO 15489:2004 Informatsioon ja
dokumentatsioon. Dokumendihaldus.
1. osa – Üldnõuded
2. osa - Juhised
• EVS-ISO 5127:2004 Informatsioon ja
dokumentatsioon. Sõnastik
• EVS 882-1:2006 Informatsioon ja
dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja
vorminõuded. Osa 1: Kiri
-
Dokumendihalduse juhendmaterjalid:
• Riigikantselei juhendmaterjal kirjeldab asjaajamise elektroonilise korraldamise dokumendihaldustarkvarade funktsionaalsusele esitatavaid nõudeid ning annab 18 dokumentide näidisloetelu;
• Rahvusarhiivi juhised on koostatud õigusaktides esitatud nõuete selgitamiseks, annavad soovitusi DH alusdokumentide koostamiseks.
-
ASJAAJAMISE ÕIGUSKESKKOND
• Sisemised normdokumendid ehk
dokumendisüsteemi
alusdokumendid
asjaajamiskord (asjaajamisjuhend);
Nt Jõhvi valla asjaajamiskord
dokumentide loetelu;
tööprotsessi kirjeldused.
-
• SARI on organisatsiooni ülesannete
täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või
üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida
on võimalik hallata tervikuna (hoida koos).
• TOIMIK on asjaajamisperioodi jooksul
konkreetses sarjas tekkinud dokumentide
kogum nende füüsiliseks haldamiseks.
Ühe toimiku maht on kuni 300 lehte.
-
DIGITAALALLKIRI •on allkirja andja poolt kasutatav tehniliste ja
organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil
moodustatud andmete kogum.
•moodustatakse allkirja andmise vahendi –
isikliku võtme – abil, millele vastab üheselt
allkirja kontrollimise vahend – avalik võti.
•õiguslikud tagajärjed on samad nagu
omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole
neid tagajärgi piiratud.
-
• peab võimaldama tuvastada isikut, kelle
nimel on allkiri antud. Kindlaks peab
saama teha ka allkirja andmise aja.
• kasutamise süsteem peab siduma
digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis
välistab võimaluse tuvastamatult muuta
andmeid või nende tähendust pärast
allkirja andmist.
-
• Digitaaldokument allkirjastatakse
dokumentide vormistamisel esimesena.
• Digitaalallkirjaga dokumenti kasutatakse
juhul kui saaja firma veebilehel on vastav
teave digitaalallkirjaga dokumentide
vastuvõtmise kohta ja see on sätestatud
saaja firma asjaajamiskorras.
-
Ettevõte reguleerib oma asjaajamiskorras:
• firma ametnike poolt ülesannete täitmiseks
vajalike sertifikaatide taotlemise,
kasutamise, kehtivuse peatamise korra;
• isikliku ja avaliku võtme moodustamise korra
• tegevuskava juhuks, kui isiklikku võtit on
olnud võimalik kasutada ilma isiku
nõusolekuta;
-
• muud juhud, mida firma peab vajalikuks reguleerida digitaalallkirja andmisel ja võtmisel ning ajatemplite võtmisel.
• Digitaalne dokument ja paberdokument peavad olema identsed. Vastuolude korral kehtib digitaaldokument.
• Sertifikaat – digitaalallkirja andmist võimaldav dokument.
-
Ettevõtte digitaalallkirja kasutamise
näidis 1. Sertifikaadid
2. Sertifikaadi taotlemise kord
3. Isikliku ja avaliku võtme moodustamine ja hoidmine
4. Sertifikaadi kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamise taotlemise kord
5. Saabunud digitaalallkirjaga dokumendi vastuvõtmine
6. Digitaalallkirja kasutamise tingimuste kohta käiva teabe avalikustamine
-
DIGITAALALLKIRJA
ANDMISEKS on vaja
• ID-kaarti
• sertifikaati (saab sertifitseerimiskeskusest,
pangast, kontroll www.id.ee =>
http://sk.ee/id-kontroll/
http://www.id.ee/http://sk.ee/id-kontroll/http://sk.ee/id-kontroll/http://sk.ee/id-kontroll/
-
Ametikirjade liigid: • Järelepärimine
• Tellimiskiri
• Võlanõue
• Pretensioon
• Volikiri
• Garantiikiri
• Soovituskiri
• Äraütlemiskiri
• Teatis
-
• Tõend
• Avaldus
• Tänukiri
• Õnnitluskiri
• Kaastundekiri
• Memo
• Kutse vastuvõtule
-
Kohustuslikud
dokumendirekvisiidid
• väljaandja
• dokumendiliigi nimetus (va ametikiri)
• kuupäev
• dokumendiregistri number
• tekst
• allkiri
-
DOKUMENTIDE
VORMISTAMISE HEA TAVA
• valge A4 formaadis paber (210 x 297 mm)
• reeglina vormistatakse lehe ühele poolele
• esimene lehekülg vormistatakse plangile, teised sama dokumendi leheküljed valgele lehele
• alates teisest leheküljest nummerdatakse
-
• tähesuurus 12
• kirjatüüp Times New Roman (Baltic)
• reavahe 1 või 1,5
• soovitatav joondus justify ehk rööpjoondus
-
PLOKKSTIIL
• tekst algab vasakust veerisest
• lõigud eristatakse topeltreavahega
-
• kuupäev ja number pannakse pärast alla
kirjutamist
• allkiri ja pitser ei ole musta värvi
-
DOKUMENTIDE ÕIGEKIRI
• kui kohanimed on nimetavas käändes,
eraldatakse komaga
Pärnu, Sadama 15
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn
-
KOMAD
• Tere, Tiina!
• Tere, Tiina
• Mina, Riin Rebane, volitan…
• Lugege palun tekst läbi
-
LÜHENDID
• eesti keeles punktita (alates 1982)
PS - postskriptum
• võib kasutada lõpus punkti, aga sel juhul ühes
tekstis ühtlaselt
• teiskeelsed – sealne tava (+kaldkiri)
id. – idem
a. D. – anno Domini
P.S ´post scriptum´
-
• nr-te, lk-de, a-tel, a-il, §-d
• astmevaheldus lühendit ei muuda
lg-le – “lõikele”
-
SIDEKRIIPS LÜHENDIS
• sõnaosa piir
n-vbl
filos-dr
• liitsõna sidekriips säilib
n-ö, v-o
-
• tn või t
• Tamme 6 või Tamme pst 6
• k.a – kaasa arvatud
• s.a – sel aastal
• jrk – järjekord ja järjekorranumber
• reg-nr
• rg-kood
-
LÜHENDID 3
• OÜ
• EVP
• IT-osakond – infotehnoloogiaosakond
• AS-ile või Asile
• TV-s või TVs
• CV-de või Cvde
• digi-TV-st või digi-TVst
-
PUNKT ja TÜHIK
• koma, punkt, koolon, semikoolon,
küsimärk, hüüumärk järgnevad vahetult
sõnale
• nende järel alati tühik
-
• sündinud 15. märtsil 1961. aastal Võrus
• ministri 12. juuni 2007 käskkiri nr 77
• XII õiguskeelepäev peeti 8. XII 2004
Tallinnas
-
läbinisti araabia numbritega kuupäev on
tühikuteta:
leping on sõlmitud 12.02.2007. a
-
SULUD
• alustava sulu järele ja lõpetava sulu ette ei
jäeta sõnavahet
• kehtib ümarsulgude,
noolsulgude,looksulgude ja nn
kaldsulgude kohta
Dokumendis on 12 (kaksteist) lehte.
-
• kui kinnisulule järgneb lauses
kirjavahemärk, kirjutatakse see suluga
kokku
Lepinguosalised on Paul Kass (edaspidi:
müüja), sündinud 27.01.1919, ja Rein
Rebane (edaspidi: ostja), sündinud
01.11.1971.
-
• kui muidu kokku kirjutatav vahemärk on
pandud sulgudesse, kirjutatakse need
eelneva sõnaga kokku
Elu läheb turvalisemaks(?).
-
MÕTTEKRIIPS
• koondlauses loetelu järele kokkuvõtva
sõna ette
• eristada pikemaid kiile, lisandit
• tähistada lausekatkestust
-
• kui mõttekriips asendab sõna kuni või
märgib vahemaid vms, on tühiku kasutus
erinev
-
• KUNI asemel reeglina tühikuid ümber
ei nõua
E-R 9.00-17.30
75-1000 mm
Töötas 1999-2005 Vanemuises
-
• täpsemates erialatekstides kasutatakse
kuni-mõttekriipsu asemel kolme punkti,
kokku kirjutades
19…26%
6…9 kraadi
-
miinust tähistav kriips = sama pikk kui
mõttekriips
– numbriga kokku -6
– tehtemärgina ees ja taga tühik 3 – 2 = 1
-
• rinnastatud täiendites mõttekriips =
sidekriips
Rapla-Kohila teelõik
Rapla–Kohila
-
ERAND:
kui paaris vähemalt ühes pooles on
sidekriips või mitu sõna, on sidekriips ja
tühikud kohustuslikud
Roosna-Alliku – Tallinna buss
-
VÄLJAJÄTMISED
tähed, sõnad ….
terved lõigud [---]
-
KOOLON
• ajamärgina mõlemalt poolt kokku
16:19 või 16:18.15
• jagamis- ja suhtemärgina lahku
mängu seis oli 12 : 15
• autori nime ja aastaarvuga tekstiviites
aastaarvuga kokku
(Vare 1998: 108-117)
-
§, &, emotikon
• paragrahvimärk – tühikuga
§ 5 või 5. § või §-des 5-8
• ampersand ehk ja-märk ehk &
nimedes tühikud, tähtedes-lühendites mitte
AF&BA, Inc. või Johnson & Johnson
• emotikon
lahku?
-
NUMBRID
• rühmitatakse alates viiekohalistest
arvudest tagantpoolt ettepoole
kolmekaupa
14 300 670
-
• kui arvule järgneb mõõtühik – lahku
15 sekundit = 15 sek = 15 s
• ne- ja line-liiteline omadussõna – kokku
3-sekundiline, 200-aastane
• kui omadussõna lühendina - lahku
15 sek kaotus, 200 a hoone
-
KOKKU KIRJUTATAKSE
• alati arvuga kokku
– protsendimärk
10% ehk 10 protsenti
– promillimärk
– kraadi, nurgaminuti ja –sekundi nig tolli tähis
-
• täht, mis numbrit täpsustab
3.a klass = IIIa klass
Vilde 121b
• mitmed üla- ja alamärgid
H2O
-
• rahasummades
hinnasiltidel
65.- kr või 65.-
-.80 kr või -.80
tekstis 65 kr, 80 s
-
• mõttekriips kirjutatakse mõlemalt poolt
lahku
Projektide jaoks määratud summa on
varasemast suurem – 1,5 miljonit krooni.
-
KANTSELIIT
• teostatakse jalanõude parandamist
• registriandmete muutmine toimub
salasõna abil veebipõhiselt
• Dokumendid esitatakse paberkandjal
-
AVALDUS Avaldus vormistatakse valgele paberilehele formaadis
A4, lähtudes ametikirja vormistamise põhimõtetest.
reavahe 1
kirjatüüp Times New Roman (või Arial), 12-punktine
tähesuurus
3,0 cm vasakust veerisest
adressaat ca 5,5 cm lehe ülaservast
nimetus AVALDUS ca 9,5 cm lehe ülaservast
pealkirja ja teksti vahel 4 tühja rida
teksti all 4 reavahet isikliku allkirja jaoks
märkus lisa(de) olemasolu kohta 4 rida allkirjast
allapoole
-
http://deepthought.ttu.ee/ko
olitus/kursused/sekretar_de
mo/
www.sekretar.ee
dokumendihaldur
http://deepthought.ttu.ee/koolitus/kursused/sekretar_demo/http://deepthought.ttu.ee/koolitus/kursused/sekretar_demo/http://deepthought.ttu.ee/koolitus/kursused/sekretar_demo/http://www.sekretar.ee/
-
Soovitused avalduse
koostamiseks:
• - Sooviavalduse koostamisel kasutage lihtsat
stiili
• Jälgige, et kiri oleks korrektselt vormistatud ega
sisaldaks kirja- või faktivigu
• Kontrollige, et avaldus sisaldaks teie nime ja
kontaktandmeid; firma/ettevõtte andmeid, kelle
poole te pöördute, kuupäeva ja teie allkirja
-
Kodune ülesanne
• Avaldus – vormistada kas enda ülemusele
(võib ka ise välja mõelda) või hr Karl Karu
AS Romb tegevdirektorile, et soovite
õppepuhkust 10-ks kalendripäevaks.
• Avaldus saata e-postiga aadressil
mailto:[email protected]