![Page 1: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/1.jpg)
Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused
1. Elektronpost (e-mail)2. www3. FTP
![Page 2: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/2.jpg)
Kirjandus• V. Leping, M. Kaseorg Informaatika I:
Internet lk. 52-73• Ettevaatust – arvuti! III osa:
– veebilehitsejad, e-post, ftp lk. 232-244, – kodulehekülje tegemine lk. 111-167,– arvutivõrgud lk. 171-208
• V. Praust Infoühiskonna aabits, ehk lühike jutustus sellest, mis mõjutab meid lähemas ja kaugemas tulevikus. Tallinn, 1997.
• T. Tammet Teejuht võrgumaailma. “Ilmamaa” 1997.
![Page 3: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/3.jpg)
Kirjandus (2)
• E. Saar Brauserite võrdlus. Arvutimaailm 2/2005
• V. Praust Otsing küberruumis. Arvutimaailm 1-8/1998 (Yahoo, Archie, Nuuskur, Deja News jt.)
• J. Vare Amatööridest veebimeistritele. Arvutimaailm 2/2000
• A. Oja Arvutivõrkude arengulugu. Arvutimaailm 3-9/2003
![Page 4: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/4.jpg)
Huvitavaid linke• http://www.physic.ut.ee/~valts/internet.html
– Interneti juhend algajaile (Kaido Hallik)• http://www.cs.ut.ee/~jaanus/inet/ – kursuse
"Rakendustarkvara: Internet" materjalid (Jaanus Pöial, 1997)
• http://www.ut.ee/KKK/html/ – algaja Internetikasutaja korduma kippuvad küsimused
![Page 5: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/5.jpg)
Mis on Internet?• Internet on ülemaailmne väiksemate arvuti-võrkude
ühendus. Loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevaid arvutivõrke.
• Arvutivõrk (computer network) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Internetti ühendatud arvutid võib jaotada kahte liiki: Internet suure tähega: arvutid, mis on omavahel
ühendatud püsiliinidega. Püsiühendusega arvuti abil saab kasutada kõiki Interneti teenuseid.
internet väikese tähega: lisaks Interneti arvutitele kuuluvad siia arvutid, mis aeg-ajalt võtavad teise arvutiga ühendust. Ühendust võetakse modemi abil, kasutades telefoniliine.
![Page 6: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/6.jpg)
Veel mõisteid Server – arvuti, mis juhib kohtvõrgu tööd. Server
võib olla keskarvutiks – arvutiks, millega ühendatakse terminaale.
Terminaal – süsteem, mis koosneb (vähemalt) klaviatuurist ja monitorist. Arvutused tehakse keskarvutis, millega terminaal on võrgu abil ühendatud. Terminaaliks võib olla ka personaalarvuti või tööjaam.
Kohtvõrk (LAN = Local Area Network) – arvutivõrk piiratud geograafilisel alal, näiteks ühes ruumis.
![Page 7: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/7.jpg)
Milleks Internetti vaja on?
• Interneti kaudu on võimalik teistest arvutitest vajalikku infot otsida.
• Internet pakub suhtlemisvõimalust maailma suvalises punktis olevate inimestega, meelelahutust jne jne. – Samas tuleks jälgida, et interneti kasutamine ei
rööviks kogu aega: muid, “reaalse maailma” tegevusi ei tohiks sellepärast unarusse jätta. ;-)
![Page 8: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/8.jpg)
Ajaloost• 1969 – Internet loodi USA kaitsejõudude
uurimisprogrammi osana. Eesmärk oli luua kommunikatsioonivõrk, mis töötaks edasi ka osalise hävimise korral.
• 1971 – ühendati 15 arvutit• 1973 – esimesed rahvusvahelised ühendused
(Inglismaa ja Norra)• 1982 – TCP/IP protokoll kuulutati standardiks
![Page 9: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/9.jpg)
TCP/IP• TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet
Protocol) ühendab arvuteid püsiliinide kaudu (üüritud või selleks eraldi ehitatud).– Protokoll määrab, milline on andmeedastuse formaat
erinevate süsteemide vahel mingis võrgu kihis (füüsiline kiht, võrgukiht, transpordikiht jne. – nn. OSI mudel)
• Lisaks on võimalik ajutise TCP/IP ühenduse loomine modemite vahendusel (SLIP, PPP).
• IP-võrk on populaarseim nii Eestis kui ka kogu maailmas.
![Page 10: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/10.jpg)
TCP/IP (järg)
• Ühendumiseks TCP/IP võrguga on tarvis rajada või üürida püsiliin sobiva või lähima Interneti teenuse pakkujani.
• Akadeemilistele asutustele ja koolidele pakub riigi poolt finantseeritud ühendusi organisatsioon EENet (http://www.eenet.ee/).
![Page 11: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/11.jpg)
IP-aadressid• Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus
ainulaadne aadress. • IP-võrgu protokolli järgi on aadressid 32-bitised
numbrid. • Kohalikus võrgus, millel pole TCP/IP-ühendust
teiste võrkudega, võite need aadressid määrata vastavalt isiklikule eelistusele.
• Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon — Võrguteabekeskus (NIC, Network Information Center).
![Page 12: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/12.jpg)
IP-aadressid (2)• Lugemise hõlbustamiseks jagatakse IP-aadressid
neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks).• Näiteks arvuti quark.physics.groucho.edu IP-
aadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4.
• IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult võrguaadressi ning ülejäänud osa hostiaadressi.
• http://www.hclub.ee:81/masinad/ - otsing Eesti nimeserverite andmebaasist: masina nimi -> IP-aadress (autor M. Roos)
• Näiteks r317a.cs.ut.ee = 193.40.5.80
![Page 13: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/13.jpg)
Ajaloost (2)• 1984 – võeti kasutusele domeeninimed (DNS – Domain
Name Service) • 1989 – CERN (Euroopa Tuumauuringute Laboratoorium)
tutvustas World Wide Web-i (WWW) projekti. Eesmärk: parandada teaduslike materjalide kättesaadavust.
• 1990 – Tim Berners-Lee kirjutas programmi, mille ta nimetas WorldWideWeb-iks.
• 1992 – CERN võttis kasutusele WWW• Berners-Lee: “Võrgu ühendavad kokku kaablid arvutite
vahel, WWW ühendavad kokku hüpertekstis paiknevad lingid. WWW muutis Interneti kasulikuks, sest inimesed on informatsioonist tõepoolest huvitatud, kuid ei taha seejuures tingimata arvuteid ja kaableid tunda.”
![Page 14: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/14.jpg)
Eesti internetistumine"Tiigrihüpe" Eestis – koolide varustamine arvutitega ja
internetiühenduse tagamine. http://www.tiigrihype.ee/ August 2002 – Eestis 459 avalikku internetipunkti2003. a. veebruariks said internetiühenduse kõik Eesti
raamatukogud. Aga…EMORi uuring 2002. a. septembris näitas, et 61 % Eesti elanikkonnast ehk umbes 850 000 inimest
ei ole veel kunagi internetti kasutanud. (Samal ajal iga teine 6-14-aastane laps kasutab internetti.)
![Page 15: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/15.jpg)
Eesti internetistumine (2)
Aasta Arvuteid Internetismaailmas Eestis
1969 41984 10001987 10 0001989 100 0001992 1 milj. 701993 2 milj. 4001994 3,8 milj. 1 2001995 6,6 milj. 3 7001996 30 milj. 8 0001997 112 milj. 15 000
Juuni 1998 20 000Aprill 1999 26 000Sept. 2000 27 500sügis 2002 600 milj. kasutajat 0,9 milj. kasutajat
![Page 16: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/16.jpg)
Netikett = Võrgu etikett
Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, nn. netikett (netiquette) ehk Võrgu etikett. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama – sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid. Oma kirjutise lõppu lisage oma täisnimi ja
elektronposti aadress. Olge kena ja viisakas. Olge ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud
materjalide kasutamise ja tsiteerimisega.
![Page 17: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/17.jpg)
Netikett (2) Lugege julgesti KKK-artikleid (Korduma Kippuvad
Küsimused) ehk inglise keeles FAQ-artikleid (Frequently Asked Questions). Kindlasti leiate sealt vastused enamusele Teid huvitavatele küsimustele.
Kasutage arvuteid, millesse Teil on legaalne juurdepääs. Muukimine” on kuritegu ja saab vastavalt karistatud!!!
• Võrgus võrdub suurte tähtedega kirjutamine karjumisega.
• Tartu Ülikooli arvutivõrgu kasutamise reeglid: http://www.ut.ee/it/teenused/vork/reeglid-pro.html
![Page 18: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/18.jpg)
Tähtsamad Internetiteenused1. Elektronpost (e-mail)
• Elektronposti (e-mail, email) abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis.
• Elektronaadressi saamiseks tuleb pöörduda mõne Internetti kuuluva masina administraatori poole.
• Kui Teil on olemas kasutajatunnus mõnes arvutis, siis saate Te kirju saata ja ka Teile on võimalik kirjutada.
• Elektronkirjade saatmiseks/ kirjutamiseks on mitmeid programme. Näited: Mozilla Mail, Mozilla Thunderbird, pine, eudora, elm, mailx, mail, pmail, Pegasus Mail, MS Outlook Express
![Page 19: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/19.jpg)
Elektronpost (2)• ElektronaadressKeskarvuti kasutaja elektronaadress:
<kasutajanimi>@<keskarvuti_nimi>. Näiteks: [email protected], kus heli_u on kasutajanimi ehk kasutajatunnus ja math.ut.ee keskarvuti nimi.
Mõnikord on lubatud ka elektronaadresside lühendamine. Näiteks: elektronkirja saatmisel on elektronaadress [email protected] samaväärne aadressiga [email protected].
Tartu Ülikoolis meiliaadressid kujul [email protected]
![Page 20: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/20.jpg)
Keskarvutite nimed Arvuti nime viimane osa on maa kood:
Eesti ee – Soome fi – Rootsi se – Saksamaa de– Ühendkuningriigid uk jne.
• Riikide koodid on paika pandud ISO 3166 standardiga
USA-s on aadressi viimane osa 3-täheline: edu-education, gov-government, com-commerce, mil-military, org-organization.
Interneti teeninduskeskuste aadressidel on lõpp net (network).
![Page 21: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/21.jpg)
TÜ keskarvutid• TÜ keskarvutite nimesid: math.ut.ee, raud.ut.ee,
rubiin.physic.ut.ee (ut = Universitas Tartuensis).• Kõigile juurdepääs TÜ kasutajatunnusega.• math.ut.ee
– MT tudengite ja töötajate kodukataloogid, – MT tudengite ja töötajate kirjakastid, – MT tudengite ja töötajate veebilehed,– arvutiklasside failiserver,– töökohtade (peamiselt MT, aga ka muud TÜ üksused) failiserver, – instituutide (ATI, PMI) dokumendihoidla,– instituutide (ATI, PMI, RMI) kodulehed,– trükisüsteemi keskserver, – TÜ LDAP replika,– TÜ NIS+ replika,– kaugtööserver (SSH, telnet).Kasutajaskond: ennekõike MT liikmed, kuid ka kogu TÜ liikmed
![Page 22: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/22.jpg)
Elektronkirja struktuur
• Elektronkiri koosneb kahest osast: päisest (header) ja sisust (content).– Kirja sisu on ainult saatja/saaja jaoks. Sisu
koosneb infost, mida saatja tahab adressaadile öelda.
– Kirja päises on info, mis on vajalik kirja edasitoimetamiseks.
![Page 23: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/23.jpg)
Elektronkirja struktuur (2)
Elektronkirja päise tähtsamad osad: 1. To: saaja elektronaadress – täidab saatja
2. From: saatja elektronaadress – täidab arvuti
3. Date: saatmise kuupäev – täidab arvuti 4. Cc: (Carbon Copy) koopia saaja(d) – täidab saatja, pole kohustuslik
5. Subject: kirja teema – täidab saatja, pole kohustuslik, kuid on väga soovitav
![Page 24: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/24.jpg)
Elektronkirja struktuur (3)6. Content-Type: kas kiri koosneb ainult tavalisest tekstist või on kaasas mõni fail – täidab arvutiNäiteks: plain text või multipart/mixed7. Parts/Attachments: missugustest osadest kiri koosneb – täidab arvuti, kuid kirja saatja määrab kindlaks faili(d), mis lähevad kirjaga kaasa Näide:
1.1 OK 35 lines Text (charset: ISO-8859-1) 1.2 Shown 59 lines Text 2 32 KB Application
![Page 25: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/25.jpg)
Internetiteenused:2. WWW e. veeb
• WWW – e-posti kõrval teine väga palju kasutatav ning atraktiivseim internetiteenus
• WWW (World Wide Web) – hajus andmebaas, nn. hüpertekstide süsteem.
• Hüpertekst – tekst, mis sisaldab hüperlinke, mis toimivad viitadena teistele hüpertekstidele.
• Hüperlingina märgistatud võtmesõnal (või pildil, ikoonil vms.) hiirelülitiga klõpsutamine toob arvuti ekraanile selle võtmesõnaga seotud, uue hüperteksti. Erinevad hüpertekstid võivad paikneda erinevates arvutites üle terve maailma.
![Page 26: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/26.jpg)
WWW (2) WWW võimaldab luua ja taasesitada
integreeritud informatsiooni (teksti, liikuvaid ja liikumatuid pilte, heli, videot).
Internetti kasutatakse selle info edastamiseks.
![Page 27: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/27.jpg)
WWW komponendidWWW toimib nelja komponendi abil:1) HTML (HyperText Markup Language) on
standardiseeritud vahend dokumendi kirjeldamiseks.2) WWW-server salvestab HTML-dokumente ja peab
arvet dokumentide juurdepääsuõiguste üle3) WWW-brauser (veebilehitseja) on programm, mis
kopeerib võrgust HTML-dokumendi ja näitab seda vastuvõtja arvutiekraanil (lynx, Mosaic, Netscape Navigator, Internet Explorer jt)
4) HTTP (HyperText Transfer Protocol) kehtestab reeglid, kuidas veebilehitseja dokumendid WWW-serverist kätte saab.
![Page 28: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/28.jpg)
URLURL (Universal Resource Location) –
veebilehekülje aadress URL määrab, millises arvutis dokument asub ja
kus täpselt ta selles arvutis paikneb. URL koosneb kolmest osast:
1) http (määrab, et otsitakse veebilehekülge vm http-informatsiooni)2) arvuti nimi internetis3) otsitee ja dokumendi nimi
http://www.cs.ut.ee/facilities/public_html/facilities.html
arvuti nimi otsitee failinimi
![Page 29: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/29.jpg)
Info otsimine veebist
1) Mööda linke: vaadates veebilehitsejas mingit hüpertekstidokumenti, liikuda mööda linke.
2) Teema järgi: nt. Netscape Navigatori menüüst valida Directory ja rippmenüüst Internet Search (või nupp NetSearch), sisestada märksõna.
3) Teadaoleva www-aadressi (URL) järgi: aadress sisestada aknasse Location.
![Page 30: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/30.jpg)
Otsimine märksõna järgi: Infootsisüsteemid
Otsisüsteemid (otsingumootorid):NETI (Eesti) – www.neti.ee
Ülemaailmsed:www.google.comwww.altavista.comwww.excite.comwww.lycos.comInfootsingu teooriast ja praktikast on teinud väikese
kokkuvõtte Kaili Müürisep (http://www.cs.ut.ee/~kaili/books.html)
![Page 31: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/31.jpg)
Info otsimine: temaatilised kataloogid Yahoo (www.yahoo.com) – temaatiline kataloog
Avalehel 16 valdkonnast koosnev loend: kunst ja kultuur sport äri ja majandus teatmematerjalid arvutid ja Internet regioonid haridus teadus meelelahutus sotsiaalteadus valitsus ühiskond ja kultuur tervis uudis ja meedia• Iga mainitud valdkond on jagatud veel suureks
hulgaks väiksemateks valdkondadeks jne., kuni lõpuks viitavad nad konkreetsetele veebilehtedele.
![Page 32: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/32.jpg)
Info otsimine: yahoo
Lisaks traditsioonilisele temaatilisele kataloogile mitmed erivõimalused:telefoninumbrite otsisüsteem, ilmateated,
mitmesugused kaardid ja plaanid, jooksvad uudised, aktsiainfo jms (eelkõige USA–keskne)
• Yahood kui parimat globaalset temaatilist kataloogi tasub pruukida siis, kui soovitakse otsida kõiki mingile temaatikale vastavaid lehti üle kogu veebi.
Kui otsitakse mingit konkreetset lehte, siis oleks mõttekas kasutada otsisüsteemi, nt Alta Vistat.
![Page 33: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/33.jpg)
Info otsimine: keerulisemad päringudmärksõna1 AND märksõna2 – otsida dokumente, milles
sisalduvad nii märksõna1 kui ka märksõna2
märksõna1 OR märksõna2 – otsida dokumente, milles sisalduvab kas märksõna1 või märksõna2
“See on fraas” – otsida dokumente, milles sisaldub fraas “See on fraas”
märksõna +sõna – otsida dokumente, milles sisaldub märksõna ja sellele järgneb sõna
märksõna -sõna – vastupidine eelmisele
Paljudes otsisüsteemides on otsingut võimalik kitsendada domeeni, keele, kuupäeva jm. järgi
![Page 34: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/34.jpg)
Otsisüsteemide võrdlusKatse viis läbi M. de Rijke (Amsterdami ülikool)
2001. aastal.Protsent näitab relevantsete dokumentide protsenti
kõigist päringule vastuseks saadud dokumentidest. 1. HotBot (82 %) 2. Google (78 %) 3. Alta Vista (47 %) 4. Kanoodle (42 %) 5. Northern Light (41 %) 6. DirectHit (39 %) 7. Lycos (38 %) 8. GoTo.com (32 %) 9. FastSearch (27 %)10. Excite (26 %)
![Page 35: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/35.jpg)
Internetiteenused:3. FTP
FTP (File Transfer Protocol) – vahend andmekogumite ülekandmiseks ühest arvutist teise interneti vahendusel.
• Avalikkusele saab infot Internetis välja panna kahel moel – WWW-leheküljedele ja FTP-arhiividesse.
FTP-arhiivid on elektroonilised arhiivid, kuhu kas kõigil või kindlaksmääratud seltskonnal on ligipääs, et endale tarkvara vm. faile hankida.
Eesti ftp-arhiivide nimekiri leidub aadressil http://www.cs.ut.ee/nuuskur
![Page 36: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/36.jpg)
FTP (2) FTP tavaversioon nõuab, et faili kopeerijal
oleksid olemas kasutajakontod (account) mõlemas arvutis: nii selles, kus failid algselt asuvad, kui ka selles, kuhu nad kopeeritakse.
Lisaks FTP tavaversioonile on olemas aga ka FTP anonüümne variant (anonymous FTP), mis lubab arvutis asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest.
![Page 37: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/37.jpg)
FTP vs. WWW FTP otsisüsteemide põhierinevus WWW
otsisüsteemidest on see, et FTP otsisüsteemid võimaldavad reeglina otsida üksnes faili– ja katalooginimede järgi, samal ajal kui WWW otsisüsteemid võtavad reeglina arvesse ka HTML-keeles kirjutatud failide sisu.
• Kuigi FTP ja veeb on mingil määral omavahel integreerunud, on FTP–s sisalduvaid faile siiski mugavam otsida spetsiaalsete FTP otsisüsteemide abil.
![Page 38: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/38.jpg)
Kuidas toimub FTP seanss? 1. FTP seansi alustamiseks personaalarvuti ja
keskarvuti või FTP-arhiivi vahel tuleb käivitada vastav programm, näiteks WsFTP.
2. Avanevas aknas tuleb määrata – keskarvuti või FTP-arhiivi nimi (Host name); – oma kasutajatunnus (User Id) vastavas
keskarvutis või “anonymous”, kui vaja on üle kanda infot mingist FTP-arhiivist;
– kasutajatunnusele vastav parool (password) või oma e-maili aadress (avaliku FTP-arhiivi puhul).
3. Avanevas kahepoolses aknas märgistada soovitav fail ja klõpsutada noolenupul (mis viitab vajalikus suunas).
![Page 39: Arvutikäsitusõpetus, 6. loeng Tähtsamad internetiteenused](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022081511/568149f6550346895db7286e/html5/thumbnails/39.jpg)
Näide FTP seansist Unix’is :~> ftp <arvuti_nimi>> Connected to <arvuti_nimi>.> Name: <kasutajanimi>> Password required for <kasutajanimi>> password: <parool>> User <kasutajanimi> logged in.ftp> dir(Kuvatakse kataloogilisting. Kataloogipuus saab
ringi liikuda käsu cd abil.)ftp> get <failinimi>ftp> byeGoodbye.:~>