TEEMALEHT 18. MAI 2012

AUTO JA TEHNIKA

18. MAI 2012AUTO JA TEHNIKA2

GLEN PILVRE

Uuema aja eestlane on naljakavõitu liik. Ühest kohast teise lii-gub nui neljaks auto-

ga, ja vaid siis kui raha üle jääb, ostab lisaks jalg- või mootorrat-ta koos kireva kombinesooniga. Ning kui lisaks rahale ka aega üle jääb, teeb mõned kiiremad sportlikud ringid. Aega jääks aga palju rohkem üle, kui auto ja ummikute asemel valida ka-he rattaga liikur ka ühest kohast teise liikumiseks. Nii, nagu se-da teevad ülejäänud maailma rahvad.

Muidugi, kõige tervislikum ja ökonoomsem liikumisviis on jalgratas, aga palju kütust ei neela ka motoriseeritud sõiduk nimega roller. Eestis see termin just väga nooblilt ei kõla, sest siinmail seostub «roller» ena-masti pinina saatel ja kaootili-selt kulgeva taburetiga. Aga rol-ler võib vabalt olla hoopis suu-rema mootoriga ja soliidsemaid trajektoore valiv aparaat – nagu neid Euroopa linnades palju kohtab.

MOPEED JA MOOTORRATAS

Ametlikus liiklusterminoloogias sellist sõna nagu «roller» ei ek-sisteeri. Kaherattalisi mootorsõi-dukeid liigitab liiklusseadus mootori kubatuuri järgi pisimo-

peedideks, mopeedideks ja mootorratasteks. Kõnekeelne «roller» tähistab aga kaheratta-lise sõiduriista kere tüüpi, mil-lel mootori võimsuse või kuba-tuuriga pole mingit seost.

ROLLERI PEAMISED TUNNUSED ON:

Sadul – rolleri iste meenutab pi-gem polstriga tooli, suurematel rohkem tugitooli. Rolleritel pole juhi põlvede vahel bensiinipaa-ki ning jalgeesine on suhteliselt madal – nii saab sadulasse ilma kohustusliku akrobaatikata. Suurematel rolleritel on mõnu-salt ruumi ka tagaistujale.

Ilmastikukaitse – põlved ja ja-lad on gondli taga peidus ning enamasti on ka tuuleklaas suu-remat mõõtu – mis tähendab, et sõita saab küllalt mugavalt nii vihmas kui ka jahedas.

Juhtseadmed – rolleritel pole jalaga tonksatavat käiguvalitsat ega vasaku käe all siduriheeblit – sest pole vajadust käike vahe-tada. Nii saab rolleriga sõita mis tahes jalanõudega, vähemalt lü-hemaid otsi. Seal, kus mootorra-tastel on siduriheebel, asub rol-leritel hoopiski tagapidur – rol-lerit saab juhtida vaid kätega ja jalad rahulikult paigal hoida. Käigukastiks on rolleritel ena-masti variaator ehk CVT (Conti-nuous Variable Transmission).

Pagasiruum – istme all on pa-nipaik, kuhu suurematel rolleri-tel mahub isegi kaks täismõõ-dus kiivrit – nii saab linnas lii-geldes vabalt ilma kohvri(te)ta hakkama.

Sõiduomadused – rolleritel (ka suurtel) on madal raskuskese, madal sadul ning seetõttu väga hea juhitavus väikestel kiirustel – erinevalt paljudest klassikalis-test (kõrgematest) mootorratas-test.

KATEGOORIAD JA LOAD

Suuremate rollerite kubatuurid-võimsused ulatuvad keskmiste mootorrataste klassi, aga pea-miselt linnasõitu silmas pidades on mõistlikuks valikuks 125–300 cm3 mootoriga isendid. Nad on kerged, lihtsasti juhitavad,

hea hinnaga, praktilised ning liiguvad sealjuures nobedalt ja ökonoomselt.

Aga – Eestis tohib nendega sõita vaid see, kel taskus täis-väärtuslik (A-, A1- või A2 kate-gooria) mootorrattaluba. Näiteks Lätis ja Portugalis võib liigelda kuni 125 cm3 rolleriga ka B-kate-gooria lubade olemasolul – jääb üle lõunanaabrite seaduseloo-jaid kadestada mõistliku ja liik-lust edendava paragrahvi eest.

Pole vaja olla raketiteadlane mõistmaks, et kerge 125 cm3 rol-leri juhtimine erineb paarisaja-kilose A-klassi (varasema L-klassi) mootorratta omast na-gu päev ööst – igaüks, kes püsib püsti jalgrattal, tuleb probleemi-vabalt ka säärase rolleriga toi-me. Aga paraku peab ka B-kate-gooria omanik minirolleri juhti-miseks läbima A-klassi mootor-

ratta (täiendus)koolituse. Jah – on olemas teoreetiline võimalus teha näiteks A1 kategooria load (kuni 125 cm3), ent ikkagi tuleb eksamisõit sooritada klassikali-sel manuaalkäikudega mootor-rattal – mis pole roller kusagilt otsast.

Milleks aga harjutada sidu-riheeblit vajutama, kui hiljem asub sama koha peal hoopiski

pidur – rääkimata erinevast sõi-dutunnetusest? Eks muidugi, nõudlus kujundab pakkumise – kui autokoolides oleks piisavalt just nimelt suuremate rollerite huvilisi, siis tasuks koolidel võib-olla ka mõelda vastava õp-pe- ja eksamisõiduki hankimi-sele – praegu sellist olukorda ei ole.

Meeleolukaks täpiks lubade temaatika «i» peale on asjaolu, et (uue) liiklusseaduse kohaselt liigituvad teatavasti mopeedi-de alla ka neljarattalised moo-torsõidukid. Nii on võimalik il-ma tervisetõendi ning lubadeta kodanikel soetada omale nelja-rattaline autoks maskeeritud diiselmopeed ja anda sellega oma 45 km/h panus ummiku-tesse. Liiklust ja eeskirju tund-vad terveks tunnistatud autoju-hid aga 125 cm3 rolleriga sõita ei tohi.

Kel A-luba olemas, tasub igatahes rollerimaailma viimas-te sõnadega väike proovitiir te-ha.

Honda uusimal «sport-rolle-ril» Integral on traditsioonilise variaatori asemel hoopis kahe siduriga DCT-käigukast ning BMW toob sel suvel välja kaks suurt GT-klassi rollerimudelit. Gilera GP kiirendusega saab soovi korral üllatada kombine-soonides motomehi ja Honda PCX läbib 100 kilomeetrit 2,2 liit-ri bensiiniga.

Roller – mopeed või mootorratas?

Pole vaja olla raketitead-lane mõistmaks, et ker-ge 125 cm3 rolleri juhti-mine erineb paarisaja-kilose A-klassi (varase-ma L-klassi) mootorratta omast nagu päev ööst.

Kütusekulu oluliselt väiksem

Palju säästab 2.2 l / 100 km kulutav sõiduk (nagu Honda PCX) raha võrreldes keskmise autoga?

Arvestades bensiini hinnaks 1,4 eurot liiter, keskmiseks linnakuluks au-

to puhul 10 l / 100 kilomeetri kohta, keskmiseks läbisõiduks kuus 2000

kilomeetrit ning keskmiseks (tagasihoidliku) motohooaja pikkuseks kuus

kuud, on rahaline võit täpselt 1310,4 eurot. Autokulu 1680 eurot, rolleril

369,6 eurot. Ja seda ainult kütusekulu arvelt – ent auto puhul lisanduvad

parkimistasud ja suuremad hoolduskulud, rääkimata aja- ja närvikulust

ummikutes.

Lätis populaarneKui Eestis registreeriti eelmisel

aastal 90–125 cm3 kubatuuriga

rollereid 21, siis Lätis oli vastav

number 188 ehk 9 korda enam.

Arvestades Läti rahvaarvu (1,7

korda suurem), oleks ikkagi suhe

5:1 lõunanaabrite kasuks. Lätis

tohib teatavasti kuni 125 cm3 (ja

kuni 11 kW) kaherattalistega lii-

gelda ka B-kategooria lubadega.

Honda Silver Wing SW-T600SW-T600 on kaherattalise luksuse tippklass rol-

lerimaailmas. Mugav sadul (ka tagaistujale),

kuuesajane R2 mootor, kahte kiivrit mahutav ist-

mealune panipaik ja suur tuuleklaas – masin, mis

sobib vabalt pikemateks otsadeks (ka kahekesi).

Kaal on soliidne 250 kg, ent kuna raskuskese on

väga madalal, on sõita lihtne. Hind 8390 eurot.

18. MAI 2012 AUTO JA TEHNIKA 318. MAI 22222222222222222222222222222222222222222222222222222200000000000000000000000000000000000000000000000000000001111111111111111111111111111111111111111122222222222222222222222222222222222222222

BMW C 600 Sport ja C650 GTBMW kaks uut maksirolleri mudelit jagavad sama 647 cm3 kahesilindrilist,

60-hobujõulist ridamootorit, aga on veidi erineva kontseptsiooni ja disaini-

ga. Sportmudelil on kõrgem sadul ja väiksem tuuleklaas, GT mudelil saab aga

klaasi kõrgust nupust reguleerida, sadul on madalam, olemas on reguleeri-

tav seljatugi. Istmealusesse 60 l panipaika mahub kaks kiivrit. Jõuülekandeks

on CVT. Hinnad algavad 10 390 eurost.

SYM Citycom 300SYM Citycomist on saadaval nii 263 cm3 kui ka 125 cm3 ühesilindrilise mooto-

riga versioon. Võimsama mootoriga variandil on suured 16-tollised rattad,

kaks kiivrit mahutav istmealune panipaik ja suur tuuleklaas. Kütusekulu 3,6 l

/ 100 km ja hind 3830 eurot.

Honda PCXMullu suvel esitletud 125 cm3 PCX on maailma esimene nn start-stop süstee-

miga roller, mis tähendab automaatset mootori väljalülitamist foori taga. Vaa-

tamata omas klassis küllalt suurtele 14-tollistele velgedele mahub istme alla

üks kiiver. Tippkiirus ligikaudu 100 km/h ja keskmine linnakulu 2,2 l / 100 km.

Hind 2400 eurot.

Gilera GPGilera GP on maailma võimsaim seeriatootmises olev roller – 839 cm3 V2 ja

55,1 kW. Istme all panipaik ühele kiivrile, tuuleklaasi saab reguleerida ja käi-

gukastiks CVT + kettülekanne. Kiirenduselt sarnases klassis parimate sport-

autodega. Hind 8350 eurot.

Honda IntegraSel kevadel esitletud Integra on küll kerelt roller, aga sisult pigem mootorra-

tas. 670 cm3 R2 mootor, 17-tollised veljed ja teise põlvkonna kahe siduriga

DCT-automaatkast. Olgugi et minekut on Integral küll ja veel, lubab Honda

keskmiseks kütusekuluks müstilised 3,6 l / 100 km kohta. Hind 8590 eurot.

Yamaha T-MaxT-Max on Yamaha suurima kubatuuriga roller. 15-tollised veljed, 530 cm3 R2

mootor ja sportlik olemus. Istme alla mahub kiiver pluss veel üht-teist, tuule-

klaasi kõrgust saab reguleerida. Käigukastiks CVT ehk variaator. Hind 10 995

eurot.

18. MAI 2012AUTO JA TEHNIKA4

KADRI PENJAM

Odium Autokooli mo-peedi- ja mootorratta-õpetaja Kullo Kabo-nen tuletab kõigile

sõitjaile meelde, et rolleriga sõit-misel on kõige tähtsam enda ja teiste ohutus. «Üks ohtlikumaid väärarusaamu, mis puudutab eriti mopeedi- ja jalgrattasõit-jaid, on enda liiklejaks mittepi-damine – sõidan, kuhu tahan ja millal heaks arvan ning mis see teiste asi on!» Kaboneni sõnul võib kohata suhtumist, et rolle-rijuht pole pärisliikleja, kellele liiklusseadus täiel määral keh-tib. «Arvatavasti oli just selline suhtumine üks mõjuvamaid põhjusi, miks praegune liiklus-seadus enamikku mopeede-rol-lereid vägisi täieõiguslikeks liik-lejateks peab,» selgitab Kabo-nen.

VÄÄRARUSAAMAD TULEB HEITA KÕRVALE

Mopeedi- ja mootorrattaõpetaja sõnul algab igasugune liiklus-ohutus mõnest põhiasjast – näe, ole nähtav, tunne reegleid ja ole teiste liiklejate jaoks arusaadav. Kaherattaliste liiklusvahendite eripära on see, et neid on liiklu-ses palju raskem märgata kui autosid, samas on rattasõitjad autosõitjatest palju nigelamalt kaitstud. Seega – sobilik turva-varustus ja erksavärvilised, märgatavust parandavad rõi-vad-varustus on enam kui asja-kohased.

«Palju ohtlikke momente te-kib mitteteadmisest – kui ikka isegi teoreetiliselt ei tea, kuidas ja millises järjekorras üks või teine liikluses ette tulev situat-sioon lahendada, on raske ka teiste liiklejatega ühist keelt lei-da. Kannatajaks pooleks kipub olema ikka see väiksem, nii et parem karta kui kahetseda,» möönab Kabonen. «Kolmas oht-likuvõitu harjumus on eeldami-ne. Isegi juhul, kui juht tunneb seadust ja täidab nõudeid, on väga lihtne sattuda pahandus-tesse, kui eeldada, et kõik teised liiklejad ei eksi kunagi. Kõik liiklejad teevad aeg-ajalt vigu ning kogenud liikluses osaleja oskab selle tõsiasjaga pidevalt arvestada. Ehk endale ja teiste-le eksimisruumi jätmine või mit-tejätmine eristab endale ja teis-tele ohutut liiklejat ohtlikust su-guvennast, sõltumata kasutata-va liiklusvahendi liigist ja kate-gooriast.»

Millistel tingimustel rolleri-ga sõita tohib? Kabonen selgi-tab: «AM-kategooria sõidukiga sõitjad peavad kindlasti kand-ma kinnirihmatud E-tähistuse-ga motokiivrit.» Seega igasugu-sed rula-, jalgratta-, ehitaja- ja vanaisa Salvo-kiivrid ei ole lu-batud, ütleb Kabonen mõneti naljatledes. «Viimaseid võivad küll kasutada pisimopeediju-hid, kellel peab olema peas «kaitsekiiver», seega lähevad

käiku igasugused Kalevipoja-mütsikese ja tsink-plekk-pang-tüüpi peakatted, peaasi, et see kuidagi «kiivrit» meenutaks.» Eesti seadus lubab mopeediga ka kaassõitjat vedada, kui val-mistaja on sõidukile ette näinud kaks kohta ehk tagaistuja jaoks on olemas istekoht ja jalatoed. Kabonen rõhutab, et ka kaas-sõitja peab kandma nõueteko-hast kiivrit. «AM-kategooria mo-peediga tohib sõita konkreetsel teelõigul lubatud kiirusega, ent mitte kiiremini valmistajakiiru-sest, mis selle kategooria sõidu-kitel on üldiselt 45 km/h. Üle 45 km/h sõitev mopeed on igal ju-hul kiiruse ületaja.»

KA ROLLERIGA SÕITMIST PEAB ÕPPIMA!Mis on AM-kategooria ja mida see õigupoolest tähendab? AM-kategooria mootorsõidukite alla kuuluvad alla 50-kuupsenti-meetrise töömahu ja vahemikku 25–45 km/h jääva valmistajakii-rusega mopeedid-rollerid. Nen-de juhtimiseks sätestas eelmisel suvel kehtima hakanud liiklus-seadus juhile mootorsõiduki juh-timise õiguse ning sõidukile re-gistreerimismärgi ja liikluskind-lustuse nõude, mida seni pol-nud. AM-kategooria sõiduki juh-timiseks korraldatakse ka kooli-tusi. Seaduse järgi saab AM-ka-tegooria mopeedi juhtimist õp-pima asuda vähemalt 14-aasta-ne inimene, kelle alaline elukoht on Eestis. Kooli astumiseks tu-leb esitada perearsti väljastatud AM- või A-kategooria mootorsõi-dukijuhi tervisetõend.

«AM-kategooria juhtide kur-sus koosneb teoorialoengutest

mahus kaheksa akadeemilist tundi ja õppesõidu osast mahus kaheksa õppesõidutundi. Teoo-rialoengutes tutvustatakse õppu-ritele kuue tunni ulatuses liiklus-reegleid, käitumist liikluses, liik-luskorraldusvahendeid ja liiklus-ohutuse küsimusi, ühe tunni ula-tuses liikluspsühholoogiat ning ühe tunni ulatuses mopeedide ehitust ja tehnilisi nõudeid. Õp-pesõit on jagatud kahte ossa – esimesed kolm tundi viiakse lä-bi õppesõiduplatsil, kus harjuta-takse mopeedi juhtimist, manöö-verdamist ja eksamil nõutavate elementide sooritamist, samuti sooritatakse vahekontroll enne

vähese liiklusega teedele-täna-vatele suundumist. Viis õppesõi-dutundi sooritatakse linnaliiklu-ses, algul väiksema ja lihtsama liiklusega oludes, õpilase koge-muse ja enesekindluse kasvades pakuvad sõiduõpetajad neile jõu-kohasust ja ohutust rangelt sil-mas pidades lahendamiseks ka keerukamaid liiklussituatsioo-ne,» tutvustab Kabonen õppe-programmi ning lisab, et tegeli-kult oleks vaja noortele õppurite-le hoopis põhjalikumat õpet liik-luses hakkama saamiseks.

«Õpetamise seisukohalt muudab protsessi keerukaks ja pingeliseks seaduses sätestatud

piiratud tundide arv – noortele, kel väga tõenäoliselt puuduvad igasugused eelnevad liiklusala-sed kogemused ja teadmised, peab iseseisvalt liikluses hakka-ma saamiseks vajalike teadmis-te mahu suutma autokool anda kaheksa teooria ja kaheksa õp-pesõidutunniga. Võrdluseks – auto ja mootorratta ehk A- ja B-kategooria juhtide puhul on ko-hustuslike teooriatundide arv

28 (!) ning isegi juhul, kui inime-sel on juba olemas kehtiv auto-juhiluba, peab ta mootorratta juhtimisõiguse saamiseks kuu-lama teoorialoenguid 10 tunni ulatuses. Küsimus, kuidas anda palju suurem maht infot eeltead-misteta õpilastele lühema ajaga, on koolidele tõsine väljakutse,» selgitab ja võrdleb teiste õppe-kavadega rolleriõppe tingimusi Kabonen.

Varguse ohvriks langetakse eelkõige sõiduhooajal

TOOMAS JERVSON, Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht:

Kindlasti aitab rollerite varguste arvu vähendada 1. juulist kehtiv kohus-

tus kanda kõik mopeedid liiklusregistrisse, kuid rollerile kinnitatud numb-

rimärk iseenesest ei taga vara puutumatust. Kõige suurem ohutegur rol-

lerivarguseks on omaniku hooletus. Ennekõike peab mopeediomanik

ise tegema kõik endast sõltuva, et tema sõidukit ei varastataks. Suur osa

rollerivargustest on juhuse ärakasutamised ehk omanik on jätnud oma

sõiduvahendi hooletusse.

2011. aastal varastati ainuüksi Tallinnas 35 rollerit, neist enamik ehk 25

rollerit aktiivsel sõiduhooajal juunist septembrini. Harjumaal anti möö-

dunud aastal politseile teada 46 varastatud rollerist.

Roller tuleb registreerida

TIMO VIJAR, maanteeameti avalike suhete osakonna nõunik

Alates 1. juulist 2012 peab mopeed olema kehtestatud korras registree-

ritud ning sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Enne re-

gistreerimist tuleb mopeed ette näidata liiklusregistri büroo töötajate-

le. Ettenäitamisel peab mopeed olema komplektne ja sõidukõlblik. Re-

gistreerimiseks tuleb kaasa võtta kõik mopeedi dokumendid.

Enne registreerimiseelset ülevaatust tuleb maksta ära toiminguks va-

jalik riigilõiv ning võtta kaasa maksetõend. Mopeedi registreerimise eest

tasutakse riigilõivu 9,58 eurot. Mopeedi registreerimismärgi väljastami-

se eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot. Kokku on vaja tasuda rahandus-

ministeeriumi kontole riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on olemas

maanteeameti kodulehel: http://www.mnt.ee/?id=10665

Uue liiklusseaduse kohaselt on mopeed mootorsõiduk, seepärast pea-

vad mopeedid vastama kehtestatud tehnonõuetele. Ühtlasi laieneb mo-

peedidele ka kohustuslik liikluskindlustus.

Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistaja-

kiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis ning mille töömaht

sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või

muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja ki-

lovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle

0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks peetakse ka eelni-

metatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mil-

le tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki

korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Rolleriga sõites säilita kaine meel ja turvatunneKevadiste ilmade saabumisega on tänavatele ilmunud kaherattalistel liiklejad, kes vabaduseihaluses unustavad tihtipeale sõidureeglid. Uurisime, mida üks rollerijuht peab enne ratta selga istumist meeles pidama ning kuidas oleks õige käituda.

MIDA TEHA:• Kasuta süüte- ja roolilukku alati,

kui rolleri juurest lahkud

• Kasuta spetsiaalseid jalgratta-,

rolleri- või mootorrattalukke, kui

jätad rolleri omapäi

• Võimaluse korral kinnita roller

toru, hoone või muu tugeva

konstruktsiooni külge

• Võimaluse korral lase rollerile

paigaldada alarm ja kasuta seda

alati, kui rolleri juurest lahkud

• Pikemaks parkimiseks vali koht,

mis oleks varjatum ning kasuta

nii alarmi kui ka füüsilisi tõkiseid

• Registreeri roller liiklusregistris-

se ja osta ainult korras doku-

mentidega roller

MILLEST HOIDUDA: • Ära jäta ööseks rollerit avalikku

kohta, eelkõige linnades väldi ka

öist parkimist elumajade vahel

• Ära jäta võtit süütelukku ka ga-

raaži või mujale lukustatud ukse

taha pargitud rolleril

• Ära kasuta rolleri kinnitamiseks

viletsaid lukke, kette või trosse

• Ära jäta kiivrit ja muud sõiduva-

rustust rolleri juurde

• Ära anna rollerit sõita inimesele,

keda sa ei tunne

• Ära osta varguskahtlusega ja lii-

ga odava hinnaga rollerit või ta-

gavaraosi

Rolleriga sõidavad tihti vähese kogemusega juhid, kel ka oht liiklusõnnetustesse sattuda suurem kui kogenud mootorratturil. FOTO: TOOMAS HUIK

18. MAI 2012 AUTO JA TEHNIKA 5

18. MAI 2012AUTO JA TEHNIKA6

KADRI PENJAM

«A lustuseks tu-leks läbi mõel-da see, kui pi-kaks kujuneb

matk, kus ööbitakse-süüakse, paika panna eelarve ja tegevus-kava, lisaks hankida varustus ning kaasa võtta tore reisiselts-kond,» tutvustab Urmas Jõgi põ-hilisi mõttekohti enne automat-ka alustamist.

«Kaasa peavad saama kind-lasti korralik atlas ja soovi kor-ral navigatsiooniseade. Lisaks korralik telk, magamistarbed, toolid-lauad, toidu valmistami-se vahenditest priimus, potid, noad, kahvlid, lusikad, kruusid, kausid, taldrikud. Unustada ei tohiks lampe. Kindlasti üks la-terna tüüpi lamp õhtuseks ajaks lauale ja vähemalt üks pealamp juhuks, kui on vaja midagi pi-medas nokitseda või paranda-da. Lisaks loomulikult esmaabi-komplekt inimestele ja autole,» loetleb Urmas Jõgi.

VARUSTUS ON KÕIGE ALUS

«Mis puutub toiduvalmistamise vahenditesse, siis paljudes autocamp’ides on olemas köögid koos pliitidega, aga mitte alati.» Kõige lihtsam ja mugavam la-hendus on Campingazi gaasiprii-mus, kus väike gaasiballoon kee-ratakse priimuse alla. «Ühele-ka-hele väikesele perele saab selle-ga toidu kergesti valmis teha.» Jõgi sõnul ei tahma gaas potte, priimus ise on pisike, kerge ja odav. Toidu valmistamisel ühele perele kulub üks kuni kaks bal-looni nädalas. «Osal priimustel on gaasileegi ja poti vahelisel alal, ümber leegi tuulevari. See on väga mugav ja vajalik asi, ku-na tuulise ilmaga võib vee keema mineku aeg pikeneda kordades, sest suur osa soojust puhutakse lihtsalt kõrvale.»

Tuulevarju on võimalik häda korral ka ise ehitada. Selleks võib kasutada kas või tuule ette külili asetatud matkatooli. «En-distes sotsmaades on väga levi-nud nn Poola tüüpi kahekohali-sed matkapriimused, kus mada-la gaasiballooni külge ühenda-takse kahele potile gaasipõleti,» teab Jõgi rääkida.

«Toidu valmistamiseks on vaja kahte potti. Üks supi või pudru ja teine tee-kohvi-kisselli jaoks. Enamikus autocamp’ides on võimalik raha eest kasutada elektrit ning siis on päris hea kaasa võtta väike veekeedu-kann (nt 1-liitrine) või keeduspi-raal. Noad, kahvlid, lusikad – väga head on täitsa tavalised ko-dusahtlist võetud köögiriistad. Kui on olemas head matkanõud, siis kasutage neid,» soovitab Ur-mas Jõgi.

Mõtlema peab ka toidunõu-de peale. Mõistlik on kaasa võt-ta sellised kruusid, taldrikud, kausid, mida saab panna üks-teise sisse ning mis on kerged. Keraamika ja portselan ei ole matkal väga praktilised, ütleb Jõgi. Kuna toitu valmistame po-tis, siis plastnõud on parimad. «Tasuks kaasa võtta ka üks suurem kauss või plastkast, ku-hu sisse panna mustad nõud, kui lähete neid pesema.» Ta-

gantjärele mõeldes elementaar-ne, kuid reisi planeerides ei pruugi selle peale tullagi, et kaasa tuleks võtta kindlasti ka nõudepesulapp või hari, nõude-pesuvahend ja kuivatusrätik. «Võib kasutada ka ühekordseid nõusid, aga mugavam on veidi toekama varustuse abil oma toitu nautida. Samas tekitavad need ühekordsed nõud palju prügi ja pole mitte kõige kesk-konnasõbralikumad,» muljetab Urmas Jõgi.

VARUSTUST ÄRA HANGI UISAPÄISA

Kas Eestis on saadaval mitme-külgne valik autokülmikuid ja autokohvimasinaid ning mida nende valikul jälgida tuleks? Siinkohal selgitab Urmas Jõgi, et autokülmik ei ole üldjuhul klas-sikaline külmkapp. Sagedasti kasutatakse nimetusi külmkast või termokast.

Külmkaste on elektrilisi ja eelnevalt sügavkülmikus jahu-tatavate padrunite abil toimi-vaid. Automatkale soovitaksin elektrilisi. Elektrilist külmkasti soetades oleks parem osta selli-ne, mis töötab nii 12 kui 220 V pingega. Autoga sõites toimib 12 V kast kenasti. Paigal olles autost toidet võttes saab aga aku poole päevaga tühjaks. «Kui teil on autocamp’is kasutada elekt-riühendus, on külmkast mugav tavalisse vooluvõrku lülitada.» Kui 220 V kasutatavat külmkas-ti pole, on võimalik osta ka 220 V -> 12 V üleminekuadapter. Parem oleks, kui adapter oleks siiski sisse ehitatud.

Külmkasti suuruseid on eri-nevaid. Tavalised külmkastid mahutavad 24-28 liitrit, suure-mad ka 36 või 48 liitrit. Tavaline külmkast ei jahuta toitu +2-4 kraadini nagu tavaline külm-kapp. Enamasti jahutab külm-

kast sisu 15-20 kraadi ümbritse-vast temperatuurist jahedamaks. +40 kraadi juures on külmkastis ikkagi 20 kraadi sooja. Arvesta-ge seda toidu säilitamisel.

«Külmkastide tootjaid on palju. Elektriliste külmkastide hinnatase jääb vahemikku 50–100 eurot, suurematel ka ku-ni 150 eurot. Auto kohvimasina-te valik on Eestis üpris tagasi-hoidlik. Teisalt on see seade liht-salt asendatav veekeetja ja väi-kese presskannuga. Kohvimasi-naid võib leida matkaautodest ja haagissuvilatest, aga telgiga matkajad kasutavad neid vähe.»

AUSTA REEGLEID!

Autoga reisil olles ei piisa aga ai-nult endale ja oma seltskonnale mõtlemisest. Austada tuleb ka reegleid, olgu need siis kirja pandud või kirjutamata. «Kui Eestis tähendab väljend käm-ping enamasti väikest majakest, kus on võimalik ööbida, siis mu-jal maailmas tähendab camp ehk kämping matkajatele mõel-dud ala, kus on võimalik ööbida telgiga, matkaauto või haagissu-vilaga.» Jõgi sõnul võib kämpin-gus olla ka väikesi majakesi, mi-da tähistatakse enamasti nime-tusega bungalow. Osas auto-camp’ides võib telkimiskoha va-balt valida, teistel on platsid nummerdatud ja väljavalitud platsi number tuleb ka registra-tuuri öelda.

«Kui jõuate autocamp’i, siis minge julgelt registratuuri (reception) ja küsige hindu. Pa-luge ka luba territooriumil ringi vaadata, enne kui otsustate, kas tahate sinna jääda. Alati seda ka lubatakse. Vaadake, kas camp’is on sellist telkimiskoh-ta, kuhu tahaksite oma telgi panna. Vaadake üle rand, sani-taarruumid, mänguplatsid jms.

Kui tundub, et kõik sobib, siis minge registratuuri ja kirjutage ennast sisse.

Hinna sees on harilikult WC ja duššide kasutamine, nõude- ja pesupesemise kohad ja joogi-vee võtmise võimalus. Üldjuhul on sanitaarruumide kvaliteet väga hea. Uuemates ja väikse-mates autocamp’ides on sani-taarruumid kohati kaunimad kui paljudel inimesel kodudes. Eriti hea mulje on jätnud Hor-vaatia, Ungari ja Põhjamaad. Paljudes riikides on hinna sees ka köögi kasutamine (Slovak-kia, Ungari, Poola).»

Köögis on alati kaks asja: kraanid ja pliidid. Sõltuvalt camp’ist on olnud ka kiirkeet-jaid ja mikrolaineahjusid. Köö-kides ei ole nõusid, need peavad endal kaasas olema. Raha eest saab paljudes autocamp’ides ka-sutada pesumasinat ja külm-kappi ning elektriühendust.

Kui valite telgile platsi, siis Lõuna-Euroopa riikides kehtib reegel – parim plats on see, ku-hu päike ei paista. Eriti Vaheme-re ääres, kus õhutemperatuur tõuseb kõrgele ja päike ham-mustab valusalt, on varjuline koht, kuhu päikese eest peitu pugeda, hinnas. Päevitada saab mere ääres nii palju kui kulub. Telgis või telgi juures püütakse ikka varju leida, loetleb Jõgi põ-hitõdesid.

Suvine automatk vajab põhjalikku planeerimistUrmas Jõgi, portaali Autocamp.ee haldaja ning suur reisisell kinnitab, et enne automatkale minemist on soovitav ennast kurssi viia automatka reeglitega ning muretseda endale vajalik automatkavarustus.

Autokämpingu reeglid

URMAS JÕGI

• Telki paigaldades ära roni teis-

tele selga elama. Jäta kõigile

hingamisruumi.

• Pea kinni öörahust. Üldiselt

peaks vaikust hoidma õhtul

alates üheteistkümnest kuni

hommikul seitsmeni. Mõnedes

autocamp’ides on lausa reegli-

tes kirjas, et öörahu ajal terri-

tooriumil autoga ei sõideta.

• Autocamp ei ole koht, kus end

täis juua ja räusata. Väike õlu

või vein õhtusel ajal on igati as-

jakohane, aga maani täis, lär-

mav, võõraste telkide otsa ko-

perdav ja tüli noriv tegelane ei

meeldi kellelegi. Eestis on mõ-

ned autocamp’id ja telkimis-

alad kujunenud odavateks

kohtadeks, aga mujal maail-

mas see nii ei ole.

• Korista enda järelt. Ära loobi

sodi maha. Köögis või nõude-

pesukohas jäta endast maha

kraanikauss või laud, mida

oleks meeldiv kasutada ka

järgmisel matkajal.

• Ole sõbralik ja abivalmis. Kui

keegi palub abi, siis aita kui

saad. Üldiselt on automatkajad

ääretult sõbralikud, mõistvad

ja abivalmis inimesed. Ära kar-

da abi või nõu küsida, kui vaja.

Autokämpingusse sisse seades on hea, kui kaasas ka kokkukäiv mööbel – saab mõnusalt aega veeta. FOTO: ERAKOGU

18. MAI 2012 AUTO JA TEHNIKA 7

KADRI PENJAM

A lari Ilves, Homeyard OÜ juhatuse liige kin-nitab, et Eesti inime-sed on robotmurunii-

dukid väga hästi omaks võtnud ning neid ostetakse järjest roh-kem. «Meie tegutseme robotnii-dukite turul teist hooaega. Siia-ni on robotmuruniidukeid müü-dud mõnikümmend, kuid see arv kasvab väga kiiresti. Eesti turg on robotniidukite jaoks val-mis ning usun, et lähitulevikus saab igas teises aias robotit toi-metamas näha.»

Ilvese sõnul robotniiduk mitte niivõrd ei niida, kuivõrd hooldab muru. Robotniiduk töö-tab tihti, vajaduse korral kas või iga päev. Nii hoiab niiduk muru pidevalt madala ning nägusa. «Juhuslikul põhimõttel murul edasi-tagasi liikuv niiduk võib esmapilgul jätta kaootilise mul-je, ent kui robotile anda piisa-valt aega tegutsemiseks, saab ta hooldamisega suurepäraselt hakkama.»

OSKA ROBOTMURUNIIDUKIT HINNATA!Alari Ilves selgitab, et nende pa-kutavate robotmuruniidukite hind jääb 1300–4500 euro vahe-le. Hind kasvab roboti suutlik-kuse järgi. Odavamad saavad hakkama 400 m2 muru hoolda-misega ja kallimad 6000 m2 mu-ru hooldamisega. Kallimatel masinatel on võimsamad akud ja vastupidavamad komponen-did suuremale töökoormusele. Lisaks erinev tarkvara suurema-te ja keerukamate pindade hool-damiseks.

«Mingeid eritingimusi meie müüdavad Ambrogio robotid ei vaja. Ei tohi olla pehme pinna-sega aukusid või vagusid. Pa-rem on loomulikult tugev kindel pinnas. Üldreeglina nendes kohtades, kus varem on ben-

siinimootoriga niidukiga või traktoriga muru niidetud, saab ka robot hakkama.» Kuid mõn-da asja tuleb tähele panna. Näi-teks surveveega ei tohi robotit pesta. Kui murul tekivad suured lombid, võivad ka need olla ro-botile ohtlikud. «Muudes oludes erilisi vastunäidustusi pole.»

ROBOTNIIDUKI TURVALISUS TAGATUD

Kuidas on aga robotmuruniidu-ki turvalisusega? Kas pikanäpu-mehed valveta jäetud aiatööriis-ta ära ei või näpata, kui ta nõn-da vaikselt seal tegutseb? Siin-kohal julgustab Alari Ilves po-tentsiaalseid robotmuruniiduki omanikke ning kinnitab, et ro-botniiduki varastamisel suurt mõtet ei ole. Masinat saab kaits-ta PIN-koodiga ja osa roboti tööd toetavaid komponente paiguta-da varaste jaoks raskesti ligipää-setavasse kohta.

Kõik robotid on seerianumb-ritega registreeritud ja omanik hõlpsasti identifitseeritav. Li-saks on enamikul mudelitel alarm, mis hakkab roboti maast tõstmisel pasundama. Samuti kaitseb koduvarakindlustus ro-botniidukeid kui kodumajapida-mise töövahendeid. Järelmaksu klientidele pakume ka ise või-malust lisagarantiina kindlus-tus juurde osta.

Ilvese sõnul on Ambrogio niidukite puhul ka turvalisuse vaatevinklist suur eelis, et paa-ri tuhande ruutmeetrise krundi-ga majapidamises saab masin hakkama, kui ta programmeeri-da tööle pererahva kodusoleku ajaks. Töötades ühe laadimise-ga 3,5–10 tundi järjest, on see võimalik.

Kuidas tekkis idee soetada endale just robotmurunii-duk?

MADIS AGUR, robotmuruniiduki omanik

Suvel on aega hobide, sportimi-

se ja maakodu vahel suhteliselt

keeruline jagada ning maako-

dus on ligikaudu 4,5 ha iganäda-

last muruniitmist, siis otsustasin,

et olgu kodus vähemalt üks ko-

hustus vähem.

Lisaks on robotmuruniidukil

palju eeliseid peale selle, et ta

minu eest töö ära teeb. Nimelt

on murupind alati ideaalne, puu-

duvad niitmise jäägid ning aiast

kadusid mutid. Positiivne on

veel see, et niiduk toimetab sisu-

liselt hääletult.

Esimene kohtumine robot-

muruniidukiga oli kümmekond

aastat tagasi kodunduse messil.

Sellest hetkest oli teadmine, et

millalgi ma endale säärase

«mänguasja» soetan. Tol ajal oli

muidugi hind röögatu.

Tänu tehnika arengule ja kon-

kurentsile on hinnad õnneks

taandunud talutavatesse piiri-

desse.

Valikut oli siinsetes oludes te-

ha lihtne, sest eelmisel aastal,

mil masin sai soetatud, oli minu-

le teadaolevalt Eesti turul ainult

kaks müüjat ning otsustatud sai

mõne lihtsa kriteeriumi alusel.

Esiteks oldi nõus tulema koju de-

monstreerima masinate suutlik-

kust ja omadusi. Nimelt on minu

koduaias 45-kraadine tõus, mis

võis tehingu ära jätta.

Teine müüja oli lihtsalt apaat-

ne minu küsimiste peale ning ka

kohale ei viitsinud tulla. Tehtud

ostuga olen väga rahul, seda

enam, et minu soetatud robot-

muruniiduk on samade para-

meetrite puhul ligikaudu poole

odavam kui konkurendi masin

ning tuleb toime ka 45-kraadise

tõusuga. Usun, et mõne aasta

jooksul saab robotmuruniiduk

meie aedades olema elemen-

taarne.

Neile, kel jaksu või tahtmist koduaias muruniidukiga ringi vuristada napib, on heaks abiliseks robotmuruniiduk. Nutikas tegelane teeb sinu eest töö ära ajal, kui sa puhkad.Robotmuruniiduk

vabastab tüütust kohustusest

Robotniiduk töötab tihti, vajaduse korral kas või iga päev.

18. MAI 2012AUTO JA TEHNIKA8

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258

Reklaami projektijuht: Marko Kross

marko.kross@postimees.ee | 666 2186

Küljendus ja makett: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a,

Tallinn | tel 666 2202 | faks 666 23 01

KULDAR KULLASEPPkuldar.kullasepp@postimees.ee

O lgu kohe öeldud, et kuigi Microsoft ja No-kia on sõlminud stra-teegilise koostöölep-

pe, siis uued Nokia telefonid po-le sugugi esimesed ega ainuke-sed Windows Phone operatsioo-nisüsteemiga nutifonid. Eestis juba müügilolevatest telefoni-dest kasutavad sama süsteemi ka näiteks HTC-mudelid Titan ja Radar. Maailmas leidub teisigi. Kuid et suurt müügiedu naudi-vad endiselt Android ja iOS nu-tiseadmed ning Windows Pho-ne on seni jäänud suuresti niši-tooteks, siis peaks lugejale seda veidike tutvustama.

Microsofti värskeim katse mobiilsideturul kanda kinnita-da kannab nime Windows Phone. 2010. aastal esitletud platvormi on arendatud, viima-ne suurem uuendus tõi kaasa üle 500 uue funktsiooni ja versioo-ninumbriks sai 7.5. Seda kasuta-vad ka tähelepanu all olevad No-kiad. Võrreldes varasemate Windowsi versioonidega nuti-

seadmetel on värskeim katse-

tus oluliselt mugavam ja atraktiivsem. Need,

kes pihuarvuteid ja esi-mesi nutitelefone kasutasid

mäletavad ehk 2000. aastal esitletud operatsioonisüsteemi

Windows Mobile, mis kaks aas-tat tagasi hingusele saadeti. 2007. aastal oli Windows Mobile kasutusel pea 42% maailmas müüdud nutitelefonidest ja pi-huarvutitest. Aga see on ajalu-gu. Nüüd on ajad teised. Windows Phone on särav operat-sioonisüsteem, mis eristub. Ka-sutajaliides erineb oluliselt nii Androidist kui iOS-ist. Näiteks ei leia tavapäraseid värvilisi ikoo-ne. Selle asemel suhteliselt la-kooniline, vaid paari värviga ko-duekraan, ka rakenduste ikoo-nid on stiilsed ja puhtad.

PUHAS STIIL

Kui näiteks Androidile on ette heidetud fragmenteeritust, mis väljendub näiteks selles, et iga rakendus võib olla täiesti oma nägu, siis Windows Phone on oluliselt stiilsem. Sarnased ku-junduslikud jooned läbivad suurt osa rakendustest, mis muudab kasutamise igati loogi-liseks ja silmale ilusaks vaada-ta. See kehtib nii eelpaigaldatud kui tarkvarapoest soetatavate täiendavate rakenduste kohta. Ka mitmed praegused kohustus-likud funktsioonid nagu sidu-mine sotsiaalmeediaga, on sü-gavale operatsioonisüsteemi in-

tegreeritud. Näiteks sõprade Facebooki postitusi saab muga-valt vaadata otse telefoniraama-tust ning ka ise saab sissekan-deid teha, laadimata selleks al-la eraldi Facebooki programmi. Sama kehtib näiteks Twitteriga.

Niisiis, Windows Phone on värske puhang, aga kas see ai-tab Nokiat? Loobus ju Nokia suuresti endaloodud Symbiani nime kandva nutiplatvormi arendamisest ja tegi toostöölep-pe hoopis Microsoftiga. Kahte müügile ilmunud telefoni silma-tes võib öelda, et Nokia on omalt poolt küll pingutusi teinud.

Alustame odavamast, Lumia 710. Hinnaklassilt pigem kesk-miste (või isegi odavamate) nu-titelefonide hulka kuuluvate seadmete üldine kasutamisko-gemus ei erine kallima mudeli omast kuigivõrd – mõlemad ka-sutavad ju Windows Phone 7.5 op-süsteemi. Küll on erinevad seadme koostekvaliteet ja kasu-tatud materjalid. Mõneti üllatus-likult leiab aga mõlema mudeli all tiksumas sama protsessori. Hobujõude seega juskui võrd-selt.

Odavamale telefonile koha-selt on ekraan kallimatest tele-fonidest erinev. Lumia 710 vär-vid pole nii kirkad, sest kasutu-sel on TFT-ekraan. Ka kaamera on mõneti nõrgem, salvestades pilte viiemegapikslise resolut-siooniga.

Kui jätta kõrvale odavamast

plastist korpus ja ek-raani all paiknevad veidi nagisevad nupud, siis üldi-selt on tegemist väga asjaliku tele-

foniga. Nagu öel-dud on mootor sama

mis kallimal mudelil. Kas siis üldse tasub Lu-

mia 800 peale mõelda?

EDEVATE MAIUSPALA

Kui edevust veidigi on, siis ta-sub Nokia Lumia 800 soetada, sest see on tõenäoliselt ilusaim telefon, mis Eestis ja kogu maa-ilmas saada on. See jagab käe-kirja pikemat aega müügil ol-nud Nokia N9-ga, mõlemad on pälvinud tähelepanu oma peen-susteni viidud disaini poolest.

Kui Lumia 710-t käes hoides saab aru, mis see maksta võiks ja millise esteetilise kogemuse selle raha eest saab, siis Lumia 800 puhul võiks hinna reaalsu-sest ka vabalt kaks korda kõr-gemaks mõelda ning ikka tun-dub see põhjendatud. Õnneks Nokia nii ei ole mõelnud ja sea-de seisab kõrvuti samas hinna-klassis konkureerivate telefoni-dega.

Esiteks siis koostekvaliteet. Näib, et Lumia 800 on tehtud ühes tükis. Selle kumer disain ei käi ainult korpuse, vaid ka ekraani kohta – seegi on ker-gelt kumer. Võrreldes igati nur-gelise iPhone’iga on Nokia lä-henemine mõneti ergonoomili-sem. Ehk mõistis kumeruste vajalikkust ka Samsung, kelle Galaxy S3 nutitelefon «loodu-sest inspireerituna» kumer teh-ti.

Ühes tükis tehtud disain tä-hendab, et näiteks akut sellel telefonil vahetada ei saa. Ras-ke öelda, kas see ka probleem on. Tootjalt eeldab see kvali-teetsete komponentide kasuta-mist, et ei juhtuks olukorda, kus aasta vanal telefonil aku põhjendamatult vähe energiat hoiab.

Et tagakaas pole eemalda-tav, siis Nokia insenerid on omajagu tööd suunanud sellele osale, mis puudutab SIM-kaar-di sisestamist ja aku laadimist. Nii Lumia 710 kui Lumia 800

kasutavad micro-SIM-kaarti, mis tavalisest SIMist veidi väik-semad. Sama kaarti kasutab ka iPhone. Lumia telefone katseta-des võttis Postimees selle riski, et lõikas normaalsuuruses SIMi ise väiksemaks, kasutades sel-leks eBayst tellitud lõikurit. Kõik läks kenasti, kuid turvali-suse mõttes on soovitav siiski oma operaatorilt micro-SIM kü-sida. Kaardipesa ise on disaini-tud väga peenelt ja jätab Lumia 800 puhul kvaliteetse mulje. Mõneti tüütuks muutub kallima telefoni laadimine, kuna ka micro-USB pesa on peidetud väikese ukse taha. Et nutitelefo-nide akud ei pea nii palju kui «tavalistel» telefonidel, siis uk-sekese pidev avamine ja sulge-mine on veidike tüütu. Teisalt aitab see säilitada telefoni ilu-sat disaini.

Lumia 800 ekraan on oma väiksemast sugulasest oluliselt nägusam. TFT asemel on kasu-tusel AMOLED-tehnoloogia, mis tagab säravamad värvid ja süga-vamad mustad. See kõik on olu-line, kui vaadata mis tahes pildi- või videoma-terjali. Ka kaame-rasilm on parem, salvestades foto-sid 8-megapiks-lise resolutsioo-niga.

EELISED JA PUUDUSED

Kasutamise sei-sukohalt on aga Lumia 710 ja 800 väga sarnased. Mõlemad telefonid on väga kiired, an-des silmad ette pal-judele praegu müü-davatele nutitelefo-nidele. Windows Phone oma stiilse la-koonilisusega ei esi-ta ilmselt nii suurt väljakutset protsesso-rile, mis omakorda ta-gab, et telefoni kasuta-mine on sujuv. Ekraa-nil tehtavad puudutu-sed on täpsed.

Aga miks siis valida ikkagi uus Nokia ja Windows Phone? Telefon on

enamiku inimeste jaoks oluline investeering, kus eksimisruumi endale anda ei tahaks. Androi-dil põhinevaid telefone on müü-gil kümneid, Windows Phone’i valik on väiksem. Kuigi Nokia kaks mudelit katavad justkui ära nii keskmise kui kalli hinna-klassi, tuleb neid kõrvutada pal-judega.

Androidil on eelised. Suur kasutajaskond tähendab atrak-tiivset turgu tarkvaraarendaja-tele. See omakorda tähendab, et vähemalt praegu on Androidile saada rohkem rakendusi kui Windows Phone’ile. Telefoni ak-tiivselt kasutavale inimesele on see oluline argument.

Kui ei ole soovi aga iga uut programmi kohe paigaldama hakata, siis võiks öelda, et No-kia Lumia telefonid on igati väärt masinad. Sõpruskonnas leiab uue Nokiaga inimene igal juhul tähelepanu. Eriti kui pa-ned lauale säravvalge Lumia 800.

Hakkame Nokiat

päästmaEsimesi päevi on Eestis müügil põhjanaabrite uued telefonid, mis peaksid kunagise Soome au ja uhkuse mudast välja tõmbama. Kas ka meil on mõtet taas (poest) oma Nokiat otsima hakata? Mõelda sellele võiks, sest Nokia

Windows-telefonid on kui puhang värsket õhku.

AUTO JA TEHNIKAAUTO JA TEHNIKA8

seadmetel on värskeim katse-

tus oluliselt mugavamja atraktiivsem. Need,

kes pihuarvuteid ja esi-mesi nutitelefone kasutasid

mäletavad ehk 2000. aastal esitletud operatsioonisüsteemi

Windows Mobile, mis kaks aas-tat tagasi hingusele saadeti

tegreeritud. Näiteks sõprade Facebooki postitusi saab muga-valt vaadata otse telefoniraama-tust ning ka ise saab sissekan-deid teha, laadimata selleks al-la eraldi Facebooki programmi. Sama kehtib näiteks Twitteriga.

Niisiis Windows Phone on

plastist korpus ja ek-raani all paiknevad veidi nagisevadnupud, siis üldi-selt on tegemist väga asjaliku tele-

foniga. Nagu öel-dud on mootor sama

mis kallimal mudelil. Kas siis üldse tasub Lu-

mia 800 peale mõelda?

EDEVATE MAIUSPALA

Kui edevust veidigi on, siis ta-sub Nokia Lumia 800 soetada, sest see on tõenäoliselt ilusaim telefon, mis Eestis ja kogu maa-ilmas saada on. See jagab käe-kirja pikemat aega müügil ol-nud Nokia N9-ga, mõlemad onpälvinud tähelepanu oma peen-susteni viidud disaini poolest.

Kui Lumia 710-t käes hoides saab aru, mis see maksta võiks ja millise esteetilise kogemuse selle raha eest saab, siis Lumia 800 puhul võiks hinna reaalsu-sest ka vabalt kaks korda kõr-gemaks mõelda ning ikka tun-dub see põhjendatud Õnneks

Esimesi päevi on Etelefonid, mis peakvälja tõmbama. KaNokiat otsima hak

Windows-telefon

d. See kõik on olu-ata mis tahes eoma-me-m,

-

n