B– VÕÕRKEEL (saksa keel)
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
11
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
2. Õppeaine kirjeldus
B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma
suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob
eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine Avõõrkeelega.
A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad Bvõõrkeele õppimist. Samuti
arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu.
Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab õppijalt pikaajalist pingutust
ning aktiivset osalust.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste
andmiseks.
Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja
lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetusepõhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri
õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb suhtluspädevus.
Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid
rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja
vajadustest.
Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult
tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades
sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).
Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kõigis kooliastmeis on oluline osa
paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima,
projektides osalema jne ).
Suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt
ka väljaspool keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks on soovitatav aidata leida kirjasõpru ning
korraldada õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.
Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut
keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse
õppija iga edusammu.
Õppimist toetab kujundav hindamine. Igal õppeperioodil peab õpilane saama tagasisidet kas
sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustama peab ka tulemuse saavutamiseks tehtud
jõupingutusi. Vigu käsitletakse õppeprotsessis normaalse õppimise osana, nende analüüsimine
soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes ka enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid,
võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.
4. Füüsiline õpikeskkond
1. Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.
2. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus
koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
3. Hindamine
II kooliastmes hinnatakse õppe alguses põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist
väljendusoskust, jõudes õppe edenedes kõigi osaoskuste hindamiseni. Puudustele juhib õpetaja
tähelepanu taktitundeliselt. Hinnates kasutatakse hindeid ning suulisi või kirjalikke sõnalisi
hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammu
III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane
tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.
Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev
lugemine jmt).
Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav III kooliastmes teha mitte rohkem
kui 4 õppeaastas.
Nõo Põhikool
B-võõrkeel (saksa keel) 5.-6. kl 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi
Kohustuslik teema/maht
Õpitulemused (kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised
Soovitused (jaotus
kolmeks
õppemeetodite
rühmaks:
frontaalne töö- F;
koosõppimine-K
iseõppimine-I)
Soovitused lõimingu
osas (jaotus kolmeks:
üldpädevused - Ü;
läbivad teemad – L;
Teised ained – T,
kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste
teadmisis ja oskusi, kuid ei
hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Nõo Põhikool
KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-,
KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD.
/
KEELETEEMAD
Sept.(1-15.) Wer ist das? Wo wohnst du?
Tervitamine
Tutvumine, usutlemine (nimi,
vanus)
Küsimused tegevuste kohta
Küsimused elukoha kohta
Tegusõna pööramine, omastav asesõna(minu oma, sinu oma): Er spielt Fussball. Mein Freund.
Sept .(15.-30.) Das ist meine Familie
Vennad-õed, vanemad,
vanavanemad.
Pereliikmete tegevusalad, hobid,
omadused.
Tüüpiline poiss/tüdruk, tüüpiline
mina.
Ühistegevused
Oskab küsida ja vastata nime ,
vanuse ja elukoha kohta.
Eristab Saksamaa, Austria, ja
Shveitsi suuremaid linnu.
Saab kuulamisel aru õpitud
sõnavara ulatuses tekstidest,
lauludest, samuti passiivset
sõnavara sisaldavatest tekstidest.
Oskab kuulamisel eristada
kuulatavast tekstist vajalikku
informatsiooni.
Oskab kõnelemisel vestelda ja
vastata küsimustele õpitud
temaatika piires.
Oskab kõnelemisel õpitud
sõnavara piires rääkida
perekonnaliikmete vanusest,
sünnipäevadest ja sünniaastast.
Oskab nimetada
perekonnaliikmete omadusi ja
nende tegevusalasid, hobisid.
Oskab loetu põhjal eristada
inimesi ja nende hobisid.
Oskab nimetada tegevusi, mida
ta teeb alati, sageli, mõnikord,
või ei tee mitte kunagi.
K:Lühidialoogide
kuulamine ja
järeleaimamine.
Õppetegevuses
kasutatakse suulise
eelnevuse printsiipi:
see, mida laps hakkab
lugema ja kirjutama,
omandatakse eelnevalt
suulises kõnes. Kõiki
osaoskusi arendatakse.
Kuulamis- ja
rääkimisoskuse kõrval
tegeldakse ka lugemis-
ja kirjutamisoskuse
arendamisega, sh
õigekirjaoskusega.
Tegeletakse
põhisõnavara
tutvustamise ja
intensiivse
omandamisega.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:eesti keel,
inimeseõpetus,
loodusõpetus,
matemaatika
inimeseõpetus
Õpitulemuste hindamisel
lähtutakse põhikooli
riikliku õppekava üldosast
.
Selgitatakse, et hindamine
on õppeprotsessi
loomulik osa. II
kooliastmes hinnatakse
kõiki osaoskusi kas eraldi
või lõimitult, andes
tagasisidet eelkõige selle
kohta, mida õpilane on
hästi teinud. Ülesande
eesmärgist lähtudes
hinnatakse kas ühte
kindlat või mitut
keeleoskuse aspekti (nt
sisu, sõnavara, kõne
ladusust, grammatika
õigsust).
Nõo Põhikool
Okt. (1.-15.)
MeinTerminkalender. Immer unterwegs.
Die Schulfächer. Die Schulsachen.
Päevaplaan.
Kooliasjad.
Õppeained. Hinnangud.
Õpilased, õpetajad.
Värvid.
Modaalsete tegusõnade pööramine: ich
möchte,… ich kann…
Nimisõna artikkel, asesõna: der Block, ein Block, er
Okt.(16.-30.)
Schwarzes Brett. Im
Schreibwarengeschäft.
Leiubüroos.
Kirjatarvete poes.
Kool Eestis.
Nimisõnade mitmus: -e, -en, -s, -er…
Die Blöcke, die Bleistifte, die Frauen,
die Bücher....
Liitnimisõnade moodustamine:
der Klassenraum, das Lehrerzimmer
Oskab nimetada tegevusi eri
nädalapäevadel.
Tunneb kooliasjade nimetusi.
Saab aru nimisõna artikli
funktsioonist ja teab õpitavate
levinumate sõnade artikleid.
Lugemisel oskab leida tekstist
olulist.
Lugemisel saab aru kuni 2%
tundmatuid sõnu sisaldavatest
lühitekstidest, kasutades piltide
ja konteksti abi.
Oskab kirjutada teadet
teadetetahvlile.
Oskab imiteerida kirjatarvete
poes toimuvat vestlust ostmisel
ja kaubavalimisel.
Saab aru küsimustest kooli
teemal ja oskab neile vastata.
Oskab lühidalt tutvustada oma
kooli.
II kooliastmes
julgustab õpetaja
õpilasi võõrkeeles
suhtlema, suurendades
suulise suhtluse kõrval
järk-järgult kirjalike
tööde mahtu.
Teemasid käsitledes
pööratakse erinevate
osaoskuste kaudu
tähelepanu teiste
kultuuride
tundmaõppimisele
ning kõrvutatakse oma
kultuuriga.
Õpimotivatsiooni
säilitamiseks
kasutatakse
mitmekülgseid
töömeetodeid
(rollimäng, rühmatöö)
ning meediavahendeid
(video, arvuti).
Eesti keel
Muusika
Kunst ja käsitöö
(võrdlemine)
Matemaatika
Inimeseõpetus
Mahukas kompleksne
kontrolltöö kord
trimestris.
Õpilane hakkab koostöös
kaaslaste ja õpetajaga
seadma endale
õpieesmärke ning andma
hinnangut oma
teadmistele ning
oskustele.
Eesmärgiks on, et
õpilased õpiks koostöös
sõnastama, mida nad on
enda arvates hästi
omandanud ja/või mille
omandamiseks peavad
nad veel tööd tegema.
Hinnatakse õpitud teema
sõnavara tundmist ja
kasutusoskust vestluses.
Nõo Põhikool
Nov. (1-15.)
Weinachten. Weihnachtslieder
Jõuludega seotu: kuuse ehtimine,
kingitused.
Jõululaulud.
Tervituskaardid.
Nimisõnad ja asesõnad nominatiivi ja daativi käändes: derMann-dem Mann, ich-mir
Nov.(16.-30.)
Wiederholung. Brettspiele. Onlinespiele.
Videofilme.
Kordamine ja kinnistamine.
Lauamängud ja online-mängud.
Multifilmide vaatamine.
Oskab kirjutada jõulukaarti..
Oskab kirjutada lühijutukest
või kirja.
Oskab paari tuntumat
jõululaulu.
Oskab avaldada soove ja
arutleda, mida teistele kinkida.
Oskab õpitud teemal nõu anda.
Tunneb huvi teiste seisundi
vastu.
Osaoskuste
arendamiseks sobivad:
eri liiki eakohaste
tekstide kuulamine ja
lugemine;
adapteeritud eakohaste
tekstide iseseisev
lugemine;
ülesande täitmine
kuuldu ja loetu põhjal
(nt tabeli täitmine,
joonise täiendamine);
eri liiki etteütlused;
kirjad);
Inimeseõpetus,
Eesti keel.
Muusikaõpetus.
Kunstiõpetus.
Bioloogia,
inimeseõpetus.
Töövormiks(nt tunni
ja/või teema lõpus
lühikokkuvõtted,
vestlused,
eneseanalüüsilehed jmt),
mis võimaldavad
õpilastel oma tööd
analüüsida (kirjeldada
seda, mida ta teha oskab
ning mida uut ja
huvitavat ta on õppinud
või teada saanud).
Jõululaulude või
luuletuste ettekandmisel
hinnatakse
ladusust, hääldust ja
üldmuljet.
Nõo Põhikool
Dets.(1.-15.)
Der Weihnachten-Auftritt.
Fremdsprachentag
SKI jõulupeo etteasteks
valmistumine.
Võõrkeeltepäeva etteasteteks
valmistumine.
Dets. (16.-21.)
Monate und Jahreszeiten,
Kuud ja aastaajad
Nimisõna akusatiiv: derWinter-den Winter,
Ajaeessõnad: am, im, um
Järgarvud: der erste, der dritte
Tunneb jõulukombestiku
sõnavara.
Jõulud Eestis, Saksamaal.
Oskab väljendada õnnesoove.
Oskab nimetada oma eelistusi
traditsioonide osas.
Teab kuude ja aastaaegade
nimetusi ja oskab kasutada
vastavaid ajaeessõnu.
Oskab lühidalt kirjeldada
aastaaegasid(oma
lemmikaastaaega).
lühiettekanded (nt
projektitööde
kokkuvõtted)
järjestusülesanded (nt
sõnad lauseteks,
laused/lõigud
tekstiks);
mudelkirjutamine (nt
sõnumid, postkaardid,
lühikesed
rollimängud
Muusikaõpetus.
Inimeseõpetus.
Geograafia.
Kunstiõpetus.
Loodusõpetus
Eesti keel
Inglise keel
Vestlemisel ja esitlustel
hinnatakse
interpretatsiooni ilmekust
ja soravust, kuid ka
grammatilist korrektsust.
Hinnatakse korrektset
kirjutamisoskust ja
ajaeesõnade kasutamise
oskust.
Nõo Põhikool
Jaan. (5.-15.)
Wann haben sie Geburtstag?
Ich liebe den Winter. Wintersportarten.
Was brauchen wir?
Talispordialad.
Mida oleks vaja?
Lahutuva eesliitega tegusõnad: Ich nehme Schwimmsachen mit.
Akusatiiv: der-den/einen Anorak
Jaan. (16.-30).
Mein Tag. Michaels Tag
Päevaplaan, kellaajad.
Ajaeessõnad: um, von..bis
Ajamäärsõnad: morgens, mittags, nachts,
heute
Oskab kasutada järgarve ja
öelda oma sünnikuupäeva.
Oskab küsida ja küsimustele
vastata talispordi ja
talispordivahendite olemasolu
kohta.
Oskab kuulamis-ja
lugemistekstist eristada olulist
infot, täita lünki.
Oskab kirjeldada talviste
tegevuste pilti.
Oskab esitada erinevaid
küsimusi päevakava ja
kellaaegade kohta.
Oskab kirjutada oma päevast.
F: Lugemine ja
tõlkimine.
K: Info otsimine
kuulutusest.
I: Iseseisvalt dialoogide
välja mõtlemine.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:inimeseõpetus
Kunstiõpetus
Ü:
enesemääratluspädevu
s.
T:inimeseõpetus.
Hinnatakse talvise pildi
(talvised tegevused)
kirjeldamist.
Hinnatakse
kuulamistekstist
arusaamist ja lünkade
täitmist.
Hinnatakse
liitnimisõnade eesti
keelde tõlkimist
sõnastiku abil.
Hinnatakse küsimustest
arusaamist ja adekvaatset
vastamist.
Võimaldatakse õpilastel
luua oma dialooge-
vestlusi.
Nõo Põhikool
Veebr.(1-15.)
Geburtstag Einladungen
Sünnipäev
Küllakutsed, õnnitluskaardid.
Kingi valimine/soovitamine.
Tegusõnade pööramine a-ä:: ich fahre, du
fährst…
Veebr.(16.-28.)
Hier wohnen wir. Karl in Estland.
Richards Zimmer
Siin me elame
Karl Eestis
Richardi tuba
Omastav asesõna: unser, unsere
Kohaeessõnad datiiviga: an , auf, hinter,
neben, in, über, unter vor, zwischen
Oskab lugeda või peast ette
kanda sünnipäevaluuletust.
Oskab kirjutada küllakutseid,
õnnitluskaarti.
Oskab nõusolekut avaldada,
olla eitaval seisukohal,
väljendada kahevahelolekut.
Oskab õpitud teemal
erinevates rollides vestelda.
Oskab soovitada
sünnipäevakinki vastavalt
kaaslase hobile.
Teab erinevate majatüüpide
nimetusi.
Õpilane oskab öelda, millises
majatüübis ta elab, mitu tuba ja
millised on majas/korteris.
Oskab valikut eessõnu koos
nimisõnaga korrektselt
kasutada.
Mõistab konteksti kaudu teksti
kõigi õpitud datiivi
eessõnadega.
F:Lugemine ja
tõlkimine.
K: Info otsimine.
I: Iseseisvalt
dialoogide välja
mõtlemine ja ette
kandmine.
K: Maja/toaplaani
tegemine, selle ette
kandmine.
F:Lugemine ja
tõlkimine.
T: Bioloogia
T: Väärtuspädevus,
inimeseõpetus
Eesti keel
Ettevõtluspädevus.
Kunstiõpetus
Inimeseõpetus
Hinnatakse küsimuste
esitamise oskust.
Vastustes hinnatakse
põhjendamisoskust.
Samuti hinnatakse
küllakutse ja
õnnitluskaardi
kirjutamise oskust.
Hinnatakse
loomingulisust, plakati
vormistamise
korrektsust,
ettekandmisoskust.
Hinnatakse
lisaküsimuste
esitamise/lisaküsimustele
vastamise oskust.
Nõo Põhikool
Märts (1.-15.)
Wir helfen zu Hause. Meine Aufgaben zu
Hause
Minu ülesanded kodus
Mida teeb Jan?
Kuidas on see sinu kodus, kes mida
teeb?
Omastav asesõna: mein, dein, sein… Küsisõna: welch-e
Märts(16.-30)
So eine Unordnung! Vergessen Sie nicht!
Miks ema ei ole rahul?
Segamini tuba
Käskiv kõneviis: Schau …an!, Vergiss…. nicht! Viisakusvorm: Helfen Sie mir!
Saab aru teemakohasest tekstist.
Õpilane oskab kirjeldada, kuidas ta
aitab kaasa kodustes töödes?
Eristab 3 erinevat käskiva kõneviisi
vormi.
Reageerib korraldustele ja oskab ise
korduvalt esinenud korraldusi anda.
Pildi joonistamine ja
kirjeldamine, millega ta
vanemaid /õdesid-vendi
aitab.
Erinevate käskiva
kõneviisi kasutamise
situatsioonide
imiteerimine .
Sotsiaalpädevus.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:Eesti keel,
inimeseõpetus, kehaline
kasvatus.
Inglise keel, vene keel.
Ü: Sotsiaalne pädevus.
Hinnatakse teksti tõlkimise
oskust ja teksti põhjal
iseseisvalt sobitusharjutuste
tegemise oskust..
Hinnatakse kodutöösid
puudutava sõnavara tundmist
näit. pildi kirjeldamisel.
Hinnatakse õpitud käskiva
kõneviisi vormide kasutamist
vestluses/dialoogis.
Nõo Põhikool Apr. (1.-15.)
Unsere Haustiere
Meie koduloomad.
Omastav asesõna: ihr, -e, sein, -e
Apr.(16.-30.)
Im Zoo. Mutter und Lisa . Anzeige
Loomaaias.
Lisa ja ema vestlus
Kuulutus looma kadumise kohta
Modaaltegusõnad olevikus
mögen (ich mag, ich möchte), dürfen, können,
müssen, wollen
Tunneb teemakohast sõnavara ja
oskab vestluses kasutada.
Oskab aimata vihjete põhjal, millisest
koduloomast jutt.
Oskab rollimängus erinevaid rolle
kehastada.
Tunneb teemakohast sõnavara.
Oskab teksti põhjal küsimustele
vastata.
Oskab koostada teadet looma
kadumise kohta ja kirjeldada teda.
Pildi joonistamine oma
lemmikloomast ja tema
kirjeldamine.
Kaasõpilaste
küsimustele vastamine.
Koostab lemmiklooma
kadumise kohta
kuulutuse.
Oskab imiteerida
vestlust loomaaias.
Väärtuspädevus.
Inimeseõpetus.
Kunst.
Kehaline kasvatus.
Matemaatika
Suhtluspädevus.
Ettevõtluspädevus.
Matemaatika.
Kodundus
Hinnatakse oskust
kirjeldada mõnda
kodulooma, või
lemmiklooma.
Hinnatakse partneriga
koostatud ja ette kantud
dialoogi antud teemal.
Hinnatakse
suhtluspädevust ja
loomingulisust lisaks
keelendide valdamisele
Nõo Põhikool Mai (1.-15)
Was ist in?
Kleider. Was ist positiv/negatiiv?
Modeseiten
Mis on moes?
Riideesemed
Mis on positiivsed/negatiivsed
omadused?
Moelehed
Mai (16.-6. Juuni)
Wiederholung
Kordamine
Die Filme, Zeitschriften,
Kulturinstitutbesuch
Film, ajakirjad
SKI külastamine
Oskab riietuse sõnavara õpitud
mahus.
Oskab kirjeldada omakoostatud
moelehekülge.
Tunneb õpitud sõnavara ja oskab
läbitud grammatikat loovalt kasutada
omaloodud dialoogides ja tekstis.
Saab konteksti ja pildikeele abil
pisut aru saksakeelsetest
multifilmidest.
Koostatakse
moelehekülg
K:Korratakse
mitmekülgse harjutava
tegevuse
käigus(mängud,
tõlkeharjutused,
rollimängud,
iseõppimine)6. klassi
põhilisi kõnearendus ja
grammatikateemasid.
Vaadatakse filmi,
arutletakse edasist
sündmustikku,
vaadatakse edasi.
Loetakse, uuritakse
lisamaterjali saksa keelt
kõnelevate maade
kohta.
Kodundus.
Suhtluspädevus.
Inmeseõpetus.
Kunstiõpetus.
Loodusõpetus.
Inimeseõpetus.
Suhtluspädevus.
Kogutestis hinnatakse
grammatika ja
sõnavarateadmisi.
Vestluses hinnatakse eri
teemade sõnavara
tundmist.(Teema
tõmmatakse loosiga.)
Lisahinde võimalus on
saksakeelsete maade kohta
käiva
tundjatel.(Kuldvillaku
põhimõttel)
.
Nõo Põhikool
B-võõrkeel (saksa keel) 7. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi
Kohustuslik teema/maht
Õpitulemused (kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised
Soovitused (jaotus
kolmeks
õppemeetodite
rühmaks:
frontaalne töö- F;
koosõppimine-K
iseõppimine-I)
Soovitused lõimingu
osas (jaotus kolmeks:
üldpädevused - Ü;
läbivad teemad – L;
Teised ained – T,
kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste
teadmisis ja oskusi, kuid ei
hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Nõo Põhikool
KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-,
KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD.
/
KEELETEEMAD
Sept.(1-15.) Die Freizeit. Die Ferien
Vaheaja ja päevaplaani tutvustamine.
Enesetunne endal/ teistel.
Ühistegevused sõpradega.
Ilm.
Lauseehitus, verbiklamber, reeglipärased ja ebareeglip. minevikuvormid: Er hat die Übung ins Heft geschrieben.
haben, sein lihtminevik
Sept .(15.-30.) Wieder in der Schule
Õpilane koolis.
Nädalavahetus.
Ilmakaared.
Kohustused
Kinoskäik.
Oskab oma vabast ajast rääkida.
Oskab kirjeldada tegevusi
minevikus. Hat gelesen.
Teab mõnd ilmastikunähtust
nimetada.
Saab kuulamisel aru õpitud
sõnavara ulatuses tekstidest,
lauludest, samuti passiivset
sõnavara sisaldavatest tekstidest.
Oskab kuulamisel eristada
kuulatavast tekstist vajalikku
informatsiooni.
Oskab kõnelemisel vestelda ja
vastata küsimustele õpitud
temaatika piires.
Oskab kõnelemisel õpitud
sõnavara piires rääkida
igapäevastest tegevustest ja
harrastustest.
K:Lühidialoogide
kuulamine ja
järeleaimamine.
Päevaplaani
koostamine näidiste
järgi Õppetegevuses
kasutatakse suulise
eelnevuse printsiipi:
see, mida laps hakkab
lugema ja kirjutama,
omandatakse eelnevalt
suulises kõnes. Kõiki
osaoskusi
arendatakse.Kuulamis-
ja rääkimisoskuse
kõrval muutuvad
tähtsaks ka lugemis- ja
kirjutamisoskus, sh
õigekirjaoskuse ja
loovuse süstemaatiline
arendamine. Jätkub
põhisõnavara kiire
laiendamine, õpilasi
juhitakse iseseisvalt
lugema.
Olulinarendada teksti
mõistmise oskust.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:Eesti keel,
inimeseõpetus,
loodusõpetus,
matemaatika
Õpitulemuste hindamisel
lähtutakse põhikooli
riikliku õppekava üldosast
.
Selgitatakse, et hindamine
on õppeprotsessi
loomulik osa. II
kooliastmes hinnatakse
kõiki osaoskusi kas eraldi
või lõimitult, andes
tagasisidet eelkõige selle
kohta, mida õpilane on
hästi teinud. Ülesande
eesmärgist lähtudes
hinnatakse kas ühte
kindlat või mitut
keeleoskuse aspekti (nt
sisu, ülesehitust, sõnavara,
kõne ladusust,
grammatika õigsust).
Nõo Põhikool
Okt. (1.-15.)
Der Alltag. Das Lernen. Der Stundenplan.
Fleissige Schüler.
Päevaplaan.
Kooliasjad.
Kooliruumide ja sealsete tegevuste
tutvustus.
Suhtumine õppetöösse.
Aega väljendavad eessõnad.
Püsiväljendid: am Montag, in der ersten
Stunde, 20 vor drei, um fünf Uhr
Refleksiivsed(enesekohased) verbid: sich freuen
Okt.(16.-30.)
Probleme? Wir helfen
Kooliprobleemid. teiste abistamine.
Kõrvallause, sõnade järjekord: wenn
Wenn du trainierst, wirst du besser.
Liitnimisõnade moodustamine:
der Klassenraum
Oskab kõnelemisel võrrelda ,
oma koolielu teiste omaga.
Oskab kõnelemisel väljendada
ja põhjendada oma arvamust.
Oskab kõnelemisel kirjeldada
pilte.
Lugemisel oskab leida tekstist
olulist.
Lugemisel saab aru kuni 2%
tundmatuid sõnu sisaldavatest
lühitekstidest, kasutades
piltide, konteksti või
Oskab vestelda
kooliprobleemidest.
Oskab kaasõpilastelt nõu
küsida ja neile nõu anda.
II kooliastmes
julgustab õpetaja
õpilasi võõrkeeles
suhtlema, suurendades
suulise suhtluse kõrval
järk-järgult kirjalike
tööde mahtu.
Kirjutamisel on
oluline
tekstiloomeoskuse
arendamine. Teemasid
käsitledes pööratakse
erinevate osaoskuste
kaudu tähelepanu
teiste kultuuride
tundmaõppimisele
ning kõrvutatakse oma
kultuuriga. Õpilasi
harjutatakse kasutama
sõnaraamatuid.
Õpimotivatsiooni
säilitamiseks
kasutatakse
mitmekülgseid
töömeetodeid
(rollimäng, projekt),
).rühmatöö) ning
meediavahendeid
(video, arvuti).
Eesti keel
Muusika
Kunst ja käsitöö
(võrdlemine)
Matemaatika
Inimeseõpetus
Mahukas kompleksne
kontrolltöö kord
veerandis..
Õpilane hakkab koostöös
kaaslaste ja õpetajaga
seadma endale
õpieesmärke ning andma
hinnangut oma
teadmistele ning
oskustele.
Eesmärgiks on, et
õpilased õpiks koostöös
sõnastama, mida nad on
enda arvates hästi
omandanud ja/või mille
omandamiseks peavad
nad veel tööd tegema.
Hinnatakse õpitud teema
sõnavara tundmist ja
kasutusoskust vestluses.
Nõo Põhikool
Nov. (1-15.)
Ich und die anderen. Was fehlt dir?
Kehaosad.
Tervisliku seisundi kirjeldamine.
Nõuanded tervenemiseks.
Arstilkäigu imiteerimine.
Nimisõnad ja asesõnad nominatiivi ja daativi käändes: derMann-dem Mann,
ich-mir
Nov.(16.-30.)
Ein Brief aus dem Krankenhaus.
Kirja tõlkimine.
Kirjale vastu kirjutamine.
Modaaltegusõna sollen
Oskab kirjutamisel lõpetada
lauseid ja fraase.
Oskab kirjutamisel kirjutada
lühijutukesi.
Oskab kirjutamisel kirjutada
õpitud teksti põhjal etteütlust ja
seda parandada.
Oskab kirjeldada oma või
teiste seisundit. Samuti tunneb
mõningaid haiguste kohta
käivaid sõnu.
Oskab õpitud teemal nõu anda.
Tunneb huvi teiste seisundi
vastu.
Osaoskuste
arendamiseks sobivad:
eri liiki
eakohaste
tekstide
kuulamine ja
lugemine;
adapteeritud
eakohaste
tekstide
iseseisev
lugemine;
ülesande
täitmine
kuuldu ja loetu
põhjal (nt
tabeli täitmine,
joonise
täiendamine);
eri liiki
etteütlused;
kirjad);
Inimeseõpetus,
Eesti keel.
Bioloogia,
inimeseõpetus.
Töövormiks(nt tunni
ja/või teema lõpus
lühikokkuvõtted,
vestlused,
eneseanalüüsilehed jmt),
mis võimaldavad
õpilastel oma tööd
analüüsida (kirjeldada
seda, mida ta teha oskab
ning mida uut ja
huvitavat ta on õppinud
või teada saanud). .
Õpilane annab õpetaja
juhendamisel
õppeprotsessile ja oma
tööle hinnangu õpitavas
võõrkeeles, isegi kui
eneseväljendusoskus on
piiratud.
Nõo Põhikool
Dets.(1.-15.)
Die Weihnchten . Träume und Wünsche
. Traditsioonid kodus.
Jõulude tähistamisega seotu.
Soovid ja kingituste
kinkimine/saamine.
Die Satzstruktur: Subjekt , Dativobjekt
und Akkusativobjekt.: Ich schenke dem
Freund einen Teddybär.
Dets. (16.-21.)
Die Weihnachtslieder, Weihnachten in
Estland. Weihnachtsstimmung
Jõululaulud. Jõulud Eestis.
Õnnitluste kirjutamine.
Jõulumeeleolu loomine
Tunneb jõulukombestiku
sõnavara.
Jõulud Eestis, Saksamaal..
Oskab väljendada õnnesoove.
Oskab rääkida, mida keegi
kellelegi kingib.
Oskab nimetada oma eelistusi
traditsioonide osas.
Oskab jõululaule kaasa laulda.
Oskab kirjutada jõulu- ja
uusaastaõnnitlusi.
lühiettekanded (nt
projektitööde
kokkuvõtted)
järjestusülesan
ded (nt sõnad
lauseteks,
laused/lõigud
tekstiks);
mudelkirjutam
ine (nt
sõnumid,
postkaardid,
lühikesed
rollimängud;
õppesõnastike
kasutamine.
Muusikaõpetus.
Inimeseõpetus.
Geograafia.
Eesti keel
Inglise keel
Muusikaõpetus
Vestlemisel ja kirjalikes
töödes hinnatakse
grammatilist õigsust ja
sisu..
Jõululaulude või
luuletuste ettekandmisel
hinnatakse
ladusust, hääldust ja
üldmuljet.
Nõo Põhikool
Jaan. (5.-15.)
Das Zuhause und die Familie.
Mein neues Zimmer. Einweihung
Toa sisustamine.
Soolaleivapidu.
Die Lokalpräpositionen: an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen
Fragewörter(küsisõnad): wo?, wohin?
Jaan. (16.-30).
Meine Familie und ich
Minu perekond ja mina.
Fragewörter: Wer?, wem?, was?, wohin?,
wo?, wie viele?, wann?, mit wem?,
womit?
Omadussõna öeldistäitena
Ich bin klug.
Komparation(omadussõnade
võrdlusasmed): gut-besser- am besten
.Peter ist grösser als Paul.
.
Eristab esemete kuhugi
panemist ja kusagil olemist.
Oskab küsimustele vastata
esemete asupaiga kohta
kasutades õigesti eessõnu ja
nimisõna artiklit.
Oskab rääkida oma
perekonnast.
Oskab esitada laia valikut
küsimusi kasutades 9 erinevat
küsisõna ja neile vastata.
Oskab võrrelda pikkust, vanust
jne.
F:Lugemine ja
tõlkimine.
K: Info otsimine.
I: Iseseisvalt dialoogide
välja mõtlemine.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:inimeseõpetus
Kunstiõpetus
Ü:
enesemääratluspädevu
s.
T:inimeseõpetus.
Hinnatakse õpilase
toaplaani alusel toa
kirjeldamist.
Hinnatakse
kuulamistekstist
arusaamist, esemete
toajoonisele kandmist.
Hinnatakse küsimustest
arusaamist ja adekvaatset
vastamist.
Võimaldatakse õpilastel
teha projekti või plakatit
individuaalselt või
grupitööna. Hinnatakse
teostust, sisu ja
ettekandmist.
Nõo Põhikool
Veebr.(1-15.)
Ich und die anderen.Typischer Junge,
typisches Mädchen
Tüüpiline tüdruk/poiss
Miks
Sõnajärg liitlauses sidesõnaga weil: Sie
möchte ein Junge sein, weil Jungen nicht
so viel im Haushalt helfen müssen.
Omadussõnade võrdlusastmete
kasutamine ja antonüümid: stiller-leiser
Veebr.(16.-28.)
Das Projekt
Plakat(Pp) tüüpilisest
poisist/tüdrukust.
Ajaleheartikkel: Minu tuba.
Oskab kirjeldada ennast ja oma
sõpra/sõbrannat.
Oskab millegi põhjuste kohta
küsida ja midagi põhjendada.
Oskab nõusolekut avaldada,
olla eitaval seisukohal,
väljendada kahevahelolekut.
Oskab õpitud teemal
erinevates rollides vestelda.
Oskab esitleda oma plakatit.
Oskab tutvustada oma
leheartiklit.
Oskab vastata lisaküsimustele
seoses plakati või
ajaleheartikliga.
F:Lugemine ja
tõlkimine.
K: Info otsimine.
I: Iseseisvalt
dialoogide välja
mõtlemine ja ette
kandmine.
K: Projekti tegemine
valitud teemal, selle
ette kandmine.
T: Bioloogia
T: Väärtuspädevus,
inimeseõpetus
Eesti keel
Ettevõtluspädevus.
Kunstiõpetus
Hinnatakse küsimuste
esitamise oskust.
Vastustes hinnatakse
korrektse kõrvallausega
põhjendamisoskust.
Samuti hinnatakse oskust
oma seisukohta
väljendada.
Hinnatakse
loomingulisust,
plakati(Pp) vormistamise
korrektsust,
ettekandmisoskust.
Hinnatakse
lisaküsimuste
esitamise/lisaküsimustele
vastamise oskust.
Nõo Põhikool
Märts (1.-15.)
Der Sport. Die Sportstars. Die
Sportarten
Sportimine, spordialad
Spordistaarid
Lemmiksportlane
Die Länder und Sprachen
Maade nimetused
Rahvused
Keeled
Omastav asesõna (Possessivpronomen): mein, dein, sein… Küsisõna welch-e, -er, -es
Märts(16.-30)
Wer gewinnt. Sportfans.
Intervjuu BMX ratturiga.
Daativi eessõna mit : Ich komme mit meinem Bruder.
Oskavad rääkida oma
sportimisest j a
lemmiksportlastest.
Oskavad teha
ettepanekut
kinokülastuseks.
Tunnevad riikide ja
rahvuste nimetusi
õpitavas keeles.
Teavad valikut keelte
nimetusi Euroopas jm.
Meeskondlikud -,
talispordialad.
Oskavad kirjutada
fännikirja.
K: Ankeedi kostamine ja täitmine Michael
Schuhmacheri (või mõne muu spordistaari)
kohta õpikuteksti põhjal.
F: Lemmikspordialade väljaselgitamine
klassis. Küsitlus.
F:Milliste maade sportlasi leidub
sporditippude hulgas?
K:Veslus treeningutest, sportlikust eluviisist.
K, I: Koostavad näidise järgi fännikirja
sportlasele.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:Eesti keel,
inimeseõpetus,
kehaline kasvatus.
Inglise keel, vene
keel.
Matemaatika .
Kehaline kasvatus.
Hinnatakse spordialade
oskussõnu.
Hinnatakse loomingulist
jutukest oma
lemmiksportlasest.
Hinnatakse rollimänge
erinevate rahvuste rollis.
Hinnatakse suulist vestlust
spordi ja sportimist
Nõo Põhikool Apr. (1.-15.)
Die Freizeit. Womit beschäftigt ihr
euch? Was hast du heute vor?
Vaba aeg. Tegevusalad.
Päevakava.
Kino, teater, teler, trenn,
disko.
Aja planeerimine.
Apr.(16.-30.)
Im Cafe. Die Speisen
Toidud kohvikus.
Menüü. Hinnad
Modaaltegusõnad olevikus
mögen (ich mag, ich möchte),
dürfen, können, müssen, wollen;
ja minevikus(mochte, durfte,
konnte, musste)
abitegusõnad: sein, haben.
Tunneb teemakohast
sõnavara ja oskab
vestluses kasutada.
Oskab kutsuda kinno.
Oskab viisakalt
keelduda.
Oskab rollimängus
erinevaid rolle
kehastada.
Saab aru menüüs
kirjutatust.
Oskab kohvikus
tellida/ja teenindada,
I: ,,Kommst du mit ins Kino?,, iseseisev
tõlkimine.
K: Partneriga dialoogi koostamine.
K:Dialoogi ettekandmine.
Koostab ise näidismenüü.
Rollimäng: tellimuse esitamine kohvikus.
(võistkondadevaheline menüüde ja
külastatavuse võrdlus)
Väärtuspädevus.
Inimeseõpetus.
Kirjandus.
Kunst.
Kehaline kasvatus.
Matemaatika.
Ettevõtluspädevus.
Matemaatika.
Kodundus.
Hinnatakse oskust vabast ajast
rääkida.
Kui millegi vastu huvi ei
tunta, on hinnatav see, kui
osatakse seda põhjendada
Hinnatakse suhtluspädevust ja
loomingulisust lisaks
keelendide valdamisele.
Nõo Põhikool Mai (1.-15)
Zik-zak durch das Deutschbuch
Die Fragewörter. Perfektformen
des Verbs.
Die Kasusse
Küsisõnad
Tegusõna täisminevik.
Modaaltegusõnade
lihtminevik.
Käänded (nominatiiv,
akusatiiv, daativ)
Mai (16.-6. Juuni)
Isikuline asesõna. Käänamine:
Nominativ; Akkusativ;
Omastav asesõna (mein,
dein);
Die Filme, Zeitschriften,
Kulturinstitutbesuch
Film, ajakirjad
SKI külastamine
Valdab kõigi teemade
miinimumsõnavara.
Kontrolltöös oskab
ülekorratuna kõiki põhilisi
grammatika- ja
lausestuselemente.
Saab tunnis vaadatavast
filmist üldjoontes aru.
K:Korratakse mitmekülgse harjutava
tegevuse käigus(mängud, tõlkeharjutused,
rollimängud, iseõppimine)7. klassi põhilisi
kõnearendus ja grammatikateemasid.
Vaadatakse filmi, arutletakse edasist
sündmustikku, vaadatakse edasi.
Loetakse, uuritakse lisamaterjali saksa
keelt kõnelevate maade kohta.
F:Külastatakse Saksa Kultuuri Instituuti
või võetakse osa kevadistest saksa kultuuri
päevadest Tartus.
Eesti keel.
Väärtuspädevus.
Suhtluspädevus.
Geograafia.
Inimeseõpetus.
Loodusõpetus.
Kogutestis hinnatakse
grammatika ja
sõnavarateadmisi.
Vestluses hinnatakse eri
teemade sõnavara
tundmist.(Teema tõmmatakse
loosiga.)
Lisahinde võimalus on
saksakeelsete maade kohta
käiva tundjatel.(Kuldvillaku
põhimõttel)
Nõo Põhikool
B-võõrkeel (saksa keel) 8. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi
Kohustuslik teema/maht
Õpitulemused (kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised
Soovitused (jaotus
kolmeks
õppemeetodite
rühmaks:
frontaalne töö- F;
koosõppimine-K
iseõppimine-I)
Soovitused lõimingu
osas (jaotus kolmeks:
üldpädevused - Ü;
läbivad teemad – L;
Teised ained – T,
kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste
teadmisis ja oskusi, kuid ei
hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Nõo Põhikool
KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-,
KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD.
/
KEELETEEMAD
Sept.(1-15.) Zum Deutschlernen nach
Deutschland
Keeleõppe eesmärgil Saksamaale.
Noortekursused.
Tere tulemast Berliini!
Võõrustav pere.
Davidi e-mail
Tegusõna pööramine olevikus : ich bewundere… Sidesõnad: weil, dass, denn, deshalb Tegusõnade rektsioon: Wir helfen den Eltern, ich warte auf die Ferien.
Sept .(15.-30.) Ein Sonntag in der
Hauptstadt
Teadmised Berliini kohta.
Tee küsimine.
Kuulutused ja reklaam.
Isikulise asesõna käänamine: ich-mich-mir
Oskab täita ankeeti ja vestelda
selle põhjal.
Oskab põhjendada, miks valida
üht või teist tüüpi keelekursus.
Oskab imiteerida tutvumist
võõrustava perega.
Saab kuulamisel aru õpitud
sõnavara ulatuses tekstidest,
lauludest, samuti passiivset
sõnavara sisaldavatest tekstidest.
Oskab kuulamisel eristada
kuulatavast tekstist vajalikku
informatsiooni.
Oskab teha kokkuvõtteid
pikemast kirjast ja seda
refereerida.
Oskab kõnelemisel õpitud
sõnavara piires rääkida Berliini
vaatamisväärsustest.
Oskab küsida ja juhatada teed.
Oskab leida kuulutustest
vajalikku infot.
K:Lühidialoogide
kuulamine ja
järeleaimamine.
Kuulamis- ja
rääkimisoskuse kõrval
muutuvad tähtsaks ka
lugemis- ja
kirjutamisoskus, sh
õigekirjaoskuse ja
loovuse süstemaatiline
arendamine. Jätkub
põhisõnavara kiire
laiendamine, õpilasi
juhitakse iseseisvalt
lugema. Arendatakse
teksti mõistmise
oskust.
I:Info otsimine ja
sobitamine.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:Eesti keel,
inimeseõpetus,
loodusõpetus,
matemaatika
Maateadus,
matemaatika
Õpitulemuste hindamisel
lähtutakse põhikooli
riikliku õppekava üldosast.
II kooliastmes hinnatakse
kõiki osaoskusi kas eraldi
või lõimitult, andes
tagasisidet eelkõige selle
kohta, mida õpilane on
hästi teinud. Ülesande
eesmärgist lähtudes
hinnatakse kas ühte
kindlat või mitut
keeleoskuse aspekti (nt
sisu, ülesehitust, sõnavara,
kõne ladusust, grammatika
õigsust).
Hinnatakse kokkuvõtlikku
suulist ülevaadet Berliini
vaatamisväärsuste kohta.
Hinnatakse toimetulekut
orienteerumisel linnas.
Nõo Põhikool
Okt. (1.-15.)
Reisen. Verkehrsmittel. Nimm das Rad!
Liiklusvahendid: ratas, rula, buss,
auto
Reisimine, sadamad, lennu-ja
rongijaamad, sõiduplaanid.
Genitiiv: das Auto meines Vaters
Eessõnad genitiiviga: während, anstatt
Sõnamoodustus: fahren-die Fahrt
Kohaeessõnad: wo?, wohin?, woher?
Ajaeessõnad: wann? wie lange?
Okt.(16.-30.)
Hennings Sommerferien
Suvevaheaeg.
Kuhu reisida võimaluse korral ?
Käänete vastavus saksa ja eesti keeles:
kooli – sisseütlev- in +akusatiiv
Oskab kõnelemisel põhjendada
liiklusvahendi valikut.
Oskab kõnes väljendada ennast
nii nimisõnade kui ka
tegusõnaliste analoogidega.
Oskab kõnelemisel kirjeldada
pilte.
Lugemisel oskab leida tekstist
või plaanidest olulist infot.
Oskab imiteerida vestlust
piletiostmisel.
Oskab järjestada segatud
tekstiosi ja sobitada
pealkirjadega.
Omab ettekujutust eesti ja
saksa keele käänete võrdlusest.
II kooliastmes
julgustab õpetaja
õpilasi võõrkeeles
suhtlema, suurendades
suulise suhtluse kõrval
järk-järgult kirjalike
tööde mahtu.
Kirjutamisel on
oluline
tekstiloomeoskuse
arendamine. Teemasid
käsitledes pööratakse
erinevate osaoskuste
kaudu tähelepanu
teiste kultuuride
tundmaõppimisele
ning kõrvutatakse oma
kultuuriga. Õpilasi
harjutatakse kasutama
sõnaraamatuid.
Õpimotivatsiooni
säilitamiseks
kasutatakse
mitmekülgseid
töömeetodeid
(rollimäng, projekt,
rühmatöö) ning
meediavahendeid
(video, arvuti).
Eesti keel
Muusika
Kunst ja käsitöö
(võrdlemine)
Matemaatika
Inimeseõpetus
Mahukas kompleksne
kontrolltöö kord
veerandis..
Õpilane hakkab koostöös
kaaslaste ja õpetajaga
seadma endale
õpieesmärke ning andma
hinnangut oma
teadmistele ning
oskustele.
Eesmärgiks on, et
õpilased õpiks koostöös
sõnastama, mida nad on
enda arvates hästi
omandanud ja/või mille
omandamiseks peavad
nad veel tööd tegema.
Hinnatakse õpitud teema
sõnavara tundmist ja
kasutusoskust vestluses.
Nõo Põhikool
Nov. (1-15.)
Damals und heute. Tante Emma aus Berlin
erzählt.
Toona ja täna.
Tädi Emma jutustus Berliini
ajaloost.
Tegusõna pööramine lihtminevikus: ich ging, ..wir gingen…
Modaalverbide pööramine lihtminevikus: Sie konnten
Nov.(16.-30.)
Ein Brief aus dem Krankenhaus.
Kirja tõlkimine.
Kirjale vastu kirjutamine.
Modaaltegusõna sollen
Oskab kirjutamisel lõpetada
lauseid ja fraase.
Oskab kirjutamisel kirjutada
lühijutukesi.
Oskab kirjutada õpitud teksti
põhjal etteütlust ja seda
parandada.
Oskab kõneleda Berliini
ajaloost.
Osaoskuste
arendamiseks sobivad:
eri liiki eakohaste
tekstide kuulamine ja
lugemine;
adapteeritud eakohaste
tekstide iseseisev
lugemine;
ülesande täitmine
kuuldu ja loetu põhjal
(nt tabeli täitmine,
joonise täiendamine);
eri liiki etteütlused;
kirjad);
Inimeseõpetus,
Eesti keel.
Ajalugu,
ühiskonnaõpetus,
inimeseõpetus.
Töövormiks(nt tunni
ja/või teema lõpus
lühikokkuvõtted,
vestlused,
eneseanalüüsilehed jmt),
mis võimaldavad õpilastel
oma tööd analüüsida
(kirjeldada seda, mida ta
teha oskab ning mida uut
ja huvitavat ta on õppinud
või teada saanud).
Õpilane annab õpetaja
juhendamisel
õppeprotsessile ja oma
tööle hinnangu õpitavas
võõrkeeles, isegi kui
eneseväljendusoskus on
piiratud.
Nõo Põhikool
Dets.(1.-15.)
Die Weihnchten . Träume und Wünsche
Traditsioonid kodus.
Jõulude tähistamisega seotu.
Soovid ja kingituste
kinkimine/saamine.
Dets. (16.-21.)
Die Weihnachtslieder, Weihnachten in
Estland. Weihnachtsstimmung
Jõululaulud. Jõulud Eestis.
Õnnitluste kirjutamine.
Jõulumeeleolu loomine
Tunneb jõulukombestiku
sõnavara.
Jõulud Eestis, Saksamaal..
Oskab väljendada õnnesoove.
Oskab rääkida, mida keegi
kellelegi kingib.
Oskab nimetada oma eelistusi
traditsioonide osas.
Oskab jõululaule kaasa laulda.
Oskab kirjutada jõulu- ja
uusaastaõnnitlusi.
Lühiettekanded (nt
projektitööde
kokkuvõtted)
järjestusülesanded (nt
sõnad lauseteks,
laused/lõigud
tekstiks);
mudelkirjutamine (nt
sõnumid, postkaardid,
lühikesed
rollimängud;
õppesõnastike
kasutamine.
Muusikaõpetus.
Inimeseõpetus.
Geograafia.
Eesti keel
Inglise keel
Muusikaõpetus
Vestlemisel ja kirjalikes
töödes hinnatakse
grammatilist õigsust ja
sisu.
Jõululaulude või
luuletuste ettekandmisel
hinnatakse
ladusust, hääldust ja
üldmuljet.
Nõo Põhikool
Jaan. (5.-15.)
Das Leben –ein Abenteuer. Das Auto - ein
Massenverkehrsmittel.
Elu kui seiklus. Arved Fuchsi elu.
Kuidas sündis auto?
Die Lokalpräpositionen: an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen
Jaan. (16.-30).
Notruf 112. Erste Hilfe
Õnnetusjuhtum
Politseireportaazh
Esmaabi
Fragewörter: Wer?, wem?, was?, wohin?,
wo?, wie viele?, wann?, mit wem?,
womit?
Kõrvallause ja sidesõna
obwohl:…,obwohl sie ein komisches
Gefühl hatten.
Enneminevik ja verbiklamber: Es hatte
schon den ganzen Tag geregnet.
.
Oskab kasutada õpitud
lihtminevikuvorme teksti
interpreteerimisel.
Oskab küsimustele vastata auto
loomise kohta.
Oskab teha sobitusülesandeid.
Oskab tõlkida ja vastata
küsimustele õnnetusjuhtumi
kohta.
Oskab kirjutada reportaaži
juhtunust erinevates rollides.
Oskab esitada laia valikut
küsimusi kasutades 9 erinevat
küsisõna ja neile vastata.
Oskab kasutada tegusõnade
olevikku, lihtminevikku ja
enneminevikku.
Oskab arutleda, mida tuleks
õnnetuse, vigastuse puhul teha.
F:Lugemine ja
tõlkimine.
K: Info otsimine.
I: Iseseisvalt dialoogide
välja mõtlemine.
I: Märksõnade abil
õnnetusjuhtumist
tervikteksti loomine.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:inimeseõpetus
Ajalugu
Ü:
enesemääratluspädev
us.
T:inimeseõpetus.
Hinnatakse
lihtminevikuvormide
korrektset kasutamist
jutustamisel.
Hinnatakse
kuulamistekstist
arusaamist.
Hinnatakse
lühikokkuvõtete tegemise
oskust.
Hinnatakse küsimustest
arusaamist ja adekvaatset
vastamist.
Võimaldatakse õpilastel
teha projekti või plakatit
individuaalselt või
grupitööna. Hinnatakse
teostust, sisu ja
ettekandmist.
Nõo Põhikool
Veebr.(1-15.)
Wie gut kennst du Deutschland? Welche
Sehenswürdigkeiten sind in deinem
Heimatort?
Kui hästi tunned Saksamaad?
Kuulsad isikud, automargid?
Millised vaatamisväärsused on sinu
kodukohas?
Nimisõnade kasutamine ilma artiklita:
Ich komme aus Esland. Er ist
Österreicher.
Erandlikud maadenimetused artikliga:
die Schweiz
Veebr.(16.-28.)
Persönlichkeiten
Kuulsad isikud/isiksused.
Välise ja sisemuse kooskõla?
Diskussioon välimuse
tähtsuse/ebaolulisuse kohta
Ajaleheartikkel: minu
lemmikkuulsus Saksamaal.
Teab erinevaid fakte Saksamaa
kohta.
Teab nimetada oma kodukoha
vaatamisväärsusi.
Oskab nõusolekut avaldada,
olla eitaval seisukohal,
väljendada kahevahelolekut.
Oskab õpitud teemal
erinevates rollides vestelda.
Oskab esitleda oma plakatit.
Oskab tutvustada oma
leheartiklit.
Oskab vastata lisaküsimustele
seoses plakati või
ajaleheartikliga.
Oskab avaldada arvamust
isikute väimuse ja olemuse
kohta.
Oskab võtta seisukoha eristuva
välimuse suhtes.
Teab ja oskab tuua näiteid
kuulsate sakslaste ja nende
tegevusalade kohta.
Oskab sobitada kuulsuste
nimesid nende
iseloomustusega.
F:Lugemine ja
tõlkimine.
K: Info otsimine.
I: Iseseisvalt
dialoogide välja
mõtlemine ja ette
kandmine.
K: Projekti tegemine
valitud teemal, selle
ette kandmine.
T: Geograafia
T: Väärtuspädevus,
inimeseõpetus
Eesti keel
Ettevõtluspädevus.
Kunstiõpetus
Kunstiõpetus,
inimeseõpetus,
muusikaõpetus,
füüsika, kehaline
kasvatus.
Hinnatakse küsimuste
esitamise oskust.
Vastustes hinnatakse
korrektse kõrvallausega
põhjendamisoskust.
Samuti hinnatakse oskust
oma seisukohta
väljendada.
Hinnatakse
loomingulisust,
plakati(Pp) vormistamise
korrektsust,
ettekandmisoskust.
Hinnatakse lisaküsimuste
esitamise/lisaküsimustele
vastamise oskust.
Nõo Põhikool
Märts (1.-15.)
Der Sport. Die Sportstars. Die
Sportarten
Sportimine, spordialad
Spordistaarid
Lemmiksportlane
Die Länder und Sprachen
Maade nimetused
Rahvused
Keeled
Omastav asesõna (Possessivpronomen): mein, dein, sein… Küsisõna welch-e, -er, -es
Märts(16.-30)
Kleine Deutschlandkunde
16 liidumaad
Saksa maastikud
Määrava artikli kasutamine: der, die das Artikli tei kasutata: rahvused, elukutsed…
Oskavad rääkida oma
sportimisest j a
lemmiksportlastest.
Oskavad teha
ettepanekut
kinokülastuseks.
Tunnevad riikide ja
rahvuste nimetusi
õpitavas keeles.
Teavad valikut keelte
nimetusi Euroopas jm.
Oskavad tõlkida
maateaduse kohta ja välja
tuua olulisi fakte.
Oskavad leida Saksamaa
kaardil olulisi piirkondi,
linnu.
K: Ankeedi kostamine ja täitmine Michael
Schuhmacheri (või mõne muu spordistaari)
kohta õpikuteksti põhjal.
F: Lemmikmaade, -rahvuste ja -keelte
nimetused
K:Veslus liidumaadest ja pealinnadest.
K, I: Koostavad näidise järgi
vaatamisväärsete piirkondade pingerea.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:Eesti keel,
inimeseõpetus,
kehaline kasvatus.
Inglise keel, vene
keel.
Matemaatika,
bioloogia, geograafia.
Hinnatakse loomingulist
jutukest oma
lemmiksportlasest.
Hinnatakse rollimänge
erinevate rahvuste rollis.
Hinnatakse suulist vestlust
spordi ja sportimist
Nõo Põhikool Apr. (1.-15.)
Die Freizeit. Womit beschäftigt ihr
euch? Was hast du heute vor?
Vaba aeg. Tegevusalad.
Päevakava.
Kino, teater, teler, trenn,
disko.
Aja planeerimine.
Apr.(16.-30.)
Im Cafe. Die Speisen
Toidud kohvikus.
Menüü. Hinnad
Modaaltegusõnad olevikus
mögen (ich mag, ich möchte),
dürfen, können, müssen, wollen;
ja minevikus(mochte, durfte,
konnte, musste
Tunneb teemakohast
sõnavara ja oskab
vestluses kasutada.
Oskab kutsuda kinno.
Oskab viisakalt
keelduda.
Oskab rollimängus
erinevaid rolle
kehastada.
Saab aru menüüs
kirjutatust.
Oskab kohvikus
tellida/ja teenindada,
I: ,,Kommst du mit ins Kino?,, iseseisev
tõlkimine.
K: Partneriga dialoogi koostamine.
K:Dialoogi ettekandmine.
Koostab ise näidismenüü.
Rollimäng: tellimuse esitamine kohvikus.
(võistkondadevaheline menüüde ja
külastatavuse võrdlus)
Väärtuspädevus.
Inimeseõpetus.
Kirjandus.
Kunst.
Kehaline kasvatus.
Matemaatika.
Ettevõtluspädevus.
Matemaatika.
Kodundus.
Hinnatakse oskust vabast ajast
rääkida.
Kui millegi vastu huvi ei
tunta, on hinnatav see, kui
osatakse seda põhjendada
Hinnatakse suhtluspädevust ja
loomingulisust lisaks
keelendide valdamisele.
Nõo Põhikool Mai (1.-15)
Bist du fit im Thema
Deutschland?
Elanike arv
Pikim jõgi, kõrgeim mägi
Suurim sadam
Grammatik
Küsisõnad
Tegusõna täisminevik,
täisminevik, enneminevik.
Modaaltegusõnade
lihtminevik.
Käänded (nominatiiv,
akusatiiv, daativ, genitiiv)
Mai (16.-6. Juuni)
Wie umweltbewusst bist du?
Kui keskkonnateadlik sa
oled?
Mis on keskkonnateadlik
ja mis mitte?
Isikuline asesõna. Käänamine:
Nominativ; Akkusativ;
Omastav asesõna (mein,
dein);
Die Filme, Zeitschriften,
Kulturinstitutbesuch
SKI külastamine
Valdab kõigi teemade
miinimumsõnavara.
Kontrolltöös oskab
ülekorratuna kõiki põhilisi
grammatika- ja
lausestuselemente.
Saab tunnis vaadatavast
filmist üldjoontes aru.
Oma ettekujutust
keskkonnaalasest
sõnavarast.
K:Korratakse mitmekülgse harjutava
tegevuse käigus(mängud, tõlkeharjutused,
rollimängud, iseõppimine)7. klassi põhilisi
kõnearendus ja grammatikateemasid.
Vaadatakse filmi, arutletakse edasist
sündmustikku, vaadatakse edasi.
Loetakse, uuritakse lisamaterjali saksa
keelt kõnelevate maade kohta.
F:Külastatakse Saksa Kultuuri Instituuti
või võetakse osa kevadistest saksa kultuuri
päevadest Tartus.
Geograafia
Eesti keel.
Väärtuspädevus.
Suhtluspädevus.
Geograafia.
Inimeseõpetus.
Loodusõpetus.
Bioloogia,
geograafia,
Inimeseõpetus.
Kogutestis hinnatakse
grammatika ja
sõnavarateadmisi.
Vestluses hinnatakse eri
teemade sõnavara
tundmist.(Teema tõmmatakse
loosiga.)
Lisahinde võimalus on
saksakeelsete maade kohta
käiva tundjatel.(Kuldvillaku
põhimõttel)
Aastahinde panekul
arvestatakse laialdasi teadmisi
kõigi käsitletud teemade piires
Nõo Põhikool
B-võõrkeel (saksa keel) 9. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi
Kohustuslik teema/maht
Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)
Metoodilised
Soovitused (jaotus
kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö- F;
koosõppimine-K
iseõppimine-I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks:
üldpädevused - Ü; läbivad
teemad – L;
Teised ained – T, kusjuures
sulgudes tuuakse teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste teadmisis
ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ja väärtusi)
Nõo Põhikool
KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-,
KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD. / KEELETEEMAD
Sept.(1-15.) Beziehungen
Inimeste eripära
Käitumine vastavalt tüübile.
Meile tähtsad inimesed.
Sõprus.
Lauseehitus, siduv asesõna nominatiivis, akusatiivis: Das ist mein Freund, der immer für mich da ist..
Sept .(15.-30.) Mein erstes Date. Eine
Mädchenfreundschaft
Suhted vastassugupoolega.
Kohtumispaik, ajastus
Eeskujud
Tüdrukutevahelised suhted
Siduv asesõna eessõnadega datiivis: Das ist der Junge, von dem ich geträumt habe.
Sõnamoodustus: wohnen-die Wohnung
Kinoskäik.
Mõistab inimeste erinevusi ja
oskab end teistega
võrrelda(ankeedi alusel).
Oskab kirjeldada käitumise
põhjusi.
Oskab defineerida sõprust ja
loetleb sõbra tunnusjooni.
Saab kuulamisel aru õpitud
sõnavara ulatuses tekstidest,
lauludest, samuti passiivset
sõnavara sisaldavatest tekstidest.
Oskab kuulamisel eristada
kuulatavast tekstist vajalikku
informatsiooni.
Oskab kõnelemisel vestelda ja
vastata küsimustele õpitud
temaatika piires.
Oskab kõnelemisel õpitud
sõnavara piires rääkida
eeskujudest.
Oskab kasutada siduvat asesõna
lausekonstruktsioonis.
Saab aru tekstist ja oskab
küsimustele vastata. Samuti oskab
küsimusi teksti põhjal esitada.
K:Lühidialoogide
kuulamine ja
järeleaimamine.
K:Kuulamis- ja
rääkimisoskuse kõrval
muutuvad tähtsaks ka
lugemis- ja
kirjutamisoskus, sh
õigekirjaoskuse ja
loovuse süstemaatiline
arendamine.
Jätkub põhisõnavara
kiire laiendamine, õpilasi
juhitakse iseseisvalt
lugema. Arendatakse
teksti mõistmise oskust.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:Eesti keel,
inimeseõpetus,
loodusõpetus,
matemaatika
Inimeseõpetus Kunstiõpetus
Õpitulemuste hindamisel
lähtutakse põhikooli riikliku
õppekava üldosast.
II kooliastmes hinnatakse
kõiki osaoskusi kas eraldi
või lõimitult, andes
tagasisidet eelkõige selle
kohta, mida õpilane on hästi
teinud. Ülesande eesmärgist
lähtudes hinnatakse kas
ühte kindlat või mitut
keeleoskuse aspekti (nt sisu,
ülesehitust, sõnavara, kõne
ladusust, grammatika
õigsust).
Hinnatakse arutlusoskust,
enda ja teiste
võrdlemisoskust . Hinnatakse siduva asesõna
kasutamise oskust kõnes ja
kirjalikus vormis.
Nõo Põhikool Okt. (1.-15.)
Berufe. Vom Hobby zum Beruf.
Elukutsed.
Hobist elukutseks.
Kelleks tahad saada?
Nõuanded teistele.
Tingiv kõneviis: Ich würde meine Mutter
anrufen.
Okt.(16.-30.) Traum und Wirklichkeit
Soovid ja tegelikkus.
Viisaks suhtlemine.
Nõustamine Tingi kõneviis: Wenn ich du wäre, würde
ich…
Teab nimetada elukutseid ja
lühidalt kirjeldada.
Oskab kõnelemisel väljendada ja
põhjendada oma arvamust
erinevate elukutsete suhtes.
Oskab väljendada soove ja
unistusi.
Oskab kõnelemisel kirjeldada
pilte.
Lugemisel oskab leida tekstist
olulist.
Oskab rääkida enda soovidest ja
unistustest.
Oskab kirjutada nõuandvat e-
kirja.
Oskab kasutada loovalt erinevaid
keelendeid.
Kirjutamisel on oluline
tekstiloomeoskuse
arendamine. Teemasid
käsitledes pööratakse
erinevate osaoskuste
kaudu tähelepanu teiste
kultuuride
tundmaõppimisele ning
kõrvutatakse oma
kultuuriga. Õpilasi
harjutatakse kasutama
sõnaraamatuid.
Õpimotivatsiooni
säilitamiseks
kasutatakse
mitmekülgseid
töömeetodeid
(rollimäng, projekt),
).rühmatöö) ning
meediavahendeid
(video, arvuti).
Eesti keel
Muusika
Kunst ja käsitöö
(võrdlemine)
Matemaatika
Inimeseõpetus
Mahukas kompleksne
kontrolltöö kord veerandis.
Eesmärgiks on, et õpilased
õpiks koostöös sõnastama,
mida nad on enda arvates
hästi omandanud ja/või
mille omandamiseks
peavad nad veel tööd
tegema.
Hinnatakse õpitud teema
sõnavara tundmist ja
kasutusoskust vestluses. Hinnatakse
viisakusvormide
kasutamisoskust.
Nõo Põhikool Nov. (1-15.)
Topp-Berufe. Psychotest.
Popimad elukutsed
Isikuomaduste test.
Nov.(16.-30.)
Traditionen. Deutschland feiert.
Traditsioonid.
Pühad Saksamaal.
Võrdlus Eestiga.
Passiivi olevik: wird gefragt
Oskab kirjutamisel lõpetada
lauseid ja fraase.
Oskab kirjutamisel kirjutada
lühijutukesi.
Oskab refereerida loetud teksti.
Oskab kasutada tingivat kõneviisi.
Saab aru passiivi funktsioonist ja
oskab seda tõlkida ja
konstrueerida.
Teab erinevaid pühasid ja oskab
neist levinumaid (pildi abil)
kirjeldada.
Oskab võrrelda pühasid Eestis ja
Saksamaal.
Osaoskuste
arendamiseks sobivad: eri liiki eakohaste
tekstide kuulamine ja
lugemine; adapteeritud eakohaste
tekstide iseseisev
lugemine.
Ülesande täitmine
kuuldu ja loetu põhjal
(nt tabeli täitmine,
joonise täiendamine); eri liiki etteütlused; kirjad);
Inimeseõpetus, Eesti keel.
Bioloogia,
inimeseõpetus.
Töövormiks(nt tunni ja/või
teema lõpus
lühikokkuvõtted, vestlused,
eneseanalüüsilehed jmt),
mis võimaldavad õpilastel
oma tööd analüüsida
(kirjeldada seda, mida ta
teha oskab ning mida uut ja
huvitavat ta on õppinud või
teada saanud). .
Hinnatakse väitlemisoskust
traditsioonide erinevustest
Saksamaal ja Eestis. Hinnatakse sõnavara ja
grammatilist korrektsust
essees.
Nõo Põhikool Dets.(1.-15.)
Die Weihnchten . Träume und Wünsche
. Traditsioonid kodus.
Jõulude tähistamisega seotu.
Soovid ja kingituste
kinkimine/saamine.
Lihavõtted Passiivi lihtminevik.: Die Eier wurden
gekocht.
Dets. (16.-21.)
Die Weihnachtslieder, Weihnachten in
Estland. Weihnachtsstimmung. Deutsche Erfindungen
Jõululaulud. Jõulud Eestis.
Õnnitluste kirjutamine.
Jõulumeeleolu loomine
Saksa leiutised
Tunneb jõulukombestiku
sõnavara.
Jõulud Eestis, Saksamaal..
Oskab väljendada õnnesoove.
Oskab rääkida, mida keegi
kellelegi kingib.
Oskab nimetada oma eelistusi
traditsioonide osas.
Oskab jõululaule laulda.
Oskab kirjutada jõulu- ja
uusaastaõnnitlusi.
Oskab kasutada sõnastiku abi.
Teab tuntumaid saksa leiutisi ja
nende autoreid.
Lühiettekanded (nt
projektitööde
kokkuvõtted) järjestusülesanded (nt
sõnad lauseteks,
laused/lõigud tekstiks); mudelkirjutamine (nt
sõnumid, postkaardid,
lühikesed rollimängud; õppesõnastike
kasutamine.
Jõululaulude esitamine, jõululuuletuste loomine. Vajalikemate saksa
leiutiste topp 3
koostamine koos
põhjendusega.
Muusikaõpetus. Inimeseõpetus. Geograafia.
Eesti keel Inglise keel
Muusikaõpetus Füüsika, keemia.
Vestlemisel ja kirjalikes
töödes hinnatakse
grammatilist õigsust ja sisu.
Jõululaulude või luuletuste
ettekandmisel hinnatakse ladusust, hääldust ja
üldmuljet. Hinnatakse leiutiste
vajalikkuse põhjendamise
oskust
Nõo Põhikool
Jaan. (5.-15.)
Landeskunde mit Messer und Gabel. Deutsche
Küche.
Traditsioonilised söögid Saksamaal.
Suvine grillimine
Kuuluvust väljendavad järelliited: Wiener Würstchen
Nimisõnade sootunnused: -chen- das Mädchen
Jaan. (16.-30). Maibaum
Erinevused pühades. Sõnamoodustus, omadussõna: -isch
ausländisch, -ig- farbig .
Oskab nimetada traditsioonilisi
saksa toite.
Oskab küsimustele vastata loetud
teksti põhjal.
Oskab võrrelda suvist grillimist
Eestis ja Saksamaal.
Saab aru erinevustest Eesti ja
Saksamaa kombestikus.
Oskab kasutada ühekeelset
sõnastikku.
Oskab kasutada passiivi
lihtminevikku.
F:Lugemine ja tõlkimine.
K: Info otsimine,
võrdlemine.
I: Iseseisvalt dialoogide
välja mõtlemine.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:inimeseõpetus
Kunstiõpetus
Ü:
enesemääratluspädevus. T:inimeseõpetus.
Hinnatakse võrdlevat
arutelu Saksamaa ja Eesti
perekondlike
suvetraditsioonide osas. Hinnatakse kuulamistekstist
arusaamist, esemete
toajoonisele kandmist.
Hinnatakse küsimustest
arusaamist ja adekvaatset
vastamist. Võimaldatakse õpilastel
teha projekti või plakatit
individuaalselt või
grupitööna. Hinnatakse
teostust, sisu ja
ettekandmist.
Nõo Põhikool
Veebr.(1-15.)
Nach Estland?-Warum nicht!
Eestisse?-Miks mitte!
Muljed Eestist Sõnajärg liitlauses sidesõnaga weil: Sie
möchte ein Junge sein, weil Jungen nicht so
viel im Haushalt helfen müssen. Ajavormide kasutamine, täisminevik: Der
Winter hat 2 Monate gedauert.
Veebr.(16.-28.)
Willkommen in Tallinn!
Plakat(Pp) vaatamisväärsustest,
loodusest, kultuurist. Tegusõna reeglipäraste ja ebareeglipäraste
vormide kordamine
Oskab tõlkida ja refereerida
teksti mõningate
vaatamisväärsuste kohta Eestist.
Oskab millegi põhjuste kohta
küsida ja midagi põhjendada.
Oskab nõusolekut avaldada, olla
eitaval seisukohal, väljendada
kahevahelolekut.
Oskab õpitud teemal erinevates
rollides vestelda.
Oskab kokkuvõtvalt selgitada
pealinna külastamise ajendeid ja
olulisust.
Teab nimetada mõningaid
Tallinna vaatamisväärsusi.
F:Lugemine ja tõlkimine.
K: Info otsimine.
I: Iseseisvalt dialoogide
välja mõtlemine ja ette
kandmine.
K: Projekti tegemine
valitud teemal, selle ette
kandmine.
T: Bioloogia Geograafia. Ajalugu. T: Väärtuspädevus,
inimeseõpetus
Eesti keel
Ettevõtluspädevus. Kunstiõpetus Ajalugu, bioloogia, geograafia.
Hinnatakse
refereerimisoskust . Vastustes hinnatakse
korrektse kõrvallausega
põhjendamisoskust. Samuti hinnatakse oskust
oma seisukohta väljendada.
Hinnatakse loomingulisust,
plakati(Pp) vormistamise
korrektsust,
ettekandmisoskust. Hinnatakse lisaküsimuste
esitamise/lisaküsimustele
vastamise oskust.
Nõo Põhikool
Märts (1.-15.)
Briefe aus dem Urlaub
Kirjad puhkuselt
Erinevad reisisihid
Reklaamvoldikud
Die Länder und Sprachen
Maade nimetused
Rahvused
Keeled
Tulevik: er wird kommen
Märts(16.-30)
Präsentieren und beschreiben.
Tipps für gelungene Präsentation.
Nõuanded õnnestunud
ettekandeks.
Oskavad valida välja oma
eelistatu reisisihte ja
põhjendada.
Oskavad teha
ettepanekut teiste
veenmiseks.
Teavad valikut keelte
nimetusi Euroopas jm.
Oskab pildi abil
kirjeldada
ekskursioonipäeva
/matka.
Oskab analüüsida ja anda
nõu ettekannete
täiustamiseks.
K: Lemmiksihtkohtade reflekteerimine
klassis.
F: Küsitlus.
K:Veslus erinevatest ootustest
puhkusele/reisile.
K, I: Koostavad näidise järgi fännikirja
sportlasele.
Ü:sotsiaalne pädevus,
väärtuspädevus.
T:Eesti keel,
inimeseõpetus,
ajalugu, geograafia.
Inglise keel, vene
keel.
Matemaatika .
Kehaline kasvatus.
Hinnatakse erinevate
reisisihtkohtade eelistamise
põhjendamise oskust.
Hinnatakse loomingulist
jutukest oma
lemmiksihtkohast.
Hinnatakse rollimänge
erinevate rahvuste rollis.
Hinnatakse suulisi nõuandeid
ja kirjalikku kokkuvõtet
klassikaaslase esitluse kohta.
Nõo Põhikool Apr. (1.-15.)
Lernen
Õppima õppimine.
Päevakava.
Rõõm tegutsemisest.
Aja planeerimine.
Enneminevik: Ich hatte ein Geräusch gehört.
Apr.(16.-30.)
Lernprobleme
Õpiprobleemid.
Nõuanded kaaslastele.
Passiiv olevik ja lihtminevik
Tunneb teemakohast
sõnavara ja oskab
vestluses kasutada.
Oskab analüüsida oma
õppimisharjumusi.
Oskab analüüsida
vajakajäämisi.
Oskab rollimängus
erinevaid rolle
kehastada.
Saab aru
õpiprobleemidest ja
oskab anda nõu
kaaslasele.
Oskab kasutada
erinevaid lausestruktuure
ja keelendeid oma
mõtete väljendamiseks.
I: Teksti tõlkimine ja refereerimine.
K: Partneriga dialoogi koostamine.
K:Dialoogi ettekandmine.
Kogub kokku õpiprobleemid ja leiab neile
,,rohtu,,.
Rollimäng: klassikaaslaste /õpilase ja
õpetaja rollis.
Väärtuspädevus.
Inimeseõpetus.
Kirjandus.
Kunst.
Kehaline kasvatus.
Matemaatika.
Ettevõtluspädevus.
Matemaatika.
Kodundus.
Hinnatakse oskust rääkida
oma õpiharjumustest ja oskust
vajakajäämisi analüüsida.
Kui millegi vastu huvi ei
tunta, on hinnatav see, kui
osatakse seda põhjendada
Hinnatakse suhtluspädevust ja
loomingulisust lisaks
keelendite valdamisele.
Nõo Põhikool Mai (1.-15)
Warum gerade Deutsch? Wie
lerne ich eine Fremdsprache am
besten?
Saksa keel-miks just see
keel?
Kuidas õpin võõrkeelt
kõige tõhusamalt?
Käänded (nominatiiv, akusatiiv,
daativ, genitiiv),
Tegusõna rektsioonid: auf den
Bus warten
Mai (16.-6. Juuni)
Arbeit im Paradies.
Kommunikation
Kui sarnased on saksa ja
inglise keel?
Suhtlemine erinevatel
õpitud teemadel.
;
Die Filme, Zeitschriften,
Kulturinstitutbesuch
Film, ajakirjad
SKI külastamine
Valdab kõigi teemade
miinimumsõnavara.
Kontrolltöös oskab
ülekorratuna kõiki
põhilisi grammatika- ja
lausestuselemente.
Saab tunnis vaadatavast
filmist, loetavast
ajakirjast üldjoontes
suhteliselt hästi aru.
Oskab leida sarnasusi
saksa ja inglise keele
vahel.
Oskab erinevatel
teemadel suhelda.
Saab hakkama erinevate
keeleliste struktuuride ja
sõnavara kasutamisega.
K:Korratakse mitmekülgse harjutava
tegevuse käigus(mängud, tõlkeharjutused,
rollimängud, iseõppimine)9. klassi põhilisi
kõnearendus ja grammatikateemasid.
Vaadatakse filmi, arutletakse edasist
sündmustikku, vaadatakse edasi.
Loetakse, uuritakse lisamaterjali saksa
keelt kõnelevate maade kohta.
F:Külastatakse Saksa Kultuuri Instituuti
või võetakse osa kevadistest saksa kultuuri
päevadest Tartus.
Eesti keel.
Väärtuspädevus.
Suhtluspädevus.
Geograafia.
Inimeseõpetus.
Loodusõpetus.
Kogutestis hinnatakse
grammatika ja
sõnavarateadmisi.
Vestluses hinnatakse eri
teemade sõnavara
tundmist.(Teema tõmmatakse
loosiga.)
Hinnatakse oskust kasutada
rikkalikku sõnavara ja
keelestruktuure oma mõtete
väljendamisel nii suuliselt kui
kirjalikult.
Lisahinde võimalus on
saksakeelsete maade kohta
käiva tundjatel.(Kuldvillaku
põhimõttel)