_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 1
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon
HITSA Innovatsioonikeskuse tellimusel koostanud töörühm koosseisus:
Martin Ehala (töörühma juht), Erika Rummel, Kristi Rahn, Marju Ilves, Kadri Sõrmus
Mai-november 2012.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 2
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Sisukord
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon ............................................................................................................. 1
Eesti keele e-õppevara kaardistamine ................................................................................................................. 3
E-koolikoti üldistest alustest ................................................................................................................................ 6
Sihtrühmad ja kasutussituatsioon ....................................................................................................................... 7
E-õppevara omadused ......................................................................................................................................... 8
Tegevuskava ....................................................................................................................................................... 11
I etapp (kuud 1-6): Projekteerimine .............................................................................................................. 12
II etapp (kuud 7-12): Sisu näidiste valmistamine........................................................................................... 12
III etapp (kuud 13-18): Mängu kujunduse väljatöötamine ............................................................................ 12
IV etapp (kuud 19-24): Testversiooni väljatöötamine ................................................................................... 12
V etapp (kuud 25-30): Testversiooni katsetamine ........................................................................................ 13
V etapp (kuud 31-36): Beetaversiooni avaldamine ....................................................................................... 13
Eeldatav ressursivajadus ............................................................................................................................... 13
Tugitegevused ............................................................................................................................................... 14
Alusmaterjal .................................................................................................................................................. 14
Koolitus ja tugimaterjalid .............................................................................................................................. 15
Tehnilised küsimused .................................................................................................................................... 15
Kestlikkus ....................................................................................................................................................... 15
Litsentseerimisküsimused ............................................................................................................................. 16
Haakuvad tegevused ja koostööpartnerid .................................................................................................... 16
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 3
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Eesti keele e-õppevara kaardistamine
Eesti keele e-õppevara (e-koolikoti) arendamise tegevuskava väljatöötamiseks on oluline omada
ülevaadet olemasolevatest e-õppematerjalidest eesti keele õpetamiseks. Selleks kaardistati eesti
keele õppeaine õpieesmärke, õpitulemusi ja õpitegevusi toetavad avalikult kättesaadavad eesti keele
e-materjalid. Kaardistamise fookus seati II kooliastmele, sest valdkonna eelneva analüüsi tulemusel
kahel koosolekul (13.02. 2012 ja 04.05.2012) leiti, et sellel vanuseastmel annaks e-õppevara
arendamine emakeeleõpetuses kõige suuremat kasu. Eelanalüüs näitas samuti, et üksikuid töölehti,
tunnikonspekte ja muid õppematerjale on elektrooniliselt avaldatud liiga palju, et neid kõiki oleks
mõeldav kaardistada. Seetõttu otsustati keskenduda vaid neile materjalidele, mis on oma olemuselt
e-materjalid ja mida saaks kasutada või edasi arendada eesti keele e-õppevara loomisel. Kuigi
kaardistamise fookus oli II kooliastmel, kirjeldati kaardistamisel ka teistele kooliastmetele mõeldud
rakendusi ning üldisi keeletehnoloogilisi ressursse, kui need oma olemuselt sobisid süsteemse eesti
keele e-õppevara arendamiseks. Keskkondadest olid vaatluse all Koolielu (www.koolielu.ee),
Keeleveeb (www.keeleveeb.ee) Keelevara (www.keelevara.ee), Miksike (www.miksike.ee) ning
olulisemad eesti keele kui teise keele e-õppe keskkonnad. Kaardistati ka väljaspool neid keskkondi
olevaid materjale, mis olid leitavad veebipäringute abil.
Koolielus on suurem osa e-õppematerjale pigem ühe või mõne teemaga seotud. Tervikmaterjale on
vähe. Visuaalselt ja sisult head terviklahendust ei leidu, mis sobiks uueks e-õppematerjaliks või selle
osaks. Enamasti on materjalid lihtsa ülesehitusega ja pakuvad numbrilist tagasisidet soorituse kohta.
Üksikute teemade õpetamise-õppimise juures saab neid kasutada, aga täielikult nende toel materjali
omandada ei saa. Väga vähesed materjalid sisaldavad lisaks harjutustele ka teooriat ja võimalust
kehvema soorituse puhul abi saada. Kasinalt on kasutatud kaasaegseid ja uudseid lähenemisi nii sisu
kui ka veebilahenduste poolest. Kõige enam on Hot Potatoesil baseeruvaid harjutustikke. Ideede
leidmiseks võib kõige enam abi saada nendest materjalidest:
● Eesti keel. Harjutamine teeb meistriks. Selles materjalis on käsitletud 2. kooliastme
keeleteemasid, lisaks on ka kuulamisharjutused ja kirjandusega seotud harjutused
(http://eestikeel.sauropol.com). Materjalis puudub teooria, aga on hulk kasvava
raskusastmega harjutusi, millel on ka enesekontrolli võimalus.
● Häälikuõpetus ja kõnearendus, autor Liis Salum. Enesekontrolliga harjutused õpitud teemade
harjutamiseks ja kinnistamiseks (http://salumliis.sauropol.com/).
● Täishäälikud ja sulghäälik p veaohtlike häälikutena, autor Hene Binsol. Terviklikuma
lähenemisega materjal konkreetse teema õppimiseks ja harjutamiseks
(http://www.hiie.tartu.ee/veaohtlikp/index.html).
● Tunne kõnekäände, autor Leili Pukk. Materjal kõnekäändude ja piltlike väljendite
harjutamiseks ja ka kontrollimiseks (http://www.hiie.tartu.ee/konekaanud/). Harjutused on
erineva raskusastmega.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 4
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
● Tiiger ja tiiger õpetavad eesti keelt 4. klassis, autor Ingrid Maadvere. Selles materjalis on koos
reeglid, neid selgitavad koomiksid ja testid (http://web.zone.ee/oppematerjal58/index.html).
Veebikeskkond “Keeleveeb” (www.keeleveeb.ee) sisaldab mitmeid keeletehnoloogilisi rakendusi,
mida oleks võimalik õpetamiseks kohandada või harjutuste kontrollimootorina kasutada. Keeleveebi
rakendused on vabavaralised. Üldhariduskooli jaoks sobivad väga hästi järgmised rakendused:
Tesaurus
Sünonüümisõnastik
Morfoanalüsaator
Poolitaja
Lemmatiseerija
Sõnavormide moodustaja
Koolisõnastikud
ning miks mitte ka HTMLspeller.
Nende rakenduste eeliseks on töökindel ning kontrollitud tulemus. Mõne rakenduse puhul oleks vaja
asendada terminoloogia meie üldhariduskoolis kasutatava eestikeelse terminoloogiaga.
● “Keelevara” (www.keelevara.ee) lehelt sobib kooliõpilaste jaoks väga hästi rakendus “Arvud
eesti keeles”.
● EKI lehel (www.eki.ee) oleva “Keelenõuvaka” baasil oleks võimalik luua gümnaasiumiõpilaste
jaoks keeleharjutusi – olemas on vastused ning nende juurde tuleb luua harjutused-
küsimused.
Eesti keel võõrkeelena/teise keelena e-õppevara seas on mahukaid iseõppijale mõeldud materjale.
Mitmed neist on keelekursusena üles ehitatud ning kasutavad lisaks eesti keelele ka mõnda muud
keelt. Enamasti on sihtrühmaks täiskasvanud keeleõppija, seega ei haaku need materjalid
õppekavaga. Materjalid tegelevad peamiselt teksti vastuvõtu oskuste arendamisega, lisaks sisaldavad
nad grammatika- ja sõnavaraülesandeid. Mitme materjali puuduseks on liigne hüperlingitus ja/või
kohmakas ülesehitus (Oneness City, Eesti üldkeele kursus, Testimiskeskkond).
Esile tõstmist väärivad järgmised materjalid:
● Ükskeelne pildiline sõnastik Eesti keel e-õppes. Sõnavara omandamine
(http://els.leveranse.com/), milles kasutajal on võimalik sõnu ja lauseid kuulata, hääldada,
lugeda, kirjutada ning luua olemasolevatest sõnadest individuaalne raskete sõnade sõnastik.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 5
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
● Lapse keelelist arengut toetavad interaktiivsed ja atraktiivsed mängulised materjalid
(http://www.frepy.eu/games ee-lõpulised lingid).
● Suuremahuline ja mitmekesine eesti keele e-kursus algajatele (0-A2 tasemele) Keeleklikk
(www.keeleklikk.ee), milles on järge pidav ülevaatlik sisukord, lihtne keelekasutus keeruliste
asjade selgitamiseks ja palju ülesandetüüpe, sh ka teksti loomeks.
Miksikeses on valminud töölehtedest koosnevad tasulised e-töövihikud (2.-9. klassini), mis katavad
täies ulatuses vastava klassi ainekava. Interaktiivseid harjutusi on vaid mõne teema lisana.
Interaktiivsete harjutuste tüübid Miksikeses on järgmised:
Valimisjaoskond õiged vastused tuleb hiirega sobivasse kohta lohistada
Täitmisjaoskond – vastus tuleb trükkida nagu lühivastusega testis
Pildijaoskond – tekst tuleb lohistada õige pildi juurde
Luuagolf – klaviatuuri abil tuleb luuaga õige pall kaussi lüüa
Korrapidaja - segamini täherivi tuleb lohistada õigesse järjekorda
Lüngajaht – hiirega tuleb klõpsata põgenevale lüngale, harjutab ka hiire käsitsemist
Sorteerija – tuleb klikkida konteineril ja siis sildil, mida sinna konteinerisse soovid
Märginoppija – tuleb klikkida märginupul, siis sõnal, mille taha seda märki soovitakse
Vastajale antakse õige-vale tagasiside ja ta saab oma tulemusi teistega edetabelis võrrelda,
sisulisi eksimusi ei selgitata.
Õpetajad saavad tellida interaktiivseid kontrolltöid.
Varasemast perioodist on palju tegevõpetajate koostatud i-harjutusi, kuid tasuta kasutajal on
vajalikku raske leida. Süstematiseeritud on töölehed ja tasuline materjal.
Kaardistamise kokkuvõtteks võib öelda, et ühtegi terviklikku ja ulatuslikku rakendust, mille võiks võtta
eesti keele kui emakeele e-õppevara arendamise aluseks, loodud ei ole. Terviklikke ja mahukaid
rakendusi on loodud eesti keele kui teise keele õpetuseks, kuid sihtrühma ja metoodika iseärasuste
tõttu ei saa ka ühtegi nendest baasina kasutada. Hulgaliselt on loodud väiksemahulisi e-rakendusi
mõne üksiku eesti keele teema õpetamiseks, kuid need on teostuselt, teoreetiliselt ja metoodiliselt
väga erinevad. See tähendaks, et nende materjalide integreerimisel uue arendatava e-õppevara
osana tuleks teha ulatuslikke sisulisi, kujunduslikke ja ka metoodilisi muudatusi. Et arendatava eesti
keele e-õppevara peaks olema metoodiliselt, sisuliselt ja kujunduslikult ühtlane, siis on töörühma
arvates otstarbekas hakata eesti keele e-õppevara rajama nö puhtalt lehelt, kasutades kaardistamisel
saadud ideid uue rakenduse kujundamisel. Huvitavamad üksikrakendused võiks arendatavas e-
õppematerjalis kättesaadavaks teha kasulike linkide kategoorias lisamaterjalina.
Mainitute kõrval on vabalt kättesaadavad ka mitmesugused keeletehnoloogilised ressursid, mis ei ole
küll iseenesest õppevara, kuid mida on võimalik kasutada e-õppevara sisemise mootorina, mis
genereeriks ülesandeid või kontrolliks vastuseid. Nende ressursside kasutamist loodavas e-õppevaras
tuleks kindlasti kaaluda.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 6
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
E-koolikoti üldistest alustest
E-õppevara arendamise võimalused paiknevad skaalal, mille ühes otsas on lineaarselt üles ehitatud
kursuselaadne õppevara, millel on täpselt ette kirjutatud teemade ja harjutuste järjekord ja mis on
üles ehitatud mingist kindlast metoodikast lähtuvalt. Skaala teises otsas on andmebaasi tüüpi õppe-
elementide varamu. Sellesse varamusse kuuluvad õppematerjalid on küll samuti liigendatud
raskusastmete ja teemade järgi, nii et põhimõtteliselt on iga klassi iga aine iga teema kohta mingi
hulk õppevara, kuid see õppevara ei ole ühtse metoodika või järgnevusega seotud. Need on lihtsalt
eri tüüpi tekstid, videod, harjutused, testid, simulatsioonid jms materjal, mis sobib kasutamiseks
mingis kindlas klassis mingi kindla teema juures.
Meie hinnangule ei ole üks ega teine äärmus e-koolikoti põhiideoloogiana optimaalne, sest neil on
mõlemal olulisi puudusi. Kui kujundada e-koolikotti iga aine kohta sisuliselt ja metoodiliselt läbi
töötatud kursuselaadne õppevara, siis sunnib see kõiki õpetajaid ja kõiki klasse õppima ühe e-õpiku
järgi. Arvestades, et riiklik õppekava on oma ideoloogialt üsna avar raamistik, mille põhjal iga kool
koostab oma ainekava (selle põhjal koostab iga õpetaja oma töökava ja selle alusel omakorda
koostab ta individuaalsed tunnikavad), siis tähendab kõigile õpilastele ühesuguse e-õppevara
„ettekirjutamine“ piirata koolide õigust kujundada oma õppetegevust RÕKi alusel vastavalt oma
õpilaskonna eripäradele. Samuti piirab see õpetajate õigust kujundada RÕKi ja kooli ainekava põhjal
oma isikupärane töökava. Selline lähenemine tähendaks ühe riiklikult sanktsioneeritud ja doteeritud
lähenemise kehtestamist, mis on vastuolus RÕKi põhimõtetega kooli ja õpetaja vabadusest riiklikku
õppekava ellu rakendada
Oma puudused on ka andmebaasi tüüpi e-koolikotil, kus iga aine iga klassi iga teema sahtlisse lihtsalt
kogutaks mitmesugust õppevara antud teema kohta – tekste, videosid, simulatsioone, harjutusi jne.
Selline andmebaas võimaldab küll õpetajal leida omale õppetööks vajalikku materjali, kuid kui
arvestada materjali hulka, mis selles andmebaasis olema hakkab, siis on karta, et kaduma läheb
süsteemsus. Erinevad metoodilised lähenemised, mis on mõnikord ka vastuolulise terminoloogia või
rõhuasetustega, võiks muuta sellisest andmebaasist vajalike materjalide otsimise keerukaks. Kui see
andmebaas oleks veel vabalt avatud täiendustele, siis võib sinna koguneda ka kaheldava väärtusega
või vigadega materjale. Kaardistamise käigus kogutud e-materjalide põhjal saaks alustada seda tüüpi
andmebaasi moodustamist, kuid meie hinnangul oleks sellise materjalide varamu kasutegur väike,
sest eri materjalid ei moodusta tervikut ning nende tehniline ja sisuline tase on erinevad. Seetõttu ei
pea töörühm heaks lahenduseks olemasolevate materjalide koondamist andmebaasi, mille
materjalidel ei ole omavahel mingit sisulist seost.
Optimaalseks lahenduseks peame kahe äärmuse vahelist võimalust. See tähendab, et tegemist oleks
põhimõtteliselt õppematerjalide andmebaasiga, kus iga materjal oleks kategoriseeritud mingi kindla
aine mingisse konkreetsesse teemasse mingil kindlal vanuseastmel. See liigitus ei peaks olema nii
konkreetne, et RÕKi ainekava iga lause kohta oleks oma kategooria – RÕK on orientiir ja sinna
kirjutatud ainesisu ja eesmärgid pole sama kaaluga, mistõttu pole mõeldav ega vajalikki tagada
õppevaraga kaetust sellisel detailsusastmel. Samas ei peaks see andmebaas olema täiesti vabalt
täiendatav, st ei ole mõistlik, et iga soovija võiks sinna oma õppevara üles laadida. Pigem peaks see
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 7
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
andmebaas kujunema üksikutest projektide tulemusel, mis oleks oma iseloomult sisuliselt ja
metoodiliselt läbitöötatud terviklikud õppematerjalid, mis sisaldaks eri tüüpi materjale (seletav osa,
harjutused, kontrolltööd jms), mis oleks omavahel seotud mingi loogika (raskusastme suurenemine,
temaatiline järgnevus) alusel üheks tervikuks. Sellised terviklikud õppematerjalid võiks olla
minimaalselt mingi konkreetse alateema pikkused (alates 4-5 õppetundi) või maksimaalselt kogu
kooliastet läbivad e-õppevara komplektid. Peaks säilitama võimaluse, et e-koolikotti tuleks sama
aineosa kohta erinevaid õppematerjale, nö paralleelõpikuid. Samas, et neis olevad materjalid on
samal ajal korrastatud ka andmebaasina, siis peaks olema õpetajal võimalus kasutada näiteks ühe
teema õpetamisel üht materjali, kuid mõne teise teema õpetamisel teist, ühesõnaga, õpetajal võiks
olla võimalus eri materjalide peatükke ja harjutusi kombineerides kujundada oma personaalne
õppematerjal. See annaks õpetajale tegutsemisvabaduse ja sarnaneks olukorraga praeguses koolis,
kus klassis on harilikult mitu erinevat komplekti õpikuid ja lisaks põhiõpikule võetakse osa teemasid
mõnest teisest õpikust, kus see on tema arvates paremini koostatud.
Oluline on eristada e-koolikoti keskkonda e-klassi keskkonnast. E-koolikott on erineva metoodika ja
eesmärgiga mitmekesiste õppematerjalide kogu, mida on võimalik kasutada individuaalselt, aga ka
kollektiivselt e-klassiruumis toimuva tegevusega seotult.
E-klassiruum on e-õppe keskkond, nagu näiteks IVA või Moodle. E-koolikott peaks olema lõimitud e-
klassiruumiga, kuid need kaks pole sama. Koolikotis on erinevat tüüpi materjalid, millel ei pea olema
kõiki e-klassi funktsionaalsusi (testimine, tagasiside, hindamine, rühma- ja paaristöö võimalus).
Sihtrühmad ja kasutussituatsioon Eesti keele e-koolikoti sisu visiooni kujundamisel on lähtutud just sellest viimasest võimalusest, st
visioon esitab ühe konkreetse e-õppevara projekti nägemuse, mis töörühma arvates on esimese
õppevahendina kõige suurema kasuteguriga. See õppevara on planeeritud II kooliastme õpilastele,
kuid seda on võimalik järk järgult kasvatada nii, et see sobiks ka III kooliastmele ja seejärel
gümnaasiumile. Samas ei ürita mainitud e-õppevara ammendada RÕKi eesti keele ainekava, st see ei
ole aine põhiõpik, vaid keskendub teatud pädevuste arendamisele ja teadmiste kinnistamisele, mida
on e-õppevara kaudu on kõige efektiivsem teha. Efektiivsuse all me mõistame seda, et
instrueerimise, harjutamise ja tagasisidestamise süsteemi võiks ette programmeerida, mistõttu
õppevara oleks võimalik põhimõtteliselt kasutada ka õpetaja vahetu osaluseta.
Et arvuti ei suuda nagunii anda tagasisidet õppekava kõigi eesmärkide täitmise kohta, siis ei saa
selline õppevara põhimõtteliselt olla õppekava ammendava iseloomuga, vähemalt eesti keele aines
mitte. Suure osa õppekava eesmärkide saavutamiseks on vajalik õpetaja ja õpilaste vahetu
suhtlemine õppeprotsessis, kus harjutusülesannete sooritus nõuab inimese analüüsi selleks, et anda
adekvaatset tagasisidet. Arvatavasti on ka teistes ainetes selliseid eesmärke, mille täitmist pole
võimalik saavutada programmeeritud e-õppevara abil ilma õpetaja osaluseta, seetõttu pole ilmselt
mõtet üritada e-koolikotti täita õppevaraga nii ammendavalt, et see kataks kogu õppekava. Muidugi
võib luua ka selliseid rakendusi, mis on oma meediumi poolest elektroonilised, kuid toimivad osana
õpetaja ja õpilaste õpitegevusest, st tegemist oleks praeguse õpikuga ainult elektroonilises vormis
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 8
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Et ära kasutada e-õppevara eeliseid, st programmeeritud harjutuste kontrollimist ja
tagasisidestamist, leidis töörühm, et optimaalne oleks esimese emakeeleõpetuse rakendusena luua
e-koolikotti õigekirja arendamise keskkond, mis on mõeldud peaasjalikult iseseisvaks kasutuseks neile
õpilastele, kes soovivad ületada oma mahajäämust mingis aineosas või ka selleks, et arendada oma
pädevust mõnes aineosas kõrgemale, kui võimalik klassis toimuvas õppes osalemisega. Ühesõnaga,
tegu on individuaalset meisterlikkust kujundava süsteemiga.
II kooliaste sai valitud sihtrühmana seetõttu, et selles kooliastmes suurenevad õpilastevahelised
tasemeerinevused õigekirja omandamises. Individuaalne treeningusüsteem võimaldab nõrgematel
õpilastel individuaalse tööga teistele järele jõuda. Samas on II kooliaste oma kirjakeele oskuse
tasemelt veel sedavõrd madalal tasemel, et see õppevara võib huvi pakkuda ka täiskasvanud
keeleõppijale, kes õpib eesti keelt teise keelena, samuti neile vanemate klasside õpilastele, kes on
tulnud eesti kooli üle vene koolist ja kelle kirjakeeleoskus seetõttu on madalam kui nende
klassikaaslastel või teistel õpilastel, kellel on jäänud lünki teadmistes. Süsteemi saaks edukalt
kasutada ka välismaal asuvad perekonnad, kes soovivad oma laste kirjakeeleoskust hoida tasemel ka
olukorras, kus eesti keele õpe koolis ei ole võimalik.
Alustades e-õppevara arendamist II kooliastmes, on põhimõtteliselt perspektiivikas suurendada
harjutuste raskusastet järjest niimoodi, et see sobiks ka III kooliastme õpilastele ja
gümnaasiumiõpilastele. Põhimõtteliselt peaks kõige raskemate harjutuste sooritaja olema
saavutanud eesti õigekirjaoskuse kõrgtasemel.
Käesolev e-õppevara on esimese suurema süsteemse e-õppevara visioon eesti keele e-koolikoti jaoks.
See ei ürita olla ammendav ega kõikehõlmav, vaid keskendub sellistele õppetegevustele, mille
harjutamine e-õppevara abil on kõige efektiivsem. Kuigi tegu on suuremahulise õppevaraga, mille
koostamine on ilmselt mitme aasta projekt, ei tähenda see, et selle kõrvale ei peaks tekkima teisi
eesti keele e-õppematerjale, mis seavad teistsugused eesmärgid ja põhinevad mõnel teistsugusel
metoodikal. Meie hinnangul on e-koolikoti taseme kõige parem näitaja selle varustatus erinevat tüüpi
õppematerjaliga, kusjuures materjale loodaks eri autorite rühmade poolt eri projektide raames. Ei ole
põhimõtteliselt õige kogu koolikoti sisu ette määratleda või kitsendada mingite lähenemiste,
metoodikate või õppevormidega. E-koolikotti lisatavad õppematerjalid peaks küll läbima
kvaliteedikontrolli (niihästi enne projekti rahastust kui ka valmis õppematerjali põhjal), kuid
põhimõtteliselt peaks eri autoritele jääma vabad käed eri ideede väljapakkumiseks tingimusel, et
kavandatavad õppematerjalid sobivad riikliku õppekava eesmärkide täitmiseks.
E-õppevara omadused Kavandatav esimene suuremahuline eesti keele e-õppevara on oma olemuselt eesti keele õigekirja
harjutuskeskkond, mis pakub enesekontrolli võimalust, automaatset tagasisidet, harjutusaluste
nähtuste seletusi ja õpetusi, testimisvõimalusi ja põnevuse tekitamiseks ka mängukeskkonda. Oma
olemuselt on keskkond modulaarne. Mooduleid on kaht tüüpi: funktsionaalsed moodulid, mis
pakuvad erinevaid õppimistegevusi (harjutus, õppimine, testid, mängud, tagasiside) ja sisulised
moodulid, mis jagavad eesti keele õigekirja aine väiksemateks sisulisteks tervikuteks.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 9
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Õppevara võiks olla võimalik kasutada niihästi anonüümselt, ilma oma kontot loomata kui ka
personaliseeritult. Viimane variant pakub palju rikkamaid võimalusi, sest süsteem kogub soorituste
kohta infot, mille alusel tuvastab õppuri nõrkused ja soovitab harjutusi.
Õppevara avaleht peaks võimaldama kontosse sisselogimist, aga samuti põhitegevuste valikut
sisselogimata. Pealeht võiks pakkuda sellised võimalused:
ÕPI HARJUTA MÄNGI TESTI LOGI SISSE UUS KASUTAJA
Sissejuhatus uuele kasutajale võiks juhatada inimese mingisse testimissüsteemi, mis määratleks tema
taseme, et süsteem saaks talle soovitada harjutusi temale vastaval tasemel ja tema jaoks olulistes
valdkondades. Kasutajad, kes juba teavad, mis tasemel töötada, võiksid valida kohe selle tegevuse,
millega nad tahavad tegeleda.
Süsteemi peaks saama siseneda ka mängu kaudu. Süsteem korjaks eksimused ja nende alusel
suunaks õppuri tegevust (pakub teemade järjekorra) ning juhataks vastava õppematerjali juurde. II
kooliastmele, eriti keeleprobleemidega õpilasele, on mäng oluline: tekitab huvi ja aitab ületada
tüdimust, igavust. Lisaks pildile, helile peab mängul olema lugu, mis nagu järjejutt areneb edasi
järgmistes tegevustes ja haakub MÄNGI-mooduliga.
Järgmine valik võiks olla sisuline, st võimalus valida, millise õigekirja valdkonnaga valitud tegevust
teha. See kehtiks eelkõige ÕPI, HARJUTA ja TESTI moodulite kohta. MÄNGI moodul algaks
sisselogimata kasutajale alati kõige madalamast tasemest (kõrgematele tasemetele ei tohiks olla vaba
juurdepääsu madalamaid tasemeid sooritamata – muidu kaob põnevus). Sisseloginud kasutajad saaks
jätkata mängu tasemelt, kuhu nad eelmisel korral jõudsid).
Sisumoodulid võiksid olla järgmised:
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA VAHEMÄRGISTUS KOKKUKIRJUTUS
NUMBRIKIRJUTUS LÜHENDAMINE ALGUSTÄHT
NIMEKIRJUTUS SÕNAVARA VORMIMOODUSTUS
VÄLJENDID SÕNASTUS AMETIKIRJAD
Iga sisumooduli all on alateemad. Alateemad on eri tegevuste vahel ühendatud. See tähendab, et kui
õpilane siseneb ÕPI moodulisse, valib sisumooduli, siis avaneb talle sisukord, mis viib ülevalt alla
lineaarselt ja mingi loogika järgi järjestatud õppetekstide (eelistatult audiovisuaalsete ja
animeeritute) juurde, kusjuures iga õppeteksti juurest on otselink HARJUTA moodulisse. Kui õpilane
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 10
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
läheneb materjalile HARJUTA mooduli kaudu, siis on tal võimalik harjutuse juurest pääseda ÕPI
mooduli vastava õppeteksti juurde. Õppetekstid peaks olema koostatud nii, et nende vastuvõtt
haaraks erinevaid meeli (silmale - lugeda, animatsioon või koomiks; kõrvale - kuulata selgitust), sest
inimesed õpivad erinevalt ja noored on harjunud multimeediatekstidega. Iga harjutuse sooritamise
järel annab arvuti õpilasele tagasisidet tulemuste kohta koos viitega õppetükile, mille abiga oma vigu
korrigeerida.
TESTI moodul erineb HARJUTA moodulist selle poolest, et esitab õppijale kogu sisumoodulit
hõlmavaid teadmisi kontrolliva testi mingil kindlal raskusastmel, mida ilmselt peaks olema võimalik
ise valida. Testi tulemused peaks võimaldama tagasisidet õpilase taseme kohta koos soovitusega,
milliste teemadega tal on probleeme ja mida peaks rohkem harjutama. TESTI moodul võimaldab
seega ulatuslikumat tagasisidet ja hinnangut saavutatud tasemele.
MÄNGI moodul koosneb ühest mitme mängutasemega mängust, millel on oma süžee ja kus mängija
saab luua omale virtuaalse teisiku, kes mängus osaleb (võib-olla, et peaks olema võimalik ka surma
saada, st koguda omale lisaelusid ja neid maha mängida, lisaks muidugi sellele, et kogutakse mingeid
punkte vm sümboolset kapitali, mis jääb kasutajale külge ja hakkab teda eristama kui selle keskkonna
autoriteeti). Mäng võiks olla üles ehitatud lineaarselt, nii et iga taseme soorituseks tuleks toime tulla
erinevate takistustega, kusjuures takistusi on igal tasemel igast sisulisest moodulist. Struktuur võiks
välja näha selline
Tase ORTOGR KOMAD KOLAKI LÜHEND jne
3
2 ← ←
1 → → → → ↑
Ka MÄNGI moodulis peaks olema võimalik mängu igal etapil iga harjutuse juures saada vihje
õppetükile, kust võiks saada abi ülesande lahendamiseks.
Mängu loomisel tuleks arvestada RÕKis olulisel kohal olevaid läbivaid teemasid ja lõimingut. Mängu
puhul saaks neid realiseerida loo/süžee kaudu. Jälgida tuleks, et didaktiline sisu ei hakkaks siiski
hävitama mängulisust ja põnevust.
Lisaks ühele läbivale mängule, võiks olla võimalus pranglimise stiilis võistlemiseks mistahes kindlal
alal, olgu siis ortograafia, kirjavahemärgistus või sõnavara. Põhimõtteliselt võiks pika mängu
valdkondade (ülal tulba kujul) ülesanded teistsuguse kujundusega moodustada selliseid valdkondlikke
võistlusmänge.
Varjatud funktsionaalsuse osas oleks kõige olulisem harjutuste ja testide tagasisidesüsteemi
väljatöötamine. Nagu öeldud, peaks see andma kohest juhatust vajalike õppetekstide juurde. Kuid
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 11
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
selle kõrval peaks keskkond koguma ja süstematiseerima registreeritud kasutaja vigu nii, et tal tekiks
mingi omaette logiraamat, näiteks tabeli kujul, kus oleks eri sisumoodulid ja nende all alateemad nii,
et põhimõtteliselt võiks ta näha, milline on tema edukuse protsent ühe või teise alateema juures,
samuti, millised vigu ta on teinud, st kokkuvõttele klikkides ilmuks kõik laused või ortogrammid,
milles ta on eksinud. See süsteem võimaldaks õppijal ise oma tegevusi kujundada, aga see võimaldaks
ka õpetajal või isegi süsteemil talle nõu anda. Vigade loendurit peaks olema võimalik nullida niihästi
tervikuna kui ka mistahes alateema osas eraldi (nii, et nullimise kuupäev salvestuks).
Süsteem peaks olema võimeline korjama ka anonüümseid andmeid kogu kasutajaskonna vigade
kohta, koos kontoga seotud sotsiodemograafilise taustaandmestikuga – vanus, sugu, klass, emakeel.
Selline andmestik võimaldab ulatuslikku uurimistööd kriitilisemate keelendite osas, mille põhjal saab
koostada efektiivsemaid harjutusülesandeid.
Süsteem peaks võimaldama ka kasutajatel anda tagasisidet niihästi õppetekstide asjakohasuse ja
arusaadavuse kohta kui ka harjutuste kohta. Selline tagasiside võimaldaks süsteemi arendajatel saada
olulist tagasisidet selle kohta, kuidas õppevara paremaks muuta.
Tegevuskava Eesti keele e-õppevara arendustegevused saab jagada neljaks suuremaks valdkonnaks:
1) e-õppe strateegia arendamine
2) e-õppevara sisu loomine
3) e-õppevara mängu loomine
4) koostöö ja koolitusalane tegevus
E-õppe strateegia arendamine tähendab valdkonna tippkompetentsi väljakujundamist ning
rahvusvahelisele parimale kogemusele tuginedes eesti keele e-õppevara arenguplaani jooksvat
kujundamist.
E-õppevara sisu loomine tähendab praeguses visioonis kavandatud e-õppekeskkonna moodulite ÕPI,
HARJUTA ja TESTI keelelise sisu loomist alates 4. klassi tasemest järjest kasvava raskusastmega kuni
keskkooli lõpuni välja.
E-õppevara mängu loomine tähendab harjutusmängu kontseptsiooni, süžee, punktiarvestuse
väljatöötamist ja integreerimist õppesisuga.
Koostöö ja koolitusalane tegevus tähendab koostööpartnerite leidmist teadus- ja arendusasutustest,
koolidest ja erafirmade hulgast, samuti koolitusi õpetajatele ning suhtekorraldust laia avalikkusega.
Kõik tegevused algavad ja kulgevad paralleelselt, kuigi tegevuste mahud pole võrdsed, samuti võib
tegevuse maht projekti eri perioodidel kõikuda. Projekti etapid on planeeritud kuuekuulistena, etapi
pealkiri toob esile kõige olulisema tegevuse.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 12
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
I etapp (kuud 1-6): Projekteerimine
Strateegia arendamine: töötatakse välja kava emakeeleõpetuse e-didaktika arendamise ja koostöö
kohta Eestis (eeskätt ülikoolides). Aktiivne tutvumine välismaiste emakeeleõpetuse e-õppevaraga.
Sisu loomine: töötatakse välja e-õppevara harjutuste tüpoloogia ja leitakse viisid, kuidas eesti keele
keeletehnoloogilisi ressursse rakendada harjutuste vastuste automaatseks kontrolliks ja võimalusel
ka sisu genereerimisel. Luuakse ulatuslik sisu kirjeldav ja liigitav temaatiline kataloog.
Mängu loomine: töötatakse välja mängu kontseptsioon, läbiv süžee, karakterid,
punktiarvestussüsteem ja muud kesksed funktsionaalsused.
Koostöö ja koolitus: korraldatakse sissejuhatav koolitus projektimeeskonnale (eeldatavalt mõne
välismaise spetsialisti poolt), alustatakse teavituskoolituste valmistust õpetajate laiale ringile,
Hakatakse looma emakeeleõpetuses e-õpet kasutavate õpetajate võrgustikku.
II etapp (kuud 7-12): Sisu näidiste valmistamine
Strateegia arendamine: e-õppe arendamiseks vajalike rakendusuuringute kavandamine ja alustamine
Sisu loomine: luuakse sisu näidised sisu kõikides (umbkaudu 12) kategooriates kõigi kolme mooduli –
ÕPI, HARJUTA, TESTI – lõikes.
Mängu loomine: Töötatakse välja ülesannete tüüpide rakendamine mänguelementidena, samuti
üksikute ülesannetetüüpide puhul väikesemahuliste võistlusmängude (nagu Alias jt) tootmiseks.
Koostöö ja koolitus: luuakse rahvusvahelised kontaktid emakeeleõpetuses e-õppe võimalusi
arendavate keskuste ja teadlastega ning eesti keele keeletehnoloogilisi ressursse arendavate
keskustega (EKI, KübI, TÜ, Filosoft jt)
III etapp (kuud 13-18): Mängu kujunduse väljatöötamine
Strateegia arendamine: teadus- ja arendustöö uute innovatsiooniliste emakeeleõppe e-õppevara
ideelahenduste väljatöötamiseks arvutile, tahvelarvutile ja mobiiliplatvormidele.
Sisu loomine: Jätkub sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,
TESTI.
Mängu loomine: töötatakse välja õppevahendi keskkonna ja mängu kujunduslik külg.
Koostöö ja koolitus: testi töörühma koostöövisiidid teiste maade emakeele e-õppevara
arenduskeskustesse.
IV etapp (kuud 19-24): Testversiooni väljatöötamine
Strateegia arendamine: teadus- ja arendustöö valmiva e-õppevara integreerimiseks elektrooniliste
klassipäeviku süsteemidega, samuti elektroonilise testimissüsteemi põhimõtete väljatöötamine.
Sisu loomine: Jätkub sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,
TESTI.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 13
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Mängu loomine: töötatakse välja e-õppevara töötav testversioon ja mäng, esialgu poolikult valminud
sisu põhjal.
Koostöö ja koolitus: Valmistatakse ette esimene põhjalikum koolitus arendatava e-õppevara
testversiooni tutvustamiseks.
V etapp (kuud 25-30): Testversiooni katsetamine
Strateegia arendamine: töö tõstatuvate teemadele lahenduste leidmiseks.
Sisu loomine: Jätkub sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,
TESTI.
Mängu loomine: Keskkond koos mänguga avatakse e-õppevara võrgustikku kuuluvatele
emakeeleõpetajatele testimiseks. Töötatakse välja keskkonna õpetaja moodul interaktiivseks tööks
klassiga.
Koostöö ja koolitus: E-emakeeleõpetuse võrgustiku liikmete koolitus tarkvara testversiooni
katsetamiseks.
V etapp (kuud 31-36): Beetaversiooni avaldamine
Strateegia arendamine: töö tõstatuvate teemadele lahenduste leidmiseks.
Sisu loomine: Lõpeb sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,
TESTI. Valminud on täielik harjutuste ja teemadekomplekt II kooliastme kõigi kolme klassi tasemele
vastavalt.
Mängu loomine: Keskkonna beetaversioon avatakse kasutamiseks kõigile soovijaile. Töötatakse välja
keskkonna ja mängude „võrsed“ teistele platvormidele (tahvelarvuti, nutitelefonid)
Koostöö ja koolitus: Ulatuslikud koolitused emakeeleõpetajate laiale ringile keskkonna kasutamiseks
Kokkuvõte: kolm aastat pärast programmi algust on valminud terviklik emakeeleõppe e-rakendus
selles mahus nagu kirjeldatud eelmistes peatükkides.
Eeldatav ressursivajadus
E-materjali väljaarendamine nõuab ühte täiskohaga haridustehnoloogi projekti põhitäitjaks.
Ülejäänud põhitäitjad ja projektijuht töötavad eeldatavasti osaajalise koormusega (näit 1/3 kohta),
sest täiskohaga metoodikuid on raske leida, samuti vajab projekt vaadete paljusust, mida toetab
osakoormusega meeskonna loomine.
Projekteerimise etapil on inimeste kaasatus kõige suurem, eeldatavasti 9-12 inimest, kellest osa on
sisu loojad, osa emakeeleõppe praktikud, osa haridustehnoloogid, osa arvutimängude loomise
spetsialistid, osa loovkirjutajad (kirjanikud või stsenaristid) ja osa kujundajad.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 14
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Sisu väljatöötamisel peaks osalema metoodikute ja praktikute koostöötiim, milles oleks umbes 6
metoodikut ja 3-4 emakeeleõppe praktikut.
Tugitegevused
Tugitegevustest on olulisim e-didaktika ja metoodika alase kompetentsi väljakujundamine
emakeeleõpetuse metoodikaga tegelevates keskustes, eeskätt TÜs ja TLÜs. Vaja on analüüsida mujal
maailmas tehtut, luua rahvusvahelisi kontakte, algatada eesti keele eripärast lähtuvaid
uurimisprojekte bakalaureuseõppe, magistri ja doktoriõppe tasemel. Tugitegevused selles valdkonnas
on täpsemalt lahti kirjutatud eelmises, tegevuskava valdkonnas.
Selle kõrval on oluline kujundada välja keeletehnoloogide hulgas arusaam, et keeletehnoloogia võib
leida laialdast rakendust emakeele e-õppevara loomisel, aga samuti e-õppevara loomisel teistes
ainetes. Saavutada, et keeletehnoloogias tekiks töörühm keeletehnoloogia haridusalaseks
rakendamiseks.
Tugitegevused nendes mõlemas valdkonnas peaks toimuma tihedas koostöös
haridustehnoloogidega.
Alusmaterjal
Vaja oleks luua mitmesuguseid andmebaase, korpusi ja keeletehnoloogilisi rakendusi. Olulisimad on
järgmised:
Maksimaalselt lingvistiliselt märgendatud õppekorpus, mida saaks kasutada harjutuste automaatseks
kontrollimiseks ja võib-olla ka ülesannete sisu automaatseks genereerimiseks.
Kasutamiseks sobivad ka EKIs loodud sõnaraamatud, eeskätt eesti keele seletav sõnaraamat, ja ÕS,
aga ka keelenõuvaka materjal. Kõik mainitud võivad vajada õpilasesõbralikumat kasutajaliidest.
Luua tuleks alustekstide korpus, mis sisaldaks eripalgelisi alustekste, mis sobiks ka riigieksami
kirjandites kasutada ja mis oleks klassifitseeritud raskusastme ja muude oluliste parameetrite alusel.
Samuti oleks vaja suuliste alustekstide korpust, mida saaks kasutada suulise teksti mõistmise
arendamise ülesannetes, samuti näitena suulise suhtluse mallide omandamisel ja kinnistamisel.
Väiksema prioriteediga, kuid siiski huvitav ja vajalik oleks luua vigaste keeletekstide andmebaas,
mida saaks kasutada ülesannete harjutustekstide valimiseks.
Nende ressursside arendamiseks on oluline arendada tihedat sidet TÜ korpuseuurijate töörühmaga,
keeletehnoloogidega eri institutsioonidest (TÜ, EKI, KübI) ja sõnaraamatukoostajate ning
keelenõuvaka arendajatega EKIst.
Sellise arendustöö litsentsipoliitika peaks olema selline, et avaliku rahaga loodud rakendused on
kõigile avatud tasuta kasutamiseks ja nende põhjal uute arenduste väljatöötamiseks, mis samuti on
avatud samade litsentsitingimustega. Ressursid peaks olema avatud ka kommertsrakenduste
loomiseks, mis puhul muidugi võiks eeldada kasumi jagamist proportsionaalselt eri loojate poolt
loodud sisu eest.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 15
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
Koolitus ja tugimaterjalid
Oluline on teha projekti esimesel etapil sissejuhatav koolitus projekti töörühmale Eesti ja
rahvusvaheliste koolitajatega.
Seejärel tuleks korraldada projekti tutvustavaid lühikoolitusi (mingite suuremate koolituste raames)
emakeeleõpetajate laiemale ringile.
Ühtlasi tuleb hakata looma võrgustikku nendest emakeeleõpetajatest, kes kasutavad e-
õppevõimalusi oma töös.
Kui e-õppematerjal hakkab valmima, siis on vaja juba sügavamaid koolitusi kõigepealt emakeele e-
õppe entusiastide võrgustiku liikmetele ja seejärel juba emakeeleõpetajate laiemale ringile.
Täpsem koolituste ajakava on lahti kirjutatud tegevuskava peatükis.
Tehnilised küsimused
Loodav eesti keele e-õppematerjal peaks olema veebis ja hästi kättesaadav ning oma tehniliselt
platvormilt lihtne kasutada, töökindel (keskkond kaob mõne aja pärast või lakkab töötamast) ja
kergesti edasiarendatav. M-õpe, st äppide loomine, mida saaks kasutada nii erinevatel tahvelarvutitel
kui ka nutitelefonides, peaks ka kohe plaanis olema (see muudab materjali õpilastele veelgi kergemini
kättesaadavaks). Kindlasti peaks saama õpilase soorituste ja arengute kohta ka õpetaja kiiret infot (nt
testitulemuste kohta, mida hinnata soovitakse) ja ühendus e-kooliga oleks hea võimalus selleks, st
testitulemusi peaks olema võimalik eksportida teistesse süsteemidesse.
Arvestama peame ka sellega, et uudseid moodsaid tehnikavidinaid pole kaugeltki kõigil
õpilastel/õpetajatel/koolidel, pigem üksikutel, mistõttu arenduse põhiraskus peaks esialgu jääma
veebi/tavaarvuti platvormi jaoks.
LeMillis jm on küllaltki palju Hot Pot teste ehk oleks mõistlik neid lisada või luua õpetajale oma
testide kasutamise võimalus. Sama Moodle´i, WebCT jt testide kohta.
Kestlikkus
Materjalil peab olema võimalus kergesti sisu paremaks muuta. Paindlikkus nii materjali enda kui ka
kasutajate jaoks on väga vajalik. E-õppematerjali eelis ongi see, et ta pole staatiline, vaid võimaldab
kergesti muuta ja paremaks teha. Tehniline platvorm tulebki kohe selline valida, mis seda võimaldaks.
Tagasiside, mis õpetajatelt ja õpilastelt tuleb aitab e-õppematerjali täiustada ja vajadusel muuta.
Keegi peaks sisuloojatest ka hiljem materjali jälgima ja olema valmis seda muutma. Samuti peaks
olema ka üks it-tugiisik. Infot koguma tagasiside ja kasutuse kohta peaks süsteem ise.
Struktuuris on oluline erinevate lisamoodulite lisamise võimalus, tehnilised võimalused – kasutatav
võimalikult paljude erinevate “nutikate vahenditega”. Sisu – uuenev, põnev ka selle jaoks, kes on
kunagi sellega õppinud-mänginud, kuid pole ammu enam proovinud. Võimalikult tänapäevane,
kasutab maksimaalselt olemasolevaid andmebaase ja e-rakendusi.
Keskkonna õpetaja moodul peaks olema selline, et võimaldaks kogukonna võrgustikulist tegevust,
näiteks õpetaja raamaturiiul on koht, kuhu ta saab laadida oma enda koostatud õppematerjali seda
_________________________________________________________________________________________________________________________
Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 16
Lisainfo: Karel Zova, [email protected]
sobival viisil katalogiseerides ja riiulit või selle osa teistele õpetajatele avada. Kasutajatel võiks olla
võimalus headele materjalidele plusspunkte anda ja tagasisidet kirjutada. Kestlikkusele aitaks kaasa,
kui keskkonna õpetajatepoolsel lehel tekiks sotsiaalmeedia-laadne suhtlus.
Litsentseerimisküsimused
Litsents tuleks valida selline, et kõigile kasutatav, aga loata muuta ei tohi ja kommertseesmärkidel ei
kasuta. Kui loodav materjal ei ole kommertseesmärkidel loodud, siis peaks selle edaspidine
kasutamine sama põhimõtet järgima. Pigem võiks materjal olla ikka selline, et on selles keskkonnas
kasutatav, mitte ei hakata seda mujale panema, sest tegemist on juba isegi paindliku ja
kasutajasõbraliku lahendusega.
Igal harjutusel on autor ja tema nimi võib olla harjutuse juures ka leitav, kuid ei peaks tingimata
olema rutiinselt kuvatud.
Haakuvad tegevused ja koostööpartnerid
Kindlasti peaks kaasama ülikoolidest TÜ ja TLÜ, samuti EKI ja keeletehnoloogiaga tegelevad asutised
eelmainitud asutustes ja KübIs, samuti selle ala firmad nagu Filosoft. Sobival viisil tuleks koostööd
arendada ka valdkonna ettevõtetega.
Oluline on arendada koostööd riigieksamite arendajatega Innoves.
Sama oluline on hoida sidet ka Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.