Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005:1.koolitus 28.11.-29.11.2005
Tõnu Hein, HeiVäl ConsultingTauno-Jussi Onoper, TJO Konsultatsioonid
Koolituse eesmärk
• anda ülevaade, milline on Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna mudel ja mida auhinna protsess endast kujutab;
• valmistada koolide esindajad ette enesehindamiste läbiviimiseks ja taotlusdokumendi koostamise jaoks andmete kogumiseks.
Kvaliteedi tagamine kutseõppeasutustes kvaliteedialase koolituse läbiviimise ja
sisehindamise süsteemi arendamise kaudu
Kaidi Holm, SA Innove
• Taotleja: SA INNOVE• Partnerid:
– Kuressaare Ametikool– Tartu Kutsehariduskeskus– Võrumaa Kutsehariduskeskus– Pärnumaa Kutsehariduskeskus
• Finantseerijad: ESF, HTM, Innove, partnerid• RAK meede 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja
elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem»
• Projekti info: – www.innove.ee/kvaliteet– [email protected]
3 alamprojekti
• Uuringud• Arendus• Kvaliteediauhinna konkurss
Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005
Kvaliteediauhinna konkursi eesmärgid:
• parendada koolide juhtimissüsteeme ja tõsta seeläbi koolide töö tulemuslikkust;
• tunnustada silmapaistvaid koole;• jagada kogemusi kutseharidusasutustes hästi
töötavatest süsteemidest;• tõsta kutseõppeasutuste mainet.
Konkursi korraldaja: • Eest Kvaliteediühing
Konkursi sisu:• Kutseõppeasutuste 2-etapiline hindamine:
– koolide poolt teostatav enesehindamine;– assessorite poolt teostatav välishindamine
Ajakava• 10. oktoober 2005 - õppeasutuste osalemise avaldused • 28.-29. nov 2005 ja 19. jaanuar 2006 - koolitused
taotlejatele• 1. veebruar 2006 – enesehindamisraportite esitamine • mai 2006 – koolide külastused• juuni 2006 – tagasisideraportid koolidele• 15. juuni 2006 - koolitus taotlejatele, töö
tagasisideraportiga• assessorite ja eksperdi järelkülastus• september 2006 – žürii otsus
Organisatsiooniline täiuslikkus (excellence)
Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on • huvipoolte
• kliendid, • töötajad, • partnerid, • ühiskond, • omanikud
• tasakaalustatud rahulolu, • suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse
tõenäosust.
EFQM Education Vision (European Foundation for Quality Management)
“Organisatsioonilise täiuslikkuse filosoofia, meetodid ja tööriistad on juhtimise, õppekavade ja kultuuri võtmeelementideks Euroopa kõikide tasemete haridus- ja koolitusasutustes.”“The philosophy, methods, tools and techniques of Business & Organisational Excellence are key elements of the management, curricula and culture at all levels of Education & Training in Europe”
Organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtted
Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus
Protsessidele ja faktidele
tuginev juhtimine
Tulemustele orienteeritus
Töötajate arendamine ja
kaasamine
Pidev õppimine, innovatsioon & parendamine
Partnerluse arendamine
Vastutus ühiskonna ees
Kliendikesksus(õpilasekesksus)
Kvaliteediauhindade ajalugu• 1951 - Deming Prize (DP), Jaapan; www.juse.or.jp• 1987 - Malcolm Baldrige National Quality Award (MBNQA), USA
www.quality.nist.gov• 1991 - European Quality Award (EQA) www.efqm.org
• rahvuslikud kvaliteediauhinnad• 2000/2001 - Eesti kvaliteediauhinna pilootprojekt• 2002, 2003 – Eesti kvaliteediauhind• 2004, 2005 – Eesti juhtimiskvaliteedi auhind• 2002 alates – Tallinna koolide kvaliteediauhind• 2003 – Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna pilootprojekt• 2003 – Eesti avaliku sektori kvaliteediauhinna pilootprojekt “Arenev
riigiasutus”
Mida annab kvaliteediauhinna mudel? • terviklik ja süsteemne lähenemine organisatsiooni juhtimisele • hea alus enesehindamiseks• hea alus võrdlusanalüüsiks• esindab ühtset, maailmas aktsepteeritud arusaama ‘täiuslikust’
organisatsioonist• kaalutud kriteeriumide süsteem• kvantitatiivselt mõõdetav ja võrreldav• ei välista teisi lähenemisi, pigem integreerib• paindlik ja adapteeritav• parendamisele ja õppimisele orienteeritud
Euroopa kvaliteediauhind – EFQM Excellence Model (Allikas: EFQM)
Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind
2. Rakendatus (Do)Kuidas kokkulepitu onellu viidud?
3.Tulemused(Check)Milline on toimimisetase?
4. Ülevaatus (Act)Kuidas lähenemisviiside jarakendatuse tulemusi üle vaada-takse ja parendatakse?
1. Lähenemisviis (Plan)Kokkulepitud lähenemised ja tegevused
Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act
Praktiline töö
• Järgnevalt on hea võimalus värskelt läbivaadatud mudelit lihtsustatud kujul oma organisatsiooni hindamisel kasutada
• Kõigepealt viiakse läbi individuaalne hindamine, seejärel kannavad sama organisatsiooni esindajad tulemused ühisele kilele
– Vaata täpsemalt järgmisel lehel
Praktiline töö – maatriksi meetod1. Loe läbi iga kriteeriumi kohta käivad väited maatriksi ridadel2. Anna igale kriteeriumile hinne 10 palli süsteemis, tähistades valiku
ristiga3. Korruta igale kriteeriumile antud hinne läbi maatriksi rea lõpus
oleva koefitsiendiga, mis iseloomustab kriteeriumi osakaalu mudelis – saate kriteeriumi kaalutud skoori
4. Arvuta lõppskoor, liites kokku kõik kaalutud skoorid5. Kanna tulemused radardiagrammile, võttes aluseks kriteeriumile
antud hinded 10-palli skaalal (koefitsiendiga korrutamata!!). Hinne 1=0,1; 2=0,2 jne
6. Kandke ühe organisatsiooni radardiagrammi tulemused samale slaidile ja võrrelge tulemusi omavahel. Arutlege erinevuste põhjuste üle.
7. Esitlege tulemust slaidil ja kommenteerige tekkinud kujundit – tugevad ja nõrgad kriteeriumid, mida iseloomustab graafiku kuju ja pindala.
Lõuna 13.00-14.00
Kvaliteedijuhtimise rakendamise ja auhinnakonkursil osalemise kogemus:
Türi TMK, Marika Luik
Türi Tehnika- ja Maamajanduskool
• Asukoht – Kesk Eestis, Järvamaal, Türi vallas• Ajalugu
– esimesed teated 1924.a.– kodumajandusliku kallakuga tütarlastekool
• Tänapäev– 4 õppevaldkonda– 556 õppijat– haritavat maad üle 300 ha, kokku maad üle 500 ha, loomalaut,
hobusetall, autodiagnostika punkt, söökla, õpilaskodud, spordibaasid, täiskasvanute koolitus
– töötajaid 100
Kvaliteeditöö:
• Sai alguse 1997.a. kevadel (tutvuti kvaliteedisüsteemi ISO 9000 rakendamisega Iirimaal)– Samal aastal töötati välja projekt ISO 9000 rakendamiseks Eesti
kutseharidussüsteemis (Kuressaare Ametikool)– 1997.a. sügisel alustas Türi TMK oma kvaliteedigrupi
töölerakendamist• Esmane eesmärk: õppekasvatustööga seonduv
• 2003.a. osales Türi TMK ühena Kutseõppeasutuste kvaliteedikonkursi pilootprojektis
• 2004.a. Kutseõppeasutuste kvaliteedikonkursi võitja
Kvaliteeditöö 2
• Mida Türi TMK enesehindamiseks teeb?– Regulaarne oma dokumentatsiooni ülevaatamine (näiteks
arengukava, õppekavad, personali- ja suhtekorralduspoliitika jms.)
– Töötajate kaasamine läbi töögruppide– Esmaspäevased juhtkonna nõupidamised– Klientide rahuloluküsitlused, nende vajaduste väljaselgitamine– Töötajate rahuloluuuringud– Töötajate eneseanalüüs + arenguvestlused– Läbiviidud küsitluste põhjalik analüüs– Eelarve koostamine kaasates töötajaid, range kontroll kulude üle
Kvaliteeditöö 3
• Mida on andnud kvaliteedikonkursis osalemine?– Sisemise “asjade korrastatuse” – me teame kuidas
oleme oma majas milleski kokku leppinud– Suurenenud on kooli tuntus– Ääretult hea kogemuse– Võimalus näha ennast ka välisvaatlejate pilgu läbi
Kvaliteeditöö 4
• Millele taotluse kirjutamisel tähelepanu pöörata:– Loogiline, konkreetne ülesehitus– Mõttetud laused taotlusest välja!– Võrdlusandmed – Joonised, tabelid juurde– Konkreetsus ja konkreetsed näited– Kirjavead – Ikka kirja nii nagu on, mitte ilustada
Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna kriteeriumid 2005
Kriteeriumide struktuur: tulemused
6
Klientidega seonduvad tulemused
7
Töötajatega seonduvad tulemused
8
Ühiskonnaga seonduvad tulemused
9
Toimivuse võtmetulemused
6a (75%)
Arvamused
7a (75%)
Arvamused
8
Arvamused ja toimenäitajad
9a (50%)
Peamised majandus-tulemused
6b (25%)
Toimenäitajad
7b (25%)
Toimenäitajad
9b (50%)
Toimivuse võtmenäitajad
6. Klientidega seonduvad tulemused
Milliseid tulemusi on organisatsioonsaavutanud seoses oma (väliste) klientidega.
Tulemuste ja näitajate trendid ningvõrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega onolulised hindamispõhimõtted.
6a Klientide arvamusedKlientide arvamused võivad olla seotud:- õpilastelt ja tööandjatelt kogutud tagasiside tulemustega- õpilaste rahuloluga õppekorralduse, õppimis-, praktika- ja olmetingimuste osas- õpilaste rahuloluga õppekava ja spetsialiseerumis- võimaluste osas- õpilaste rahuloluga õpetajate ja töötajatega suhtlemise ja tunnustamise osas- tööandjate rahuloluga praktilise väljaõppe (sh praktika) osas- tööandjate rahuloluga õppekavade ja kutseõppeasutuse lõpetajate osas- tööandjate rahuloluga kutseõppeasutuse töö tulemuste osas- kutseõppeasutuse mainega õpilaste ja tööandjate seas- . . .
6b Toimenäitajad
Toimenäitajad võivad olla seotud:
• õpilaste arvu dünaamikaga• riigitellimuse (õpilaste vastuvõtu plaanide) ja konkursiga
kutseõppeasutusse astumisel• õpilaste väljalangevusega• õpilaste ja tööandjate kaebustega ja nende käsitlemise
tulemustega• õpilasomavalitsuse tegutsemise tulemustega • erinevate (tööandjate poolsete) tunnustustega• üldise imagoga, ajakirjanduses kajastatusega
9 Toimivuse võtmetulemused
Milliseid tulemusi on organisatsioon oma toimimisega saavutanud võrreldes planeerituga.
Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.
9a Peamised majandustulemused Tulemused võivad olla seotud:• eelarve täitmisega, võrreldes kutseõppeasutuse strateegiliste
eesmärkidega, sealhulgas omateenitud vahendite osas väljatöötatud finantsstrateegiate rakendamise tulemustega kutseõppeasutuse eesmärkide suhtes
• investeeringute tõhususega õppe- ja töötingimuste parendamisse
• kutseõppeasutuse finantseerimise tasemega (sh omafinantseerimise osas)
• finantsriskide maandamise tulemuslikkusega• õppeasutuse majandusliku seisuga• . . .
9b Toimivuse võtmenäitajad• Võtmenäitajad võivad olla seotud:
– õppetulemuste ja õppetööst osavõtu tasemega
– õpilaste toimetulekuga õppekavade osas
– kutseõppeasutuse lõpetajate tööhõivega
– õpilaste tulemustega konkurssidel ja kutsevõistlustel
– õppetöö tulemuste parendamiseks ettevõetud tegevuste tulemustega
– õpilaste väljalangevuse vähendamiseks ettevõetud tegevuste tulemustega
– enesehindamise tulemustega
– välishindamise, sh õppeasutuse inspekteerimiste ja kontrollimiste, auhinnakonkurssidel osalemise tulemustega
– õpilaste kutseõppeasutuse juhtimisse (sh parendustegevustesse) kaasamise tulemustega
– …
Tulemuste kvaliteedi hindamine
Hindamiskaart: tulemused
Tulemuste täiuslikkus Ulatus
0 % 0 %
25 % 25 %
50 % 50 %
75 % 75 %
100 % 100 %
Hindamiskaart: tulemused
Skoor
Tulemused 0% 5 10 15 20 25% 30 35 40 45 50% 55 60 65 70 75% 80 85 90 95 100%
Trendid
Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik
informatsioon
Positiivsed trendid ja/või rahuldavad tulemused
mõnedes valdkondades
Positiivsed trendid ja/või püsivalt head tulemused paljudes valdkondades viimase 3 aasta jooksul
Tugevalt positiivsed trendid ja/või püsivalt suurepärased
tulemused enamikes valdkondades viimase 3 aasta
jooksul
Tugevalt positiivsed trendid ja/või püsivalt suurepärased
tulemused kõikides valdkondades vähemalt viimase 5 aasta jooksul
Võrdlused oma eesmärkidega Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik
informatsioon
Saavutatud eesmärgid mõnedes valdkondades
Saavutatud eesmärgid paljudes valdkondades
Saavutatud eesmärgid enamikes valdkondades
Suurepärased enamikes valdkondades
Võrdlused teiste organisatsioonidega
–
Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik
informatsioon
Mõned võrdlused tehtud mõnedes valdkondades
Soodsad võrdlused paljudes valdkondades
Suurepärased enamikes valdkondades ja 'oma klassi
parimad' paljudes valdkondades
Tulemused on põhjustatud lähenemisviisist
–
Tulemused puuduvad või on esitatud anekdootlik
informatsioon
Mõned tulemused Palju tulemusi Enamik tulemusi. Liidripositsioon säilitatud
Kui skoor on <25%, arvestada üksnes trende ja võrdlusi eesmärkidega; kui skoor on >25%, arvestada ka võrdlusi teiste organisatsioonidega ja põhjuslikkust. Results score 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100
Ulatus
0%
Tulemused puuduvad
asjakohastes valdkondades ja tegevustes
25%
Tulemused on esitatud mõnedes asjakohastes
valdkondades ja tegevustes
50%
Tulemused on esitatud paljudes asjakohastes
valdkondades ja tegevustes
75%
Tulemused on esitatud enamikes asjakohastes
valdkondades ja tegevustes
100%
Tulemused on esitatud kõigis asjakohastes valdkondades ja
tegevustes
Ulatuse skoor 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100
SKOOR KOKKU 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100
`
Tulemuste hindamine: trendid
• Trendid või saavutatud ja säilitatud hea tase– üle 50% maksimumskoorist saab anda vaid 3 aasta positiivsete
trendide puhul paljudes tulemustes; – üle 25% maksimumskoorist saab anda 3 aasta positiivsete
trendide puhul mõningates tulemustes; – negatiivsed trendid peavad olema põhjendatud ja näidatud, et
põhjustest on aru saadud ja on võetud ette tegevusi põhjuste kõrvaldamiseks
Tulemuste hindamine: võrdlused
• Võrdlused oma eesmärkidega – tulemused, mida organisatsioon mõõdab, peavad olema
planeeritud– eesmärgid peavad olema põhjendatud ja saavutatud
• Võrdlused teiste organisatsioonidega – võrdlused konkurentide või oma ala parimatega, sektori
keskmistega– kui ei ole võimalik saada konkurentide andmeid, võib
võrrelda ka teiste tegevusvaldkondade organisatsioonidega
Tulemuste hindamine: põhjuslikkus
• Tulemuste põhjustatus lähenemisviisist – heade tulemuste põhjuseks võivad olla välised
asjaolud või hea õnn; seepärast peab olema näidatud, kuidas tulemused on saavutatud
– esitatud tulemusi peab saama seostada poliitika ja strateegiaga ning valitud lähenemisviisidega
Tulemuste hindamine: ulatus
– tulemused peavad olema esitatud ulatuslikult ja sisaldama olulist informatsiooni
– esitatud tulemuste sisu peab vastama võimaldajates kirjeldatud lähenemisviisidele
Praktiline töö – hindamismaatriks Tulemused 6b
• Lugege läbi õppejuhtumi kriteerium 6b. Märgistage või tooge välja taotlusdokumendis antud informatsioon tulemuste hindamismaatriksi alusel järgmiselt:
1. Informatsioon, mille alusel on võimalik konstateerida näitajate/tulemuste trende
2. Kus on toodud oma tulemuste võrdlusi oma eesmärkidega3. Kus on toodud oma tulemuste võrdlusi väliste organisatsioonide
tulemustega 4. Informatsioon, mille alusel on näha, et tulemused on põhjustatud oma
lähenemisviiside rakendamisest (vaata ka õppejuhtumi kriteerium 5a)5. Informatsioon, mille alusel võib hinnata tulemuste ulatust (vaata ka
õppejuhtumi kriteerium 5a)
Kohvipaus 15.20-15.35
7 Töötajatega seonduvad tulemused
Milliseid tulemusi on organisatsioonsaavutanud seoses oma töötajate rahuloluga.
Tulemuste ja näitajate trendid ningvõrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.
7a Töötajate arvamusedTöötajate arvamused võivad olla seotud:
• - töötajate rahuloluga isikliku arengu võimaluste ja töömotivatsiooni osas• - töötajate teadlikkusega kutseõppeasutuses toimuvast ja • kutseõppeasutuse positsioonist haridusmaastikul• - töötajate rahuloluga töötingimuste ja -tasustamise osas• - töötajate rahuloluga kasutatavate motivatsiooni- ja • tunnustussüsteemidega ning karjääri- ja koolitusvõimalustega• - töötajate rahuloluga juhtkonnaga suhtlemise võimaluste ning üldise
teabeleviku osas kutseõppeasutuses• - töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse väärtuste, poliitika, • eesmärkide ja strateegiate ja kaasahaaramise osas nende
kujundamisse• - töötajate rahuloluga neile võrdsete võimaluste tagamise • osas• - töötajate rahuloluga administratiivpersonali töö täpsuse suhtes• - töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse maine ja ühiskondliku rolli osas• - . . .
7b ToimenäitajadToimenäitajad võivad olla seotud:
• töötajate osalemise määraga kutseõppeasutuse juhtimisel ja otsustusprotsessides
• õpetajate ja töötajate poolt avaldatud publikatsioonide, osalemise ja esinemisega konverentsidel/seminaridel/ koolitustel/konkurssidel
• kutseõppeasutuse konkurentsivõimelisusega tööturult heade spetsialistide leidmisel
• kutseõppeasutuse vajaduste täitmise tulemustega tööjõu värbamise osas • tööjõu voolavuse, tööõnnetuste, töölt puudumiste (sh haiguspäevad),
töövaidluste ja kaebustega• tööalaste arusaamatuste arvu ja kommunikatsiooni efektiivsusega• töötajate ettepanekute arvuga• koolituste tulemuslikkusega• õpetajate omavahelise koostöö, sh meeskonnatöö kasutamise määraga
õppetöös• koolitus- ja arenguplaanide täitmise tulemustega• . . .
8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused
Milliseid asjakohaseid tulemusi on organisatsioon saavutanud seoses panusega ühiskonna arengusse.
Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.
8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused
Ühiskonda puudutavad tulemused võivad olla seotud:
• kutseõppealaste vajaduste täitmisega piirkonnas• kutseõppeasutuse oma tegutsemispiirkonnaga seotuse määraga • kutseõppeasutuse mõjuga oma tegevuspiirkonnas ja avatusega• kutseõppeasutuse juhtide ja töötajate piirkonna avalikus elus osalemise
tulemustega• kajastatusega massimeedias ja mainega ühiskonnas• säästliku majandamise, jäätmekäitluse ja muu keskkonnahoiuga seonduva
tulemustega • õppimis- ja töötingimuste vastavusega töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele• õppijate õppetöövälise tegevuse tulemustega piirkonnas• võimaluste pakkumisega sportimiseks ja vaba aja veetmiseks piirkonnas• suhetega riiklike ja kohalike võimuorganitega• kutseõppeasutuse poolt saadud auhindade ja tunnustustega• . . .
Praktiline töö – täidetud vorm Tulemused, 7b
1. Loe läbi kriteeriumi sisu ‘täidetud vormi’ vasakus osas.2. Loe läbi kriteeriumi 7b kirjeldus näidistaotlusdokumendis.3. Loetle taotlusdokumendis esitatud tulemused, lisades olemasoleva
info trendide iseloomu (positiivsed, püsivad, negatiivsed), trendide pikkuse (a.), võrdluste kohta oma eesmärkidega (ületatud, saavutatud, täitmata) ja võrdlusandmete (paremad, võrdsed, halvemad kui võrdlusalustel) kohta (2.-6.samm)
4. Loetle väidetud tulemused, mis ei ole tõestatud andmetega (7.samm)5. Loetle kriteeriumi tugevused ja parendusvaldkonnad (8.samm)
Esimese koolituspäeva kokkuvõte