Download - EESTI PRIORITEETSED KESKKONNAPROBLEEMID
EESTI PRIORITEETSED KESKKONNAPROBLEEMID
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Koostas: Kristel Mäekask
EESTI KESKKONNASTRATEEGIA
Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva
arengu tõekspidamiste alusel:
Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja
majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust
oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku
säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.
Põlevkivi kaevandamine ja põletamine
Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; esmane reljeef ja elukooslused on hävitatud ca 118km2;
Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, mis mõjub 1-2 km kaugusele karjäärist, vesi juhitakse pinnaveekogudesse, suur energiakulu;
Rikastusvabrikud, rikastusjäägid ja aheraine, ca 145 miljonit tonni aherainet;
Eemaldatakse katend st paas, liiv, savi; ühe tonni põlevkivi kaevandamiseks eemaldatakse ca 25t katendit.
Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi.
Põhja-Eesti linnades on täheldatud haigusjuhtude kasvu sõltuvalt saasteainete sisalduse tõusust välisõhus.
Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on hingamisteede haigestumus suurem- kui mujal Eestis.
Tallinna õhuseire skeem
Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud.
Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus.
Paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud.
jrk nimetus Põhjavee reostus (ha)
1 Keila-Joa raketibaas 10
6 Aruküla põhjaveereostus 90
16 Ämari lennuväli 240
17 Ümarmäe katlamaja 30
23 Kiviõli poolkoksi ladestus 50
28 Kohtla-Järve poolkoksi ladestus 200
30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 400
31 Sillamäe setteväljak 40
32 Eesti SEJ tuhaväljak 500
39 Rakvere helikopterite lennuväli 50
Reostunud põhjaveega jääkreostuskolded
Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus.
Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid.
Koos tööstusjäätmetega tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas.
Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus.
Purtse jõgi
Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist.
Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on:
toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine;
madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine;
keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus;
keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus.
Kasutatud materjal:• http://www.envir.ee • http://eelis.ic.envir.ee/seiremonitor/alam/02/?leht=0
2_2_aru2000#lisad
• http://www.postimees.ee/180405/gfx/13073425fce8d9a16f_1.jpg
• http://www.maves.ee/Tasub_teada/jaakreostus.htm • http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9709/strateegia.
html