Eesti Keskkonnauuringute Keskus
EESTI VIIES KLIIMAARUANNE
Kristina Kaar
Tanel Laasma
2
• Eesti allkirjastas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 1992. a
• Ratifitseeris konventsiooni 1994. a ja Kyoto protokolli 2002. a
• Protokolli kohaselt on Eesti kohustatud aastate 2008-2012 jooksul vähendama KHG heitkoguseid 8% võrreldes 1990. a tasemega
• 2009. aastal vähenesid KGH heitkogused 1990. aastaga võrreldes 58,99%
Taust
3
• Riiklik KHG inventuur, mis sisaldab informatsiooni KHG heitkoguste kohta, k.a algandmed, eriheited ja metoodika –1 kord aastas
• Riiklik kliimaaruanne, mis sisaldab informatsiooni riiklike KHG heitkoguste, kliima alaste poliitikate ja meetmete, haavatavuse ja kohanemismeetmete kohta – iga 4 aasta tagant
Konventsiooni ja Kyoto aruandlus
4
• Esitamise tähtaeg ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile – 1. jaanuar 2010
• KKM kuulutas välja hanke V kliimaaruande koostamiseks
• EKUK tegi pakkumise ning võitis selle
• Leping sõlmiti KKMi ja EKUKi vahel 3. juuli 2009
• Töö esitamise tähtaeg KKMile 1. detsember 2009
• Meeskonna kokkupanemine – kontakt ülikoolidega (TÜ ja TTÜ)
• Alltöövõtt
Eesti V kliimaaruanne
5
• Riikliku kliimaaruande koostamisel peavad Lisa I riigid järgima aruandluse juhiseid
• Juhised võeti vastu konventsiooni osaliste viienda konverentsi raames – 1999 a.
• Juhised annavad ette kliimaaruande struktuuri
Kliimaaruande juhised
6
I KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE - EKUK
II RIIKLIKUD ASJAOLUD, MIS PUUDUTAVAD KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSEID JA SIDUMIST – erinevad eriala spetsialistid
III INFORMATSIOON KASVUHOONEGAASIDE INVENTUURI KOHTA, SEALHULGAS RIIKLIKU SÜSTEEMI JA RIIKLIKE REGISTRITE KOHTA - EKUK
IV POLIITIKAD JA MEETMED - TTÜ
V PROGNOOSID JA POLIITIKATE JA MEETMETE KOGUMÕJU NING KYOTO PROTOKOLLI MEETMETEGA SEOTUD LISATEGEVUSED - EKUK
VI HAAVATAVUSE HINDAMINE, KLIIMAMUUTUSTE MÕJU JA KOHANEMISMEETMED – EKUK
VII FINANTSALLIKAD JA TEHNOLOOGIA ÜLEVÕTMINE, KAASA ARVATUD KYOTO PROTOKOLLI ARTIKLITES 10 JA 11 TOODUD INFORMATSIOON
VIII TEADUSTÖÖ JA SÜSTEMAATILINE SEIRE - EKUK
IX HARIDUS, KOOLITUS JA ÜLDSUSE TEADLIKKUS - EKUK
Kliimaaruande struktuur
7
• liikmesriigid peavad kirjeldama riiklikku olukorda, kuidas riiklikud asjaolud mõjutavad KHGide heitkoguseid ja sidumist ning kuidas nende muutused mõjutavad KHGide heitkoguseid ja sidumist
• kirjeldama riiklike asjaolude ja heitkoguste seost
• riigid lisavad mistahes informatsiooni, mis nende riiklikku olukorda ja trende kõige paremini kirjeldavad
• tagamaks kliimaaruannete võrreldavus riikide lõikes, soovitatakse järgmisi pealkirju: riigivõimu struktuur, elanikkonna profiil, geograafiline profiil, kliima profiil, majanduslik profiil jne
Riiklikud asjaolud, mis puudutavad KHGide
heitkoguseid ja sidumist
8
• 2009. aastal oli Eesti rahvaarv 1,34 miljonit ja rahvastiku tihendus 30,9 inimest km2 kohta – üks madalamaid Euroopas
• linnaelanikkond moodustas rahvastikust ligikaudu 69%
• Eesti kogupindala on 45 227 km2, millest 42 692 km2
moodustab maismaa
• peaaegu pool maismaast kaetud metsadega (ca 47%), 1/3 on põllumajandusmaa, umbes 2% asulate all ning ülejäänud territoorium on kaetud soode ja rabadega
• Eesti kuulub parasvöötme Atlandi kontinentaalregiooni
• suved mõõdukalt soojad (15–17°C), talved mõõdukalt külmad
(-3,5 kuni -7,5°C)
Riiklikud asjaolud, mis puudutavad KHGide
heitkoguseid ja sidumist
9
• sademete hulk ületab aurustumise peaaegu kahekordselt
• sademete aastane keskmine hulk on umbes 550-650 mm
• 2000-2007. a oli Eesti majanduse kasvutempo tärkava turumajandusega riikide hulgas üks kõrgemaid ning kuni aastani 2005 inflatsioonitase madal
• arvestades primaarenergia tootmist elaniku kohta on Eesti esimese 10 ELi riigi hulgas
• Eesti maanteevõrgu kogupikkus on 58 034 km
• riigiteede tihedus 380 km 1000 km2 kohta, registreeritud teedevõrgu tihedus 1336 km 1000 km2 kohta
Riiklikud asjaolud, mis puudutavad KHGide
heitkoguseid ja sidumist
10
• Eesti majandus on suunatud ekspordile
• tööstuses on suurim osakaal masinate ja seadmete tootmisel, puidutööstusel ning toiduainete ja jookide valmistamisel
• 2007. aastal toodeti Eestis umbes 21,2 miljonit tonni jäätmeid
• toodetavate munitsipaaljäätmete hulk umbes 400 kg elaniku kohta
• aastal 2000 oli umbes 170 erinevat töötavat prügilat, 2007. a kasutati vaid 30 prügilat ning 2009. a ainult 6 olme- ja tavajäätmete prügilat
• 2007. a oli Eesti metsamaa kogupindala 2 213 000 hektarit. Elaniku kohta keskmiselt 1,7 hektarit metsamaad ja 337 ruumimeetrit puitu
Riiklikud asjaolud, mis puudutavad KHGide
heitkoguseid ja sidumist
11
• Esitatakse kokkuvõtlik informatsioon KHGide inventuuri kohta
• Kliimaaruandes esitatav informatsioon peab olema kooskõlas samal aastal esitatava KHGide inventuuri andmetega
• esitama ei pea kogu inventuuri informatsiooni aga minimaalselt peab see sisaldama kokkuvõtet, k.a heitkoguseid CO2 ekv. ja heitkoguste trende
• V kliimaaruanne sisaldas KHGide inventuuri aastate 1990–2007 kohta
Informatsioon KHGide kohta, sh riikliku süsteemi ja
registrite kohta
12
Poliitikad ja meetmed ning prognoosid
13
Poliitikate väljatöötamise protsess
● Arutatakse laiemal tasandil, kuid need kinnitatakse reeglina riiklikul tasandil
● Reeglina alustab uue riikliku keskkonnaalase õigusakti eelnõu valitsus või Keskkonnaministeerium
● Aktiivselt osalevad keskkonnaalaste arengukavade koostamisel ka valitsusvälised organisatsioonid
14
Strateegilised dokumendid ja programmid
● Energiasektor
15
Strateegilised dokumendid ja programmid
● Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
● - Soodustariifide rakendamine taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia
tootmiseks
● - Maismaatuuleparkidele investeeringutoetus
● - Meretuuleparkidele investeeringutoetus
● - Elektrivõrkude arendamine vastavalt Elektrituruseadusele
● - Elektri tootmise soodustamine väiksemates koostootmisjaamades
● - Biokütuste tootmise suurenemise soodustamine
● - Soodustada biogaasi tootmist ja tarbimist
● - Vedelatele kütustele 5-7% segatud kütuse kohustuse sätestamine
● - Ühistranspordi üleviimine taastuvenergiale
● - Alternatiivsete taastuvate energiaallikate kasutamine transpordis
16
Strateegilised dokumendid ja programmid
● Põllumajandussektor
● Maaelu arengukava 2007-2013
● Mahepõllumajanduse tegevuskava 2007-2013
17
Strateegilised dokumendid ja programmid
● Jäätmesektor
● Riigi jäätmekava 2008-2013
18
Strateegilised dokumendid ja programmid
● Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor
● Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
19
Prognoosid
● Prognoosid 2006-2020 - TTÜ
● Prognoosid 2008-2020 - EKUK
20
Prognoosid
● 2020 – 15 600 (13 000) t CO2 ekv (2006-2020)
● 2020 – 19 700 (18 900) t CO2 ekv (2008-2020)
21
Täheldatud muutused:
• Eesti keskmine õhutemperatuur tõusis 20. sajandi teisel poolel 1,0-1,7°C võrra
• sademete hulk on kõige muutuvam joon, nende hulk oluliselt suurenenud talveperioodil – 29%
• lumekatte ja merejää püsivuse kestus vähenesid 20. sajandi teisel poolel oluliselt
• talve lõpp ja kevade algus leiavad aset varasemast palju varem (19-39 päeva võrra)
• keskmine tuulekiirus suurenes sajandi jooksul 0,5-0,8 m/s võrra
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
22
Täheldatud muutused:
• kõige sagedamini esinevad nüüd edela-, mitte kagutuuled
• Eestis näitavad ilmselget kasvutrendi aastatevahelised muutused äärmuslikult märgade, äärmuslikult kuivade ja kõigi äärmuslike päevade arvus
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
23
Kliimamuutuste eeldatavad mõjud:
• võrreldes Euroopa lõuna- ja põhjapoolsete regioonidega
mõjud suhteliselt väikesed
• mõned liigid võivad kaduda, tõenäoliselt tekib uusi liike
• sademete hulk suureneb nii külmema poolaasta kui juuni jooksul
• temperatuuri ja sademete tõusul on majandusele pigem positiivne mõju
- soodne põllumajandusele ja eelkõige karjakasvatusele
- kasvuhooaeg pikeneb ja saagikoristuste arv tõuseb
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
24
Kliimamuutuste eeldatavad mõjud:
- rohttaimede kasv ja areng kiireneb, saagikoristusajad nihkuvad varasemale perioodile
- paraneb kariloomade varustatus jõusöödaga
• Eesti peamised ohud ja majanduskahjud tulenevad merepinna tõusust
- rannikupiirkondade üleujutused
- liivarandade erosioon
- sadamakonstruktsioonide hävimine
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
25
Kliimamuutuste eeldatavad mõjud:
• Muutused kliimas avaldavad mõju ka turismile
- talvist turismi takistab lume vähesus
- kõrge meretase, vähene jää ja tugevad tormid kahjustavad liivarandu ning mürgiste sinivetikate ulatuslikum õitsemine võib mõnikord osutuda rannaturismile tõsiseks probleemiks
- samas soojemal kliimal suvisele turismile positiivne mõju
- Deutsche Banki uuris näitas, et kliima avaldab Eestile tulevikus positiivset mõju
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
26
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
27
Kohanemismeetmed:
• riiklik kohanemisstrateegia puudub
• kriisiohje on Eestis reguleeritud 24. juulil jõusunud hädaolukorra seadusega
• viimase kohaselt on vaja tormide ja üleujutuste puhul koostada riskianalüüs ja kriisiohjeplaanid
• erinevates Eesti piirkondades loodud kriisikomisjonid
• ilmastikusündmusi raske ette ennustada, Siseministeeriumi ja päästekeskuste tegevus keskendunud tagajärgede leevendamisele ja asjatundlikkuse tõstmisele
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
28
Kohanemismeetmed:
• kõigis Eesti piirkondades läbi viidud äärmuslike ilmatingimuste põhjustatud hädaolukordade lahendamise õppusi
• info jagamiseks loodud veebilehed:
- www.kriis.ee
- http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php?en
Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja
kohanemismeetmed
29
• perioodil 2003 kuni 2004 lisati EK regulaarsetesse teadus-ja tehnoloogianäitajate aruannetesse kümme Kesk- ja Ida-Euroopa riiki – tänaseks kõik ELiga ühinenud
• perioodi 2008-2009 aruande “Väljaspool plokki” andmed näitavad, et teadustöö intensiivsus jääb kõigis neis riikides alla Euroopa keskmise – 1,8%
- Eestis 1,1%
Teadustöö ja süstemaatiline seire
30
• Teaduslikke uurimisprojekte finantseeritakse erinevatest allikatest:
- Haridus- ja Teadusministeeriumi koosseisus olevast Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastust
- Keskkonnainvesteeringute Keskusest
- Euroopa Regionaalfondist ja Sotsiaalfondist
- Keskkonnaministeerimust jne
• Uuringuid kliimamuutuste kohta viivad läbi:
- Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
- Tartu Observatoorium ja TÜ geograafia osakond
- Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
- Tartu Ülikooli Mereinstituut ja TTÜ Meresüsteemide Instituut jne
Teadustöö ja süstemaatiline seire
31
• ainult 49% eestlastest näeb kliimamuutusi tõsise
probleemina
• 37% arvab, et kliimamuutuste nähtuse tõsidus on liialdatud
• Eestlaste suhtumine jätkusuutlikku elustiili on viimase kümnendi jooksul muutunud
• info levitamine avalikkusele meedia ja interneti kaudu on laienenud
• ülikoolides ei ole võimalik kliimamuutust eraldiseisva erialana õppida, ent paljud ülikoolid pakuvad keskkonnaõppes programme, mis sisaldavad kliimamuutuste teemasid
Haridus ja koolitus
32
• suur hulk valitsusväliseid organistasioone tegelevad aktiivselt kliimamuutuste alaste küsimuste kompetentsuse tõstmisega:
- Eesti Roheline Liikumine
- Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing Sorex
- Säästva Eesti Instituut
- Eestimaa Looduse Fond
- Sihtasutus Archimedes
Haridus ja koolitus
33
• Kliimamuutustega seotud kampaaniad:
- Euroopa liikuvuse nädal
- autovaba päev
- Pargi ja sõida
- Lumememmed kliimamuutuste vastu
Haridus ja koolitus
34
Soovitused terviklikkuse ja järjepidevuse parendamiseks
Lisada:
• informatsioon poliitikate ja meetmete kohta KHGide lõikes
• heitkoguste prognoosid iga sektori kohta, k.a maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna (LULUCF) kohta
• poliitikate ja meetmete mõju KHGide kaupa
• sammud, mida Eesti teinud rakendamaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) otsuseid piiramaks ja vähendamaks KHGide heitkoguseid lennundusest ja laevandusest
ÜRO audit
35
Soovitused terviklikkuse ja järjepidevuse parendamiseks
Lisada:
• peamised poliitikad ja meetmed kõigi valdkondade ja KHGide kohta, eriti tööstuslike protsesside valdkonnas
• informatsioon poliitikate ja meetmete kulude kohta, ennekõike rakendatud poliitikate ja meetmete kohta
ÜRO audit
36
• Täpselt defineerida, millises formaadis aruanne
koostatakse
• Kliimaaruande ettevalmistamine peaks algama palju varem
Kogemused/vead
37
EKUK soovib tänada kõiki, kes V kliimaaruande koostamisele kaasa aitasid
- Keskkonnaministeerium
- Keskkonnateabe Keskus
- Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
- Tartu Observatoorium
- Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool
- Säästva Eesti Instituut
- Haridus- ja Teadusministeerium, Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Eesti Teadusfond ja Keskkonnainvesteeringute Keskus
Täname
Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Täname tähelepanu eest!