Euroopa ja Eesti majandus: võlakriisi varjust struktuursete probleemide lahendamiseni
Märten RossRahandusministeeriumi asekantsler31.01.2014(avaldatud seisukohad ülimalt isiklikud, kuigi tänan Tõnu Lillelaidi, Madis Abenit ja Sven Kirsipuud oma toeka panuse ja kasuliku diskussiooni eest)
Allteemad
• Võlakriisist edasi– Eelarvepoliitika rollist– Eesti eelarvepoliitika väljavaated
• Euroopa ja Eesti konkurentsivõime– Sh maksupoliitikast– Finantssektorist
• Demograafilised küsimused– Ränne– Vananemine
60
70
80
90
100
110
120
130
140
2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013
SKP
Eratarbimine
Investeeringud
Kas kuskil on tasakaaluline kasvutrend ka?
Eurostat
2005=100
Võlakriisi hetkeseisust• 2013.a. ei pakkunud probleemriigid
üllatusi– Struktuursed arengud olnud
õigesuunalised• Konkurentsivõime paranenud• Muutused aeglasemad seal, kus seda võis
arvata
– Võlakoorma surve pole olnud ei suurem ega väiksem ja kadunud pole ta kuhugi
• Tugevad riigid olid umbes nii tugevad (eelk Saksa) või nõrgad (nt Soome) kui arvata oli
• ECB poliitika mõjusust ei saa vaadata isoleeritult
Võlakriisist edasi• Kas taoline aeglane kuid kontrollitud
restruktureerumine jätkub?– Välistada ju ei saa (eestlaslikult
optimistlikuna)– Korralikuks shokiks on vaja enamat kui
ühe-kahe probleemriigi isoleeritud hädasid
• Madalate intressidega seotud kaashädasid (mh zombistumine) on võimalik adresseerida teiste vahenditega– Kuid seda tuleb siis ka teha
• Kui tõsine on “reformiväsimuse” probleem?
Loogiliselt võttes võib oht peituda just seal, kuhu tähelepanu ei koondu
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
1995 2000 2005 2010
Austria Taani Euroala Saksa
Soome Holland Rootsi
nULC, muutus vs 2005, %, euro
Lähde: Eurostat.25851@Chart37
Euroopa eelarvepoliitika raamistikust• Väide, et tsentraliseeritud
(föderaalse?) vastutsüklilise eelarvepoliitika puudumine on euroala toimimise absoluutne eeldus, ei ole tegeliku eluga sisustatud– Probleemriikide hädasid oleks saanud
ennetada ka praeguse raamistikuga– Pole mingit veenvat tõestust, et
tsentraliseeritum eelarvepoliitika oleks olnud headel aegadel oluliselt vastutsüklilisem
• Kas Kreekas oleks miinimumpalka vähem tõstetud, kui oleks olnud tsentraliseeritud eelarvepoliitika?
Eesti eelarvepoliitika lähemad väljavaated• Hoida vähemalt struktuurset
eelarvetasakaalu • m.h uue riigieelarve baasseaduse nõue alates
2015
• Jõuda lähiajal nominaalsesse ülejääki, et alustada reservide taastamist
• Tagada parem maksulaekumine olemasolevate määrade juures– Salaturu ja maksuoptimeerimiste vähendamine
– KMD INF, ettevõtete sõiduautode maksusoodustuse vähendamine, töötajate register
Keskpikas perspektiivis struktuurset probleemi ei peaks olema, välja arvatud kui
0,2%
-1,1% -1,3%
-4,6%
0,2%0,6%
0,4%
1,0%0,6% 0,5%
-0,3%
0,3%
1,0%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
-550
-450
-350
-250
-150
-50
50
150
250
350
450
550
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014* 2015* 2016* 2017*
% SKPstmln €
Keskvalitsus SotsiaalkindlustusfondidKOV Valitsussektori eelarvepositsioon (parem skaala)Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala)
Euroopa konkurentsivõime
• Tööturg• Maksud ja avaliku sektori osakaal• Energia
• Kõikuv vahetuskurss üksi ei aita tagada konkurentsivõimelist hinna- ja palgataset/struktuuri– Kokkuvõttes konkureerib Euroopa
ressursside pärast kogu maailmaga
Pangandusliit
• Ühtse pangandusjärelevalve ja kriisihaldusmehhanismi tulemuslikkust saab hinnata ainult toimiva ühisturu kriteeriumi põhjal– Õnnestumiskriteeriumiks ei saa olla
vanade probleemlaenude teiste riikide maksumaksjale maksmiseks saatmise ulatus
• Ühtne järelevalve peab reaalselt saavutama kapitali liikumist takistavate (peidetud) kitsenduste kõrvaldamise
Kapitaliturgude rollist laiemalt
• Pangandusliidu (ja teiste poliitikate) eesmärk ei tohi ka olla praeguse erasektori võlakoorma põlistamine ning võlarahastamise eelistamine
• Parem võimekus Euroopa omakapitali ühisturu saavutamisel on samavõrra oluline– Kapitalituru fragmenteerituse üle ollakse
kohati isegi uhked
Maksupoliitika ja konkurentsivõime• Kas Euroopa kõrged maksud ja nende
struktuur ning kaasnev suur avaliku sektori roll on konkurentsivõime probleem?– Mõju pole kindlasti lineaarne ja osaliselt
sõltub avaliku sektori teenuste kvaliteedist
• Kuid ikkagi – kas sellel pole üldse mõju?– “Kes pole maksnud üle 50% marginaalset
tulumaksu, ei peaks võtma sõna maksude mõjust või mittemõjust tööjõu pakkumisele”
• Eesti arutelu sotsiaalmaksust on valgustav
Tööandja tööjõumaksud on Euroopa kontekstis keskmisest kõrgemad
Ka madalamapalgaliste maksukoormus on pigem üle EL keskmise
Ometi tööjõukuludelt oleme jätkuvalt selgelt Ida-Euroopa grupis
Maksupoliitika ja konkurentsivõime (2)• Eesti sotsiaalmaksu saagad ei tõenda,
et avaliku sektori pärssiv mõju inimeste aktiivsusele tööturul puudub– Isegi II samba makse, mis on täiesti
isikustatud ja ka päritav tulu, pole neutraalne
– Miks muidu toetatakse nii palju sisult regressiivset maksu-uuendust (sotsmaksu lage)?
Demograafilised küsimused
• Elanikkonna ealise struktuuri muutumisega kaasnev mõju konkurentsivõimele oluline nii Euroopas tervikuna kui Eestis– Samas probleemid suhteliselt hästi
kaardistatud ning paljud vajalikud majanduspoliitilised sammud teadvustatud
• Samas nii sise- kui välisrände (võimalik) mõju vähem teadvustatud ja majanduspoliitilised järeldused ebasüsteemsemad
Tööturgude integratsioon ja majanduspoliitika• Euroopas ei saa ühisturu süvenedes
ränne mängida marginaalset rolli (vs nt USA)– Suured tuluvahed Euroopas süvendavad
probleemi (kuigi pole unikaalsed)
• Sisuliselt see siiski tähendabki, et inimeste “poodlemine” tööturul kasvab– Kas vastuseks on “rohkem Euroopat” ka
tööturul ja sotsiaalsüsteemis?– Kas nõrgematel riikidel on majanduspoliitilist
valikut? Nt maksupoliitikas ja sotsiaaltoetuste ülesehituses?
– Nt mis mõju on Saksa miinimumpalgal?
Võru on Helsingile lähemal kui Oulu
Vananemine (?)
• Ränne võib teatud määral mõjutada, kuid vananemine igal juhul keskne tegur– Kuigi mitte ainult Euroopas
• Suur tähelepanu pensionisüsteemi jätkusuutlikkusel
• Tervishoiu- ja hooldussüsteem võib olla suuremgi murelaps
• Ka mõju töö- ja kapitalituru toimimisele võib olla oluline
Demograafilise muutuse mõju tervishoiu eelarvele (% SKPst)
20122015
20182021
20242027
20302033
20362039
20422045
20482051
20542057
2060
-2.00%
-1.00%
0.00%
1.00%
2.00%
3.00%
4.00%
5.00%
6.00%
7.00%
Haigekassa tuludHaigekassa kuludHaigekassa positsioon
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus
• Tasuks meeles hoida:– “Keegi ei taha (tegelikult) varem surra”
>> pensionisüsteem ei ole olemuselt sotsiaaltoetus, vaid valdavalt sundsäästmine
– Kuigi süsteemidel mitmes mõttes olulised erinevused, jagavad kogumispensioni ja sotsmaksu põhised süsteemid ringi sama lisandväärtuse putru
• Küll võivad erinevad süsteem teatud piires rõhuda pudrukatla erinevatele osadele (mh kodumaine ja välismaine lisandväärtus)
Rahvastik vananeb (oletame, et näiteks selliselt nagu Eurostat eeldab)
50
55
60
65
70
75
80
85
90
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
1961 1971 1981 1991 2001 2011 2021 2031 2041 2051
Rahvastik vanuses 15 - 63 / rahvastik >63Naiste oodatav eluigaMeeste oodatav eluiga
Eesti spetsiifika• Sotsiaalne jätkusuutlikkus:
– keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhe 40% oleks realistlik saavutada (?)
• Pensionisüsteemi solidaarsus:– kas baasosa 1/3 keskmisest I ja II samba pensionist on
“õige” eesmärktase?
• Finantsiline jätkusuutlikkus:– sotsiaalmaksu laekumised ei kata I samba
kulusid, defitsiiti ei tohiks lasta vähemalt süveneda
– Siiski-siiski: analüütiliselt meenutaks, et pensioneid võib rahastada ka muudest maksutuludest
Uute vanaduspensionäride pensionide ja keskmise palga suhe
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047
II sambaga liitujate I+II samba asendusmäärII sambaga liitujate I samba asendusmäärII sambaga mitteliitujate I samba asendusmäärII sambaga liitunud naiste I+II samba asendusmäärII sambaga liitunud meeste I+II samba asendusmäär
Kõikide vanaduspensionäride pensionide ja keskmise palga suhe (poliitikamuutusteta stsenaarium)
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047I samba pensioni suhe keskmisse brutopalkaI ja II samba brutopensioni suhe keskmisse brutopalkaI ja II samba netopensioni suhe keskmisse netopalkaII sambaga liitunud vanaduspensionäride osakaal
Pensionide solidaarsus - Gini koefitsiendid
0,00
0,03
0,06
0,09
0,12
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Naised Mehed Keskmine Uued pensionid
Pensionide solidaarsus – baasosa suhe keskmisse vanaduspensionisse
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060
Baasosa ja I samba pensioni suhe Baasosa ja I+II samba pensioni suhe
Eelarve tasakaal pensionisüsteemi osas
-4,0%
-2,0%
0,0%
2,0%
4,0%
6,0%
8,0%
10,0%
2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047
Riikliku pensionikindlustuse sotsiaalmaksutuludSotsiaalmaksust finantseeritavad riiklikud pensionidTulude-kulude vahe
Esimese samba teemad ja küsimused• Teemad, mille kohta “pole vaja
küsida”:– Pensioniea täiendav tõstmine, võimalik
automaatse kohandussüsteemi rakendamine
– Töövõimetuskindlustuse reform– Eripensionide, soodustingimustel
vanaduspensionide jms. reform– Ennetähtaegsed ja edasilükatud
vanaduspensionide ülevaatamine
• Küsimus:– Pensioniindeksi muutmine
Pensioniea automaatne kohandumismehanism (AKM)Kaks näidet pensioniea AKM-ks:
Pensioniiga tõuseb võrdselt keskmise oodatava elueaga,
Pensioniiga tõuseb nii, et keskmise pensioniloleku aja ja keskmise töötamise perioodi suhe jääb konstantseks.
55
60
65
70
75
2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 2052 2057
Pensionil oleku aeg on fikseeritud
Pensioniiga tõuseb töötamise aja ja pensionil olemise aja suhte järgi
2
2,1
2,2
2,3
2,4
2,5
2,6
17,5
18
18,5
19
19,5
20
20,5
21
2016 2021 2026 2031 2036 2041 2046 2051 2056
Oodatav eluiga töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Oodatav eluiga pensionil oleku aja on fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe pensionil oleku aja fikseerimisel
Pensioniea AKM-i mõju eelarvele ja brutopalga asendusmäärale
-2,0%
-1,5%
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050
Fikseeritud pensionil oleku aegFikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suheBaasstsenaarium
25%
30%
35%
40%
2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050
Fikseeritud pensionil oleku aegFikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suheBaasstsenaarium
Pensioniindeks – komponentide osakaalude muutmine
Võimaldab paremini vähendada defitsiiti Minimaalselt 50-50 indeks kuni 2020 (adekvaatsuse
vastuolu) Mõistlik rakendada veel järgmised 5 aastat (kõrge
defitsiit, IIs kompenseerimine, indeksi tasaarveldamine)
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
20
1020
1220
1420
1620
1820
20
20
22
20
24
20
26
20
28
20
30
20
32
20
34
20
36
20
38
20
40
20
42
20
44
20
46
20
48
20
50
80%SM+20%THI 50%SM+50%THI
20%SM+80%THI
-2,5%
-2,0%
-1,5%
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
20
1020
1220
1420
1620
1820
20
20
22
20
24
20
26
20
28
20
30
20
32
20
34
20
36
20
38
20
40
20
42
20
44
20
46
20
48
20
50
80%SM+20%THI 50%SM+50%THI20%SM+80%THI
Aktuaalseid teemasid II sambas
• Pensioni kogumises:– Süsteemi kulud– Pensionifondide investeerimisreeglid
• Väljamaksete faas alles kogemuste saamise järgus
Maailmapanga võrdlus pensionifondide tasude kohta
Allikas: http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/2013/07/26/000356161_20130726125731/Rendered/PDF/777790REVISED000Crisis0Final0report.pdf
Pensionifondide tootlikkus perspektiivis• Pensionifondide tegevusega võib olla rahul või
mitte, kuid igal juhul ei tohi ootusi seada valesse taustsüsteemi.
• Kui alternatiiv oleks olnud kinnisvara Eestis, siis …
40
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eluaseme hinnaindeks I samba pensioniindeks
II samba keskmine tootlus
Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, www.pensionikeskus.ee