III Ettevalmistavad aktid
KONTROLLIKODA
2019/C 45/01 Arvamus nr 10/2018 (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõikele 1) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (COM(2018) 460 final) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1
C 45
62. aastakäik
4. veebruar 2019 Teave ja teatised
Euroopa Liidu Teataja
Eestikeelne väljaanne
Sisukord
ET
III
(Ettevalmistavad aktid)
KONTROLLIKODA
ARVAMUS nr 10/2018
(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõikele 1)
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (COM(2018) 460 final)
(2019/C 45/01)
SISUKORD
Punkt Lehekülg
Kokkuvõte I–IV 2
Sissejuhatus 1–9 2
I OSA. ÜLDISED TÄHELEPANEKUD 10–19 4
Lihtsustamine ja sidusus 13–14 4
Paindlikkus 15–16 5
Aruandekohustus 17–18 5
EAFi erikord 19 5
II OSA. KONKREETSED TÄHELEPANEKUD 20–68 5
I jaotis. Üldsätted (artiklid 1–9) 20 5
I peatükk. Programmitöö (artiklid 10–15) 21–29 5
II peatükk. Naabruspiirkonna erisätted (artiklid 16–18) 30–38 6
III peatükk. Tegevuskavad, meetmed ja eelarve täitmise viisid (artiklid 19–25) 39–48 7
IV peatükk. EFSD+, eelarvelised tagatised ja finantsabi kolmandatele riikidele (artiklid 26–30)
49–57 8
V peatükk. Järelevalve, aruandlus ja hindamine (artiklid 31–32) 58–65 9
Tingimused kontrollikoja teiste tööle tuginevaks töövõtuks 66–68 10
LISA. Komisjoni ettepaneku analüüs ja kontrollikoja soovitused 11
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/1
EUROOPA KONTROLLIKODA,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 322 lõiget 1;
võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027, mis on esitatud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ( 1 );
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ( 2 );
võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 1/2017 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ( 3 );
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ( 4 );
võttes arvesse 9. juulil 2018 nõukogu esitatud arvamuse taotlust eelmainitud ettepaneku kohta;
ning arvestades, et ettepaneku eesmärk on koondada mitu rahastamisvahendit ühte laiaulatuslikku vahendisse, andes nii võimaluse ratsionaliseerida rahastamisvahendite juhtimis- ja järelevalvesüsteeme ning seeläbi vähendada sidusrühmade halduskoormust,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:
Kokkuvõte
I. Kõnealune ettepanek esitatakse seoses 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga ( 5 ). Ettepanekuga nähakse ette liidu välistegevuse vahendite põhjalik restruktureerimine, ühendades mitu vahendit uueks laiaulatuslikuks vahendiks: naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiks, mille kohaldamist alustatakse 1. jaanuaril 2021.
II. Ettepaneku põhjenduseks on tööviiside lihtsustamine, suurendades samas oma meetmete sidusust ja kooskõla, ning paindlikum lähenemine ettenägematutele probleemidele ja kriisidele reageerimisel. Üldiselt täidab ettepanek nimetatud eesmärgid.
III. EAFi integreerimine naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse käsitleb ebakõla EAFi eelarvemenetluse ja aruandlusprotsessi vahel. Ettepaneku kaudu saaks Euroopa Parlament eelarve- ja õigusloomealased volitused. Selle tulemusel paraneks ELi arenguabi demokraatlik järelevalve.
IV. Käesolevas arvamuses antakse soovitusi selle kohta, kuidas luua ettepanekus selgust, korraldades mõned sätted osaliselt ümber ja muutes teised konkreetsemaks.
Sissejuhatus
1. Komisjon avaldas 14. juunil 2018 ettepaneku luua naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ( 6 ) (edaspidi „ettepanek“) ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ettepaneku lisad ( 7 ).
2. Kõnealune ettepanek esitatakse seoses mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, ( 8 ) mis on esitatud komisjoni teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“. Teatises esitatakse eelarverubriiki „Naabrus ja maailm“ kuuluvate ELi välistegevuse programmide peamised prioriteedid ja üldine eelarveraamistik; muu hulgas tehakse ettepanek luua naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend.
ET C 45/2 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
( 1 ) COM(2018) 321 final, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“.
( 2 ) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, „finantsmäärus“. ( 3 ) ELT C 91, 23.3.2017, lk 1. ( 4 ) COM(2018) 460 final. ( 5 ) COM(2018) 321 final, nagu eespool viidatud. ( 6 ) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamis
vahend (COM(2018) 460 final). ( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend)
ettepaneku (COM(2018) 460 final) lisad 1–7. ( 8 ) COM(2018) 321 final, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaal
komiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“.
3. 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik sisaldab 4. rubriigis („Globaalne Euroopa“) mitut samaaegselt eksisteerivat rahastamisvahendit, millest enamik lõpeb 31. detsembril 2020. Mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 nähakse ettepanekuga ette liidu välistegevuse vahendite põhjalik restruktureerimine, ühendades mitu vahendit uueks laiaulatuslikuks vahendiks: naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiks, mille kohaldamist alustatakse 1. jaanuaril 2021. Praegused ühendatavad/integreeritavad vahendid/programmid on järgmised:
— arengukoostöö rahastamisvahend ( 9 );
— Euroopa Arengufond ( 10 ) (EAF);
— demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ( 11 );
— Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ( 12 );
— partnerluse rahastamisvahend ( 13 );
— stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ( 14 );
— tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend ( 15 );
— välislaenude andmise volitus ( 16 );
— välistegevuse tagatisfond ( 17 );
— Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond ( 18 );
— makromajanduslik finantsabi ( 19 ) (MFA) ning
— ühine rakendusmäärus ( 20 ).
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/3
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).
( 10 ) Sisekokkulepe 11. EAFi kohta (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1); nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (ELT L 58, 3.3.2015, lk 1); nõukogu 2. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/334 (ELT L 58, 3.3.2015, lk 75).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas (ELT L 77, 15.3.2014, lk 85).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (ELT L 77, 15.3.2014, lk 77).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).
( 15 ) Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109). Ettepaneku kohaselt peaks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend hõlmama vaid piiratud arvul tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist puudutavaid tegevusi (vt II lisa punkt 6 alapunkt i). Kooskõlas Euratomi asutamislepingu erimenetlustega luuakse täiendav vahend: Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend. Ettepaneku kohaselt peaks kõnealune vahend hõlmama tegevusi (ja tuumaenergiaga seotud tegevuste rahastamist), mis puudutavad tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid, infrastruktuuri ja koolituse toetamist ning ELi oskusteabe siiret.
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta otsus (EL) 2018/412, millega muudetakse otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 76, 19.3.2018, lk 30).
( 17 ) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).
( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (ELT L 249, 27.9.2017, lk 1).
( 19 ) Välja arvatud makromajanduslik finantsabi. Makromajanduslikku finantsabi antakse vajaduse korral üksikjuhtumipõhiselt. ( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 236/2014, millega sätestatakse liidu välistegevuse rahasta
misvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (ELT L 77, 15.3.2014, lk 95). Ühist rakendusmäärust kohaldatakse 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigi „Globaalne Euroopa“ kohase mitme rahastamisvahendi suhtes.
4. Ettepaneku põhjenduse 8 kohaselt juhindutakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi rakendamisel Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias („üldine strateegia“) nimetatud viiest prioriteedist ( 21 ). Lisaks sellele rõhutatakse põhjenduses 9 uue Euroopa arengukonsensuse ( 22 ) („konsensus“) olulisust, millega loodi liidule ja liikmesriikidele arengukoostöö ühise lähenemisviisi raamistik. Konsensuse eesmärk on rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ( 23 ) ning Addis Abeba tegevuskava ( 24 ).
5. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi eesmärk on kaitsta ja edendada liidu väärtusi ja huve kogu maailmas, et viia ellu liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid ( 25 ).
6. Ajavahemikul 2021–2027 on naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi rakendamise kavandatud rahastamispakett 89,2 miljardit eurot ( 26 ).
7. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi üks peamine muudatus on EAFi integreerimine, mis on praegu väljaspool eelarvet. EAF on 30,5 miljardi euro suuruse eelarvega ajavahemikuks 2014–2020 suurim välisabi rahastamisvahend ( 27 ). Praegust EAFi ( 28 ) ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit rakendatakse paralleelselt, kuni vahendid on ammendatud.
8. Komisjoni kava kohaselt toetataks ettepanekuga raamistikku praegusele Cotonou lepingule järgneva partnerluse rakendamiseks ( 29 ). See lähenemisviis on vastupidine praegusele lähenemisviisile, mille alusel on Cotonou leping toetanud EAFi.
9. Meie analüüs sisaldab mitut üldist tähelepanekut (I osa), konkreetset tähelepanekut (II osa) ja konkreetsete sõnastusettepanekute nimekirja (lisa).
I OSA. ÜLDISED TÄHELEPANEKUD
10. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi näol on tegemist ambitsioonika ettepanekuga, mis
a) ühendab mitu (eelarvelist ja eelarvevälist) programmi ja vahendit üheks vahendiks;
b) hõlmab geograafilisi programme, teemaprogramme ja kiirreageerimistegevust;
c) hõlmab mitut eri rahastamise vormi (toetused, hankelepingud, eelarvetoetus, maksed usaldusfondidesse, rahastamisvahendid, eelarvelised tagatised, segarahastamine ja võlakergendus).
See muudab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi väga laiaulatuslikuks ja keeruliseks vahendiks.
11. Ettepaneku põhjenduseks on tööviiside lihtsustamine, suurendades samas meetmete sidusust ja kooskõla, ning paindlikum lähenemine ettenägematutele probleemidele ja kriisidele reageerimisel ( 30 ).
12. Üldiselt lihtsustatakse ettepanekuga välisabi valdkonna õigusraamistikku. Sellega tagatakse eelarveliste toetusvahendite suurem paindlikkus ning sarnane paindlikkus varem EAFiga hõlmatud eelarvepunktidele.
Lihtsustamine ja sidusus
13. Komisjoni soovitud lihtsustamine seisneb peamiselt mitme eelarvelise toetusvahendi ja EAFi ühendamises laiaulatuslikuks vahendiks.
ET C 45/4 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
( 21 ) „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, 19.6.2016. ( 22 ) „Euroopa uus arengukonsensus: „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ – nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide
valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus, 8.6.2017. ( 23 ) Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, ÜRO Peaassamblee resolutsioon, 25.9.2015 (A/RES/70/1). ( 24 ) „Arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava“, mis võeti vastu 16. juunil 2015 ja mille ÜRO
Peaassamblee kiitis heaks 27. juulil 2015 (A/RES/69/313). ( 25 ) Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versiooni artikli 3 lõige 5 ning artiklid 8 ja 21. ( 26 ) Ettepaneku artikli 6 lõige 1. ( 27 ) Märkimisväärne osa Aafrika rahutagamisrahastust, mida rahastatakse praegu EAFist, jääb ka edaspidi eelarveväliseks. Võrdlusena
moodustab 4. rubriigi „Globaalne Euroopa“ eelarve 2014.–2020. aastaks 66,3 miljardit eurot. ( 28 ) 8., 9. ja 10. EAFi kohustusperiood on lõppenud; 11. EAFi kohustusperiood lõpeb 2020. aastal, sisekokkulepe 11. EAFi kohta
(ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), artikli 1 lõige 5; nõukogu määrus (EL) 2015/322 (ELT L 58, 3.3.2015, lk 1). ( 29 ) Vt ettepaneku põhjendus 20. ( 30 ) Ettepaneku seletuskiri, punkt 1 „Ettepaneku taust“.
14. Kuigi ettepanek on samm õiges suunas ning sellega vähendatakse lünki ja kattuvusi, ( 31 ) sõltuvad sidusus ja kooskõla valitud rakenduskorrast ning samuti komisjoni järelevalve- ja juhtimiskorrast. Näiteks suutlikkuse suurendamist rahu ja julgeoleku valdkonnas saab ettepaneku kohaselt rahastada geograafiliselt ja temaatiliselt ning rakendada komisjoni eri talituste, ELi delegatsioonide või ELi usaldusfondide kaudu. Lisaks võidakse sarnaseid tegevusi rahastada ka ÜVJP raames (Athena mehhanism ei hõlma ÜJKP väljaõppemissioone) või kavandatavast Euroopa rahutagamisrahastust.
Paindlikkus
15. Teatises uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 ( 32 ) rõhutatakse, et „lisaks sellele on ülioluline, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit reguleerivad õigusnormid sisaldaks paindlikkuse sätteid, mis on samalaadsed praeguse Euroopa Arengufondi puhul kehtestatud sätetega“.
16. Selleks, et reageerida paindlikumalt ettenägematutele probleemidele ja kriisidele, hõlmab ettepanek järgmist kahte peamist meedet: uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv (11 %) (artikli 6 lõige 3) ning aastasust käsitlevate eeskirjade leevendamine, muutes lihtsamaks kulukohustuste ülekandmise ja kasutades vabastatud kulukohustusi uuesti esialgsel eelarvereal (artikkel 25).
Aruandekohustus
17. Kontrollikoja 2017. aasta aastaaruandes EAFi kohta ( 33 ) juhiti tähelepanu ebakõlale EAFi eelarvemenetluse ja aruandlusprotsessi vahel. Euroopa Parlament (EP) ei sekku EAFi eelarve ja selle eeskirjade koostamisse ega asjakohaste vahendite eraldamisse. EP otsustab aga selle üle, kas anda Euroopa Komisjonile heakskiit selle eest, kuidas komisjon on EAFi hallanud konkreetse aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames. EAFi integreerimine naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse käsitleb kõnealust ebakõla ning tugevdab Euroopa Parlamendi demokraatlikku järelevalvet ELi arenguabi üle. Selle tulemusel on paranenud ELi arenguabi demokraatlik kontroll. Ettepaneku kaudu saab Euroopa Parlament eelarve- ja õigusloomealased volitused.
18. Põhjenduses 44 rõhutatakse komisjoni järgmist kohustust: „Seetõttu peaksid kolmandate riikide ja territooriumidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepped, samuti kõik käesoleva määruse rakendamise tulemusel sõlmitavad lepingud või kokkulepped sisaldama sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õigus oma pädevusest lähtudes korraldada selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspektsioone ning tagatakse, et liidupoolse rahastamise rakendamisega seotud kolmandad isikud annavad samaväärsed õigused“. Komisjon ja seadusandjad peaksid kõnealustes kokkulepetes tugevdama kohustust edastada kontrollikojale viimase taotlusel mis tahes dokumendi või teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.
EAFi erikord
19. Ettepanek ei hõlma EAFiga seotud mitmeid olulisi punkte (nt allesjäänud vahendite kasutamine, erireservid ja kulukohustustest vabastatud summad, Cotonou lepingu ja AKV investeerimisrahastu tulevik) ning need sõltuvad liikmesriikide tehtavast otsusest, kui 2020. aastal kaotab kehtivuse praegune Cotonou leping, ning igast selle järgselt AKV riikidega sõlmitud kokkuleppest. See tekitab partnerriikide seas ebakindlust.
II OSA. KONKREETSED TÄHELEPANEKUD
I jaotis. Üldsätted (artiklid 1–9)
20. Põhjendustes rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise, kliimamuutuste, rände ja kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisust. Soolist võrdõiguslikkust ja kliimamuutuseid artikli 3 lõike 2 erieesmärkide hulgas aga sõnaselgelt ei mainita.
I peatükk. Programmitöö (artiklid 10–15)
21. Mis puutub programmitöösse, v.a peatükk naabruspiirkonda käsitlevate küsimuste kohta (II peatükk), mis on inspireeritud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vastavatest sätetest, ( 34 ) siis põhineb ettepanek peamiselt arengukoostöö rahastamisvahendi määrusel ( 35 ). Eelkõige on see nii geograafiliste programmide puhul.
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/5
( 31 ) Ettepaneku mõjuhinnangus (SWD(2018) 337 final) tuuakse vahenditevaheliste lünkade ja kattuvuste harvem esinemine välistegevuse rahastamisvahendite struktuuri muutmise üheks põhjenduseks, lk 19.
( 32 ) COM(2018) 321 final, „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“, joonealune märkus 16.
( 33 ) Eelarveaasta 2017 aastaaruanne 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta (ELT C 357, 4.10.2018, lk 315), punkt 45.
( 34 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 232/2014. ( 35 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 233/2014.
22. Mis puutub teemaprogrammidesse, siis võetakse ettepanekus arvesse ka teiste olemasolevate rahastamisvahendite (nt stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ( 36 ) ning partnerluse rahastamisvahend ( 37 )) programmitöö sätteid. Kuna kõnealused vahendid on oma olemuselt peamiselt temaatilised ning sisaldavad teatavates osades väga sarnaseid sätteid, toob ettepanek kaasa märkimisväärselt lihtsamad eeskirjad (eriti seoses programmdokumentidega).
23. Ettepaneku artiklis 11 kehtestatakse mitu programmipõhimõtet, mis käsitlevad üksnes geograafilisi programme. Kuigi on selge, et mõnda põhimõtet kohaldatakse selle olemusest lähtuvalt üksnes sedalaadi programmidele (nt seoses programmitöö perioodi sünkroniseerimisega partnerriikide strateegiatsüklitega), ei kohaldata teisi põhimõtteid üksnes geograafiliste programmide suhtes. Selle näitena võib tuua põhimõtte, et geograafiliste programmide programmdokumendid peaksid põhinema tulemustel (artikli 11 lõige 5); kontrollikoda on seisukohal, et seda tuleks kohaldada ka teemaprogrammide suhtes.
24. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
kohaldada põhimõtet, et geograafiliste programmide programmdokumendid peaksid põhinema tulemustel, ka teemaprogrammide suhtes.
25. Ettepaneku artikli 11 lõikes 1 nõutakse programmitöö eesmärgil dialoogi pidamist liidu, liikmesriikide ja partnerriikide vahel. Kontrollikoda ei leidnud aga ühtegi viidet kõnealusele dialoogile mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmise, heakskiitmise, muutmise ja/või läbivaatamise protsessi kirjelduses (artikkel 14) ega programmdokumentide sisu määratluses (artiklid 12 ja 13), nt viite lisamine peamistele sidusrühmadele, kellega programmitöö menetluse käigus konsulteeriti.
26. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
lisada ettepanekusse liidu, liikmesriikide ja partnerriikide vahelise dialoogi kohta puuduv viide.
27. Artikli 14 lõigete 3 ja 4 sõnastus erineb üksnes niivõrd, kuivõrd ühes käsitletakse geograafilisi programme (lõige 3), teises aga teemaprogramme (lõige 4); samuti erineb lõike 3 viimane osa (millele on lisatud ka „kriisi ajal või kriisijärgses olukorras“). Lisa sisaldab ümbersõnastamise soovitust.
28. Artiklis 15 käsitletakse uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi. Jääb selgusetuks, miks on kõnealune artikkel lisatud „Programmitöö“ (I peatükk) alla.
29. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
viia artikkel 15 („Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv“) üle jaotise „Üldsätted“ alla, pärast artiklit 6. Selline kohandus muudaks artiklite järjekorra loogilisemaks, kuna artiklis 15 viidatakse artiklile 6.
II peatükk. Naabruspiirkonna erisätted (artiklid 16–18)
30. Ettepanekus pühendatakse naabruspiirkonna erisätetele eraldi peatükk, mis koosneb programmitööga seotud kolmest artiklist. Kavandatud struktuur muudab ettepaneku raskesti loetavaks.
31. Artikli 16 lõikes 2 käsitletakse naabruspiirkonna programmipõhimõtteid. Kuigi kõnealuse lõike sisus käsitletakse programmipõhimõtteid, on artikli pealkirjaks „Programmdokumendid“. See ei järgi I peatüki struktuuri, kus programmipõhimõtted (artikkel 11) ja programmdokumendid (artikkel 12) on sätestatud eraldi artiklites.
32. Artikli 16 lõikes 2 sätestatakse „Erandina artikli 11 lõikest 2…“. Kõnealuse kahe lõike sisu ning programmitööks kasutatud partnerriigi kriteeriumid on aga osaliselt sarnased.
33. Artiklis 17 teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele „tulemuspõhine lähenemisviis“. See hõlmab aga üksnes naabruspiirkonna riike, kuna ainult neil on omadused, mida saab tulemusnäitajate abil võrrelda.
34. Kuigi sarnane mehhanism oli kehtestatud ka 11. EAFi raames, ( 38 ) „et pakkuda stiimuleid tulemustele suunatud reformide tegemiseks“, ei ole see nii kõnealuse ettepaneku puhul.
ET C 45/6 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
( 36 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 230/2014. ( 37 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 234/2014. ( 38 ) Eespool viidatud määruse (EL) 2015/322 artikli 7 lõige 2.
35. Lisaks sellele märgiti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahekokkuvõtte aruandes, ( 39 ) et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendis määratletud motiveerimisel põhineva lähenemisviisi rakendamine tagas märkimisväärsemalt suuremad rahalised vahendid neile partneritele, kes on poliitiliste reformide valdkonnas teinud kõige suuremaid edusamme, kuid selle mõju edasiste reformide võimendamisele, eriti teistes riikides, on vaja veel näidata. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ei ole suutnud pakkuda piisavaid stiimuleid neile riikidele, kellel puudub tahe poliitilisi reforme ellu viia. Ettepanekus ei ole olemasolevat tulemuspõhise lähenemisviisi mehhanismi muudetud.
36. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
kohaldada kogu ettepanekus tulemuspõhise lähenemisviisi jaoks sarnast mehhanismi. Kõnealune muudatus tagaks, et tulemuspõhine lähenemisviis ei piirdu naabruspiirkonna riikidega.
37. Artikli 17 kohase tulemuspõhise lähenemisviisi mõiste kattub Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi stiimulipõhise lähenemisviisiga, ( 40 ) erineb üksnes terminoloogia. Mõistet ei ole kohandatud nii, et see kajastaks finantsmääruse keskendumist tulemuspõhisusele ja tulemustele ( 41 ).
38. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
jätta välja II peatükk („Naabruspiirkonna erisätted“) ning lisada kõnealused artiklid I peatükki („Programmitöö“), piirdudes minimaalsete hädavajalike naabruspiirkonna erisätetega. Kõnealune kohandus muudab ettepaneku kergemini loetavaks.
III peatükk. Tegevuskavad, meetmed ja eelarve täitmise viisid (artiklid 19–25)
39. Seoses rakendamisega põhineb ettepanek peamiselt ühisel rakendusmäärusel ( 42 ) ning selles kasutatakse mitme olemasoleva vahendi rakendussätteid.
40. Võrreldes kehtiva raamistikuga sisaldab ettepanek märkimisväärselt lihtsamat vastuvõetavate meetmete (üksikmeetmed, erimeetmed, kõrvalmeetmed ja eriabimeetmed) nimekirja. Kontrollikoja arvates muudaks ettepaneku selgemaks (mõningate) selliste olukordade kirjeldus, kus võetakse kasutusele üksikmeetmed.
41. Artikli 19 lõikes 4 käsitletakse eriabimeetmeid. Sarnaselt kõrvalmeetmetega, mida käsitletakse ühes konkreetses artiklis (artikkel 20), tuleks ka eriabimeetmeid käsitleda eraldi artiklis, kuna tegemist on erandlike meetmetega.
42. Artiklis 21 teeb komisjon ettepaneku ülemmäärade kehtestamise kohta (vastavalt 10 miljonit eurot ja 20 miljonit eurot), millest allapoole jäädes ei tule tegevuskavasid ja meetmeid vastu võtta „rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas [—] kontrollimenetlusega“. Nimetatud ülemmäärad on 11. EAFi ülemmääradest kaks korda suuremad ( 43 ). Samuti on ülemmäärad kahekordistunud ka eelarvest juba rahastatud programmide puhul. Nende erandite ülemmäära tõstmine, mille puhul ei nõuta rakendusakti, nõrgendab järelevalvekorda.
43. Ettepaneku artikli 25 kohaldamisala on finantsmääruse kohaldamisalast laiem, kuna sellega:
a) võimaldatakse kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringute automaatselt ülekandmist ning nende kulukohustustega sidumist kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini;
b) tehakse uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad nende kulukohustuste summale, mis vabastati meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu;
c) ei kohaldata finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku ( 44 );
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/7
( 39 ) SWD(2017) 602, komisjoni talituste töödokument – dokumendile lisatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi hinnang – komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – välistegevuse rahastamisvahendite vahekokkuvõte.
( 40 ) Eespool viidatud määruse (EL) nr 232/2014 artikli 4 lõiked 2 ja 3. ( 41 ) „Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõtte vahetu kohaldamisena. Samuti tuleks määratleda usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte ning assigneeringute kasutamisel tuleks luua seos seatud eesmärkide ning tulemusnäitajate, tulemuste ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse vahel. Õiguskindluse tagamiseks tuleks määratleda tulemuste saavutamisega seotud mõisted, eelkõige väljundi ja tulemuse mõiste, vältides seejuures vastuolusid eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega“ (finantsmäärus, põhjendus 9).
( 42 ) Eespool viidatud määrus (EL) nr 236/2014. ( 43 ) Eespool viidatud määruse (EL) 2015/322 artikli 9 lõige 4. ( 44 ) „Välistegevuse valdkonnas üldisest eelarvelisest kulukohustusest tulenevad rahastamislepingud kolmandate riikidega sõlmitakse 31.
detsembriks aastal n+1. Sellisel juhul katab üldine eelarveline kulukohustus sõlmitud rahastamislepingu täitmiseks võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumuse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui kolm aastat alates rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.“
d) kehtestatakse erand finantsmääruse artikli 209 lõikest 3, mis hõlmab tagasimakseid ja rahastamisvahendi raames tekkinud tulusid.
44. Komisjon märgib seletuskirjas, et kõnealused sätted on vajalikud EAFi paindlikkuse, st mittesihtotstarbeliste vahendite ja mitmeaastasuse ülekandmiseks. Finantsmääruse suhtes erandite tegemine loob õigusakti kohaldamisel täiendava keerukuse elemendi.
45. Artikli 25 lõige 1 sisaldab sätet, et „üle kantud eraldist kasutatakse alates järgmisest eelarveaastast“. Finantsmääruse artikli 12 lõike 2 kohaselt aga kasutab institutsioon „kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringuid ega kasuta eelnevast eelarveaastast ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud assigneeringud on ammendunud“.
46. Ettepaneku artikli 25 lõikega 2 lisatakse erand finantsmääruse artikli 15 sätetele, ( 45 ) lubades kulukohustuste assigneeringud, mis vabastati meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, uuesti esialgsel eelarvereal kasutada.
47. Artikli 25 sätetega tagatakse suurem paindlikkus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi eelarve täitmisel. Tuleb aga hinnata suurema paindlikkuse mõju fondide haldamisele, arvestades aruandekohustuse võimalikku nõrgenemist, st vastutuse vähenemist seoses assigneeringute nõuetekohase haldamisega.
48. Varasemate EAFide vabastatud vahendeid saab kasutada uuesti käimasoleva EAFi raames, mille kohta peab nõukogu tegema eraldi otsuse. Kui eraldi otsust ei tehta, suunatakse vahendid erireservi, mille eraldamise üle ei ole veel otsustatud ( 46 ). Üldeelarve raames tühistatakse eelmise programmitöö perioodi vabastatud kulukohustused. Jääb selgusetuks, kas artikli 25 lõiget 2 kohaldatakse ka kulukohustuste suhtes, mis vabastati pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppemist ( 47 ). Kui see on nii, tuleks ettepanekusse lisada erisäte.
IV peatükk. EFSD+, eelarvelised tagatised ja finantsabi kolmandatele riikidele (artiklid 26–30)
49. IV peatüki keskseks teemaks on EFSD+ ja välistegevuse tagatis.
50. Kontrollikoda märgib, et eelarvelisi tagatisi saab tulemuslikumalt hallata ühise eraldisfondiga.
51. Kuigi EIP oli ainuke välislaenude andmise volituse eest vastutav pank ning EFSD peamine partner, ei ole selge, milline on panga roll tulevikus ( 48 ).
52. Artikli 27 lõikes 2 on loetletud kolm tingimust, millele välistegevuse tagatis peab vastama. Ühe kriteeriumina ei ole nimetatud finantsvõimenduse ja mitmekordistava mõju tagamist, mis põhineb väärtuste sihtvahemikul, mis on täpsustatud eelarvelise tagatise eelhindamises ( 49 ).
53. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
lisada võimendus tingimuste nimekirjale, millele välistegevuse tagatis peab vastama. Kõnealune kohandus muudaks välistegevuse tagatise tingimuste nimekirja täielikumaks.
54. Artikli 26 lõike 4 kohaselt on eraldiste määr 9–50 %. Kuigi täpsustatakse, millal kohaldatakse 9 % määra, puudub igasugune teave selle kohta, millal kohaldatakse suuremat (kuni 50 % suurust) määra.
ET C 45/8 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
( 45 ) Artikli 15 lõikega 3 lubatakse vabastatud kulukohustuste assigneeringud teha kättesaadavaks uuesti üksnes siis, kui need on seotud teadusprojektidega.
( 46 ) Sisekokkulepe 11. EAFi kohta (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), artikli 1 lõige 4, nagu eespool viidatud. ( 47 ) Sarnaselt EAFi erireservi mehhanismiga, eespool viidatud sisekokkulepe 11. EAFi kohta (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), artikli 1 lõige 4. ( 48 ) Ettepaneku põhjendus 33: „EFSD+ peaks olema välisinvesteeringute kavale toeks ja ühendama välistegevuse tagatiste alla kuuluvad
segarahastamis- ja eelarveliste tagatiste toimingud, sealhulgas need, mis hõlmavad riigiriske seoses laenutehingutega, mida varem tehti välislaenude andmiseks Euroopa Investeerimispangale antud volituse raames. Talle aluslepingutega usaldatud rolli ja viimastel aastakümnetel liidu poliitika toetamisel saadud kogemusi arvestades peaks Euroopa Investeerimispank olema ka edaspidi komisjoni jaoks välistegevuse tagatise raames meetmete elluviimisel parim partner.“
( 49 ) Vt finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkt d ja artikli 219 lõige 3.
55. Artikli 27 lõikes 3 loetletud vahenditega kaasnevad mitmed riskid. Kohalikus valuutas laenudel ja omakapitali osalustel on väga suur loomupärane risk. Näiteks AKV investeerimisrahastu eeskirjad piirasid kontrolli mittevõimaldava vähemusosaluse omakapitali osalust. Lisaks sellele kehtisid omakapitali osalusele ja kohalikus valuutas laenudele ka riskide kontsentreerumise piirmäärad (mitte üle 20 % kogu rahalisest kattest). Tegevusalased kokkulepped peaksid sisaldama sarnaseid sätteid.
56. Ettepaneku põhjenduses 35 märgitakse, et tagatist tuleks hinnata, et hoida ära turumoonutused. Sarnaselt sätestatakse finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis c, et välistegevuse tagatise eest makstav hüvitis ei moonuta konkurentsi siseturul. Ettepaneku artikli 29 lõike 3 punktis d sätestatakse, et välistegevuse tagatise lepingud peaksid sisaldama tagatise eest makstavat hüvitist, kuid lisada võiks selgituse, rõhutamaks turumoonutuste ärahoidmise vajalikkust. Lisaks sellele ei sisalda ettepanek mingisugust teavet selle kohta, kuidas tuleks tagatist hinnata ning millistel tingimustel võiks tagatist subsideerida. Tegevusalastes kokkulepetes on vaja täiendavalt selgitada seda, kuidas tuleks tagatist hinnata ning millistel tingimustel võiks tagatist subsideerida.
57. Terminoloogia kasutus on ebajärjekindel, nt finantsabi, makromajanduslik finantsabi ja makromajandusliku finantsabi laenud.
V peatükk. Järelevalve, aruandlus ja hindamine (artiklid 31–32)
58. Artiklis 31 („Järelevalve ja aruandlus“) viidatakse peamiselt vahendile; artiklis 32 („Hindamine“) käsitletakse üksnes selle hindamise viise. Ettepanekus ei tehta vahet vahendi hindamisel ja meetmete hindamisel.
59. Ettepaneku artikli 31 lõikes 2 sätestatakse, et „oodatavate tulemuste saavutamisel tehtavaid edusamme tuleks jälgida selgete, läbipaistvate ja vajaduse korral mõõdetavate näitajate alusel“. Näitajad võivad olla kvantitatiivsed või kvalitatiivsed, kuid peaksid alati olema mõõdetavad, et neid saaks kasutada. Seetõttu tuleks jätta lausest välja „vajaduse korral“.
60. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
teha selgelt vahet meetmete ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse hindamise vahel. Kõnealune kohandus muudaks ettepaneku selgemaks, täpsustades seda, milliseid artikleid kohaldatakse meetmete suhtes, võrreldes artiklitega, mida kohaldatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse enda suhtes.
61. Ettepaneku VII lisas esitatakse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu, mis aitavad hinnata liidu panust oma erieesmärkide saavutamisel.
62. Mõned võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad viitavad mitmele erieesmärgile, samas kui muude näitajate puhul jääb selgusetuks, millise erieesmärgi suhtes neid rakendatakse. Muude erieesmärkide puhul puuduvad igasugused näitajad.
63. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
erieesmärgid ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad omavahel paremini seostada. Kui võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad on erieesmärkidega selgelt seotud, saab kõnealuste eesmärkide saavutamist tõhusamalt kontrollida.
64. Artikli 32 lõikes 1 nähakse ette ettepaneku vahehindamine, kuid ei esitata mingeid üksikasju selle eesmärgi ega sisu kohta.
65. Komisjon ja seadusandjad peaksid kaaluma järgmist:
laiendada määruse lõpphindamisega seonduvaid artikli 32 lõike 2 nõudeid vahehindamisele, kui see on asjakohane. See kohandus muudaks selgemaks nõuded, mida vahehindamine peaks täitma.
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/9
Tingimused kontrollikoja teiste tööle tuginevaks töövõtuks
66. Kontrollikoja strateegias aastateks 2018–2020 andis kontrollikoda märku oma eesmärgist kasutada oma kinnitavate avalduste puhul teiste tööle tuginevat töövõttu.
67. Kontrollikoda nendib, et ettepaneku eesmärk ei ole juhtimis- ja kontrollisüsteemi või sisekontrolli üldraamistiku ja selle kohustuslike osade määratlemine või kirjeldamine ( 50 ).
68. Kuid kontrollikoda märgib, et praeguse ettepanekuga ei nähta ette piisavalt sätteid juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta, et need hõlmaksid sisekontrolliraamistikku, mille struktuur võimaldaks kontrollikojal kasutada teiste tööle tuginevat töövõttu.
Kontrollikoda võttis käesoleva arvamuse vastu 13. detsembri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.
Kontrollikoja nimel president
Klaus-Heiner LEHNE
ET C 45/10 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
( 50 ) Lisatud finantsselgituse 2. jaos näidatakse, kuidas kavatseb komisjon kehtestada juhtimismeetmed.
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/11
LISA
Kom
isjo
ni e
ttep
anek
u an
alüü
s ja
kon
trol
likoj
a so
ovitu
sed
Järg
mise
d sõ
nast
uset
tepa
neku
d ka
jast
avad
mõn
inga
id, k
uid
mitt
e kõ
iki k
äeso
leva
s ar
vam
uses
esit
atud
soo
vitu
si. S
eadu
sand
jate
üle
sann
e on
ots
usta
da, k
as n
ad v
õtav
ad s
oovi
tusi
arve
sse
ja
kaja
stav
ad n
eid
kava
ndat
ava
mää
ruse
asja
koha
stes
art
iklit
es.
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
Art
ikke
l 8
Üld
põhi
mõt
ted
3.
Liit
toet
ab v
asta
valt
vaja
duse
le k
ahep
oolse
, pi
irkon
dlik
u ja
mitm
epoo
lse k
oost
öö j
a di
aloo
gi,
part
nerlu
slepi
ngut
e ni
ng
kolm
epoo
lse k
oost
öö e
lluvi
imist
.
3.
„Kol
mep
oolse
koo
stöö
“ m
õist
et t
ulek
s tä
psus
ta
da.
II J
AO
TIS
KÄ
ESO
LEV
A M
ÄÄ
RU
SE R
AK
END
AM
INE
II J
AO
TIS
KÄ
ESO
LEV
A M
ÄÄ
RU
SE R
AK
END
AM
INE
II J
AO
TIS
KÄ
ESO
LEV
A M
ÄÄ
RU
SE R
AK
END
AM
INE
I pe
atük
k Pr
ogra
mm
itöö
I pe
atük
k Pr
ogra
mm
itöö
Art
ikke
l 14
M
itmea
asta
ste s
ihtp
rogr
amm
ide
vastu
võtm
ine
ja m
uutm
ine
Art
ikke
l 14
M
itmea
asta
ste s
ihtp
rogr
amm
ide
vastu
võtm
ine
ja m
uutm
ine
3.
Geo
graa
filist
e pr
ogra
mm
ide
mitm
eaas
tase
id
sihtp
ro
gram
me
võib
tul
emus
liku
ellu
viim
ise t
agam
iseks
läb
i va
adat
a,
seda
eel
kõig
e ju
hul,
kui a
rtik
lis 7
osu
tatu
d po
liitik
araa
mist
ikus
on
olu
lisi
muu
tusi
või
kriis
i aj
al v
õi k
riisij
ärgs
es o
luko
rras
.
3.
Geo
graa
filist
e pr
ogra
mm
ide
mM
itmea
asta
seid
sih
tpro
gr
amm
e võ
ib t
ulem
uslik
u el
luvi
imise
tag
amise
ks l
äbi
vaad
ata,
se
da e
elkõ
ige
juhu
l, ku
i ar
tiklis
7 o
suta
tud
polii
tikar
aam
istik
us
on o
lulis
i m
uutu
si, v
õi g
eogr
aafil
iste,
pro
gram
mid
e pu
hul
kriis
i aj
al v
õi k
riisij
ärgs
es o
luko
rras
.
4.
Teem
apro
gram
mid
e m
itmea
asta
seid
sih
tpro
gram
me
võib
tu
lem
uslik
u el
luvi
imise
tag
amise
ks l
äbi
vaad
ata,
sed
a ee
lkõi
ge
juhu
l, ku
i ar
tiklis
7 o
suta
tud
polii
tikar
aam
istik
us o
n ol
ulisi
m
uutu
si.
4.
Teem
apro
gram
mid
e m
itmea
asta
seid
sih
tpro
gram
me
võib
tu
lem
uslik
u el
luvi
imise
tag
amise
ks l
äbi
vaad
ata,
sed
a ee
lkõi
ge
juhu
l, ku
i ar
tiklis
7
osut
atud
po
liitik
araa
mist
ikus
on
ol
ulisi
m
uutu
si.
ET C 45/12 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
5.
Nõu
etek
ohas
elt
põhj
enda
tud
tung
iva
kiire
loom
ulisu
se
tõttu
, nt
kriis
iolu
korr
as v
õi d
emok
raat
iat,
õigu
sriik
i, in
imõi
gusi
või
põhi
vaba
dusi
ähva
rdav
a va
hetu
ohu
kor
ral,
võib
kom
isjon
m
uuta
kä
esol
eva
mää
ruse
ar
tiklit
es
12 ja
13
os
utat
ud
mitm
eaas
tase
id s
ihtp
rogr
amm
e ra
kend
usak
tideg
a, m
is võ
etak
se
vast
u ko
oskõ
las
artik
li 35
lõi
kes
4 os
utat
ud k
iirm
enet
luse
ga.
5 4.
Nõu
etek
ohas
elt
põhj
enda
tud
tung
iva
kiire
loom
ulisu
se
tõttu
, nt
krii
siolu
korr
as v
õi d
emok
raat
iat,
õigu
sriik
i, in
imõi
gusi
või
põhi
vaba
dusi
ähva
rdav
a va
hetu
ohu
kor
ral,
võib
kom
isjon
m
uuta
käe
sole
va m
ääru
se a
rtik
lites
12
ja 1
3 os
utat
ud m
itmea
as
tase
id s
ihtp
rogr
amm
e ra
kend
usak
tideg
a, m
is võ
etak
se v
astu
koo
skõ
las
artik
li 35
lõi
kes
4 os
utat
ud k
iirm
enet
luse
ga.
II p
eatü
kk
Naa
brus
piir
konn
a er
isät
ted
II p
eatü
kk
Naa
brus
piir
konn
a er
isät
ted
Art
ikke
l 17
Tu
lemus
põhi
ne l
ähen
emisv
iis
1.
Soov
itusli
kult
10 %
art
ikli
4 lõ
ike
2 pu
nktis
a s
ätes
tatu
d ra
hast
amisp
aket
ist e
rald
atak
se a
rtik
li 12
koh
asel
t rii
gile
era
lda
tava
te r
ahal
iste
vahe
ndite
täi
endu
seks
I l
isas
loet
letu
d pa
rtne
rrii
kide
le,
et r
aken
dada
tul
emus
põhi
st l
ähen
emisv
iisi.
Tule
mus
põ
hise
d er
aldi
sed
mää
rata
kse
kind
laks
sel
le a
luse
l, m
illise
d on
ol
nud
edus
amm
ud d
emok
raat
ia,
inim
õigu
ste,
õig
usrii
gi,
ränd
ea
lase
koo
stöö
, maj
andu
sjuht
imise
ja r
efor
mid
e va
llas.
Part
ner
riiki
de e
dusa
mm
e hi
nnat
akse
kor
d aa
stas
.
Art
ikke
l 17
Tu
lemus
põhi
ne l
ähen
emisv
iis
1.
Soov
itusli
kult
10 %
art
ikli
4 lõ
ike
2 pu
nktis
a6
lõik
e 2
punk
tis a
sä
test
atud
ra
hast
amisp
aket
ist e
rald
atak
se
artik
li 12
ko
hase
lt rii
gile
er
alda
tava
te
raha
liste
va
hend
ite
täie
ndus
eks
I lis
as l
oetle
tud
part
nerr
iikid
ele,
et
rake
ndad
a tu
lem
uspõ
hist
läh
ene
misv
iisi.
Tule
mus
põhi
sed
eral
dise
d m
äära
taks
e ki
ndla
ks s
elle
al
usel
, m
illise
d on
oln
ud e
dusa
mm
ud d
emok
raat
ia,
inim
õigu
ste,
õi
gusr
iigi,
ränd
eala
se k
oost
öö,
maj
andu
sjuht
imise
ja
refo
rmid
e va
llas.
Part
nerr
iikid
e ed
usam
me
hinn
atak
se k
ord
aast
as.
III
peat
ükk
Tege
vusk
avad
, mee
tmed
ja
eela
rve
täitm
ise
viis
id
III
peat
ükk
Tege
vusk
avad
, mee
tmed
ja
eela
rve
täitm
ise
viis
id
Art
ikke
l 23
EL
i-poo
lse r
ahas
tam
ise v
orm
id j
a ee
larv
e tä
itmise
viis
id
Art
ikke
l 23
EL
i-poo
lse r
ahas
tam
ise v
orm
id j
a ee
larv
e tä
itmise
viis
id
Lõik
e 1
punk
tis c
osu
tatu
d ee
larv
etoe
tus,
seal
hulg
as s
ekto
ri re
form
i tu
lem
uslik
kuse
lep
ingu
te k
audu
, põ
hine
b rii
gi i
seva
stu
tuse
l, va
stas
tikus
el
arua
ndlu
skoh
ustu
sel
ja
pühe
ndum
usel
un
iver
saal
sete
le
väär
tust
ele,
de
mok
raat
iale
, in
imõi
gust
ele
ja
õigu
sriig
i põ
him
õtte
le,
ning
sel
le e
esm
ärk
on t
ugev
dada
liid
u ja
par
tner
riiki
de v
ahel
isi p
artn
erlu
si. S
ee h
õlm
ab t
ugev
datu
d po
liitil
ist d
ialo
ogi,
suut
likku
se s
uure
ndam
ist j
a pa
rem
at v
alit
sem
ist,
täie
ndad
es p
artn
erite
jõu
ping
utus
i va
hend
eid
rohk
em
kogu
da ja
par
emin
i kul
utad
a, e
t to
etad
a jä
tkus
uutli
kku
ja k
aas
avat
maj
andu
skas
vu n
ing
töök
ohta
de lo
omist
ja v
aesu
se k
aota
m
ist.
4.
Lõik
e 1
punk
tis c
osu
tatu
d ee
larv
etoe
tus,
seal
hulg
as s
ekto
ri re
form
i tu
lem
uslik
kuse
lep
ingu
te k
audu
, er
alda
taks
e ko
oskõ
las
finan
tsm
ääru
se
artik
liga
236.
Se
e põ
hine
b rii
gi
iseva
stut
usel
, va
stas
tikus
el a
ruan
dlus
kohu
stus
el j
a pü
hend
umus
el u
nive
rsaa
lse
tele
vää
rtus
tele
, de
mok
raat
iale
, in
imõi
gust
ele
ja õ
igus
riigi
põh
im
õtte
le,
ning
sel
le e
esm
ärk
on t
ugev
dada
liid
u ja
par
tner
riiki
de
vahe
lisi
part
nerlu
si. S
ee h
õlm
ab t
ugev
datu
d po
liitil
ist d
ialo
ogi,
suut
likku
se s
uure
ndam
ist j
a pa
rem
at v
alits
emist
, täi
enda
des
part
ne
rite
jõup
ingu
tusi
vahe
ndei
d ro
hkem
kog
uda
ja p
arem
ini
kulu
ta
da,
et t
oeta
da j
ätku
suut
likku
ja
kaas
avat
maj
andu
skas
vu n
ing
töök
ohta
de l
oom
ist j
a va
esus
e ka
otam
ist.
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/13
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
Iga
otsu
s an
da e
elar
veto
etus
t pe
ab p
õhin
ema
liidu
kok
kule
pi
tud
eela
rvet
oetu
se p
oliit
ikal
, se
lget
el r
ahas
tam
iskõl
blik
kuse
kr
iteer
ium
idel
nin
g oh
tude
ja
kasu
de h
oolik
al h
inda
mise
l.
Iga
otsu
s an
da e
elar
veto
etus
t pe
ab p
õhin
ema
liidu
kok
kule
pitu
d ee
larv
etoe
tuse
pol
iitik
al,
selg
etel
rah
asta
misk
õlbl
ikku
se k
ritee
riu
mid
el n
ing
ohtu
de j
a ka
sude
hoo
likal
hin
dam
isel.
4.
Eela
rvet
oetu
s pe
ab o
lem
a di
fere
ntse
eritu
d, e
t pa
rem
ini
vast
ata
part
nerr
iigi
polii
tilise
le,
maj
andu
sliku
le j
a so
tsia
alse
le
kont
ekst
ile,
võtte
s ar
vess
e eb
akin
dlai
d ol
ukor
di.
4.
Eela
rvet
oetu
s pe
ab
olem
a di
fere
ntse
eritu
d,
et
pare
min
i va
stat
a pa
rtne
rriig
i po
liitil
isele
, m
ajan
dusli
kule
ja
so
tsia
alse
le
kont
ekst
ile,
võtte
s ar
vess
e eb
akin
dlai
d ol
ukor
di.
Fina
ntsm
ääru
se
artik
li 23
6 ko
hase
ee
larv
etoe
tuse
an
dmise
l m
äära
tleb
kom
isjon
se
lgel
t ee
larv
etoe
tuse
tin
gim
uslik
kuse
kr
iteer
ium
id j
a jä
lgib
nen
dele
vas
tavu
st,
seal
hulg
as r
efor
mid
e ja
läb
ipai
stvu
sega
teh
tud
edus
amm
e, n
ing
toet
ab p
arla
men
ta
arse
ko
ntro
lli
aren
dam
ist,
riikl
ikku
au
ditiv
õim
ekus
t ni
ng
suur
emat
läbi
paist
vust
ja ü
ldsu
se p
arem
at t
eabe
le ju
urde
pääs
u.
Fina
ntsm
ääru
se
artik
li 23
6 ko
hase
ee
larv
etoe
tuse
an
dmise
l m
äära
tleb
kKom
isjon
mää
ratle
b se
lgel
t ee
larv
etoe
tuse
tin
gim
us
likku
se k
ritee
rium
id j
a jä
lgib
nen
dele
vas
tavu
st, s
ealh
ulga
s re
for
mid
e ja
läbi
paist
vuse
ga t
ehtu
d ed
usam
me,
nin
g to
etab
par
lam
en
taar
se
kont
rolli
ar
enda
mist
, rii
klik
ku
audi
tivõi
mek
ust
ning
su
urem
at l
äbip
aist
vust
ja
ülds
use
pare
mat
tea
bele
juu
rdep
ääsu
.
5.
Eela
rvet
oetu
se
välja
mak
smise
l lä
htut
akse
nä
itaja
test
, m
illeg
a tõ
enda
taks
e ed
usam
me
asja
omas
e pa
rtne
rriig
iga
kokk
ulep
itud
eesm
ärki
de s
aavu
tam
isel.
5.
Eela
rvet
oetu
se v
älja
mak
smise
l läh
tuta
kse
näita
jate
st, m
illeg
a tõ
enda
taks
e ed
usam
me
asja
omas
e pa
rtne
rriig
iga
kokk
ulep
itud
eesm
ärki
de s
aavu
tam
isel.
6.
Käes
olev
a m
ääru
se k
ohas
ed r
ahas
tam
isvah
endi
d võ
ivad
vo
rmilt
olla
nt
laen
ud, t
agat
ised,
om
akap
ital v
õi k
vaas
iom
aka
pita
l, in
vest
eerin
gud
või
osal
used
ja
riski
jaga
misv
ahen
did,
kui
se
e on
või
mal
ik ja
koo
skõl
as f
inan
tsm
ääru
se a
rtik
li 20
9 lõ
ikes
1
säte
stat
ud p
õhim
õtet
ega
EIP,
mitm
epoo
lse E
uroo
pa f
inan
ts
asut
use,
näi
teks
Eur
oopa
Rek
onst
rukt
sioon
i- ja
Are
ngup
anga
, võ
i ka
hepo
olse
Eur
oopa
fin
ants
asut
use,
näi
teks
kah
epoo
lsete
ar
engu
pank
ade
juht
imise
l, üh
enda
des
selli
se t
oetu
se v
õim
alus
e ko
rral
nii
liikm
esrii
kide
kui
ka
kolm
anda
te is
ikut
e an
tava
täie
nda
va m
uus
vorm
is to
etus
tega
.
6. 5
. Kä
esol
eva
mää
ruse
koh
ased
rah
asta
misv
ahen
did
võiv
ad
vorm
ilt o
lla n
t la
enud
, ta
gatis
ed,
omak
apita
l võ
i kv
aasio
mak
api
tal,
inve
stee
ringu
d võ
i os
alus
ed j
a ris
kija
gam
isvah
endi
d, k
ui s
ee
on v
õim
alik
ja
koos
kõla
s fin
ants
mää
ruse
art
ikli
209
lõik
es 1
sä
test
atud
põh
imõt
eteg
a EI
P, m
itmep
oolse
Eur
oopa
fin
ants
asu
tuse
, nä
iteks
Eur
oopa
Rek
onst
rukt
sioon
i- ja
Are
ngup
anga
, võ
i ka
hepo
olse
Eur
oopa
fin
ants
asut
use,
näi
teks
kah
epoo
lsete
are
ngu
pank
ade
juht
imise
l, üh
enda
des
selli
se t
oetu
se v
õim
alus
e ko
rral
nii
liikm
esrii
kide
kui
ka
kolm
anda
te i
sikut
e an
tava
täi
enda
va m
uus
vorm
is to
etus
tega
.
Käes
olev
a m
ääru
se r
aam
es v
õiva
d lii
du r
ahas
tam
isvah
endi
tess
e os
amak
seid
teh
a lii
kmes
riigi
d, s
amut
i fin
ants
mää
ruse
art
ikli
62
lõik
e 1
punk
tis c
osu
tatu
d ük
suse
d.
Käes
olev
a m
ääru
se r
aam
es v
õiva
d lii
du r
ahas
tam
isvah
endi
tess
e os
amak
seid
teh
a lii
kmes
riigi
d, s
amut
i fin
ants
mää
ruse
art
ikli
62
lõik
e 1
punk
tis c
osu
tatu
d ük
suse
d.
ET C 45/14 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
7.
Nim
etat
ud
raha
stam
isvah
ende
id
võib
ra
kend
amise
ja
ar
uand
luse
ees
mär
gil
raha
stut
eks
rühm
itada
. 7.
N
imet
atud
ra
hast
amisv
ahen
deid
võ
ib
rake
ndam
ise
ja
arua
ndlu
se e
esm
ärgi
l ra
hast
utek
s rü
hmita
da.
8.
Liid
upoo
lne
raha
stam
ine
ei
teki
ta
erio
mas
eid
mak
se,
tolli
mak
se e
ga m
uid
lõiv
e eg
a põ
hjus
ta n
ende
kog
umist
. 8.
6.
Li
idup
ooln
e ra
hast
amin
e ei
te
kita
er
iom
asei
d m
akse
, to
llim
akse
ega
mui
d lõ
ive
ega
põhj
usta
nen
de k
ogum
ist.
9.
Part
nerr
iikid
e ke
htes
tatu
d m
aksu
d, t
ollim
aksu
d ja
muu
d lõ
ivud
või
vad
olla
käe
sole
va m
ääru
se a
luse
l ra
hast
amisk
õlbl
iku
d.
9. 7
. Pa
rtne
rriik
ide
keht
esta
tud
mak
sud,
tol
limak
sud
ja m
uud
lõiv
ud v
õiva
d ol
la k
äeso
leva
mää
ruse
alu
sel
raha
stam
iskõl
blik
ud.
IV p
eatü
kk
EFSD
+, e
elar
velis
ed t
agat
ised
ja
finan
tsab
i ko
lman
date
le
riik
idel
e
IV p
eatü
kk
EFSD
+,
eela
rvel
ised
ta
gatis
ed
ja
finan
tsab
i ko
lman
date
le
riik
idel
e
IV p
eatü
kk
EFSD
+,
eela
rvel
ised
ta
gatis
ed
ja
finan
tsab
i ko
lman
date
le r
iikid
ele
Art
ikke
l 26
Ko
hald
amisa
la ja
rah
asta
min
e
6.
EFSD
+ ja
väl
isteg
evus
e ta
gatis
e ka
udu
võib
toe
tada
rah
as
tam
is- j
a in
vest
eerim
istoi
min
guid
art
ikli
4 lõ
ikes
2 o
suta
tud
geog
raaf
ilist
e pi
irkon
dade
par
tner
riiki
des.
Välis
tege
vuse
taga
tise
eral
disi
raha
stat
akse
art
ikli
6 lõ
ike
2 pu
nktig
a a
lood
ud a
sja
koha
ste
geog
raaf
ilist
e pr
ogra
mm
ide
eela
rves
t ni
ng
need
ka
ntak
se ü
hise
sse
eral
disf
ondi
. EF
SD+
ja v
älist
egev
use
taga
tise
eral
dist
e ka
udu
võib
toet
ada
ka IP
A II
I mää
ruse
I lis
as lo
etle
tud
abisa
ajat
ega
seot
ud t
egev
ust.
Selli
se t
egev
use
EFSD
+ ja
väl
iste
gevu
se
taga
tise
eral
dist
e ka
udu
toet
amist
ra
hast
atak
se
IPA
m
ääru
se a
luse
l. Vä
liste
gevu
se t
agat
ist t
ulek
s se
oses
Eur
oopa
tu
umao
hutu
se r
ahas
tam
isvah
endi
mää
ruse
art
ikli
10 l
õike
s 2
osut
atud
kol
man
date
le r
iikid
ele
anta
vate
lae
nude
ga r
ahas
tada
Eu
roop
a tu
umao
hutu
se r
ahas
tam
isvah
endi
mää
ruse
alu
sel.
6.
Puud
ub t
eave
sel
le k
ohta
, m
ida
teha
kse
näite
ks
tulu
ja m
uude
mak
sete
ga, m
ille
liit
on s
aanu
d ta
gatis
- võ
i la
enul
epin
gute
ko
hase
lt,
kohu
stus
ed
täitm
ata
jätn
ud
võlg
nike
lt sis
se
nõut
ud
sum
mad
ega
ning
üh
ises
eral
disf
ondi
s ho
itava
te v
ahen
dite
inv
este
erim
ise
st s
aadu
d tu
luga
. Sa
mut
i pu
udub
tea
ve m
is ta
hes
seot
ud k
ulud
e ko
hta.
7.
Fina
ntsm
ääru
se a
rtik
li 21
1 lõ
ikes
2 o
suta
tud
eral
dise
d m
oodu
stat
akse
iga
teg
evus
e, s
ealh
ulga
s lii
du t
agat
avat
est
enne
20
21.
aast
at a
llaki
rjuta
tud
tege
vust
e ar
vest
uses
liid
u ta
sum
ata
kohu
stus
te k
ogus
umm
a al
usel
. Aas
ta jo
oksu
l vaj
amin
evad
era
ldi
sed
võib
moo
dust
ada
kuni
sei
tsm
e aa
sta
jook
sul.
7.
Fina
ntsm
ääru
se a
rtik
li 21
1 lõ
ikes
2 o
suta
tud
eral
dise
d er
al
dist
e m
äära
kin
dlak
smää
ram
isel
võet
akse
alu
seks
moo
dust
atak
se
iga
tege
vuse
, sea
lhul
gas
liidu
tag
atav
ates
t en
ne 2
021.
aas
tat
alla
ki
rjuta
tud
tege
vust
e ar
vest
uses
liid
u ta
sum
ata
kohu
stus
te k
ogu
sum
ma
alus
el.
Kõne
alun
e su
mm
a ei
sis
alda
fin
ants
mää
ruse
ar
tikli
208
lõik
es
2 os
utat
ud
mak
seid
(v
t fin
ants
mää
ruse
ar
tikli
211
lõig
e 1)
. A
asta
joo
ksul
vaj
amin
evad
era
ldise
d võ
ib
moo
dust
ada
kuni
sei
tsm
e aa
sta
jook
sul.
7.
Tund
ub, e
t ar
vess
e ei
ole
võe
tud
finan
tsm
ääru
se
artik
li 21
1 lõ
ikei
d 6
ja
7, k
uigi
nee
d on
väg
a ol
uli
sed.
Kon
trol
likod
a on
sei
suko
hal,
et k
omisj
on p
eaks
ko
he t
eavi
tam
a Eu
roop
a Pa
rlam
enti
ja n
õuko
gu n
ing
tege
ma
ette
pane
ku
asja
koha
seid
vah
ende
id t
äien
da
vate
mee
tmet
e võ
tmise
ks,
kui
ELilt
fin
ants
abi
saav
rii
k ei
mak
sa l
aenu
sel
le t
ähta
ja s
aabu
mise
l ta
gasi.
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/15
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
Kas
finan
tsm
ääru
se a
rtik
li 20
9 lõ
iget
e 3
ja 4
sät
teid
on
ette
pane
kus
nõue
teko
hase
lt ar
vess
e võ
etud
? Vt
ka
allp
ool
artik
li 29
lõi
get
6.
8.
Vast
aval
t Eu
roop
a Pa
rlam
endi
ja
nõ
ukog
u m
ääru
sega
(E
L)
2017
/160
1 ja
nõ
ukog
u m
ääru
sega
(E
Ü,
Eura
tom
) nr
48
0/20
09 l
oodu
d EF
SD t
agat
isfon
di j
a vä
liste
gevu
se t
aga
tisfo
ndi
bila
nsili
sed
vara
d ka
ntak
se 3
1.
dets
embr
i 20
20. a
asta
se
isuga
üle
ühi
sess
e er
aldi
sfon
di,
et v
asta
vate
mee
tmet
e er
al
dise
d tu
leks
id s
amas
t kä
esol
eva
artik
li lõ
ikeg
a 4
ette
näh
tud
taga
tises
t.
8.
Vast
aval
t Eu
roop
a Pa
rlam
endi
ja
nõuk
ogu
mää
ruse
ga (
EL)
2017
/160
1 ja
nõu
kogu
mää
ruse
ga (
EÜ,
Eura
tom
) nr
48
0/20
09
lood
ud E
FSD
tag
atisf
ondi
ja v
älist
egev
use
taga
tisfo
ndi b
ilans
ilise
d va
rad
kant
akse
31.
de
tsem
bri
2020
. aa
sta
seisu
ga ü
le ü
hise
sse
eral
disf
ondi
, et
vast
avat
e m
eetm
ete
eral
dise
d tu
leks
id s
amas
t käe
sol
eva
artik
li lõ
ikeg
a 45
ette
näh
tud
taga
tises
t.
Art
ikke
l 27
M
eetm
ete j
a va
stasp
oolte
rah
asta
misk
õlbl
ikku
s ja
val
imin
e
2.
Välis
tege
vuse
tag
atise
ga t
oeta
taks
e fin
ants
mää
ruse
art
ikli
209
lõik
e 2
punk
tides
a–c
sät
esta
tud
tingi
mus
tele
vas
tava
id
raha
stam
is- j
a in
vest
eerim
istoi
min
guid
, mis
2.
NB!
Se
e ei
ol
e ko
oskõ
las
finan
tsm
ääru
se
artik
li 21
9 lõ
ikeg
a 3,
kun
a lis
atud
ei
ole
punk
ti d,
m
illes
mai
nita
kse
eela
rvel
ise t
agat
ise f
inan
tsvõ
imen
du
st j
a m
itmek
ordi
stav
at m
õju.
Kas
sel
le v
älja
jätt
on
juhu
slik?
(a)
taga
vad
vast
astik
use
täie
ndav
use
muu
de a
lgat
uste
ga;
(b)
on m
ajan
dusli
kult
ja r
ahal
iselt
teos
tata
vad,
võt
avad
nõu
ete
koha
selt
arve
sse,
et
proj
ekti
võiv
ad t
oeta
da j
a ka
asra
has
tada
ka
era-
ja
aval
iku
sekt
ori
part
nerid
, ar
vest
ades
sam
as
toim
ingu
kon
kree
tset
kes
kkon
da j
a ne
nde
riiki
de s
uutli
kku
st,
kus
on e
bast
abiil
ne o
luko
rd v
õi k
onfli
kt v
õi k
es o
n vä
him
are
nenu
d rii
gid
või
suur
e võ
lako
orm
useg
a va
esed
rii
gid,
kel
lel
võib
olla
õig
us s
oods
amat
e tin
gim
uste
koh
al
dam
isele
;
(c)
on t
ehni
lisel
t te
osta
tava
d ni
ng k
eskk
onna
ja
sots
iaal
vald
ko
nna
seisu
koha
st k
estli
kud.
ET C 45/16 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
5.
Raha
stam
iskõl
blik
ud
lepi
ngup
artn
erid
jä
rgiv
ad
finan
ts
mää
ruse
art
ikli
62 l
õike
2 p
unkt
is c
säte
stat
ud õ
igus
norm
e ja
tin
gim
usi.
Käes
olev
a m
ääru
se a
rtik
li 28
koh
asel
t vä
liste
ge
vuse
ta
gatis
se
panu
stan
ud
liikm
esrii
gi
või
kolm
anda
rii
gi
eraõ
igus
like
asut
uste
puh
ul e
elist
atak
se a
sutu
si, k
es a
valik
us
tava
d ke
skko
nnaa
lase
id,
sots
iaal
seid
ja
äriü
hing
u ül
djuh
timise
kr
iteer
ium
e kä
sitle
va t
eabe
.
5.
Raha
stam
iskõl
blik
ud l
epin
gupa
rtne
rid j
ärgi
vad
finan
tsm
ää
ruse
art
ikli
62
lõik
e 21
pu
nktis
c s
ätes
tatu
d õi
gusn
orm
e ja
tin
gim
usi.
Käes
olev
a m
ääru
se a
rtik
li 28
koh
asel
t vä
liste
gevu
se
taga
tisse
pan
usta
nud
liikm
esrii
gi v
õi k
olm
anda
riig
i er
aõig
uslik
e as
utus
te p
uhul
eel
istat
akse
asu
tusi,
kes
ava
likus
tava
d ke
skko
nna
alas
eid,
sot
siaal
seid
ja ä
riühi
ngu
üldj
uhtim
ise k
ritee
rium
e kä
sitle
va
teab
e.
Art
ikke
l 28
Te
iste
raha
staja
te os
alem
ine
välis
tegev
use
taga
tises
1.
Liik
mes
riigi
d,
kolm
anda
d rii
gid
ja
muu
d ko
lman
dad
isiku
d võ
ivad
väl
isteg
evus
e ta
gatis
es o
sale
da.
Eran
dina
fin
ants
mää
ruse
ar
tikli
218
lõik
e 2
teise
st
lõig
ust
võiv
ad
Euro
opa
Maj
andu
spiir
konn
a le
ping
u po
oled
os
aled
a ta
gatis
e võ
i ra
haga
.
1.
Asja
koha
ses
finan
tsm
ääru
se a
rtik
lis k
asut
atak
se
sõna
„võ
ib“,
mist
õttu
ei
ole
selg
e, m
iks
on t
egem
ist
eran
diga
.
Selli
ste
kolm
anda
te r
iikid
e, k
es e
i ol
e Eu
roop
a M
ajan
dusp
iir
konn
a le
ping
u po
oled
, ja
kol
man
date
isik
ute
osal
us s
aab
olla
ra
halin
e ja
vaj
ab k
omisj
oni
heak
skiit
u.
Kom
isjon
tea
vita
b Eu
roop
a Pa
rlam
enti
ja n
õuko
gu k
inni
tatu
d os
alus
est
viiv
itam
ata.
Liik
mes
riiki
de t
aotlu
se a
luse
l või
b ne
nde
panu
se s
ihto
tsta
rbel
ise
lt et
te n
äha
mee
tmet
e al
gata
mise
ks k
onkr
eets
etes
piir
kond
ade
s, rii
kide
s, se
ktor
ites
või o
lem
asol
evat
es in
vest
eerim
issuu
nda
des.
2.
Taga
tise
vorm
is an
tav
panu
s ei
üle
ta 5
0 %
kä
esol
eva
mää
ruse
art
ikli
26 l
õike
s 2
osut
atud
sum
mas
t. 2.
Ta
gatis
e vo
rmis
anta
v pa
nus
ei
ület
a 50
%
käes
olev
a m
ääru
se a
rtik
li 26
lõi
kes
23 o
suta
tud
sum
mas
t.
ET 4.2.2019 Euroopa Liidu Teataja C 45/17
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
Art
ikke
l 29
V
älist
egev
use
taga
tise
lepin
gute
rake
ndam
ine
Art
ikke
l 29
V
älist
egev
use
taga
tise
lepin
gute
rake
ndam
ine
5.
Välis
tege
vuse
tag
atise
ga v
õib
katta
jär
gmist
: 5.
Vä
liste
gevu
se t
agat
isega
või
b ka
tta j
ärgm
ist:
(a)
võla
inst
rum
entid
e pu
hul
põhi
sum
ma
ja
kogu
ul
atus
es
intr
essid
nin
g m
uud
sum
mad
, mill
e vä
ljava
litud
rah
asta
mis
kõ
lblik
lepi
ngup
artn
er t
asub
mak
sevi
ivitu
se k
orra
l vas
tava
lt ra
hast
amist
oim
ingu
tin
gim
uste
le;
(a)
võla
inst
rum
entid
e pu
hul
põhi
sum
ma
ja
kogu
ul
atus
es
intr
essid
nin
g m
uud
sum
mad
, m
ille
välja
valit
ud r
ahas
tam
is
kõlb
lik l
epin
gupa
rtne
r ta
sub
mak
sevi
ivitu
se k
orra
l va
stav
alt
raha
stam
istoi
min
gu t
ingi
mus
tele
;
(a)
omak
apita
li in
vest
eerin
gute
puh
ul in
vest
eerit
ud s
umm
ad ja
ne
ndeg
a se
otud
rah
asta
misk
ulud
; (a
b) o
mak
apita
li in
vest
eerin
gute
puh
ul i
nves
teer
itud
sum
mad
ja
nend
ega
seot
ud r
ahas
tam
iskul
ud;
(b)
artik
li 27
lõik
es 2
osu
tatu
d m
uude
rah
asta
mis-
ja in
vest
ee
rimist
oim
ingu
te
puhu
l ka
suta
tud
sum
mad
ja
ne
ndeg
a se
otud
rah
asta
misk
ulud
;
(bc)
art
ikli
27 l
õike
s 23
osu
tatu
d m
uude
rah
asta
mis-
ja in
vest
ee
rimist
oim
ingu
te p
uhul
kas
utat
ud s
umm
ad ja
nen
dega
seo
tud
raha
stam
iskul
ud;
(c)
mak
sevi
ivitu
sega
se
otud
as
jako
hase
d sis
senõ
udm
is-
ja
muu
d ku
lud,
kui
nei
d ei
arv
ata
mah
a sis
senõ
utud
sum
mas
t. (c
d) m
akse
viiv
ituse
ga s
eotu
d as
jako
hase
d sis
senõ
udm
is- j
a m
uud
kulu
d, k
ui n
eid
ei a
rvat
a m
aha
sisse
nõut
ud s
umm
ast.
6.
(b)
liidu
võe
tud
ja t
asum
ata
finan
tsko
hust
used
, mis
tule
ne
vad
raha
stam
iskõl
blik
e le
ping
upar
tner
ite j
a ne
nde
raha
sta
mis-
ja
inve
stee
rimist
oim
ingu
te j
aoks
ant
ud E
FSD
+ m
eetm
ete
st,
esita
des
jaot
use
mee
tmet
e ka
upa.
6.
(b)
Fina
ntsm
ääru
se a
rtik
li 21
9 lõ
iget
6
ei o
le
täie
likul
t jä
rgitu
d.
V p
eatü
kk
Järe
leva
lve,
aru
andl
us j
a hi
ndam
ine
V p
eatü
kk
Järe
leva
lve,
aru
andl
us j
a hi
ndam
ine
Art
ikke
l 31
Jä
relev
alve
ja
arua
ndlu
s A
rtik
kel
31
Järe
leval
ve ja
aru
andl
us
2.
Kom
isjon
teo
stab
om
a m
eetm
ete
üle
regu
laar
selt
järe
le
valv
et j
a va
atab
läb
i oo
data
vate
tul
emus
te s
aavu
tam
isel t
ehtu
d ed
usam
mud
, se
alhu
lgas
väl
jund
id j
a ta
gajä
rjed.
2.
Kom
isjon
te
osta
b om
a m
eetm
ete
üle
regu
laar
selt
järe
le
valv
et j
a va
atab
läb
i oo
data
vate
tul
emus
te s
aavu
tam
isel
teht
ud
edus
amm
ud,
seal
hulg
as v
älju
ndid
ja
taga
järje
d.
ET C 45/18 Euroopa Liidu Teataja 4.2.2019
Ette
pane
ku t
ekst
K
ontr
ollik
oja
ette
pane
k K
omm
enta
arid
Ood
atav
ate
tule
mus
te s
aavu
tam
isel t
ehta
vaid
edu
sam
me
tule
ks
jälg
ida
selg
ete,
läb
ipai
stva
te j
a va
jadu
se k
orra
l m
õõde
tava
te
näita
jate
alu
sel.
Kasu
tada
tul
eks
üksn
es p
iirat
ud a
rvul
näi
taja
id,
et a
ruan
dlus
ei
hilin
eks.
Ood
atav
ate
tule
mus
te s
aavu
tam
isel
teht
avai
d ed
usam
me
tule
ks
jälg
ida
selg
ete,
läbi
paist
vate
ja v
ajad
use
korr
al m
õõde
tava
te n
äita
ja
te a
luse
l. Ka
suta
da t
ulek
s ük
snes
piir
atud
arv
ul n
äita
jaid
, et
ar
uand
lus
ei h
iline
ks.
6.
2021
. aa
stal
ko
osta
tav
aast
aaru
anne
sis
alda
b aa
stat
e 20
14–2
020
koht
a kõ
ikid
est
artik
li 40
lõ
ikes
2
osut
atud
m
ääru
ste
alus
el r
ahas
tam
ise a
asta
arua
nnet
est
saad
ud k
onso
lide
eritu
d te
avet
kog
u kä
esol
eva
mää
ruse
ga r
egul
eerit
ud r
ahas
ta
mise
, se
alhu
lgas
sih
tots
tarb
elise
väl
istul
u ja
usa
ldus
fond
idel
e m
akst
ava
toet
use
koht
a ni
ng s
elle
s es
itata
kse
kulu
tust
e ja
otus
rii
kide
, rah
asta
misv
ahen
dite
, kul
ukoh
ustu
ste
ja m
akse
te k
aupa
. A
ruan
des
kaja
stat
akse
pea
misi
saa
dud
õppe
tund
e ja
var
asem
ate
aast
ate
välis
hind
amist
es e
sitat
ud s
oovi
tust
e jä
relm
eetm
eid.
6.
2021
. aa
stal
ko
osta
tav
aast
aaru
anne
sis
alda
b aa
stat
e 20
14–2
020
koht
a kõ
ikid
est
artik
li 40
39
lõik
es
2 os
utat
ud
mää
rust
e al
usel
rah
asta
mise
aas
taar
uann
etes
t sa
adud
kon
solid
ee
ritud
tea
vet
kogu
käe
sole
va m
ääru
sega
reg
ulee
ritud
rah
asta
mise
, se
alhu
lgas
sih
tots
tarb
elise
väl
istul
u ja
usa
ldus
fond
idel
e m
akst
ava
toet
use
koht
a ni
ng s
elle
s es
itata
kse
kulu
tust
e ja
otus
riik
ide,
rah
as
tam
isvah
endi
te,
kulu
kohu
stus
te
ja
mak
sete
ka
upa.
A
ruan
des
kaja
stat
akse
pe
amisi
sa
adud
õp
petu
nde
ja
vara
sem
ate
aast
ate
välis
hind
amist
es e
sitat
ud s
oovi
tust
e jä
relm
eetm
eid.
ISSN 1977-0898 (elektrooniline väljaanne) ISSN 1725-5171 (paberväljaanne)
ET