Download - huvid ja vajadused
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
1/33
Huvid ja vajadused.Motivatsioon ja motiveerimine
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
2/33
Motivatsioon ppimises
Mida inimesed mtlevad oma tegevustest-lesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad
tahavad saavutada, mille poole pdlevadKoolis: endast kui ppijast, ppimise eesmrkidest ja
tegutsemisest nende eesmrkide saavutamisenimel, edu ja ebaedu phjustest
Need mtted suunavad tegutsemist, koolispistrateegiate valikut ja pikitumist, mjutadesseelbi pitulemusi
Alati pole pilasele teadvustatud
Lapsed on motiveeritud mitmel viisilolulineksida, mida, kuidas ja miks nad onmotiveeritud midagi tegema (kituma klassis,ppima)
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
3/33
Saavutuseesmrkide teooria(d)
Atkinson
Nicholls, Midgley, Kaplan, Maehr, Pajares,
Pintrich, Harackiewicz, Elliott ......
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
4/33
Saavutus- (pi)eesmrgid koolis
Meisterlikkus:
Teadmiste omandaminemeisterlikkusesaavutamine,seesmise huvi
rahuldamine1. Meisterlikkuse
saavutamiselesuunatud
2. Mittemistmisevltimisele suunatud
Tulemused:
Tulemuste saavutamine(head hinded, parimadkohad), vlisetunnustuse
saavutamine1.Edule orienteeritud
pilased
2.Kaotuse vltimiseleorienteeritud
pilased ei pea endale neid eesmrke teadvustama
On ainespetsiifilised
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
5/33
pikitumine ja pistrateegiad
Pingutamine vs loobumine(meisterlikkusele suunatud vs vltiv)
Enesesdistamine, sdlaste otsimine
Aine ja ka lesandespetsiifilised Areng
J-E Nurmi
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
6/33
pikitumine ja pistrateegiad
Meisterlikkuse-eesmrgiddomineerivad:
Tegelevadkoolilesannetegaintensiivsemalt ja
phjalikumalt Vajadusel otsivad uut
materjali juurde Pavad uut infot
olemasolevaga seostada Ostivad uusi vljakutseid Tlgendavad raskusi kui
edasiviivat judu
Tulemuse-eesmrgiddomineerivad:
Materjali mehaanilinepheppimine
Raskusi tekitavate
situatsioonide vltimine Vljakutseid pakkuvate
situatsioonide vltimine Vigade tlgendamine oma
ebakompetentsusenitajana
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
7/33
Meisterlikkuse saavutamise
eesmrgid Positiivsed seosed pitulemustegamitte
alati, vanematel vhem kui noorematel Positiivsed seosed enesethususe tundega
Seotud efektiivsete pistrateegiatega ja
pioskustega Seotud rahuloluga
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
8/33
Edu saavutamise eesmrgid
Seotud pitulemustegamitte alati, pigemvanematel kui noorematel
Seotud pigem negatiivsete emotsioonidega,koolihirm, kooliga vhe rahul
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
9/33
Kaotuse vltimise eesmrgid
Negatiivselt seotud enesethususega
Negatiivsed seosed pitulemustega
Seotud ebaefektiivsete pistrateegiatega Vltimiskitumine, loobumine
Seotud hirmu ja revusega
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
10/33
Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse
arengulised iserasused: koolieelne iga Varem: vikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui
vastupidi? Tugevalt vistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel)
ei madaldanud seesmist motivatsiooni
madaldas loovust vhendas motivatsiooni ppida teistelt. vistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos
negatiivsete kaasnevate nitajatega). Ka vikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes.
Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rhutada teadmiste
omandamise vrtust. Kui vanemad kritiseerivad, seavad krgeid standardeid, vrdlevad
edukamategaannavad teateid, et on olulisem olla edukas kui ppida, etmitteedukas laps on ebakompetentne ja vhevrtuslik vltiv strateegia.
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
11/33
Motivatsioonilise orientatsiooni areng: kool
Muutused algklassides
ppimisele/teadmistele orienteerituselangus phikoolislangus sisemotivatsioonis
langus huvidespopitamine
koolist vljalangemine
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
12/33
Miks?
Vga tugev rhk vliselmotiveerimisel
Vistlusmomendil vgatugev rhk
ppet ja pitav on
elukauge, kontekstivline,kool ja elu on lahus
Kooli on impersonaalne
Kool on kontrolliv Koolis puudub pilastel
vimalus iseseisvaltotsustada
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
13/33
Tulemuseesmrkide lethtsustamine - miksmitte?
Seosed enesehinnangu, isiksuse kui tervikuja tulemuste vahel
>>> EH kujunemine tulemuste alusel>>> Kalduvus seostada enda headust /
vimekust tulemuste/hinnetega
Good girls- usinad tdrukud ja bad boys -halvad poisid
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
14/33
Kuidas tsta meisterlikkusele suunatudorientatsiooni?
lesanded ja pitegevused
Hindamine ja tasu
Valikute andmine
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
15/33
Vajadused ja motivatsioon
Maslow vajaduste hierarhia
Murray vajaduste klassifikatsioon
Deci ja Ryan (1980, 2000):enesemratlemise teooria (self-
determination theory) Vajadused kui motivatsiooniliste eesmrkidealus annavad eesmrkidele sisu (mis)
vimaldavad mista protsessi (miks). Kolm phivajadustseotus,
kompetentsus ja autonoomia.
Phivajaduste rahuldamine viib heaolule!
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
16/33
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
17/33
Autonoomia Autonoomiatahe, integreerituse ja vabaduse tunne, mis on
oluline isiksuse funktsioneerimise aspekt.
Seotud seesmine kontrollkeskmega, sltumatusega individuaalsusega seesmise motivatsiooniga
Deci jt metaanals:kui seesmiselt huvipakkuva tegevuse eestliialt vliselt motiveerida (anda raha, vm asju), siis vhenevad seesmine motivatsioon; loovus; keerkumate probleemide lahendamise edukus sgavat mistmist eeldav infottlus.
Sest: vheneb inimese autonoomsuse tunne. Ka vastupiditoetades inimeste autonoomiat, suureneb
seesmine motivatsioon, rahulolu ja heaolu tunne.
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
18/33
Kompetentsus
Kompetentsust defineeritakse standardi vi referendi
kaudu, mida kasutatakse selle hindamisel. Tunne, etmistetakse maailma ja ennast
Kompetentsusseostub seesmise motivatsiooniga. Negatiivne tagasiside, mis tugevdab mitte-kompetentsuse
tunnet, vhendab seesmist motivatsiooni Positiivne tagasiside, mis tstab kompetentsuse tunnet
tstab seesmist motivatsiooni: KUID vaid siis, kuiinimene tunneb, et on vastutav selle hea tulemuse eest
(seos autonoomiaga)
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
19/33
Kompetentsus
Kompetentsust defineeriv standard vib olla eri inimeste jaokserinev. On erinevad viisid tunda ennast kompetentsena.
Kompetentsus thendab eri inimestele eri asja: teadmised-oskused, mis inimesel on, vrdluses iseendaga vi
absoluutse standardiga, defineeritud intrapresonaalselt teadmised-oskused vrreldes teistega, olla hierarhias krgemal, olla
parem, defineeritud interpersonaalselt
Kompetentsuse valentsus thendab, et seda seostatakse: positiivsetes terminites (emotsioonid, mtted: olla tark, teada, tunda) negatiivsetes terminites (olla-mitte olla- rumal, mitte osata)
Esimene lhenemine viib positiivse tegevuseni, teinevltimisele
Selle jaotusega haakub 2x2 motivatsiooniliste suundumusteksitlus meisterlikkuse saavutamine, tulemuse saavutamine. positiivne vi negatiivne tegutsemine
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
20/33
Tajutud kompetentsusenese-efektiivsus(enesethusus)
Bandura: enesethusus on uskumused endavimekusest antud situatsioonis,(konkreetsete) lesannetega hakkama saada.
Valdkonnaspetsiifiline
Isegi aine- ja lesandespetsiifiline
Mistahes eneseusu mr ei saa viia headele
tulemustele kui puuduvad vastavad vimedja oskused!
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
21/33
Tajutud kompetentsuse allikad
Enda kogemus sarnaste lesannetega ppimine vaatluse teel teistelt (mudelid,
jljendamine) Teiste snalised jm hinnangud (mitte lihtne kiitus,
vaid sisuline) Kehalised seisundid, emotsioonid Areneb kodus, mju kahesuunaline: vanemad
loovad keskkonna, lapse uudishimu mjutab
omakorda vanemaid Koolis oluline seotus kooliga ja see, kuivrd kool
toetab lapse autonoomia (ja seotuse) arengut
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
22/33
Kas lapsed lehindavad oma vimeid?
Varem arvati heselt, et lapsed lehindavad oma vimeid ja
toimetulekut ning on rmsad ka siis, kui halvasti lheb. Eeloperatsionaalsel tasemel pole arutlemine vimalik (Piaget) Lapsed ei oska tagasisidet interpreteerida Lapsed lehindavad ennast, sest ei oska endast mtelda (ennast teistega
vrrelda).
Tajutud kompetentsus ei saa areneda, kui lapsed ei saatagasisidet Matemaatikas hinnang adekvaatsem kui nt kirjandi kirjutamisel
Langus koolis 2-4 klassis (erinevad td), meil I kooliastme
lpus. Samas: Lasteaiapetajad vaidlevad vastuosa lapsi vga
madala enesehinnanguga!
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
23/33
Kas lapsed lehindavad oma vimeid? Kontekst:
enne kooli ei saa sstemaatilist tagasisidet, ei hinnata tulemust, pigem
toetatakse protsessi koolis vrdlused, hinnang jne (ja seda erinevates ainetes) muutub kontekst soodustab enesekohaste hinnangute muutumise
adekvaatsemaks (st madalamaks).
Uuemad uurimused: lapsed pole nii saamatud! teevad jreldusi konkreetses keskkonnas mitmed uurimused nitavad, et koolieelses eas lapsed tajuvad enda edu
ja kompetentsust (nt kituvad sarnaselt vanematega) lapsed pole motiveeritud end hindama, vrdlema enda tulemust teiste
omaga. ppimise alguses pravad nad thelepanu tegevusele, mitteselle hindamisele, kui tegevus selge, alles siis hakatakse vrldema jahindama.
SIISKI: tavamtlemise tasemel abstraktseid jreldusi teha eisaa. On hetasemelised jreldused, fragmentaarsed, mittepsivad
Kui on vga vistlev keskkond?
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
24/33
Uurimusi
Butler on uurinud kibbutzis ja linnas Israeli lapsi ja nidanud,et kibbutzi lastel ka 4-5a madalam enesehinnang, 5-6 aastaseltuseb ja siis jlle langeb.
Vahepealses vanuses, kooli minnes, vajalik ennast positiivsevalguses nidata.
Ennastkaitsvad kallakud suurenevad tulemusele suunatudmotivatsiooni korral ja on nrgemad meisterlikkusele suunatudmotivatsiooni korral.
Individuaalsed erinevused, mis seotud lapse uskumustega jakasvukeskkonnaga. Seega vimalik, et ka lasteaias sellisedilmingud olems ja ka laste ET madal.
SEEGA. Ka vikesed lapsed teevad jreldusi ja tunnevadend ebakompetentselt, lastevahelised erinevused on siinsuured. Thtis on kasvukeskkond.
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
25/33
Miks on krge enesethusus hea?
Enesethusus koos usuga oma kitumise kontrolli lemotiveerivad tegutsema. Inimene tegutseb, kui usubenda vimesse toime tulla ning keskkond soosib jatoetab tema kompetentsuse arendamist.
ET on seotud eneseregulatsiooniga ja pistrateegiatekasutamisega. ET mjutab eesmrkide pstitamist, enese tegevuse
jlgimist, selle hindamist ja strateegiate kasutamist
(Zimmerman) ET vahendab oskuste mju Madal enesehinnang phjustab ebaedu????
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
26/33
Krge vi adekvaatne enesethusus?
Pole kindel, et madal ET PHJUSTABebaedu, seosed vivad olla ka vastupidised
Parim: adekvaatne hinnang
Krge enesekohane hinnang; ADHD,piraskustega lapsed
Adekvaatne ET: vimaldab pstitada
eesmrke, jlgida, viib enese-reguleeritudppimiseni
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
27/33
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
28/33
Teooria seosed motivatsiooniga ja
kitumisega Butler (2000): mjutab ka enda kitumist ja enda
kompetentsuse definitsiooni. pilase lahendasid lesannet, said tagasisidet, mis nitas
nende edukuses kas tusu vi langust. Hiljem ksiti huvikohta. Muutliku teooriaga pilased nitasid suuremat huvi, kui tulemused
paranesid, jva teooriaga aga vastupidi. St muutliku teooria pooldajad hindavad tegevusi, mille jooksul
paranevad, jva pooldajad tahaksid kohe edukad olla ja teevad
jreldused juba esimese lesande alusel Mis juhtub ebaedu korral? Kuidas taastada eneseusku? Jva teooria korral: kasutatakse enesekaitse strateegiaid isegi
esimese kaotuse korral (vahel ennegi). Nt teha kike viimasel hetkel. Muutliku teooria korral katsetavad ja ei heitu
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
29/33
Intelligentsiteooria
Eesmrk(mida saavutada)
Uskpraegustessevimetesse
Kitumine,toimetuleku muster
Fikseeritud Tidesaatmine:positiivsetevljundite saamine
ja negatiivsetevltimine
KrgeMadal
Tulemuselesuunatud. Proovibkaua, raskedlesandedEelistab kergeidlesandeid, loobubkiiresti,Abitus
Muudetav ppimiseesmrgid,omandamiseeesmrgid: oskusteomandamine
Madal vikrge
Otsib vljakutseid,eelistab raskeidkursusi-lesandeid.Meisterlikkuselesuunatud
Seosed motivatsiooniliste suundumustega ja kitumisega
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
30/33
Tulemuse ootus ja lesande vrtus
Outcome-expectancy teooria (Eccles)
lesande vrtus: selle olulisus, huvitavus,
kasulikkus lapse jaoks Seesmine vs vline motivatsioon
Olulised mlemad
Nende areng
petajale praktilist:
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
31/33
Metatunnetus, ennast juhtiv inimene
Teadmised tunnetusest
Deklaratiivne: teadmine endast kui ppijast, faktoritest, mis ppimistmjutavad
Protseduuriline: teadmised tunnetusstrateegiatest Tingimuslik: teadmised, millal ja miks mingit strateegiat kasutada Algklassides seda iseseisvalt ei suuda, saab petada
Tunnetuse regulatsioon
Planeerimine:strateegiate valik ja ressursside otsing, eesmrkidepstitamine
Reguleerimine: enese krvalt jlgimine
Hindamine: tulemuse hindamine, eesmrkide mberhindamine Paljudes ppesituatsioonides ei ole teadlik Automatiseerunud protsessid, mida ei teadvustata Vajadusel tuleb teadvustada ja ppida/petada
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
32/33
Eneseregulatsiooni protsessid Eesmrkide pstitamine
lesande lahendamise strateegiateotsimine/analsimine
Juhised endale (snalised, kva hlega)
Aja juhtimine Enese tegevuse jlgimine Enese tegevuse hindamine
Sobiva abi otsimine ........
-
8/4/2019 huvid ja vajadused
33/33
Takistused edukaks eneseregulatsiooniks Vanuselised iserasused: areneb hilja, lastel kehv
Kuni 6nda klassini lastel kehvad oskused endatunnetust jlgida ning kirjeldada. Vime tunda ra vajadust meelde jtta ka nrk.
Lasteaialastele tuleb elda, mida meelde jtta
Phikooli lpus suudavad ise Inimesed tahavad mista maailma ja ennast, agatunda end ka vimekana ja edukana ning nad onmotiveeritud tegutsema selles suunas, et sedatunnet saavutadapshholoogiline kaitse on ks
eneseregulatsiooni vorme