Tallinna 32. Keskkool
TALLINNA 32. KESKKOOLI PÕHIKOOLI III
KOOLIASTME LOOVTÖÖ KORRALDAMISE
PÕHIMÕTTED JA VORMISTAMISE JUHEND
Õppematerjal
Koostaja: Katrin Parve
Tallinn 2013
2
SISUKORD
1. TALLINNA 32. KESKKOOLI III KOOLIASTME LOOVTÖÖDE
KORRALDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ........................................................... 3
2. LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE ................................................................................. 5
3. LOOVTÖÖ VORMID JA LÄBIVIIMISE ETAPID ..................................................... 6
4. LOOVTÖÖ KIRJALIK VORMISTAMINE .................................................................. 7
4.1. Loovtöö ülesehitus .................................................................................................. 7
4.2. Üldnõuded loovtöö vormistamisel ........................................................................ 10
4.3. Loovtöö keeleline vormistus ................................................................................. 11
4.4. Viitamine .............................................................................................................. 12
4.4.1. Viitamine autori nime ja aastaarvuga teksti sees ........................................... 12
4.4.2. Joonealune viitamine .................................................................................... 13
4.5. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................... 14
5. LOOVTÖÖ JUHENDAMINE ..................................................................................... 16
6. LOOVTÖÖ ESITLEMINE .......................................................................................... 17
7. LOOVTÖÖ HINDAMINE ........................................................................................... 18
LISAD ................................................................................................................................. 20
Lisa 1. Tiitellehe näidis .................................................................................................... 20
Lisa 2. Sisukorra näidis .................................................................................................... 21
Lisa 3. Kasutatud kirjanduse näidis ................................................................................. 22
Lisa 4. Loovtöö hindamisleht .......................................................................................... 23
3
1. TALLINNA 32. KESKKOOLI III KOOLIASTME
LOOVTÖÖDE KORRALDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
1.1. III kooliastmes peavad kõik õpilased sooritama läbivatest teemadest lähtuva või
õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimistöö, kunstitöö või muu taoline prak-
tiline töö.
1.2. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat
eneseteostuse võimalust ning toetada:
õpilase tervikliku maailmapildi, loomingulise algatusvõime ja loova enese-
väljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja
teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine,
kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus,
töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine,
tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite
kasutamine jne) kujunemist;
õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid
järgnevateks õpinguteks.
1.3. Loovtöö temaatika valib kooli metoodikanõukogu loovtöö toimumisele eelneva
õppeaasta märtsikuus.
1.4. Lähtuvalt metoodikanõukogu valitud temaatikast pakuvad aineõpetajad–juhendajad
ainesektsioonide omavahelises koostöös välja loovtöö teemad 7. klassi kevade 1.
maiks.
1.5. Esialgse teemavaliku väljapakutu seast teevad õpilased 7. klassi kevadel maikuus.
Teema ja juhendaja registreeritakse õppealajuhataja juures.
Teemade lõplik kinnitamine toimub 8. klassi septembrikuus.
1.6. 8. klassi õpilastel on I ja III veerandi viimasel nädalal ette nähtud 1-2 päeva, mil
pühendutakse oma loovtööde teostamisele juhendajate käe all. II ja IV veerandil
võib loovtööga tegeleda ka jooksvalt.
4
1.7. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt (maksimaalselt 3
õpilast).
1.8. Tallinna 32. Keskkoolis toimub loovtöö esitlemine 8. klassi kevadel maikuu teises
pooles või erandina muul ajal. Esitlemine võib olla avalik.
1.9. Loovtööde esitlemiseks moodustatakse hindamiskomisjon.
1.10. Loovtöö teema ja hinne kantakse põhikooli lõputunnistusele.
5
2. LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE
2.1. Loovtöö üldise temaatika valib kooli metoodikanõukogu eelneva õppeaasta märtsi-
kuus.
2.2. Lähtuvalt metoodikanõukogu valitud temaatikast pakuvad aineõpetajad–juhendajad
ainesektsioonide omavahelises koostöös välja loovtöö teemad 7. klassi kevade 1.
maiks.
2.3. 7. klassi kevadel viib õppealajuhataja läbi koosoleku, kus õpilastele tutvustatakse
loovtöö teemasid, erinevaid võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koosta-
misele, tähtaegu ning lähtuvalt temaatikast võimalikke loovtöö juhendajaid.
2.4. Täpsema teemavaliku väljapakutu seast teevad õpilased individuaalselt või rühmas
(kuni 3 liiget).
2.5. Loovtöö esitamise konkreetse vormi, kas teoreetiline või praktiline loovtöö otsustab
õpilane koos juhendajaga.
2.6. Esialgse teemavaliku väljapakutu seast teevad õpilased 7. klassi kevadel maikuus.
Õpilane leiab endale juhendaja ja registreerib nii juhendaja kui ka teema
õppealajuhataja juures. Lõplik teemade kinnitamine toimub õpilaste poolt 8. klassi
septembrikuu lõpuks õppealajuhataja juures.
6
3. LOOVTÖÖ VORMID JA LÄBIVIIMISE ETAPID
3.1. Läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimivaks loovtööks võib olla:
Teoreetiline loovtöö:
− uurimistöö.
Praktiline loovtöö:
− konkursi, kontserdi, võistluse, konverentsi või muu ülekoolilise ürituse
korraldamine;
− kunsti-, käsitöö või tehnoloogiaõpetuse projekt;
− foto- või kunstinäitus, moeetendus;
− õppematerjali loomine (audiovisuaalse, elektroonilise vms);
− omaloomingulise muusikateose, tekstikogu või luulekava loomine ning
esitlemine;
− draama- või videoteos;
− IT-projekt;
− mõni muu loominguline tegevus.
3.2. Teoreetilise loovtöö läbiviimise etapid:
teema valik;
kava koostamine;
kirjandusega tutvumine;
materjali kogumine ja analüüsimine;
töö kirjutamine kirjalikku juhendit järgides;
töö lõplik vormistamine;
töö esitlemine.
3.3. Praktilise loovtöö läbiviimise etapid:
teema valik;
tegevuskava koostamine;
vajadusel kirjandusega tutvumine;
praktilise tegevuse töövõtete valimine;
praktilise loovtöö teostamine;
praktilise loovtöö sisupeatükkide kirjutamine;
töö lõplik vormistamine;
töö esitlemine.
7
4. LOOVTÖÖ KIRJALIK VORMISTAMINE
4.1. Loovtöö ülesehitus
Tallinna 32. Keskkoolis koosneb loovtöö reeglina järgmistest osadest:
TIITELLEHT
SISUKORD
SISSEJUHATUS (1-2 lehekülge)
TÖÖ PÕHIOSA (teoreetilise loovtöö korral 5-8 sisulehekülge; praktilise loovtöö
korral 3-5 sisulehekülge)
Teoreetilise loovtöö korral sisaldab töö põhiosa järgmisi osasid:
1. Teoreetiline taust
2. Uurimuslik osa
3. Analüüs ehk teooria ja praktika võrdlus ning seostamine uurimuse
tulemustega
Praktilise loovtöö korral sisaldab töö põhiosa järgmisi osasid:
1. Vajadusel teoreetiline taust
2. Töökäigu ja tegevuste kirjeldus
KOKKUVÕTE (1-2 lehekülge)
KASUTATUD KIRJANDUS (teoreetilise loovtöö puhul kohustuslik; praktilise
loovtöö puhul vajadusel)
LISAD
Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis peab sisaldama järgmist informatsiooni:
tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi;
sellest mõned read allpool lehe keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi;
selle alla järgmisele reale klass;
sellest mõned read allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed,
kirja suurus 16 või 18);
selle alla järgmisele reale keskele töö liik (loovtöö);
sellest mõned read allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või
teaduslik kraad;
viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!).
8
Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht
vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 16 või 18), reavahe
1,5 ja valdavalt keskjoondus. Erineva info vahel olevate tühjade ridade arv sõltub
töö pealkirja pikkusest. Tuleb jälgida, et tiitelleht oleks korrektselt vormistatud.
Tiitellehe näidis on toodud ära käesoleva juhendi lisas 1.
Sisukord. Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja
vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on
kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esine-
vad töös endas.
Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise
numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt
leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse
ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata.
Sisukorra näidis on toodud ära käesoleva juhendi lisas 2.
Sissejuhatus. Sissejuhatusse kirjutatakse:
teemavaliku põhjendus - miks sa sellise teema valisid;
töö eesmärgi sõnastamine - mida soovitakse tõestada või ümber lükata,
millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust;
ülevaade kasutatud töövõtetest;
ülevaade kasutatud kirjandusest;
ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest.
Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust. Sissejuhatus
viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena. Valmis kirjutada
tuleb see aga varem, sest sissejuhatus aitab mõista, mida tegelikult tegema
hakatakse.
Töö põhiosa. Teoreetilise loovtöö põhiosas antakse vastused sissejuhatuses tõsta-
tatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja
käsitletud autorite seisukohad. Üldjuhul on töös eristatud kasutatud kirjandusel
põhinev teoreetiline osa ning autori uurimus, kuid spetsiifiliste uurimistööde puhul
võib töö ülesehitus olla ka erinev.
Praktilise loovtöö põhiosas on teoreetiline osa vaid vajadusel. Praktilise loovtöö
põhiosas keskendutakse töökäigu ja tegevuste kirjeldusele.
9
Töö kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud prob-
leemi uuriti. Seejärel võetakse saadud tulemused eelnevalt sõnastatud eesmärkide
kaupa kokku ning tuuakse välja tööst tehtud järeldused ja hinnangud. Kokkuvõtte
lõpus tuuakse enesehinnanguna välja nii töö koostamisel esinenud raskused kui
töös üles kerkinud küsimused ja ettepanekud edasiseks uurimistööks või praktilise
loovtöö puhul edaspidiseks tegevuseks. Samuti pakutakse võimalusi praktilise olu-
korra muutmiseks uuritavas valdkonnas. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema
eelnevalt töös ka käsitletud. Seega, kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esi-
tata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsit-
letud.
Kasutatud kirjanduses loetletakse üles töö koostamisel kasutatud ja viidatud alli-
kad. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Tähes-
tikulise järjekorra puhul reastatakse ühe autori tööd ilmumisaasta järgi – kõige
varasem töö kõige esimesena. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kir-
janduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata lühen-
deid ega jutumärke. Praktilise loovtöö puhul tuuakse kasutatud kirjandus ära vaid
vajadusel. Kasutatud kirjanduse näidis on toodud ära käesoleva töö lisas 3.
Lisades on tavaliselt materjal, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud,
kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud või on liiga mahukad ja raskendaksid
töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised
valemid, ankeedid, memuaarid, intervjuud, suuremahulised arvandmed, luuletused,
mõõtmis- ja vaatlusprotokollid, suuremad plaanid, geograafilised kaardid, CD- või
DVD-plaadid jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.
Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest selgub ka
materjalide päritolu (näiteks Autori erakogu; J. Tamme eraarhiivist jne). Kui
uurimistöö juurde on lisatud CD- või DVD-plaate, tuleb plaadile kirjutada
järgmised andmed: loovtöö pealkiri ja autor, aasta ning mis andmed plaadil on.
Lisad pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Rohkem kui ühe lisa korral peab
need ka nummerdama vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (näiteks Lisa 1.
Küsitlusleht; Lisa 2. E-ajakirjade loetelu). Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras
järgmiselt:
10
LISAD
Lisa 1. Küsitlusleht
Lisa 2. E-ajakirjade loetelu
4.2. Üldnõuded loovtöö vormistamisel
Loovtöö esitatakse A4 (210x297 mm) formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas.
Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja ala-
serva samuti 2,5 cm laiune veeris.
Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (v.a
loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus võib kasutada 1,0-kordset rea-
vahet). Taandrida ei kasutata, vaid tekstilõigu ette jäetakse kas tühi rida või täien-
dav 6-punktine vahe.
Tekst paigutatakse paberile rööpselt (Justify), püüdes seejuures vältida põhjenda-
matuid tühje kohti, järelikult tuleb vajadusel sõnu poolitada.
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiiv-
kirja (Italic) või sõrendust (Font→ Character Spacing→Spacing →Expanded).
Ühes ja samas kirjalikus töös ei ole soovitav kasutada mitut eri šrifti ega üksteisest
tunduvalt erinevaid kirjasuurusi.
Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri, mis paigu-
tatakse lehekülje alla keskele.
Tiitellehel leheküljenumbrit ei näidata (Diffrent First Page).
Nii sisupeatükid, nende alapeatükid kui lisad pealkirjastatakse. Kõikide peatükkide,
sissejuhatuse, kokkuvõtte ning kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate
suurtähtedega. Alljaotuste pealkirjad (sh lisade pealkirjad) kirjutatakse väike-
tähtedega (v.a suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele
punkti ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest.
Küsilauseid, hüüdlauseid ja ilukirjanduslikku stiili uurimistöö pealkirjades reeglina
ei kasutata. Samuti ei kasutata pealkirjades lühendeid ega poolitata sõnu.
11
Pealkirjade laadid tuleb määrata enne sisukorra loomist. Pealkirjadel on
vasakjoondus, reavaheks 1,5 ja kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on
pealkirjade hierarhiast tingituna erinev. Seega tuleb erineva taseme pealkirjad
vormistada järgnevalt:
1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1): 16 pt, Bold, läbivad suurtähed;
1.1. Alapeatüki pealkiri (Heading 2): 14 pt, Bold, Italic, esisuurtäht;
1.1.1. Punkti pealkiri (Heading 3): 13 pt, Bold, esisuurtäht.
Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (st sisukord, sissejuhatus,
kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad) alustatakse uuelt lehelt. Alapeatükid
järgnevad samalt leheküljelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks
rida sellele järgnevat teksti, tuleks trükkimist alustada järgmiselt lehelt.
Loovtöö esitatakse kas kiirköitjas või köidetult.
4.3. Loovtöö keeleline vormistus
Loovtöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles. Töö peab moodustama terviku,
kus antakse edasi kõik loovtöö seisukohast vajalik. Töö korrektne vormistus eeldab
veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead.
Loovtöö stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja umbisikuline. Seega vor-
mistatakse loovtöö kindlas kõneviisis ja kas umbisikulises vormis (nt tehti, uuriti,
järeldati, võrreldi), mina-vormis (nt tegin, uurisin, järeldasin, võrdlesin) või meie-
vormis (nt tegime, uurisime, järeldasime, võrdlesime). Igal juhul peab vorm olema
kogu töös ühtne.
Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti paar korda läbi lugeda. Kirja- ja sõnastus-
vigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul.
12
4.4. Viitamine
Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori
enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata! Mööndus tehakse siin kõigile üldtuntud
faktidele, kuid siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta.
Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina.
Viitamissüsteem peab olema kogu teoreetilise ja praktilise loovtöö kirjaliku osa
piires ühtne. Kõik kasutatud materjalide loetelus ja lisades olevad allikad peavad
olema viidatud.
4.4.1. Viitamine autori nime ja aastaarvuga teksti sees
Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena
või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist.
Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate
võib lühendada või katkestada, seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada
märgiga (…) või (---). Lühendus ega väljajätt ei tohi muuta originaalteksti mõtet.
Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja viidatud lehekülje-
numbrid (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra tähelepanu kooloni asukohale
ja tühikutele!
Näiteks: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
Kooliõpetaja (…) kõneles nendega natukene aega, käskis Arnol olla hoolas
ja korralik ja seadis ta siis (…) istuma“ (Luts 1954: 9).
Peamine viis teoreetilistele allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võe-
takse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber oma sõnadega. Refereeringu
puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust refe-
reering algab ja kus lõpeb.
Viitamine toimub teksti sees ja viide pannakse refereeringu lõppu. Kui refereering
koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga mit-
mest lausest või tervest lõigust, siis pärast punkti, kusjuures punkti viite lõpusulu
13
järel ei panda. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja viidatud
leheküljenumbrid (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra siingi tähelepanu
koolonile ja tühikutele!
Näiteks: Oskar Lutsu tuntud romaan „Kevade“ algab sellega, et Arno jõudis
isaga koolimajja, kui tunnid olid juba alanud (Luts 1954: 9).
Internetimaterjalidele viitamisel tuleb järgida raamatutele viitamise põhimõtet:
esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamis-
aluseks teksti pealkiri või veebilehe nimetus, mitte aga internetiaadress! Interneti-
lehele tuleb lisada juurde vaatamise kuupäev.
Näiteks: „Püha Jüri on sõjameeste, maaharijate ja süütute neitsite kaitse-
pühak” (Kaeval 2003).
* Sellisel puhul on kasutatud kirjanduse loetelus järgmine kirje:
Kaeval, Kait 2003. Tori kirikuaeda paigaldati ratsamonument. – e-Kaldad, 10. sep-
tember; http://kaldad.kolhoos.ee/stories/storyReader$104 (17.05.2011)
4.4.2. Joonealune viitamine
Teine võimalus on viidata joonealuselt. Sellisel juhul märgitakse tsitaadi või refe-
reeringu lõppu viite number ülaindeksina (Insert→Symbol või trükitud number
aktiivseks teha ja siis käsklused Font→Superscript).
Näiteks: Viite suurus on 10 punkti.1
Tavaliselt kasutatakse viidete numeratsiooni läbivalt kogu töö (töö esimene joone-
alune viide on 1 ja viimane näiteks 128), kuid võib alustada viidete uut numerat-
siooni ka igal leheküljel (iga uue lehekülje esimene viide on 1, teine viide 2 jne).
Viidatava kirjatüki andmed tuuakse välja samal leheküljel joonealuse kirjena, mis
algab ülaindeksina trükitud viitenumbriga.
1 M. Vija, K. Sõrmus, I. Artma Uurimistöö kirjutajale, ATLEX, 2008, lk. 11
14
4.5. Tabelite ja jooniste vormistamine
Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvand-
meid ning seoseid või illustreerida teksti.
Tabelid. Iga tabel on nummerdatud araabia numbritega (näiteks Tabel 1, Tabel 2
jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal ja mille järel punkti ei ole.
Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist. Tabeli pealkiri peab
olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka antud
tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema loovtöö sisus viidatud kas
otseselt (nt Alljärgnev tabel 1 iseloomustab...) või kaudselt (näiteks (vt tabel 1)).
Peale viidet peab töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Juhul kui
tabeli pikkus ei ületa ühte lehekülge, kuid peale viidet kogu tabel antud leheküljele
enam ei mahu, on soovitav tabelit alustada järgmisel leheküljel. Kui aga tabel on
pikem kui üks lehekülg, siis tuleb see paigutada loovtöö lisasse.
Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõtteliselt tõlgendatavad ning tabel peab
olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema
nimetused, mis on andmetest eraldatud. Tabelite kujundus olgu kogu töös ühtne
(Times New Roman, kirjasuurus 12 või 11, reavahe 1,0).
Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti
2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass
Poisid 45 97 134 89 37
Tüdrukud 49 91 140 91 49
Kokku 94 188 274 180 86
Joonised. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale,
nagu pildid, skeemid, graafikud, diagrammid, joonistused, geograafilised kaardid,
fotod jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud araabia numbritega (näiteks
Joonis 1, Joonis 2 jne) ja varustatud lakooniliste pealkirjadega, mille järele punkti
ei panda. Joonistelegi tuleb tekstis viidata (nt Joonis 1 kirjeldab... või (vt joonis 1)).
Tabelitest erinevad joonised aga selles, et joonise pealkiri asub joonise all. Sarna-
15
selt tabelitele peab ka jooniste puhul jälgima, et nad oleksid üheselt mõistetavad
ning annaks tõepoolest edasi olulist informatsiooni.
Joonis 1. Põhikooli lõpus osaoskuste testi kirjutanud õpilaste arv
Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11
punkti stiilis Times New Roman ja reavahega 1,0. Väikeste mõõtmetega joonis
paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem joonis eraldi lehel pärast viidet. Kui
joonis pole autori enda koostatud, siis tuleb analoogselt tabelitega märkida
sulgudesse viide joonise allikale.
Nii joonised kui tabelid paigutatakse teoreetilise ja praktilise loovtöö kirjalikus osas
võimalikult lähedale tekstile, kus neid esmakordselt viidatakse. Mahukamad tabelid
ja joonised, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik
panna töö lisadesse. Üksikuid arvandmeid ei ole mõtet tabelisse paigutada, parem
on need esitada teksti sees.
63
21
42
133
65 68
0
20
40
60
80
100
120
140
Kokku Poisid Tüdrukud
2002. aastal
2004. aastal
16
5. LOOVTÖÖ JUHENDAMINE
5.1. Lähtuvalt metoodikanõukogu valitud temaatikast pakuvad aineõpetajad–juhendajad
ainesektsioonide omavahelises koostöös välja loovtöö teemad 7. klassi kevade 1.
maiks.
5.2. Lähtuvalt teemadest valib õpilane endale juhendaja.
5.3. Ühel juhendajal ei tohiks olla rohkem kui 5 õpilast või 3 õpilasrühma.
5.4 8. klassi õpilastel on I ja III veerandi viimasel nädalal ette nähtud 1-2 päeva, mil
pühendutakse oma loovtööde teostamisele juhendajate käe all. II ja IV veerandil
võib loovtööga tegeleda ka jooksvalt ja iseseisvalt.
5.5. Õpetaja kohtub juhendatavaga või juhendatava rühmaga loovtöö koostamise ajal
vähemalt 1 kord kuus.
5.6. Võimaluse ja vajaduse korral kohtuvad juhendaja ja juhendatav tihedamini.
5.7. Ühe kohtumise pikkus peab olema juhendatava jaoks ammendav.
5.8. Juhendaja ja õpilase regulaarne kohtumine peab tagama loovtöö tähtajalise valmi-
mise.
5.9. Loovtöö juhendaja roll on suunav. Juhendaja ei tee õpilase või õpilasrühma eest
loovtööd valmis. Juhendaja:
aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib kokkulepi-
tud tähtaegadest kinnipidamist;
nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;
nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.
5.10. On soovituslik, et rühmas toimuva loovtöö puhul, peab iga rühmaliige oma tege-
vuse kohta kirjalikku päevikut, kuhu ta märgib enda loovtöö koostamisega seotud
tegevuse ja iga vastava korra kuupäeva ja tegevuse kellaajalise alguse ja lõpu.
5.11. Vajadusel esitab õpilane juhendajale soovitusliku päeviku.
5.12. Vajadusel võib õppealajuhataja kontrollida, kui kaugele on vastav õpilane loovtöö
koostamisega jõudnud.
17
6. LOOVTÖÖ ESITLEMINE
6.1. Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on hiljemalt 8. klassi 30. aprilliks
esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile oma uurimis- või praktilise töö koos
nõutava kirjaliku osaga.
6.2. Loovtöö esitatakse kas kiirköitjas või köidetult kahes eksemplaris. Enne loovtöö
esitamist õppealajuhatajale tuleb juhendajalt võtta mõlema töö tiitellehele juhendaja
nime juurde juhendaja allkiri.
6.3. Loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga
väljaspool kooli.
6.4. Loovtöö esitlemine toimub 8. klassi mai keskel.
6.5 Loovtöö esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks
muusika- ja kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased
üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm.
6.6. Loovtööde esitlustel osalevad vaatlejatena 7. klasside õpilased.
6.7. Mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühmaliikmed.
6.8. Loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena lähtuvalt töö liigist ja spetsiifikast
orienteeruvalt 10 minutit.
6.9. Ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ja esitlusena ette valmistatud.
6.10. Loovtöö esitlemisel lähtuvalt töö liigist ja spetsiifikast:
1) selgitab õpilane töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
2) tutvustab kasutatud töövõtteid ja nende valiku põhimõtteid;
3) esitab õpilane töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti;
4) kannab õpilane ette omaloomingu või muusikateose.
6.11. Esitlust on soovitav näitlikustada stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete
vm vahenditega.
18
7. LOOVTÖÖ HINDAMINE
7.1. Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasi-
sidet loovtöö kui terviku kohta;
kujundada kriitilist suhtumist oma töösse ning toetada seeläbi isiksuse arengut.
7.2. Loovtöö hindamiskomisjon annab hinnangu:
loovtöö sisu teemale vastavusele;
loovtöö püstitatud eesmärkide saavutamisele;
loovtöö koostamisel tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamisele;
loovtöö sisule;
loovtöö koostamise protsessile;
loovtöö esitlusele.
7.3. III kooliastme loovtööd hinnatakse üldjuhul 32 punkti süsteemis, sealjuures:
29 – 32 punkti – hinne „5“,
24 – 28 punkti – hinne „4“,
16 – 23 punkti – hinne „3“,
0 – 15 punkti – hinne „2“.
7.4. Grupis valminud loovtöö puhul toimub hindamine 36 punkti süsteemis, kusjuures:
32 – 36 punkti – hinne „5“,
27 – 31 punkti – hinne „4“,
18 – 26 punkti – hinne „3“,
0 – 17 punkti – hinne „2“.
7.5. Loovtööle antakse hinnang lisas 4 oleva hindamislehe järgi.
7.6. Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu vähemalt kolmeliikmeline
hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja.
7.7. Juhendaja toob esitlemisel välja õpilase tegevuse loovtöö koostamise käigus ja
annab loovtöö ja selle koostamise protsessi tugevate ja nõrkade külgede kohta oma
hinnangu.
7.8. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle eraldi, mis kujuneb juhendaja
hinnangu, loovtöö kirjaliku ülevaate ja vajadusel ka tööprotsessi jooksul peetud
soovituslike päevikute alusel.
19
7.9. Kui esitlemisel selgub, et esitatud töö ei vasta Tallinna 32. Keskkooli põhikooli III
kooliastme loovtööde korraldamise põhimõtetele või vormistamise juhendile
(näiteks töö ei vasta teemale, on lõpetamata või on maha kirjutatud, st plagiaat)
võib hindamiskomisjon otsustada tööd mitte hinnata. Loovtöö koostajale teatatakse
loovtöö täiendamiseks ja esitatud märkuste kõrvaldamiseks järelesitlemise kuupäev.
Loovtöö mittehindamise ja järelesitlemisele lubamise otsuse poolt peab hääletama
hindamiskomisjoni liimetest.
7.10. Loovtöö teema ja hinne kantakse lõputunnistusele.
20
LISAD
Lisa 1. Tiitellehe näidis
Tallinna 32. Keskkool
Siim Susi
8.a klass
RAHVAPÄRIMUS ANDRUS KIVIRÄHKI
LOOMINGUS
Loovtöö
Juhendaja: õpetaja Kati Karu
Tallinn 2013
21
Lisa 2. Sisukorra näidis
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
1. KERTTU RAKKEST ........................................................................................................ 5
1.1. Lapsepõlvest tänapäeva…………………………………………………... . ..…5
1.2. Kirjanikutee algus ............................................................................................... 6
1.3. Kerttu Rakke loomingu ülevaade ....................................................................... 8
1.4. Mida arvab Kerttu Rakke kirjutamisest ja kirjanikest? .................................... 11
2. KRIITIKUTE ARVAMUS KERTTU RAKKE LOOMINGUST ................................. 12
2.1. Naiskirjaniku julge stiil ..................................................................................... 12
2.2. Kerttu Rakke vastukaja kriitikuile .................................................................... 14
KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 17
KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 18
LISAD..................................................................................................................................19
Lisa 1. Uurimistöö autori intervjuu Kerttu Rakkega .................................................. 19
Lisa 2. Valik fotosid Kerttu Rakke raamatutest...........................................................22
22
Lisa 3. Kasutatud kirjanduse näidis
KASUTATUD KIRJANDUS
Ahuna, H., A. Tiits, E. Saar, T. Luuk, P. Järvela, J. Roht, A. Raa, T. Niggulis 2007.
Uurimistööde juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele; http://huvitav.wikispaces.com/file/
view/Uurimistoo_juhend_2007.pdf (20.05.2011)
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase uurimistöö koostamise ja hindamise juhend 2003;
Tallinn; http://www.gag.ee/index.php?categoryid=43 (15.05.2011)
Hirsjärvi, Sirkka, Pirkko Remes, Paula Sajavaara 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn:
Medicina.
Jõgi, Anna-Liisa, Anneli Mägi 2008. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde
koostamise juhend; http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTGuurimistoojuhend_191108.pdf
(20.05.2011)
Kalle, Eedo, August Aarma 2003. Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.
Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Maagümnaa-
siumi toimetised nr 4. Viljandi: Viljandi Maagümnaasium.
Laur, Gerli 2006. Aastatöö koostamise ja vormistamise juhend. Pärnu Sütevaka Humani-
taargümnaasium; http://www.sytevaka.ee/?id=13 (20.05.2011)
23
Lisa 4. Loovtöö hindamisleht
Tallinna 32. Keskkooli teoreetilise ja praktilise loovtöö hindamisleht
Loovtöö koostanud õpilase nimi
Juhendaja nimi
Loovtöö teema
Loovtöö esitlemise kuupäev
Loovtöö hindamiskomisjoni liikmed ja
allkirjad
Hindamiskomisjoni koondhinne
loovtööle
Tallinna 32. Keskkooli teoreetil ise ja praktil ise loovtöö hindamistabel
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Loovtöö
sisu
vastavus
teemale
Teemapüstitus
on huvitav ja
uudne. Loovtöö
teema ja sisu on
omavahel
kooskõlas.
Teemapüstitus
on hea ja
küllaltki uudne.
Loovtöö pealkiri
kajastab töö sisu
küllaltki hästi.
Teemapüstitus
on ebamäärane
ja/või teema on
laialivalguv.
Teema ja loovtöö
sisu ei ole
omavahel hästi
kooskõlas.
Teemapüstitus
on loovtööna
halvasti
teostatav.
Loovtöö teema
ei ole sisuga
üldse
kooskõlas.
Kommen-
taar
Hinne 5 Hinne 4 Hinne 3 Hinne 2 Punktid
24
(4 punkti) (3 punkti) (2 punkti) (1 punkt)
Püstitatud
ees-
märkide
teostu-
mine
Loovtöö
alguses
püstitatud
eesmärgid on
täielikult
saavutatud.
Loovtöö alguses
püstitatud
eesmärgid on
suures osas
saavutatud.
Esineb
väiksemaid
kõrvalekaldeid
esialgsest kavast.
Loovtöö alguses
püstitatud
eesmärgid on
teostatud
rahuldaval
tasemel.
Eesmärkide
saavutamisel on
küllaltki suuri
puudujääke.
Loovtöö
alguses
püstitatud
eesmärke ei ole
saavutatud.
Kommen-
taar
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Kokku-
lepetest ja
täht-
aegadest
kinni-
pidamine
Loovtöö
koostamisel
pidas õpilane
alati kinni
sõlmitud
kokkulepetest
ja ettenähtud
tähtaegadest.
Loovtöö
koostamisel
pidas õpilane
enamasti kinni
sõlmitud
kokkulepetest ja
ettenähtud
tähtaegadest.
Loovtöö
koostamisel
enamasti ei
pidanud õpilane
kinni sõlmitud
kokkulepetest ja
ettenähtud
tähtaegadest.
Loovtöö
koostamisel ei
pidanud õpilane
kinni sõlmitud
kokkulepetest
ja ettenähtud
tähtaegadest.
Kommen-
taar
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Loovtöö
sisukus
Loovtöö on
väga sisukas.
Loovtöö on
küllalti sisukas.
Loovtöö
sisukuses on
Loovtöö ei ole
sisukas.
25
(erinevate
tasandite
näiteid ja
seosed;
tekst ei
ole vaid
üldsõna-
line,
mahult
piisav).
suuri
puudujääke.
Kommen-
taar
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Loovtöö
kirjalik
vormistus
(tiitelleht,
teksti
paigutus,
lk-nrd,
numerat-
sioonid,
joonised,
tabelid)
Töö vastab
täielikult
loovtöö
vormistus-
nõuetele. Töö
välimus on
korrektne.
Töö vastab
üldjoontes
vormistus-
nõuetele, esineb
mõningaid
väiksemaid
vormistuslikke
vigu. Töö
välimus on
korrektne.
Töö vormistuses
on palju
väiksemaid või
mõned suured
eksimused. Töö
välimuses on
puudujääke.
Töö ei vasta
loovtöö
vormistus-
nõuetele, töö
vormistuses on
väga palju
puudujääke.
Töö välimuses
on olulisi
puudujääke.
Kommen-
taar
26
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Loovtöö
teostus
GRUPI-
TÖÖNA
(hinna-
takse
ainult
grupis
tehtud
loovtöö
korral)
Nii töös endas
kui esitlusel
tuuakse täpselt
välja kõigi
loovtöö
koostajate
panus.
Nii töös endas
kui esitlusel
tuuakse üldiselt
välja kõigi
loovtöö
koostajate panus.
Nii töös endas
kui esitlusel on
loovtöö
koostajate
erinevat panust
raske eristada.
Nii töös endas
kui esitlusel on
loovtöö
koostajate
erinevat panust
on väga raske
või võimatu
eristada.
Kommen-
taar
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Loovtöö
esitlemine
komisjoni
ees
(esinemis-
oskus,
ajapiir)
Loovtöö esitleja
on enesekindel
ja ilmekas.
Esitleja peab
etteantud
ajapiirist (10
minutit) kinni.
Loovtöö esitleja
on küllaltki
enesekindel ja
ilmekas.
Suuri
kõrvalekaldeid
ajapiirist ei ole.
Loovtöö esitleja
on ebakindel ega
ole kuigi
ilmekas.
Esitlejal on
ajapiirist
kinnipidamisega
suuri raskusi.
Loovtöö esitleja
on väga
ebakindel.
Esitleja
ajapiirist kiini
ei pea: esitlus
on kas liiga
pikk või liiga
lühike.
Kommen-
taar
27
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Loovtöö
esitlemine
komisjoni
ees
(esitlus
ise)
Töö tutvustus
on selgelt
struktureeritud
ja annab tööst
ammendava
ülevaate.
Töö tutvustus on
üpris selgelt läbi
mõeldud,
struktureeritud ja
annab tööst
piisava ülevaate.
Töö tutvustus
annab tööst
esmase ülevaate,
kuid töö sisu ja
olemust tuleb
küsimuste abil
täpsustada.
Ettekanne on
süsteemitu ja ei
anna tööst
vajalikku
ülevaadet.
Kommen-
taar
Hinne 5
(4 punkti)
Hinne 4
(3 punkti)
Hinne 3
(2 punkti)
Hinne 2
(1 punkt)
Punktid
Juhendaja
hinnang
töö
koostamis
e protses-
sile
Juhendaja
hinnang
tööprotsessile
on väga hea .
Õpilane oli
tööprotsessist
huvitatud,
aktiivne ning
püüdlik.
Õpilane pidas
kokkulepetest
kinni, järgis
nõuandeid ja oli
koostöövalmis.
Juhendaja
tööprotsessile on
hea.
Õpilane oli
tööprotsessist
küllaltki
huvitatud,
aktiivne ning
enamasti
püüdlik. Õpilane
pidas üldiselt
kokkulepetest
kinni, järgis
nõuandeid ja oli
Juhendaja
hinnang
tööprotsessile on
rahuldav.
Õpilane vajas
pidevat
motiveerimist, ei
suutnud oma
vigadest õppida
ega neid
parandada.
Õpilane ei
pidanud
enamasti
Juhendaja
hinnang
tööprotsessile
on mitte-
rahuldav.
Õpilane ei
näidanud töö
teostamise
suhtes üles
mitte mingit
huvi. Õpilane
vajas pidevat
motiveerimist
ja detailset
28
koostöövalmis. kokkulepetest
kinni.
juhendamist.
Õpilane ei
suutnud oma
vigadest õppida
ega neid
parandada ka
korduval
mainimisel.
Kommen-
taar
Loovtöö koondhinnang (max 32 punkti)
*grupitööna valminud loovtöö puhul max 36 punkti
In d i v id u aa l s e l oo v tö ö
h in d ami n e
G r u p i s v a l mi nu d l oo v t öö
h in d ami n e
29 – 32 punkti – hinne „5“
24 – 28 punkti – hinne „4“
16 – 23 punkti – hinne „3“
0 – 15 punkti – hinne „2“
32 – 36 punkti – hinne „5“
27 – 31 punkti – hinne „4“
18 – 26 punkti – hinne „3“
0 – 17 punkti – hinne „2“