KASVUALADE EDENEMISE UURING
Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng
Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse tehnilise abi vahendeid.
UURINGU TEGID: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE,
Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut,
Technopolis Group Eesti OÜ.
UURINGU AUTORID: Siim Espenberg, Tartu Ülikool
Kaidi Nõmmela, Tartu Ülikool
Erkki Karo, Tallinna Tehnikaülikool
Egert Juuse, Tallinna Tehnikaülikool
Kadri Lees, Tartu Ülikool
Veiko Sepp, Tartu Ülikool
Sille Vahaste-Pruul, Tartu Ülikool
Jari Romanainen, Technopolis Group Eesti OÜ
KVALITEEDIEKSPERT: Meelis Kitsing, Estonian Business Schooli professor ning majandusteooria ja rahanduse õppetooli hoidja, nutika spetsialiseerumise ekspert
VIITAMINE: Espenberg, S., Nõmmela, K., Karo, E., Juuse, E., Lees, K., Sepp, V., Vahaste-Pruul, S.,
Romanainen, J. (2018). Kasvualade edenemise uuring. Tehniline lisa: kasvuniššide
ettevõtluse majanduslik areng. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Technopolis
Group Eesti OÜ.
KONTAKTANDMED: Siim Espenberg
+372 5901 0758
http://skytte.ut.ee/et/rake
ISBN:
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Sisukord 3
Sisukord
1.Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng ....................................................................................... 4
1.1 Kvantitatiivse analüüsi metoodika .......................................................................................... 4
1.2 Ettevõtluse majanduslik areng kasvuniššide kaupa ................................................................ 6
1.2.1 Andmeanalüüs ja infohaldus ........................................................................................... 6
1.2.2 Infoturve ja küberkaitse ................................................................................................ 11
1.2.3 Tootmise automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid............................................. 16
1.2.4 Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses ................................................................ 21
1.2.5 E-tervis .......................................................................................................................... 27
1.2.6 Punane biotehnoloogia ................................................................................................. 32
1.2.7 Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes ........................................................... 37
1.2.8 Puidu väärindamine: puit ehituses ............................................................................... 43
1.2.9 Nano- ja pinnakattetehnoloogiad ................................................................................. 48
1.2.10 Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses ................................................ 52
1.2.11 Toidutoorme väärindamine: tervist toetav toit ............................................................ 56
Lisad ...................................................................................................................................................... 62
Lisa 1. Kasvuniššide suurimad ettevõtted töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel .. 62
Lisa 2. TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad suurimad ettevõtted
kasvuniššide kaupa töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel ..................................... 68
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 4
1. Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng
1.1 Kvantitatiivse analüüsi metoodika
Kasvualade ettevõtluse kvantitatiivsel analüüsimisel kasutati Äriregistri andmeid, mis põhinevad
ettevõtete majandusaasta aruannetel. Analüüsi sisendiks oli uuringu eelmiste tegevuste käigus
kaardistatud kasvuniššide ettevõtted, kuid kvantitatiivsesse analüüsi valiti vaid need ettevõtteid,
kellel oli vähemalt üks töötaja (tegemist on täisajale taandatud töötajatega) ning müügitulu.
Kvantitatiivse analüüs hõlmas ettevõtete järgmisi majandusnäitajaid: keskmine töötajate arv,
müügitulu, keskmine lisandväärtus töötaja kohta, tööjõukulud, ekspordimaht ja peamised sihtturud,
materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute maht ja muutus, sihtinvesteeringud,
kapitalistruktuur ja mahud (oma- ja laenukapital).
Lisandväärtuse arvutamisel kasutati järgmist valemit:
Lisandunud ettevõtete hulka kuuluvad need ettevõtted, mis olid asutatud aastatel 2013–2016.
TA-asutustega koostööd teinud ja koostööks kõrget potentsiaali omavate ettevõtete (edaspidi
lühendatult TA-asutustega koostööd teinud ettevõtted) hulka kuuluvad ettevõtted, mis on
lisandunud kasvuniššide nimekirja järgmiste tunnuste alusel:
ettevõte kuulub valdkondlikku ühendusse (sh Startup Estonia ettevõtted, v.a Eesti toiduliidu
ja Tartu Biotehnoloogia Pargi ettevõtted, kuna nendesse kuulumine ei tähenda otseselt
koostöö tegemist);
ettevõte on teinud koostööd TA-asutustega;
ettevõte on osalenud rahvusvahelises projektis;
ettevõte on saanud toetust nutika spetsialiseerumise toetusmeetmest;
ettevõte omab patendi taotlust nutika spetsialiseerumise valdkondades.
Põlevkivi keemiatööstuses nišis arvestati lisaks veel koostöö määramisel ekspertide arvamusega.
Andmeanalüüsil tekkis andmete kvaliteedist tulenevat mitmeid piiranguid, millega tuleb uuringu
aruannet lugedes arvestada.
Ettevõtetel, mis kasutavad tulemi arvestamisel kasumiaruande skeemi 2, puudusid Registrite
ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) edastatud andmetabelis tööjõukulud, kuivõrd tööjõukulude
info tuleb kasumiaruandest. Skeem 2 korral aga tööjõukulusid kasumiaruandes eraldi välja ei
tooda.
Keskmise tööjõukulu arvestamisel kaasati analüüsi vaid need ettevõtted, mille kohta oli
tööjõukulude info kättesaadav.
Ettevõtetel, mis kasutasid tulemi arvestamise kasumiaruande skeemi 2, kasutati
tööjõukulude hindamiseks kasvuniši keskmist tööjõukulu töötaja kohta.
RIKi andmetabelites oli mõnede ettevõtete kohta välja toodud andmed ühel aastal
konsolideeritud aruandest, teisel aastal mitte. See tekitas olukorra, kus ühel aastal oli
ettevõttel märgitud töötajate arv ning teisel mitte. Selleks, et ettevõtted, millel oli töötajate
arv puudu, analüüsist välja ei jääks, vaadati üle iga niši 15 suurema ettevõtte töötajate arv,
müügitulu ning ekspordimaht ning lisati andmetesse informatsioon töötajate arvu kohta. Kui
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 5
töötajate arv tuli konsolideeritud aruannetest, siis vaadati üle ka ettevõtete müügitulu,
ärikasumi, tööjõukulud ning põhivara kulum ning väärtuse langus, mille käigus täiendati RIKi
andmetabelit.
Sihtfinantseeringuid saanud ettevõtteid oli vähe, mistõttu on see näitaja ebastabiilne.
Ekspordiandmed tulevad samuti ettevõtete majandusaasta aruannetest ning seega on
müügitulu jaotus sihtriikide kaupa välja toodud nii detailselt nagu ettevõtted on
majandusaasta aruannetes andmed esitanud. See tähendab, et paljud ettevõtted on
sihtriikide määramisel kasutanud jaotusi „muud riigid“, „müük väljaspool Euroopa Liidu riike,
muud“ ning „müük Euroopa Liidu riikidele, muud“.
Ekspordi ja lisandväärtuse näitajate langus mõnedes niššides võib olla tingitud asjaolust, et
niši ettevõtetes on toimunud muudatused, sh näiteks ettevõtete restruktureerimised,
mistõttu kuulus ettevõte ühel aastal kvantitatiivse andmeanalüüsi valmisse ning teisel mitte
(näiteks Eesti Energia Õlitööstus AS).
Aruandes ei kajastu kasvuniššide koondtulemused (summeerituna), kuna kasvuniššides esineb
korduvaid ettevõtteid (nt Cybernetica AS esineb viies kasvunišis, Quretec OÜ neljas kasvunišis,
aktsiaselts Proekspert kolmes kasvunišis, aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks kahes kasvunišis, VKG OIL
AS kahes kasvunišis jmt), mille majandustulemuste mitmekordistamine (eelkõige suuremate
ettevõtete puhul) oleks eksitav ja moonutaks tulemusi. Samuti ei ole võimalik korduvaid ettevõtteid
arvestada vaid ühel korral, kuna ettevõtete majandustulemusi on võimatu jagada erinevate
kasvuniššide vahel (seda eriti IKT kasvuniššide puhul), sest ettevõtted ise neid selliselt ei erista. Kõiki
tulemusi on võrreldud sama perioodi Eesti kõikide ettevõtete näitajatega (mille kohta oli andmed
RIKi edastatud tabelis). Eesti ettevõtete koondtulemused on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 1).
Tabel 1. Kogu Eesti ettevõtete majandustulemuste näitajad aastatel 2012 ja 2016
KOGU EESTI 2012 2016 muutus, %
Ettevõtete arv analüüsis 47 445 55 981
TÖÖTAJATE ARV
Töötajate arv 373 451 399 949 7
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes 8 7 -10
MÜÜGITULU
Müügitulu (miljon eurot) 43 500 46 900 8
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta 0,91 0,83 -9
LISANDVÄÄRTUS
Lisandväärtus töötaja kohta 22 841 24 603 8
TÖÖJÕUKULUD
Tööjõukulud kuus inimese kohta 916 1 142 25
MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) 1 900 1 360 -28
Materiaalne põhivara kokku 13 600 15 900 17
Immateriaalne põhivara kokku 735 689 -6
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Omakapital osa passivas (%) 55 55
Kohustuste osa passivas (%) 45 45
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 57 57
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 30 30
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 6
KOGU EESTI 2012 2016 muutus, %
SIHTFINANTSEERIMINE
Lühiajaline sihtfinantseerimine 59 645 111 27 247 700 -54
Pikaajaline sihtfinantseerimine 213 826 507 100 425 519 -53
EKSPORT
Ekspordimaht (miljon eurot) 12 700 14 000 10
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
1.2 Ettevõtluse majanduslik areng kasvuniššide kaupa
1.2.1 Andmeanalüüs ja infohaldus
Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete analüüsi oli 2012. aastal kaasatud kokku 114 ettevõtet
ja 2016. aastal 184 ettevõtet. Kokku töötas selle niši ettevõtetes 2012. aastal 3732 töötajat, 2016.
aastaks oli niši töötajate arv kasvanud 24% (kokku 4612 töötajat), kuid keskmine töötajate arv igas
ettevõttes uuritud aastate võrdluses langes, 2012. aastal oli keskmine töötajate arv 33 ja 2016.
aastal 25 töötajat. Kümnes kõige suurema töötaja arvuga ettevõttes töötas kokku vastavalt 84,1%
(3138 töötajat) ja 71,5% (3298 töötajat), mis viitab, et nišis tegutsevad mõned suuremad ettevõtted,
kuhu on koondatud suurem osa kõikidest niši töötajatest. Kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest
moodustasid andmeanalüüsi ja infohalduse ettevõtete töötajad vastavalt 1,0% ja 1,2%.
Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku ligikaudu pool niši
kõikidest töötajatest. Kuivõrd neid ettevõtteid, mis tegid mingis vormis koostööd, oli kogu niši
ettevõtetest vastavalt 24% ja 20%, siis võib eeldada, et koostööd TA-asutustega teevad pigem
suuremad ettevõtted. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes1 töötas 2016. aastal
kogu niši töötajatest 6%.
Eksportivate ettevõtete osakaal on vähenenud: 2012. aastal eksportisid 50% niši ettevõtetest, 2016.
aastal 40,2%. Ekspordiga tegelevad peamiselt ilmselt suuremad ettevõtted, kuivõrd eksportivates
ettevõtetes töötas vastavalt aastale 92,1% ja 86,5%.
Tabel 2. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
114 184 61,4 27 37 37,0 61 57 74 29,8
Niši töötajate arv 3 732 4 612 24% 2585 3059 18 348 3437 3989 16,1
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
33 25 -24% 96 83 -14 6 60 54 -10,0
Niši töötajate osakaal kõikide Eesti ettevõtete töötajatest (%)*
1,0 1,2
53 54
6 92,1 86,5
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte
3 138 3 298 5% 2465 2796 13 264 3076 3256 5,9
1 2013. aastal sisenes nišši 26 ettevõtet, 2014. aastal 16, 2015. aastal 11 ja 2016. aastal 8 ettevõtet.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 7
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
töötajad
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
84,1 71,5
66 61
6 89,5 81,6
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid vaadeldaval ajaperioodil 13% (Joonis
1). 2012. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 2680 eurot ning 2016. aastal 3030 eurot.
Võrreldes kogu Eesti keskmisega olid andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete tööjõukulud
suuremad. 2012. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal
1142 eurot. Samas aga kasvasid kõikide Eesti ettevõtete tööjõukulud keskmiselt rohkem (25%). TA-
asutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui
nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid suuremad nii nišist tervikuna kui ka TA-
asutustega koostööd tegevate ettevõtete omast. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud
inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest.
Joonis 1. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 30% võrra
(tabel 3). 2016. aastal oli kogu niši müügitulu kokku 576 miljonit eurot. Keskmine müügitulu
ettevõtte kohta oli 2012. aastal 3,9 miljonit eurot ning 2016. aastal 3,1 miljonit eurot. Samal
perioodil oli Eesti kõikide ettevõtete müügitulu kogusumma kasv 8%. Niši müügitulu moodustas
kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 2012. aastal 1% ning 2016. aastal 1,2%. Kümne suurema
ettevõtte müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 90,7% (402 miljonit eurot) ja 83,2%
(479 miljonit eurot), järelikult on niši müügitulu koondunud peamiselt suurematesse ettevõtetesse.
Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil
25%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 81% ja 78%. Uute
tulijate müügitulu moodustas kogu niši omast 4%. Eksportivate ettevõtete müügitulu kasvas perioodi
2 680 2713 2 732
916
3 030 3086 3 158
1 142
1 896
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 8
jooksul 22% ning nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu nišist vastavalt aastale 94,7% ja
88,8%.
Tabel 3. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%
Ettevõtete arv analüüsis 114 184 61,4 27 37 37,0 61 57 74 29,8
Niši müügitulu (miljon eurot)
443 576 30% 359 448 25 21 418 510 22,0
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
3,9 3,1 -21% 13 12,1 -7 0,3 7,30 6,9 -5,5
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)*
1,0 1,2
81 78 -4 4 94 89
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
402 479 19% 352 430 22 17 396 453 14,4
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
90,7 83,2
98 96
81 94,7 88,8
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Andmeanalüüsi ja infohalduse ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes
2012. aastaga kasvanud ligikaudu 18% (joonis 2), võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on
kasv olnud kiirem. Lisaks on niši keskmine lisandväärtus töötaja kohta üle kahe korra suurem Eesti
keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja
kohta suurem niši keskmisest, kuid lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud vähem (14%) kui nišis
tervikuna samal perioodil. Viimasel neljal aastal nišši sisenenud ettevõtete poolt loodud
lisandväärtus töötaja kohta on väiksem ka Eesti keskmisest.
Joonis 2. kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete ekspordimaht kasvas ligikaudu 6% (tabel 4). Kõikide
Eesti ettevõtete ekspordimaht kasvas samal perioodil 10%. Niši ettevõtete eksport moodustas kogu
51
71
5
59
96
1
53
53
5
22
86
8
61
14
5
68
65
0
65
43
0
24
62
8
23
50
7
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 9
Eesti ekspordist 2012. aastal 1,3% ning 2016. aastal 1,2%. Peaaegu kogu niši ekspordi maht
moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete
ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 8,1% ja 8,3%. Uute tulijate
ekspordimaht on tagasihoidlik ning tõenäoliselt oli lisandunud ettevõtete esmane tegevus suunatud
koduturule, kuivõrd eksport moodustas müügitulust 9,5%.
Tabel 4. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 114 184 27 37 61
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 161 170 118 112 2
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%)* 1,3 1,2 8,1 8,3 0,2
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 152 147 118 110 2,0
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
94,4 86,5 8,1 8,1 0,1
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 36,4 29,4 32,9 31,2 9,5
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete suurim ekspordipartner oli Ameerika Ühendriigid, kuid sinna müüdud kaupade
osakaal kogu ekspordist on vähenenud. Kasvanud on eksport Soome, muudele ELi riikidele ning
Rootsi (joonis 3).
Joonis 3. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete (ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtetes on materiaalsete ja immateriaalsete põhivarasid
soetatud 2012. aastal kokku 46 miljoni euro ja 2016. aastal 47 miljoni euro eest (muutus oli 2%).
Vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja
immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud
39% võrra ning immateriaalne põhivara 116%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega
34,5
17,8
10,4
5,2
4,9
4,2
3,2
3,1
2,5
28,8
16,9
3,8
8,0
13,6
3,8
5,3
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Ameerika Ühendriigid
Muud riigid
Venemaa
Müük Euroopa Liidu riikidele, muud
Läti
Ukraina
Soome
Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud
Rootsi
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 10
kasvasid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka
materiaalse ja immateriaalse põhivara maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul
on niši ettevõtted investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.
Eksportivat ettevõtted panustasid nelja aasta jooksul suhteliselt kõige rohkem ettevõtte
materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.
Tabel 5. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE MAHT
JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
46 47 2 43 46 7 0,4 37,9 46,4 22,4
Materiaalne põhivara kokku 128 178 39 124 172 39 0,4 124 176 41,9
Immateriaalne põhivara kokku
19 41 116 17 37 118 2,9 12,3 37,1 201,6
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 8 030 529 eurot ning 2016. aastal 1 074 407
eurot. Sealjuures moodustasid 2012. aastal suurema osa (99%; 7 988 760 eurot) pikaajalised
sihtfinantseeringud. 2016. aastal oli olukord vastupidine – lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal
moodustas kogu sihtfinantseeringust 88% (947 657 eurot). Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt
ettevõtted, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Samuti on lühiajaliste sihtfinantseeringute maht
suur uute nišši sisenenud ettevõtete seas. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud
pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute
kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
Tabel 6. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,04 0,95 2169 0,1 0,9 -99 0,57 0,02 0,37 1633,8
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
7,99 0,13 -98 7,85 0,13 -98 0 0,59 0,07
4 -87,3
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete passiva osa moodustavad peamiselt kohustused, sh on
kohustuste osakaal kasvanud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised
kohustused ning ka nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega,
oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile
lühiajalised kohustused. Ka eksportivates ettevõtetes on passivas ülekaalus omakapital. Võrreldes
niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes
kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud
muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka see
osakaal on jäänud samaks.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 11
Tabel 7. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 45 40 51 27 27 53 71
Kohustuste osa passivas (%) 56 60 49 73 73 47 29
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%)
84 97 94 67 67 92 95
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%)
14 2 3 27 27 5 3
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on andmeanalüüsi ja infohalduse nišš kasvanud, arvestades nii töötajate arvu kui ka
müügitulu, samas on mõlemad näitajad ühe ettevõtte kohta uuritud ajavahemikul langenud. Niši
töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud
on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud
ületasid Eesti keskmist mitu korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti
keskmisest pisut kiiremini.
1.2.2 Infoturve ja küberkaitse
Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud kokku 2012. aastal 14 ettevõtet ning
2016. aastal 23 ettevõtet. Kokku töötas selle niši ettevõtetes 2012. aastal 845 töötajat, 2016. aastal
töötas niši ettevõtetes kokku 868 töötajat, seega kasvas töötajate arv 3%. Keskmine töötajate arv oli
2012. aastal 60 ning 2016. aastal 38. Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete töötajad moodustasid
mõlemal aastal kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 0,2%. Kuivõrd tegemist on üsna väikese nišiga,
siis ootuspäraselt töötasid kümnes suuremas ettevõttes peaaegu kõik niši töötajad: vastavalt aastale
99,2% ja 93,7% kogu niši töötajatest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega,
töötas kokku vastavalt aastale 14,1% ja 26,5% kõikidest niši töötajatest, neid ettevõtteid, kes olid
koostööd teadusasutustega teinud, oli ka võrdlemisi vähe. Nelja aasta jooksul nišši lisandunud
ettevõtetes2 töötas kokku 13,9% kogu niši töötajatest. Enamik niši töötajatest töötas ka
eksportivates ettevõtetes (vastavalt aastale 96,3% ja 91,1%).
Tabel 8. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%
Ettevõtete arv analüüsis 14 23 64,3 4 10 150 7 8 14 75
Niši töötajate arv 845 868 3 119 230 93 32 814 791 -2,8
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
60 38 -37 30 23 -23 4,6 102 57 -44,1
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna
0,2 0,2
14,1 26,5
13,9 96,3 91,1
10 suurema töötajate 838 813 -3 119 230 93,3 32 814 775 -4,8
2 2013. aastal lisandus nišši kolm ettevõtet, 2014. aastal üks ettevõte, 2015. aastal kolm ettevõtet, 2016. aastal üks ettevõte.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 12
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%
arvuga ettevõtte töötajad
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
99,2 93,7
100 100
100,0 100,0 98,0
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 28%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 3060 eurot ning 2016. aastal 3907 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, olid infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete tööjõukulud märkimisväärselt
suuremad. 2012. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal
1142 eurot. Seega kasvasid ka Eesti ettevõtetes tervikuna tööjõukulud enam-vähem sama tempoga
(25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes olid tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal
väiksemad kui nišis tervikuna, eksportivates ettevõtetes aga olid tööjõukulud niši keskmisest
suuremad.
Joonis 4. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 66 miljonit eurot, 2016.
aastaks oli see kasvanud 33% (88 miljonit eurot). Keskmine müügitulu ettevõtte kohta aga vähenes
19%. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust mõlemal aastal
umbes 0,2%. Kuivõrd tegemist on ettevõtete arvu poolest väikese nišiga, on ka suurem osa
müügitulust koondunud kümnesse suuremasse ettevõttesse. Ettevõtetes, mis on mingis vormis
teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 181%, nende ettevõtete
müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 13,2% ja 22,7%. Uute tulijate müügitulu
moodustas kogu niši omast 3,8%. Eksportivates ettevõtetes oli müügitulu ettevõtte kohta niši
keskmisest suurem ning samuti moodustasid eksportivad ettevõtted suurema osa kogu niši
müügitulust (vastavalt aastale 97% ja 90%).
3 060
2 374
3 125
916
3 907
3 115
4 090
1 142
2 792
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 13
Tabel 9. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%
Ettevõtete arv analüüsis 14 23 64,3 4 10 150 7 8 14 75
Niši müügitulu (miljon eurot)
66 88 33 8,7 20 181 3,3 64,2 79 23,1
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
4,7 3,8 -19 2,2 2 -6 0,5 8,00 5,6 -30,0
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
0,2 0,2
13,2 22,7
3,8 97 90
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
65 84 29 8,7 20 180 3,3 64 79 22,4
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
98,9 95,5
100 100
100 100,0 99,5
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on suurem kui Eesti
ettevõtete poolt loodud keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Võrreldes 2012. aastaga on
lisandväärtus kasvanud ligikaudu 66%. Eesti keskmine on samal perioodil aga kasvanud ligikaudu 8%.
TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on olnud mõlemal aastal
väiksem kui nišis tervikuna. Uute lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus jääb aga alla nii
TA-asutustega koostööd tegevatele ettevõtetele kui ka niši keskmisele. Eksportivate ettevõtete
lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud rohkem kui nišis tervikuna (70%) ning 2016. aastal oli
keskmine loodud lisandväärtus ka suurem kui nišis tervikuna.
Joonis 5. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete ekspordimaht kasvas võrreldes 2012. aastaga 30%. Kõikide
Eesti ettevõtete ekspordimaht on samal perioodil kasvanud 10%. Niši ettevõtete eksport moodustas
35
85
8
41
94
8
36
48
6
22
86
8
59
56
2
49
56
5
61
94
7
24
62
8
35
10
0
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 14
kogu Eesti ekspordist mõlemal aastal 0,3%. Sarnaselt teistele näitajatele, moodustab ka ekspordi
näitajas pea kogu ekspordi maht kümne suurema eksportööri tulemustest. Ekspordi osa müügitulust
oli mõlemal aastal umbes pool. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud
moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 10,9% ja 22,9%. Üle poole kaupadest ja
teenustest müüakse koduturule. Uute lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad
tagasihoidlikuks.
Tabel 10. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Uued tulijad
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 14 23 3 9 7
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 33 43 3 9 2
Ekspordi osakaal kogu niši ekspordist 0,3 0,3 0,2 0,7 0,2
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 33 42,9 3 9 2
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
100 99,8 100,0 100,0 99,5
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 50,3 49,0 55,9 61,1 47,7
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kõige suurema ekspordimahuga muud riigid kokku. Samuti müüakse palju kaupu ja teenuseid ka Briti
Neitsisaartele ja Indoneesiasse, kuhu eksport on käivitunud alles 2016. aastaks. Uuritud perioodi
võrdluses on eksport vähenenud muudesse riikidesse ning uutena on lisandunud lisaks Briti
Neitsisaartele ja Indoneesiale ja müük muudele Euroopa Liidu riikidele ja väljaspool Euroopa Liidu
riikidele.
Joonis 6. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtetes on materiaalsete ja immateriaalsete põhivarasid soetatud
mõlemal aastal umbes ühe miljoni eurot eest. Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete
keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse
ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku
86,8
5,3
1,6
1,0
0,8
68,6
0,9
7,9
9,1
3,5
5,3
0 20 40 60 80 100
Muud riigid
Müük väljaspool Euroopa …
Müük Euroopa Liidu …
Briti Neitsisaared
Soome
Aserbaidžaan
Leedu
Indoneesia
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 15
kahanenud 32% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud kahekordseks. Ettevõtetel, mis tegid
koostööd TA-asutustega kasvasid vaatlusalusel perioodil nii materiaalse kui ka immateriaalse
põhivara maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši ettevõtted
investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.
Tabel 11. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE MAHT
JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
1 1 -38 1 0,5 -50 0,4 1,3 0,5 -61,5
Materiaalne põhivara kokku 1 2 21 0,7 1 43 0,07 1,3 1,3 0,0
Immateriaalne põhivara kokku
2 4 126 1,4 4 200 0,9 1,9 4 110,5
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi 2012. aastal nišis polnud. 2016. aastal oli pikaajalisi sihtfinantseeringuid 86 250
euro eest. Uutel tulijatel oli sihtfinantseeringuid 2016. aastal 12000 eurot. Kõikides teistes Eesti
ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt
78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete passiva osa moodustasid 2012. aastal peamiselt kohustused,
kuid kohustuste osakaal on vähenenud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised
kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli
omakapitali osa passivas suurem, kohustused moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile
lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega
kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%)
ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalised
kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.
Tabel 12. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 34 50 85 66 15 34 51
Kohustuste osa passivas (%) 66 50 15 34 85 65 49
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%)
65 83 100 75 89 65 82
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%)
35 16 0,0 23 10 35 17
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on infoturbe ja küberkaitse nišš kasvanud arvestades töötajate arvu. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on samuti kasvanud samas tempos kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist mitu korda. Töötajate keskmine arv ühe ettevõtte kohta on uuritud perioodil langenud. Niši ettevõtete müügitulu on samuti vähenenud. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt ning lisandväärtus töötaja kohta on olnud oluliselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 16
1.2.3 Tootmise automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid
Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid nišis oli analüüsi kaasatud 2012. aastast 41
ettevõtet ning 2016. aastast 43 ettevõtet. Niši ettevõtetes töötas 2012. aastal kokku 3295 töötajat,
2016. aastaks see näitaja kasvas 14% võrra (3767 töötajat). Samuti kasvas uuritud perioodil
ettevõtete keskmine töötajate arv, mis oli 2012. aastal 80 ja 2016. aastal 89. Niši töötajad
moodustasid kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt 0,88% ja 0,94%. Kümnes suuremas
ettevõttes töötas ligi 90% kogu niši töötajatest. Võrreldes kõikide Eesti ettevõtetega on tootmise
automatiseerimise niši ettevõtted pigem suuremad – Eesti ettevõtetes keskmiselt töötas vaadeldaval
ajaperioodil 8 või 7 inimest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas
kokku vastavalt aastale 94,9% ja 93,5% kogu niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši
sisenenud ettevõtetes3 töötas kogu niši töötajatest 2%, seega võib eeldada, et lisandunud ettevõtted
on töötajate arvu poolest pigem väikesed. Eksportivates ettevõtetes töötas mõlemal aastal üle 90%
kogu niši töötajatest ning need ettevõtted on keskmise töötajate arvu poolest (vastavalt aastale 101
ja 104 töötajat) ka suuremad kui nišis keskmiselt.
Tabel 13. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
TÖÖTAJATE ARV Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutu
s, % 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 41 43 4,9 31 33 6,5 5 31 35 12,9
Niši töötajate arv 3 295 3 767 14 2565 2670 4 75 3122 3642 16,7
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
80 89 11 83 81 -2 5 101 104 3,0
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
0,88 0,94
77,8 70,9
94,7 96,7
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
2 944 3 347 14 2434 2497 2,6 75 2911 3331 14,4
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
89,4 88,9
94,9 93,5
100 93,2 91,5
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 37%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1630 eurot ning 2016. aastal 2737 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, on andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.
2012. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot.
Eesti ettevõtetes kasvasid tööjõukulud ka vähem (25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes
oli tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal väiksemad kui nišis tervikuna. Nišši lisandunud
ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid suuremad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka
niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid niši keskmisest pisut väiksemad.
3 2013. aastal sisenes nišši 2 ettevõtet, 2014. aastal 1, 2015. aastal 1 ja 2016. aastal 1 ettevõte.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 17
Joonis 7. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete müügitulu oli 2012. aastal
1480 miljonit eurot, 2016. aastaks see kahanes 3% (1430 miljonit eurot). Keskmine müügitulu
ettevõtte kohta on samuti vähenenud 14% võrra, 2012. aastal oli see näitaja 36 miljonit eurot ning
2016. aastal 31 miljonit eurot. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kogu Eesti ettevõtete
müügitulust 2012. aastal kokku 3,4% ning 2016. aastal 3,0%. Suurem osa müügitulust on koondunud
kümnesse suuremasse ettevõttesse. Neis ettevõtetes moodustus vastavalt 98,4% ja 97,3% kogu niši
müügitulust. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, vähenes müügitulu
samal perioodil 6%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 99,8% ja
99%. Uute nišši sisenenud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 0,8%. Eksportivate
ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast vastavalt aastale 99% ja 98,5%.
Tabel 14. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 41 43 4,9 31 33 6,5 5 31 35 12,9
Niši müügitulu (miljon eurot)
1 480 1 430 -3 1430 1350 -6 11,3 1470 1410 -4,1
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
36,0 31,0 -14 46,2 41,0 -11 2,3 47,3 40,3 -14,8
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
3,4 3,0
96,6 94,4
0,8 99 99
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
1 457 1 392 -4 1427 1337 -6 11,3 1456 1389 -4,6
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
98,4 97,3
99,8 99,0
100 99,0 98,5
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
1 630 1 408
1 610
916
2 237 1 932
2 184
1 142
3 363
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 18
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja
kohta on vaadeldaval perioodil kasvanud ligikaudu 6%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega
(8%), on kasv väiksem. Siiski on niši keskmine lisandväärtus töötaja kohta üle oluliselt suurem Eesti
keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus samal
tasemel niši keskmisega. Uute nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta
on suurem ka niši keskmisest ning koostöö kogemusega ettevõtete poolt loodud lisandväärtusest.
Joonis 8. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete ekspordimaht oli 2012. aastal
1410 miljonit eurot, 2016. aastaks vähenes see 6%. Niši ettevõtete ekspordimahud moodustasid
kõikide Eesti ettevõtete ekspordist vastavalt 11,1% ja 9,5% Kui jätta analüüsist välja Ericsson Eesti
AS, siis oli niši ettevõtete ekspordimaht 2012. aastal kokku 109 miljonit eurot, 2016. aastaks oli see
kasvanud 35% (147 miljonit eurot). Suurem osa ekspordimahust on koondunud kümne suurema
eksportööri kätte. Kui analüüsi on kaasatud ka Ericsson Eesti AS, siis moodustas eksport kogu niši
müügitulust üle 90%, jättes aga Ericsson Eesti analüüsist välja, moodustas eksport 2012. aastal 76%
niši müügitulust, 2016. aastal aga oli ekspordi osakaal müügitulust vähenenud 69%ni.
Tabel 15. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (koos ja ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport 2012 ja 2016
EKSPORT 2012 2012 (v.a Ericsson
Eesti AS) 2016
2016 (v.a Ericsson Eesti AS)
Ettevõtete arv analüüsis 41 40 43 32
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 1410 109 1330 147
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%)
11,1 0,90 9,5 1,05
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 1407 106 1321 143
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
99,76 97,2 99,3 97,3
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 96 75 93 69,4
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
34
29
4
34
54
2
34
91
4
22
86
8 3
6 3
68
34
64
4
35
69
5
24
62
8
48
20
4
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
50 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 19
TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist
vastavalt aastale 0,6% ja 1%.. Samas on näha, et kogu eksport moodustus kümne suurema
eksportööri tulemustest. Uute nišši lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks
ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd eksport moodustas
müügitulust 1,2%.
Tabel 16. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete ja lisandunud ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT
TA-asutustega koostööd teinud ettevõtted
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 31 33 5
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 1390 1280 0,1
Ekspordi osakaal kogu niši ekspordist 98,6 96,2 0,0001
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 1390 1280 0,1
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
100 100 100,0
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 97,2 94,8 1,2
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kui analüüsi on kaasatud Ericsson Eesti AS, siis on sarnaselt eelmiste kasvuniššide selgelt ülekaalus
eksport Rootsi ning eksport teistesse riikidesse oli tagasihoidlik. Kui eksport Rootsi on uuritud
perioodil vähenenud, siis eksport muudesse Euroopa Liidu riikidesse ja Soome on samas kasvanud.
Joonis 9. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (koos Ericsson Eesti AS-iga) eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Jättes Ericsson Eesti AS-i analüüsist välja, väheneb eksport Rootsi märgatavalt ning niši kõige suurem
ekspordi sihtriik oli Soome. Kui analüüsi oli kaasatud Ericsson Eesti AS, siis eksport Rootsi vähenes,
samas, kui ettevõte analüüsist välja jätta, on näha, et ülejäänute ettevõtete eksport Rootsi on
uuritud perioodil hoopis kasvanud. Uute turgudena on 2016. aastal võrreldes 2012. aastaga
88,3
2,4
2,1
1,6
1,3
83,9
2,8
1,0
7,6
0,7
0 20 40 60 80 100
Rootsi
Soome
Hiina
Müük Euroopa Liidu riikidele, muud
Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 20
lisandunud Hiina ning sihtriikide seast on samal aastal välja jäänud Saksamaa, Ameerika Ühendriigid
ja Hispaania.
Joonis 10. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtetes on materiaalsete ja
immateriaalsete põhivarasid soetatud 2012. aastal kokku 14 miljoni euro ja 2016. aastal 20 miljoni
euro eest (muutus oli 43%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis
vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja
immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku
vähenenud 15% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 30%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd
TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara
soetamiseks kui ka materiaalse põhivara maht.
Tabel 17. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE
MAHT JA VOOD
Kogu nišš TA-asutustega koostööd
teinud ettevõtted Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
14 20 43 13,5 6,7 -50 0,6 13,7 19,9 45,3
Materiaalne põhivara kokku
37 32 -15 35,5 28,8 -19 0,2 35,7 29,6 -17,1
Immateriaalne põhivara kokku
8 10 30 4,7 19,5 315 0,5 6,9 9,4 36,2
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 1 347 366 eurot ning 2016. aastal 323 829
eurot. Sealjuures moodustasid 2012. aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud. 2016.
aastal oli olukord vastupidine – lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu
12,8
30,4
8,0
2,7
9,4
9,3
8,7
3,6
2,8
2,4
20,9
27,2
5,0
6,5
2,1
10,6
7,6
7,4
0 5 10 15 20 25 30 35
Rootsi
Soome
Hiina
Müük Euroopa Liidu riikidele, …
Müük väljaspool Euroopa Liidu …
Prantsusmaa
Läti
Itaalia
Saksamaa
Ameerika Ühendriigid
Hispaania
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 21
sihtfinantseeringust 88%. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt ettevõtted, kes on teinud
koostööd TA-asutustega. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste
sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on
kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
Tabel 18. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,092 0,3 223 0,092 0,3 223 0 0,09 0,3 223
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
1,26 0,028 -98 0,13 0,028 -98 0 0,33 0,028 -92
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete passiva osa moodustavad
peamiselt kohustused ning passiva struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes omakorda
moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Võrreldes niši
ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku
moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud muutumatuna.
Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud
samaks.
Tabel 19. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 30 31 28 27 25 30 30
Kohustuste osa passivas (%) 70 69 72 73 75 70 70
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 76 98 76 99 99 76 98
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 24 2 23 1 1 24 1
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid nišš kasvanud arvestades töötajate arvu, sh on kasvanud töötajate arv ühe ettevõtte kohta, mis enamikes teistes niššides on langenud. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti keskmisest vähem, kuid lisandväärtus töötaja kohta oli niši ettevõtetes märkimisväärselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on vähenenud, kuid see on tõenäoliselt seotud niši suurima eksportööri Ericsson Eesti ASi ekspordimahu vähenemisega, kuivõrd ilma Ericsson Eesti ASita on niši ekspordimaht kasvanud.
1.2.4 Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses
Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud 2012. aastal 471
ettevõtet ning 2016. aastal 844 ettevõtet, seega on võrreldes 2012. aastaga ettevõtete arv selles
nišis märkimisväärselt kasvanud. Niši ettevõtetes töötas 2012. aastal kokku 3845 töötajat, kuid 2016.
aastal juba 6285 töötajat, töötajate arv kasvas 63% võrra. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 22
ettevõtete töötajate arv 7%. Töötajate arvu poolest on niši ettevõtted pigem väikesed – keskmine
töötajate arv ühes ettevõttes oli 2012. aastal 8 ning 2016. aastal 7. Niši ettevõtete töötajad
moodustasid kõikide Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt aastale 1,03% ja 1,57%. Niši kümnes
suuremas ettevõttes töötas 2012. aastal 1861 töötajat (48,4% kogu niši töötajatest) ning 2016. aastal
2167 töötajat (34,5% kogu niši töötajatest). Ka see näitab, et pigem on tegemist töötajate arvu
poolest väikeste ettevõtetega. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas
2012. aastal 26,1% kogu niši töötajaskonnast, 2016. aastaks aga 15,9%. TA-asutustega koostööd
tegevaid ettevõtteid on võrdlemisi vähe, arvestades, et nišis tegutseb üsna palju ettevõtteid. Viimase
nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes4 töötab kogu niši töötajatest 15,2%. Nelja aasta jooksul
lisandus nišši ka palju ettevõtteid – kokku 312. Eksportivates ettevõtetest töötas 2012. aastal 61,1%
kogu niši töötajatest, 2016. aastaks oli see osakaal 47%.
Tabel 20. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
TÖÖTAJATE ARV Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
471 844 79,2 19 28 47,4 312 201 276 37,3
Niši töötajate arv 3 845 6 285 63 1 005 1 001 0 958 2 974 4 492 51,0
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
8 7 -13 53 36 -32 3 15 16 6,7
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
1,03 1,57
26,1 15,9
15,2 77,3 71,5
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
1 861 2 167 16 968 844 -12,8 304 1 816 2 112 16,3
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
48,4 34,5
96,3 84,3
31,7 61,1 47,0
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid vaadeldaval ajaperioodil 21%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 2383 eurot ning 2016. aastal 2875 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, olid tarkvaraarenduse ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal oli
Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Samas aga
kasvasid kõikide Eesti ettevõtete tööjõukulud keskmiselt rohkem (25%). TA-asutustega koostööd
teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna ning
ka eksportivate ettevõtete tööjõukulud on suuremad niši keskmisest. Uute nišši sisenenud
ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka
niši keskmisest.
4 2013. aastal sisenes nišši 83 ettevõtet, 2014. aastal 83, 2015. aastal 101 ja 2016. aastal 48 ettevõtet.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 23
Joonis 11. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši müügitulu on ajaperioodil kasvanud 98%, see on tingitud ka ettevõtete koguarvu suurenemisest.
2012. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 215 miljonit eurot, 2016. aastal 426 miljonit eurot.
Keskmine müügitulu on aga kasvanud 9% – 2012. aastal oli see 0,46 miljonit eurot, 2016. aastal 0,5
miljonit eurot. Tarkvaraarenduse vahendite niši ettevõtete müügitul moodustas kõikide Eesti
ettevõtete müügitulust 2012. aastal 0,5% ning 2016. aastal 0,9%. Niši kümne suurema ettevõtte
müügitulu moodustas 2012. aastal 49,8% ja 2016. aastal 39,9% kogu niši müügitulust, seega on niši
müügitulu jaotunud ühtlasemalt, kui mõnes teises eelpool kirjeldatud nišis. Ettevõtetes, mis on
mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 28%, nende
ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 28,4% ja 20,3%. Lisandunud
ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 13,4%. Eksportivad ettevõtete müügitulu aga
moodustab kogu niši müügitulust üsna suure osa – vastavalt aastale 70% ja 73%.
Tabel 21. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
471 844 79,2 19 28 47,4 312 201 276 37,3
Niši müügitulu (miljon eurot)
215 426 98 61,1 86,5 42 57 170 310 82,4
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
0,46 0,50 9 3,2 3,1 -3 0,2 0,80 1,1 37,5
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
0,5 0,9
28,4 20,3
13,4 79 73
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
107 170 59 59,8 79,9 34 11,3 104 154 48,1
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
49,8 39,9
97,9 92,4
19,8 61,2 49,7
2 3
83
2 8
97
2 6
09
91
6
2 8
75
3 6
55
3 1
61
1 1
42
2 2
72
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 24
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta
on võrreldes 2012. aastaga kasvanud ligikaudu 27%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%),
on kasv oluliselt suurem ning niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on suurem Eesti keskmisest.
Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem
niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud rohkem (66%) kui nišis tervikuna samal
perioodil. Eksportivate ettevõtete lisandväärtus ületab niši keskmist. Lisandunud ettevõtete poolt
loodud lisandväärtus töötaja kohta on küll väiksem kui nišis tervikuna, kuid ületab samuti Eesti
keskmist.
Joonis 12. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud võrreldes
2012. aastaga pea kahekordseks (muutus oli 98%.) 2012. aastal oli kogu ekspordimaht 108 miljonit
eurot, 2016. aastal juba 214 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši
ettevõtete eksport vastavalt aastale 0,9% ja 1,5%. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete
ekspordimaht 10%. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas 2016. aastal kogu niši
omast 57,9% ning see näitaja on võrreldes 2012. aastaga vähenenud. Niši ettevõtete müügitulust
moodustab eksport ligikaudu poole. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud
moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 32,1% ja 18,4%. Kogu eksport moodustus kümne
suurema eksportööri tulemustest. Ekspordi osakaal kogu müügitulust moodustas ligikaudu poole.
Lisandunud ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist ligikaudu 10%, nende
ettevõtete tegevus oli pigem suunatud koduturule, kuna eksport moodustas 37,9% kogu
müügitulust.
34
33
0
33
43
3
36
65
1
22
86
8
43
43
7 55
54
4
45
19
1
24
62
8 35
90
8
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 25
Tabel 22. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši
ettevõtted TA-asutustega koostööd
teinud ettevõtted Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 471 844 19 28 312
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 108 214 34,7 39 21,6
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%)
0,9 1,5 32,1 18,4 10,1
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 72 124 34,5 38,9 14,6
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
66,7 57,9 99,4 98,7 67,6
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 50,2 50,2 56,8 45,5 37,9
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kõige rohkem müüdi kaupu ja teenuseid muudesse riikidesse ning Euroopa Liidu riikidest väljapoole
(ligikaudu pool kogu ekspordist). Oluliselt on kasvanud eksport Ameerika Ühendriikidesse: kui 2012.
aastal moodustas eksport sellele sihtturule 6,6% kogu niši ekspordist, siis 2016. aastaks oli see
näitaja juba 15,7%. Sihtriikide seast on aastaks 2016 välja langenud Taani.
Joonis 13. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid
põhivarasid 2012. aastal kokku 8 miljoni euro ja 2016. aastal 11 miljoni euro eest (muutus oli 38%).
Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid
kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši
ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 119% võrra ning immateriaalne põhivara
183%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega kasvasid vaatlusalusel perioodil nii kulud
materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka materiaalse ja immateriaalse põhivara
26,6
18,6
9,5
7,0
6,6
5,7
5,3
4,0
3,0
2,2
13,8
18,3
9,8
4,8
15,7
3,9
4,0
4,9
3,5
0 5 10 15 20 25 30
Muud riigid
Müük väljaspool Euroopa Liidu …
Soome
Briti Neitsisaared
Ameerika Ühendriigid
Rootsi
Saksamaa
Müük Euroopa Liidu riikidele, …
Taani
Suurbritannia
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 26
maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši ettevõtted investeerinud oma
ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.
Tabel 23. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE
MAHT JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
8 11 38 2,1 4,4 110 1,3 5,8 9,4 62,1
Materiaalne põhivara kokku
11 25 119 1,9 3,2 68 2,9 7,3 16,4 124,7
Immateriaalne põhivara kokku
11 32 183 1,2 1,4 17 7,9 9,1 25,9 184,6
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 681 235 eurot ning 2016. aastal 1 975 790
eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal enamuse lühiajalised sihtfinantseeringut, kuigi ka
pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal on oluliselt kasvanud. Sihtfinantseeringuid on saanud
peamiselt ettevõtted, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Samuti on lühiajaliste
sihtfinantseeringute maht suur uute sisenenud ettevõtete seas. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on
mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%.
Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
Tabel 24. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,66 1 54 0,66 0,32 -48,7 0,26 0,031 0,48 1501,9
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,025 0,97 3826 0 0,71 - 0,13 0,013 0,84 6577,7
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt
omakapital, sh on omakapitali osakaal kasvanud. Kohustustes omakorda moodustasid enamuse
lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-
asutustega, oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt
kogu nišile lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti
ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast
omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse
pikaajalise kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 27
Tabel 25. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 59 63 34 51 64 55 59
Kohustuste osa passivas (%) 41 37 66 49 36 45 41
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 78 83 68 82 88 76 86
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 22 15 32 16 11 24 12
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu. See on ilmselt seotud niši ettevõtete arvu suurenemisega. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist üle kahe korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ekspordimaht on kasvanud pea kahekordseks.
1.2.5 E-tervis
E-tervise niši ettevõtetest oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 29 ettevõtet ning 2016. aastal 38
ettevõtet. Niši töötajate arv võrreldes 2012. aastaga enam-vähem samaks jäänud: 2012. aastal
töötas niši ettevõtetes kokku 1514 töötajat, 2016. aastal 1508, samas on keskmine töötajate arv
vähenenud 52 töötajalt 40le. Kõikide Eesti ettevõtete töötajate arv on samal ajal kasvanud 7% võrra.
Kümnes suuremas ettevõttes töötajate arvu poolest töötas vastavalt aastale 89,6% ja 85,5%
kõikidest niši töötajatest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku
üle poole kõikidest niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes5 töötas
kogu niši töötajatest 2,5%. Eksportivates ettevõtetes aga töötas 2016. aastal 87,9% kogu niši
töötajatest ning see osakaal on võrreldes 2012. aastaga ka kasvanud.
Tabel 26. E-tervise kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
29 38 31,0 16 14 -12,5 9 15 24 60
Niši töötajate arv 1 514 1 508 0 1 084 913 -16 38 1 230 1 326 7,8
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
52 40 -23 68 65 -4 4 82 55 -32,9
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
0,41 0,38
71,6 60,5
2,5 81,2 87,9
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
1 356 1 289 -5 1 052 888 -15,6 38 1 209 1 235 2,2
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
89,56 85,48
97,0 97,3
100,0 98,3 93,1
5 2013. aastal sisenes nišši 4 ettevõtet, 2014. aastal 3, 2015. aastal 1 ja 2016. aastal 1 ettevõte.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 28
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 27%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 2705 eurot ning 2016. aastal 3426 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, olid e-tervise niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal oli Eesti
ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude kasv oli
Eesti ettevõtetes keskmiselt sarnane niši ettevõtete tööjõukulude kasvule (25%). TA-asutustega
koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis
tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd
tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid mõlemal
aastal samuti suuremad niši keskmisest.
Joonis 14. E-tervise kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
E-tervise niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 27%. Kasvutempo oli kiirem kui
Eesti ettevõtetes keskmiselt. 2012. aastal oli kogu niši müügitulu 84 miljonit eurot ning 2016. aastal
107 miljonit eurot. Keskmine müügitulu ettevõtte kohta on jäänud samale tasemele – 2,9 ja 2,8
miljonit eurot. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kogu Eesti müügitulust mõlemal aastal 0,2%.
Suurem osa niši müügitulust moodustati kümne suurema ettevõtte poolt – 2012. aastal 90,5% ning
2016. aastal 92,5%. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas
müügitulu samal perioodil 18%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust
vastavalt 79,9% ja 74%. Eksportivate ettevõtete müügitulu on kasvanud 31,4% ning 2016. aastal
moodustas eksportivate ettevõtete müügitulu kogu niši omast 93%. Sellest võib järeldada, et TA-
asutustega on koostööd teinud müügitulu mõttes pigem niši suuremad ettevõtted. Lisandunud
ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 1,1%.
2 7
05
2 9
77
2 8
18
91
6
3 4
26
3 7
88
3 5
09
1 1
42
24
92
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 29
Tabel 27. E-tervise kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus, % 2016 2012 2016 muutus,%
Ettevõtete arv analüüsis 29 38 31,0 16 14 -12,5 9 15 24 60
Niši müügitulu (miljon eurot)
84 107 27 67,1 79,2 18 1,2 76,1 100 31,4
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
2,9 2,8 -3 4,2 5,7 36 0,1 5,10 4,2 -17,6
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
0,2 0,2
79,9 74,0
1,1 91 93
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
76 99 30 65,0 78,0 20 1,2 75 96 28,0
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
90,5 92,5
96,9 98,5
100 98,6 96,0
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
E-tervise niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes 2012. aastaga
kasvanud ligikaudu 52%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv olnud palju kiirem.
Lisaks oli niši keskmine lisandväärtus töötaja 2016. aastal kohta üle kahe korra suurem Eesti
keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja
kohta suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud rohkem (66%) kui nišis
tervikuna samal perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud
lisandväärtus töötaja kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete lisandväärtus on
kasvanud samas tempos niši keskmisega ning on enam-vähem samas suurusjärgus kui niši keskmine.
Joonis 15. E-tervise kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
E-tervise niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud nelja aastaga 35%. 2012. aastal oli kogu
ekspordimaht 44 miljonit eurot, 2016. aastal juba 60 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete
ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 0,3% ja 0,4%. Samal perioodil kasvas
32
69
5
35
14
8
33
41
5
22
86
8
49
80
1
58
26
9
50
98
0
24
62
8 36
98
6
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 30
kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10%. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas
mõlemal aastal pea kogu niši ekspordimahu. Niši ettevõtete müügitulust moodustas eksport 2012.
aastal 52,5% ning 2016. aastal 55,8%. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud
moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 78,2% ja 72,5%, see näitab, et koostööd on teinud
peamiselt niši suuremad eksportöörid. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete eksport
moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Uute tulijate ekspordimahud jäävad
tagasihoidlikuks ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd
eksport moodustas müügitulust 5,8%.
Tabel 28. E-tervise kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 29 38 16 14 9
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 44 60 34,5 44 0,1
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna
0,3 0,4 78,2 73 0,1
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 44 59 34,5 43,6 0,1
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
99,8 99,5 100,0 100,0 100,0
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 52,5 55,8 51,4 55,1 5,8
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kõige rohkem müüakse kaupu ja teenuseid muudesse riikidesse kokku (2016. aastal ligikaudu pool
kogu ekspordist). Samas on muude riikide osakaal vähenenud ning kasvanud on eksport nii Soome,
Ameerika Ühendriikidesse, Rootsi ja Šveitsi. Uute sihtturgudena on uuritud aastate võrdluses 2016.
aastaks lisandunud Indoneesia, Prantsusmaa, Norra ja Saksamaa, kuhu 2012. aastal eksporti ei
olnud.
Joonis 16. E-tervise kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
65,0
16,8
4,3
3,8
2,4
1,8
1,6
0,7
0,6
0,5
49,4
18,1
4,6
5,5
2,8
1,4
3,8
3,1
2,9
2,5
0,0 20,0 40,0 60,0 80,0
Muud riigid
Soome
Ameerika Ühendriigid
Rootsi
Leedu
Šveits
Läti
Aserbaidžaan
Suurbritannia
Indoneesia
Prantsusmaa
Norra
Saksamaa
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 31
E-tervise niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012. aastal kokku 1,5
miljoni euro ja 2016. aastal 0,9 miljoni euro eest (muutus oli -39%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti
ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud
materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara
kokku vähenenud 8% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 73%. Ettevõtetel, mis tegid
koostööd TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse
põhivara soetamiseks kui ka materiaalse ja immateriaalse põhivara maht.
Tabel 29. E-tervise kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE
MAHT JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
1,5 0,9 -39 0,88 0,5 -43 0,09 0,9 0,7 -22,2
Materiaalne põhivara kokku
5,2 4,8 -8 4,2 4,1 -2 2,9 1,5 1,2 -20,0
Immateriaalne põhivara kokku
2,0 3,5 73 1,3 0,2 -85 1,8 1,4 1,9 35,7
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 1 274 196 eurot ning 2016. aastal 940 814
eurot. Sealjuures moodustasid 2012. aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud. 2016.
aastal oli olukord vastupidine – lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu
sihtfinantseeringust enamiku. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste
sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on
kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
Tabel 30. E-tervise kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,6 0,68 13 0,06 0,074 22,69 0,57 0 0,1 -
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,67 0,26 -61
0,64 0,005 -99,1587 0,005 0 0,054 -
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
E-tervise niši ettevõtete passiva osa moodustasid 2012. aastal peamiselt kohustused, 2016. aastaks
oli olukord vastupidine. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning
nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli kohustuste osa
passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile lühiajalised
kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis
kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see
osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused
(57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 32
Tabel 31. E-tervise kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 41 59 30 53 27 40 58
Kohustuste osa passivas (%) 59 41 69 47 73 60 42
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 62 80 61 81 56 62 83
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 36 23 37 19 39 37 16
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on e-tervise nišš kasvanud arvestades müügitulu, töötajate arv on jäänud enam-vähem samale tasemele. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist mitu korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimahud on samuti kasvanud ning kasv on olnud suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt.
1.2.6 Punane biotehnoloogia
Punase biotehnoloogia niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud 2012. aastal 96 ja 2016. aastal 102
ettevõtet. Niši ettevõtete töötajate arv vähenes nelja aasta jooksul 2%: 1329 töötajalt 1296
töötajani. Niši ettevõtete töötajate keskmine arv on suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt: 2012.
aastal 14 töötajat (Eestis keskmiselt 8) ja 2016. aastal 13 töötajat (Eesti keskmiselt 7). Punase
biotehnoloogia niši ettevõtete töötajad moodustasid kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt
aastalt 0,4% ja 0,3%. Kümnes suuremas töötaja arvuga niši ettevõttes töötas 2012. aastal 51,2% kogu
niši töötajatest. 2016. aastaks oli see näitaja 53%. Nendes ettevõtetes, mis olid teinud koostööd TA-
asutustega, töötas kokku enamik niši töötajatest, vastavalt aastale 82,4% ja 80,6% kogu niši
töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes6 töötab kogu niši töötajatest 5,6%,
seega võib eeldada, et lisandunud ettevõtted on töötajate arvu poolest pigem väikesed. Eksportivate
ettevõtete töötajate arv on nelja aasta jooksul kasvanud 15,5% ning neis töötas vastavalt aastale
54,4% ja 64,5% kogu niši töötajatest.
Tabel 32. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
96 102 6,3 64 66 3,1 17 51 57 11,8
Niši töötajate arv 1 329 1 296 -2% 1 095 1 044 -4,7 73 724 836 15,5
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
14 13 -7% 17 16 -5,9 4,3 14 15 7,1
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
0,4 0,3
82,4 80,6
5,6 54,5 64,5
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
681 687 1% 652 662 1,5 65 441 508 15,2
6 2013. aastal sisenes nišši 11 ettevõtet, 2014. aastal 4, 2015. aastal 1 ja 2016. aastal 1 ettevõte.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 33
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
51,2 53,0
59,5 63,4
60,9 60,8
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 17%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1931 eurot ning 2016. aastal 2257 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, on punase biotehnoloogia niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012.
aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Eesti
ettevõtetes kasvasid tööjõukulud aga rohkem (25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli
tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal väiksemad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud
ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka
niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid samal tasemel niši keskmisega.
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Joonis 17. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 9%, seda on rohkem kui Eesti ettevõtetes
keskmiselt (7%). Niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 123 ja 2016. aastal 134 miljonit
eurot. Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta oli mõlemal aastal samal tasemel: 1,3 miljonit eurot,
mida on rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Punase biotehnoloogia ettevõtete müügitulu
moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust mõlemal aastal 0,3%. Kümnes suurema müügituluga
ettevõttes kujunes ligikaudu 70% kogu niši müügitulust. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes
kujunes 2016. aastal 77,6% kogu niši müügitulust ning see osakaal nelja aasta jooksul ka kasvanud.
1 9
31
1 8
23
2 0
67
91
6
2 2
57
2 0
96
2 5
22
1 1
42
1 5
56
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 34
Tabel 33. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
96 102 6,3 64 66 3,1 17 51 57 11,8
Niši müügitulu (miljon eurot)
123 134 9% 92,7 104 12,2 4,3 97,1 112 15,3
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
1,3 1,3 2% 1,4 1,6 14,3 0,3 1,90 2 5,3
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
0,3 0,3
75,4 77,6
3,2 79 84
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
87 95 9% 71,8 83,3 16,0 4,1 80 89 11,3
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
70,7 70,9
77,5 80,1
82,4 79,5
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Punase biotehnoloogia ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes 2012.
aastaga kasvanud ligikaudu 38%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv oluliselt
suurem ning 2016. aastal oli niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta ka Eesti
keskmisest märkimisväärselt suurem. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav
lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest. Lisandunud ettevõtete poolt loodud
lisandväärtus töötaja kohta on väiksem nii nišist tervikuna kui ka Eesti ettevõtetest keskmiselt.
Ekspordiga tegelevates ettevõtetes oli keskmine lisandväärtus töötaja kohta suurem nii niši
keskmisest kui ka TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete omast.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 35
Joonis 18. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Punase biotehnoloogia niši ettevõtete eksport kasvas võrreldes 2012. aastaga 22%, kasv oli suurem
kui Eesti ettevõtetes keskmiselt (10%). Niši ettevõtete eksport moodustas kogu ekspordist üsna
väikese osa - vastavalt aastale 0,4% ja 0,5%. Enamus niši ekspordist moodustus kümne suurema
eksportööri poolt, siiski on kümne suurema ettevõtte panus kogu niši eksporti vähenenud. 2012.
aastal eksportisid suuremad eksportöörid 87,7% kogu niši eksporditavatest kaupadest, kuid 2016.
aastal 82,2%. Ekspordi osa niši müügitulust on kasvanud 2016. aastaks 47,7%ni. TA-asutustega
koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid suurema osa kogu niši ekspordist,
vastavalt aastale 89,5% ja 86,1%. Ekspordi osa kogu müügitulust moodustas ligikaudu poole. Uute
lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks.
Tabel 34. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 92 106 66 66 17
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 52 64 47 55 1,6
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna
0,4 0,5 89,5 86,1 2,5
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 46 53 44 51 1,6
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
87,7 82,2 84,5 79,8 2,5
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 42,6 47,7 51,0 53,9 37,2
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
2012. aastal oli niši ettevõtete suurimateks ekspordi sihtriikideks Holland (16,2%), müük väljapoole
Euroopa Liidu liikmesriike (15,5%), Iirimaa (14,6%) ja Suurbritannia (13,1%). 2016. aastaks kasvas
eksport oluliselt Suurbritanniasse ja Hollandisse, millest said suurimad ekspordi sihtriigid, vastavalt
19,8% ja 19%ga. Uute sihtturgudena on esile tõusnud muud Euroopa Liidu liikmesriigid, Belgia ja
Venemaa.
31
60
3
29
68
0
36
87
8
22
86
8
43
67
3
44
63
6
54
06
7
24
62
8
11
83
6
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 36
Joonis 19. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Punase biotehnoloogia niši ettevõtetes on materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid soetatud
2012. aastal kokku 5,2 miljoni euro ja 2016. aastal 2,5 miljoni euro eest (muutus oli -52%). Võrreldes
tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti
ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on
materiaalne põhivara kokku vähenenud 3% võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 60%.
Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil kulud materiaalse ja
immateriaalse põhivara soetamiseks, kuid materiaalse ja immateriaalse põhivara maht on kasvanud.
Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši ettevõtted investeerinud oma
ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse.
Tabel 35. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE MAHT JA
VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus
,%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
5,2 2,5 -52% 3,6 2,2 -38,9 0,3 3,8 1,9 -50,0
Materiaalne põhivara kokku 20,0 19,5 -3% 11,3 12,3 8,8 1,1 10,3 10,7 3,9
Immateriaalne põhivara kokku
13,7 21,9 60% 12,6 21,1 67,5 0,3 9,8 19,4 98,0
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 3 840816 eurot ning 2016. aastal 1 393 977
eurot. Sealjuures moodustasid 2012. aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud. 2016.
aastal oli olukord vastupidine – lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu
sihtfinantseeringust 69%. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt ettevõtted, kes on teinud
koostööd TA-asutustega. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste
sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on
kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
16,2
15,5
14,6
13,1
7,2
4,8
4,3
4,2
3,8
3,0
19,0
10,9
19,8
4,7
6,0
6,5
2,9
10,0
4,1
3,2
0 10 20 30
Holland
Müük väljaspool …
Iirimaa
Suurbritannia
Šveits
Ameerika Ühendriigid
Leedu
Saksamaa
Poola
Rootsi
Müük Euroopa Liidu …
Belgia
Venemaa
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 37
Tabel 36. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,56 0,96 71% 0,54 0,96 79 0,000 0,25 0,96 283
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
3,28 0,43 -87% 3,28 0,43 -87 0,003 0,91 0,43 -53
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Punase biotehnoloogia niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt omakapital ning passiva
struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised
kohustused ning nende osakaal on vähenenud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega,
oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile
lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega
kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%)
ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise
kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.
Tabel 37. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 55 53 56 51 58 59 45
Kohustuste osa passivas (%) 44 47 44 50 42 41 55
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 62 60 63 56 83 63 54
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 31 39 28 77 18 33 44
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on punase biotehnoloogia nišš kasvanud arvestades müügitulu, töötajate arv on mõnevõrra vähenenud. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on samuti oluliselt kasvanud.
1.2.7 Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes
Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud 2012. aastal 56
ettevõtet ning 2016. aastal 71 ettevõtet. Niši ettevõtetes töötajate arv vähenes nelja aasta jooksul
15%. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 11 119 töötajat, 2016. aastal aga 9468. Keskmine
töötajate arv ettevõtte kohta oli märkimisväärselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt: 2012.
aastal 199 ja 2016. aastal 134 töötajat (Eesti ettevõtetes keskmiselt samal perioodil 8 ja 7 töötajat),
kuid samas on see uuritud perioodil oluliselt langenud (-33%). Kümne suurema töötajate arvuga
ettevõtetes töötas suurem osa kogu niši töötajatest – 2012. aastal 92,1% ja 2016. aastal 91,1%.
Kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest moodustasid niši töötajad vastavalt aastale 3% ja 2,4%. Nendes
ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas enamik niši töötajatest, mis on ka
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 38
ootuspärane, kuna suurem osa niši ettevõtetest on teinud koostööd TA-asutustega. Viimase nelja
aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes7 töötab kogu niši töötajatest 1,6%. Eksportivate ettevõtetes
töötavad pea kõik niši töötajad, vastavalt aastale 97,6% ja 96,1%. Eksportivate ettevõtete keskmine
töötajate arv oli suurem kui nišis keskmiselt, vastavalt aastale 311 ja 240 töötajat.
Tabel 38. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 56 71 26,8 45 52 15,6 11 35 38 8,6
Niši töötajate arv 11 119
9 484 -15% 11
019 9 350 -15 63
10 856
9 114 -16,0
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
199 134 -33% 245 180 -27 6 311 240 -22,8
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
3,0 2,4
99,1 98,6
0,7 97,6 96,1
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
10 239
8 644 -16% 10
134 8 644 -14,7 62
10 239
8 603 -16,0
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
92,1 91,1
92,0 92,4
98,4 94,3 94,4
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 20%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1593 eurot ning 2016. aastal 1919 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, olid energia ja ressursitõhususe niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012.
aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot.
Tööjõukulude kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt väiksem niši ettevõtete tööjõukulude kasvust
(25%). TA-asutustega koostööd teinud ning eksportivates ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta
samad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad
niši keskmisest.
7 2013. aastal sisenes nišši 2 ettevõtet, 2014. aastal 6, 2015. aastal 3 ettevõtet, 2016. aastal 0 ettevõtet.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 39
Joonis 20. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012.
aastaga 5%. 2012. aastal oli kogu niši müügitulu kokku 1350 miljonit eurot, mis moodustas 3,1%
kogu Eesti ettevõtete müügitulust. 2016. aastal oli müügitulu kokku 1420 miljonit eurot, mis
moodustas 3% kõikide Eesti ettevõtete müügitulust. Suurem osa niši müügitulust moodustus kümne
suurema ettevõtte poolt, vastavalt aastale 95,5% ja 94%. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud
koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil samuti 5%, nende ettevõtete müügitulu
moodustas mõlemal aastal kogu niši müügitulust 99,3%. Viimase nelja aasta jooksul lisandunud
ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 0,9%. Eksportivate ettevõtete müügitulu andis
vastavalt aastale 96% ja 94% kogu niši müügitulust.
Tabel 39. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
56 71 26,8 45 52 15,6 11 35 38 8,6
Niši müügitulu (miljon eurot)
1 350 1 420 5% 1 340 1 410 5 12,2 1 290 1 330 3,1
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
24,1 20,0 -17% 29,9 27,1 -9 1,1 36,90 34,9 -5,4
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
3,10 3,03
99,3 99,3
0,9 96 94
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
1 289 1 335 4% 1 273 1 335 5 12,1 1 269 1 287 1,4
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
95,5 94,0
95,0 94,7
99,2 98,4 96,8
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
1 5
93
1 5
91
1 5
97
91
6
1 9
19
1 9
17
1 9
18
1 1
42
1 3
71
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
1 800
2 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 40
Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja
kohta on võrreldes 2012. aastaga kasvanud ligikaudu 20%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega
(8%), on kasv olnud palju kiirem. Lisaks oli niši keskmine lisandväärtus töötaja 2016. aastal kohta
oluliselt suurem Eesti keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav
lisandväärtus töötaja kohta pisut suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud
samas tempos (20%) kui nišis tervikuna samal perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud
ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate
ettevõtete poole loodud lisandväärtus on kasvanud nelja aasta jooksul pisut vähem kui niši kokku
(18%).
Joonis 21. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete ekspordimahud on vähenenud nelja
aastaga 8%. 2012. aastal oli kogu ekspordimaht 275 miljonit eurot, 2016. aastal aga 252 miljonit
eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 2,2%
ja 1,8%. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10%. Kümne suurema
eksportööri ekspordimaht moodustas mõlemal aastal pea kogu niši ekspordimahu. Niši ettevõtete
müügitulust moodustas eksport 2012. aastal 20% ning 2016. aastal 18%. See näitab, et peamiselt on
niši ettevõtete tegevus suunatud koduturule. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete
ekspordimahud moodustasid pea kogu niši ekspordi. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete
eksport moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Uute tulijate ekspordimahud jäävad
tagasihoidlikuks ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd
eksport moodustas müügitulust 0,4%.
Tabel 40. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 56 71 45 52 17
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 275 252 272 249 0,05
54
69
6
54
96
0
55
25
3
22
86
8
65
37
3
65
98
9
64
95
5
24
62
8
24
52
0
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 41
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) 2,2 1,8 98,9 98,8 0,02
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 266 244 264 244 0,05
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
96,7 96,8 97,1 98,0 100,0
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 20,4 17,7 20,3 17,7 0,4
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
2012. aastal olid suurimad ekspordi sihtriigid muud riigid kokku (25,4%), Läti (21,8%) ja Leedu
(19,7%). 2016. aastaks oli peamisteks sihtturgudeks Läti (23,3%) ja muud Euroopa Liidu liikmesriigid
(21,9%). Uute sihtturgudena tõusid 2016. aastal esile Euroopa Liidu muud liikmesriigid ja riigid
väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
Joonis 22. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja
immateriaalseid põhivarasid 2012. aastal kokku 510 miljoni euro ja 2016. aastal 178 miljoni euro eest
(muutus oli -65%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel
perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara
soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku suurenenud 31% võrra ning
immateriaalne põhivara vähenenud 40%.
25,3
21,7
19,6
10,7
8,8
6,0
3,2
3,0
0,3
0,3
3,0
23,2
12,2
6,0
10,1
6,7
7,3
21,9
6,9
0 5 10 15 20 25 30
Muud riigid
Läti
Leedu
Norra
Soome
Rootsi
Suurbritannia
Taani
Austria
Venemaa
Müük Euroopa Liidu riikidele, …
Müük väljaspool Euroopa Liidu …
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 42
Tabel 41. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE
MAHT JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
510 178 -65% 509 178 -65 0 506 156 -69,2
Materiaalne põhivara kokku
2 610 3 420 31% 2 610 3 420 31 0,2 2 580 3 270 26,7
Immateriaalne põhivara kokku
95,2 56,9 -40% 95 56,6 -40 0,5 71,8 55,3 -23,0
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal ligi 16,8 miljonit eurot ning 2016. aastal veidi
üle poole miljoni euro. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal suurema osa pikaajalised
sihtfinantseeringud. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste
sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on
kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
Tabel 42. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,31 0,11 -63% 0,31 0,11 -63,1 0 0,27 0,11 -58,1
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
16,5 0,47 -97% 16,2 0 -100,0 2 879,0 15,5 0,017 -99,9
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete passiva osa moodustas 2012. aastal
peamiselt omakapital, 2016. aastaks jäi passiva struktuur samaks. Kohustustes omakorda
moodustavad enamuse pikaajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis
on teinud koostööd TA-asutustega, oli kohustuste osa passivas struktuur niši keskmisega sarnane.
Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti
ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on
püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka
see osakaal on jäänud samaks.
Tabel 43. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 75 52 76 52 48 66 51
Kohustuste osa passivas (%) 55 48 24 48 52 34 49
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 22 19 22 19 80 18 18
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 75 78 75 81 20 79 56
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 43
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes nišš kahanenud arvestades töötajate arvu, see on seotud Eesti Energia kui niši suurima ettevõtte töötajate arvu vähenemisega. Müügitulu aga on niši ettevõtetes kokku kasvanud. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti keskmisest kiiremini. Niši ettevõtete ekspordimaht on vähenenud, kuid see võib olla seotud Eesti Energia ASi ekspordimahu vähenemisega.
1.2.8 Puidu väärindamine: puit ehituses
Puit ehituses niši ettevõtteid oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 432 ning 2016. aastal 542. Niši
ettevõtete töötajate arv on nelja aastaga kasvanud 22%. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes kokku
10 847 töötajat, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 2,9%, 2016. aastal oli töötajate
arv 13 250, see oli 3,3% kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest. Niši töötajatest ligikaudu 35% töötas
mõlemal aastal kümnes kõige suurema töötajate arvuga ettevõttes. Nendes ettevõtetes, mis olid
teinud koostööd TA-asutustega, töötas 2016. aastal kokku 28,1% kogu niši töötajatest, neid
ettevõtteid, kes on koostööd teinud TA-asutustega on niši suurust arvestades üsna vähe. Viimase
nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes8 töötab kogu niši töötajatest 5,1%. Eksportivates
ettevõtetes töötas 2016. aastal 74,1% kõikidest niši töötajatest.
Tabel 44. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
432 542 25,5 38 41 7,9 82 208 231 11,1
Niši töötajate arv 10 847
13 250
22 2 834 3 722 31 674 7 946 9 821 23,6
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
25 24 -4 75 91 21 8 38 43 13,2
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
2,9 3,3
26,1 28,1
5,1 73,3 74,1
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
3 900 4 523 16 2 230 2 972 33,3 448 3 239 3 947 21,9
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
36,0 34,1
78,7 79,8
66,5 40,8 40,2
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2016. aastaga 33%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1152 eurot ning 2016. aastal 1530 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, olid puidu väärindamise niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal
8 2013. aastal sisenes nišši 29 ettevõtet, 2014. aastal 26, 2015. aastal 18 ja 2016. aastal 9 ettevõtet.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 44
oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude
kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt väiksem niši ettevõtete tööjõukulude kasvust (25%). TA-
asutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui
nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii
koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud
inimese kohta ületasid 2016. aastal lisaks niši keskmisele ka TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtete tööjõukulusid.
Joonis 23. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Puit ehituses niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 49%, samal ajal kasvas Eesti
ettevõtete müügitulu kokku 8%. Niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 1080 miljonit eurot,
mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 2,5%, 2016. aastaks kasvas müügitulu 1610
miljoni euroni ja see moodustas kogu Eesti ettevõtete müügitulust 3,4%. Niši keskmine müügitulu
ettevõtte kohta kasvas samal perioodil 20% 2,5 miljonilt eurolt 3,4 miljoni euroni. Kümne suurima
ettevõtte panus kogu niši müügitulusse vähenes nelja aastaga ligikaudu nelja protsendipunkti võrra.
Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil
77%, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 22,8% ja 27%. Viimase
nelja aasta jooksul lisandunud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 4,4%. Eksportivate
ettevõtete müügitulu aga moodustas 2016. aastaks juba 79% kogu niši müügitulust.
Tabel 45. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 432 542 25,5 38 41 7,9 82 208 231 11,1
Niši müügitulu (miljon eurot)
1 080 1 610 49 246,0 435 77 71,4 836 1 270 51,9
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
2,5 3,0 20 6,5 10,6 63 0,9 4,00 5,5 37,5
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
2,5 3,4
22,8 27,0
4,4 77 79
1 1
52
1 2
50
1 2
10
91
6
1 5
30
1 7
67
1 5
93
1 1
42
1 3
52
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
1 800
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 45
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
492 667 36 203,0 357,0 76 59,8 434 620 42,9
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
45,6 41,4
82,5 82,1
83,8 51,9 48,8
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Puit ehituses niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on kasvas võrreldes 2012.
aastaga ligikaudu 33%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv olnud kiirem ning niši
ettevõtete poolt loodav lisandväärtus on ka pisut suurem kui Eesti ettevõtete keskmine. Ettevõtetes,
kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši
keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud pisut rohkem (34%) kui nišis tervikuna samal
perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja
kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on pisut
suurem niši keskmisest.
Joonis 24. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Puit ehituses niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud võrreldes 2012. aastaga 52%. 2012. aastal
oli kogu ekspordimaht 575 miljonit eurot, 2016. aastal juba 874 miljonit eurot. Kõikide Eesti
ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 4,5% ja 6,2%. Samal
perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10%. Kümne suurema eksportööri
ekspordimaht moodustas mõlemal aastal ligikaudu 60% niši ekspordimahust. Niši ettevõtete
müügitulust moodustas eksport mõlemal aastal üle poole. TA-asutustega koostööd tegevate
ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 33% ja 40%. TA-
asutustega koostööd teinud ettevõtete eksport moodustus peamiselt kümne suurema eksportööri
tulemustest ning nende ettevõtete müügitulust moodustab eksport enamuse.
23
78
5
23
00
6
25
42
2
22
86
8 29
13
2
30
89
7
30
95
4
24
62
8
21
36
5
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 46
Tabel 46. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 428 542 38 41 82
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 575 874 190 350 31,7
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna
4,5 6,2 33,0 40,0 3,63
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 346 543 178 316 31,00
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
60,2 62,1 93,7 90,3 97,8
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 53,2 54,3 77,2 80,5 44,4
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete ekspordi peamisteks sihtriikideks on muud Euroopa Liidu riigid, kuhu eksporditi 2016.
aastal 20,8% kogu niši ekspordist. Suurema kasvu osakaalude võrdluses on teinud Rootsi, kuhu
eksport on kasvanud 5,8%-lt 12,6%-ni Üldiselt on sihtriikide osakaalud olnud mõlemal aastal
sarnased, uue turuna on esile tõusnud 2016. aastal Austraalia ning sihtriikide seast on välja jäänud
Läti.
Joonis 25. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des)2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Puit ehituses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012. aastal kokku
42,2 miljoni euro ja 2016. aastal 69,5 miljoni euro eest (muutus oli 65%). Võrreldes tulemusi kõikide
Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku
kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši ettevõtetes on materiaalne
põhivara kokku kasvanud 51% võrra. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega kasvasid
võrreldes 2012. aastaga nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka
materiaalse põhivara maht.
18,7
15,3
8,4
7,3
6,1
5,8
5,6
5,1
4,2
3,7
20,8
13,7
9,1
7,4
9,8
12,6
4,2
2,5
3,0
3,0
0 5 10 15 20 25
Müük Euroopa Liidu riikidele, …
Norra
Soome
Saksamaa
Müük väljaspool Euroopa Liidu …
Rootsi
Jaapan
Läti
Taani
Suurbritannia
Austraalia
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 47
Tabel 47. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE
MAHT JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
42,2 69,5 65% 7,3 8,1 11 1,4 35,7 51,5 44,3
Materiaalne põhivara kokku
258,0 389,0 51% 57,4 69,4 21 14,4 201 286 42,3
Immateriaalne põhivara kokku
2,1 17,2 719% 1,1 1,9 73 0,2 0,8 3,4 325,0
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 2 555 748 eurot ning 2016. aastal 3 017 105
eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud.
Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt need ettevõtted, kes on teinud koostööd TA-asutustega.
Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal
suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes
kokku vähenenud 53%.
Tabel 48. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,33 0,81 147% 0,069 0,31 360,0 0,009 0,25 0,47 89,0
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
2,23 2,21 -1% 0,51 0,84 65,6 0,002 1,4 0,92 -34,0
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Puit ehituses niši ettevõtete passiva osa moodustas mõlemal aastal peamiselt omakapital.
Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on
kasvanud. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides
Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on
püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka
see osakaal on jäänud samaks.
Tabel 49. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 62 62 50 54 19 60 63
Kohustuste osa passivas (%) 42 38 50 46 81 40 37
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 56 74 67 82 70 57 76
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 42 24 28 17 29 40 24
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 48
Kokkuvõtvalt on puit ehituses nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu, kuid mõlemad näitajad on ettevõtete keskmistena langenud. Niši ettevõtete tööjõukulud on uuritud perioodil kasvanud ning seejuures on kasv olnud suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on samuti kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on samuti oluliselt kasvanud, kuid sihtturgude osakaalud on jäänud valdavalt samaks.
1.2.9 Nano- ja pinnakattetehnoloogiad
Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetest oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 90 ja 2016.
aastal 92 ettevõtet. Niši ettevõtete töötajate arv jäi võrreldes 2012. aastaga enam-vähem samale
tasemele. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 8081 töötajat, mis moodustas 2,2% kõikide Eesti
ettevõtete töötajatest. 2016. aastaks oli töötajate arv 8023, mis moodustas 2% kõikide Eesti
ettevõtete töötajatest. Nanotehnoloogia ettevõtete keskmine töötajate arv vähenes nelja aastaga 90
töötajalt 87 töötajani (Eesti ettevõtete keskmine töötajate arv oli samal perioodil vastavalt 8 ja 7).
Kümnes suuremas ettevõttes töötas mõlemal aastal üle 60% kõikidest niši töötajatest. Nendes
ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas üle 75% kogu niši töötajatest, mis on
ootuspärane, sest TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete arv on niši üldist ettevõtete arvu
arvestades üsna suur. Viimasel neljal aastal sisenes nišši vaid kaks ettevõtet. Kuna vaatluste arv on
väga väike, siis ei esitata eraldi tulemusi lisandunud ettevõtete kohta. Eksportivates ettevõtetes
töötas üle 80% kogu niši ettevõtetest.
Tabel 50. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 90 92 2,2 67 69 3,0 70 67 -4,3
Niši töötajate arv 8 081 8 023 -1 6 203 6 299 2 7 055 6 814 -3,4
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
90 87 -3 93 91 -2 101 102 1,0
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
2,16 2,01
76,8 78,5
87,3 84,9
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
5 226 5 062 -3 4 805 4 730 -1,6 4 699 1 399 -70,2
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
64,67 63,09
77,5 75,1
66,6 20,5
*Koostöö ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 21%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1507 eurot ning 2016. aastal 1827 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, olid nanotehnoloogiate niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal
oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude
kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt sarnane niši ettevõtete tööjõukulude kasvule (25%). TA-
asutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui
nišis tervikuna. Eksportivates ettevõtetes on tööjõukulud samal tasemel kogu nišiga.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 49
Joonis 26. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete müügitulu vähenes võrreldes 2012. aastaga 23%
võrra. 2012. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 1130 miljonit eurot, mis moodustas kõikide
Eesti ettevõtete müügitulust 2,6%. 2016. aastal oli kogu müügitulu 871 miljonit eurot, selle osakaal
kõikide Eesti ettevõtete müügitulust oli 1,9%. Kümne suurema ettevõtte müügitulu moodustas kogu
niši müügitulust 2012. aastal 78,7% ning 2016. aastal 71,2%. Ettevõtetes, mis on mingis vormis
teinud koostööd TA-asutustega, vähenes müügitulu samal perioodil 21%, nende ettevõtete
müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 77,1% ja 78,6%. Eksportivate ettevõtete
müügitulu vähenes nelja aastaga 28,1%. Nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši
müügitulust vastavalt 95% ja 88%.
Tabel 51. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 90 92 2,2 67 69 3,0 70 67 -4,3
Niši müügitulu (miljon eurot)
1 130 871 -23 910,0 739 -19 1 070 769 -28,1
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
12,6 9,5 -25 13,6 10,7 -21 15,20 11,5 -24,3
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
2,6 1,9
80,5 84,8
95 88
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
889 620 -30 778 601 -23 862 581 -32,6
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
78,7 71,2
85,5 81,3
80,6 75,6
*Koostöö ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on
vaadeldaval perioodil vähenenud ligikaudu 14%, siiski oli niši keskmine lisandväärtus töötaja 2016.
1 5
07
1 6
58
1 5
30
91
6
1 8
27
2 0
04
1 8
24
1 1
42
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 50
aastal kohta suurem Eesti keskmisest. Lisandväärtuse vähenemine võib olla tingitud kõrge
lisandväärtusega ettevõtete mitte kaasamisest analüüsi (näiteks Eesti Energia Õlitööstuse AS oli
kustutatud ning Estonian Cell ASi kohta puudus informatsioon 2016. aastal). Ettevõtetes, kus on
tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest.
Eksportivate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on sarnane kogu niši omale.
Joonis 27. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete ekspordimaht vähenes võrreldes 2012. aastaga
19%. 2012. aastal oli kõikide nanotehnoloogia niši ettevõtete eksport kokku 734 miljonit eurot, mis
moodustas 5,8% kõikide Eesti ettevõtete ekspordist. 2016. aastal aga 595 miljonit eurot, mis
moodustas 4,3% kogu ekspordist. Kümne suurema niši eksportööri poolt moodustus ligi 85% kogu
niši ekspordist. Niši ettevõtete müügitulust moodustas müük välisriikidesse üle 60%. TA-asutustega
koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale
74,4% ja 85,5%.
Tabel 52. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
TA-asutustega koostööd teinud ettevõtted
2012 2016 2012 2016
Ettevõtete arv analüüsis 90 92 67 69
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 734 595 546 509
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna
5,8 4,3 74,4 85,5
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 626 492 500 460
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
85,3 82,7 91,6 90,4
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 65,0 68,3 60,1 68,9
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši suurim ekspordi sihtriik on mõlemal uuritud aastal olnud
Soome, mille osakaal koguekspordist on kasvanud 22,2%-lt 25,2%-ni. Võrreldes 2012. aastaga on
eksport kasvanud ka Rootsi, Taani, Saksamaale ja muudesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Uute
40
21
8
48
04
1
42
52
3
22
86
8
34
52
6
38
41
9
35
95
5
24
62
8
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
50 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 51
sihtturgudena on 2016. aastal esile kerkinud müük väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike, Itaalia ja
India. Võrreldes 2012. aastaga on sihtturgude seast välja jäänud Šveits, Venemaa, Prantsusmaa ja
Küpros.
Joonis 28. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid
põhivarasid 2012. aastal kokku 159 miljoni euro ja 2016. aastal 31 miljoni euro eest (muutus oli -
80%). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid
kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši
ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku vähenenud 34% võrra ning immateriaalne põhivara
kasvanud 121%. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenes vaatlusalusel perioodil
materiaalse põhivara maht, kuid kasvas immateriaalne põhivara.
Tabel 53. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE
MAHT JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2012 2016 muutus,
%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
159,0 31,1 -80 13,6 27,5 102 155 30,3 -80,5
Materiaalne põhivara kokku
662,0 437,0 -34% 521 370 -29 642 406 -36,8
Immateriaalne põhivara kokku
4,4 9,7 121% 2,3 8 248 3,5 8,6 145,7
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku 2012. aastal 3 554 717 eurot ning 2016. aastal 2 680 076
eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal enamuse pikaajalised finantsinvesteeringud. Kõikides
teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem –
22,2
7,9
7,9
7,7
6,3
6,0
3,8
3,8
3,5
3,4
25,2
10,2
8,4
5,8
10,3
5,6
4,5
2,8
2,5
0 5 10 15 20 25 30
Soome
Šveits
Saksamaa
Rootsi
Ameerika Ühendriigid
Venemaa
Prantsusmaa
Müük Euroopa Liidu riikidele, …
Küpros
Taani
Müük väljaspool Euroopa Liidu …
Itaalia
India
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 52
vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku
vähenenud 53%.
Tabel 54. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2012 2016 muutus,%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
0,87 0,48 -45 0,16 0,48 204,9 0,84 0,33 -60,5
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
2,68 2,2 -18 1,6 2 25,8 2,68 1,76 -34,6
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete passiva osa moodustas mõlemal aastal peamiselt.
Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on
kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, passiva struktuur sarnane nišile
tervikuna. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides
Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on
püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka
see osakaal on jäänud samaks.
Tabel 55. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 58 57 58 57 58 57
Kohustuste osa passivas (%) 42 43 42 43 51 43
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 79 54 86 55 81 52
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 19 41 14 12 21 26
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on nano- ja pinnakattetehnoloogiate nišš kahanenud arvestades müügitulu ning töötajate arvu. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega ning tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on perioodi jooksul vähenenud ning ka ekspordimaht on vähenenud. Niši majandustulemuste langust võivad põhjustada suurte ettevõtete mitte arvestamine analüüsis, mis omakorda on seotud niššide nimekirja koostamise metoodikaga.
1.2.10 Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses
Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtetest oli kaasatud analüüsi 2012. aastal üheksa ja 2016. aastal
kümme ettevõtet. Siinkohal on oluline märkida, et Eesti Energia ASi andmed tulevad ettevõtte
konsolideeritud bilansist, kuid tegelikkuses on nišis olulisemad Eesti Energia ASi tütarettevõtted,
millest kuulusid niši ettevõtete nimekirja Eesti Energia Õlitööstus AS, mis läks arvesse vaid 2012.
aastal, kuivõrd 10.01.2017 see ettevõtet kustutati ning lisaks kuulus niši ettevõtete nimekirja ka
Enefit Kaevandused AS.
Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete töötajate arv vähenes võrreldes 2012. aastaga 24%. 2012.
aastal töötas niši ettevõtetes kokku 9122 töötajat (2,44% kõikide Eesti ettevõtete töötajatest), kuid
2016. aastal oli töötajate arv vähenenud 6891ni, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest
1,7%. Kuivõrd nišis on vähe ettevõtteid, mõjutab ühe ettevõtte muutus tulemustes oluliselt ka niši
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 53
tulemusi. Töötajate arvu vähenemine on eelkõige tingitust Eesti Energia töötajate arvu
vähenemisest, kuna Eesti Energia on ka niši suurim ettevõte. Sel perioodil vähenes Eesti Energia ASi
töötajate arv 21%. Selles nišis ei tooda eraldi välja tulemusi TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtete lõikes, kuna maavarade väärindamise nišis oli kõigil ettevõtetel olemas koostöö kogemus.
Samuti ei tooda välja eraldi tulemusi uute sisenenud ettevõtete järgi, kuna nelja aasta jooksul
sisenes nišši vaid üks ettevõte. Pea kõik ettevõtted tegelesid ka ekspordiga ning seega töötasid ka
enamik niši töötajatest eksportivates ettevõtetes.
Tabel 56. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 9 10 11,1 8 6 -25,0
Niši töötajate arv 9 122 6 891 -24 9 107 6 873 -24,5
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes 1 014 689 -32 1 138 1 146 0,7
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)*
2,44 1,72
99,8 99,7
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad 9 122 6 891 -24 9 107 6 873 -24,5
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
100,00 100,00
100,0 100,0
*Eksportivate ettevõtete korral osakaal kogu nišist
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud inimese kohta kasvasid nelja aastaga 12%, samal perioodil kasvasid Eesti
ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta 25%. Siiski on niši ettevõtet tööjõukulud töötaja kohta
suuremad kui Eestis keskmiselt. 2012. aastal oli niši ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta
1603 eurot ja 2016. aastal 1801 eurot. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid sama tasemel.
Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete müügitulu vähenes võrreldes 2012. aastaga 18%. 2012.
aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 1080 miljonit eurot, mis moodustas kõikide Eesti
ettevõtete müügitulust kokku 2,5%. 2016. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 885 miljonit
eurot (1,9% kõikide Eesti ettevõtete müügitulust).
Tabel 57. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis 9 10 11,1 8 6 -25,0
Niši müügitulu (miljon eurot) 1 080 885 -18 1 080 875 -19,0
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta 120,0 88,5 -26 135,00 146 8,1
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)*
2,5 1,9
100 99
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
1 080 885 -18 1 080 875 -19,0
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
100 100
100 100
*Eksportivate ettevõtete korral osakaal kogu nišist
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši lisandväärtus töötaja kohta kasvas võrreldes 2012. aastaga 25% (kogu Eestis keskmiselt 8%).
Maavarade väärindamise niši ettevõtetes loodud lisandväärtus töötaja kohta on oluliselt suurem
Eesti keskmisest.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 54
Joonis 29. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete ekspordimaht vähenes nelja aasta jooksul 46%. 2012.
aastal oli kõikide maavarade väärindamise niši ettevõtete eksport kokku 338 miljonit eurot, mis
moodustas 2,8% kõikide Eesti ettevõtete ekspordist, ning 2016. aastal 183 miljonit eurot, mis
moodustas 1,4% kogu ekspordist.
Tabel 58. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
2012 2016
Ettevõtete arv analüüsis 9 10
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 338 183
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) 2,8 1,4
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 338 183
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
100,0 100,0
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 31,3 20,7
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete peamisteks ekspordi sihtriikideks 2016. aastal on olnud naaberriigid: Läti, Leedu ja Venemaa. 2012. aastal oli suurima ekspordi sihtriigiks muud riigid, mis moodustasid 60,6% kogu ekspordist. 2016. aastaks oli suurimaks partneriks kerkinud Läti, kuhu eksporditi 82,6% kogu niši kaupadest ja teenustest.
58
21
1
58
30
7
22
86
8
72
84
9
72
60
3
24
62
8
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
80 000
Kogu niši ettevõtted Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 55
Joonis 30. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012.
aastal kokku 521 miljoni euro ja 2016. aastal 135 miljoni euro eest (näitaja väärtus vähenes 74%).
Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid
kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši
ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 25% võrra ning immateriaalne põhivara
vähenenud 23%.
Tabel 59. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD
Kogu nišš Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus, % 2012 2016 muutus,%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
521,0 135,0 -74 520 135 -74,0
Materiaalne põhivara kokku 2 170 2 710 25 2 170 2 710 24,9
Immateriaalne põhivara kokku 58,9 45,2 -23 58,9 45,2 -23,3
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Sihtfinantseerimisi on nišis olnud vaid 2012. aastal kokku 645 377 eurot. Kõik sihtfinantseeringute
saajad olid ka eksportivad ettevõtted. Sealjuures moodustasid enamuse sihtfinantseeringutest
pikaajalised sihtfinantseeringud (vastavalt 77%). Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal
olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%.
Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete passiva osa moodustas 2012. aastal peamiselt omakapital,
mille osakaal oli 61%. 2016. aastal oli passivas ülekaalus samuti omakapital (54%) . Kohustustes
omakorda moodustasid enamuse pikaajalised kohustused ning nende osakaal on samaks jäänud.
Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti
ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55%) ning see osakaal on
60,6
16,7
13,4
4,9
2,6
10,2
82,6
3,5
0,01
2,8
0 20 40 60 80 100
Muud riigid
Läti
Leedu
Venemaa
Suurbritannia
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 56
püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka
see osakaal on jäänud samaks.
Tabel 60. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 61 54 61 54
Kohustuste osa passivas (%) 39 46 39 46
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 21 18 21 18
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 80 80 80 71
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on põlevkivi keemiatööstuses nišš kahanenud nii müügitulu kui ka töötajate arvu arvestades. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll aeglasem kui Eesti ettevõtetes tervikuna, kuid niši ettevõtete tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimahud on vähenenud. Niši ettevõtete tulemusi on mõjutanud oluliselt Eesti Energia ASi majandustulemused. Vaatlusalusel perioodil vähenes nii Eesti Energia ASi müügitulu, ekspordimaht kui ka töötajate arv.
1.2.11 Toidutoorme väärindamine: tervist toetav toit
Tervist toetava toidu niši ettevõtteid oli 2012. aastal analüüsi kaasatud 348 ning 2016. aastal 460.
Niši ettevõtete töötajate arv on nelja aasta jooksul kasvanud 8%. 2012. aastal töötas niši ettevõtetes
kokku 13 197 töötajat, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 3,5%, 2016. aastal oli
töötajate arv 14 249, see oli 3,6% kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest. Niši töötajatest töötas
ligikaudu 28% 2012. aastal ja 32,6% 2016. aastal kümnes suurema töötajate arvuga ettevõttes.
Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas ligikaudu veerand niši
töötajatest, vastavalt aastale 24,9% ja 22,4% kogu niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši
sisenenud ettevõtetes9 töötab kogu niši töötajatest 2,8%, seega võib eeldada, et lisandunud
ettevõtted on töötajate arvu poolest pigem väikesed, seda näitab ka niši keskmisest väiksem
keskmine töötajate arv. Eksportivate ettevõtete töötajate arv kasvas nelja aasta jooksul 19,1% ning
nendes ettevõtetes töötas vastavalt aastale 63,8% ja 70,4% kogu niši töötajatest.
Tabel 61. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete töötajate arv 2012 ja 2016
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
348 460 32,2 62 77 24,2 99 147 169 15,0
Niši töötajate arv 13 197 14 249 8% 3 291 3 186 -3 396 8 426 10 036 19,1
Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes
38 31 -18% 53 41 -23 4 57 59 3,5
Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest (%)
3,5 3,6
24,9 22,4
2,8 63,8 70,4
9 2013. aastal sisenes nišši 31 ettevõtet, 2014. aastal 27, 2015. aastal 27 ja 2016. aastal 15 ettevõtet.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 57
Töötajate arv Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad
3 737 4 642 24% 2 100 1 926 -8,3 205 2 698 3 889 44,1
10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest (%)
28,3 32,6
63,8 60,5
51,8 32,0 38,8
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes 2012. aastaga 14%. 2012.
aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1040 eurot ning 2016. aastal 1366 eurot. Võrreldes
kogu Eesti keskmisega, olid tervist toetava toidu niši ettevõtete tööjõukulud suuremad. 2012. aastal
oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning 2016. aastal 1142 eurot. Eesti
ettevõtetes kasvasid tööjõukulud aga rohkem (25%). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli
tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud
ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka
niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud on suuremad niši keskmisest.
Joonis 31. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete tööjõukulud 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tervist toetava toidu niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 3%, samal ajal kasvas
Eesti ettevõtete müügitulu kokku 8%. Niši ettevõtete müügitulu kokku oli 2012. aastal 1680 miljonit
eurot, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 3,9%, 2016. aastaks kasvas müügitulu
1730 miljoni euroni ja see moodustas kogu Eesti ettevõtete müügitulust 3,7%. Kümne suurima
ettevõtte panus kogu niši müügitulusse jäi nelja aasta jooksul samale tasemele – ligikaudu 45%. TA-
asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli keskmine müügitulu ettevõtte kohta suurem kui nišis
keskmiselt, kui nende ettevõtete müügitulu moodustas niši müügitulust ligikaudu veerandi. Nišši
1 0
40
1 1
67
1 0
93
91
6
1 3
66
1 4
19
1 4
28
1 1
42
1 3
52
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 58
lisandunud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust 1,3%. Eksportivate ettevõtete
müügitulu on kasvanud 30,7% ning nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust
76% ja see osakaal on nelja aasta jooksul kasvanud.
Tabel 62. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete müügitulu 2012 ja 2016
MÜÜGITULU Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Ettevõtete arv analüüsis
348 460 32,2 62 77 24,2 99 147 169 15,0
Niši müügitulu (miljon eurot)
1 680 1 730 3% 447 390 -13 22,9 1 010 1 320 30,7
Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta
4,8 3,8 -21% 7,2 5,1 -29 0,2 6,90 7,8 13,0
Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust (%)
3,9 3,7
26,6 22,5
1,3 60 76
10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku
754 778 3% 340 315 -7 16 419 598 42,7
10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust (%)
44,9 45,0
76,1 80,8
69,9 41,5 45,3
*Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tervist toetava toidu niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes 2012.
aastaga kasvanud ligikaudu 14%, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8%), on kasv suurem.
TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete poolt loodav lisandväärtus on sarnane niši keskmisele.
Lisandunud ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta oli aga märkimisväärselt madalam nii niši
keskmisest kui ka Eesti keskmisest. See on tõenäoliselt tingutud asjaolust, et 2016. aastal olid mitme
sisenenud suurema ettevõtte kogu lisandväärtus negatiivne, mis omakorda oli tingitud suurest
ärikahjumist.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 59
Joonis 32. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tervist toetava toidu niši ettevõtete ekspordimahud kasvasid võrreldes 2012. aastaga 29%. 2012.
aastal oli kogu niši eksport 361 miljonit eurot ning 2016. aastaks suurenes see 105 miljoni euro
võrra. Kümme suuremat niši eksportööri annavad üle poole kogu niši ekspordist: 2012. aastal 58,2%
ja 2016. aastal 55,2%. Ettevõtete müügitulus on ekspordi osa nelja aasta jooksul kasvanud ning 2016.
aastal moodustas eksport 26,9% kogu niši müügitulust. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete
eksport moodustasid alla poole kogu niši ekspordist, vastavalt aastale 46,8% ja 39,1%. Uute
sisenenud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks.
Tabel 63. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete eksport 2012 ja 2016
EKSPORT Kogu niši ettevõtted
TA-asutustega koostööd teinud
ettevõtted
Lisandunud ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016
Ettevõtete arv analüüsis 348 460 62 77 99
Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) 361 466 169 182 5,10
Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist (%) *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna
2,8 3,3 46,8 39,1 1,09
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 210 257 159 171 5,05
10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist (%)
58,2 55,2 94,1 94,0 99,0
Ekspordi osakaal müügitulust (%) 21,5 26,9 37,8 46,7 22,3
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši ettevõtete peamisteks sihtriikideks olid Soome, Läti ja Leedu ning nende riikide osakaalud kogu
ekspordist on olnud enam-vähem samal tasemel. Uuritud perioodil on kasvanud müük muudele
Euroopa Liidu liikmesriikidele, mis 2016. aastaks on osakaalu järgi jõudnud suuruselt teiseks
sihtriigiks (19,5%-ga). Uute turgudena on tervist toetava toidu niši esile tõusnud Norra ja Iisrael ning
sihtriikide seast on välja jäänud Saksamaa ja müük väljapoole Euroopa Liidu riike.
23
33
9
26
67
9
23
85
5
22
86
8
26
52
8
26
93
0
28
59
7
24
62
8
10
01
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
Kogu niši ettevõtted
TA asutustega koostööd
teinud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
Kogu Eesti Lisandunud ettevõtted
2012
2016
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 60
Joonis 33. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (%-des) 2012 ja 2016
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tervist toetava toidu niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid 2012.
aastal kokku 65,9 miljoni euro ja 2016. aastal 56,6 miljoni euro eest (näitaja väärtus vähenes 14%).
Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid
kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28%. Niši
ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 14% võrra ning immateriaalne põhivara
vähenenud 34%.
Tabel 64. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 2012 ja 2016
MATERIAALSETE JA
IMMATERIAALSETE
INVESTEERINGUTE
MAHT JA VOOD
Kogu nišš Koostöö TA-asutustega Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,
%
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot)
65,9 56,6 -14 21,4 12,7 -41 2,8 55,6 44,9 -19,2
Materiaalne põhivara kokku
498,0 569,0 14 163 166 2 13,5 325 424 30,5
Immateriaalne põhivara kokku
165,0 109,0 -34 62,5 19,9 -68 0,6 313 108 -65,5
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Niši sihtfinantseeringute maht on vähenenud. Mõlemal aastal moodustasid enamuse pikaajalised
sihtfinantseeringud. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste
sihtfinantseeringute osakaal suurem – vastavalt 78,2% ja 78,6%. Sihtfinantseeringute kogumaht on
kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53%.
23,1
13,8
12,0
9,2
7,3
6,5
4,9
4,1
3,7
2,6
23,1
15,3
13,5
19,5
11,7
2,4
3,5
2,2
1,6
0,9
0 5 10 15 20 25
Soome
Läti
Leedu
Müük Euroopa Liidu riikidele, …
Rootsi
Venemaa
Taani
Saksamaa
Müük väljaspool Euroopa Liidu …
Hiina
Norra
Iisrael
Ekspordi osakaal (2012)
Ekspordi osakaal (2016)
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 61
Tabel 65. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud 2012 ja 2016
SIHTFINANTSEERIMINE Kogu nišš Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 muutus,
% 2012 2016
muutus, %
2016 2012 2016 muutus,%
Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
1,86 2,49 34 0,63 1,37 117,3 0 0,76 1,13 49,7
Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot)
18 8,8 -51 4,01 3,27 -19,5 0,02 12,24 5,93 -51,5
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Tervist toetava toidu niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt omakapital ning passiva
struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes moodustasid 2012. aastal enamuse lühiajalised
kohustused, kuid 2016. aastaks oli olukord vastupidine. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri
kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa
passivast omakapital (55%) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad
enamuse pikaajalise kohustused (57%) ning ka see osakaal on jäänud samaks.
Tabel 66. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital 2012 ja 2016
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kogu nišš
Koostöö TA-asutustega
Lisandunud ettevõtted
Eksportivad ettevõtted
2012 2016 2012 2016 2016 2012 2016
Omakapital osa passivas (%) 56 58 52 52 21 57 56
Kohustuste osa passivas (%) 44 42 48 48 79 43 44
Lühiajaliste kohustuste osakaal (%) 33 63 44 44 41 58 62
Pikaajaliste kohustuste osakaal (%) 61 35 53 53 53 34 37
Allikas: Äriregister, autorite arvutused
Kokkuvõtvalt on tervist toetava toidu nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu, samas on mõlemad näitajad langenud ühe ettevõtte kohta. Niši ettevõtete tööjõukulud on uuritud perioodil kasvanud, kuid kasv oli väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Samuti on kasvanud ettevõtete ekspordimaht.
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 62
Lisad
Lisa 1. Kasvuniššide suurimad ettevõtted töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel
1. ANDMEANALÜÜS JA INFOHALDUS
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ
Nortal AS Nortal AS Osaühing Top Connect Nortal AS Osaühing Top Connect Nortal AS
Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Nortal AS Telia Eesti AS
aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Nortal AS FORTUMO OÜ FORTUMO OÜ Zeroturnaround AS
Osaühing Top Connect Cybernetica AS FORTUMO OÜ Osaühing Top Connect Elion Ettevõtted AS Osaühing Top Connect
AS Reach-U AKTSIASELTS TELEGRUPP AKTSIASELTS TELEGRUPP Zeroturnaround AS FastVPS Eesti OÜ aktsiaselts Proekspert
Cybernetica AS Support Services AS aktsiaselts Pristis AKTSIASELTS TELEGRUPP aktsiaselts Proekspert FastVPS Eesti OÜ
AKTSIASELTS TELEGRUPP Aktsiaselts Datel Aktsiaselts Datel aktsiaselts Proekspert AS Reach-U Ridango AS
Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect aktsiaselts Proekspert Aktsiaselts Datel Guardtime AS Guardtime AS
aktsiaselts Pristis Saule IT Services OÜ AS Reach-U Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS
2. INFOTURVE JA KÜBERKAITSE
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS
Cybernetica AS Cybernetica AS Santa Monica Networks AS Santa Monica Networks AS Guardtime AS Guardtime AS
Nixor EE AS Nixor EE AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS
SK ID Solutions AS Guardtime AS SK ID Solutions AS SK ID Solutions AS Santa Monica Networks AS Messente Communications OÜ
Santa Monica Networks AS SK ID Solutions AS Nixor EE AS Nixor EE AS SK ID Solutions AS BHC Laboratory
Osaühing ASA Quality Services
Santa Monica Networks AS Stallion AS Guardtime AS Clarified Security OÜ Santa Monica Networks AS
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 63
Guardtime AS AgileWorks AS Guardtime AS Messente Communications OÜ
Nixor EE AS Osaühing ASA Quality Services
Stallion AS Osaühing ASA Quality Services
Osaühing ASA Quality Services
Stallion AS Stallion AS SK ID Solutions AS
Security Software OÜ Clarified Security OÜ Security Software OÜ BHC Laboratory Clarified Security OÜ
Clarified Security OÜ Messente Communications OÜ
Clarified Security OÜ Security Software OÜ AgileWorks AS
3. TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE, ROBOOTIKA, SARDSÜSTEEMID
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS
Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts
Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES
aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Fujitsu Estonia
AS CGI Eesti AS CGI Eesti aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Cleveron AS Tieto Estonia Aktsiaselts
AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Tieto Estonia Aktsiaselts aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert
Cybernetica AS aktsiaselts Proekspert AS CGI Eesti AS CGI Eesti AS CGI Eesti AS CGI Eesti
ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Cybernetica AS Osaühing Net Group Cybernetica AS AKTSIASELTS HELMES Cybernetica AS
Osaühing Net Group Osaühing Net Group Cybernetica AS Starship Technologies OÜ MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS
MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS Cleveron AS Milrem AS Cybernetica AS OÜ Massi Miliano
4. VAHENDID JA METOODIKAD TARKVARAARENDUSES
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Nortal AS osaühing Playtech Estonia Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS
osaühing Playtech Estonia Nortal AS osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia
aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES osaühing VideoB Zeroturnaround AS
osaühing VideoB AS CGI Eesti Aktsiaselts Datel Zeroturnaround AS Titanium Systems OÜ Pipedrive OÜ
AS CGI Eesti Pipedrive OÜ aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts
AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES osaühing VideoB Pipedrive OÜ aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert
AS Reach-U aktsiaselts Proekspert EuroPark Estonia OÜ aktsiaselts Proekspert Hireright Estonia Aktsiaselts AS CGI Eesti
Cybernetica AS Cybernetica AS AS Reach-U AS CGI Eesti AS CGI Eesti osaühing VideoB
Hireright Estonia Aktsiaselts Hireright Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Datel AKTSIASELTS HELMES Hireright Estonia Aktsiaselts
Industry62 OÜ osaühing VideoB AS CGI Eesti Cybernetica AS AS Reach-U
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 64
5. E-TERVIS
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Nortal AS Nortal AS Aktsiaselts Fujitsu Estonia Nortal AS Nortal AS Nortal AS
Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia aktsiaselts Gennet Lab AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES
AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia
Cybernetica AS Cybernetica AS aktsiaselts MEDISOFT Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Industry62 OÜ Bait Partner OÜ Industry62 OÜ Raintree Estonia OÜ Raintree Estonia OÜ
Industry62 OÜ OÜ Pintmann Grupp Bind Creative OÜ Raintree Estonia OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ
Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Raintree Estonia OÜ Celsius Healthcare OÜ aktsiaselts MEDISOFT Bait Partner OÜ Ignite OÜ
OÜ Pintmann Grupp aktsiaselts MEDISOFT Connected OÜ OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ
aktsiaselts MEDISOFT Ignite OÜ Cybernetica AS Ignite OÜ OÜ Quretec Opus Online OÜ
Raintree Estonia OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Opus Online OÜ Esecom International OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
6. PUNANE BIOTEHNOLOOGIA
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Aktsiaselts Fertilitas Synlab Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Synlab Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
GlaxoSmithKline Eesti OÜ
ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Hansa Medical OÜ Synlab Eesti OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ
Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS
AS Kliinik Elite Synlab Eesti OÜ Hansa Medical OÜ Bayer OÜ Synlab Eesti OÜ
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS
Quantum Eesti AS Aktsiaselts Fertilitas Mikromasch Eesti Osaühing IQVIA RDS Estonia OÜ
AS Kliinik Elite Tallinna Farmaatsiatehase AS
Tallinna Farmaatsiatehase AS
Quantum Eesti AS aktsiaselts Egeen Kevelt AS
Tallinna Farmaatsiatehase AS
GlaxoSmithKline Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Tallinna Farmaatsiatehase AS
Ldiamon AS aktsiaselts Egeen
GlaxoSmithKline Eesti OÜ BioCC OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ AS Biotech Group Ldiamon AS
Toidu- Ja IQVIA RDS Estonia OÜ Bayer OÜ IQVIA RDS Estonia OÜ AS Cambrex Tallinn Merck Sharp & Dohme OÜ
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 65
Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS
IQVIA RDS Estonia OÜ Kevelt AS IQVIA RDS Estonia OÜ
Kevelt AS Solis Biodyne OÜ AS Cambrex Tallinn
7. ENERGIA- JA RESSURSITÕHUSUS EHITUSEL JA EHITISTES
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS
VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
Nordecon AS Nordecon AS VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Nordecon AS Elering AS Elering AS Elering AS Elering AS
Nordecon AS E-BETOONELEMENT AS VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
Seve Ehituse AS Maru Ehitus AS
E-BETOONELEMENT AS Elering AS Adven Eesti AS Maru Ehitus AS Matek AS E-BETOONELEMENT AS
VKG Energia OÜ Maru Ehitus AS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ VKG Energia OÜ E-BETOONELEMENT AS Nordecon AS
Maru Ehitus AS VKG Energia OÜ VKG Energia OÜ Oma Ehitaja AS Maru Ehitus AS Matek AS
Elering AS Eesti AGA AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Seve Ehituse AS
Savekate OÜ Matek AS E-BETOONELEMENT AS Adven Eesti AS Nordecon AS Eesti AGA AS
Seve Ehituse AS Savekate OÜ Eesti AGA AS Eesti AGA AS Savekate OÜ BOLE OÜ
8. PUIDU VÄÄRINDAMINE: PUIT EHITUSES
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS
aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS JELD-WEN EESTI AS Harmet OÜ Kodumaja AS Kodumaja AS
Kodumaja AS Kodumaja AS aktsiaselts TOFTAN Kodumaja AS Palmako AS Harmet OÜ
OÜ Balti Spoon Palmako AS Kodumaja AS JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts TOFTAN Palmako AS
Aktsiaselts REPO VABRIKUD Harmet OÜ Aktsiaselts REPO VABRIKUD Palmako AS Thermory AS OÜ Combiwood
Palmako AS OÜ Balti Spoon Palmako AS aktsiaselts TOFTAN OÜ Balti Spoon Thermory AS
osaühing Säästke osaühing Säästke aktsiaselts Viiratsi Saeveski aktsiaselts Barrus OÜ Combiwood osaühing Eesti Höövelliist
Harmet OÜ Aktsiaselts REPO VABRIKUD aktsiaselts Barrus OÜ Combiwood Harmet OÜ aktsiaselts TOFTAN
OÜ Ha Serv aktsiaselts Barrus aktsiaselts RAIT osaühing Eesti Höövelliist osaühing Eesti Höövelliist OÜ Balti Spoon
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 66
9. NANO- JA PINNAKATTETEHNOLOOGIA
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
ABB AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS
Norma AS Norma AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS
JELD-WEN EESTI AS JELD-WEN EESTI AS GE Power Estonia AS JELD-WEN EESTI AS NPM Silmet OÜ Norma AS
VKG OIL AS VKG OIL AS Eesti Energia Õlitööstus AS Norma AS Norma AS NPM Silmet OÜ
NPM Silmet OÜ NPM Silmet OÜ NPM Silmet OÜ Metaprint AS Eesti Energia Õlitööstus AS Metaprint AS
GE Power Estonia AS GE Power Estonia AS Norma AS NPM Silmet OÜ Estonian Cell AS Thermory AS
EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS
Flexa Eesti AS Estonian Cell AS TATOLI AS Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ
Promens AS Promens AS JELD-WEN EESTI AS Eesti Höövelliist OÜ Thermory AS Flexa Eesti AS
Flexa Eesti AS Metaprint AS Metaprint AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)
Promens AS Promens AS
Harju Elekter Elektrotehnika AS
ETS NORD AS TATOLI AS Flexa Eesti AS Flexa Eesti AS ETS NORD AS
10. MAAVARADE VÄÄRINDAMINE: PÕLEVKIVI KEEMIATÖÖSTUSES
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING
VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS
VKG Oil AS Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement
Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement
Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement
Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement
Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement
Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement
Osaühing T.R. TAMME AUTO KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING
KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING
Osaühing T.R. TAMME AUTO
Osaühing T.R. TAMME AUTO AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING
Osaühing T.R. TAMME AUTO Osaühing T.R. TAMME AUTO Osaühing T.R. TAMME AUTO NV Trade OÜ
AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING
Osaühing AHTME KILLUSTIK AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING
AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING
NV Trade OÜ AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING
Osaühing AHTME KILLUSTIK BiotaTec OÜ Osaühing AHTME KILLUSTIK Osaühing AHTME KILLUSTIK AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING
BiotaTec OÜ NV Trade OÜ BiotaTec OÜ NV Trade OÜ BiotaTec OÜ
NV Trade OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING
NV Trade OÜ BiotaTec OÜ
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 67
OÜ Oil Shale Institute OÜ Oil Shale Institute
11. TOIDUTOORME VÄÄRINDAMINE: TERVIST TOETAV TOIT
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
AS HKScan Estonia AS HKScan Estonia Tartu Mill AS Maag Grupp AS AS E-Piim Tootmine AS HKScan Estonia
Tere AS Maag Grupp AS AS HKScan Estonia AS HKScan Estonia Saue Production osaühing AS Scanola Baltic
Atria Eesti Aktsiaselts VALIO EESTI AKTSIASELTS Liviko AS VALIO EESTI AKTSIASELTS Aktsiaselts EBM Grupp Saue Production osaühing
Orkla Eesti AS Premia Tallinna Külmhoone AS
aktsiaselts A. Le Coq aktsiaselts A. Le Coq Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS
AKTSIASELTS LEIBUR Orkla Eesti AS Tere AS AS Scanola Baltic Spratfil AS AS E-Piim Tootmine
aktsiaselts A. Le Coq aktsiaselts A. Le Coq Saku Õlletehase AS Saku Õlletehase AS Paljassaare Kalatööstus AS Aktsiaselts Santa Maria
Saku Õlletehase AS Saku Õlletehase AS VALIO EESTI AKTSIASELTS Premia Tallinna Külmhoone AS
AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS
Premia Tallinna Külmhoone AS
Fazer Eesti AS Kulinaaria OÜ AS E-Piim Tootmine Orkla Eesti AS Osaühing Vettel Lantmännen Unibake Estonia AS
Kulinaaria OÜ Atria Eesti Aktsiaselts Aktsiaselts Farmi Piimatööstus
AS Eesti Pagar Saarek AS ESTIKO - PLASTAR AS
Tartu Mill AS Aktsiaselts Balbiino Maag Grupp AS Aktsiaselts Farmi Piimatööstus
AKTSIASELTS LEIBUR Saku Õlletehase AS
Allikas: Äriregistri andmed
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 68
Lisa 2. TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad suurimad ettevõtted kasvuniššide kaupa töötajate arvu,
müügitulu ja ekspordi näitajate alusel
1. ANDMEANALÜÜS JA INFOHALDUS
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ
Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Osaühing Top Connect Skype Technologies OÜ Osaühing Top Connect Telia Eesti AS
aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Skype Technologies OÜ aktsiaselts Proekspert FORTUMO OÜ Zeroturnaround AS
Osaühing Top Connect Cybernetica AS FORTUMO OÜ Cybernetica AS Elion Ettevõtted AS Osaühing Top Connect
Cybernetica AS Aktsiaselts Datel aktsiaselts Pristis Aktsiaselts Datel aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert
Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect Cybernetica AS Cybernetica AS
aktsiaselts Pristis Zeroturnaround AS aktsiaselts Proekspert Zeroturnaround AS Defendec OÜ Realeyes OÜ
Osaühing Net Group Osaühing Net Group Osaühing Net Group Osaühing Net Group Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ
Mooncascade OÜ
FORTUMO OÜ Mooncascade OÜ Cybernetica AS Mooncascade OÜ Aktsiaselts 7P Nordic Taxify OÜ
Aktsiaselts SPIN TEK FORTUMO OÜ Osaühing Artec Design FORTUMO OÜ Realeyes OÜ Aktsiaselts 7P Nordic
2. INFOTURVE JA KÜBERKAITSE
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Guardtime AS Guardtime AS
SK ID Solutions AS Guardtime AS SK ID Solutions AS SK ID Solutions AS Cybernetica AS Cybernetica AS
Guardtime AS SK ID Solutions AS Guardtime AS Guardtime AS SK ID Solutions AS Messente Communications OÜ
Elixir OÜ Messente Communications OÜ
Elixir OÜ Messente Communications OÜ
SK ID Solutions AS
Thinnect OÜ Vequrity OÜ OSAÜHING HI KALA CONSULT
Veriff OÜ OSAÜHING HI KALA CONSULT
Vequrity OÜ
Vequrity OÜ Cybexer Technologies OÜ Thinnect OÜ
OSAÜHING HI KALA CONSULT
Thinnect OÜ Cybexer Technologies OÜ
Elixir OÜ Elixir OÜ
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 69
3. TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE, ROBOOTIKA, SARDSÜSTEEMID
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS
Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts
Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cleveron AS Cybernetica AS
ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Cleveron AS Cleveron AS Starship Technologies OÜ MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS
MASSI MILIANO OÜ MASSI MILIANO OÜ Aktsiaselts BCS Itera Milrem AS Cybernetica AS MASSI MILIANO OÜ
Aktsiaselts BCS Itera Aktsiaselts BCS Itera MASSI MILIANO OÜ Aktsiaselts BCS Itera Defendec OÜ Defendec OÜ
Cleveron AS ALEKON CARGO Osaühing Osaühing Artec Design Cleveron AS Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ
Osaühing Artec Design
ALEKON CARGO Osaühing Milrem AS MARTEM AS MASSI MILIANO OÜ Elvior OÜ ALEKON CARGO Osaühing
Defendec OÜ Starship Technologies OÜ Tehnolabor OÜ Osaühing Artec Design Osaühing Artec Design MARTEM AS
MARTEM AS Defendec OÜ aktsiaselts Pakker Avio Defendec OÜ Aktsiaselts BCS Itera Flydog Solutions OÜ
4. VAHENDID JA METOODIKAD TARKVARAARENDUSES
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS
AS Reach-U Cybernetica AS EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS AS Reach-U Cybernetica AS
Cybernetica AS AS Reach-U AS Reach-U EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS HashCoins OÜ
Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS Starship Technologies OÜ Defendec OÜ AS Reach-U
EuroPark Estonia OÜ Mobi Lab OÜ Artec Design OÜ Milrem AS Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ
Advanced Sports Installations Europe AS
Telema AS Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Telema AS Artec Design OÜ Artec Design OÜ Defendec OÜ
Defendec OÜ Telema AS Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Defendec OÜ OÜ Quretec Artec Design OÜ
OÜ Quretec Milrem AS Defendec OÜ Telema AS OÜ Karuteened Mobi Lab OÜ
Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ Starship Technologies OÜ Metallurg Engineering OÜ AS Reach-U OÜ TESTONICA LAB FLYDOG SOLUTIONS OÜ
Artec Design OÜ REGIO OÜ Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ
Advanced Sports Installations Europe AS
Telema AS Telema AS
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 70
5. E-TERVIS
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS
AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ
Industry62 OÜ OÜ Pintmann Grupp aktsiaselts MEDISOFT aktsiaselts MEDISOFT Bait Partner OÜ Ignite OÜ
Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
aktsiaselts MEDISOFT OÜ Pintmann Grupp OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ
OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ Ignite OÜ OÜ Quretec Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
aktsiaselts MEDISOFT Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Bind Creative OÜ Esecom International OÜ Esecom International OÜ
Ignite OÜ Celsius Healthcare OÜ Esecom International OÜ Celsius Healthcare OÜ Trinidad Wiseman OÜ Celsius Healthcare OÜ
OÜ Quretec OÜ Quretec Ignite OÜ Esecom International OÜ Celsius Healthcare OÜ Bind Creative OÜ
Celsius Healthcare OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Bind Creative OÜ OÜ Quretec
6. PUNANE BIOTEHNOLOOGIA
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Aktsiaselts Fertilitas Synlab Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Synlab Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
GlaxoSmithKline Eesti OÜ
ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Synlab Eesti OÜ Synlab Eesti OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ
Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS
AS Kliinik Elite Aktsiaselts Fertilitas Aktsiaselts Fertilitas Bayer OÜ Synlab Eesti OÜ
Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS
Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS
Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ Mikromasch Eesti Osaühing Kevelt AS
AS Kliinik Elite GlaxoSmithKline Eesti OÜ Bayer OÜ Kevelt AS Ldiamon AS Ldiamon AS
GlaxoSmithKline Eesti OÜ BioCC OÜ Mikromasch Eesti Osaühing osaühing InBio AS Biotech Group Merck Sharp & Dohme OÜ
Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia
Kevelt AS AS Kliinik Elite AS Kliinik Elite AS Cambrex Tallinn AS Cambrex Tallinn
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 71
Arenduskeskus AS
Merck Sharp & Dohme OÜ AS Cambrex Tallinn Aktsiaselts CHEMI-PHARM Ldiamon AS Solis Biodyne OÜ Solis Biodyne OÜ
AS Biotech Group Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS
osaühing InBio Merck Sharp & Dohme OÜ Osaühing Aquator Icosagen Cell Factory OÜ
7. ENERGIA- JA RESSURSITÕHUSUS EHITUSEL JA EHITISTES
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS
VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Nordecon AS Nordecon AS VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Nordecon AS Elering AS Elering AS Elering AS Elering AS
Nordecon AS E-BETOONELEMENT AS VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Seve Ehituse AS Maru Ehitus AS
E-BETOONELEMENT AS Elering AS Adven Eesti AS Maru Ehitus AS Matek AS E-BETOONELEMENT AS
VKG Energia OÜ Maru Ehitus AS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ VKG Energia OÜ E-BETOONELEMENT AS Nordecon AS
Maru Ehitus AS VKG Energia OÜ VKG Energia OÜ Oma Ehitaja AS Maru Ehitus AS Matek AS
Elering AS Eesti AGA AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Seve Ehituse AS
Savekate OÜ Matek AS E-BETOONELEMENT AS Adven Eesti AS Nordecon AS Eesti AGA AS
Seve Ehituse AS Savekate OÜ Eesti AGA AS Eesti AGA AS Savekate OÜ BOLE OÜ
8. PUIDU VÄÄRINDAMINE: PUIT EHITUSES
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks
Kodumaja AS Kodumaja AS Kodumaja AS Harmet OÜ Kodumaja AS Kodumaja AS
Palmako AS Palmako AS Palmako AS Kodumaja AS Palmako AS Harmet OÜ
Harmet OÜ Harmet OÜ Thermory AS Palmako AS Thermory AS Palmako AS
Viking Window AS Thermory AS Harmet OÜ Thermory AS Harmet OÜ Thermory AS
Thermory AS Aru Grupp AS Viking Window AS Astel OÜ AKSO-HAUS OÜ AKSO-HAUS OÜ
Aru Grupp AS Viking Window AS AKSO-HAUS OÜ Viking Window AS Viking Window AS Timbeco Woodhouse OÜ
Valmeco AS Saare Erek AS Aru Grupp AS AKSO-HAUS OÜ Tene Kaubandus OÜ Viking Window AS
Ritsu AS Matek AS Tene Kaubandus OÜ Aru Grupp AS Timbeco Woodhouse OÜ Tene Kaubandus OÜ
Tene Kaubandus OÜ Timbeco Woodhouse OÜ Valmeco AS Timbeco Woodhouse OÜ Greentec Houses OÜ Nordic Houses KT OÜ
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 72
9. NANO- JA PINNAKATTETEHNOLOOGIA
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
ABB AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS
Norma AS Norma AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS
JELD-WEN EESTI AS JELD-WEN EESTI AS GE Power Estonia AS JELD-WEN EESTI AS Norma AS Norma AS
VKG OIL AS VKG OIL AS EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS
Norma AS EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS
Metaprint AS
GE Power Estonia AS GE Power Estonia AS Norma AS Metaprint AS Metaprint AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)
EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS
Flexa Eesti AS JELD-WEN EESTI AS TATOLI AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)
Eesti Höövelliist OÜ
Promens AS Promens AS Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ Promens AS Flexa Eesti AS
Flexa Eesti AS Metaprint AS TATOLI AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ)
Flexa Eesti AS Promens AS
Harju Elekter Elektrotehnika AS
ETS NORD AS Harju Elekter Elektrotehnika AS
Flexa Eesti AS Eesti Höövelliist OÜ ETS NORD AS
Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ Thermory AS (varem Brenstol OÜ)
ETS NORD AS Harju Elekter Elektrotehnika AS
Harju Elekter Elektrotehnika AS
10. MAAVARADE VÄÄRINDAMINE: PÕLEVKIVI KEEMIATÖÖSTUSES*
11. TOIDUTOORME VÄÄRINDAMINE: TERVIST TOETAV TOIT
Töötajate arv Müügitulu Eksport
2012 2016 2012 2016 2012 2016
Tere AS Premia Tallinna Külmhoone AS
Tere AS Premia Tallinna Külmhoone AS
AS E-Piim Tootmine Saue Production osaühing
Orkla Eesti AS Orkla Eesti AS AS E-Piim Tootmine Orkla Eesti AS Saue Production osaühing AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS
Premia Tallinna Külmhoone AS
aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX
Orkla Eesti AS AS E-Piim Tootmine Aktsiaselts Santa Maria AS E-Piim Tootmine
AS E-Piim Tootmine AS E-Piim Tootmine Saue Production osaühing Saue Production osaühing Spratfil AS Aktsiaselts Santa Maria
Spratfil AS ESTIKO - PLASTAR AS Aktsiaselts Santa Maria Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS
Premia Tallinna Külmhoone AS
aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX
Aktsiaselts Santa Maria Premia Tallinna Külmhoone AS
AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS
ESTIKO - PLASTAR AS ESTIKO - PLASTAR AS
Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE ELPA i.e. OÜ ESTIKO - PLASTAR AS aktsiaselts PÕLTSAMAA aktsiaselts PÕLTSAMAA
Kasvualade edenemise uuring Tehniline lisa: Lisad 73
PÄRMITEHAS FELIX FELIX
AS Saaremaa Piimatööstus Arke Lihatööstus AS Spratfil AS aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX
Premia Tallinna Külmhoone AS
Orkla Eesti AS
ESTIKO - PLASTAR AS Saue Production osaühing ESTIKO - PLASTAR AS AS Saaremaa Piimatööstus Revala OÜ AS Solbritt
AS Eesti Leivatööstus AS Saaremaa Piimatööstus aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX
Arke Lihatööstus AS Orkla Eesti AS Revala OÜ
* Maavarade väärindamise: põlevkivi keemiatööstuses TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad ettevõtted kattuvad kogu niši ettevõtetega, kuna
vastavas kasvunišis on vähe ettevõtteid ja kõik on tunnuste alusel teinud koostööd TA-asutustega. Kogu niši suurimad ettevõtted on toodud aruande eelmises lisas (lisa 1).
Allikas: Äriregistri andmed